Väike Abiline Suurteks Töödeks!

Suviviljade rekordsaagid / Kaheksa kombaini ühel joonel RAVIM Eesti piimandusele

16. oktoober 2014 – juust, koor või pulber?

NR 10 (28) Foto RAIVO TASSO

Väike abiline suurteks töödeks!

Väikelaadurid Hoftrac Rataslaadurid Teleskooplaadurid 11. seeria tõstejõuga kuni 900 kg 2070. seeria tõstejõuga kuni 2800 kg T 4108 4,1 m 800 kg 12. seeria tõstejõuga kuni 1200 kg 3070. seeria tõstejõuga kuni 3000 kg T 4512 4,5 m 1200 kg 13. seeria tõstejõuga kuni 2000 kg 4070. seeria tõstejõuga kuni 3600 kg T 5522 5,5 m 2200 kg 5070. seeria tõstejõuga kuni 4600 kg T 6025 6,0 m 2500 kg Laias valikus masinai d laos soodushindadega!

Tõnis Suits Tel. 5802 7240 tõ[email protected] 2 uudis Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected] Suviteraviljad Foto RAIVO TASSO

HEIKI RAUDLA üllatasid rekordsaakidega MM vastutav toimetaja änavusel viljelusvõistlusel tähelepanuväärne, et see oli üks [email protected] püstitasid Eesti põllumehed võistluse suuremaid põlde – 55 kolm rekordtulemust: suu- ha. Vaid veidi madalama saagi T remaks kui kunagi varem sai Jarmo Leht Järvamaalt Karinu Piimatootja võistluse kümne aasta pikkuses PMst. Esimesed seitse võistlus- ajaloos kujunes suvinisu, suviodra põldu olid kõik väga head, enam ja kaera saagikus. Nendest kahe kui neljatonnise hektarisaagiga. pitsitagu kultuuriga pälvis esikoha Põlva- Suvirapsid jäid talirapsidele tun- maa viljakasvataja Erki Oidermaa. duvalt alla. Parim suviraps oli teiste Kaer andis Oidermaa põllul rapside hulgas 8. kohal. lehma 7,2 tonni ja suvioder 8,1 tonni teri Parima rukkisaagi sai Viljandi- hektarilt. Suvinisusaagiga 7,4 t/ha maa ettevõtte Savikoti Agro noor astaid on põllumajandusring- tuli esikohale Tartumaa ettevõtja agronoom Tuuli Vaarak – 9,3 t/ha. kondades vaieldud, kas Ees- Claid Sakson. Kuuel paremal rukkipõllul kasvas tisse sobivad rohkem suur- Taliteraviljad jäid senistele re - hübriidrukis. A farmid või väiksemad talu- kordtulemustele napilt alla. Võr- Erki Oidermaa saavutas oma majapidamised, kus töö tehakse ära reldes Soome selle aasta viljelus- odrasaagiga 8,1 t/ha senise kümne oma perega. Nüüd astuvad pereliik- võistluse tulemustega, saadi meil aasta viljelusvõistluste otrade rekord- mete ja farmitööliste asemele robo- parem rukkisaak: Soome võidu- saagi. Senine parim tulemus kuu- tid ning ka väiksemate perede far- põld oli saagiga 9 t/ha. Nisu kate- lus Aare Möldrile aastast 2007 saa- mid suurenevad. goorias tuleb aga tunnistada soom- giga 7,5 t/ha. Oidermaa kasvatas Viimasel ajal on Eestis hüppeli- laste paremust: seal sündis senise ka parima kaerasaagi 7,2 t/ha. selt suurenenud nii toodetava piima 20 aasta rekord – 10,2 t/ha. Kusjuu- Senine rekordsaak 7 t/ha oli juba kogus kui väljalüps lehma kohta. Pii- res, selle tulemuseni jõudis nii Soo- aastast 2009 Madis Avi käes. mandusstrateegia peamine eesmärk mes kui Eestis Tartumaal majan- Tunnustust väärib Voore Farmi on suurendada piimatootmist 2020. dav Karl Åberg, kes osales eelmi- ja Küti Mõisa taimekasvatusjuhi aastaks veel kolmandiku võrra. Piltli- sel aastal ka Eesti viljelusvõistlusel. Margus Lepa osalemine rukkisor- kult öeldes voolavad Eestis piimajõed. Tänavuse viljelusvõistluse lõpp- diga ’Sangaste’ ja mahekaeraga, Paraku on lähiaja sündmused too- tabelisse jõudsid 44 põldu. Nendest mis andis samuti hea tulemuse – nud Eesti piimanduses välja uue kit- 15 olid nisu-, 10 rapsi-, 9 rukki-, 4 t/ha. saskoha – töötlemise ebaefektiivsuse. 6 odra- ja 4 kaerapõllud. Nisupõl- MM Eestis tegutseb küll mitukümmend pii- dudelt said võrdselt parima saagi matöötlemisega tegelevat ettevõtet, 9,4 t/ha Voore Farmi taimekasva- Loe ka lk 11 kuid viimastel aastatel on kolmandik tusjuht Margus Lepp Lääne-Viru- Põlvamaa seemneviljakasvataja toorpiimast voolanud üle Eesti lõu- maalt ja Valjala POÜ noor agro- Erki Oidermaa on osalenud napiiri, kus see on ümber töötatud noom Piibe Post Saaremaalt. viljelusvõistlusel kolm korda: ja kallimalt edasi müüdud. Piiman- Parima rapsisaagi, 5,2 t/ha, sai tänavu, mullu ja 2009. aastal. duse koort riisuti Vene turult, mis Tõnis Riisk Saimre Viljakasvatuse Seekord tõid talle rekordsaagi andis võimaluse maksta Baltikumis OÜst Viljandimaalt. Sealjuures on odrasort ’Overture’ ja kaer ’Viviana’. toorpiima eest ELi keskmist taset. Kui Vene turg kadus, sattusid suure surve alla nii tööstused kui tootjad. Eriti 3 16 need, kes müüsid piima Leedu tööstus- 3 Super-piimatööstus tele. Veel kevadel saadi piimakilo eest lööks konkurente mahuga 40 senti, kuid pärast Vene embargo jõustumist 25 senti või vähemgi. Mis 5 Ühistud soovivad rajada seal salata, nuhelda saab ennekõike piimandussektori ahela alumine ots uue piimatööstuse ehk piimatootjad-farmerid. Kõige raskemaks teeb olukorra 6 Ivari Padar: teadmatus. Põllumajandus on maaelu 12 tuiksoon ja seetõttu on praegu löögi Head kriisi ei saa raisku lasta all kogu maaelu. Seakatk, rekordili- selt madalad teraviljahinnad, kriis 11 Uus mees võistles piimanduses – kõik see jätab põllu- kõikide viljadega majandusele ja maaelule tugeva jälje. Kui raskeks olukord kujuneb, seda 5 ei tea praegu veel keegi. Selguvad 12 Kombainide mõõduvõtt “vanad sõbrad”, tõsiseltvõetavad niiske nisu koristamisel partnerid ja ka “üheöösuhted”. Tõe- hetk saabub varsti. Seni ei jää farmeril muud üle, kui pigistada endast veelgi 16 Külmaks valmis: ohutu madalamal seisvat piimanduse lüli – 11 6 käivituse tagab õige õli

lehma –, ja paluda jumalat. sisukord

Toimetuse aadress Toimetus Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Vastutav toimetaja Heiki Raudla [email protected], 661 3380 Reklaami projektijuht Kaja Prügi Maamajandus ilmub iga kuu Toimetaja Lii Sammler [email protected], 661 3356 [email protected], kolmandal nädalal Maalehe vahel. Keeletoimetaja Ene Leivak [email protected], 661 3311 661 3337, 5665 4138 Korrektor Merike Järvlepp [email protected], 661 3372 Maalehe tellimine telefonil 680 4444 Kujundaja Mari Peterson [email protected] Väljaandja AS Eesti Ajalehed või e-postil [email protected].

Trükk AS Printall www.maaleht.ee Maamajandus Nr 10 (28) 16. oktoober 2014 fookuses 3 Super-piimatööstus lööks konkurente mahuga

Kui viis Eesti suuremat piimatööstust Piima ületootmine on peamine piimasektori kurbloolisus seisnebki põhjus, miks on vaja Eestisse uut toorpiima suures hulgas – iga päev suudavad igaüks töödelda päevas suurt piimatööstust, sest näiteks veel on seda turul 1600–1800 tonni, kodu- juulikuu lõpus läks iga päev Eestist maine tööstus suudab tarbida aga maksimaalselt 300 tonni piima, kokku välja 700 tonni toorpiima. ca 1300. seega 1500 tonni, siis ökonoomsemalt Estoveri tegevjuht Hannes Prits Ülejäänu – kuni 600 tonni toor- on seda meelt, et ideaalis võiks pii- piima – liigub päevast päeva lõuna- AIN ALVELA aitaks majandada üks suur n-ö matööstus olla n-ö universaalne, piiri taha Lätti ja Leetu. tootes kõike, alates joogipiimast ja ajakirjanik supertööstus, käideldes päevas lõpetades piimapulbriga. Samas sõl- Napib võimekust [email protected] tuhat ja rohkemgi tonni toorpiima. tub eri toodete valmistamine peaas- Ometi oli aeg, mil ainuüksi Põlva jalikult sellest, millise hinnaga toor- piimakombinaat laskis oma toru- piim tööstusele kätte tuleb. dest iga päev läbi 1000–1100 tonni õige selle juures vurab valt öelnud, et Eestisse oleks ots- Näiteks pulbrit pole majandus- piima. See oli aeg, kui Põlvas too- iga päev 15 tsisternau- tarbekas luua tööstus, mis suudab likult mõttekas toota olukorras, deti piima- ja lõssipulbrit kogu Nõu- totäit piima üle Eesti päevas ümber töötada 1000 tonni kus tooraine hind on kõrge, sest kogude Liidule. lõunapiiri Läti ja Leedu toorpiima. Euroopa suurtööstused on piima- Seega, põhimõtteline tootmis- tööstustesse. Farmide ja lõssipulbri hinna alla löönud võimsus ka nüüd rohkem toorpiima pideva laiendamise Vajalikud miljonid ning kalli toorpiima puhul tuleks kodumaal töödelda on meil just- ajal jätkub Eestis toor- Samas möönab Murakas, et riikliku ka pulbri omahind sedavõrd kõrge, kui olemas, lihtsalt toodangu sorti- Kpiima küllaga. Keskne piimatööstus toetuseta ei suuda praegu ükski töös- et sellel puuduks turul konkurentsi- ment on liikunud suhteliselt madala peaks aga kuuluma just põllumees- tus seda 40–50 miljoni euroni küündi- võime. lisandväärtusega pulbrilt juustu, test piimakarjakasvatajatele. vat investeeringut teha. Toetuste osa Rekordilise piimaanniga lehma- või ja eelkõige nn värskete piima- Piimandusühistu E-Piim juhatuse selles summas peaks tema hinnan- dega tuntust kogunud Torma POÜ toodete valmistamisele. esimees Jaanus Murakas on kordu- gul olema vähemalt 15 miljonit eurot. juhataja Ahto Vili tunnistab, et Eesti lk 4

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal. Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA PL50 ja PL60 NOVA BY-82 rihthöövel- NOVA 3 in 1 universaal- NOVA BS-315 NOVA FM-300 puruimur NOVA 25L 230 V plasmalõikurid paksusmasin pink 1,5 x 1320 mm, puidulintsaag metallitreipink mudel 4 Hind: Hind: Intensiivseks 311 € professionaalseks Sama tippkvaliteet kui juba 1250 € Soodushind: (km 0%) Soodushind: kasutamiseks aastaid müügil olnud NOVA 25L (230 V (km 0%) 399/722 € mõeldud multi- mudelitel BS-400 ja BS-600. versioon) on müügil 238 € funktsionaalne masin. Tugev konstruktsioon. Need mudelid on (km 0%) Tõhus puruimur kahe ligi sajas riigis. Töö- äärmiselt populaarsed (km 0%) Säästad ruumi ja eeskätt Hind: Kvaliteetsed piirikud, kindel, eriti kvaliteetne „minitreipink”, mis raha hankekuludes. mis hoiavad seadistu- Hind: 100 mm avaga. Kõikidel kõikjal maailmas. Müügil mudelitel on metallist labad. Koti vahe- sobib suurepäraselt väiketöökodadele, enam kui sajas riigis. Kolm praktilist tööriista 1597 € sed paigas intensiivsel autoremonditöökodadele ja muidugi Kvaliteetne ja vastupidav NÜÜD ON KÕIKIDEL NOVA Nova BY82 on väga kvaliteetne üheskoos. Töö sujub ja pideval töötamisel. 464 € tamine on kiire ja hõlbus. Varustatud ra- hõlpsalt ja kiiresti. Suure- (km 0%) tastega, nii et masinaga on lihtne liikuda. harrastajaist metallitöömeestele. Jätab konstruktsioon. Eemalda- KEEVITUSSEADMETEL 2AASTANE rihthöövel- paksusmasin väikestes Kõrge kvaliteediga (km 0%) kvaliteetse töötlemisjälje, vastupidav ja tavad teraosad. pärane masin kanti- mootorid ja tugev Võimas 1,5 kW / 230 V mootor. Äärmiselt GARANTII! töökohtades kasutamiseks. Ei vaja spet- miseks, ümardamiseks ja lihtsalt käsitsetav mudel. NOVA 25L on Parim kvaliteet ja pakkumine. Täieliku siaalset alust. Võib asetada lauale või lõikamiseks. Kõik ühe masinaga. mittevibreeriv korpus. usaldusväärsed ja töökindlad masinad. olnud väikeste treipinkide seas müüduim varustusega ja kasutusvalmis. Kasu- muudele vastavatele kohtadele. Pärast Kõikidel mudelitel reguleeritav tagapiire. Alus standardvarustuses kaasas. See mudel on olnud ülekaalukalt meie mudel viimase viie aasta jooksul. tamiseks on vajalikud ainult suruõhk kasutamist lihtne kõrvale liigutada. Max töölaius: 1320 mm enim müüdud imur juba aastaid. Mootori võimsus: 750 W ja elekter! Ülipopulaarne! Soomes Max paksus: 1,5 mm Mootori võimsus: 800 W Pöörlemiskiirus: 115–1620 rpm (6 kiirust) müüdud üle 1500 seadme. Kvaliteetne Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Rullide läbimõõt: 60 mm Tera kiirus: 360/720 m/min Mootori võimsus: 1500 W Tsentrite vahe: 700 mm ja usaldusväärne. Höövelduslaius: 204 mm Max painutusnurk: 90° Tera suurus: 2240 x 8–15 mm Mootor: 2850 p/min Töödeldava detaili max läbimõõt: 250 mm Paksusmasina max kõrgus: 210 mm Kantimisterad: 26, 38, 50, 63, 101, 177, 253, Maks. saagimisvõimsus: 175 mm Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Spindli läbiviik: 27 mm (MK4) Lõikevõimsus: 15 mm / 25 mm Lõiketerad: 2 tk 228, 381 mm Lõikevõimsus/ sügavus: 300 mm Imuri labade läbimõõt: 300 mm Teravarre max paksus: 14 mm Kaal: 8,6 kg / 19 kg Kaal: 32 kg Kaal: 480 kg Kaal: 78 kg Kaal: 46 kg Kaal: 161 kg NOVA115S NOVA X16 freespink NOVA BY-12 rihthöövel- NOVA RM12 NOVA 15 NOVA 4132A puurpink metallilintsaag (metallist ratastega) paksusmasin sikemasin puidutreipink Uuendatud versioon mudelist Uudistoode! Saad pöörduva NOVA 4132, mis on olnud teraga metallilintsae peaaegu üks populaarsemaid puurpinke tavalise sae hinnaga. Hind: Hind: viimastel aastatel! A-mudel on Saagides pole vaja detaili Hind: varustatud võimsa 1,5 kW pöörata. Ideaalne saag 762 € 561 € 557 € mootori, vesijahutuse ja suuna- väikestesse ruumidesse. (km 0%) (km 0%) Hind: vahetusega. Selle pingiga saad 550 W võimsa mootoriga. Hind: (km 0%) puurida avasid ja lisaks Mugav transportida. Hõl- 190 € keermestada. Kaasas Hind: bus transportimise ajaks 383 € Nova BY-12 on kõrge kvaliteediga rihthöövel on ka palju lisavarus- aluse küljest lahti võtta. NOVA X16 on varustatud süsiharjadega paksusmasin väiksematesse ruumidesse. Ei (km 0%) See on tõeline treiali unelmate tööpink. (km 0%) mootoriga 350 W, MK3 koonusega ja tust: kvaliteetne 16 mm 722 € Suurepärane saag töö- vaja alust. Vibratsioonivaba ja vaikne masin, Saab lisada ka kopeerseadme. kiirkinnituspadrun, objektile kaasaviimiseks. tugevast malmist raamiga, mis kindlustab mis püsib kasutamise ajal paigal ka tooli peal. Vastu pidav konstruktsioon. Võimas ja (km 0%) vibratsioonivaba töö. Kallutav freesipea tagab tööriistahoidja ja vähen- Rattad ka aluse küljes. Võib asetada lauale või muu vastava pinna töökindel. Pööratav mootor: 45, 90 või damiskoonused. Tera automaatne seiskamine. Kvaliteetsed ja mitmekesise töö. Freespingi komplektis on peale ning sooritada hööveldusi seal. Lihtne tugevad terajuhikud. puuripadrun 5–20 mm (B22). tõsta pärast tööd kõrvale. 180 kraadi. Võid treida suuri detaile, pöörates mootorit 180 kraadi tahapoole. Mootori võimsus: 1500 W Mootori võimsus: 550 W Pinge: 230 V Pinge: 230 V Masinaga tuleb kaasa 6 paari lainestus- ja Pöörlemiskiirus: 120–3480 rpm Tera kiirus: 20/30/50 m/min Mootori võimsus: 350 W Mootori võimsus: 1800 W kantimisrulle. Maksimaalselt 1,2 mm mater- Tugev alus standardvarustuses kaasas. Puurimisvõimsus: 32 mm Tera suurus: 1638 x 12, 7 x 0,64 mm Mootor: 100–1100/ 100–2500 p/min Mootor: 8800 p/min jalile. Lihtne kinnitada töölauale. Tugev ja Spindel: MK4 Saagimisnurk: 90–45° Puurimisvõimsus: 13 mm Terade arv: 2 vastupidav konstruktsioon. Mootori võimsus: 1500 W Spindli kaugus sambast: 250 mm Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: Freesimisvõimsus: 30 / 16 mm Max höövelduse laius: 305 mm Pöörlemiskiirus: 600–2000 rpm, var Spindlikäik: 120 mm 90° / 100 x 150 mm Freesipea kalle: 45 / 45° Max kõrgus: 158 mm Töötlemissügavus: 381 mm Tsentrite vahe: 1000 mm Laua suurus: 425 x 475 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Spindel MK3 Max hööveldamine: 1–2 mm Max paksus: 1.2 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 381 mm Kõrgus: 1670 mm Kaal: 62 kg Kaal: 60 kg Kaal: 42 kg Kaal: 24 kg Kaal: 95 kg Kaal: 148 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, [email protected]; www.koneita.com 4 piim Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected] eksport ELi riikide toorpiima eksportmüük (miljonit tonni) Riik 2012 2013 Belgia 287 278 Bulgaaria 40 40 Tšehhi 207 202 Taani 416 410 Saksamaa 2 559 2 557 Balti riigid 203 205 Kreeka 55 55 Hispaania 506 495 Prantsusmaa 2 207 2 141 Iirimaa 138 121 Itaalia 960 940

Foto Ungari 115 115

SVEN ARBET Holland 1 023 1 021 Austria 255 250 Poola 792 782 Septembri lõpul avas Trigon Dairy Farming Estonia Järvamaal Lõõla külas Väätsa Agro uue laudakompleksi, mis mahutab 3300 lehma ja millest võib Portugal 154 150 saada Euroopa suurim lüpsifarm. Trigon Dairy Farming Estonia nõukogu esimees, investeerimispankur Joakim Helenius peab piimatootmist Eestis Rumeenia 68 65 endiselt perspektiivikaks majandusharuks, hoolimata praegustest raskustest. Lindilõikamisel assisteerib suurärimeest Eesti peaminister Taavi Rõivas. Sloveenia 45 44 Slovakkia 73 71 Algus lk 3 Torma POÜ täiendab meie iga- tuleb peamiselt efektiivsuse parane- makasvatajate Ühistu (ETKÜ), mis Soome 195 193 päevast piimakogust 15–17 tonniga, mise arvelt. Selle aja jooksul on lüp- juba praegu koondab niikuinii siin- Rootsi 247 241 mille müüb Laeva Meierei kaudu silehmade arv Torma farmis püsi- seid suuremaid piimakarjapidajaid. Suurbritannia 1 152 1 091 Valio piimatööstusele. Ahto Vili on nud 600–650 ringis, läbi on aetud ETKÜ nõukogusse kuuluv Ahto Vili EL-27 11 734 11 509 hinnaga rahul, kuivõrd saab piima- ka sama põllumaa pinnaga, natuke kinnitab, et selle mõtte üle on arut- Allikas: Eurostat, ZMB Zentrale Milchmarkt, statistikaamet tootja üldse praegu millegagi rahul rohkem kui 2000 hektariga. Praegu letud ja seda isegi põllumajandus- olla – hind on siiski paar-kolm senti on sellest Ahto Vili ettevõtte oman- minister Ivari Padarile esitletud. Vii- kõrgem kui mujale müües. Iseäranis dis 800 ha, isiklikku maad on paar- mane olla jutuajamisel ideesse tun- kaotavad praegu need, kes saadavad sada hektarit, riigilt renditakse teist nustavalt suhtunud. välistab monopolide tekke. Pealegi piima Leetu, sest sealsed tööstused sama palju ja ülejäänu tuleb rentida “Aga praegu on see veel paljas on kõikide osaliste huvid erinevad.” on kriisiolukorras valmis maksma erasektorist. luukere, millele on alles tarvis hakata Suurimaks mureks peab Üllas vaid 20–24 senti kilo eest. Torma POÜ lehmad on jõudlus- liha peale kasvatama,” tõdeb ta. Hunt seda, et projektiga ei ole val- “Eesti päevane piimakogus on kontrollis juba aastaid rekordiliste Ka piimatootjatest farmerite tulun- mis kaasa tulema, s.t investeerima Euroopa mõistes vaid paarile seal- väljalüpside edetabelis liidrikohti dusühistu EPIKO on super-piima- ja sellega koos riske võtma, vajalik sele suurtööstusele vajalik päevako- hõivanud. Nii on kaks absoluutselt tööstuse loomise asjus koos Maag hulk farmeritest piimatootjaid ning gus, meil aga loksutatakse seda kokku suurima päevase väljalüpsiga lehma Piimatööstusega ohjad haaranud vajaminevat hulka toorpiima ei saada oma kolmekümne töötleja vahel ja elanud just sealses farmis, tulemused ja asunud konkreetseid sihte paika stabiilselt kokku. ikka ei suudeta kõike ära tarvitada,” vastavalt 84,6 ja 84 kg päevas – need panema. Eesmärk oleks igapäevastele kirjeldab Vili Eesti praegust olukorda. pärinevad 2009. aastast. Ka viimase, piimatoodetele alternatiiviks hakata Raha ja vastutus “Samas on piimatööstus kõrgemini 5. septembril läbiviidud kontroll-lüpsi tootma suures koguses piima- ja lõs- “Rahastamine on samuti kahtlemata automatiseeritud toidutöötlemise tulemustel on esikohal Torma POÜ sipulbrit ning võid, et pulbrist tekiks murekoht – põhimõtteliselt peaks sel- liike. Meil aga kujuneb see tööma- piimaveis 79,1 kiloga päevas. ka likviidne laovaru, mis võimaldaks line tööstus ennast siiski suutma ise hukaks ja vähe efektiivseks just selle seda vastavalt turuolukorrale müüki ära majandada, aga kui on võimalik killustatuse tõttu. Nii ongi meie pii- Farmerite tööstus paisata ning sel moel vähendada ette näiteks MAKist investeerimistoetust matööstuse tööviljakus kaks korda Siinmail seninägematu võimsusega tulla võivate turuekstsesside mõju saada, siis ega sellest ära öelda,” kin- madalam kui Soomes.” piimakombinaadi loomisel oleks mõte tootjatele ja töötlejatele. nitab Hunt. “Kriitiline ongi omafinant- siis, kui selle majandamisest saaksid Viimastel aastatel kukkus piima- seerimise osa, panus, mille kõik pro- Ekspordiks vaja kogust otseselt kasu ka farmerid-piimatoot- pulbri tootmine Eestis madalseisu, jektis osalejad peavad andma, et asi Ahto Vili arvates peaks Eesti farme- jad, s.t nad kuuluksid tööstuse omani- sest suhteliselt madala lisandväärtu- teoks teha. Praegu pole veel täpselt rite piimatootmise potentsiaali ja ka keringi. Praegu on Eestis oma piima- sega pulbrit polnud kuigi mõttekas selge, kui paljud põllumehed on val- praegu sektorisse tehtavaid investee- kombinaat Saaremaa Piimaühistul ja toota, pealegi pole meie selle vald- mis sellesse kas siis ise või läbi ühis- ringuid arvestades olema siin töös- Piimandusühistul E-Piim, kuid need konna tootmisüksused praegu eriti tute panustama.” tus, mis võtab iga päev sisse vähe- tegutsevad eraldi ja on turul pigem võimekad ega kaasaegse tehnoloo- Maagi idee on asutada suuremahu- malt 1000 tonni piima. Ja piimatöös- konkurendid kui koostööpartnerid. giaga varustatud. lise tootmisvõimsusega ja efektiivse tuste arv võikski piirduda kahe-kol- Maalehele on teada, et hoopis tehnoloogiaga piimapulbritootmine, mega, mis võtavad lõviosa toorpiima uue lähenemisena on välja käidud Erinevad huvid mis suudaks konkureerida Euroopa päevatoodangust. Ülejäänud oleksid idee, et uue tööstusüksuse loomise TÜ EPIKO juhatuse liige Üllas Hunt suurte tootjatega. Loodav piimatöös- siis juba tõesti pisikesed nišimeiereid. võiks enda õlule võtta Eesti Tõuloo- märgib, et piimatootjate ja -töötle- tus peaks suutma töödelda päevas “See annaks mahtu ja maht avab jate ühise tööstuse loomise idee pole ligemale 1000 tonni toorpiima, sel- piiritaguseid võimalusi, maht annab kusagile kadunud, viimati oli EPIKO ja lest 700 tonni kuluks pulbri tootmi- ka kauplemisvõimaluse,” kinnitab ta. kokkuost Maag Piimatööstuse initsiatiivgrupp seks ning 200 tonni nn linnapiima- “Praegu õnnestub meil müüa üks- Mullu läks kolmandik koos suve hakul, ent pärast seda muu- toodete valmistamiseks. kaks rekatäit võid või juustu kusa- tus poliitiline olukord järsult ja nüüd Praegu on aga vähemalt farmeritel gile eksootilisse piirkonda, aga see toorpiimast piiri taha loodetakse (muutunud seisu arves- üksjagu tegemist enda elushoidmi- läheb sinna läbi mitme vahendaja, Toorpiima kokkuostu jagunemine tades) asjaga edasi minna. sega, tööstusesse investeerimise mõt- aastal 2013 (hinnanguline %) mistõttu meie töötlejale ei jää müügi- Lisaks nimetatuile tegelevad või- ted tuleb kardetavasti taas kalevi alla hinnast suuremat tulu kätte. Pealegi Eksport 30 malikult efektiivsele pulbritootmi- panna. Nii ütleb Ahto Vili, et praegu on autokoormatäit ilmselgelt keeru- Valio 22 sele keskenduva super-piimatöös- makstava hinnaga suudab tema hoida lisem müüa kui laevatäit.” Tere 13 tuse asutamisega ka E-Piim ja Saa- oma ettevõtet elus kevadeni. Praegused plaanid 900 tonni päe- E-Piim* 12 remaa Piimatööstus. “Kuna investeeringud on tehtud ja vas tarbivast pulbritööstuse rajami- Maag 11 “Reaalsus on praegu ikkagi see, otseselt midagi juurde ostma ei pea, sest ei kõla Ahto Vili arvates kuigi Estover 8 et nii objektiivsetel kui subjektiivse- siis tuleme Tormas ots otsaga kokku veenvalt, sest annab nõudlust juurde tel põhjustel kõiki suuri tööstusi sel- kuni märtsikuuni,” märgib ta. “Ent Saaremaa PT* 4 vaid umbes 600 tonnile toorpiimale. lise tootmisüksuse loomine koondada siis, kui kokkuostuhind ei tõuse ja * Piimandusühistud, kuhu kuuluvad Vili on tosina aasta jooksul oma nii piima tootjad ehk müüjad ei saa, kuigi mida monoliitsem see tuleb jälle tehnikaga põllule minna, piimafarmi majandanud stabiilselt, kui ka töötleja ehk ostja oleks, seda parem,” selgitab Hunt. sisendeid osta ning muid hooaja algu- Allikas: Eurostat, mahu kasvatamisse pole ta panusta- ZMB Zentrale Milchmarkt, statistikaamet “Esimene objektiivne põhjus peitub sega seonduvaid väljaminekuid teha, nud ja piimatoodangu suurenemine Euroopa konkurentsiseaduses, mis on meil hing kinni.” Maamajandus Nr 10 (28) 16. oktoober 2014 fookuses 5 soovivad rajada uue piimatööstuse Ühistud Foto MARTIN DREMLJUGA Eesti Piimaliidu ja piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas on kindlalt

veendunud, et Eestisse oleks otstarbekas E-Piima Järva-Jaani ehitada uus tööstus, mis suudaks päevas meiereis käivitus uue põlvkonna ümber töötada kuni 1000 tonni toorpiima. vadakupulbri tootmine 2012. aastal. See on estis toodetakse praegu ligi on populaarne. Aga kuluks tohutult energiasäästlikum 2000 tonni toorpiima päevas. raha, et luua mõnel teisel turul oma kui vanal kombel Olemasolevatel piimatööstus- toodangule sama hea kuvand, kui piimapulbri tootmine, E tel puudub aga efektiivne või- see on Venemaal. ning samas ka mekus kogu selle piimakoguse tööt- juustutööstuse kõrval lemiseks. Mis toodangul on hädavajalik tegevus. Muraka hinnangul on Eestis Euroopa ekspordipotentsiaali? Liidu toetuste abil tehtud palju inves- Miljoni dollari küsimus! Praegu tehakse on ka palju muid tooteid, aga need Suured ühistud suudavad ka krii- teeringuid piimafarmidesse, seevastu ligi poolest Eestis toodetud piimast peavad olema pika säilivusega. Näi- sidele paremini vastu panna ja oma piimatööstuste toetamine on olnud juustu. See piim, mis läheb Leetu, teks piimapulbri tootmine on väikese liikmetest farmereid võrdselt kohelda. enam kui tagasihoidlik. tehakse ka seal peamiselt juustuks. lisandväärtusega ja peab toimuma Muuseas, ka Eestis Võrus ja Laeval E-Piim ja Saarema piimaühistu Selge, et edasisi äriplaane tuleb teha suures mahus, ka on see energia- tegutsevad Valio tööstused ei ole peavad praegu plaani rajada Ees- ilma Venemaa turuta. Venemaa ase- mahukas. Selle kahjuks on viimas- midagi muud kui Soome farmeritele tisse uus kõrgtehnoloogiline ekspor- mel on võimalik eksportida toodan- tel aastatel rääkinud ka energiahin- kuuluva suure Valio ühistulise kont- dile orienteeritud piimatööstus, mis gut Aafrika ja Aasia turgudele, aga dade hüppeline tõus. serni väikesed osad. keskenduks põhiliselt juustutootmi- praegused piimatööstused ei suuda Juustu tootmisel tekib kõrvaltoo- Teisteski põllumajandusvaldkon-  Jaanus Murakas sele ja vadaku väärindamisele. Samas teha tooteid, millel oleks piisavalt pikk tena vadak niikuinii. Varem oli see dades on Eestis Skandinaavia farme- tunnistab, et korraks tunnistab Murakas, et ühelgi Eesti pii- säilivusaeg ja mida saaks korraliku jääktoode, millele nüüd on leitud rite ühistutele kuuluvad firmad, mis avanenud Vene turg matööstusel ei ole sellist finantsvõi- kasumiga müüa. uued tehnoloogiad, uued kasutu- meie turul tegutsevad tavaliste kapi- lõi tööstusele kõrged mekust, et üksnes omavahendite ja Eestis on mõtet toota juustusid, sed ja uued turud. Praegu on nii, et taliühingutena. ootused ja käivitas pangalaenuga valmis ehitada täiesti sest need säilivad kaugematele tur- kui sa vadakut juustutootmise kõrval Teatud mõttes on see paradoks, tootmise ning seda uus ja kaasaegne tööstus, mis oleks gudele eksportimiseks piisavalt kaua, targalt ei väärinda ega turusta, pole et Skandinaavia ja Baltikumi farme- enam tõi impordi- tõeliseks läbimurdeks nii tehnoloo- juust annab piimale suure lisandväär- juustutootmisel äriliselt mõtet. Võid rid kulutavad vahendeid üksteisega keeld kahju. giliselt kui mahuliselt ja tõstaks Eesti tuse, sisuliselt tähendab see murust küll leida juustule hea turu, aga kui konkureerimisele, aga see on prae- piimandussektori uuele kvaliteedita- väärtusliku toiduaine tootmist. Aga vadak jääb kasutult üle, pole äri kon- guse ajastu märk. Samas on Euroo- semele, millega omakorda kaasneks toota tasuks ka täispiimatooteid – kurentsivõimeline. Näiteks E-Piima pas palju näited, kus tekivad ülerii- suurem kriisidele vastupanu võime. kauasäilivat piima, koort ja jogurtit. Põltsamaa meiereisse tuuakse juustu gipiirilised põllumeeste ühistud, tegemiseks 250 tonni piima päevas, näiteks nagu Arla ühendab Rootsi Milline on potentsiaalne uus turg? Miks juust ja vadakupulber? juustu tuleb sellest 25 tonni ja kõr- ja Taani farmereid. Selline, kus ei ole piisavalt oma toot- Juust on palju kõrgema lisandväär- valproduktina tekib 225 tonni vada- Ühistulise tööstuse investeeringute mist, aga piimatoodete tarbimine tusega kui piimapulber. Loomulikult kut. See viiakse omakorda E-Piima toetamine ELi vahenditest on tava- Järva-Jaani tööstusesse, kus sellest line praktika, seda on tehtud mujal toodetakse vadakupulbrit. Baltimaades ja ka Euroopa suure- kommentaar mates piimandusriikides. Ees- Miks just ühistuline tööstus? tis on seni maa- TÕNU POST Paljude riikide praktika näitab, et elu arengukava piimatootja, Saaremaa piimaühistu nõukogu liige mõttekas on rajada üks suur ühis- kaudu toetatud Pean suurt ühistulist piimatööstust vajalikuks, sest töötlemine on praegu Eesti tuline tööstus. Ühistut tasub raken- peamiselt inves- piimandussektori nõrgim lüli – tööstused on väikesed ja iga päev viiakse Leetu dada ettevõtlusvormina valdkonda- teeringuid pii- 600–700 tonni toorpiima, millele jääb lisandväärtus andmata. Tööstusi on Eestis des, kus see on eluliselt vajalik. Tea- mafarmidesse. arvult küll suhteliselt palju, aga nende võimsus jääb väikeseks. tud majandusharudes annab ühistu- Eesti põllumees ei saa oma rahaga piimatööstuse rajamiseks vajalikku line ettevõtlusvorm parima tulemuse. HEIKI investeeringut teha, selleks on vaja riigi abi. Nii on see ka piimanduses. RAUDLA

Foto RAIVO TASSO

Hea hinnaga viimased 6-sil Landini Soodsa hinnaga haagised Belarusile! traktorid ilma Ad-Blue süsteemita! UNIVERSAALHAAGIS Keskvaaluti PRONAR T653/1 Pronar ZKP800 • kj. 5 t • 14 tugirattaga • topeltported Hind • töölaius 8 m • lehtvedrud 6300 € Hind 9990 € + km + km PRONAR T022 HEINARULLIHAAGIS • kj. 10 t Pakume kvaliteetseid • pikkus 7,27 m • lehtvedrud lumesahkasid! Lumesahkadel hea hind! Hind 5990 € + km

Kauplused: TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • [email protected] • tel 504 6286 OÜ ALVORO ADAVERES: Tallinna mnt 1b • [email protected] • tel 5552 4066 WWW.TRAKTOR.EE 6 fookuses Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected] kommentaarid JUHAN SÄRGAVA: Ivari Padar: Selguvad “vanad sõbrad” “Kes on lehma alt linna läinud, ega see enam Head kriisi ei saa raisku lasta tagasi tule!” arvab mahetootja, OÜ Saidafarm rajaja ja omanik ning Eesti Põllumeeste Liidu president Juhan Särgava, kelle sõnul tuleb praegu iga hinna eest hoida ära loomade tapale saatmine ning spetsialistide lahkumine farmidest. Riik plaanib toetada uue piimatööstuse Eelkõige klaaruvad Särgava hinnangul praeguses olukorras suhted rajamist. Minister Ivari Padar peab tõe- piimatootjate, kogumisühistute ja tööstuste vahel Eesti sees ja ka lõunanaabritega. Selguvad “vanad sõbrad”, tõsiseltvõetavad partnerid näoliseks, et MAKi toel rakendatav nn suur- Foto SVEN ARBET ja ka “üheöösuhted”. Vene embargol on tema sõnul suur mõju piima hinnale, aga projekt käivitab just uue piimatööstuse. ka maksekiirusele. “Piim üldiselt on siiani vastu võetud, tõehetk ja makseraskused ilmnevad oktoobris, siis kui septembri piimarahad väiksemana kätte jõuavad või ka venima hakkavad,” arvab Särgava, Millised kitsaskohad tõi Vene on kestnud napid kaks kuud, kelle teada on järjekorrad lihakombinaatides pikenenud ning liha turu äralangemine Eesti on nii pikki järeldusi ennatlik kokkuostuhind langenud. piimandussektoris esile? teha. Saidafarmil ja teistel väikemeiereidel on tema sõnul valdavalt oma Vene turuga seotud riskid ei olnud Siiski, üks keskne eesmärk on “klientidest sõprade ring” ja siiani pole sõprus jahenenud. üllatus ettevõtjatele ega riigile. suurendada Eestis piimatoot- Ta möönab, et pärast kaubanduspiirangut Venemaale langetasid Siiski oli meie sõltuvus Vene turust mist kolmandiku võrra võr- tööstused kohe piimahindu. “Nende riskid on maandatud sektori viimase lüli, piimatootjate suunas – “Saate vähem, ja kõik!”. Tootjal ennekõike kõrgema lisandväär- reldes aastaga 2011. Arves- jääb küsida piima lehmalt ja viljasaaki ilmataadilt,” ütleb Särgava. tusega tarbijatoodete ekspordi tuslikult oleks selleks vaja ligi “Tootjad vajavad praegu avalikkuse abi ja tuge, et läbi tulla tekkinud osas küllalt suur ja seega ka mõju 107 000 lehma, kelle keskmine hinnalangusest, mis ei tulene tootja tavariskidest, vaid ühiskonna sektorile märkimisväärne. väljalüps on 8700 kg (2014. a ühisest hoiakust teatavate poliitikasündmuste suhtes.” Samuti realiseerusid juba pikalt esimese p-a seisuga oli meil Põllumeeste juht rõhutab, et nüüd on aeg ja vajadus kaitsta õhus olnud riskid seoses toor- 99 500 piimalehma ja keskmine sektorit lühiajalise tagasilöögi eest: “Et loomad ei läheks tapale ning piima ekspordiga Leetu. Leedu väljalüps 2013. aastal 7990 kg). spetsialistid ja oskustöölised laiali,” selgitab Särgava, kes rõhutab, tööstused olid esimesed, kes hak- Selliste näitajate saavutamine et seal, kus kaob tööjõud, algab karja vähendamine. “Meie tsükkel kasid piimahinda langetama ja eeldab jätkuvaid investeerin- on pikk: ema seemendamisest uue lehma piima saamiseni võtab ostetavaid koguseid vähendama. guid nii tootmishoonetesse kui kolm aastat. See lehm, kes on pidamise pealt maha arvatud, enam tagasiteed ei leia.” Samas tuli selgelt välja ka tööt- tõu aretusse ja söötmisse. lemisvõimsuste puudus Eestis Tootjad on asunud kulusid ja madal efektiivsus. Piimatoot- kokku tõmbama ja piima oma- ARVO VEIDENBERG: mine on Eestis arenenud väga hinda langetama, mis paratama- kõrgele tasemele, kuid töötle- tult toob kaasa toodangu vähene- Ivari Padar. Konkurents tervendab mise pool ei ole suutnud sama mise. Teeme kõik selleks, et olu- Eesti piimandussektori orienteerumine ahvatlevale, kiiresti edasi liikuda. kord ei läheks nii halvaks nagu Milliseid võimalusi näete, kuid riskantsele Vene turule on olnud Pajumäe Eraldi toon veel välja sektori eelmiste kriiside ajal, mil pal- mida peate realistlikuks talu kauaaegse peremehe ja väikemeierei rajaja omavahelise koostöö. Eks see jud tootjad olid sunnitud loo- olukorra lahendamisel? Arvo Veidenbergi sõnul alaline kitsaskoht, kuhu on ole ka loomulik, et headel aega- mad tapamajja viima ja toot- Meie selge seisukoht on, et põhili- tagasilöögid sisse programmeeritud. “Õnneks ei ole meil enamik mune del toimetavad ettevõtjad pigem mise lõpetama. sed lahendused tuleb leida Euroopa ühes korvis nagu soomlastel,” tõdeb mahetootja. “Kahjuks suutsime Balti turule minna vaid toorpiimaga ja sealt omaette ja raskematel aegadel Töötlemise puhul võib enam Liidu tasemel, kuna tegu on Vene- on meie piimandussektorile suuremad tagasilöögid tulemas,” arvab mõeldakse enam koostöökoh- ohustatuks pidada lisandväärtu- maa piirangutega terve ELi vastu. talupidaja. “Aga need on ju tavapärased toormeäri riskid.” tade peale. sega toodete ekspordi suurenda- Seega näeme põhilisi lahendusi Veidenbergi hinnangul mõjutab tekkinud olukord ilmselt tulevasi Öeldakse, et head kriisi ei saa mist. Selliste toodete arendami- turukorraldusmeetmetes, mille tegevussuundi. Tema sõnul peaks rõhuasetus tootmismahtudelt lasta raisku minna. Loodame, seks on vaja teha pika tasuvus- osas on Euroopa Komisjon ka esi- kalduma lisandväärtusele. “Tagasilöögid võivad muutuda edasiliikumise et üheskoos õnnestub ka seda ajaga kulutusi teadus- ja aren- mesi otsuseid juba vastu võtnud – impulssideks,” lisab ta. “Turg, ja eriti meie küllastunud piimandusturg, kriisi ära kasutada nii, et suu- dus- ning turundustegevusse, sekkumiskokkuostu pikendamise on ikka üks tervik, keegi ei jää iseseisvaks ja puutumata. Elu näitab, dame vastu võtta otsuseid, mis eelnenud kriisid on aga näida- ja eraladustamise avamise näol. kas suurt lainet taluvad paremini väikesed või suured. Püüame oma aitavad meil tulevikus sellisteks nud, et need kuluread kipuvad Oleme koostöös naabritega esi- nišis ellu jääda.” kriisideks paremini valmis olla. olema esimesed, kust kokku- tanud komisjonile ka ettepaneku HEIKI RAUDLA hoidu otsitakse. täiendavate erakorraliste meet- Kas, ning kui jah, siis millisest Omaette ohtu näeme ka sel- mete rakendamiseks. aspektist võib praegune les, et ennekõike esmatootmise Euroopa poliitika toetusena turuolukord seada ohtu puhul kipuvad kriisile alla jääma saame rakendada ka siseriiklikke Eesti piimandusstrateegia just väiksemad tootjad ja seega meetmeid ning tegevusi. Alates eesmärkide täitmise kiireneb veelgi tootmise kont- koostöös väliskaubandus- ja ette- aastaks 2020? sentreerumine suurtesse toot- võtlusminister Anne Sullinguga Kui kriis kestab pikalt, on piiman- misüksustesse. uute turgude leidmiseks tehtavast dusstrateegia põhiliste eesmär- Iseenesest on see muidugi tööst kuni koostöös pankade ja kide täitmine kindlasti keeruline. loomulik protsess, mis toimub MESiga ettevõtjate finantsolu- Samas on strateegia siiski pika- terves maailmas, kuid riigi sei- korra tugevdamisel. ajaline dokument ja seega prae- sukohalt on väiketootjatel oma Praeguses olukorras on koos- gusel hetkel, kus kriisiolukord oluline roll maaelu säilitajatena. töö võtmetähtsusega, seda igal tasemel. Seda nii ettevõtjate vahel ühistegevuse näol, tootjate ning Kvaliteetsed kaalud strateegilised eesmärgid tööstuste vahel kui ka sektori ja riigi vahel. Kaalumajast  Piimatootmise suurendamine, tootmise tõhususe ja piimalehmade Pikemas perspektiivis on mui- arvukuse tõstmine. dugi väga oluline ka maaelu aren-  Piimatöötlemise tõhususe ja ekspordile orienteerituse tõstmine. gukava (MAK) kaudu antavate  Kõrgema lisandväärtuse loomine. toetuste mõju, kuid paraku on  Väiketootmise ja -töötlemise ning traditsiooniliste nende puhul tegu pikemaaja- põllumajandusmaastike ning puhta keskkonna säilitamine. liste meetmetega, mis lühemas  Ühistegevuse ja vertikaalse koostöö arendamine. perspektiivis kriisist ülesaamisele  Piimatoodete tarbimise tõstmine. kaasa aidata ei suuda.  Sektori kindlustunde ja stabiilsuse tagamine. tel 55 648 186 Küsitlenud [email protected] Allikas: Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 HEIKI RAUDLA www.kaalumaja.ee Maamajandus Nr 10 (28) 16. oktoober 2014 reklaam 7

TEGEVUSGRUPID: Liivi Lahe Kalanduskogu: www.kalanduskogu.ee • Hiiukala: www.hiiukala.org • Saarte Kalandus: www.saartekalandus.ee • Võrtsjärve Kalanduspiirkond: www.vortsjarv.ee • Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu: www.pkak.ee • Virumaa Rannakalurite Ühing: www.vrky.ee • Läänemaa Rannakalanduse Selts: www.lrs.ee • Harju Kalandusühing: www.harjukalandus.eu Artikli tellis Maamajanduse Infokeskuse kalandusvõrgustiku büroo, autor JAANIKA KALJUVEE, MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna tegevjuht. . Kalandus ja turism = kala(ndus)turism?

Kalandus on olnud lohesurfiks külastuskeskuse kõr- oluliseks elualaks nii val asuvas rannas. Lisaks Võrtsjärve külastus- ranniku aladel, sisevetel keskusele on väiksemaid vära- kui ka neid teeninda- vaid ümber järve veelgi. Pikasil- la puhkealal on nüüdseks lisaks vates piirkondades. kämpingutele, paadisillale ja ma- jandushoonele külastajate käsu- Kalandusvaldkonnas sõltub sot- tuses haagisel saun. siaalmajanduslik heaolu otseselt Tarvastu poldrile on rajatud kalavarudest ning hetkel olemas- paadisillad, sealsamas korraldatak- olevast kalavarust ei piisa, et ta- se populaarseid noorte purjelaag- gada küllaldane teenistus kõigi- reid. Külastuskeskusesse on soeta- le rannakalanduses hõivatud ini- tud seadmeid, sealhulgas online- mestele. kaamera, mis võimaldab kodulehe Tänaseks päevaks on vaid kol- kaudu puhkealal toimuvat jälgida. mandikule kaluritest kalapüük 2013. aastal paigaldati Jõe- põhi sissetulekuallikas, ülejäänud suu puhkealale National Geo- kaluritele on see lisasissetulekuks graphicu kollane aken, mis on pensionile, põllu-, metsa- või ehi- üks 21st Lõuna-Eestis asuvast ak- tustööl teenitule. nast. Sellega tähistatakse ainu- Peamise tulevikuperspektiivina, laadseid paiku Lõuna-Eestis ning mis aitaks rannakalandusel jätkuda, Võrtsjärve külastuskeskus. Foto: Kristjan Lust ajaloo- ja loodusmarsruute, mil- peetakse paljudes Eesti kalandus- le osaks on nüüdseks ka Võrtsjär- piirkondades kalandusturismi aren- rid. Tuhande näoga järve ümber seisnud Võrtsjärve Sihtasutus (vt kohvi ja saada osa näitustest. Kü- ve piirkond. Võrgustikus osalemi- gut. Väikestele kalanduskogukon- reisides saab igaüks veeta aktiiv- www.vortsjarv.ee). lastuskeskuses renditakse aeru- ne on andnud uusi võimalusi piir- dadele suunatud väiksemahulise set puhkust, külastada järvemuu- paati ja kanuusid, head tingimu- konna tutvustamiseks, kampaa- kalapüügi ja turismiga seotud infra- seumi või mekkida kalameestega Võrtsjärve sed on seminaride ja koosoleku- niates osalemiseks ning artiklite struktuuri ning teenuste arendamist ahjusooja suitsulatikat. te läbiviimiseks. ja näituste kaudu piirkonna mai- on aastatel 2007–2013 olnud või- Ehedat ajalugu kohtab Võrts- külastuskeskus Keskust ümbritsev Jõesuu ne kujundamiseks. malik toetada Euroopa Kalandus- järve piirkonnas igas külas. Võrts- Võrtsjärve piirkonda soovitatak- puhkeala on mitmete Võrtsjärvel fondi kaasabil. järve ääres hoitakse au sees kaluri- se külastajail siseneda peavära- ja Emajõel toimuvate sündmuste Kiviranna puhkemaja Paralleelselt kalandusturismi- päevade, purjeregattide ja muu- va – Võrtsjärve külastuskeskuse algus- või lõpp-punktiks. Puhke- Kiviranna puhkemaja (vt ga on oluline kalanduspiirkonda- de eriilmeliste kultuuriürituste tra- kaudu. Keskus avati 2009. aastal alal korraldatakse traditsiooni- www.kivi ranna.ee ) valmis de elukeskkonna kaitse tagami- ditsiooni. ning siin saavad huvilised esmase list kala- ja käsitöölaata, mis on 2012. aasta sügisel ning asub ne, taastades ja säilitades ranna- Tegevuste mitmekesistamine info piirkonna kohta, tutvuda ko- aasta aastalt populaarsust kogu- looduskaunis kohas Võrtsjärve külade looduslikku ja arhitektuu- on kaluritele tähtis ja turism on haliku toodanguga, osta piirkon- nud. Head võimalused on suviseks kirde kaldal. Puhkemaja suureks rilist pärandit. üks võimalustest selleks, et suu- naga seotud meeneid, juua head supluseks või soodsa tuule korral eeliseks on logistiliselt väga hea Järgnevalt teeme kokkuvõtva rendada kaluriperede sissetule- tiiru Eesti kalanduspiirkondades kuid. ning tutvustame põgusalt Euroo- MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiir- pa Kalandusfondi poolt toetatud kond kaudu on kohalikel ettevõt- tegemisi. jatel olnud hea võimalus õppida, kuidas senisest paremini Võrts- järve kalanduspiirkonda tutvus- Võrtsjärve tada, milliseid uusi tooteid, teenu- kalanduspiirkond seid ja sündmusi võiks piirkonnas Võrtsjärv, Eestimaa suurim sise- ellu kutsuda ning kuidas saavuta- järv, laiub tilgakujulisena keset da parimad tulemused erinevate Eestimaa kõrgustikke. Võrtsjärv osapoolte koostöös. kuulub Natura 2000 loodus- ja Turismiga on seotud paljude linnu kaitseala alla ning võib uhku- piirkonna ettevõtjate, organisat- sega esitleda järve rikkalikku elus- sioonide ja kohalike omavalitsus- tikku. Võrtsjärve tõeliseks varan- te tulevikuplaanid, tegevused ja duseks loetakse tema voogudes investeeringud. Majanduslikus peituvaid hõbedasi kalavarusid. mõttes tõrjub turism kalanduse Lisaks iidsetele kalurikülade- tõenäoliselt juba praegu teisele le, võimsatele kalepurjekatele ja kohale. hakkajatele kaluritele annavad siin Turismi arendamise eest piir- tooni ka andekad käsitöömeist- konnas tervikuna on juba aastaid Mõrrapüük Emajõel. Foto: Kiviranna OÜ 8 reklaam Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

on kohe läbi saamas. Tanklat ka- rest ning vaid 1 km kaugusel on sutati aktiivselt, paremaks saab suurepärane liivarand ja head uju- muuta teavitustööd tankla ole- misvõimalused. Kes soovib, saab masolust. Ellu on viidud mitu minna paadiga Nasva jõele veesõi- väiksemat projekti, näiteks puu- dule. paatide renoveerimise koolitus. Puhkemaja on avatud Lähituleviku plaanide hulka kuu- 2011. aastast ning teenuste ja ma- lub paadikoja taastamine, õppe- jutuskohtade arv on järjepidevalt matkaraja ja vaatetorni rajamine kasvanud. ning sadamaala akvatooriumi sü- Tänu koostööle mittetulun- vendustööd. dusühinguga Saarte Kalandus ja abirahale Euroopa Kalandusfon- dist on ettevõtlikul kaluriperel ol- Saaremaa nud võimalus puhkemajade ehi- kalanduspiirkond tuseks ja renoveerimiseks toetust Saare maakond on Eesti üks täht- taotleda, suurendada perefirma samaid turismi- ning suvituspiir- sisse tulekuid ning mitmekesista- kondi. Oma asukoha tõttu on da pakutavaid teenuseid. Nii on Saare maa kalanduspiirkonna ran- loodud alus järjekordse perefirma nikul suur mereturismialane po- edasiarenguks ning jätkusuutli- tentsiaal ja kalaturismi peetakse kuks arenguks. Arina puhkemaja. Foto: Valmar Voolaid perspektiivseks lisateenistuseks kaluritele. Rannakülade taaselus- Peipsi ja privaatne asukoht Tartu-Viljandi ni maitsta kui omapüütud, -puhas- naseni. Oiul peatusid reisilaevad, tamine on oluline nii kohalikele maantee ääres, otse järve kaldal. tatud ja -küpsetatud kala! See an- palju oli sadamas huvipaate ning elanikele elupaigana kui ka tu- kalanduspiirkond Kiviranna puhkemaja turismi- nab perefirmale võimaluse turis- peeti plaane suurejooneliseks ristidele tutvumist väärt ajaloo- Turismi tegevussuuna alt on Peipsi teenuste nimekirjas on nii maju- mihooaega pikendada ja meeli- puhkealaseks tegevuseks. Paraku pärandina. kalanduspiirkonnas, mille alla kuu- tus- ja giiditeenused kui ka väl- tada külalisi piirkonda ka suvise need plaanid vaid paberile jäidki. luvad ka Vooremaa väikejärved, jasõidud erinevatel veealustel kõrghooaja välisel ajal. MTÜ Oiu Arendus on asutatud Arina puhkemaja toetatud väga erinevaid tegevu- ning kalapüügiretked Võrtsjärvel eesmärgiga taastada Oiu Sadam, Suurepäraseks ranna- ja kaluri- si, alates kalandusürituste korral- ja Suur-Emajõel. Oiu sadam aidates seega kaasa ka küla elu küla näiteks Saaremaal on ajaloo- damisest ja piirkonna tutvustami- Kiviranna pererahva tööde hul- arengule. Alates 2006. aastast on sest puhkemajade renoveerimise, Oiu sadam (vt www.oiusadam.ee) lise pärandiga Nasva. Nasva jõk- ka kuulub kalapüük ja -töötle- ühing tegelenud Oiu luha hool- paadisildade rajamise ning sõude- asub Viljandimaal, Kolga- Jaani ke tulid kevadeti kudema säinad mine, kutselist kalapüügiõigust damisega, avades seeläbi vaate ja särjed, püüti ka ahvenaid ja hau- paatide soetamiseni. vallas. Oiu küla kohal suubub omab Kiviranna peremees Suur- Võrtsjärvele. Tänaseks on valmi- gi. Merest sai silku, lesta, siiga ning Üheks väga populaarseks igal Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Selle- Emajõel. Kuna kalapüük on hoo- nud kogu sadama infrastruktuur: angerjatki. Nasva meeste igipõli- aastal elluviidavaks projektiks on nimelist kaluriküla (Oyowaldt) ajaline ning põhiline püük toimub uus kai, puhkemaja, sadamakõrts, seks tegevusalaks ja sissetuleku- saanud „Üritused Peipsi piirkon- mainitakse juba 1599. aastal. varakevadel ja hilissügisel, siis an- slipp, paaditankla ja ujuvsillad. allikaks oli ja on siiani kalapüük. nas“, mille toel on läbi viidud laa- 1913. aastal valminud meierei nab turismiga tegelemine suve- Oiu Sadam on seni ainus Mida aga külas ette võtta ka- tasid ja kalapüügivõistlusi juba viis perioodil hea võimaluse lisasisse- kõrval asub endine juustutöös- sadamaregistris registreeritud luri naisena? Seda teab ideaalselt aastat. 2014. aastal toimusid Must- tuleku teenimiseks. Suur osa vää- tus ja kunagine parvemehe maja. sadam Võrtsjärve ääres. Loodeta- osaühing Vesitüki perenaine Ire- vee, Kasepää, Voore, Palamuse, rindatud kalatooteid pakutaksegi Sild üle Tänassilma jõe valmis al- vasti rajatakse tulevikus järve äär- ne, kes sealsamas ajaloolises ka- Võõpsu ja Lüübnitsa laadad ning just puhkekeskuse külastajatele. les 1926. aastal. Juustutööstu- de sadamaid veelgi. See avardaks lurikülas Arina Puhkemajas turis- Mustvee kalapüügivõistlus. Turistid otsivad aga uusi koge- se asemel asusid kunagi jääkeld- vee peal liikujate tegevusvõimalu- te vastu võtab. MTÜ Peipsimaa Turism on musi. Üha rohkem ja rohkem soo- rid, kuhu laevadega Tartust õlut si, läbi mille leiaks siiakanti tee üha Arina BB (vt http://arinabb.ee) läbi viinud projektid, mille tu- vitakse ise rannakaluri tegevustes toodi ja siis omakorda laiali veeti. rohkem veealuseid. pakub ideaalset lõõgastus- ja puh- lemusena on piirkond saanud osaleda, kas siis kalaretkedel kala Perioodil 1959–1968 ehitati meie- Seni tehtust võib kõige olu- kusevõimalust peredele ja väik- endale tutvustava kodulehe püüda, või püütud saaki rookida rei territooriumile saun ja ligi 60 m lisemaks pidada paaditankla ra- sematele seltskondadele. Nas- www.visitpeipsi.com, avaldatud on ja fileerida. Mis saab veel paremi- pikk betoonkai, mis on säilinud tä- jamist, mille esimene hooaeg va asub 7 km kaugusel Kuressaa- Peipsimaa turismikaart ning Must-

Lüübnitsa kuur-muuseum. Foto: Kersti Oja NG Kollane Aken Mustvees. Foto: Kersti Oja Maamajandus Nr 10 (28) 16. oktoober 2014 reklaam 9

Lindude ränne Haeskas. Foto: Indrek Tammoja Hõbekala kalakohvik. Foto: Tuuli Tammla

veesse paigaldatud National Geo- hea kalasupi saladus kohalikust Tuulingu turismitalu Virumaa Kalaranna puhkemaja ootab graphicu Kollane Aken (visitsouth- merest püütud värskes toor aines. külastajaid, kes soovivad merekal- estonia.com). „Reeglina kasutame kalasupis seit- Haeskas kalanduspiirkond dal puhkust veeta või tööalaseid Tuulingu turismitalu (vt www.tuu- Peipsi Alamvesikonna Kaluri- set erinevat kalaliiki, kõik Matsalu Virumaa kalanduspiirkond asub kohtumisi korraldada. Puhke majas te Liidu poolt on toodetud Peipsi lahest püütud. Head kalasuppi lingu.ee) linnuvaatlustornis selgi- olulisel turistide liikumismars- on avar seminariruum, saal ja kuus kalanduspiirkonda tutvustav do- keedetakse kaua ja hoolikalt, mait- tab taluperemees Ants Ale: “Keva- ruudil ning piirkonda ja selle lähi- kahekohalist magamistuba. kumentaalfilm (http://pkak.ee/ seainetest kasutame ainult soo- dine ja sügisene Matsalu rahvus- ümbrusesse jääb suur hulk rahvus- Kalastushuvilistel külalistel on index.php/galeriid/aasta-peipsi- la, pipart ja maitserohelist, juur- park on haruldane koht. Luhta- vahelise ja üle-eestilise tähtsusega võimalik laenutada aerupaati ja maal-film.html). de pakume kodus tehtud karas- del puhkavad rändel olevad lin- turismitooteid ja objekte. krundil asuvalt lautrikohalt me- Lüübnitsas on avatud Mikita- kit ja eri retsepti järgi valmistatud nud ning kui linnuparved korra- Virumaal ootab külastajaid rele kalastama minna. Suvekuu- mäe vallavalitsuse projekti tulemu- võid.“ Kõiki roa valmistamise sala- ga õhku tõusevad, siis sa mitte ai- ilus loodus ning pikk rannajoon. del toimuvad loengud ranniku- sena kuur-muuseum ning Kasepää dusi perenaine siiski ei reeda, mis- nult ei näe ja ei kuule seda, vaid sa Kaunite liivarandadega kuurortid loodusest ja rannarahva pärimu- vallas renoveeritud ruumid Peipsi ki peab jääma ka saladuseks. Tu- ka tunned seda. Õhk hakkab vä- Narva-Jõesuu ja Võsu ärkavad taas sest, gruppidel on võimalik telli- järve ja selle elustikku tutvustava rismiteenust on Puise ninal paku- risema.“ elule, uksed avavad uued kohvi- da kalapüügitraditsioone tutvus- näituse jaoks (www.peipsi.ee/et/ tud juba aastaid, õige hoo on ette- Turismiteenuse pakkumist kud ja majutuskohad. tavaid ja kalast toiduvalmistami- peipsi-jaerve-elu-tuba). võtlus sisse saanud viimastel aas- alustati ühe peremajaga, mida Kaunid on Lahemaa ranniku- se koolitusi. Renoveeritud puhkemaju tatel, kui avanesid kalandusfondi renditi välja pikemas ajaks. Tä- külad. Käsmu küla kutsutakse Paargus on suvel avatud kala- on Alajõe sadamas ja Alatskivi toetusmeetmed. naseks on rajatud ka kohvik. kaptenite külaks, sest sealt on sir- kohvik, kus külastajad saavad nau- vallas, kus nii Pusi puhkemaja Toetusega on renoveeritud Külalistemaja teisel korrusel pa- gunud kümneid merekapteneid, tida kohalikust kalast valmistatud kes ka suurtel ookeanidel seilanud. (www.pusi.eu) kui ka OÜ Peipsile Kog re kõrtsi saaliosa ja köök, lisaks kutakse majutusteenust, võima- roogi, mis on inspireeritud Eisma Tänasel päeval tutvustab mere- (www.peipsile.ee) on loonud või- sellele on välja arendatud maju- lik on korraldada seminare. kaptenimaja üle saja aasta vanu- sõidu ajalugu sealne meremuu- malused turistidele ja harrastus- tusteenus ning võimalus korralda- „Matsalu rahvuspark on linnu- sest retseptiraamatust. Tutvu lä- seum, mis asub vanas piirivalve kaluritele aastaringseks külastu- da seminare. Oma koha on Puises vaatlejate hulgas muutunud üha hemalt: www.kalarand.ee kordonis. seks ja kalastuseks. leidnud ka kohalikud käsitöölised, populaarsemaks, külalisi on pal- Eisma on Lahemaa Rahvus- Võõpsu sadamat rekonstruee- kes pakuvad oma tooteid. Pere- ju ning miks mitte seda ressurs- pargi piiril asuv traditsioonili- rib Räpina vallavalitsus turismi- rahvas on ehitanud eksklusiivse Hiiumaa si ära kasutada,“ arvab peremees. ne kaluriküla, mis koos naaber- sadamana. Omedusse ja Varn- linnuvaatlustorni, mida renditak- Lisaks on Tuulingul matkarajad, külade Vainu pea ja Rutjaga pa- kalanduspiirkond jasse on loodud harrastuskaluri- se väiksematele seltskondadele. talvel saab matkata tõukekelgu kub puhkajatele silmailu: kivised te ja turistide kasutuseks mõel- Taluperemees Indrek Jõgisoo Hõbekala kalakohvik või lumeräätsadega, kui on soo- looklevad rannaääred, samblased dud külastussadamad ning Ala- hinnangul on investeeringud ol- Peaaegu et maailma lõpus, ehk vi võib minna koos kutselise ka- metsa tukad ning iga päev erineva jõe vallas on valminud valla- nud väga suured ning on selge, Hiiumaa läänetipus Kalanas te- luriga võrku nõudma. ilmega meri. Lähedal asuvad Lahe- valitsuse ettevõtmisel parkla, et ilma toetuseta nad neid teha gutseb suviti Hõbekala kalakoh- Oma klientidena näeb talu- maa kuulsad mõisakompleksid Vi- kuhu nii suvised suplejad kui tal- poleks suutnud. Lisaks pakutak- vik, mis on vaatamata viiele lühi- peremees eelkõige loodust ar- hula ja Sagadi. vised harrastus kalurid saavad se Puises merematkasid Matsalu kesele suvele ja äärmuslikule pe- mastavaid inimesi. „Oleme orien- oma sõidukid jätta. Lisaks selle- lahel ja võimalust minna kohali- rifeersusele saavutanud märkimis- teeritud eelkõige loodusturismi- le on rajatud harrastuskalurite ku kutselise kaluriga kalale. Kalaranna puhkekeskus väärse kuulsuse. Ilmselt seepärast, le ja perepuhkusele, hea meele- puhkekohad ja paadisillad Voo- Koostöös teiste kaluritega saab Kui sõita mööda mereäärt kul- et lihtsuses peitub võlu. ga võtame vastu ka väiksemaid tu- re ning Saadjärve äärde ja Kure- matkale viia vajadusel kuni 30 ini- gevat maanteed Vainupealt Ka- Nii ongi kalakohvik lihtsalt ka- ristigruppe või sõpruskondasid. maa järve äärse Udu turismi talu mest, kalapüügiga on pisut kee- repa poole, tervitab teid vasakut tusega terrass vahemerelikult mõ- Haeska on oma olemuselt selli- juurde paadisild koos abihoone- rukam, sest see nõuab varasemat kätt tee ääres Kalaranna puhke- juva vaate ja pehmete toolidega ga (www.udutalu.ee). kokkuleppimist ja sõltub suurem ne paik kuhu lärmaks ja napsitav keskus, kus asuvad puhkemaja, ning menüü koosneb enamasti Paljud ehitused veel jätkuvad määral ilmast. seltskond kuidagi ei sobigi.“ ranna paargu ja saun. suitsukalast ja suus sulavatest koo- ning on loota, et Peipsi piirkonna külastajad saavad nautida juba järgmisel suvel uusi majutuskoh- ti Vasknarvas ja Omedus, sauna- mõnusid ujuvparvedel, laevasõi- te Peipsil ning muudki toredat ja huvitavat.

Läänemaa kalanduspiirkond Puise Nina turismitalu Läänemaa parimat kalasuppi pa- kutakse Puise Nina turismtalu Kog- re kõrtsis (vt http://puise nina.ee). Perenaise Leili Jõgisoo sõnul on Kalaranna puhkekeskus. Foto: Janek Tischler 10 reklaam Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

kidest koos hea kohvi ja valitud vei- projektide märksõna on elamus. hest püütud kalast. Järgmisel aas- nidega. Toiduvalik on nimele koha- Rannakalurid viivad teid Liu, tal, kui valmib väliköök, saab seda selt kalane ning tarneahel eriti lü- Võiste või Vana-Sauga sadamatest tegevust veelgi laiendada. hike, nii saab hommikul veel siin- kalapüügile igal aastaajal. Kevad-, samas meres ujunud räimest või suve-, sügis- ja talvepüügil on iga- lestast õhtuks suitsukala või mõni ühel oma eripära ning kalamehe KOKKUVÕTTEKS muu kalaroog. Suitsukala tehakse elu saab nautida aastaringselt. Kes Kalurite sissetulekute suurenda- siinsamas kohviku kõrval kidurate kaluriga koos merele ei kipu, neile miseks on Euroopa Kalandusfon- rannamändide vahel ja see on alati korraldatakse sakste kombel lõbu- di abimeede andnud mitmeid värske. Muu toit valmib kõrval asu- sõite Pärnu lahes, Sorgu saarele ja võimalusi. Lisaks sadamatele või va puhkemaja köögis. Hõbekalast Kihnu saarele. kala toodete töötlemisele suuna- rääkides ei saa üle ega ümber sel- Üks piirkonna omapära on tud investeeringutele on piirkon- le toredast pererahvast. kindlasti piirkonna kaubamärk dadele mõju avaldanud tegevuste Hõbekala kohvik on nagu Romantiline Rannatee, mis ühen- mitmekesistamisprojektide ellu- Eesti maa suvi – väike aga tubli. dab piirkonna ettevõtjaid, vaata- viimine, sh turismi arendamine ja Piilu sisse: www.hobekala.ee misväärsusi, radu ja teid, erine- rannakülade taaselustamine. Kas- Turismipaat Laxter 680. Foto: laxterboat.com vaid pakutavaid tegevusi jpm. vanud on majutuskohtade arv, Kogu info piirkonna kohta leiab: käivitatud on mitme kesisemaid liiga aeglased või vähese mere- selise kalapüügistaažiga edukas turismiteenuseid ning loodud uusi Harjumaa www.rannatee.ee kalanduspiirkond kindlusega. Kõige mõistlikum on rannakalur ja otseturustaja Lau- töökohti. Piirkonnad on muutu- kaluriga kaasa sõita kaluripaadis, ri Laurent. nud atraktiivsemaks nii külasta- Oma asukoha ja suurepärase lii- kuid paat peab olema kohanda- Saulepa Rannamaja jaile kui ka ettevõtjatele. Edasist gendatuse tõttu on MTÜ Harju Ka- tud turistidele. Nii sündiski idee Piirkonna kõige edukamaks arenduspotentsiaali näevad pal- landusühingu tegutsemisala suu- turismi- ja kaluripaadist, mis suu- Pärnumaa turismi projektiks võib lugeda Sau- jud piirkonnad veel toitlustuskoh- re mere- ja kalaturismi alase po- daks inimesed mugavalt viia sin- lepa Rannamaja (www.saulepa- tade tekkeks, ühisprojektide ellu- tentsiaaliga. kalanduspiirkond na, kuhu kalur suudab minna. rannamaja.ee) , millest on kujune- viimiseks ja tootearenduseks. Harjumaa piirkonnas on kuju- Pärnumaa kalanduspiirkond asub Läänemere piirkonnas toode- nud edukas rannakülade ja ranna- Abimeetme jätkumine annab nemas perspektiivseks tegevuseks Eesti edelaosas, poolkaares ümber tavatest kaluripaatidest sobis Tsit- kalanduse propageerimise keskus. võimaluse juba alustatud suun- huvilistele kutselise kalapüügi tut- Liivi lahe kirdenurga, millesse so- re OÜ tingimustega kõige paremi- Rannamaja pakub seminaride ja dade ja eesmärkidega edasi min- vustamine. Rannakülade elukesk- pistub madalaveeline Pärnu laht. ni kala- ja transpordipaat Laxter koolituste korraldajatele prakti- na ning ellu viia ideed ja tegevu- konna säilitamine ja taaselustami- Pärnumaa laiaulatuslike liivaran- 680, lisades maksimaalse võimsu- list õpet ehk vahepalaks kalatoi- sed, mis eelmisel perioodil veel ne on oluline nii kohalike elanike dade ja suvise sooja merevee tõt- sega päramootori, mis konstrukt- tude tegemist kohalikust Pärnu la- ei realiseerunud. tu on Pärnu lahe äärsed suplus- ja kui ka turismi seisukohalt. siooniliselt lubatud. 75 hj mootoriga Laxter 680, mis näeb välja nagu puhkepaigad Eesti parimaid. Turismipaat Laxter 680 kõrgtehnoloogiline lappaja, aren- Tihti öeldakse ka, et Pärnumaa KOMMENTAAR Kolga lahe saared Pedassaar, Ro- dab täislastis kiirust üle 20 sõlme, on Eesti üks päikesepaistelisemaid husi, Koipsi, aga ka lääneümbru- pool-glisseeriv kerekuju summu- piirkondi, kuid mitte ainult päike ses paiknevad Aksi, Prangli ja Keri tab lainete löögid, spetsiaalne ja liivarannad ei ole see, mis küla- Kaluriperede tegevus on laienenud lisi kohale meelitab. Piirkonna kü- saared Põhja-Eestis Soome lahes vöörikuju väldib läbitavatest lai- Maaturismi sektori esindajana olen veendunud, et lõppenud Eu- laline tahab ka head toitu, kauneid on unikaalsed turismi sihtkohad netest vee pritsimise paati. roopa Kalandusfondi rahastusperiood 2007–2013 on maaturismi välja sõidupaiku ja aktiivset tege- oma ajaloo tõttu, sest kunagi oli Merekindel kaluripaat võimal- valdkonda rikastanud uute ja põnevate toodete-teenustega, vä- enamik saartest asustatud, nõu- dab rannakaluril osutada kohalike vust. Samuti ootavad meie külali- hendanud hooajalisust ning parandanud pakutavate toodete ja kogude ajal aga keelati neil käimi- mereoludega toimetulevat mere- sed lisaks suvisele tegevusele aasta- teenuste kvaliteeti. ne täielikult (välja arvatud Prangli). turismi, sh pesca-turismi teenust, ringseid huvipakkuvaid võimalusi. Õppereiside ja koolituste abil on avardunud ka rannakalurite sil- Kaugus nende saarteni on mis tähendab seda, et koos kut- Rannakaluril on ajalooliselt ku- maring. Mitmes piirkonnas on ühistegevus soodustanud koostööd Tsitrest kuni 20 km merd – Soo- seliste kaluritega minnakse vaa- junenud välja oskused kalapüü- ning aidanud ellu kutsuda uusi piirkondadele omaseid sündmuseid. me laht on üks karmimaid Eesti tama püüniste püügile seadmist giks ja austus mere ning loodu- Ühiselt tegutsemine on aga omakorda aidanud taas leida ja säi- meresid, mis seab turismipaadile ja nõudmist. se vastu. Kui turistil on soov ka- litada rannakalurite identiteeti, muuta oma tegevusega piirkonda ranged nõudmised: parimate ka- Võrreldes meie randades lastada, kuid puudub paat, varus- atraktiivsemaks ning kasvatanud soovi tutvustada Eestimaa külasta- luripaatide merekindluse, kiiruse tava päraselt kasutatavate puu- tus, ei tea õigeid ja häid kohti, kus jatele piirkondade eripära, muutes oma kodukanti veelgi tuntumaks. ja kerekuju. ja plastpaatidega suureneb paa- kala liigub või lihtsalt ei soovi kal- Minu jaoks on tähtsaim see, et maal tegutsevad kaluripered Täna juba olemasolev isetekke- dis sõitjate turvalisus ja muga- list kalastusaega niisama kuluta- saavad turismimajandusega oma tegevust mitmekesistada ning line nõudlus on hillitsetud, kuna vus, sest paat kukub pehmelt, ei da, siis meie kalurid pakuvad li- anda iseendale ja oma perele tööd; vähendada kalapüügi oma- soovide täitmine on olnud rasken- löö selga haigeks ning laine ei löö saks paadile ka oma kompetentsi pärast tulenevat hooajalisust; tulla igapäevaselt oma eluga toime datud – praegused kaluripaadid ka vett sisse. ja oskust kala kätte saada. Kalurid ning anda panus maaelu edendamisse. on kasutusel kalapüügiks, mistõt- Tsitre OÜ pereettevõtet juhib ja näitavad heameelega, kuidas kala- Rahastusperioodilt 2014–2020 ootan kindlasti olemasolevate tu ei sobi need turistide veoks, on osutab teenuseid 25aastase kut- püük käib. Üks piirkonna turismi- objektide lõpuni arendamist; uute, omanäoliste ja kohalikku kala väärindavate ja väärtustavate söögikohtade loomist ning olemasolevate söögikohtade parendamist; multifunktsionaalsete väike- sadamate loomist veeturismiharrastajate paremaks teenindami- seks; turvaliste paatide soetamist või siis võimalust olemasolevaid kaluripaate kohandada turvaliseks külastajate sõidutamiseks püügi- välisel hooajal. Võtmesõnaks võiks ja peaks olema kõikide pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmine. Soovin rannakaluritele veelgi suuremat tahet tutvustada oma igapäevast tööd. Uskuge, väga paljud teie kodukandis elavad ja piirkonda külastavad inimesed hoolivad ja austavad seda tööd, mida te iga päev teete, ja on valmis selle eest maksma, et saada osa turismimajanduses olevast, käega katsumatust külastusela- musest. Selleks oletegi antud juhul teie, rannakalurid, ja teie iga- päevatoimetused ning nende oskuslik ja teadlik pakkumine piirkonna külastajatele. Raili Mengel tegevjuht/juhatuse esimees MTÜ Eesti Maaturism www.maaturism.ee Lao sadam. Foto: Toomas Mitt Maamajandus Nr 10 (28) 16. oktoober 2014 viljelusvõistlus 11 2014 Agronoom Argo Lääts Võistluspõllud – Halinga OÜ viis Pärnumaa Kultuur Sort Pindala (ha) Saak (t/ha) ettevõtte Talinisu ’Magniﬁ k’ 13,0 5,7 Halinga OÜ Suviraps ’Trapper’ 22,0 3,0 tänavusele Hübriidrukis ’Memphist’ 16,0 9,2 viljelusvõistlusele tervelt viie Varajane oder ’Judith’ 4,1 5,6

MARGUS AMEERIKAS põlluga, nende Kaer ’Ivory’ 30,0 5,0

Foto seas kaeraga. Parimad Kultuur Koht Ettevõte Saak (t/ha) 1.–2. Voore Farm OÜ 9,4 Nisu 1.–2. Valjala POÜ 9,4 3. Kõo Agro OÜ 8,0 Suvinisu 1. Clahel OÜ 7,4 1. Saimre Viljakasvatuse OÜ 5,2 2. Karinu PM OÜ 5,1 Raps Uus mees 3.–4. Väätsa Agro OÜ 4,8 3.–4. Koolimaa talu 4,8 võistles kõikide viljadega Suviraps 1. Mudasilla talu 3,1 1. Savikoti Agro 9,3 Tänavu viljelusvõistlusel Rukis 2. Halinga OÜ 9,2 3. Luunja Mõis 8,3 debüüdi teinud Halinga OÜ ’Sangaste’ 1. Voore Farm OÜ 4,0 1. FIE Erki Oidermaa 8,1 agronoom Argo Lääts Oder 2. FIE Kaupo Puhasmets 6,9 osales oma põldudega 3. Rämsi Agro OÜ 6,5 1. FIE Erki Oidermaa 7,2 LII SAMMLER viies kategoorias: Kaer 2. Koolimaa talu 6,2 ajakirjanik 3. Halinga OÜ 5,0 [email protected] nisu, rukis, raps, oder ja kaer. Mahekaer 1. Küti Mõis 4,0

ekordsaake seekord OÜ, Bioman Agri OÜ, FIE Rein põlde on jälle rohumaa alt välja korralikku seemnevilja saada, Rekordsaake Halinga põldu- ei korjatud, kuid Jurs ja Koolimaa talu. tulnud,” selgitab Lääts, miks ta tuleb panustada rohkem taime- delt ei korjatud, kuid viieton- häbenemiseks pole Argo Lääts on noor mees, lõpe- tänavu otsustas esimest korda kaitsesse, eriti roostete tõrju- nine kaerasaak on siiski piisa- kaugeltki põhjust. tanud Olustvere ametikooli ja võistlusel kaasa lüüa. misse,” selgitab ta. “Kui sööda- valt hea. Üks põhjusi, miks saaki Olgugi et uus Eesti Maaülikooli. Magistrikraadi Ta lisab, et plaan oli ka mullu kaera tonni eest saab 100 eurot, rohkem ei tulnud, oli taimekas- võistleja, aga Pär- kaitses ta 2007. aastal. osaleda, kuid siis polnud ükski aga sertifitseeritud seemnevilja vataja hinnangul see, et kui pea numaa ettevõtte Enne Halingat jõudis mõnda põld nii ilus, et oleks julgenud eest 300, siis tasub see paarküm- kogu Eestis oli juuni liiga vih- RHalinga OÜ agronoom Argo aega töötada Oilseeds Agros ja selle teistega mõõtu võtma panna. mend eurot, mis fungitsiidi peale mane, siis Halinga võistluspõl- Lääts pakkus tänavusele vilje- Sadala Agros. Halingas läheb Sel aastal oli aga igast kultuurist läheb, end ära.” lud kannatasid põua all. Juulis lusvõistlusele välja tervelt viis neljas aasta. mõni põld sobiv. Kaerast läheb osa, ka võist- oli aga põud juba igal pool ja nii põldu. Sellega oli ta võistlusele “Selle nelja aastaga olen kül- “Kaera kasvatan seemnevil- luspõld, seemneks, osa müüakse jäid terad peeneks. esitatud kultuuride poolest kõige vikorrad paika saanud ja häid jana,” räägib Lääts. “Selleks et aga Tartu Milli kaudu Lätti kaera- “Ja ega nii suurtelt põldudelt laiahaardelisem osaleja. helvesteks. “Pärnumaale on Läti – kaera võistluspõld oli 32 hek- Voore Farm osales seekord tehas sama kaugel kui Eesti oma,” tarit – ülisuuri saake enamasti ei nelja kultuuriga (puudus odra- selgitab Lääts valikuid. Halinga tulegi,” lisab 2400hektarise vilja põld), kolme põlluga olid esin- OÜ suure piimakarja söödaks kogupinnaga Halinga OÜ agro- datud mitu võistlejat – Clahel kaera ei kasvatata. noom.

Laotusseade Bredal koos 12m poomiga PÕLDUDE Kontakt tel 5664 0889 LUPJAMINE

Tel 737 1422, faks 737 1423 12 tehnika Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected] millised kombainid osalesid

 Claas Lexion 770 Terra-Trac põikpeksuseadmele järgnevad kaks pikiasetusega põhueraldustrumlit. Põhu ja pahna laotamiseks on kalde- ja tuuleanduriga varustatud aga- nate ja põhu levitamise seade PowerSpreader. Juhiko- halt on vaade järelpeksuseadmele. Heedril saab muuta lõikeseadme kaugust kaksikteost. Esiteljel on vedrus- tatud kummipoolroomikud. Kombaini jahutussüsteemi õhuvool on suunatud tolmu allasuruvalt kombainist eemale.

Töödemo käigus tegi iga kombain Voore Farmi nisupõllul kaks 215 meetri pikkust töökäiku. Ette anti kaks parameetrit: lõikekõrgus 15 cm ja terakadu mitte üle 5%. Töökiirust ja muid kombaini seadeid võisid esitlejad ise valida. 

Kombainide mõõduvõtt niiske nisu koristamisel Tänavu esimest korda peetud kombainidemol näitasid kaheksa kombaini oma võimeid tavapärasest niiskema talinisu koristamisel. Ürituse eesmärk oli näidata kombaine vilja koristamas võrdsetes tingimustes nii, et iga huviline saaks masina tööd ise hinnata.

ääne-Virumaal Kulina masinad ühel põllul tööle panna Ürituse eesmärk oli näidata tatud kohapeal ega kuulutata ka vaks küpseda. Paraku aeglus- külas Voore Farm OÜ tuli kombainide müüjailt. Aivo kombaine vilja koristamas võrd- tagantjärele välja demo võitjat. tas jaanipäeva paiku valitsenud talinisupõllul toimus Põld firmast Dotnuvos Projek- setes tingimustes nii, et iga huvi- Igaüks saab ise vastavalt oma soo- jahedam periood vilja valmimist 31. juulil kombainide tai AS käis kevadel selle idee line saaks masina tööd ise hin- vile koostada edetabeli koristus- oluliselt. töödemonstratsioon. välja ja kolleegid teistest ette- nata. Kuigi mitmed osavõtjad jõudluse, terakao, kombaini tühi- Nii oli talinisu jõudnud demo- Selline ühine üritus võtetest vastasid väljakutsele ja paljud pealtvaatajad soovisid massi või mõne neljanda, talle olu- päevaks alles vahaküpsuse lõppu, oli kui mitte esma- pooldavalt. Peatselt leiti ka sobiv osalenud masinate paremusjär- lise näitaja järgi kas tulemuste või mis tähendas tavapärasest niis- Lkordne, siis vähemalt üle aasta- põld. jestuse reastamist tulemuste alu- tehnoandmete tabelitest. kema vilja koristamist. Ühelt poolt kümnete märkimisväärne teh- Suur tänu selle eest Voore sel, ei pruugi piiratud ajal tehtav tegi see kombainide seadista- nikaproov, kus kaheksa kom- Farmi inimestele, sest ilma teieta ühekordne sooritus anda masina Demoalaks talinisupõld mise kergemaks (puudus heed- baini viielt firmalt näitasid või- poleks üritus sellisena toimuda võimetest õiglast pilti. Ühepäe- Koristati talinisu ’Olivin’. Tai- rist tingitud varisemiskadu, vähe- meid reaalsetes koristusoludes. saanud. Ürituse korraldamisel vase masinademo raames ei ole mestiku kevadine areng andis nes terade ärakanne puhastus- Märkmisväärseks teeb üri- pani õla alla ka Eesti Taimekas- säärased aeganõudvad mõõtmi- lootust, et demokohaks valitud seadmelt õhuvooluga), kuid tei- tuse masinafirmade algatus: idee vatuse Instituut. sed võimalikud. Sestap ei kuulu- põllul jõuab vili ürituse kuupäe- selt poolt tuli leida kompromiss Maamajandus Nr 10 (28) 16. oktoober 2014 tehnika 13

Fotod MATI KOPPEL ja ANU TOE

 Laverda M400 LCI põikpeksuseadmele järgnevad massi peksujärgset liikumist ühtlustav vahebiiter ja põhu edasiande ühtlustamise trummel. Viimase peamine ülesanne on ühtlustada põhu jagunemist viie põhupuisturi vahel. Kombaini veermik võimaldab liigendite ja hüdrosilindrite abil koristada kuni 20% külgkalde, 30% tõusu ja 10% langusega põldu rõhtsa masinaga. Sellise võimaluse kasutamine parandab eelkõige puhastusseadmete tööd mägistes oludes. Lõigatud vilja kaksikteole edasiandmiseks on heedrilaiune konveier ehk nn aktiivpõhi. Mootori lisavõimsus aktiveeritakse sõidult punkri tühjendamise ajaks.

kus oli 9,7 t/ha teri niiskusega 35%. 14% niiskusele taandatult teeb see 7,2 t/ha. Demokorraldus Töödemo käigus tegi iga kombain kaks töökäiku üle demoala (ühe ringi). Töökäigu pikkus oli 215 meetrit. Põhk ja pahn lasti vaalu. Kuuel kombainil töötasid aganalaoturid. Ette anti kaks parameetrit: lõi- kekõrgus 15 cm ja terakadu mitte üle 5% (keskmisel saagikusel 9,7 t/ha tähendab see 485 kg). Kom- bainide seadistus paluti teha mak- simaalsele jõudlusele ette antud kahe näitaja alusel. Töökiirus ja kombaini seaded muus osas olid esitleja valida. Mõõdeti kummagi töökäigu tegemiseks kulunud aeg sekun- dites lõikeaparaadi taimikusse sisenemise hetkest kuni selle väl- jumiseni taimikust. Kombaini pöördeaega ei määratud. Samuti ei määratud tööteelt mahalaadi- Swedbankilt miskohani sõitmiseks kulunud Kuumakse aega ega ühe masina ummistuse alates kõrvaldamiseks kulunud aega. sissemakse 0% Töökäigu kestel, umbes 50 m kaugusel alguspunktist, mõõdeti 329€ ja lepingutasu 0€ + 20% km heedri tegelik töölaius ja lõikekõr- gus. Samas kohas heideti töötava kombaini alla terakadude määra- Traktor Branson K78 mise pann ja eraldati kombaini  soodushind 23 000 eurot + 20% km koormuse arvutamiseks vaja-  korraline hooldus tasuta lik ühemeetrine lõik põhuvaa- lust. Eraldatud põhk pakendati suurkotti ja hiljem kaaluti. Tera-  Masinate kogus on piiratud kadude määramise pannile lan- ning pakkumine kehtib seni, genud seemned eraldati põhust kuni masinaid jätkub. ja pahnast, kuivatati niiskusele 14% ja sorteeriti suuruse alusel  Masina saadavuse korral kolme klassi: >3,25 mm; 2,35–3,25 kehtib pakkumine kuni ja <2,25 mm. Kuna kombainide 30.03.2015 juhul, kui vahel märkimisväärseid erine- liisinguleping sõlmitakse puhastusseadme jõudluse ja seal vusi purustatud terade hulgas 2014. aasta jooksul. võimaliku terakao vahel. ei olnud, pole neid eraldi välja Talinisu toorsaagikuseks mää- toodud. rati nädal enne demo 8,04 t/ha Töökäikude järel mõõdeti iga niiskusesisaldusega 34% (14% kombaini väljalaadimisjõudlust Koostöös: niiskusele taandatuna 6 t/ha). ühe minuti jooksul punkrist vilja Uuri täpsemalt kohe! Maskin Grupp OÜ Terade ja põhu suhe oli 1,55 ning kaaluvasse haagisesse Güstrower Maaritsa 63417 kõrred kogu põllul ühtlaselt püs- GTU 36 laadides. Näidu ülesmär- Peep Orlovski tel. 553 4033 Põlvamaa tised. Demoala eraldati suurest kimise järel tühjendati kombaini Indrek Tätte tel. 5648 9424 [email protected] põllust ettevalmistavate koris- punker täielikult samasse haagi- Urmas Pungar tel. 526 6103 www.talutehnika.ee tuskäikudega. sesse, et kaaluda kõik koristatud Swedbanki liisingupakkumine kehtib juriidilistele isikutele ja FIE-dele. Liisingu saamine Täpsemad tulemused demo- vili. Mõõdetud masside ja aegade oleneb ettevõtte maksevõimest ja krediidiajaloost. Teenuse pakkujaks on Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/taisteenusliising, alalt ületasid proovilapilt saa- alusel arvutati kombainide jõud- lk 14 vajadusel konsulteerige pangatöötajaga. dud tulemusi: keskmine saagi- lused ja koormusnäitajad. 14 tehnika Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

 Case IH 5130 AT ühendatud peksu- ja eraldus- seadmeks on üks piki- asetuses rootor. Kombainil on aganalaotur. Heedril saab  New Holland CX 8080 põikpeksuseadmele järgnevad massi peksujärgset muuta lõike- liikumist ühtlustav vahebiiter ja põhu edasiande ühtlustamise trummel, seadme mis jagavad pekstud massi kuuele põhupuisturile. Kombainil on aganalaotur. kaugust Puhastusseadme tööd juhib optimeerimisautomaatika. Heedril saab muuta kaksikteost. lõikeseadme kaugust kaksikteost.

Algus lk 12 Töö paremaks korraldamiseks järele haagitavale heedrikärule. Oluline on siinkohal mõista, et vad, et kiiremini koristades tera- seks, peaks kõrte kahjustamine olid kasutusel käsi-raadiosaat- Heedri hüdro- ja elektripistikud demol mõõdetud terakadu ei saa kadu kasvab. olema võimalikult väike. jad, millega oli võimalik pidev on mitmikühendusega. pidada kombainide tehniliseks või Mõningase terakao lubamine Demol ei tehtud mõõtmisi, kuid side kombainiga. Kõikide kombainide seadista- tehnoloogiliseks puuduseks, vaid praktilises töös on mõistlik, kuna visuaalne hinnang kinnitas seni- Demoala koristusjärgne tööt- mine on võimalik multifunktsio- pigem võis see mitmel juhul olla enamasti lähevad kaotsi just ker- seid tähelepanekuid: pikipeksu- lus tehti Voore Farmi masinatega: naalse terminali kaudu juhikohalt. põhjustatud kombaini seadista- gemad terad – ärakanne õhuvoo- seadmega kombainid muljuvad põhuvaalud pressiti Claasi kant- Siiski on mõnel mudelil säilinud nud ja juhtinud inimese vähestest luga puhastusseadmest, põhu- põhku märkimisväärselt, põikpek- pallipressiga Quadrant 3300 RC harvem kasutatavate funktsioo- kogemustest tavapärasest niiskema eralduse käigus sasist mitte välja suseadme ja klassikaliste klahv- (mille haakes oli pakirühmiti) ning nide kohtseadistuse vajadus. Nii vilja koristamisel. Märk sellest oli pudenenud terad jms. põhupuisturite puhul on kahjus- viidi põllult laoplatsile, korista- heeder, kaldkonveier kui peksu- ka New Holland TC H5080 peksu- Üldiselt loetakse vastuvõe- tatud kõrsi oluliselt vähem. tud põld kooriti kummiroomiku- seade on reverseeritavad. trumli ummistumine teise töökäigu tavaks terakadu kuni 5%, kuid Väljalaadimise jõudluse arvude tel ja liigendraamiga traktorile Kõigil kombainidel on tera- alguses. iga põllumees peaks ise rehken- juures tuleb tähele panna, et tegu Case IH 600 QuadTrack haagi- proovi võtmiseks avaus punkri Kahel kombainil, New Holland dama, kui suur kadu talle vastu- oli üsna halvasti voolava niiske vil- tud Väderstadi 12meetrise rull- küljel. TC H5080 ja Laverda M400LCI, võetav on. jaga, mille tera oli pehme. Vigas- randaaliga Carrier XL1223. puudus aganalaotur, mistõttu Samas tasub tähele panna veel tatud terade osakaalu ei ole tule- Põld jäi ootama järgmise kul- Tulemused sattusid kõik puhastussead- ühte nüanssi heedri valikul: kui mustes seetõttu, et muljutud terade tuuri külvi. Kombainide mootorivõimsuse mest läbi pääsenud terad kao- lõikelaius on soovitatust väik- hulk oli suur, erinevalt kaopan- näitaja üksiknumbrina ei anna pannile. sem, võib peksuseadme opti- nile sattunud teradest. Kaopannilt Osalenud kombainid täit ülevaadet kombaini töövõi- Aganalaoturiga kombaini- maalse koormuse tagamiseks leitud terade hulgas oli purusta- Osalenud kombaine võib liigi- mest. Seetõttu on tabelis toodud del on raske hinnata kaotsiläi- vajalik kiirus tõusta ebamõistli- tud teri vähe ja erinevus kombai- tada mitmeti. Ühine kõigile kom- mootorivõimsus heedri nimi- nud terade hulka. Põllul tehtud kult kõrgeks. nide vahel polnud usutav. bainidele on hüdrostaatilise mit- laiuse meetri kohta ehk erivõim- tähelepanekud annavad alust Peksuseadme optimaalse koor- Kogutud põhuproovidest ei meastmelise jõuülekande kasu- sus, mis jääb vahemikku 29–39 arvata, et see polnud märkimis- mamise vajadust peavad eriti sil- leitud ühtegi väljapeksmata tera- tamine, nüüdisaegsed ja kehti- kW/m. Suurem erivõimsus peaks väärne. Kirjanduse andmetel võib mas pidama lõikava heedri ase- dega viljapead. vatele saastenormidele vasta- teoreetiliselt võimaldama ka suu- põhu vaalu laskmisel aganalao- mel raatsheedrit kasutavad põl- vad mootorid ning tavapärane remat koristusjõudlust. turi tõttu kaopannile mitte sat- lumehed. Pidage meeles, et… terade puhastamise seade, mil- Mõtlemapanev on mitme kom- tuda kuni kolmandik puhastus- Koristuse käigus töötleb kom- Teraviljakombaini peetakse õigu- lel saab muuta nii sõelte ava suu- baini suur terakadu. Kuna kesk- seadmest üle pääsenud teradest. bain põhku üsna intensiivselt. sega üheks keerulisemaks põllu- rust kui läbiva õhu hulka. mine hektarisaagikus oli 9,7 tonni Liikumiskiirus on kõige tõhu- Kui põhk purustatakse ja laota- majandusmasinaks, mis koosneb Kõik kombainid on varusta- ja kombainid paluti seadistada sam ja kiirem viis kombaini koor- takse põllule või koristatakse alla- eri ülesandega sõlmedest. Need tud väljalülitatava põhupurus- terakaole mitte üle 5%, oli lubatav muse reguleerimiseks. Ühelt poolt panuks loomakasvatusele, pole peavad koos toimides tagama tiga. Demos kasutatud heedrid terakadu kuni 485 kg/ha. Kolm võimaldab kiirem liikumine suu- kõrte seisukord kuigi oluline. Kui puhta ja vigastamata saagi koris- on kõrgusautomaatikaga ja maa- kombaini näitasid väiksemat tule- rendada koristusjõudlust, kuid aga teraviljapõhku soovitakse tamise vähimate kuludega. pinda kopeerivad. Transpordiks must, teistel ületas mõõdetud tera- teiselt poolt on oht terakao suu- kasutada ehitusmaterjalina või Et koristusolud muutuvad väga saab need paigaldada kombaini kadu etteantud väärtuse. renemiseks. Tulemused näita- toormena kaunistuste tegemi- suurtes piirides, on väga oluline, teraviljakombainide töödemo tulemused 31. juulil 2014 Voore Farmis Kombainid Mõõt- Näitajad Laverda New Holland Case IH Claas New Holland Case IH Claas Lexion ühik Fendt 6335C M400 LCI TC H5080 5130 AF Tucano 470 CX 8080 9230 AF 770 Terra-Trac Koristuskäigu tegelik laius m 5,35 5,40 6,55 6,55 7,35 7,35 10,25 9,90 Lõikekõrgus cm 17 16 18 15 19 16 20 23 Koristamiseks kulunud aeg (puhas)* min.s 6.12,6 5.11,9 8.23,6 9.00,8 5.53,4 4.50,2 7.26,4 4.57,4 Keskmine liikumiskiirus km/h 4,15 4,96 3,07 2,86 4,38 6,31 3,47 5,21 Koristatud vilja kaal kg 2400 2060 2800 2860 2950 2390 4170 4260 Hektarisaagikus t/ha 11,16 8,89 10,29 10,40 9,35 7,94 9,46 10,36 Terade (=1) ja põhu masside suhe kg/s 1,01 1,55 1,39 1,60 1,28 1,68 1,54 1,22 Ligikaudne terakadu (niiskus 14%) kg/ha 1293 2051 478 170 722 2955 933 306 ha/h 2,22 2,68 2,01 1,87 3,22 4,64 3,56 5,16 Koristusjõudlus t/h 24,78 23,83 20,68 19,45 30,11 36,84 33,68 53,46 Väljalaadimisjõudlus** t/min 1,12 1,81 2,07 1,38 1,80 1,96 2,12 2,76 Võimsust heedri meetri kohta kW/m 38 31 30 39 29 35 37 37 Peksumasina koormus kg/s 14 17 14 14 19 27 24 33 Peksukorvi erikoormus kg/s/m2 7 21 13 6 20 23 16 26

* Ümberpöörde aeg oli vahemikus 19<-23 sekundit, seda ei ole arvesse võetud; ka ei võetud arvesse kombaini New Holland TC H5080 pikemat seisakut ummistuse kõrvaldamisel, kuna ummistuse tekkimisel oli ajamõõtjal oma osa. ** Väljalaadimisjõudlust mõõdeti ühe minuti jooksul täisvõimsusel, kuid vilja suure niiskuse tõttu oli voolavus halb – see mõjutas tulemusi oluliselt. Maamajandus Nr 10 (28) 16. oktoober 2014 tehnika 15

 New Holland TC H5080  Fendt 6335C on esitletuist odavaim põikpeksusead- ja kergeim kombain, mele järgnevad mille mootorivõim- massi peksujärg- sus jääb alla 200 kW. set liikumist Masina põikpeksusead- ühtlustav vahe- mele järgnevad massi biiter ja põhu peksujärgset liikumist edasiande üht- ühtlustav vahebiiter lustamise trum- ja põhu edasiande mel, mis jagab ühtlustamise trum- pekstud massi mel, mis jagab pekstud kuuele põhupuis- massi viiele põhupuistu- turile. Kombainil rile. Kombainil puudub on aganalaotur. aganalaotur. Heedril Heedril on lõigatud vilja kaksikteole edasiandmiseks aktiivpõhi. saab muuta lõikeseadme Heedrikäru on kolmerattalise veermikuga ja automaatselt haakest kaugust kaksikteost. vabastamisel sisselülituva seisupiduriga. et masinajuht teaks masina konk- Ka esitab säärane juhtsüsteem osa ootamine parimal koristusajal ühtesobivus ettevõtte muu teh- surve näilisest ohutusest mõjub reetsetesse oludesse seadmiseks kasutajale uusi nõudmisi: peab võib põhjustada ettevõttele mär- nikaga, juhi valmidus uut tehni- raske kombaini teljekaal (mis vajalikke seadeväärtusi ja oleks mõistma arvutisüsteemide kasu- kimisväärse majandusliku kahju. kat hästi kasutama õppida vms. täis punkri korral esiteljel ületab motiveeritud neid ka rakendama. tamise loogikat, oskama seadis- Küllalt oluliseks näitajaks võib 10 tonni piiri) mulla alumistele Kui viimane on paljuski ettevõt- tuste mõju tulemusele õigesti hin- Märkusi kombainide kohta pidada transpordilaiust, mis mul- kihtidele siiski tihendavalt ja võib tesisese töökorralduse küsimus, nata. Ühtlasi ei tohi unustada, et Demol osalenud kombaine võib lasõbralike ja piisava kandevõi- tekitada probleeme vee vertikaal- siis esimesele saavad masinate ka parima arvutijuhitava süsteemi järjestada mitme parameetri alu- mega rehvide kasutamisel võib sel liikumisel mullas. valmistajad aidata kaasa selgete korral tuleb aeg-ajalt laskuda põl- sel. Levinud on masinate klassi- küündida nelja meetrini ka topelt- ja loogiliste protseduuride ning vili põllule ning kontrollida tule- fitseerimine mootorivõimsuse rehve kasutamata. Kui koristuse Kokkuvõtteks hõlpsalt kasutatavate seadistus- mus oma silma ja käega üle. või lõikelaiuse alusel. Paraku ei käigus tuleb tihti liikuda avalikel Juuli lõpul toimunud kombaini- võimaluste loomisega. Pahatihti alahinnatakse müügi- tähenda lai heeder ja suur moo- teedel või läbida kitsaid läbikäike, demol näitasid kaheksa kombaini Masinate edasimüüjad aga järgse hoolduse olulisust ja masin torivõimsus veel automaatselt tasub kaaluda poolroomikkäigu- viielt firmalt oma võimeid tava- saavad olukorda parandada aru- soetatakse vaid ostuhinna alusel. tagatud kõrget jõudlust, kuigi on osaga kombaini kasutuselevõttu. pärasest niiskema talinisu koris- saadavate juhendmaterjalide tõl- Kuigi soetusmaksumus on olu- selle vajalikuks eelduseks. Soovi korral saab säärase lahen- tamisel. Hoolimata väiksematest kimise-koostamisega. Kombai- line, muutuvad kombaini pike- Masinate väljatöötamisel püüa- duse paigaldada pea kõigile kom- tõrgetest said kõik masinad üles- neritega vesteldes on jäänud maajalisel kasutamisel tähtsaks vad konstruktorid leida tasakaalu bainidele ja traktoritele. Mõistlike andega hakkama. mulje, et selles osas on arengu- hoolduskulud. soovide ja tehniliste võimaluste välismõõtude juures on nii taga- Ühelt poolt näitab see masinate ruumi. Seetõttu on eelisseisus Siinkohal on võrdväärsed nii vahel majanduslikult mõistliku tud piisav kandevõime ja miini- kõrget tehnilist ja tehnoloogilist need masinamehed, kes mõista- hooldusteenuse hind kui selle kiire hinna eest. Nii on heedri lõike- mumini viidud käiguosa kahju- taset, kuid teisalt näitab tulemuste vad kombaini valmistusmaakeelset kättesaadavus vajaduse tekkides. laius kooskõlas kombaini mooto- lik mõju mullale. Võimaluse kor- tabel üheselt, et keeruka masi- juhendit. Väheoluliseks ei saa pidada varu- rivõimsuse, mõõtmete ja punkri- ral tasub valida vedrustusega naga töötamine esitab ka juhile Kombainide juhtarvutites töö- osateeninduse kiirust. mahuga. Seetõttu muutub masina variant, kuna see vähendab koor- kõrgeid nõudmisi. Sestap on olu- tavale tarkvarale lisatakse pidevalt Madal tunnihind ja asjatundlik valikul oluliseks tegelike kasutus- musi nii mullale kui masina raa- line masina soetamisel arvestada funktsioone. Lihtsast info kogu- hooldemees on tekkinud problee- tingimuste mõistlik hindamine. mile, võimaldades samal ajal kõr- ettevõtte tegelikke vajadusi ja või- mise süsteemist on välja kasva- midele lahenduse leidmisel äär- Määravaks võib saada mõni krii- gemat transpordikiirust. Erinevalt malusi. Vaid asjatundliku seadis- nud keerukad lahendused kom- miselt soovitatavad, kuid kätte- tiline mõõde, näiteks kõrgus ava- varem kasutatud metallroomiku- tamise ja oskusliku juhtimisega baini töö kvaliteeti mõjutavate saamatus kauguses oleva varu- tud punkrikaantega, tarkvaraline test kasutatakse nüüdisajal ena- saab realiseerida tänapäevaste seadistuste tegemiseks töö käi- masti armeeritud kummist roo- kombainide tehnilised võimed. gus, kombaini automaatjuhti- Masinate edasimüüjad aga saavad mikud ja seega nende kasutami- miseks tööteel optimaalse koor- sele pole teeliikluses piiranguid. olukorda parandada arusaadavate TAAVI VÕSA muse saavutamiseks ning põllul Poolroomikuid kasutavad juhid JAANUS SIIM tehtu salvestamiseks. Parandades juhendmaterjalide tõlkimise-koostamisega. on kiitnud ka pika toetuspinna seadistamise mugavust ja lisades stabiliseerivat mõju ebatasasuste RAIVO VETTIK võimalusi, tekib paraku juurde ka Kombaineritega vesteldes on jäänud mulje, ületamisel ja kombaini paranenud KALVI TAMM rikkevõimalusi. et selles osas on arenguruumi. läbivust. Hoolimata väikese eri- Eesti Taimekasvatuse Instituut

 Case IH 9230 AF ühenda- tud peksu- ja eraldus- seadmeks on üks pikiase- tuses rootor. Kombainil KVALITEETSED JA on aganalaotur. Heedril VASTUPIDAVAD saab muuta lõikeseadme METSAVEOHAAGISED JA kaugust kaksikteost. Mootori lisavõimsus akti- PALGITÕSTUKID veeritakse sõidult punkri tühjendamise ajaks. Esi- teljel on vedrustamata kummipoolroomikud.

 Claas Tucano 470 põikpek- suseadmele järgneb üks Ühe- ja kahetalalised metsaveohaagised pikiasetusega põhueral- Kandevõime 7–13 t dustrummel. Kombainil on aganalaotur. Juhiko- Palgitõstukid 4,1–8,35 m halt on vaade järelpeksu- seadmele. Heedril saab muuta lõikeseadme kaugust kaksikteost.

Vaata lähemalt: www.bmf.ee

Allikas: Eesti Taimekasvatuse Instituut Küsi pakkumist: [email protected], 516 5036 16 tehnika Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected] ohutu käivituse Külmaks valmis: tagab õige õli Foto SHUTTERSTOCK Öökülmade saabudes kasutada näiteks täissünteetilist mootoriõli viskoossusklassis SAE on sõiduki ohutu 5W-30, mille pumbatavuse piir- käivituse juures kõige temperatuur on –35° ja hangumis- olulisem mootoriõli punkt umbes –45°. See tähendab, Tarbesõidukitele, et õlil on hea voolavus madalatel olgu need viskoossus ehk voolavus, temperatuuridel, tagades suurtel siis kaubikud, mis tagab mootori koormustel töötavate diislimoo- veoautod või KAIDO KÖÖP torite ohutu külmkäivituse. rasketehnika, ADDINOL Lube Oil OÜ turvalise käivitamise Rääkides hüdrosüsteemi tööve- tekitavad Lääne- ja Kesk-Eesti müügijuht ja soojenemise. delikest, soovitan praeguste mada- talvel lisaks late temperatuuride juures kasu- jääle ja lumele tada kindlasti HVLP-klassi kuulu- probleeme elleks et tagada kõikide maalse kaitse kulumise ja korro- vaid aastaringseid töövedelikke ka madalad mootoriosade ja hõõrde- siooni eest. (DIN 51524-3 HVLP). Miinimum- temperatuurid. paaride tõhus ja kiire õli- Seda, kas mootoriõli selle üles- nõue HVLP- klassi viskoossusin- S tus ning kaitsta mootorit andega toime tuleb, näitab õli deksile (VI) on 140. Viskoossusin- valida väiksema läbimõõduga hüd- Näiteks kasutades SAE 85W-90 külmumise ja korrosiooni eest, on pumbatavuse piirtemperatuur. deks näitab voolavuse sõltuvust rosilindrite ja torustike (5–10 cm) viskoossusklassi määrdeõli, tar- madalate temperatuuride saabudes See on temperatuur, mille juu- temperatuurist, s.t mida suurem puhul väiksem viskoossus, näi- bib sõiduk –20° juures kindlasti vaja usaldusväärset õli. Ainult sel- res õli veel napilt õlipumpa voo- on viskoossusindeks, seda vähem teks HVLP 32, ning suurema läbi- rohkem kütust kui SAE 80W-90 lisel juhul on garanteeritud moo- lab, ilma et õhk hakkaks sisse sõltub õli voolavus temperatuu- mõõdu puhul (15–25 cm) HVLP või SAE 75W-90 õli kasutamisel. tori probleemideta külmkäivitus ja imenduma ja tekiks õlinappus. rist ehk seda paremini talub õli 46 viskoossus. See soovitus on Kuna kütuse tarbimine on auto- soojenemine ning võimalik tulla Näiteks SAE 10W-40 viskoos- madalat ja kõrget temperatuuri. üldine, ja kasulik oleks konsul- del erinev, ei ole võimalik välja toime suurte koormustega. susklassi mootoriõli pumbata- Näiteks HVLP-klassi tööve- teerida määrdeainespetsialistiga. tuua täpseid kokkuhoiunumb- vuse piirtemperatuur on –30 °C. delike viskoossusindeks on 170, Ka transmissiooniõlide vis- reid, kuid üldjuhul on sääst siiski Hangumispunktiga õli Ometi on praktika näidanud, et mis on meie kliimas oluline eelis. koossusel on madalatel tempe- tagatud. Madalad temperatuurid on õlile külmadel talvedel jääb isegi selli- ratuuridel äärmiselt suur täht- Jälgida tuleb ka autotootja suurim väljakutse. Sest hoolimata sest näitajast sageli väheks. Jälgige ettekirjutusi sus. Mida paksem (viskoossem) ettekirjutusi, kuna autotootjad miinuskraadidest peab mootoriõli Ennekõike just Põhjamaade Kindlasti tuleb töövedeliku valikul on käigukasti või vedava silla õli, ei aktsepteeri vanemates auto- jõudma kohe kõikide mootori lii- madalate temperatuuride juu- jälgida ka hüdrosüsteemi tootja seda rohkem kulub ka kütust ja des sünteetilise SAE 75W-90 õli kuvate osadeni ning tagama opti- res on tarbesõidukites ideaalne nõudeid. Lihtsamalt öeldes tuleks raskem on käikude ümberlülitus. kasutamist.