DOCSLIB.ORG

Vabariigi Valitsuse 25. Oktoobri 1993. A. Määruse Nr. 328 Osaline Muutmine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vabariigi Valitsuse 25. Oktoobri 1993. A. Määruse Nr. 328 Osaline Muutmine Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1994, 72, 1270 Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a. määruse nr. 328 osaline muutmine Vastu võetud 24.10.1994 nr 385 (õ) 30.12.2008 18:05 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada muudatused, mis tehakse Vabariigi Valitsuse 25.oktoobri 1993. a. määrusega nr. 328 (RT I 1993, 70, 999)kinnitatud "Riigi omandusse jääva vara nimekirjas" Teede- jaSideministeeriumi halduses oleva vara osas (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Minister Liia HÄNNI Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 1994. a. määrusega nr. 385 Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a.määrusega nr. 328 kinnitatud "Riigi omandussejääva vara nimekirjas" tehtavad muudatused Teede- ja Sideministeeriumi halduses oleva vara loetelus: 1) punktis 3: jätta alapunktist 1 välja järgmine tekst: "Heltermaa sadama läänekai -Hiiumaa, Pühalepa vald,Heltermaa praamikai idakai sadamamuul trafoalajaam merevaksal saun-pesumaja pumbajaam autokaalude hoone olmeruumid pääsla - Kuivastu tamm - Saaremaa, Muhu vald, Kuivastu - Kuivastu lõuna praamikai lai sadamamuul(pikendusega) 2 põhja praamikaid lõuna praamikai kassapaviljon olmeruumid - Roomassaare naftakai -Saaremaa, Roomassaare Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a. määruse nr. 328 osaline muutmine Leht 1 / 6 kaitsemuul kaubakai valvurihoone autokaalude hoone olmeruum - Virtsu sadama põhjakai - Läänemaa, Hanila vald, Virtsu lõunakai sadamakai pumbamaja puurkaevuga kassapaviljon - Rohuküla põhjasadam - Läänemaa, Ridala vald, Rohuküla merevaksal õhupuhurite hoone - Sviby sadamakai - Läänemaa, Vormsi vald, Vormsi saar"; 2) punktis 6: jätta alapunktist 3 välja järgmine tekst: Hiiu Teedevalitsuse keskuse osas: "elamu - Kärdla, Allika 38"; Kärdla piirkonna osas: "elamu - Hiiumaa, Kõrgessaare, Lauka vald"; Käina piirkonna osas: "elamu - Hiiumaa, Käina, Võilille 1 elamu - Hiiumaa, Käina vald, Veemla"; jätta alapunktist 6 välja järgmine tekst: Järva Teedevalitsuse keskuse ja Paide piirkonna osas: "elamu - Järvamaa, Paide vald, Pudimäe"; Roosna-Alliku piirkonna osas: "kuur - Järvamaa, Roosna-Alliku vald, Roosna-Alliku"; asendada alapunktis 6 Roosna-Alliku piirkonna osas sõnad "2 elamut" sõnaga "elamu"; jätta alapunktist 7 välja järgmine tekst: Lääne Teedevalitsuse keskuse osas: "elamu - Läänemaa, Ridala, Tallinna mnt. 72 elamu - Läänemaa, Ridala, Tallinna mnt. 74"; Risti piirkonna osas: "kontor-elamu - Läänemaa, Risti, Haapsalu mnt. 4 elamu - Läänemaa, Risti, Haapsalu mnt. 4a majandushoone elamu - Läänemaa, Kullamaa vald, Lemmi abihooned elamu - Läänemaa, Kullamaa vald, Vaikna Leht 2 / 6 Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a. määruse nr. 328 osaline muutmine majandushoone"; Lihula piirkonna osas: "kontor-elamu - Läänemaa, Lihula, Pärna 4 majandushoone elamu - Läänemaa, Lihula, Pärna 6 kontorihoone - Läänemaa, Hanila vald, Karuse majandushoone abihooned elamu - Läänemaa, Martna vald, Laiküla majandushoone"; Uuemõisa piirkonna osas: "kontor-elamu - Läänemaa, Ridala vald, Tallinna mnt. 76 elamu - Läänemaa, Taebla vald, Võntküla majandushoone"; jätta alapunktist 8 välja järgmine tekst: Lääne-Viru Teedevalitsuse Haljala piirkonna osas: "abihooned"; Kadrina piirkonna osas: "elamu - Lääne-Virumaa, Tapa, Lillaka tee 68"; jätta alapunktist 10 välja järgmine tekst: Vändra piirkonna osas: "elamu - Pärnumaa, Vändra, Turu 9"; jätta alapunktist 13 välja järgmine tekst: Tartu Teedevalitsuse Elva piirkonna osas: "elamu - Tartumaa, Elva linn, Valga mnt. 30"; lisada alapunkti 13 järgmine tekst: Tartu piirkonna osas: "olme-remondikeskus - Tartumaa, Tähtvere vald, Kandiküla viilhall katlamaja pumbamaja alajaam garaaž-lõhkeaineladu"; Koosa piirkonna osas: "remondihall - Tartumaa, Vara vald, Koosa"; jätta alapunktist 14 välja järgmine tekst: Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a. määruse nr. 328 osaline muutmine Leht 3 / 6 Valga Teedevalitsuse keskuse ja Valga piirkonna osas: "elamu - Valga, Viljandi mnt. 80 kuur"; jätta alapunktist 15 välja järgmine tekst: Viljandi Teedevalitsuse keskuse ja Viljandi piirkonna osas: "elamu - Viljandimaa, Viiratsi, Teedevalitsuse 1 elamu - Viljandimaa, Viiratsi, Teedevalitsuse2 elamu - Viljandimaa, Viiratsi, Teedevalitsuse 3"; "Mustla piirkond elamu - Viljandimaa, Mustla, Harju 1"; asendada alapunktis 16 Võru Teedevalitsuse keskuse osas sõnad"2 kuuri" sõnaga "kuur"; 3) punkti 7 osas: jätta alapunktist 1 välja: Valga raudteejaama osas sõna "tuletõrjedepoo"; 4) lisada punkt 14 järgmises sõnastuses: "Veeteede Amet - Narva tuletorn - Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu - Türsamäe tulepaak - Ida-Virumaa, Sillamäe - Valaste tulepaak - Ida-Virumaa, Kohtla vald - Moldova tulepaak - Ida-Virumaa, Lüganuse vald - Letipea tulepaak - Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald - Põhja-Uhtju päevamärk - Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald - Vaindlo tuletorn - Lääne-Virumaa, Vihula vald - Vainupea tulepaak - Lääne-Virumaa, Vihula vald - Mohni tuletorn - Harjumaa, Loksa vald - Juminda tulepaak - Harjumaa, Loksa vald - Salmistu päevamärk - Harjumaa, Kuusalu vald - Keri tuletorn - Harjumaa, Viimsi vald - Aegna tulepaak - Harjumaa, Viimsi vald - Naissaare tuletorn - Harjumaa, Viimsi vald - Naissaare sadamatuli - Harjumaa, Viimsi vald - Hülgekari päevamärk - Harjumaa, Viimsi vald - Tallinna madala tuletorn - Tallinn - Vahemadala tulepaak - Tallinn - Viimsi liitsihi alumine märk - Harjumaa, Viimsi vald - Viimsi liitsihi ülemine märk - Harjumaa, Viimsi vald - Tallinna liitsihi alumine märk - Tallinn - Tallinna liitsihi ülemine märk - Tallinn - Kopli lahe liitsihi alumine märk - Tallinn - Kopli lahe liitsihi ülemine märk - Tallinn - Kakumäe päevamärk - Tallinn - Suurupi liitsihi alumine märk - Harjumaa, Harku vald - Suurupi liitsihi ülemine märk - Harjumaa, Harku vald - Pakri tuletorn - Harjumaa, Keila vald - Väike-Pakri päevamärk - Harjumaa, Keila vald - Suur-Pakri päevamärk - Harjumaa, Keila vald - Risti päevamärk - Harjumaa, Padise vald - Põõsaspea tulepaak - Läänemaa, Noarootsi vald - Osmussaare tuletorn - Läänemaa, Noarootsi vald - Norby liitsihi alumine märk - Läänemaa, Vormsi vald - Norby liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Vormsi vald - Ramsi-Paslepa liitsihi alumine märk - Läänemaa, Noarootsi vald - Ramsi-Paslepa liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Noarootsi vald - Uppholmi liitsihi alumine märk - Läänemaa, Vormsi vald - Hobulaiu N-liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Ridala vald - Paralepa liitsihi alumine märk - Läänemaa, Ridala vald - Paralepa liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Ridala vald - Hobulaiu S-liitsihi alumine märk - Läänemaa, Ridala vald Leht 4 / 6 Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a. määruse nr. 328 osaline muutmine - Rukkirahu liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Ridala vald - Kajakarahu liitsihi alumine märk - Läänemaa, Haapsalu - Kajakarahu liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Haapsalu - Holmi liitsihi alumine märk - Läänemaa, Haapsalu - Holmi liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Haapsalu - Tahu liitsihi alumine märk - Läänemaa, Noarootsi vald - Tahu liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Noarootsi vald - Rohuküla liitsihi alumine märk - Läänemaa, Ridala vald - Rohuküla liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Ridala vald - Tahkuna tuletorn - Hiiumaa, Kõrgessaare vald - Hiiesaare tulepaak - Hiiumaa, Pühalepa vald - Harilaiu liitsihi alumine märk - Hiiumaa, Pühalepa vald - Harilaiu liitsihi ülemine märk - Hiiumaa, Pühalepa vald - Vormsi N-liitsihi ülemine märk - Läänemaa, Vormsi vald - Vormsituletorni liitsihi alumine/ülemine märk - Läänemaa, Vormsi vald - Vormsi S-liitsihi alumine märk - Läänemaa, Vormsi vald - Seanina tulepaak - Saaremaa, Muhu vald - Nõmme tuleta liitsihi alumine märk - Saaremaa, Muhu vald - Nõmme tuleta liitsihi ülemine märk - Saaremaa, Muhu vald - Raugi liitsihi alumine märk - Saaremaa, Muhu vald - Raugi liitsihi ülemine märk - Saaremaa, Muhu vald - Kessu liitsihi alumine märk - Saaremaa, Muhu vald - Kessu liitsihi ülemine märk - Saaremaa, Muhu vald - Virtsu tuletorn - Läänemaa, Harila vald - Viirelaiu tuletorn - Saaremaa, Muhu vald - Pööriotsa tulepaak - Pärnumaa, Varbla vald - Kõpu tuletorn - Hiiumaa, Kõrgessaare vald - Ristna tuletorn - Hiiumaa, Kõrgessaare vald - Haldreka päevamärk - Hiiumaa, Emmaste vald - Emmaste liitsihi alumine märk - Hiiumaa, Emmaste vald - Emmaste liitsihi ülemine märk - Hiiumaa, Emmaste vald - Sõru liitsihi alumine märk - Hiiumaa, Emmaste vald - Sõru liitsihi ülemine märk - Hiiumaa, Emmaste vald - Rannaküla tulepaak - Saaremaa, Orissaare vald - Kõinastu päevamärk - Saaremaa, Muhu vald - Panga nuka tulepaak - Saaremaa, Mustjala vald - Merise tulepaak -Saaremaa, Mustjala vald - Kiipsaare päevamärk - Saaremaa, Kihelkonna vald - Vilsandi tuletorn - Saaremaa, Kihelkonna vald - Karala päevamärk - Saaremaa, Lümanda vald - Lõu liitsihi alumine märk - Saaremaa, Salme vald - Anseküla liitsihi ülemine märk - Saaremaa, Salme vald - Loode päevamärk - Saaremaa, Torgu vald - Sõrve tuletorn - Saaremaa, Torgu vald - Kaavi tulepaak - Saaremaa, Torgu vald - Vahase päevamärk - Saaremaa, Kuressaare vald - Allirahu (Sandla) tulepaak - Saaremaa, Kaarma vald - Sääretuki päevamärk - Saaremaa, Pihtla vald - Kübassaare tuletorn - Saaremaa, Pöide vald - Sõmeri tuletorn - Pärnumaa, Varbla vald - Kihnu tuletorn - Pärnumaa, Kihnu vald - Manilaiu tulepaak - Pärnumaa, Tõstamaa vald - Sorgu saare tulepaak - Pärnumaa, Tõstamaa vald - Liu tulepaak - Pärnumaa, Audru vald - Pärnu mere-liitsihi alumine märk - Pärnu - Pärnu mere-liitsihi ülemine märk - Pärnu - Pärnu - Seedri liitsihi alumine märk - Pärnu - Pärnu - Seedri liitsihi ülemine märk - Pärnu - Pärnu W-muulituli - Pärnu - Pärnu E-muulituli - Pärnu - Pärnu - Silla liitsihi alumine
Load more

Recommended publications
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • Linnuharuldused Eestis 2003 - 2004
    Hirundo 18: 67-102 (2005) LINNUHARULDUSED EESTIS 2003 - 2004 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5 Margus Ots, Aivo Klein Eesti Ornitoloogiaiihing, pk. 227, 50002 Tartu Kokkuv6te. Kaesolev aruanne on Eesti linnuharulduste ltomisjoni viies kokkuv6te meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Loplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja liikati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 ~iutliiki ja 1 alamliik, lisaks veel iiks teadmata paritoluga ja kaks vangistusest lahtipaasenud liiki. T6estati iihe uue linn~~liigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku paritoluga ja meil v6i naabermaades piisiva asurko~inamoodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata paritoluga ja 10 liiki vangistusest paasenud Ijnde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvbtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjekorras viies ja kasitleb perioodi 2003.-2004. a. T5iendavalt on aruandes ara toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varein otsus puudus vbi millised alles niiiid hilinemisega HK-le labivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete labivaatamisel viis pbhiliiget - Margus Ellermaa, Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Margus Ots (esimees) ja Uku Paal (sekretar) - ja kolm varuliiget (Mati Kose, Eerik Leibak ja Hannes Pel~lak),kes asendasid vajadusel pbhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaiiks eraldi labi ja andsid neile sbltulnatu hinnangu. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei oln~id tagasiliikkav, loeti teade vastuvbetuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti l6plik otsus haaletamise tee].
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Soovitused Nime Määramiseks Navigatsioonimärkide Katastriüksustel
    Soovitused nime määramiseks navigatsioonimärkide katastriüksustel Seoses Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrusega nr 251 kehtestatud Aadressandmete süsteemiga ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901083 ) on vajadus muuta navigatsioonimärkide katastriüksuste nime määramise põhimõtteid. 1. Katastriüksuste nimed (lähiaadressidena) ei ole kohanimed, kuid nende määramisel peab järgima keelereegleid ning üldjuhul täitma ka kohanimenõudeid. 2. Liigisõnale (tuletorn, tulepaak jne) võib vahetult järgneda number. 3. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud: sulud, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne). Soovituslikult esitame navigatsioonimärkide katastriüksuse nime kuju (parempoolses tulbas): Korrastatud katastriüksuse Navigatsioonimärgi nimi nimi Narva-Jõesuu tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn 1 Narva jõe liitsihi alumine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 15 Narva-Jõesuu jõe liitsihi ülemine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 16 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 20 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 201 Sillamäe sadama idamuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 21 Valaste tulepaak Valaste tulepaak 25 Moldova tulepaak Moldova tulepaak 30 Letipea tuletorn Letipea tuletorn 40 Uhtju tulepaak Uhtju tulepaak 42 Vaindloo tuletorn Vaindloo tuletorn 45 Kunda sadamakai tulepaak Kunda tulepaak 59 Kunda sadama paadikai tulepaak Kunda tulepaak 60 Kunda liitsihi alumine tulepaak Kunda tulepaak
    [Show full text]
  • Väikesaarte Keskkonna- Ja Loodushoid Ning Puhkemajandus Ja Turism. Probleemid Ja Võimalikud Lahendused
    Väikesaarte keskkonna- ja loodushoid ning puhkemajandus ja turism. Probleemid ja võimalikud lahendused. MTÜ Eesti Saarte Kogu projekt “Kestlik loodus- ja kultuuripärandi kasutamine väikesaarte majanduses/turismis” Leo Filippov Ülesanne: T äpsustada Eesti püsiasustusega väikesaartel puhkemajanduse ja turismiga seotud loodus- ja keskkonnahoiu probleemid ning soovitada neile võimalikke lahenduste leidmist kavandades mh koostööd ametkondade, KOVide ja vabaühenduste vahel. Analüüsides projektis vaadeldavate püsiasustusega väikesaarte külastussurve tõusuga seonduvat loodusressursside kasutamist ning saarte külastajate vajadustele vastava taristu olemasolu ning selle rajamise ja hooldamisega seonduvaid probleeme, selgus et uuringus jäi analüüsimata nende saarte maade ja metsade omandiküsimused, mis on otsustava tähtsusega nende ressursside kasutamisel ja vajaliku külastustaristu rajamisel. Samas selgus väikesaarte püsielanike seas läbiviidud küsitluses, et külastustaristu rajamine ja hooldus (märgistatud matkarajad, infostendid, lõkkeplatsid, vaatlustornid, kuivkäimlad, jäätmemajandus jms ) on väga vajalik (90% toetavaid vastuseid). Lihtsam on olukord seal, kus riik on valdavalt väikesaare maade ja metsade haldaja. Tabelis on toodud riigile kuuluvate maade ja metsade olem väikesaartel. Selgub, et enamik RMK halduses olevast metsamaast on kasutuspiirangutega. Problemaatiline on, kuidas selliste metsamaade väärtusi rakendada kogukonna hüvanguks? Lahenduste leidmiseks on väikesaarte kogukondadel vaja teha head koostööd RMK ja Keskkonnaameti asjatundjatega.
    [Show full text]
  • Kormorani Levik Ja Arvukus Eestis
    FIE Vilju Lilleleht Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-11, 25. märts 2008 aruanne KORMORANI LEVIK JA ARVUKUS EESTIS Vilju Lilleleht Tellija: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Eesmärgid ............................................................................................................................................. 5 1. Materjal ja metoodika ........................................................................................................................ 6 2. Kormorani levik ja arvukus Eestis 2008. a. ....................................................................................... 7 2.1. Kormorani pesitsuskolooniate hulk ja paiknemine ..................................................................... 7 2.2. Kormorani arvukus erinevates kolooniates ................................................................................ 8 2.2.1. Soome laht .......................................................................................................................... 8 2.2.1.1. Lõuna-Uhtju (Sala) .................................................................................................... 8 2.2.1.2.. Põhja-Uhtju (Uhtju) ................................................................................................... 8 2.2.1.3. Eru Suurlood (Kasispea Suurlood) ........................................................................... 8 2.2.1.4.
    [Show full text]
  • Väike Abiline Suurteks Töödeks!
    Suviviljade rekordsaagid / Kaheksa kombaini ühel joonel RAVIM Eesti piimandusele 16. oktoober 2014 – juust, koor või pulber? NR 10 (28) Foto RAIVO TASSO Väike abiline suurteks töödeks! Väikelaadurid Hoftrac Rataslaadurid Teleskooplaadurid 11. seeria tõstejõuga kuni 900 kg 2070. seeria tõstejõuga kuni 2800 kg T 4108 4,1 m 800 kg 12. seeria tõstejõuga kuni 1200 kg 3070. seeria tõstejõuga kuni 3000 kg T 4512 4,5 m 1200 kg 13. seeria tõstejõuga kuni 2000 kg 4070. seeria tõstejõuga kuni 3600 kg T 5522 5,5 m 2200 kg 5070. seeria tõstejõuga kuni 4600 kg T 6025 6,0 m 2500 kg Laias valikus masinai d laos soodushindadega! Tõnis Suits Tel. 5802 7240 tõ[email protected] 2 uudis Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected] Suviteraviljad Foto RAIVO TASSO HEIKI RAUDLA üllatasid rekordsaakidega MM vastutav toimetaja änavusel viljelusvõistlusel tähelepanuväärne, et see oli üks [email protected] püstitasid Eesti põllumehed võistluse suuremaid põlde – 55 kolm rekordtulemust: suu- ha. Vaid veidi madalama saagi T remaks kui kunagi varem sai Jarmo Leht Järvamaalt Karinu Piimatootja võistluse kümne aasta pikkuses PMst. Esimesed seitse võistlus- ajaloos kujunes suvinisu, suviodra põldu olid kõik väga head, enam ja kaera saagikus. Nendest kahe kui neljatonnise hektarisaagiga. pitsitagu kultuuriga pälvis esikoha Põlva- Suvirapsid jäid talirapsidele tun- maa viljakasvataja Erki Oidermaa. duvalt alla. Parim suviraps oli teiste Kaer andis Oidermaa põllul rapside hulgas 8. kohal. lehma 7,2 tonni ja suvioder 8,1 tonni teri Parima rukkisaagi sai Viljandi- hektarilt. Suvinisusaagiga 7,4 t/ha maa ettevõtte Savikoti Agro noor astaid on põllumajandusring- tuli esikohale Tartumaa ettevõtja agronoom Tuuli Vaarak – 9,3 t/ha.
    [Show full text]
  • (HK) Poolt Käsitletavate Liikide Aktsepteeritud Vaatlused Seisuga 28.07.2020
    Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlused seisuga 28.07.2020 Alljärgnevas nimekiras on toodud kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud vaatlused. Kui mõni Sinu vaatlus nimekirjast puudub, siis on kaks võimalust - vaatlus on HK-le esitamata jäänud või HK ei ole vaatlust tunnustanud. HK-le teeb muret, et mitmed harulduste kohtajad (eriti rõngastajad) ei ole teateid HK-le läbivaatamiseks esitanud. Vaatlejad peavad arvestama sellega, et kõik HK poolt tunnustamata linnuharulduste kohtamisteated jäävad välja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku ülevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ära saata jooksva aasta lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega pole kunagi hilja. Kui alljärgnevas nimekirjas on teates isendite, paaride vms. arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse koh ta on olemas tõestusmaterjale (foto, video või helilint), siis on see märgitud konkreetse vaatluse järele. Kuna Eesti administratiivne jaotus on pidevalt muutunud, siis andmete võrreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840-2020) poole kestel käibinud ka ametlike haldusüksustena ning neid kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Aastatel 2009-2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede ääres vastavate siltidega ning need on kujutatud ka "Regio" Eesti teede atlase (alates 2012). Kasutatud lühendid.
    [Show full text]
  • Juhan Lilienbach
    Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:14 PM Page 200 200 | J UHAN L ILIENBACH /1870–1928/ JUHAN LILIENBACH MOONA-JAAN põrgus parem sugugi, (Rahvajutu järgi) kes on ilmas orjaks loodud, orjaku seal edasi. Moona-Jaani mõisaorjus Nõndasama sakste asi: tüütas ära kaelani. pidu on neil ilma peal, Jättis härjad, jooksis metsa, teadagi, et pärast surma tagasi ei tulnudki. on neil saksapõli seal. Mõne päeva hulkus ümber, Härrad vedelesid katlas hakkas viimaks mõtlema: ega vaevand endi luid; mis must saab või mis ma olen, meie tegime tuld alla, kus sa lähed hingega! tassisime õuest puid.” Maa on all ja meri ümber, taevas peal on kummuli, 1906 (1916) Eesti luule, 1967 kus sa ilmast ikka pääsed, muudkui mõisa tagasi. Jaan läks mõisa. Kummardades hakkas pükse paitama oma armulisel härral, see peab ikka aitama. “Kus nii kaua olid, lurjus?” ütles härra Jaanile. Jaan siis võttis vale appi, kostis:“Põrgus, härrake.” “Haa, ja sealtki tulid ära,” ütles härra naeruga. “Siis ei olnud sul vist mitte põrgus parem elada?” Vastas Jaan:“Ei ole lugu Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:14 PM Page 201 201 | VOLDEMAR R OSENSTRAUCH /1877–1919/ VOLDEMAR ROSENSTRAUCH HUNDIMÄE SÜNDIMINE* Ei ma enne rahu leia, Kui mu uudishimu sureb”. “Wiimaks, wiimaks tund on tulnud, Kuid ei midagi ta leia Mis ma ammu ootnud juba, Selles kambris wõõrastawat, Herra wälja jahil’ läinud — Ainult raamatut ja lauda Nüüd mul toimetada luba. Tema silmad kambris näewad. Nüüd ma lähen sinna kambri, Raamat on küll isewärki, Kuhu weel ei minna wõinud, Isemoodi kirjadega, Ehk küll juba teenistuses Lehed, need on hoopis mustad, Seitse aastat mööda läinud.
    [Show full text]
  • IOTA References Réf
    IOTA_References List of IOTA References Réf. DXCC Description of IOTA Reference Coordonates AFRICA AF-001 3B6 Agalega Islands (=North, South) 10º00–10º45S - 056º15–057º00E Amsterdam & St Paul Islands (=Amsterdam, Deux Freres, Milieu, Nord, Ouest, AF-002 FT*Z 37º45–39º00S - 077º15–077º45E Phoques, Quille, St Paul) AF-003 ZD8 Ascension Island (=Ascension, Boatswain-bird) 07º45–08º00S - 014º15–014º30W Canary Islands (=Alegranza, Fuerteventura, Gomera, Graciosa, Gran Canaria, AF-004 EA8 Hierro, Lanzarote, La Palma, Lobos, Montana Clara, Tenerife and satellite islands) 27º30–29º30N - 013º15–018º15W Cape Verde - Leeward Islands (aka SOTAVENTO) (=Brava, Fogo, Maio, Sao Tiago AF-005 D4 14º30–15º45N - 022º00–026º00W and satellite islands) AF-006 VQ9 Diego Garcia Island 35º00–36º35N - 002º13W–001º37E Comoro Islands (=Mwali [aka Moheli], Njazidja [aka Grande Comore], Nzwani [aka AF-007 D6 11º15–12º30S - 043º00–044º45E Anjouan]) AF-008 FT*W Crozet Islands (=Apotres Isls, Cochons, Est, Pingouins, Possession) 45º45–46º45S - 050º00–052º30E AF-009 FR/E Europa Island 22º15–22º30S - 040º15–040º30E AF-010 3C Bioco (Fernando Poo) Island 03º00–04º00N - 008º15–009º00E AF-011 FR/G Glorioso Islands (=Glorieuse, Lys, Vertes) 11º15–11º45S - 047º00–047º30E AF-012 FR/J Juan De Nova Island 16º50–17º10S - 042º30–043º00E AF-013 5R Madagascar (main island and coastal islands not qualifying for other groups) 11º45–26º00S - 043º00–051º00E AF-014 CT3 Madeira Archipelago (=Madeira, Porto Santo and satellite islands) 32º35–33º15N - 016º00–017º30W Saint Brandon Islands (aka
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]