DOCSLIB.ORG

Gobusi Üks Omanikest Tiit Pruuli Ei Näe Enam Eesmärki, Mille Nimel firmasse Kümneid Miljoneid Kroone Investeerida

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Gobusi Üks Omanikest Tiit Pruuli Ei Näe Enam Eesmärki, Mille Nimel firmasse Kümneid Miljoneid Kroone Investeerida USD SEK Euribor ÄP indeks 1,06% 10,05 EEK 1,66 EEK 5,160 1224,78 Meremehed streigivad tund aega Tallinki töötajad võtavad täna sadamas ette tunniajalise hoiatusstreigi, et ettevõttelt paremat palka välja nõuda. “Tallink inves- teerib väljapoole laevandust,” kurtis 1400 Tallinki töötajat koondava meremeeste ametiühingu ase- PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT 2007 esimees Jüri Lember. 3 | Esmaspäev, 4. august 2008 | nr 138 (3624) | 22 kr | ARVAMUS Kui aktsia- kapitali vä- hendamiseks lahti läheb, teevad seda ka need, kel selleks min- git vajadust pole. Heido Vitsur, Aren- gufondi majandus- ekspert 27 INVESTOR 10% kasvas kahe päe- vaga sisepoliitilis- te pingete vähene- misest hoogu saa- nud Türgi börs. GoBusi üks omanikest Tiit Pruuli ei näe enam eesmärki, mille nimel firmasse kümneid miljoneid kroone investeerida. Foto: Andras Kralla Ka pikemas pers- pektiivis on lootust tublile tootlusele. 12–13 LISAKS KINNISVARA 18 Mõisaostja peab arvestama kuluka Suur bussifirma renoveerimisega. LOGISTIKA 22 Pikad järjekorrad ei ole ainukesed karid idasuunal. vaagub hinge TELLIJATELE OMA MAJA august 2008 nr 7 (67) Ɋ1 puit- ja puitalumiinium- Eesti ühe suurema bussifirma GoBus omanikud on AKNAD firma tuleviku suhtes pessimistlikud. 4–5, 26 Kohila vineeritehas Riigi raha kraanid Väikelennuväljad läheb teisele ringile keeratakse kinni täna jäävad silma alt välja Toimikuaktsiaga läks Ärimees Pjotr Sedini pankro- Täna peavad ministeeriumid Pärast Eesti pääsu Schengeni tistunud ettevõttele kuulunud rahandusminister Ivari Padarile viisaruumi väikesi eralennuväl- Kohila vineeritehase enam- esitama säästueelarved. Ridu, ju peaaegu ei kontrollita. Sala- spekuleerimiseks pakkumine läheb kordamisele, kuhu väiksemaid numbreid kir- kaubavedu peavad järelevalva- Merko jagunemine ei toonud Küll aga osteti-müüdi aktsiat sest 425 miljoni kroonist krõ- jutada, on raske leida, sest jad vähetõenäoliseks, samuti börsil suuri muudatusi ASi puhtalt spekulatiivselt, nagu bedat alghinda ei nõustunud vaba raha on riigi tuleva aasta loevad lendurid oma seltskon- väikeinvestor Järve vana ehk nn Toomas An- tunnistas ka väikeinvestor Ste- maksma ükski kosilane. 2 tuludes vähem kui tänavu. 6 da aumeesteks. 10–11 Stefan Andersson nuse toimiku omanike hulgas. fan Andersson. 9 aripaev.ee Kuidas mõjub hoiatusstreik Tallinki aktsiale? loe täna kell 11 Äripäev 4. august 2008 toimetaja Agnes Ojala, tel 667 0123, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Endel Siff peab tuulepargi projektist loobuma Avalikest Teadaannetest detavalt projekti vedava selgub, et kohtutäitur müüb meeskonna saamatuse tõt- suurärimees Endel Sifi osa- tu ebaõnnestus. Krunt asub lusega Primos Energyle riigimaa kõrval, seal, kus kuuluvat kuuehektarist juba praegu üks tuulepark maatükki Paldiskis, mil- tegutseb. Vara alghind on lele oli esialgu plaa- 7,05 miljonit krooni. Enam- nis ehitada tuule- pakkumine toimub hüpo- 5MIN park, kuid mis väi- teegi katteks. ÜKS KÜSIMUS Pankrotipesa Neljast kosilasest kaks tulid Venemaalt Ettevõtte autode GPS jälgimine, sõidupäevik 300.- www.valve.ee Majanduskeskkonna jah- 687 0722 tudes on müügirahva pal- Sedini Kohila vineerivabriku Büroovalve süsteem, 150.- gad preemiate vähenemi- SMS teavitus se tõttu kokku kuivanud. enampakkumine kukkus läbi Kas teie Pjotr Sedinile kuulunud Ko- LAENUD või on tegu likviidsusproblee- töötajate hila vineerivabrik reedel NUMBER Hansapank: jälgime midega. Esimesel juhul ürita- lõppenud enampakkumi- me koos kliendiga raske aja üle sissetulekud sel uut omaniku ei leidnud. probleemseid kliente elada. Teisel juhul üritame vä- Vabriku alghind oli 425 mil- Norra investeerimispanga ABG hendada oma kahjumit nii pal- on langenud? jonit krooni, mis käis rah- 425 Sundal Collier uuring näitas lä- ju kui võimalik.“ vusvahelistele kosilastele miljonit krooni oli pank- hitulevikus Eesti ja Läti kinnis- Mis puutub panga tegevust paraku üle jõu. rotistunud Baltic Panel varaturu langust veel 20–30%, kinnisvaraarendajatele laenu Groupile kuulunud Kohila vi- mis toob suurima laenukahju- andmisel, siis lähtub pank kin- Reedel kell 15 kukkus Bal- neerivabriku alghind, mida mi SEB-le ja Swedbankile. nisvaraettevõtete puhul kon- tic Panel Groupi Kohila vinee- ükski enampakkumisel osa- Hansapank Eesti juht Priit servatiivsest finantseerimis- Allan Kaldoja, Silberauto rivabriku enampakkumiste leja maksta ei soovinud. Perens ütles väidet kommen- poliitikast ja jälgib olukorda tu- Mercedes-Benzi sõiduauto- esitamise kell. Pankrotihaldur teerides, et Hansapangal on rul, rääkis Perens. “Oleme juba de Eesti müügijuht Andres Hermeti sõnul sobiva meeskond, kes tegeleb prob- mõnda aega eeldanud kliendi- hinnaga ostjat esimesel rin- TAUST leemklientidega. poolset suuremat omafinant- una müügimeeste gil ei leitud. “Huvi tehase vas- Tallinnast Kohilasse “Jälgime regulaarselt oma seeringu määra,” ütles Perens. palk on seotud ka- tu oli aktiivne, kuid selle hin- ja seejärel pankrotti kliente ja proovime eri tunnus- “Uutest projektidest eelista- Ksumiga, mis nad fir- naga pakkumist ei laekunud,” te abil leida potentsiaalseid me tugeva rahavoo ja suurema male teenivad, ning pea sõnas Hermet. 2002. aastal otsustas Pjotr probleeme, et neid enneta- kapitaliseeritusega projekte. kogu Eesti müügisekto- Sedin kolida Tallinna Vineeri- da,” selgitas Perens. “Üritame Nende abinõude kaudu suu- ri mahud ja katted on sel Alghind vaadatakse üle ja Mööblikombinaadi tootmi- aru saada, kas kliendi problee- name ka kliente konservatiiv- aastal langenud, kajastub Hermeti sõnul vaadatakse alg- se Tallinna kesklinnast välja. mid on fundamentaalset laadi susele.” see loomulikult palkades. hind tuleval nädalal uuesti üle Kohila vineerivabriku uus 2006. aastal kolis tehas Silberauto hoiab müügi- ning objekt läheb teisele rin- enampakkumine kestab augus- Kohilas valminud tootmis- meeste head meelestatust gile, mis kestab kuni augus- ti lõpuni. Foto: Andres Haabu hoonesse, mille ehitamine ja SURFIMARATON preemiakampaaniate ja ti lõpuni. Kui palju hinnas jä- seadmestamine läks kokku müügivõistlustega. rele antakse, Hermet öelda ei maksma 425 miljonit krooni. Pirita–Aegna–Pirita osanud. on asjad juba kiiremas tem- Aprillis 2008 esitas vab- “Kokku laekus meile neli pos liikuma hakanud,” lausus riku omanik AS Baltic Panel pakkumist. Kaks Venemaalt, Hermet. Group tööinspektsiooni- millest üks Läti investeerimis- le taotluse 130 töötajast panga kaudu ning teine otse Huvi tundis UPM-Kymmene 64 sundpuhkusele lubami- Ragnar Everest, 1Partner ettevõttelt, kes on ka varem te- Pankrotihaldur väitis, et Kohi- se kohta. Kinnisvara arendusjuht hasesse puitu tarninud. Üks la vineeritehase vastu tundis Ettevõtte juhi Tiit Tamm- pakkumine tuli Soomest ja huvi ka Otepääl puidutehast saare sõnul muutus viimase una meie ettevõt- üks Rootsist,” rääkis Hermet omav rahvusvaheline kontsern aasta jooksul vineeritootmi- tes on töötajatel val- potentsiaalsetest kosilastest. UPM-Kymmene. ne raskemaks, kuna lisakulu- Kdavalt tulemuspalk, Hermet lisas, et ükski huvi- “Ega nemadki soovi enda sid tekitasid aprillisündmu- siis kinnitan, et müügi- tatu ei olnud siiski valmis nõu- kõrvale konkurenti, kuid Ko- sed, mis lõikasid ära tooraine numbrite langemine võib tud hinda pakkuma. Samuti hila tehas tundus liiga suure- transpordi otse Venemaalt tõepoolest tähendada pal- tõdes ta, et enampakkumise na ning ka hind, mida küsitak- ning kasvatasid transpordi- ganumbri langemist. Tei- korraldamiseks ei olnud just se, liiga krõbe,” rääkis Hermet, kulu viiendiku võrra. selt poolt pean nentima, kõige sobivam aeg, sest pal- lisades, et eelnimetatute kõr- Peaaegu kolm kuud taga- et headel maakleritel on jud on puhkusel ning äritege- val käivad praegu läbirääki- si, tänavu 12. mail läks Baltic Laupäeval toimus Eesti pikima traditsiooniga surfiüritus, Ha- käed-jalad jätkuvalt tööd vus soikus. mised ka Hiina kaubandusko- Panel Group pankrotti. waii Surf Aegna maraton. Trassil Pirita–Aegna–Pirita startis ligi täis, millega tagatakse kor- “Uus enampakkumine, mis jaga, kes samuti oli vabrikust Juulis 2008 pandi ettevõt- 60 surfajat. Piritale jõudis esimesena tagasi Urmas Niine. ralik palk. kestab kuni augusti lõpuni, huvitatud. te tervikvara enampakkumi- Foto: Andres Raudjalg tuleb kindlasti parem. Siis Hille Tressum sele. KINNISVARA Mõnusaima kiirlaevaga Tõniste firma maksab 21 miljonit dividende Helsingisse. Toomas ja Tõnu Tõniste firma AS LTT maksab tänavu 21 mil- jonit krooni dividende. AS LTT üks omanik Tõnu Tõniste üt- les, et tulu tõi Peterburi maan- tee kinnistu müük. “Eelmise aasta novembris müüsime maha 2000. aas- tal ostetud Peterburi maan- teel asuva kinnistu,“ ütles Tõ- niste. “Dividendid jagunevad võrdselt nelja LTT omaniku va- 340.-www.superseacat.com hel.” Ettevõtte omanikud on eraisikud Toomas ja Tõnu Tõ- niste, Peter Šaraškin ning OÜ Landers Invest. ASi LTT eelmiste aastate jaota- mata kasumi jääk pärast kasu- mi jaotamise ettepanekut on kokku ligi 41,6 miljonit krooni. toimetaja Agnes Ojala, tel 667 0123, e-post [email protected] 4. august 2008 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER KOLLANE KAART LOE ÄRIPÄEVAST Ott Pärna Kuidas Liivimaa kroonimata Arengufondi juht peaks kontrollima, kas fondis toi- kuningas Riho Illak Tartu Ülikooli mib kõik plaanipäraselt. Hil- juti jättis aasta tegutsenud kinnisvara maha parseldas. fondi lühikese aja jooksul maha juba teine investeeri- 280 miljonit krooni pluss käibemaks läheb reedel sõlmitud lepingu misekspert. Jaanika Merilo kohaselt maksma Koidula raudteepiirijaama ehitus, mis peaks enda kinnitusel ei ole lahku- valmima aastal 2010. Jaama hakkavad augustis ehitama kolm mine tingitud fondist, ometi ehitusettevõtet:
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • 1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas
    Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 4 Kultuurimälestised (kinnismälestised) Raasiku vallas (seisuga märts 2019) Mälestise nimi Registri- Asukoht (asula nimi) Mälestise liik number Vabadussõja mälestussammas 27090 Raasiku alevik, Harju- ajaloomälestis Jaani kirikuaed II maailmasõjas hukkunute 21 Raasiku alevik, uus ajaloomälestis ühishaud kalmistu Harju-Jaani kirik 21529 Raasiku alevik ehitismälestis Kivikalme 18635 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18636 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme „Ristikangrumägi“ 18637 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18638 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18639 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18640 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18641 Järsi küla (end. Kangla) arheoloogiamälestis Kultusekivi 18643 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18644 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18646 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18648 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18649 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kivikalme „Kabelikink“ 18655 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18656 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Ohvrikivi „Nõiakivi“, „Rahakivi“ 18657 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18671 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18672 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18673 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18674 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18675 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18704 Tõhelgi küla (end.
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Harjumaal 2009
    Regionaaltoetused Harjumaal 2009 Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Veebruar 2010 Infolehes on antud ülevaade 2009. aastal Lk 2 – Euroopa Harju maakonnas ellu viidud ja alustatud projektidest, mis on saanud rahalist tuge Regionaalarengu Fondi Siseministeeriumi regionaalarengu toetused programmidest. Lk 6 –Euroopa Sotsiaalfondi Regionaalministri haldusalas viiakse toetused regionaalse arengu toetamiseks ellu 25 toetusmeedet ja -programmi. 2009. aastal Lk 6 – Norra/EMP toetused toetati läbi nende erinevate meetmete ja Lk 7 – Siseriiklikud toetused programmide Eesti regionaalarengut enam kui 2 miljardi krooniga, millest üle 1,9 Lk 21 – Ülevaade miljardit moodustasid erinevad toetustest teistes välistoetused. maakondades Harjumaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2009. aastal enam kui 318 miljonit krooni. 1 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2007-2013 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengut läbi elukeskkonna arendamise rakenduskava enam kui kuue miljardi krooniga. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohalike avalike teenuste arendamine Haraka Kodu Haraka Kodu rajamine vaimupuudega noortele I etapp 32 000 000 Kernu Vald Ruila Põhikooli võimla ja õppekõrvalhoone ehitus 18 018 000 Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu keskkooli hoone kütte-ventilatsioonisüsteemi 7 047 014 rekonstrueerimine Kõue Vallavalitsus Ardu Kooli lasteaiamaja ehitamine ja sisustamine ning 23 188 426 mängu- ja
    [Show full text]
  • Muudetud Nimede Register
    MUUDETUD NIMEDE REGISTER I 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 19 3 5 KIRJASTUS „AURA* TALLINN MUUDETUD NIMEDE REGISTER MUUDETUD NIMEDE REGISTER i 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 120 791 19 3 5 KIRJASTUS „AURA" TALLINN Trükikoda „Estotrükk" Tallinn, S, Karja 8. 1935. EELSÕNÄ. Muudetud nimede register I 1011 lühendatud ära­ trükk „Aura" muudetud nimede kartoteegist ja si­ saldab kõiki perekonna- ning eesnimede muutmisi, mis välja kuulutatud Riigi Teatajas või Riigi Tea­ taja Lisas alates 1919. a. kuni 1. juulini 1935. Registri II osa ilmub 1936. a. jaanuari lõpul, tuues nimemuutmisi 1. juulist 1935 kuni 1. jaanuarini 1936. Teise ossa võetakse sisse ka kõik need nime­ muutmised, mis Riigi Teatajas ei ole väljakuulu­ tatud. Seega oleks muudetud nimede registri II osa ilmumisel antud täielik nimemuutmiste nimestik kuni 1. jaanuarini 1936. Edaspidi ilmuvad registri järgmised osad iga poole aasta järele, tuues möödu­ nud poolaastal muudetud nimesid. Käesolevasse raamatusse ei ole nimemuutjate kohta peale nime, sündimiseaja ja perekonnaliik­ mete nimede muid andmeid sisse võetud, et vältida lehekülgede arvu ja hinna liialt suureks paisumist. Osalt vähendavad seda puudust raamatu lõppu lisa­ tud kupongid, milliste abil on tarviduse korral või­ malik saada kirjastuselt täiendavaid andmeid. Nimestikkude koostamisel on hoolega püütud vältida vigu, kui aga siiski raamatu tarvitajad peaks leidma mõningaid ebatäpsusi, palutakse sellest tea­ tada aadressil: ,,Aura". Nimekast 75, Tallinn. Sa­ muti võetakse tänuga vastu põhjendatud sooviaval­ dusi andmestiku laiendamiseks registri järgmistes osades. ; i Kirjastus „AURA". — A. J. Rava. SISU. Lhk. Andmete järjestus ja lühendid .... 8 I. Uued perekonna- ja eesnimed .... 9 II. Uued eesnimed .... 219 III. Endised perekonnanimed 233 Lisa.
    [Show full text]
  • Aruküla Põhikooli Põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08
    Aruküla Põhikooli põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08. märtsi 2011. a. määrus nr 8 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõike 2 alusel. 1. Peatükk KOOLI NIMETUS, ASUKOHT JA LIIK § 1. Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool. § 2. Kooli asukohaks on Põllu 5 Aruküla 75201 Raasiku vald Harju maakond Eesti Vabariik § 3. Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus. § 4. Kooli pidajaks on Raasiku vald. 2. Peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. § 6. Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 3. Peatükk KOOLI TEGUTSEMISE VORM § 7. Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel. § 8. Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass. § 9. Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass II kooliaste – 4.-6.klass III kooliaste – 7.-9.klass 1 § 10. Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9. klassi õpilastele Aruküla alevik, Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere ja Rätla külad.
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Ehitusmäärus
    Väljaandja: Raasiku Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 103, 1095 Raasiku valla ehitusmäärus Vastu võetud 08.03.2005 nr 7 Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258) § 5, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) § 19 lõike 4 ning Raasiku valla põhimääruse (RTL 1998, 230/231, 936; KO 2000, 7, 148; 2003, 51, 1301) punkti 18.1.26 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala (1) Raasiku valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Raasiku valla siseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti kohalikke olusid arvestades valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine. (2) Määrus reguleerib Raasiku Vallavolikogu, Raasiku Vallavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel. (3) Määrus sätestab keskkonnakaitsenõuded ehitistele valla kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel: Aruküla–Kalesi–Peningi ja Mallavere–Härma–Kiviloo piirkonnas. § 2. Mõisted ja lühendid (1) Raasiku valla ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) arhitekt– Raasiku valla arhitekt; 2) ehitis– aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava 2013-2024
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013-2024 (ajakohastatud 2014) Aruküla 2014 1 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS …………………………………………………………………………3 1.1. Ülevaade Raasiku vallast …………………………………………………………….... 4 1.2. Koostöö, ressursid ja valitsemine ………………………………………………………5 1.3. Strateegia, missioon ja visioon ……………………………………………………… 11 2. HARIDUS, KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ 2.1. Olukorra kirjeldus ……………………………………………………………………..12 2.2. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….19 3. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA LASTEKAITSE 3.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………21 3.2. Probleemid ……………………………………………………………………………..23 3.3. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….23 4. TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE 4.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………24 4.2. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….24 5. MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND 5.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………26 5.2 Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 27 6. EELARVESTRATEEGIA 6.1. Olukorra kirjeldus, eesmärgid ja ülesanded ………………………………………….. 28 6.2. Eelarvestrateegia rakendamise keskkond …………………………………………….. 29 6.3. Vallaeelarve prognoos aastateks 2015-2018 ………………………………………… 37 7. TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVAD 7.1. Tegevuste kava ………………………………………………………………………. 43 7.2. Investeeringute kava …………………………………………………………………. 45 Lisa 1 Eelarvestrateegia aastani 2018 tabelid 47-55 Lisa 2 SWOT-analüüs 56-71 2 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 1.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Saulepi Kaartidel
    Vahur Joala Saulepi valitsejad 2013 © Vahur Joala, 2013 ISBN 978-9949-30-925-2 Sisukord Eessõna 1 Saulepi ajaloost 3 Piiskoppide võimu all ehk Osilia lühiajalugu 6 Saare-Lääne piiskopkonna e. Osilia Stiftfoogtid 17 Saulepi alade ajalugu otseselt mõjutanud Rooma paavstid 18 Taani kuninga võimu all 1559-1563 24 Rootsi aeg 1563-1710 25 Tsaarivõimu ja keisririigi all 1710-1718 30 Saksa riigi koosseisus 1918 38 Balti Hertsogiriik 1918 39 Eesti Vabariik 1918-1940 40 NSV Liit 1940-1941 43 Eesti Vabariigi valitsus eksiilis 1940-1992 44 Saksa Riik 1941-1943 46 Suursaksa Riik 1943-1944 47 NSV Liit 1944-1991, Eesti NSV 48 Eesti Vabariik 1991- 55 Saulepi kaartidel 57 Mõisad ja mõisnikud 77 Vana-Varbla mõis 83 Uue-Varbla mõis 87 Vaiste mõis 89 Saulepi mõis 92 von Nasackin 94 von Lilienfeld 97 von Pröbsting 97 Banér 99 von Preutz 100 von Pistohlkors 100 von Cube 101 von Wolffelt 102 von Vietinghoff 103 Zöge von Manteuffel 104 von Handtwig 104 Stenbock Fermor 105 von Rass 105 Schmidt 106 Norrmann 108 Pastorid ja kirikuõpetajad 109 Kolhoosid ja nende esimehed 121 Kristjan Palusalu 123 Saulepi perenimedest 138 Saulepi ja Vaiste küüditatud 150 Varbla represseeritud ja küüditatud 154 Ühe talu kroonika 164 Kasutatud algallikad 172 Eessõna Lugejal võib tekkida küsimus, miks selline raamatuke on koostatud. Pole ju Saulepi mingi tuntud kohake Eestis. Pole siin käinud kuningad, tsaarid ega presidendid. Paar tanki on sõja ajal Saulepist läbi sõitnud, aga teadaolevaid suuremaid lahinguid Saulepi territooriumi aladelt ajalugu ei tea. Siin pole ühtki linna ega laiemale ringile huvipakkuvat ajaloolist mälestusmärki. Isegi kirikut pole. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti territoorium pole olnud pidevalt ühtne.
    [Show full text]