DOCSLIB.ORG

Regionaaltoetused Harjumaal 2009

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Regionaaltoetused Harjumaal 2009 Regionaaltoetused Harjumaal 2009 Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Veebruar 2010 Infolehes on antud ülevaade 2009. aastal Lk 2 – Euroopa Harju maakonnas ellu viidud ja alustatud projektidest, mis on saanud rahalist tuge Regionaalarengu Fondi Siseministeeriumi regionaalarengu toetused programmidest. Lk 6 –Euroopa Sotsiaalfondi Regionaalministri haldusalas viiakse toetused regionaalse arengu toetamiseks ellu 25 toetusmeedet ja -programmi. 2009. aastal Lk 6 – Norra/EMP toetused toetati läbi nende erinevate meetmete ja Lk 7 – Siseriiklikud toetused programmide Eesti regionaalarengut enam kui 2 miljardi krooniga, millest üle 1,9 Lk 21 – Ülevaade miljardit moodustasid erinevad toetustest teistes välistoetused. maakondades Harjumaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2009. aastal enam kui 318 miljonit krooni. 1 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2007-2013 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengut läbi elukeskkonna arendamise rakenduskava enam kui kuue miljardi krooniga. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohalike avalike teenuste arendamine Haraka Kodu Haraka Kodu rajamine vaimupuudega noortele I etapp 32 000 000 Kernu Vald Ruila Põhikooli võimla ja õppekõrvalhoone ehitus 18 018 000 Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu keskkooli hoone kütte-ventilatsioonisüsteemi 7 047 014 rekonstrueerimine Kõue Vallavalitsus Ardu Kooli lasteaiamaja ehitamine ja sisustamine ning 23 188 426 mängu- ja spordiväljaku ehitus Padise Vallavalitsus Risti Põhikooli algklasside tiiva rekonstrueerimine 4 536 234 Raasiku Vallavalitsus Aruküla Põhikooli renoveerimine ja juurdeehitus 17 670 617 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Eesti Ajaloomuuseum Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone osaline 44 998 792 ümberehitus ja püsiekspositsiooni uuendamine Harjumaa Muuseum Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi restaureerimine 3 548 802 ja arendamine kaasaegseks muuseumiks Tallinna Lauluväljak SA Tallinna Lauluväljaku kompleksi väljaarendamine (Ehitus- 14 795 655 rekonstrueerimistööde II etapp, istepinkide, telk-ladude ja multifunktsionaalse traktori soetamine) 2009. aastal lõppenud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohalike avalike teenuste arendamine Kernu Vald Ruila Põhikooli võimla ja õppekõrvalhoone ehitus 18 018 000 Padise Vallavalitsus Risti Põhikooli algklasside tiiva rekonstrueerimine 4 536 234 2009. aastal eraldati elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmetest projektide elluviimiseks Harjumaal 165,8 miljonit krooni. 2 Euroopa territoriaalse koostöö programmid Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis edendavad Euroopa Liidu territooriumi paremat lõimumist. Programme rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning osaliselt ka Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist. Aastatel 2007-2013 osaleb Eesti kaheksas territoriaalse koostöö programmis. EL fondide toetusmahu projektidele kujundavad partnerid ise - summa suurus Eestile ei ole piiratud, see oleneb partnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Eesti - Läti programm Keskkonnaamet Õppevahendite väljatöötamine loodusõppeks kui 1 182 216 efektiivne vahend kaitsealade kaitse korraldamisel Riigimetsa Majandamise Vähetuntud pärandkultuuri väärtused igapäevases 5 133 649 Keskus loodus- ja kultuuriruumis Kesk-Läänemere programm Erivajadustega inimeste muuskiahariduse MTÜ Tolaram Foundation kättesaadavuse parandamine 599 265 SA Tallinna Kesk-Läänemere "pehme maandumise" tsoon väike- ja Ettevõtlusinkubaatorid keskmise suurusega ettevõtetele 1 657 867 Tallinna Tehnoloogiapargi Kesk-Läänemere "pehme maandumise" tsoon väike- ja Arendamise Sihtasutus keskmise suurusega ettevõtetele (TEHNOPOL) 2 882 792 Läänemere-Aasia väljavaade regioonidele Tallinna Linnakantselei globaliseeruvas maailmas 212 794 Tallinna Keskkonnaamet Ühtne suhtlev Baltikum 1 329 961 Tallinna Tehnikaülikooli Ühtne suhtlev Baltikum Geoloogia Instituut 1 403 109 Läänemere-Aasia väljavaade regioonidele Harju Maavalitsus globaliseeruvas maailmas 177 589 Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm Arenguprogrammide Ringid vees - immigrantide ja venekeelsete elanike Keskus EMI-ECO kaasamine läbi keskkonnategevuste 4 506 596 Kaubavoogude uuring Soome lahe piirkonnas Eesti Mereakadeemia erakorralistes olukordades 2 386 701 Eesti Muinsuskaitse Selts, Säästva Renoveerimise Looduslike materjalide kasutamise propageerimine Infokeskus 3 324 903 Ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Keskkonnaamet Soomes ja Eestis 3 038 429 OÜ Eesti Laevatamisest tekkinud lämmastikühendite ja Keskkonnauuringute väävelühendite emissiooni seire Keskus 2 355 236 Riiklik Metsamajandamise Ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Keskus Soomes ja Eestis 113 313 SA Säästva Eesti Instituut, Jäätmetest kütuseks Stockholmi 1 329 961 3 Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Kultuuriturismi arendamine 2011 aasta Sihtasutus Tallinn 2011 kultuuripealinnade koostöös 2 859 416 Tallinna Ehituskool Kvalifikatsiooni harmoniseerimine Soomes ja Eestis 315 811 Tallinna Haridusamet Ohutu ja aktiivne koolipäev 8 107 552 Ökotugitegevused - töötamine koos parema keskkonna Tallinna Keskkonnaamet nimel 2 274 875 Tallinna Kultuuriväärtuste Kultuuriturismi arendamine 2011 aasta Amet kultuuripealinnade koostöös 2 859 416 Tallinna Pedagoogiline Sotsiaalselt mittekaasatud venekeelsete eakate Seminar jõustamine Eestis ja Soomes 2 458 409 Tallinna Teeninduskool Kvalifikatsiooni harmoniseerimine Soomes ja Eestis 756 654 Tallinna Tehnikaülikool, Laevatamisest tekkinud lämmastikühendite ja Meresüsteemide Instituut väävelühendite emissiooni seire 1 981 141 Koduhoolduse andjate ja vajajate toetamine Eestis ja Tallinna Ülikool Soomes 2 593 408 Tallinna Ülikool Looduslike materjalide kasutamise propageerimine 832 618 Tallinna Ülikool, Jäätmetest kütuseks Soojustehnika instituut 1 329 961 Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku uuringute Teenusedisain instituut 4 355 247 Saarte ja saarestike allprogramm Eesti Rahvusringhääling Sõbralikud saareteed 1 725 491 Jõelähtme Vallavalitsus Sõbralikud saareteed 392 323 MTÜ Geoguide Geoturismi edendamine Kesk-Läänemere saartel Baltoscandia 5 636 109 MTÜ Muusa Kapriis Sõbralikud saareteed 236 999 Paldiski Linnavalitsus Sõbralikud saareteed 392 151 Tallinna Kommunaalamet Sõbralikud saareteed 1 623 789 Viimsi Vallavalitsus Sõbralikud saareteed 1 822 203 Läänemere piirkonna programm Balti Korteriühistute Liit Energiatõhus ja integreeritud linnaarendus 1 423 058 Eesti Ametiühingute Läänemeremaade töösuhetealane koostöövõrgustik - 1 202 733 Keskliit Euroopa mudel regioonideülese tööjõupoliitika parendamiseks Eesti Geoloogiakeskus OÜ Kliimamuutused: mõjud, kulud ja kliimamuutustega 2 127 938 kohanemine Läänemere piirkonnas Eesti Keskkonnauuringute Ohtlike ainete kontrollimine Läänemere piirkonnas 2 660 288 Keskus Eesti Looduskaitse Selts Balti rohevöö 638 147 Eesti Mereakadeemia TransBaltic - liikumine Läänemere piirkonna ühtse 797 977 transpordisüsteemi suunas Eesti Meteoroloogia ja Läänemere piirkonna kõrgetasemeline meteoroloogiliste 2 317 457 Hüdroloogia Instituut radarite võrk Eesti Tööandjate Keskliit Läänemeremaade töösuhetealane koostöövõrgustik - 1 202 733 Euroopa mudel regioonideülese tööjõupoliitika parendamiseks 4 Harju Maavalitsus Kliimamuutusest tulenevad väljakutsed ja 828 566 võimalused kohaliku ja regionaaltasandi arengule Läänemeremaades Julgestuspolitsei Ametiasutuste koostöös raskekaubaveokite liiklusohutuse parandamine Läänemere piirkonnas 2 659 922 Keskkonnaministeerium, Läänemere regioonisisene õli- ja ohtlike ainete reostuse 1 451 578 Veeosakond risk Krediidi ja Ekspordi Ühine väike- ja keskmise suurusega ettevõttete 1 125 812 Garanteerismise SA KredEx rahastamine innovatsiooni edendamiseks Krediidi ja Ekspordi Energiatõhus ja integreeritud linnaarendus 4 324 062 Garanteerismise SA KredEx MTÜ Balti Läänemere merealade ruumilise planeerimise esitlemine 1 928 443 Keskkonnafoorum MTÜ Balti Ohtlike ainete kontrollimine Läänemere piirkonnas 2 214 174 Keskkonnafoorum Eesti MTÜ Harjumaa Kliimamuutusest tulenevad väljakutsed ja 1 383 159 Ühistranspordikeskus võimalused kohaliku ja regionaaltasandi arengule Läänemeremaades Riiklik Looduskaitsekeskus Rahvuspargid ja nende hüved - kaitsealade 1 516 156 jätkusuutlikust korraldamisest tulenevate regioonile soodsate sotsiaalmajanduslike mõjude tekitamine SA Erametsakeskus Läänemere piirkonna bioenergia edendamise projekt 1 596 080 Saku Vallavalitsus Kliimamuutusest tulenevad väljakutsed ja 1 037 370 võimalused kohaliku ja regionaaltasandi arengule Läänemeremaades Sihtasutus Säästva Eesti Kliimamuutusest tulenevad väljakutsed ja 3 064 230 Instituut, Stockholmi võimalused kohaliku ja regionaaltasandi arengule Keskkonnainstituudi Läänemeremaades Tallinna Keskus Tallinna Linnavalitsus Balti 21 öko-regiooni projekt 1 329 961 Tallinna Tehnikaülikool Läänemere piirkonna bioenergia edendamise projekt 1 107 858 Tallinna Tehnikaülikool Ohtlike ainete kontrollimine Läänemere piirkonnas 1 825 014 Tallinna Tehnoloogiapargi Läänemere innovatsiooonivõrgustike keskused 3 643 428 Arendamise SA (TEHNOPOL) Tallinna Tehnoloogiapargi Ühine väike- ja keskmise suurusega ettevõttete 2 513 626 Arendamise SA rahastamine innovatsiooni edendamiseks (TEHNOPOL) Tartu Ülikooli Eesti Ohtlike ainete kontrollimine Läänemere piirkonnas 1 304 137 Mereinstituut Veeteede Amet Tõhus, turvaline ja jätkusuutlik meretransport 4 637 349 2009. aastal eraldati Euroopa
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • 1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas
    Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 4 Kultuurimälestised (kinnismälestised) Raasiku vallas (seisuga märts 2019) Mälestise nimi Registri- Asukoht (asula nimi) Mälestise liik number Vabadussõja mälestussammas 27090 Raasiku alevik, Harju- ajaloomälestis Jaani kirikuaed II maailmasõjas hukkunute 21 Raasiku alevik, uus ajaloomälestis ühishaud kalmistu Harju-Jaani kirik 21529 Raasiku alevik ehitismälestis Kivikalme 18635 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18636 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme „Ristikangrumägi“ 18637 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18638 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18639 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18640 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18641 Järsi küla (end. Kangla) arheoloogiamälestis Kultusekivi 18643 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18644 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18646 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18648 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18649 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kivikalme „Kabelikink“ 18655 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18656 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Ohvrikivi „Nõiakivi“, „Rahakivi“ 18657 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18671 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18672 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18673 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18674 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18675 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18704 Tõhelgi küla (end.
    [Show full text]
  • Muudetud Nimede Register
    MUUDETUD NIMEDE REGISTER I 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 19 3 5 KIRJASTUS „AURA* TALLINN MUUDETUD NIMEDE REGISTER MUUDETUD NIMEDE REGISTER i 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 120 791 19 3 5 KIRJASTUS „AURA" TALLINN Trükikoda „Estotrükk" Tallinn, S, Karja 8. 1935. EELSÕNÄ. Muudetud nimede register I 1011 lühendatud ära­ trükk „Aura" muudetud nimede kartoteegist ja si­ saldab kõiki perekonna- ning eesnimede muutmisi, mis välja kuulutatud Riigi Teatajas või Riigi Tea­ taja Lisas alates 1919. a. kuni 1. juulini 1935. Registri II osa ilmub 1936. a. jaanuari lõpul, tuues nimemuutmisi 1. juulist 1935 kuni 1. jaanuarini 1936. Teise ossa võetakse sisse ka kõik need nime­ muutmised, mis Riigi Teatajas ei ole väljakuulu­ tatud. Seega oleks muudetud nimede registri II osa ilmumisel antud täielik nimemuutmiste nimestik kuni 1. jaanuarini 1936. Edaspidi ilmuvad registri järgmised osad iga poole aasta järele, tuues möödu­ nud poolaastal muudetud nimesid. Käesolevasse raamatusse ei ole nimemuutjate kohta peale nime, sündimiseaja ja perekonnaliik­ mete nimede muid andmeid sisse võetud, et vältida lehekülgede arvu ja hinna liialt suureks paisumist. Osalt vähendavad seda puudust raamatu lõppu lisa­ tud kupongid, milliste abil on tarviduse korral või­ malik saada kirjastuselt täiendavaid andmeid. Nimestikkude koostamisel on hoolega püütud vältida vigu, kui aga siiski raamatu tarvitajad peaks leidma mõningaid ebatäpsusi, palutakse sellest tea­ tada aadressil: ,,Aura". Nimekast 75, Tallinn. Sa­ muti võetakse tänuga vastu põhjendatud sooviaval­ dusi andmestiku laiendamiseks registri järgmistes osades. ; i Kirjastus „AURA". — A. J. Rava. SISU. Lhk. Andmete järjestus ja lühendid .... 8 I. Uued perekonna- ja eesnimed .... 9 II. Uued eesnimed .... 219 III. Endised perekonnanimed 233 Lisa.
    [Show full text]
  • Aruküla Põhikooli Põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08
    Aruküla Põhikooli põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08. märtsi 2011. a. määrus nr 8 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõike 2 alusel. 1. Peatükk KOOLI NIMETUS, ASUKOHT JA LIIK § 1. Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool. § 2. Kooli asukohaks on Põllu 5 Aruküla 75201 Raasiku vald Harju maakond Eesti Vabariik § 3. Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus. § 4. Kooli pidajaks on Raasiku vald. 2. Peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. § 6. Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 3. Peatükk KOOLI TEGUTSEMISE VORM § 7. Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel. § 8. Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass. § 9. Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass II kooliaste – 4.-6.klass III kooliaste – 7.-9.klass 1 § 10. Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9. klassi õpilastele Aruküla alevik, Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere ja Rätla külad.
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Ehitusmäärus
    Väljaandja: Raasiku Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 103, 1095 Raasiku valla ehitusmäärus Vastu võetud 08.03.2005 nr 7 Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258) § 5, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) § 19 lõike 4 ning Raasiku valla põhimääruse (RTL 1998, 230/231, 936; KO 2000, 7, 148; 2003, 51, 1301) punkti 18.1.26 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala (1) Raasiku valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Raasiku valla siseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti kohalikke olusid arvestades valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine. (2) Määrus reguleerib Raasiku Vallavolikogu, Raasiku Vallavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel. (3) Määrus sätestab keskkonnakaitsenõuded ehitistele valla kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel: Aruküla–Kalesi–Peningi ja Mallavere–Härma–Kiviloo piirkonnas. § 2. Mõisted ja lühendid (1) Raasiku valla ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) arhitekt– Raasiku valla arhitekt; 2) ehitis– aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava 2013-2024
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013-2024 (ajakohastatud 2014) Aruküla 2014 1 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS …………………………………………………………………………3 1.1. Ülevaade Raasiku vallast …………………………………………………………….... 4 1.2. Koostöö, ressursid ja valitsemine ………………………………………………………5 1.3. Strateegia, missioon ja visioon ……………………………………………………… 11 2. HARIDUS, KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ 2.1. Olukorra kirjeldus ……………………………………………………………………..12 2.2. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….19 3. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA LASTEKAITSE 3.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………21 3.2. Probleemid ……………………………………………………………………………..23 3.3. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….23 4. TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE 4.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………24 4.2. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….24 5. MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND 5.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………26 5.2 Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 27 6. EELARVESTRATEEGIA 6.1. Olukorra kirjeldus, eesmärgid ja ülesanded ………………………………………….. 28 6.2. Eelarvestrateegia rakendamise keskkond …………………………………………….. 29 6.3. Vallaeelarve prognoos aastateks 2015-2018 ………………………………………… 37 7. TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVAD 7.1. Tegevuste kava ………………………………………………………………………. 43 7.2. Investeeringute kava …………………………………………………………………. 45 Lisa 1 Eelarvestrateegia aastani 2018 tabelid 47-55 Lisa 2 SWOT-analüüs 56-71 2 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 1.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Saulepi Kaartidel
    Vahur Joala Saulepi valitsejad 2013 © Vahur Joala, 2013 ISBN 978-9949-30-925-2 Sisukord Eessõna 1 Saulepi ajaloost 3 Piiskoppide võimu all ehk Osilia lühiajalugu 6 Saare-Lääne piiskopkonna e. Osilia Stiftfoogtid 17 Saulepi alade ajalugu otseselt mõjutanud Rooma paavstid 18 Taani kuninga võimu all 1559-1563 24 Rootsi aeg 1563-1710 25 Tsaarivõimu ja keisririigi all 1710-1718 30 Saksa riigi koosseisus 1918 38 Balti Hertsogiriik 1918 39 Eesti Vabariik 1918-1940 40 NSV Liit 1940-1941 43 Eesti Vabariigi valitsus eksiilis 1940-1992 44 Saksa Riik 1941-1943 46 Suursaksa Riik 1943-1944 47 NSV Liit 1944-1991, Eesti NSV 48 Eesti Vabariik 1991- 55 Saulepi kaartidel 57 Mõisad ja mõisnikud 77 Vana-Varbla mõis 83 Uue-Varbla mõis 87 Vaiste mõis 89 Saulepi mõis 92 von Nasackin 94 von Lilienfeld 97 von Pröbsting 97 Banér 99 von Preutz 100 von Pistohlkors 100 von Cube 101 von Wolffelt 102 von Vietinghoff 103 Zöge von Manteuffel 104 von Handtwig 104 Stenbock Fermor 105 von Rass 105 Schmidt 106 Norrmann 108 Pastorid ja kirikuõpetajad 109 Kolhoosid ja nende esimehed 121 Kristjan Palusalu 123 Saulepi perenimedest 138 Saulepi ja Vaiste küüditatud 150 Varbla represseeritud ja küüditatud 154 Ühe talu kroonika 164 Kasutatud algallikad 172 Eessõna Lugejal võib tekkida küsimus, miks selline raamatuke on koostatud. Pole ju Saulepi mingi tuntud kohake Eestis. Pole siin käinud kuningad, tsaarid ega presidendid. Paar tanki on sõja ajal Saulepist läbi sõitnud, aga teadaolevaid suuremaid lahinguid Saulepi territooriumi aladelt ajalugu ei tea. Siin pole ühtki linna ega laiemale ringile huvipakkuvat ajaloolist mälestusmärki. Isegi kirikut pole. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti territoorium pole olnud pidevalt ühtne.
    [Show full text]
  • Aruküla Lasteaed "Rukkilill" Põhimäärus
    Väljaandja: Raasiku Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 90, 1100 Aruküla lasteaed "Rukkilill" põhimäärus Vastu võetud 10.04.2007 nr 13 Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteasutuse nimetus Aruküla Lasteaed «Rukkilill.» § 2. Lasteasutuse asukoht Staadioni 6 Aruküla alevik Raasiku vald 75201 Harjumaa Eesti Vabariik § 3. Lasteasutuse liik ja haldusala (1) Aruküla Lasteaed «Rukkilill» (edaspidi lasteaed) on koolieelne lasteasutus koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. (2) Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning arvestab tema individuaalsust. (3) Aruküla Lasteaed «Rukkilill» on Raasiku Vallavalitsuse hallatav asutus. (4) Aruküla Lasteaed «Rukkilill» juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi ja Raasiku valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. § 4. Pitsat ja sümboolika Lasteaial on oma nimetusega pitsat ning logo. Logo on rukkilille kujutisega. § 5. Teeninduspiirkond (1) Aruküla lasteaia teeninduspiirkond on: Aruküla alevik; Igavere; Järsi; Kalesi; Kurgla; Kulli; Peningi; Tõhelgi; Kiviloo; Pikavere; Mallavere; Härma; Perila; Rätla külad. (2) Aruküla lasteaed teenindab teiste teeninduspiirkondade lapsi vastavalt vabade kohtade olemasolule. § 6. Põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord Lasteaia põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Raasiku Vallavolikogu lasteaia pedagoogilise nõukogu, hoolekogu ja järelevalveorgani ettepanekul. 2.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofia Teaduskond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut
    Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Margus Liiv KESKAEGSED MÕISAMAJAD EESTIS Bakalaureusetöö Juhendaja: Anti Selart Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.1 Teema põhjendus ja uurimisküsimuste formuleerimine .............................................. 3 1.2 Ülevaade senisest uurimistööst ja allikmaterjalist ....................................................... 6 1.3 Mõistete selgitusi ....................................................................................................... 14 2. Mõisate rajamine Põhja – Eestis kirjalike allikate järgi .................................................... 17 3. Purtse kindlustatud mõisamaja .......................................................................................... 23 4. Järve kindlustatud mõisamaja ........................................................................................... 26 5. Vao tornlinnus ................................................................................................................... 28 6. Türi - Alliku mõis .............................................................................................................. 31 7. Maidla mõis ....................................................................................................................... 36 8. Raikküla mõis (oletatava majalinnuse varemed) .............................................................. 40 9. Kabala
    [Show full text]