Ajalooliste Hoonete Restaureerimise Mõjude Hindamine Mõisakoolide Programmide Näitel

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Ajalooliste Hoonete Restaureerimise Mõjude Hindamine Mõisakoolide Programmide Näitel Ajalooliste hoonete restaureerimise mõjude hindamine mõisakoolide programmide näitel LÕPPARUANNE Riigihanke nr 176628 27.01.2017 Ajalooliste hoonete restaureerimise mõjude hindamise mõisakoolide programmide näitel tellis Kultuuriministeerium. Hindamise viis läbi Civitta Eesti AS. Uuringu autorid tänavad kõiki intervjueerituid, kelle poolt jagatud informatsioon on oluliseks sisendiks hindamise läbiviimisel. Samuti soovivad autorid tänada Kultuuriministeeriumi esindajaid, kes olid abiks hindamise läbiviimisel. Civitta Eesti kuulub konsultatsiooniettevõtete gruppi, milles töötab rohkem kui 150 inimest (vt Joonis 1). Civitta teenused hõlmavad kogu organisatsiooni strateegilist juhtimisprotsessi. Civitta aitab tuvastada organisatsiooni probleeme ja arenguvõimalusi, viia läbi vajalikke uuringuid ja hindamisi, arendada meeskonna teadmisi ja oskusi, planeerida tegevusi eesmärkide saavutamiseks, leida rahastamisvõimalusi ja viia projektid edukalt ellu. Civitta ekspertidel on pikaajalised kogemused uuringute, analüüside ja hindamiste metoodikate koostamises ning läbiviimises. Tänaseks on ettevõtte püsiklientide hulgas juhtivad teadus- ja arendusettevõtted, tööstus- ning teenus- ettevõtted, kõik suuremad ülikoolid ning olulisemad omavalitsused. Joonis 1. Civitta turg ja asukoht Kontaktandmed: Riia 24a, Tartu 51010 | Lõõtsa 8, Tallinn 11415 http://www.civitta.ee 2 Sisukord KASUTATUD LÜHENDID .................................................................................................................................. 7 KASUTATUD MÕISTED ................................................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................ 9 EXECUTIVE SUMMARY ................................................................................................................................. 15 I OSA. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 21 1. HINDAMISE TAUST ............................................................................................................................... 21 2. HINDAMISE EESMÄRK JA HINDAMISKÜSIMUSED ......................................................................................... 24 3. HINDAMISARUANDE STRUKTUUR ............................................................................................................ 27 4. ANDMED JA METOODIKA ...................................................................................................................... 28 4.1 Hinnatavad projektid .......................................................................................................................... 28 4.2 Metoodilised põhimõtted, sh andmekogumise meetodid ja andmeallikad ....................................... 30 4.2.1 Hindamise objektiivsuse ja tõendatavuse tagamine ..................................................................... 30 4.2.2 Andmed ......................................................................................................................................... 31 4.2.3 Dokumendianalüüs ....................................................................................................................... 31 4.2.4 Intervjuud ...................................................................................................................................... 32 4.2.5 Hindamisperiood ........................................................................................................................... 32 4.2.6 Hinnatud näitajad .......................................................................................................................... 32 4.2.7 Analüüsikäik .................................................................................................................................. 34 4.3 Hindamise läbiviimisel esinenud piirangud ........................................................................................ 34 II OSA. HINDAMISE TULEMUSED ............................................................................................................ 38 5. PROJEKTIDE MAJANDUSLIK MÕJU ........................................................................................................... 38 5.1 Koeru Keskkool / Aruküla mõis ........................................................................................................... 38 5.1.1 Objekti majanduslik jätkusuutlikkus ............................................................................................. 38 5.1.2 Tulude muutus .............................................................................................................................. 39 5.1.3 Hoone haldamisega seotud kulude muutus ................................................................................. 40 5.1.4 Majanduslik tasuvus ...................................................................................................................... 41 5.1.5 Planeeritud ja tegelike finantsnäitajate võrdlus ........................................................................... 41 5.1.6 Järeldused ..................................................................................................................................... 42 5.2 Kiltsi Põhikool / Kiltsi mõis .................................................................................................................. 43 5.2.1 Objekti majanduslik jätkusuutlikkus ............................................................................................. 43 5.2.2 Tulude muutus .............................................................................................................................. 44 5.2.3 Hoone haldamisega seotud kulude muutus ................................................................................. 46 5.2.4 Majanduslik tasuvus ...................................................................................................................... 47 5.2.5 Planeeritud ja tegelike finantsnäitajate võrdlus ........................................................................... 48 5.2.6 Järeldused ..................................................................................................................................... 48 3 5.3 Koigi Kool / Koigi mõis......................................................................................................................... 49 5.3.1 Objekti majanduslik jätkusuutlikkus ............................................................................................. 49 5.3.2 Tulude muutus .............................................................................................................................. 50 5.3.3 Hoone haldamisega seotud kulude muutus ................................................................................. 52 5.3.4 Majanduslik tasuvus ...................................................................................................................... 53 5.3.5 Planeeritud ja tegelike finantsnäitajate võrdlus ........................................................................... 53 5.3.6 Järeldused ..................................................................................................................................... 53 5.4 Hiiumaa Ametikool ja Suuremõisa Põhikool / Suuremõisa mõis ........................................................ 55 5.4.1 Objekti majanduslik jätkusuutlikkus ............................................................................................. 55 5.4.2 Tulude muutus .............................................................................................................................. 56 5.4.3 Hoone haldamisega seotud kulude muutus ................................................................................. 58 5.4.4 Majanduslik tasuvus ...................................................................................................................... 59 5.4.5 Planeeritud ja tegelike finantsnäitajate võrdlus ........................................................................... 60 5.4.6 Järeldused ..................................................................................................................................... 60 5.5 Individuaalsete objektide majanduslike mõjude analüüsitulemuste süntees .................................... 61 6. PROJEKTIDE MÕJU PIIRKONDLIKULE ARENGULE EHK PROJEKTIDE SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU ........................... 65 6.1 Koeru Keskkool/ Aruküla mõis ............................................................................................................ 65 6.1.1 Mõju maksutuludele ..................................................................................................................... 65 6.1.2 Mõju piirkonna investeeringutele ................................................................................................. 66 6.1.3 Mõju piirkonna ettevõtlusele ja tööturule .................................................................................... 70 6.1.4 Mõju piirkonna rahvastikule ......................................................................................................... 72 6.1.5 Mõju piirkonna turismile ............................................................................................................... 73 6.1.6 Mõju kohalikule kogukonnale ......................................................................................................
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Laane Maleva Te a T a J a Qr
    LaanI »» • • e Maleva Uinna Linna Keskraamatukogu Toimetus ja tali­ Kuulutuse hinnad tas Lääne Ma­ Vi lehek, kr. 30 — leva staap. Va .. .. 15.- Haapsalu, Karja TEATAJA v4 .. .. a- tan. 21, kõutr. 31. Ilmub 2 korda kuus. Tellimise hind postiga aastas 75 senti. Vs - 4.— Nr. 7/8 (1857186) 22. aprill. 1937. a. TO. aastakäik: Algavaks suviseks õppeperioodiks. 1. mail algab Kalewa futpint õppe- lemisi kergelt üle, kui ainult on pealehakka­ periood. Käesolewa aasta suwise õppeperi» mist. Laskeradade ümberehituse juures tar» oodi tähtsamateks tegewusteks on: wisminewaid mõnda latti ja lauda leidub — laskeradade korraldamine uute maks- igal pool ning nende kohale toimetamine ja wate laskemääruste kohaselt; ilmuwate märkide seadeldise walmistamine ei — õppelaskmise läbi wiimine lahingiast» ole sugugi läbiwiimata töö, samuti ka taewi- mise alusel; kule ja laskurpesade walmistamine. Ainult on — tarikawõistluste korraldamine üm- tarwis algust ja töötahet. berehitatud laskeradadel uute määruste koha» selt; Lahingwäljaõppe wõiftluste ettewal- mistamine peab läbiwiima igas üksuses, ku» — lahingwäljaõppe wõiftluste korral» na wõiftluStest wõtab osa wähemalt neli damine teemal — jagu kallaletungil; jagu igast malewkonnaft. — Suwilaagcid Märjamaa ja Lihula malewkondadele; Soowin pealikutele ja malewlastele — Merekaitfeliitlaste sügismanööwer. hääd töötahet ja kordaminekut kaitseliidu töös. Suwine tegewus nõuab pealikutelt ja kaitseliitlastele täielist pingutust ja töötahet, K. Narits, iseäranis nõuab seda laskeradade korralda- major mine. Kuid nendest raskustest saab ka wõrd­ mal. plk. aj. kt. Avaldan teadmiseks Kaitseliidu ülema ringkirja nr. 7|9i 2. aprillist 1937. a. „llute liikmete wastuwõtmine kaitseliitu ruaril wõi 23. juunil wõi malewa aastapäe­ sündis seni igal ajal. Sarnane „igal päewal" wal wõi kõikidel eelnimetatud päewadel. wastuwõtmise kord pole Võimaldanud male» Kui malewa mõnes üksuses Väljakuju» wate! luua erilisi traditsioone oga pidulikult nenud pidulikkude traditsioonide kohaselt alla kriipsutada uute liikmete wastuwõtmist.
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Luua Metsanduskool Artiklid Ja Uurimused X
    Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Luua Metsanduskool Artiklid ja uurimused X Luua 2011 Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Publication was supportedToetab by Keskkonnainvesteeringute Environmental Investment Keskus Centre Publication was supported by Environmental Investment Centre Raamatut jagatakse tasuta. Raamatut jagatakse tasuta. Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused 10 Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused X Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Koostaja ja vastutav toimetaja Veiko Belials Compiler and responsible editorKoostaja Veiko ja Belials vastutav toimetaja Veiko Belials Compiler and responsible editor Veiko Belials © Luua Metsanduskool ja autorid,© Luua 2011 Metsanduskool ja autorid, 2011 ISSN 1406-8842 ISSN 1406-8842 SISUKORD Eessõna ..................................................................................................................... 5 Veiko Belials. Luua Metsanduskooli artiklite ja uurimuste kogumike koostamise kontseptuaalsed alused ....................................................................................... 7 Liis Keerberg. Kallasrajad ja nende läbimise piirangud ......................................... 16 Meelis Merenäkk. Metsaressursist ülepinnalise inventeerimise andmetel.............. 29 Johannes Anniste ja Ülo Viilup. Metsa takseertunnuste määramisest laserskaneerimise abil ......................................................................................... 38 Peep Lohu. Juurepessu levik Raplamaal
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Albu Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    ALBU VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE Tallinn 2015 Albu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Nimetus Albu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Versioon Esitamiseks heaks kiitmiseks Töö nr 12/KH/09 Aeg Mai 2015 Üldplaneeringu koostaja Albu Vallavalitsus Aadress: Järva-Madise küla, Albu vald, 73409 Järva maakond Telefon: 38 20 500 E-post: [email protected] KSH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 61 17 690 E-post: [email protected] Vastutav ekspert Pille Antons, MSc Osalejad Kaupo Heinma, MSc Helen Juhkama, BSc Krista Jüriado, MSc Silver Lind, BSc Teve Kink, MSc Toomas Pallo, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/96 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Albu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 6
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • 1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas
    Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 4 Kultuurimälestised (kinnismälestised) Raasiku vallas (seisuga märts 2019) Mälestise nimi Registri- Asukoht (asula nimi) Mälestise liik number Vabadussõja mälestussammas 27090 Raasiku alevik, Harju- ajaloomälestis Jaani kirikuaed II maailmasõjas hukkunute 21 Raasiku alevik, uus ajaloomälestis ühishaud kalmistu Harju-Jaani kirik 21529 Raasiku alevik ehitismälestis Kivikalme 18635 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18636 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme „Ristikangrumägi“ 18637 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18638 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18639 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18640 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18641 Järsi küla (end. Kangla) arheoloogiamälestis Kultusekivi 18643 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18644 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18646 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18648 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18649 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kivikalme „Kabelikink“ 18655 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18656 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Ohvrikivi „Nõiakivi“, „Rahakivi“ 18657 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18671 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18672 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18673 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18674 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18675 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18704 Tõhelgi küla (end.
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
    [Show full text]
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit
    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
    [Show full text]