DOCSLIB.ORG

Väike Abiline Suurteks Töödeks!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Väike Abiline Suurteks Töödeks! Suviviljade rekordsaagid / Kaheksa kombaini ühel joonel RAVIM Eesti piimandusele 16. oktoober 2014 – juust, koor või pulber? NR 10 (28) Foto RAIVO TASSO Väike abiline suurteks töödeks! Väikelaadurid Hoftrac Rataslaadurid Teleskooplaadurid 11. seeria tõstejõuga kuni 900 kg 2070. seeria tõstejõuga kuni 2800 kg T 4108 4,1 m 800 kg 12. seeria tõstejõuga kuni 1200 kg 3070. seeria tõstejõuga kuni 3000 kg T 4512 4,5 m 1200 kg 13. seeria tõstejõuga kuni 2000 kg 4070. seeria tõstejõuga kuni 3600 kg T 5522 5,5 m 2200 kg 5070. seeria tõstejõuga kuni 4600 kg T 6025 6,0 m 2500 kg Laias valikus masinai d laos soodushindadega! Tõnis Suits Tel. 5802 7240 tõ[email protected] 2 uudis Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected] Suviteraviljad Foto RAIVO TASSO HEIKI RAUDLA üllatasid rekordsaakidega MM vastutav toimetaja änavusel viljelusvõistlusel tähelepanuväärne, et see oli üks [email protected] püstitasid Eesti põllumehed võistluse suuremaid põlde – 55 kolm rekordtulemust: suu- ha. Vaid veidi madalama saagi T remaks kui kunagi varem sai Jarmo Leht Järvamaalt Karinu Piimatootja võistluse kümne aasta pikkuses PMst. Esimesed seitse võistlus- ajaloos kujunes suvinisu, suviodra põldu olid kõik väga head, enam ja kaera saagikus. Nendest kahe kui neljatonnise hektarisaagiga. pitsitagu kultuuriga pälvis esikoha Põlva- Suvirapsid jäid talirapsidele tun- maa viljakasvataja Erki Oidermaa. duvalt alla. Parim suviraps oli teiste Kaer andis Oidermaa põllul rapside hulgas 8. kohal. lehma 7,2 tonni ja suvioder 8,1 tonni teri Parima rukkisaagi sai Viljandi- hektarilt. Suvinisusaagiga 7,4 t/ha maa ettevõtte Savikoti Agro noor astaid on põllumajandusring- tuli esikohale Tartumaa ettevõtja agronoom Tuuli Vaarak – 9,3 t/ha. kondades vaieldud, kas Ees- Claid Sakson. Kuuel paremal rukkipõllul kasvas tisse sobivad rohkem suur- Taliteraviljad jäid senistele re - hübriidrukis. A farmid või väiksemad talu- kordtulemustele napilt alla. Võr- Erki Oidermaa saavutas oma majapidamised, kus töö tehakse ära reldes Soome selle aasta viljelus- odrasaagiga 8,1 t/ha senise kümne oma perega. Nüüd astuvad pereliik- võistluse tulemustega, saadi meil aasta viljelusvõistluste otrade rekord- mete ja farmitööliste asemele robo- parem rukkisaak: Soome võidu- saagi. Senine parim tulemus kuu- tid ning ka väiksemate perede far- põld oli saagiga 9 t/ha. Nisu kate- lus Aare Möldrile aastast 2007 saa- mid suurenevad. goorias tuleb aga tunnistada soom- giga 7,5 t/ha. Oidermaa kasvatas Viimasel ajal on Eestis hüppeli- laste paremust: seal sündis senise ka parima kaerasaagi 7,2 t/ha. selt suurenenud nii toodetava piima 20 aasta rekord – 10,2 t/ha. Kusjuu- Senine rekordsaak 7 t/ha oli juba kogus kui väljalüps lehma kohta. Pii- res, selle tulemuseni jõudis nii Soo- aastast 2009 Madis Avi käes. mandusstrateegia peamine eesmärk mes kui Eestis Tartumaal majan- Tunnustust väärib Voore Farmi on suurendada piimatootmist 2020. dav Karl Åberg, kes osales eelmi- ja Küti Mõisa taimekasvatusjuhi aastaks veel kolmandiku võrra. Piltli- sel aastal ka Eesti viljelusvõistlusel. Margus Lepa osalemine rukkisor- kult öeldes voolavad Eestis piimajõed. Tänavuse viljelusvõistluse lõpp- diga ’Sangaste’ ja mahekaeraga, Paraku on lähiaja sündmused too- tabelisse jõudsid 44 põldu. Nendest mis andis samuti hea tulemuse – nud Eesti piimanduses välja uue kit- 15 olid nisu-, 10 rapsi-, 9 rukki-, 4 t/ha. saskoha – töötlemise ebaefektiivsuse. 6 odra- ja 4 kaerapõllud. Nisupõl- MM Eestis tegutseb küll mitukümmend pii- dudelt said võrdselt parima saagi matöötlemisega tegelevat ettevõtet, 9,4 t/ha Voore Farmi taimekasva- Loe ka lk 11 kuid viimastel aastatel on kolmandik tusjuht Margus Lepp Lääne-Viru- Põlvamaa seemneviljakasvataja toorpiimast voolanud üle Eesti lõu- maalt ja Valjala POÜ noor agro- Erki Oidermaa on osalenud napiiri, kus see on ümber töötatud noom Piibe Post Saaremaalt. viljelusvõistlusel kolm korda: ja kallimalt edasi müüdud. Piiman- Parima rapsisaagi, 5,2 t/ha, sai tänavu, mullu ja 2009. aastal. duse koort riisuti Vene turult, mis Tõnis Riisk Saimre Viljakasvatuse Seekord tõid talle rekordsaagi andis võimaluse maksta Baltikumis OÜst Viljandimaalt. Sealjuures on odrasort ’Overture’ ja kaer ’Viviana’. toorpiima eest ELi keskmist taset. Kui Vene turg kadus, sattusid suure surve alla nii tööstused kui tootjad. Eriti 3 16 need, kes müüsid piima Leedu tööstus- 3 Super-piimatööstus tele. Veel kevadel saadi piimakilo eest lööks konkurente mahuga 40 senti, kuid pärast Vene embargo jõustumist 25 senti või vähemgi. Mis 5 Ühistud soovivad rajada seal salata, nuhelda saab ennekõike piimandussektori ahela alumine ots uue piimatööstuse ehk piimatootjad-farmerid. Kõige raskemaks teeb olukorra 6 Ivari Padar: teadmatus. Põllumajandus on maaelu 12 tuiksoon ja seetõttu on praegu löögi Head kriisi ei saa raisku lasta all kogu maaelu. Seakatk, rekordili- selt madalad teraviljahinnad, kriis 11 Uus mees võistles piimanduses – kõik see jätab põllu- kõikide viljadega majandusele ja maaelule tugeva jälje. Kui raskeks olukord kujuneb, seda 5 ei tea praegu veel keegi. Selguvad 12 Kombainide mõõduvõtt “vanad sõbrad”, tõsiseltvõetavad niiske nisu koristamisel partnerid ja ka “üheöösuhted”. Tõe- hetk saabub varsti. Seni ei jää farmeril muud üle, kui pigistada endast veelgi 16 Külmaks valmis: ohutu madalamal seisvat piimanduse lüli – 11 6 käivituse tagab õige õli lehma –, ja paluda jumalat. sisukord Toimetuse aadress Toimetus Narva mnt 13, 10151 Tallinn Vastutav toimetaja Heiki Raudla [email protected], 661 3380 Reklaami projektijuht Kaja Prügi Maamajandus ilmub iga kuu Toimetaja Lii Sammler [email protected], 661 3356 [email protected], kolmandal nädalal Maalehe vahel. Keeletoimetaja Ene Leivak [email protected], 661 3311 661 3337, 5665 4138 Korrektor Merike Järvlepp [email protected], 661 3372 Maalehe tellimine telefonil 680 4444 Kujundaja Mari Peterson [email protected] Väljaandja AS Eesti Ajalehed või e-postil [email protected]. Trükk AS Printall www.maaleht.ee Maamajandus Nr 10 (28) 16. oktoober 2014 fookuses 3 Super-piimatööstus lööks konkurente mahuga Kui viis Eesti suuremat piimatööstust Piima ületootmine on peamine piimasektori kurbloolisus seisnebki põhjus, miks on vaja Eestisse uut toorpiima suures hulgas – iga päev suudavad igaüks töödelda päevas suurt piimatööstust, sest näiteks veel on seda turul 1600–1800 tonni, kodu- juulikuu lõpus läks iga päev Eestist maine tööstus suudab tarbida aga maksimaalselt 300 tonni piima, kokku välja 700 tonni toorpiima. ca 1300. seega 1500 tonni, siis ökonoomsemalt Estoveri tegevjuht Hannes Prits Ülejäänu – kuni 600 tonni toor- on seda meelt, et ideaalis võiks pii- piima – liigub päevast päeva lõuna- AIN ALVELA aitaks majandada üks suur n-ö matööstus olla n-ö universaalne, piiri taha Lätti ja Leetu. tootes kõike, alates joogipiimast ja ajakirjanik supertööstus, käideldes päevas lõpetades piimapulbriga. Samas sõl- Napib võimekust [email protected] tuhat ja rohkemgi tonni toorpiima. tub eri toodete valmistamine peaas- Ometi oli aeg, mil ainuüksi Põlva jalikult sellest, millise hinnaga toor- piimakombinaat laskis oma toru- piim tööstusele kätte tuleb. dest iga päev läbi 1000–1100 tonni õige selle juures vurab valt öelnud, et Eestisse oleks ots- Näiteks pulbrit pole majandus- piima. See oli aeg, kui Põlvas too- iga päev 15 tsisternau- tarbekas luua tööstus, mis suudab likult mõttekas toota olukorras, deti piima- ja lõssipulbrit kogu Nõu- totäit piima üle Eesti päevas ümber töötada 1000 tonni kus tooraine hind on kõrge, sest kogude Liidule. lõunapiiri Läti ja Leedu toorpiima. Euroopa suurtööstused on piima- Seega, põhimõtteline tootmis- tööstustesse. Farmide ja lõssipulbri hinna alla löönud võimsus ka nüüd rohkem toorpiima pideva laiendamise Vajalikud miljonid ning kalli toorpiima puhul tuleks kodumaal töödelda on meil just- ajal jätkub Eestis toor- Samas möönab Murakas, et riikliku ka pulbri omahind sedavõrd kõrge, kui olemas, lihtsalt toodangu sorti- Kpiima küllaga. Keskne piimatööstus toetuseta ei suuda praegu ükski töös- et sellel puuduks turul konkurentsi- ment on liikunud suhteliselt madala peaks aga kuuluma just põllumees- tus seda 40–50 miljoni euroni küündi- võime. lisandväärtusega pulbrilt juustu, test piimakarjakasvatajatele. vat investeeringut teha. Toetuste osa Rekordilise piimaanniga lehma- või ja eelkõige nn värskete piima- Piimandusühistu E-Piim juhatuse selles summas peaks tema hinnan- dega tuntust kogunud Torma POÜ toodete valmistamisele. esimees Jaanus Murakas on kordu- gul olema vähemalt 15 miljonit eurot. juhataja Ahto Vili tunnistab, et Eesti lk 4 Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal. Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost! NOVA PL50 ja PL60 NOVA BY-82 rihthöövel- NOVA 3 in 1 universaal- NOVA BS-315 NOVA FM-300 puruimur NOVA 25L 230 V plasmalõikurid paksusmasin pink 1,5 x 1320 mm, puidulintsaag metallitreipink mudel 4 Hind: Hind: Intensiivseks 311 € professionaalseks Sama tippkvaliteet kui juba 1250 € Soodushind: (km 0%) Soodushind: kasutamiseks aastaid müügil olnud NOVA 25L (230 V (km 0%) 399/722 € mõeldud multi- mudelitel BS-400 ja BS-600. versioon) on müügil 238 € funktsionaalne masin. Tugev konstruktsioon. Need mudelid on (km 0%) Tõhus puruimur kahe ligi sajas riigis. Töö- äärmiselt populaarsed (km 0%) Säästad ruumi ja eeskätt Hind: Kvaliteetsed piirikud, kindel, eriti kvaliteetne „minitreipink”, mis raha hankekuludes. mis hoiavad seadistu- Hind: 100 mm avaga. Kõikidel kõikjal maailmas. Müügil mudelitel on metallist labad. Koti vahe-
Load more

Recommended publications
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • Linnuharuldused Eestis 2003 - 2004
    Hirundo 18: 67-102 (2005) LINNUHARULDUSED EESTIS 2003 - 2004 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5 Margus Ots, Aivo Klein Eesti Ornitoloogiaiihing, pk. 227, 50002 Tartu Kokkuv6te. Kaesolev aruanne on Eesti linnuharulduste ltomisjoni viies kokkuv6te meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Loplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja liikati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 ~iutliiki ja 1 alamliik, lisaks veel iiks teadmata paritoluga ja kaks vangistusest lahtipaasenud liiki. T6estati iihe uue linn~~liigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku paritoluga ja meil v6i naabermaades piisiva asurko~inamoodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata paritoluga ja 10 liiki vangistusest paasenud Ijnde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvbtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjekorras viies ja kasitleb perioodi 2003.-2004. a. T5iendavalt on aruandes ara toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varein otsus puudus vbi millised alles niiiid hilinemisega HK-le labivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete labivaatamisel viis pbhiliiget - Margus Ellermaa, Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Margus Ots (esimees) ja Uku Paal (sekretar) - ja kolm varuliiget (Mati Kose, Eerik Leibak ja Hannes Pel~lak),kes asendasid vajadusel pbhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaiiks eraldi labi ja andsid neile sbltulnatu hinnangu. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei oln~id tagasiliikkav, loeti teade vastuvbetuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti l6plik otsus haaletamise tee].
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Soovitused Nime Määramiseks Navigatsioonimärkide Katastriüksustel
    Soovitused nime määramiseks navigatsioonimärkide katastriüksustel Seoses Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrusega nr 251 kehtestatud Aadressandmete süsteemiga ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901083 ) on vajadus muuta navigatsioonimärkide katastriüksuste nime määramise põhimõtteid. 1. Katastriüksuste nimed (lähiaadressidena) ei ole kohanimed, kuid nende määramisel peab järgima keelereegleid ning üldjuhul täitma ka kohanimenõudeid. 2. Liigisõnale (tuletorn, tulepaak jne) võib vahetult järgneda number. 3. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud: sulud, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne). Soovituslikult esitame navigatsioonimärkide katastriüksuse nime kuju (parempoolses tulbas): Korrastatud katastriüksuse Navigatsioonimärgi nimi nimi Narva-Jõesuu tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn 1 Narva jõe liitsihi alumine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 15 Narva-Jõesuu jõe liitsihi ülemine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 16 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 20 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 201 Sillamäe sadama idamuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 21 Valaste tulepaak Valaste tulepaak 25 Moldova tulepaak Moldova tulepaak 30 Letipea tuletorn Letipea tuletorn 40 Uhtju tulepaak Uhtju tulepaak 42 Vaindloo tuletorn Vaindloo tuletorn 45 Kunda sadamakai tulepaak Kunda tulepaak 59 Kunda sadama paadikai tulepaak Kunda tulepaak 60 Kunda liitsihi alumine tulepaak Kunda tulepaak
    [Show full text]
  • Väikesaarte Keskkonna- Ja Loodushoid Ning Puhkemajandus Ja Turism. Probleemid Ja Võimalikud Lahendused
    Väikesaarte keskkonna- ja loodushoid ning puhkemajandus ja turism. Probleemid ja võimalikud lahendused. MTÜ Eesti Saarte Kogu projekt “Kestlik loodus- ja kultuuripärandi kasutamine väikesaarte majanduses/turismis” Leo Filippov Ülesanne: T äpsustada Eesti püsiasustusega väikesaartel puhkemajanduse ja turismiga seotud loodus- ja keskkonnahoiu probleemid ning soovitada neile võimalikke lahenduste leidmist kavandades mh koostööd ametkondade, KOVide ja vabaühenduste vahel. Analüüsides projektis vaadeldavate püsiasustusega väikesaarte külastussurve tõusuga seonduvat loodusressursside kasutamist ning saarte külastajate vajadustele vastava taristu olemasolu ning selle rajamise ja hooldamisega seonduvaid probleeme, selgus et uuringus jäi analüüsimata nende saarte maade ja metsade omandiküsimused, mis on otsustava tähtsusega nende ressursside kasutamisel ja vajaliku külastustaristu rajamisel. Samas selgus väikesaarte püsielanike seas läbiviidud küsitluses, et külastustaristu rajamine ja hooldus (märgistatud matkarajad, infostendid, lõkkeplatsid, vaatlustornid, kuivkäimlad, jäätmemajandus jms ) on väga vajalik (90% toetavaid vastuseid). Lihtsam on olukord seal, kus riik on valdavalt väikesaare maade ja metsade haldaja. Tabelis on toodud riigile kuuluvate maade ja metsade olem väikesaartel. Selgub, et enamik RMK halduses olevast metsamaast on kasutuspiirangutega. Problemaatiline on, kuidas selliste metsamaade väärtusi rakendada kogukonna hüvanguks? Lahenduste leidmiseks on väikesaarte kogukondadel vaja teha head koostööd RMK ja Keskkonnaameti asjatundjatega.
    [Show full text]
  • Kormorani Levik Ja Arvukus Eestis
    FIE Vilju Lilleleht Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-11, 25. märts 2008 aruanne KORMORANI LEVIK JA ARVUKUS EESTIS Vilju Lilleleht Tellija: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Eesmärgid ............................................................................................................................................. 5 1. Materjal ja metoodika ........................................................................................................................ 6 2. Kormorani levik ja arvukus Eestis 2008. a. ....................................................................................... 7 2.1. Kormorani pesitsuskolooniate hulk ja paiknemine ..................................................................... 7 2.2. Kormorani arvukus erinevates kolooniates ................................................................................ 8 2.2.1. Soome laht .......................................................................................................................... 8 2.2.1.1. Lõuna-Uhtju (Sala) .................................................................................................... 8 2.2.1.2.. Põhja-Uhtju (Uhtju) ................................................................................................... 8 2.2.1.3. Eru Suurlood (Kasispea Suurlood) ........................................................................... 8 2.2.1.4.
    [Show full text]
  • (HK) Poolt Käsitletavate Liikide Aktsepteeritud Vaatlused Seisuga 28.07.2020
    Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlused seisuga 28.07.2020 Alljärgnevas nimekiras on toodud kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud vaatlused. Kui mõni Sinu vaatlus nimekirjast puudub, siis on kaks võimalust - vaatlus on HK-le esitamata jäänud või HK ei ole vaatlust tunnustanud. HK-le teeb muret, et mitmed harulduste kohtajad (eriti rõngastajad) ei ole teateid HK-le läbivaatamiseks esitanud. Vaatlejad peavad arvestama sellega, et kõik HK poolt tunnustamata linnuharulduste kohtamisteated jäävad välja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku ülevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ära saata jooksva aasta lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega pole kunagi hilja. Kui alljärgnevas nimekirjas on teates isendite, paaride vms. arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse koh ta on olemas tõestusmaterjale (foto, video või helilint), siis on see märgitud konkreetse vaatluse järele. Kuna Eesti administratiivne jaotus on pidevalt muutunud, siis andmete võrreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840-2020) poole kestel käibinud ka ametlike haldusüksustena ning neid kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Aastatel 2009-2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede ääres vastavate siltidega ning need on kujutatud ka "Regio" Eesti teede atlase (alates 2012). Kasutatud lühendid.
    [Show full text]
  • Juhan Lilienbach
    Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:14 PM Page 200 200 | J UHAN L ILIENBACH /1870–1928/ JUHAN LILIENBACH MOONA-JAAN põrgus parem sugugi, (Rahvajutu järgi) kes on ilmas orjaks loodud, orjaku seal edasi. Moona-Jaani mõisaorjus Nõndasama sakste asi: tüütas ära kaelani. pidu on neil ilma peal, Jättis härjad, jooksis metsa, teadagi, et pärast surma tagasi ei tulnudki. on neil saksapõli seal. Mõne päeva hulkus ümber, Härrad vedelesid katlas hakkas viimaks mõtlema: ega vaevand endi luid; mis must saab või mis ma olen, meie tegime tuld alla, kus sa lähed hingega! tassisime õuest puid.” Maa on all ja meri ümber, taevas peal on kummuli, 1906 (1916) Eesti luule, 1967 kus sa ilmast ikka pääsed, muudkui mõisa tagasi. Jaan läks mõisa. Kummardades hakkas pükse paitama oma armulisel härral, see peab ikka aitama. “Kus nii kaua olid, lurjus?” ütles härra Jaanile. Jaan siis võttis vale appi, kostis:“Põrgus, härrake.” “Haa, ja sealtki tulid ära,” ütles härra naeruga. “Siis ei olnud sul vist mitte põrgus parem elada?” Vastas Jaan:“Ei ole lugu Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:14 PM Page 201 201 | VOLDEMAR R OSENSTRAUCH /1877–1919/ VOLDEMAR ROSENSTRAUCH HUNDIMÄE SÜNDIMINE* Ei ma enne rahu leia, Kui mu uudishimu sureb”. “Wiimaks, wiimaks tund on tulnud, Kuid ei midagi ta leia Mis ma ammu ootnud juba, Selles kambris wõõrastawat, Herra wälja jahil’ läinud — Ainult raamatut ja lauda Nüüd mul toimetada luba. Tema silmad kambris näewad. Nüüd ma lähen sinna kambri, Raamat on küll isewärki, Kuhu weel ei minna wõinud, Isemoodi kirjadega, Ehk küll juba teenistuses Lehed, need on hoopis mustad, Seitse aastat mööda läinud.
    [Show full text]
  • IOTA References Réf
    IOTA_References List of IOTA References Réf. DXCC Description of IOTA Reference Coordonates AFRICA AF-001 3B6 Agalega Islands (=North, South) 10º00–10º45S - 056º15–057º00E Amsterdam & St Paul Islands (=Amsterdam, Deux Freres, Milieu, Nord, Ouest, AF-002 FT*Z 37º45–39º00S - 077º15–077º45E Phoques, Quille, St Paul) AF-003 ZD8 Ascension Island (=Ascension, Boatswain-bird) 07º45–08º00S - 014º15–014º30W Canary Islands (=Alegranza, Fuerteventura, Gomera, Graciosa, Gran Canaria, AF-004 EA8 Hierro, Lanzarote, La Palma, Lobos, Montana Clara, Tenerife and satellite islands) 27º30–29º30N - 013º15–018º15W Cape Verde - Leeward Islands (aka SOTAVENTO) (=Brava, Fogo, Maio, Sao Tiago AF-005 D4 14º30–15º45N - 022º00–026º00W and satellite islands) AF-006 VQ9 Diego Garcia Island 35º00–36º35N - 002º13W–001º37E Comoro Islands (=Mwali [aka Moheli], Njazidja [aka Grande Comore], Nzwani [aka AF-007 D6 11º15–12º30S - 043º00–044º45E Anjouan]) AF-008 FT*W Crozet Islands (=Apotres Isls, Cochons, Est, Pingouins, Possession) 45º45–46º45S - 050º00–052º30E AF-009 FR/E Europa Island 22º15–22º30S - 040º15–040º30E AF-010 3C Bioco (Fernando Poo) Island 03º00–04º00N - 008º15–009º00E AF-011 FR/G Glorioso Islands (=Glorieuse, Lys, Vertes) 11º15–11º45S - 047º00–047º30E AF-012 FR/J Juan De Nova Island 16º50–17º10S - 042º30–043º00E AF-013 5R Madagascar (main island and coastal islands not qualifying for other groups) 11º45–26º00S - 043º00–051º00E AF-014 CT3 Madeira Archipelago (=Madeira, Porto Santo and satellite islands) 32º35–33º15N - 016º00–017º30W Saint Brandon Islands (aka
    [Show full text]
  • 1St Cultural Heritage Forum Gdańsk 3Rd–6Th April 2003 at the Polish Maritime Museum in Gdańsk Baltic Sea Identity Common Sea – Common Culture?
    BALTIC SEA IDENTITY Common Sea – Common Culture? 1st Cultural Heritage Forum Gdańsk 3rd–6th April 2003 at the Polish Maritime Museum in Gdańsk Baltic Sea Identity Common Sea – Common Culture? 1st Cultural Heritage Forum Gdańsk 3rd-6th April 2003 at the Polish Maritime Museum in Gdańsk Publication subsidized by the Ministry of Culture of Poland Editor Jerzy Litwin Subeditors: Kate Newland Anna Ciemińska Designed & typeset by Paweł Makowski Copyright © 2003 Centralne Muzeum Morskie w Gdańsku ul. Ołowianka 9–13, 80-751 Gdańsk tel. (+48-58) 301 86 11, fax (+48-58) 301 84 53 www.cmm.pl, e-mail: [email protected] ISBN 83-919514-0-5 Printed in Poland by Drukarnia Misiuro in Gdańsk CONTENTS List of contributors . 7 Note by Rafał Skąpski . 9 Note by Jerzy Litwin . 10 Introduction by Christina von Arbin . 11 PART I: “COMMON SEA – COMMON CULTURE?” Merja-Liisa Hinkkanen Common Sea, Common Culture? On Baltic Maritime Communities in the 19th Century . 17 Michael Andersen Mare Balticum – Reflections in the Wake of an Exhibition . 22 Christer Westerdahl Scando-Baltic Contacts during the Viking Age . 27 Fred Hocker Baltic Contacts in the Hanseatic Period . 35 Mirosław Kuklik Selected Issues of the Sea Fishery Heritage of the Polish Baltic Coast . .. 41 PART II: UNDERWATER CULTURAL HERITAGE – Short Reports Marcus Lindholm Underwater Cultural Heritage – a short report from the Åland Islands . 49 Friedrich Lüth Underwater Cultural Heritage – present situation along the German East Coast in the State of Mecklenburg-Vorpommern . 51 Flemming Rieck Underwater Cultural Heritage – the Danish situation . 55 Willi Kramer Report from Germany (Schleswig-Holstein) . 58 Iwona Pomian Underwater Cultural Heritage in Poland .
    [Show full text]
  • Navigatsioonimrgi Nimetus
    Soovitused nime määramiseks navigatsioonimärkide katastriüksustel. Seoses Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrusega nr 251 kehtestatud Aadressandmete süsteemiga ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901083 ) on vajadus muuta navigatsioonimärkide katastriüksuste nime määramise põhimõtteid. 1. Katastriüksuste nimed (lähiaadressidena) ei ole kohanimed, kuid nende määramisel peab järgima keelereegleid ning üldjuhul täitma ka kohanimenõudeid. 2. Liigisõnale (tuletorn, tulepaak jne) võib vahetult järgneda number. 3. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud: sulud, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne). Soovituslikult esitame navigatsioonimärkide katastriüksuse nime kuju (parempoolses tulbas): Korrastatud katastriüksuse Navigatsioonimärgi nimi nimi Narva-Jõesuu tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn 1 Narva jõe liitsihi alumine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 15 Narva-Jõesuu jõe liitsihi ülemine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 16 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 20 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 201 Sillamäe sadama idamuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 21 Valaste tulepaak Valaste tulepaak 25 Moldova tulepaak Moldova tulepaak 30 Letipea tuletorn Letipea tuletorn 40 Uhtju tulepaak Uhtju tulepaak 42 Vaindloo tuletorn Vaindloo tuletorn 45 Kunda sadamakai tulepaak Kunda tulepaak 59 Kunda sadama paadikai tulepaak Kunda tulepaak 60 Kunda liitsihi alumine tulepaak Kunda tulepaak
    [Show full text]
  • PÄRNU COUNTY Protected Natural Objects of PÄRNU COUNTY 2 3
    Protected Natural Objects of PÄRNU COUNTY Protected Natural Objects of PÄRNU COUNTY 2 3 CONTENTS Abbreviations and symbols ....... 5 Protected areas and limited conservation areas West Pärnumaa ............ 7 Map .................... 22 East Pärnumaa ............. 25 Pärnu City and surroundings ...38 Erratic boulders ............... 40 Trees and forest stands .......... 42 Parks ....................... 43 References ................... 44 ADMINISTRATIVE AUTHORITY OF Links ....................... 44 PROTECTED NATURAL OBJECTS Environmental Board Pärnu-Viljandi Region 64 Roheline Str., 80010 Pärnu Phone +372 447 7388 [email protected] www.keskkonnaamet.ee ARRANGEMENT OF VISITS TO PROTECTED NATURAL OBJECTS Southwest Estonian Region Nature Management Department State Forest Management Centre (RMK) Phone +372 505 8242 [email protected] www.rmk.ee VISITING INFORMATION Pärnu Visitor Centre 4 Uus Str., Pärnu Phone: +372 447 3000, +372 5330 4134 [email protected] www.visitparnu.com Compiled by: Merike Palginõmm, Nele Saluveer Consultant: Murel Merivee Layout by: Akriibia Ltd. Translated by: K. Nurm Publication supported by Editor of map: Areal Disain Environmental Investment Centre Printed by: AS Printon Trükikoda Front page photo: Evening view from Tornimägi, M. Kose Back page photo: Tengmalm’s owl, M. Kose © Environmental Board 2012 Photo: Long-tailed duck, M. Kose 4 5 Photo: Uulu Beach, V. Vlassov Photo: Islets of Manilaid and Anilaid, M. Kose Pärnumaa (Pärnu County) with its area of 4,807 km2 is Estonia’s largest county. It is situated in the West-Estonian Coastal Lowland in the south-west of the country. To the west, there is the Gulf of Livonia, and its land border is shared with the counties of Lääne, Rapla, Järva, and Viljandi as well as with the Republic of Latvia.
    [Show full text]