Suviviljade rekordsaagid / Kaheksa kombaini ühel joonel RAVIM Eesti piimandusele 16. oktoober 2014 – juust, koor või pulber? NR 10 (28) Foto RAIVO TASSO Väike abiline suurteks töödeks! Väikelaadurid Hoftrac Rataslaadurid Teleskooplaadurid 11. seeria tõstejõuga kuni 900 kg 2070. seeria tõstejõuga kuni 2800 kg T 4108 4,1 m 800 kg 12. seeria tõstejõuga kuni 1200 kg 3070. seeria tõstejõuga kuni 3000 kg T 4512 4,5 m 1200 kg 13. seeria tõstejõuga kuni 2000 kg 4070. seeria tõstejõuga kuni 3600 kg T 5522 5,5 m 2200 kg 5070. seeria tõstejõuga kuni 4600 kg T 6025 6,0 m 2500 kg Laias valikus masinai d laos soodushindadega! Tõnis Suits Tel. 5802 7240 tõ[email protected] 2 uudis Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected] Suviteraviljad Foto RAIVO TASSO HEIKI RAUDLA üllatasid rekordsaakidega MM vastutav toimetaja änavusel viljelusvõistlusel tähelepanuväärne, et see oli üks [email protected] püstitasid Eesti põllumehed võistluse suuremaid põlde – 55 kolm rekordtulemust: suu- ha. Vaid veidi madalama saagi T remaks kui kunagi varem sai Jarmo Leht Järvamaalt Karinu Piimatootja võistluse kümne aasta pikkuses PMst. Esimesed seitse võistlus- ajaloos kujunes suvinisu, suviodra põldu olid kõik väga head, enam ja kaera saagikus. Nendest kahe kui neljatonnise hektarisaagiga. pitsitagu kultuuriga pälvis esikoha Põlva- Suvirapsid jäid talirapsidele tun- maa viljakasvataja Erki Oidermaa. duvalt alla. Parim suviraps oli teiste Kaer andis Oidermaa põllul rapside hulgas 8. kohal. lehma 7,2 tonni ja suvioder 8,1 tonni teri Parima rukkisaagi sai Viljandi- hektarilt. Suvinisusaagiga 7,4 t/ha maa ettevõtte Savikoti Agro noor astaid on põllumajandusring- tuli esikohale Tartumaa ettevõtja agronoom Tuuli Vaarak – 9,3 t/ha. kondades vaieldud, kas Ees- Claid Sakson. Kuuel paremal rukkipõllul kasvas tisse sobivad rohkem suur- Taliteraviljad jäid senistele re - hübriidrukis. A farmid või väiksemad talu- kordtulemustele napilt alla. Võr- Erki Oidermaa saavutas oma majapidamised, kus töö tehakse ära reldes Soome selle aasta viljelus- odrasaagiga 8,1 t/ha senise kümne oma perega. Nüüd astuvad pereliik- võistluse tulemustega, saadi meil aasta viljelusvõistluste otrade rekord- mete ja farmitööliste asemele robo- parem rukkisaak: Soome võidu- saagi. Senine parim tulemus kuu- tid ning ka väiksemate perede far- põld oli saagiga 9 t/ha. Nisu kate- lus Aare Möldrile aastast 2007 saa- mid suurenevad. goorias tuleb aga tunnistada soom- giga 7,5 t/ha. Oidermaa kasvatas Viimasel ajal on Eestis hüppeli- laste paremust: seal sündis senise ka parima kaerasaagi 7,2 t/ha. selt suurenenud nii toodetava piima 20 aasta rekord – 10,2 t/ha. Kusjuu- Senine rekordsaak 7 t/ha oli juba kogus kui väljalüps lehma kohta. Pii- res, selle tulemuseni jõudis nii Soo- aastast 2009 Madis Avi käes. mandusstrateegia peamine eesmärk mes kui Eestis Tartumaal majan- Tunnustust väärib Voore Farmi on suurendada piimatootmist 2020. dav Karl Åberg, kes osales eelmi- ja Küti Mõisa taimekasvatusjuhi aastaks veel kolmandiku võrra. Piltli- sel aastal ka Eesti viljelusvõistlusel. Margus Lepa osalemine rukkisor- kult öeldes voolavad Eestis piimajõed. Tänavuse viljelusvõistluse lõpp- diga ’Sangaste’ ja mahekaeraga, Paraku on lähiaja sündmused too- tabelisse jõudsid 44 põldu. Nendest mis andis samuti hea tulemuse – nud Eesti piimanduses välja uue kit- 15 olid nisu-, 10 rapsi-, 9 rukki-, 4 t/ha. saskoha – töötlemise ebaefektiivsuse. 6 odra- ja 4 kaerapõllud. Nisupõl- MM Eestis tegutseb küll mitukümmend pii- dudelt said võrdselt parima saagi matöötlemisega tegelevat ettevõtet, 9,4 t/ha Voore Farmi taimekasva- Loe ka lk 11 kuid viimastel aastatel on kolmandik tusjuht Margus Lepp Lääne-Viru- Põlvamaa seemneviljakasvataja toorpiimast voolanud üle Eesti lõu- maalt ja Valjala POÜ noor agro- Erki Oidermaa on osalenud napiiri, kus see on ümber töötatud noom Piibe Post Saaremaalt. viljelusvõistlusel kolm korda: ja kallimalt edasi müüdud. Piiman- Parima rapsisaagi, 5,2 t/ha, sai tänavu, mullu ja 2009. aastal. duse koort riisuti Vene turult, mis Tõnis Riisk Saimre Viljakasvatuse Seekord tõid talle rekordsaagi andis võimaluse maksta Baltikumis OÜst Viljandimaalt. Sealjuures on odrasort ’Overture’ ja kaer ’Viviana’. toorpiima eest ELi keskmist taset. Kui Vene turg kadus, sattusid suure surve alla nii tööstused kui tootjad. Eriti 3 16 need, kes müüsid piima Leedu tööstus- 3 Super-piimatööstus tele. Veel kevadel saadi piimakilo eest lööks konkurente mahuga 40 senti, kuid pärast Vene embargo jõustumist 25 senti või vähemgi. Mis 5 Ühistud soovivad rajada seal salata, nuhelda saab ennekõike piimandussektori ahela alumine ots uue piimatööstuse ehk piimatootjad-farmerid. Kõige raskemaks teeb olukorra 6 Ivari Padar: teadmatus. Põllumajandus on maaelu 12 tuiksoon ja seetõttu on praegu löögi Head kriisi ei saa raisku lasta all kogu maaelu. Seakatk, rekordili- selt madalad teraviljahinnad, kriis 11 Uus mees võistles piimanduses – kõik see jätab põllu- kõikide viljadega majandusele ja maaelule tugeva jälje. Kui raskeks olukord kujuneb, seda 5 ei tea praegu veel keegi. Selguvad 12 Kombainide mõõduvõtt “vanad sõbrad”, tõsiseltvõetavad niiske nisu koristamisel partnerid ja ka “üheöösuhted”. Tõe- hetk saabub varsti. Seni ei jää farmeril muud üle, kui pigistada endast veelgi 16 Külmaks valmis: ohutu madalamal seisvat piimanduse lüli – 11 6 käivituse tagab õige õli lehma –, ja paluda jumalat. sisukord Toimetuse aadress Toimetus Narva mnt 13, 10151 Tallinn Vastutav toimetaja Heiki Raudla [email protected], 661 3380 Reklaami projektijuht Kaja Prügi Maamajandus ilmub iga kuu Toimetaja Lii Sammler [email protected], 661 3356 [email protected], kolmandal nädalal Maalehe vahel. Keeletoimetaja Ene Leivak [email protected], 661 3311 661 3337, 5665 4138 Korrektor Merike Järvlepp [email protected], 661 3372 Maalehe tellimine telefonil 680 4444 Kujundaja Mari Peterson [email protected] Väljaandja AS Eesti Ajalehed või e-postil [email protected]. Trükk AS Printall www.maaleht.ee Maamajandus Nr 10 (28) 16. oktoober 2014 fookuses 3 Super-piimatööstus lööks konkurente mahuga Kui viis Eesti suuremat piimatööstust Piima ületootmine on peamine piimasektori kurbloolisus seisnebki põhjus, miks on vaja Eestisse uut toorpiima suures hulgas – iga päev suudavad igaüks töödelda päevas suurt piimatööstust, sest näiteks veel on seda turul 1600–1800 tonni, kodu- juulikuu lõpus läks iga päev Eestist maine tööstus suudab tarbida aga maksimaalselt 300 tonni piima, kokku välja 700 tonni toorpiima. ca 1300. seega 1500 tonni, siis ökonoomsemalt Estoveri tegevjuht Hannes Prits Ülejäänu – kuni 600 tonni toor- on seda meelt, et ideaalis võiks pii- piima – liigub päevast päeva lõuna- AIN ALVELA aitaks majandada üks suur n-ö matööstus olla n-ö universaalne, piiri taha Lätti ja Leetu. tootes kõike, alates joogipiimast ja ajakirjanik supertööstus, käideldes päevas lõpetades piimapulbriga. Samas sõl- Napib võimekust [email protected] tuhat ja rohkemgi tonni toorpiima. tub eri toodete valmistamine peaas- Ometi oli aeg, mil ainuüksi Põlva jalikult sellest, millise hinnaga toor- piimakombinaat laskis oma toru- piim tööstusele kätte tuleb. dest iga päev läbi 1000–1100 tonni õige selle juures vurab valt öelnud, et Eestisse oleks ots- Näiteks pulbrit pole majandus- piima. See oli aeg, kui Põlvas too- iga päev 15 tsisternau- tarbekas luua tööstus, mis suudab likult mõttekas toota olukorras, deti piima- ja lõssipulbrit kogu Nõu- totäit piima üle Eesti päevas ümber töötada 1000 tonni kus tooraine hind on kõrge, sest kogude Liidule. lõunapiiri Läti ja Leedu toorpiima. Euroopa suurtööstused on piima- Seega, põhimõtteline tootmis- tööstustesse. Farmide ja lõssipulbri hinna alla löönud võimsus ka nüüd rohkem toorpiima pideva laiendamise Vajalikud miljonid ning kalli toorpiima puhul tuleks kodumaal töödelda on meil just- ajal jätkub Eestis toor- Samas möönab Murakas, et riikliku ka pulbri omahind sedavõrd kõrge, kui olemas, lihtsalt toodangu sorti- Kpiima küllaga. Keskne piimatööstus toetuseta ei suuda praegu ükski töös- et sellel puuduks turul konkurentsi- ment on liikunud suhteliselt madala peaks aga kuuluma just põllumees- tus seda 40–50 miljoni euroni küündi- võime. lisandväärtusega pulbrilt juustu, test piimakarjakasvatajatele. vat investeeringut teha. Toetuste osa Rekordilise piimaanniga lehma- või ja eelkõige nn värskete piima- Piimandusühistu E-Piim juhatuse selles summas peaks tema hinnan- dega tuntust kogunud Torma POÜ toodete valmistamisele. esimees Jaanus Murakas on kordu- gul olema vähemalt 15 miljonit eurot. juhataja Ahto Vili tunnistab, et Eesti lk 4 Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal. Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost! NOVA PL50 ja PL60 NOVA BY-82 rihthöövel- NOVA 3 in 1 universaal- NOVA BS-315 NOVA FM-300 puruimur NOVA 25L 230 V plasmalõikurid paksusmasin pink 1,5 x 1320 mm, puidulintsaag metallitreipink mudel 4 Hind: Hind: Intensiivseks 311 € professionaalseks Sama tippkvaliteet kui juba 1250 € Soodushind: (km 0%) Soodushind: kasutamiseks aastaid müügil olnud NOVA 25L (230 V (km 0%) 399/722 € mõeldud multi- mudelitel BS-400 ja BS-600. versioon) on müügil 238 € funktsionaalne masin. Tugev konstruktsioon. Need mudelid on (km 0%) Tõhus puruimur kahe ligi sajas riigis. Töö- äärmiselt populaarsed (km 0%) Säästad ruumi ja eeskätt Hind: Kvaliteetsed piirikud, kindel, eriti kvaliteetne „minitreipink”, mis raha hankekuludes. mis hoiavad seadistu- Hind: 100 mm avaga. Kõikidel kõikjal maailmas. Müügil mudelitel on metallist labad. Koti vahe-