DOCSLIB.ORG

Külastusmäng

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Külastusmäng Külastusmäng Unustatud mõisad 2018 Külastusmäng UNUSTATUD MÕISAD 2018 Kakskümmend seitse mõisakompleksi, milledest osades asuvad koolid, on külalistele sel aastal neljal päeval avatud. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat. Külastuspäevad: 21. ja 22. juuli; 4. ja 18. august Mõisad avatud 10.00-18.00 Külastustasud: pered 5.00 EUR täiskasvanud 2.00 EUR õpilased, pensionärid 1.00 EUR Loe ka www.moisakoolid.ee Osale loosimises Külastusmängust osavõtjad saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt 6 mõisat külastanute vahel loositakse välja kutseid sügisel Kiltsi mõisas toimuvale lõpupeole. Lisaküsimustele õigesti vastanute vahel lähevad loosimisele Eesti ajalugu ja mõisaid tutvustavad raamatud. Loosimisel osalemiseks saatke külastusraamatu viimane leht täidetuna hiljemalt 31. augustiks 2018 MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühendus aadressile Kõpu alevik, Viljandi mnt 1, Viljandimaa 71201. Kohtume mõisas! Eesti Mõisakoolide Ühendus Visiting Game - FORGOTTEN MANORS 2018 Twenty-seven manor estates, some of which accommodate schools, are open to guests this year for four days. Every weekend, as a minimum program, a guided tour of the estates is carried out at every full hour, exhibitions and cafes are open. In addition, concerts, workshops, and other interesting events are organized to highlight the strength of the schools and the special features of the manors. Visiting days: July 21 and 22; August 4 and 18 Manors open from 10:00-18:00 Visiting fees: families 5.00 EUR adults 2.00 EUR students, pensioners 1.00 EUR Read also - www.moisakoolid.ee Take part in the draw Visitors attending the visiting game will receive a participant book from the first manor visited, in which they will collect templets from the manors on the visitation days. In the autumn, at the final party taking place at Kiltsi Manor, invitations will be drawn between those who have visited at least 6 manors. Books introducing Estonian history and manors will be drawn between the respondents who answered the additional questions correctly. To participate in the draw, please send the last page of the participation book filled in by 31 August 2018 at the latest Association of the Association of Estonian Manor Schools at Kõpu Town Viljandi mnt 1, Viljandi County 71201. We will meet at the manor! The Association of Estonian Manor Schools 2018 2018 Harjumaa Anija mõis Anija mõis võinuks juba unustatud olla, kui poleks leidunud hoolivaid inimesi, kes mõisasüdant elus ja külalistele avatud hoiavad. Tulge vaatama kuidas vähesega palju saab. Kui mõisas koolipidamine lõpetati, asutati varade haldamiseks ja sündmuste korraldamiseks sihtasutus. Aruküla mõis Aruküla mõisa häär- beri, ühekorruselise pika klassitsistliku kivihoone, lasid von Baranoffid ehitada 19. sajandi esimese veerandi lõpus. Pea sada aastat hiljem ehitati peale puidust teine korrus, mis oluliselt muutis hoone ilmet. Mõisas on säilinud ka mitmed kõrvalhooned. Alates 1921. aastast on mõis koolide kasutuses. Aruküla Vaba Waldorfkool alustas tegevust 1992. aastal. Atla mõis Atla - Attel Kas see on ikka sama häärber, mis 18. sajandi lõpus valmis? On teada, et mõisa peahoonet on ümber ehitatud, maha põle- tatud, üles ehitatud, hüljatud, renoveeritud... Küsige mõisa- rahva käest. Eravalduses mõis on tänapäeval tuntud keraamika valmistamise ja kursuste korraldamise poolest. Kumna mõis Kui Kumna mõisa tänased omanikud 1999. aastal esma- kordselt kohta külastasid, leidsid eest väga õnnetus seisus peahoone: aknad ja uksed puudusid, galerii müürid olid lõhutud, seinad soditud... Aga tundlik silm aimas kunagist ilu ja suursugusust. Ravila mõis Ravila mõisa arendustöö ees- märk on korras- tada mõisahooned ja mõisapark, pakkuda mitmekülgseid vaba aja veetmise võima- lusi. Mõisas korraldatakse näitusi, kontserte, kunsti- ja käsi- töökursusi, avatud on kunsti-ja käsitööbutiik, keraamikakoda. Võimalik on üritusteks ruume rentida, pakutakse majutusteenust. Vasalemma mõis Kahekorruseline neogooti stiilis mõisamaja valmis 1894. aastal. Puhta vuugiga laotud hoone ehitusmaterjaliks kasutati koha- pealset paekivi, nõndanimetatud Vasalemma marmorit. Alates 1922. aastast tegutseb mõisas kool. Vääna mõis Von Stackelbergide omanduses olnud hilisbarokne här- rastemaja valmis 1797. aastal. Eesti ühe omapärasema mõisahoone kujunda- misel kasutas Itaaliast kutsutud arhitekt Uudsena madala kaldega katust, mida algselt ääristas liivakivist skulptuuridega balustraad. Alates 1920. aastast on mõisahoones kool. Hiiumaa Hiiu- Suuremõisa mõis Vana ühekorruse- lise mõisahoone asemele ehitati 1755-1760 esinduslik kahekorruseline murd- kelpkatusega barokkloss. Ühekorruselised tiibehitised valmisid 1772. aastal. Eriti kunstiväärtuslikud on barokne peauks ning vestibüüli interjöör. Härrastemajas tegutsevad Hiiumaa ametikool ning Suuremõisa Põhikool. Ida -Virumaa Illuka mõis Esinduslik histo- ritsistlikus stiilis härrastemaja ehitati 1885-1888 aastatel arhitekt F. Modi juhtimisel. Hoonel on neo- gooti stiilis astmikviil ning renessansstiilile omased kaaraknad. Vaheldusrikkust lisab suur park. Kool tegutseb mõisas alates 1921. aastast. Põhjalikult restaureeriti hoone 2016 aastal. Maidla mõis Purtse jõe ääres asuv härrastemaja on Dürschmidti kavandite järgi ehitatud 1764-1767 aastatel. Eesti ühe stiilipuhtama barokk- mõisa peahoone fassaadikrohvi on tumendamiseks lisatud klaasikilde ja kivisütt. Värskelt renoveeritud härrastemajas tegutseb Maidla Põhikool alates 1925. aastast. Jõgevamaa Puurmani mõis Suurejooneline härrastemaja ehitati aastatel 1877-1881endise puidust hoone asemele. Hästi on säilinud neorenessansist mõjutatud nurgatorn ja fassaadidekoor. Interjööris leidub rokokoo ja klassitsismi elemente. 1926. aastast töötab mõisas kool. Järvamaa Aruküla mõis (Koeru) Vene ohvitser Carl Friedrich von Toll ostis mõisa 1820. aastal. Pärast 1824. aasta tulekahju ehitati hoone varaklassit- sistlikku stiili järgides ümber. Hoone ette rajati kõrge sammas- portikus, fassaad kaunistati ampiirstiilis loorberipärgadega. Tähelepanu väärivad veel parki ümbritsev sepisaed, kaevu- paviljon ja Tollide matusekabel. Kool asub hoones 1920. Mõisatest Sada aastat tagasi. Pargid võsastusid. Mõisa köis, las lohiseb. Veidi parem saatus oli häärberitel, kuhu asutati koolid – sellega säilitati osa väär- tuslikust arhitektuuripärandist. Kes oleks võinud seda arvata, et sada aastat hiljem mõisad unustusest üles äratatakse. Tubli kümmekond aastat on mõisaid, milles koolid asuvad, hea tahtmise ja toetuste abil renoveeritud. Oleks ülekohtune siin mõnda neist nimetada, enamus mõisatest, kus veel kooli peetakse on hoolitsevat kätt tunda saanud. Veelgi enam võime rõõmustada mõisate üle, millest mõned üsna lootusetust seisust elu sisse saanud, mõned sõna selgei- mas tähenduses, tuhast tõusnud. Eravaldusesse jõudnud häärbereid ja majandushooneid, mis külastamiseks avatud, tuleb järjest juurde. Ühed uhkemalt, teised vähesemate võima- lustega korrastatud, aga omanike püüdlusi ja eneseteostust märkab neis kõigis. Koolidest mõisates 2005. aasta alguses asus Eesti mõisates 63.kooli. Enamik kooli- ja omavalitsusjuhte olid aru saanud, et tähtis ei ole mõisate ümberehitamine koolideks, vaid see, et häärberi restaureerimisega saavutatakse konkurentsivõimelise hariduse andmiseks unikaalne keskkond. Viimasel aastakümnel on mitmeid mõisaid üle Eesti tänu headele meistrioskustele ja traditsiooniliste materjalide kasutamisele eeskujulikult restaureeritud. Kiltsi, Mooste, Vääna on mõned näited. Paljud koolid on avanud mõisates muuseumitoad, taas on käivitatud kodu-uurimuslik tegevus. Koolide kasutuses olevates mõisates on, mida vaadata ja koolid on valmis ka oma unustatud ja taas avastatud mõisaid külalistele näitama. Manor test One hundred years ago. The park areas became overgrown, it's the Manor's rope, let it drag. The manor houses where schools were established faced a somewhat better fate - thereby some of the valuable architectural heritage was retained. Who could have guessed that one hundred years later, the estates would be raised from oblivion? For a good ten years, renovation of the manors accommo- dating schools has been going on with the help of goodwill and grants. It would be unfair to name some of them here, as most of the manors where there are schools have been taken care of. Even more, we can rejoice at the mansions, some of which have been revived from quite a hopeless situation and some have literally been resurrected from the ashes. There are more and more mansions and commercial buildings that ended up in private hands but open to the public. Some have been renovated in a real fancy way and others with a little more modest means, but the aspirations and self-realization of the owners are visible in all of them. About the schools in manors At the beginning of 2005, 63 schools were located in an Estonian manor. Most school and municipality leaders had come to the understanding that it is not just the conversion of manors to schools that is important, but that the restoration of a mansion provides a unique environment for the provision of competitive education. Over the past decade, several manors have been excellently renovated across Estonia thanks to good master skills and use of traditional materials. Kiltsi, Mooste, Vääna are some of the examples. Many schools have opened museum rooms in the manor, and home-study activities have been launched
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • ESTONIA / ESTLAND Latvia / LETTLAND LITHUANIA / LITAUEN
    EN: One of the most impressive castle hills on Estonia’s islands, surrounded by stone fortifications. The Chronicle of Indriķis listed EN: Established in 1973, the Gauja National Park was set up to protect the Ancient Gauja River Valley, Devonian sandstone MUSEUM OF THE ABSURD OR Orvidų EN: The garden of Vilius Orvidas (1952-1992) features a series of rocks, grave crosses, trees and other items rescued from 135 THE GREY DUNE OF PĀVILOSTA EN: This is the largest grey dune in Latvia, and it is a protected biotope of European importance. There is a viewing platform at the site. 23 THE VALJALA FORT this as the best-fortified fortress on Estonian islands. 80 THE GAUJA NATIONAL PARK cliffs, many different species, and a wealth of cultural and historical heritage. GRAUE DÜNE IN PĀVILOSTA DE: Die größte graue Düne Lettlands, die ein Schutzbiotop von europäischer Bedeutung ist. Eine Aussichtsplattform. 182 SODYBA land reclamation procedures during the Soviet era. RINGWall-FESTUNG VON VALJALA DE: Eins der eindrucksvollen Burgberge auf den estnischen Inseln, das mit Steinwällen umgeben wurde. Erwähnt in NATIONALPARK GAUJA DE: Wurde 1973 für den Schutz des Urstromtals von Gauja, der Sandsteinaufschlüssen aus dem Devon, großer Artenvielfalt MUSEUM DER ABSURDITÄT ODER DE: Im Garten von Vilius Orvidas (1952 – 1992) ist eine Ausstellung der in der Sowjetzeit von der Melioration „geretteten” der Livländischen Chronik von Heinrich von Lettland als eine am besten befestigte Siedlung auf den Inseln. und des reichstesten kulturhistorischen Erben gegründet. EN: Cape Akmensrags has always been known as a dangerous place for ships. The 37.5 m lighthouse was built in 1921 and can be Orvidų SODYBA Steine, Grabkreuze, Holzgegenstände u.a.
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Üldplaneering 0Lukorra Analüüs
    RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERING 0LUKORRA ANALÜÜS Rakveres 2008 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. 3 1. Üldplaneeringu alused .............................................................. 5 1.1 Õiguslik taust ...................................................................................................................................................... 5 1.2 Kõrgemad arengudokumendid ja planeeringud .................................................................................................. 5 1.2.1 Euroopa Liidu arengudokumendid .............................................................................................................. 5 1.2.2 Riiklikud arengudokumendid ...................................................................................................................... 6 1.2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering ................................................................................................................ 7 1.3 Rakvere valla arengukava 2004 -2015 ............................................................................................................... 8 1.4 Rakvere vald (kujunemislugu, sümboolika) ...................................................................................................... 10 2. Ülevaade olemasolevast olukorrast ..........................................12 2.1. Asend ja suurus ...............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • 1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas
    Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 4 Kultuurimälestised (kinnismälestised) Raasiku vallas (seisuga märts 2019) Mälestise nimi Registri- Asukoht (asula nimi) Mälestise liik number Vabadussõja mälestussammas 27090 Raasiku alevik, Harju- ajaloomälestis Jaani kirikuaed II maailmasõjas hukkunute 21 Raasiku alevik, uus ajaloomälestis ühishaud kalmistu Harju-Jaani kirik 21529 Raasiku alevik ehitismälestis Kivikalme 18635 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18636 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme „Ristikangrumägi“ 18637 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18638 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18639 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18640 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18641 Järsi küla (end. Kangla) arheoloogiamälestis Kultusekivi 18643 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18644 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18646 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18648 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18649 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kivikalme „Kabelikink“ 18655 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18656 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Ohvrikivi „Nõiakivi“, „Rahakivi“ 18657 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18671 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18672 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18673 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18674 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18675 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18704 Tõhelgi küla (end.
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Harjumaal 2009
    Regionaaltoetused Harjumaal 2009 Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Veebruar 2010 Infolehes on antud ülevaade 2009. aastal Lk 2 – Euroopa Harju maakonnas ellu viidud ja alustatud projektidest, mis on saanud rahalist tuge Regionaalarengu Fondi Siseministeeriumi regionaalarengu toetused programmidest. Lk 6 –Euroopa Sotsiaalfondi Regionaalministri haldusalas viiakse toetused regionaalse arengu toetamiseks ellu 25 toetusmeedet ja -programmi. 2009. aastal Lk 6 – Norra/EMP toetused toetati läbi nende erinevate meetmete ja Lk 7 – Siseriiklikud toetused programmide Eesti regionaalarengut enam kui 2 miljardi krooniga, millest üle 1,9 Lk 21 – Ülevaade miljardit moodustasid erinevad toetustest teistes välistoetused. maakondades Harjumaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2009. aastal enam kui 318 miljonit krooni. 1 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2007-2013 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengut läbi elukeskkonna arendamise rakenduskava enam kui kuue miljardi krooniga. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohalike avalike teenuste arendamine Haraka Kodu Haraka Kodu rajamine vaimupuudega noortele I etapp 32 000 000 Kernu Vald Ruila Põhikooli võimla ja õppekõrvalhoone ehitus 18 018 000 Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu keskkooli hoone kütte-ventilatsioonisüsteemi 7 047 014 rekonstrueerimine Kõue Vallavalitsus Ardu Kooli lasteaiamaja ehitamine ja sisustamine ning 23 188 426 mängu- ja
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]