Ilmub kaks korda tuus
Toimetus ja talitus: Kuulutuste hind; Tallinn. Kaarli tän. nr. 8. Kuulutuste lUljel 8 f. m. m. Sarju malewa staap — tel. 451=91. Esimesel „ 10 „ Telsti sees 12 „ Tellimise hind aastas: K. l. 50 protsenti hinnaalandus. Älfuste wiisi —. il 50 snt. Tellimisi wõtawad wastu lõil tmp. Älsitult — ä 1 Ir. Harjulane päälikud ja naisjaosl. esinaifed. Kaitseliidu Harju malewa häälekandja *£: —^ Nr. 9. 10. mail 1932. a. V aastakäik.
1- . 1) Malewa plk. ksk. nr. 17; 2) Teadaanded; 3) Laskewõistluste määrused ja laskewõistlused 1932. a.; 4) Sportalade wahekoh- Sts U. tunikud ja malewkondade spordiwõistlused 1932. a.; 5) Allüksuste päälikute. korraldused; 6) Naiskodukaitse ala; 7) Kodutütarde ' " ala; 8) Kuulutused: -
saadetud, mis maaoludes heaks tuleb lugeda. Erilist hoogu oli märgata Kuu- Kõigile malevapere liikmeile soovin häid ja salu malewkonnas. rõõmu rikka id 4. Alarmikawad ja ülesannete tundmine ning teadmine. Alarmikawad malewkondades täi Suvistepühi. esti korras. Malewkondade kawades on ettenähtud ka kõik üksikud ülesanded ning (K. Saar) kohused wahipostidele ja patrulliteenis- major, tufeks. See on hää. Tuleb aga lugeda Harju maleva päälik. puuduseks asjaolu, et üldkawadest pole tehtud wäljawötteid mitte kõikidele wastawatele kompaniidele ja wähematele pääliku abi siiski suurema wiiwituseta üksustele, mispärast ka paiguti tuli ette, käske ja korraldusi edasi andma, tehes et mitte kõik mehed ei teadnud täpselt Harju mailma paitutelt teiisktem. seda rahulikult ja asjalikult. Kasud omi ülesandeid, ei osanud tegutseda walwe alla antud eseme kaitsmisel, ei teadnud Nr. 17. said kõik edasi antud. Juhin tähelepanu asjaolule et igal oma laskekohta tulistamisel, ega teadnud, Tallinnas, 6. mail 1932. a. päälikul peab olema wähemalt kaks mis teha kinnipeetud isikutega wõi kui- § 1. asetäitjat ning wiimased peawad alarmi das kahtlasi isikuid ära wiia, kui postil Awaldan teadmiseks ja täitmiseks küsimustes sama kodus olema, nagu kõigest üks isik. Iseäranis nõrgad kaitseliidu ülema ksk. Nr. 24 — 1932. a. päälikud ise. olid walwurid Iõelehtme sillal (Kuusalu „25.12%. aprilli öösel korraldasin alarmi 2. Alarmeerimise wahendid. malewk.), kes tõsises olukorras waewalt Harju malewa Kuusalu malewkon- Alarmeerimise wahenditena lubasin ära oleks suutnud oma ülesandeid täita Nas ja 27./2S. aprilli öösel alarmi Sa<- kasutava telefone. Teistest wahenditest Nõuan, et malewates ja nende allük- kalamaa malewa Põltsamaa ma- leidsid kasutamist peamiselt wirgatsid. kustes, kus seda weel tehtud ei ole, lewkonnas. Alarmeeritud said: Kuu- Põltsamaa linnas tegutses ka üks alarmi üldkawadest tehtaks wastawad salu ja Põltsamaa malewkonnad. Ül- käsisireen, — kuid wiga seisis selles, et allkirjadega kinnitatud wäljawõtted wa- distest tähelepanekuist alarmi kohta mär- sireen huugas ühel kohal kõrgete ma- hemate allüksuste (komp., rühm, jagu, 9rn ära järgmist: jade wahel ja sellepärast oli teda wäe- postide tabelid, patrullide teenistustabelio 1. Alarmeerimine. walt kuulda linna serwadel. Sireeniga jne.) jaoks, mis hoida wastawate Pää- Kuusalu malewkonna alarmeeri wastaw meeskond oleks pidanud liikuma, tikute juures kinnipitseeritud ümbrikutes, miseks kasu andis edasi malewkonna pää- kui seda olukord lubab, kas jalgratastel millised awada ainult häire korral. nk Jaan Ilbak. Päälik Ilbak alarmi wõi autol ningsignaale andma mitmes Ka tuleb igale kaitseliitlasele juba ük Jftfu edasiandmisel awaldas suurt kind- kohas, sest see kahtlemata oleks kiirus susesse astumisel teatada ülesanded ja ^ust, rahulikkust ja eeskujuliku alarmi tanud meeskondade kogumist. Loen puu kohused häire korraks (kuhu koguda, ko- lawa tundmist. Päälik Ilbak^i tegewus duseks, et Põltsamaa linnas ei leidnud gumise wiis jne.). Kui häire wäljas, °ft kõigiti kiiduwäärne ning laitmatu. tarwitamist mürsud, mis on ühed kind- siis on juba hilja seletada, kuidas ja Põltsamaa malewkonna päälik lamad häirimise wahendid linna oludes kuhu minna, mis enesega kaasa wõtta, ^Ugen Neial oli haige, lamades pala ning samuti ka teistes rahwasterikastes keda teel äratada wõi kuidas kask edasi wikus woodis. Awanes wõimalus jäl- keskustes. wiia. 2lda, kuidas asetäitja tegewus areneb, 3. Kogumine. Üksikud postid olid ühemehelised. "lärmi kasu malewkonnale andis edasi Meeskondade kogumine mõlemates ma- Postil peab ikka seisma wähemalt kaks "alewkonna pääliku abi k. t. Eduard lewkondades kiire. Postidele esimised meest. Puudusid mõnes kohas ka walis- Lindeberg. Waatamata sellele, et alarmi mehed ilmusid juba esimese pooletunni postid kogumiskohtades, sellega puudus müstik hulgal ajal abi käes polnud ol- jooksul kuna 1—2 tunni jooksul kõik pos* ka wõimalus kaugematel postidel lask- "ud, nagu seda kõigest näha oli, asus tid olidsisse wõetud ning patrullid wälja- misega enesele abi kutsuda, sest pauke 46 Harju l a n e Nr. 9 ruumi polnud kuulda ja ilma wälise päälik kasutab igat juhust, iga waba mi- fed, waatamata selle peale, et nad wäl- tunnimeheta wõib ka ootamata hädaoht nutit, et meeskonnale seletada, kuidas te- jaspool kaitseliidu teenistust wõtnud läbi ruumis wiibijaid tabada." gelikult tuleks kaitsta kaitse alla wõeta- weel umbes paari aastase sõjalise kas- Postidele olid mõnes kohas määratud wai eset. Kujutades waenlast kord siit, watuse õppekursuse koolis eneses, — esi- nõrkade teadmistega malewlased, mida kord sealt, otsitakse ja wõetakse tegelikult nesid riwis, üld sõjalises wäljaõppes, põhjustasid asjaolud, et taheti lähemate sisse wastawad tulistamise kohad ning relwatundmises ja relwakäsitamises äär- meestega esemeid kiirelt sisse wõtta, kuigi positsioonid.^ Peäle kõige muu sellega miselt nõrgalt. Olen juhtinud malewa nad walweteenistuseks igakord mitte kõige teritatakse malewlaste sõjalist mõtlemist päälikute tähelepanu sellele, et noortele kindlamad polnud. See on õige, et kii- ning taipamist. tulewad relwad wälja anda alles pärast rus ei tohi kannatada, kuid siis oleks Ootan päälikutelt oma algatust, roh noorte kursuse läbiwõtmist ning wasta- tarwis olnud ka jalamaid uued mehed kem korraldawat kätt, rohkem energiat wate katsete sooritamist õppeta postidele saata, kui nad kogumise kohta selleks, et malewlase waba aeg täiel mää» wade ulatuses, mis peastaabist wälja jõuawad, mida aga mitte ei tehtud. Ei ral saaks ära kasutatud, kui ta kord juba saadetud. Seda minu käsku pole igal ole mõtet määrata postile täies koos- kaitseliidu teenistusse on ilmunud. pool — nii Harju- kui ka Sakalamaa seisus noori ehk jäüegi liiga wanu, 6. Relwad ja laskemoon. malewas — mitte täpselt täidetud, nagu seda mõnel pool märkasin, sest Nelwade eest hoolitsemine ja relwade Sakalamaa malewa päälikul nende teadmised polnud kuigi kindlad. käsitamine enamwähem korralik. Tuli Põltsamaa tööstuskooli õpilastelt 5. Riwiline külg ja waba aja siiski ette kaitseliitlasi, kes oma Püssi weel relwad kohe käest ära wõtta ja ärakasutamine. küllaldaselt ei tunnud ja isegi ei osanud wälja anda neile, kes relwu oska- Mis tõsiselt soowida jätab, see on kokku Panna. Püstol-kuulip. käsitamine wad käsitada. Paljudel tõsistel — sõjawäelise külje nõrk wäljendus. üldiselt hea. Kuusalu malewk. Kõnnu ja kiitust ärateeninud malewlastel Sündigu esinemine ehk tegewus riwis kompaniis püstol kuulip. meeskond aga Põltsamaa malewkonnas puudusid wõi üksikult, üldine mulje on nõrk — alles organiseerimata, kuna Iõelehtme aga hoopis relwad. See asjaolu siin tuleb parandust tuua. komp. esines kiiduwäärselt. peale kõige muu näitab ka seda, et Põltsa- Paar näidet: panin tähele mehi, kes Püssi puhastusõli polnud imbunud maa malewkonnas kaitseliidu instruk- ei teadnud, mis teha käskluse „Ioondu" malewlasteni. Oli polnud koguni male- tori töö on olnud wäga halb ehk järele; nägin mehi, kel püss ühes käes, wa staabist wälja wõetud. Nelwu pu- isegi pikema aja kestel hoopis puudunud. teine käsi terwitamiieks mütsi äärel; tor- hastatakse kumbagis häiritud malewkon- Mina saan aru, et malewlasi ei saa kas silma, et püsse riwis hoiti isegi ta- nas juhuslikkude õlidega, mis relwa wõib wäga tihti tülitada, ei saa wäga tihti gurpidi (luku külg ettepoole); tehti tihti rikkuda. 26 aprillil malewapäälikute koos- kutsuda kaitseliidu teenistusse õppusteks, suitsu kohas ja korras, mida sõjawäeline olekul kinnitasid malewa Päälikud erandi- — kuid ka seda ei suuda mina mõista, distsipliin mitte ei luba; käsklused, esine» tult, et püssi puhastusõli on igas üksu- et instruktor Põltsamaa malewkonnas mised, rapordid — seda kõike tuleb weel ses ja ka igal mehel Siit on näha, pärast Heimthali laagrit kuni käesolewa kõwaste ja põhjalikult korrata. Need et mõneb malewa päälikud räägiwad seda, ajani kohati ei ole korraldanud ühtki märkmed puudutawad mitte ainult ma- milles nad kindlad pole. Loodan, et tu- õppust peale laskeharjutuste ja sedagi lewlasi, waid suurel määral ka päälikuid, lewikus minule mittetõeoludele, wasta- harwa. See selgus malewlaste sõna» kelledest kohtade peal paljugi ära ripub. waid ettekandeid enam ei tehta. Harju dest, kes awaldasid lootust, et tulewikus ja Sakalamaa malewa päälikutel minule Praeguste hääde püüdmiste ja meele-' õppusi tihedamalt saab olema. olude juures siin saab ning peabki pa- ettekanda, miks Püssiõli malewlasteni randust tooma. pole jõudnud. 8. Organisatsioon. Tean, et mehed — malewlased ise ei Põltsamaa malewk. puudusid püstol- Palju on mehi, kes ei tunne kaitse salli'üleliigset lodewust ja saawad kur kuulipildujate kasettide nahast kandetaskud. liidu organisatsiooni, ei tea — millises waks, kui hää tahtmise juures nad ei Samuti oli Põltsamaa malewkonnas K. jaos, rühmas nad teeniwad ja kes nende suuda nii hästi esineda, nagu nad ise L. püsse ,,303" wäljaantud ilma malew- otsesed päälikud. tahaksiwad. lase allkirjata hoolekanne lehtedel. Sa- Kuusalu malewkonna Kõnnu kompa- Siin on suur söödis tööpõld ees ins- kalamaa malewa päälikul minule ettekan- nii, mille läbimõõt põhjast lõunasse on truktoritel ja noorematel päälikute! Ootan da, millega on seletatawad need puudused. ligi 70 km. jagada kaheks. Põltsamaa sel alal tõsisemat tööd juba lähemas tu Põltsamaa malewkonna kõigil kaitse» malewkonnas pöörata erilist tähelepanu lewikus. liitlastel polnud täit normi puutumata Põltsamaa linna üksuste organiseerimi- Jalameeste kprwal torkas silma ratsa tagawara padruneid. Peastaabist on sele, kus weel palju tööd ees seisab. meeste eeskujulik esinemine, nii üksik- kui saadetud täis norm padruneid ja nõuan 9. Wormiriided. riwikorras. Natfameeste juures polnud malewa päälikutelt, et kaitseliitlastele ka Wormiriided, nagu järelpärimiste! sel märgata lodewust, igalpool walitses kin täis norm padruneid puutumata taga gus, on wäga wäheste! kaitseliitlastel. del kord, kõlasid käsklused ja neid täideti waraks wälja antaks ja neid muuks Vormiriiete soetamisele tuleb pühendada täpselt. otstarbeks mitte ära ei kasutataks. Miks tõsist tähelepanu, sest hääl tahtel saab Oli juhtumisi, kus wastawad Päälikud see teisiti sündinud, — ootan seletust sellest raskustest aega mööda — 2—3 ei kasutanud waba aega, mis neil oli, Sakalamaa malewa päälikult. aasta jooksul, ka täielikult üle. Waja oodates kontrolli, häire olukorra, üles- 7. Üldine wäljaõpe: ainult tahet — kindlat tahet. annete jne. selgitamiseks. Oli päälikuid, Juba eespool juhtisin tõsist tähele- 10 Naiskodukaitse. kes isegi relwu hooldamise mõttes üle ei panu riwilisele wäljaoppele, mida tuleb Naiskodukaitse kohati oli alarmikor- waadanud ning laskemoona tagawarasid põhjalikult korrata ja läbi wõtta. Kah- ras kokku kogunud Eriti hästi esinesid ei rewideerinud. juks pean äramärkima, et ka teistel naised Iõelehtmes ja Lahaweres. Loen Häireid ei korraldata tihti, mehed tu- wäljaõppe aladel oli sees suuri auke ja tarwilikuks, et naiskodukaitse toitlusta tewad esemete juure, mida nad häire seda peamiselt Põltsamaa malewkonnas mise ja sanitaar osakonnad alarmi kor- korral kaitsma peawad, kord paari ning, mis wee! eriti kurb — Põltsamaa ral koguks ja koonduks reserwide juurde, aasta tagant. linna noorte keskel. Kaitseliitlased — täites seal ülesandeid toidustamise ning On sellepärast wajalik ja loomulik, et noored, Põltsamaa tööstuskooli õpila- sanitaar aladel. Sellel alal küsimused Nr. 9 Harjutan 47 läbi harutada ja wastawad kawad, ar- arwates 19. aprillist 1932 a. W. Simson ja S. 3akobson — koik westused kokku seada. Õiendus: malewa juhatuse proto arwates 1.7. apv. s. a. 11. Instruktorite töö.K koll nr. 15/11 pkt. V. 12) Järwakandi II. komp. juhatus: Kuusalu malewkonnas kohaliku kl. kl. L. Mikiwer, E. Rumberg ja A. instruktori kapt. S. Dunkeli töös tuli § 5. Kõressaar. Newisjoni komisjon: .kl. kl. ilmsiks^ tühje kohti, kuigi wähesel mää' Minu ksk. nr. 5 § 2 pkt. 2 — 1932 a. Ots, Paju ja Lippe — koik arwates ral. Oppepiirkonna instruktor peab täp- Harku kompanii ülewiimist Linnaümbruse 8. apr. 1932 a. suseni teadma ja tundma oma piirkonna malewkonna juurest Keila malewkonna 13. Paldiski kompanii juhatus: malewlaste foowe ja tarwidusi, peab juure — lugeda makswufetaks. kl. kl. A. Springberg, O. Looman ja hoolitsema selle eest, et oleksid kohal Õiendus: malewa juhatuse proto- 3. Puumann. Newisjoni komisjon: warustusesemed (käesolewal juhul püssi- koll nr. 15/11 pkt. V. kl. kl. A. Kirsel, jo. Neinwald ja K. Tei õli) tarwilisel määral, peab hoolt kand mann — kõik arwates 17. apr. 1932 a. § 6. ma, et oleksid moodustatud ja wäljaõpe- 14) Kose malewkonna juhatus: tatud automaatrelwade meeskonnad jne. Kinnitan allüksuste walitud juhatused kl.kl. O. Kruusement, A. Anton ja J. Kõike seda polnud aga Kuusalu malew ja rewisjoni komisjonid koosseisus: Aljasmets. Rewisjoni komisjon: kl.kl. H. konnas mitte tehtud. Leian, et see eest- 1) Harjn-Risti kompanii juhatus: kl. Puudermann, O. Nõmmela ja P. Kruuse- kätt on instruktor Dunkeli süü, mispä- kl. 3. Mikkow, 3. Balder ja 3. Schwan. ment — kõik arwates 17. apr. 1932 a. rasi temale awaldan noomituse. Newisjoni komisjon: F. Ensling, Lenter 15) Kõnnu k. juhatus: kl.kl. B. Lil- Põltsamaa malewkonnas polnud ja 3. Kalm — kõik arwates 15. IV. s. a. leste, E. Ioosani ja G. Luks. Rewis- oppepiirkonna instruktori kapten 2) Kuimetsa üks. rühma juhatus: joni komisjon: kl.kl. J. Reskow, W. Luks Sepp^a tööd ja selle wilja aga kl. kl. K. Waldbrük, H. Allikoff ja 3. Klandorf. Newisjoni komisjon: ja E. Adamson — kõik arwates 17. apr. üldse näha. Puudused, mis Polt- 1932 a. samaa malewkonnas ilmsiks tui- A. Antje, £>. Pranno ja 3. Mätas — koik arwates 10. apr. s. a. 16) Kehtna k. juhatus: kl.kl. W. Klee- nud, kirjutan eestkätt kapt. Sepa mann, J. Tomson ja E. Telliskiwi. Re- arwele, mispärast temalt ka lähe- 3) Kernu kompanii juhatus: kl. kl. Aug. Abram, A. Abram ja N. Kunt. wisjoni komisjon: kl.kl. O. Räästas, R. matel päewadel kaitseliidu teenis- Jalakas ja H. Part — kõik arwates tusest lahkumise palwet ootan. Newisjoni komisjon: kl. kl. N. 3akob- son, M. Üksik ja E. Sunt — kõik ar 3. apr. 1932 a. Waatamata nimetatud puudustele, wates 3. apr. 1932 a. 17) Kloostri malewkonna juhatus: milles pole süüdlased malewlased, waid 4) Saku kompanii juhatus: kl. kl. kl. kl, J. Käsberg, R. Esko ja G. Woore. peamiselt just kohapealsed instruktorid, M.Triimann,A Altof jaK.Mildeberg. Rewisjonikomisjon: kl. kl. J, Schwan, A. märgin ära seda suurt tahet ja kohuse- Newisjoni komisjon: kl. kl. 3. Herman, Weskimets ja H. Treumann — kõik ar- tunnet, mis waldas kõiki kaitseliitlasi süda 3. Limberg ja 3. Artow — koik arwa- toates 22. apr. 1932 a. öö tunnil, kui saadi alarmikäsk ja tuli tes 2. III. 1932 a. rutata kaugete kilomeetrite taha kogumise 18) Saku af. üks. rühma juhatus: 5) Raiküla kompanii juhatus: kl.kl. kl.kl. M. Metusalem, J. Küüts ja A. kohtadesse. Tänan kõiki päälikuid ja ma- 3oh. Tamm, O. Sawisik ja E. Weede- lewlasi, kes alarmikorras oma kohuseid Hirsch. Rewisjoni komisjon: B. Ots, P. mann. Newisjoni komisjon: A. Wee- Küüts ja R. Lepik •— koik arwates 19. täitsid suure armastusega ja oma parema demann. E. 3eeser ja N. Wälk — kõik oskuse ning arusaamisega. apr. 1932 a. arwates 3. apr. 1932 a. 19) Ingliste k. juhatus: kl.kl. J. Käesolew käsukiri awaldada Malewate 6) Kohila paberiw. üks. rühma käsukirjades ehk Malewate Teatajates. Lasfeldt, J. Rikmann ja A. Uus. Re» juhatus: kl. kl. E. Kentmann, A. Wolar wisjoni komisjon: kl.kl. W. Dawidow, §2. ja G. 3ürgens. Newisjoni komisjon: A. Kruusmann ja M. Kikerpuu — koik Lugeda asutatuks Aruküla üksik E. Golouchow,3StillwerkjaN.Põder arwates 24. märtsist 1932 a. rühm, arwates 19. aprillist 1932 a. — kõik arwates 3. apr. 1932 a. Aruküla üks. rühma piiridesse kuulub: 7) Wihterpalu üks. rühma juha- § 7. Peningi wallast — Igaweresauna, tus: kl. kl. A. Liiw, 3. 3õesberg ja Kernu komp. juures lugeda asutatuks Igawere, Kalesisauna, Kalesi ja Kurgla F. Graurok. Newisjoni komisjon: T. spordiklubi, arwates 3. apr. 1932 a. külad ning Kalesi asundus; Kübar, 3. Gutoff ja E. Dunkel — koik Kinnitan Kernu komp. spordiklubi walitud arwates 3, apr. s. a. juhatuse: kl.kl. R. Uljata, A. Liiw ja J. Raasiku wallast — tähelegi asun- £1.8) Laitse kompanii juhatus: kl. kl. Teek — kõik arwates 3. apr. 1932 a. bus ja Tähelegi küla; 3. Gutmann, G. 3erlet ja K. Gefria. Õiendus: Ljh. Nr. 187. Rae wallast — Aruküla jaam, Metsa, Newisjoni komisjon: kl. kl. 3. Simowert, Sarapiku, Järsi, Kangla ja Mõisaaseme W. Alof ja W. Simson — kõik arwa- § 8. külad ning Sambomäe ja Aruküla asun- tes 6. III. s. a. Kinnitan Paldiski komp. spordiklubi dused. walitud juhatuse koosseisus: esimees W. 9) Alawere kompanii juhatus: kl. Türp, abiesimees A. Kirsel, laekur A. Oinndus: malewa juhatuse pro kl. E. Kuuskmann, A. 3õhwik ja A. Springberg, sekretär O, Loomann ja abi- tokoll nr. 15/11 pkt. V. Brandt. Newisjoni komisjon: kl. kl. sekretär R. Maltmann. Spordipääliluls L. Ernesaks, A. Kuldwe ja 3. Papp — — F. Simson, kõik arwates 14. apr. 1932 a. § 3. kõik arwates 10 apr. 1932 a. Lugeda asutatuks Loksa üksik rühm, 10) Färlepa kompanii juhatus: kl. Õiendus: Ljh. Nr. 187. arwates 25. aprillist 1932 a. kl. M. Noobam, 3. Sammelmann ja § 9. Loksa üksik rhm. piiridesse kuulub: 3. 3fak. Newisjoni komisjon: kl. kl. Kinnitan Hagudi lomp. spordiklubi ^onnu walla põhjapoolne osa, Lokja T. Espe, A. Kõrw ja K. Kraus — walitud juhatuse koosseisus: esimees 0. lärwest Loobu jõeni Wirumaa piiril. kõik arwates 3. apr. 193? a. Tomson, sekretär E. Riismann, abisekretär §4. 11) Nissi malewk. juhatus: kl. kl. A. Patsig ja laekur K. Reimann, kõik lugeda asutatuks Tuhala üksik rühm 3. Meldorf, W. Wiik ja 3. Ney. arwates 17. apr. 1932 a. p" Tuhala walla adminisiratiiw piires, Newisj. komisjon: tl. kl. A. Abram, Õiendus: Ljh. Nr. 187. 48 Harjulane Nr. 9
§ 10. § 19. Piht, Tõnis Leiter ja Arnold Nõu — Kinnitan Keila k. spordiklubi wa- Kinnitan: kõik arwates 20. apr. 1932 a.. litud juhatuse: kl.kl. A. Leppik, H. Lein- Nõwa üks. rhm. laskejuhatajaks — Kuimetsa üks. rühma: Johannes bõk, M. Keller, H. Hanschmit ja E. Her kl. Wladimir Saltsberg'i, arwates 20. Gönnert ja Harald Gönnert — mõlemad man, koit arwates 13. apr. s. a. märtsist 1932 a. arwates 1. apr. 1932 a. Õiendus: Ljh. Nr. 187. Lohu üks. rühmas: Rudolf Jogi- Wihterpalu üks. rühma: Arnold bert'i — I. jao paulikuks; rühma pääliku Paljasmaa, arwates 20. apr. 1932 a.; § 11. abiks ja rühma laskejuhatajaks Otto Aud'i Iuljus Hiiler, Walter Rander ja Albert Alawere k. juures lugeda asutatuks — mõlemad arwates 15. apr. 1932 a. Kübar — koik arwates 1. apr. 1932 a. spordiklubi, arwates 10. aprillist 1932 a. Nissi malewk. majanduspäälikuks — Harju-Risti tomp.: Oskar Tromp Kinnitan Alawere komp. spordiklubi tsalu Riisipere komp. kaitseliitlane Ioh. Peebo, ja Johannes Kruusmann — mõlemad tud juhatuse koosseisus: esimees E. Kala, arwates 1. apr. 1932 a. arwates 15. apr. 1932 a. abiesimees O. Krünler, sekretär A, Kana, Kitu kompaniis: Gustaw Leht — Rawila komp.: Arnold Allikfoo — abisekretär B. Ernesaks, laekur A. Düuna, propaganda paulikuks, arwates 9. apr. arwates 28. apr. 1932 a. kõik arwates 10. apr. 1932 a. 1925 a.; Heinrich Jürisson — I. rühma Peningi komp.: Ernst Greim — ar- Õiendus: Ljh. Nr. 187. paulikuks, arwates 1. jaan. 1928 a; wates 1. apr. 1932 a. Ants Trautmann'i — spordi paulikuks, Kohila paberiwabr. üks. rühma: § 12. arwates 1. jaan. 1931 a. Herbert Sommer — arwates 22. apr. s. a. Kinnitan Iärlepa k. spordiklubi Saku kompaniis: Artur Sachssen- Hagudi komp.: Woldemar Tigane, walitud juhatuse: kl.kl. J. Hammelmann, dahl'i — kompanii majanduspäälikuks; Aleks. Hendrikson ja Johannes Kali, Paul E. Arro, E. Susi, A. Preimann ja J. Heino Nurmberga — kompanii sekretäriks; Patsig, Artur Schleicher ja Heino Wõit Isak, koik arwates 21. apr. 1932 a. Karl Mildeberg'i komp. relwurpäälikuks; — kõik arwates 1. apr. 1932 a. Õiendus: Ljh. Nr. 187. Ernst Hendrikson': — komp. gaasikaitse Järwakandi l. komp.: Anton Jaanus, 8 13. paulikuks ja Aleks. Altofi — komp. orkestri Herman Tomingas, Bernhard Pollmann Kinnitan Laitse k. spordiklubi wa- paulikuks — kõik arwates 23 III. 1932 a. ja Johannes Hamburg — kõik arwates litud juhatuse koosseisus: esimees G. Ier- Juuru kompaniis: Ferd. Uppa — 28. apr. 1932 a. let, laekur H. Jerlet ja sekretär J. Gut- tomp. relwurpäälikuks; Priidik Herberger'i Lohu ükf. rühma: Heinrich Koldits mann, kõik arwates 6. märtsist 1932 a. — komp. relwurpääliku abiks; Anton ja Otto Birke — mõlemad arwates Õiendus: Ljh. Nr. 91. Tõnsing'i komp. spordipääliku abiks: Ioh. 10. apr. 1932 a. Isak'i — II. rühma laskejuhataja k. t. ja Kohila komp.: Ioh. Barnabas ja § 14. Ferd. Rassmann'i — ratsa komando I. jao Aleks. Tammann — mõlemad arwates Kõnnu k. juures lugeda asutatuks paulikuks — koik arwates 1. apr. 1932 a. 1. maist 1932 a. laskeklubi, arwates 17. apr. 1932 a. Kohila paberiw. üks. rühmas: Saku af. üts. rühma: Oskar Kir- Kinnitan Kõnnu lomp. laskeklubi walitud Ioh. Wassermann'! l* jao paulikuks, ar- mann — arwates 28. apr. 1932 a. juhatuse koosseisus: esimees Ed. Ioosani, wates 22. apr. 1932 a. 2. Toetajateks liikmeteks: abiesimees A. Ewart, sekretär. L. Andres- Hagudi komp.: Heino Woit'i — komp. Kohila paberiw. üts. rühma: vuk, abisekretär Erich Ioosani ja laekur spordipäälikuks ja Artur Markewitfch'i te- Martin Braun — arwates 22. apr. 1932 a. J. Silberg, kõik arwates 17. apr. 1932 a. male abiks — mõlemad arwates 3. apr. Kaiu komp.: Artur Klemmer — ar- Lasteklubisse astumise tingimused mää« 1932 a. wates 10. apr. 1932 a. ratud komisjoni ees 17. apr. s. a. täit» § 20. Peningi komp.: Gustaw Aaw — nud ning lugeda wastuwõetuks Kõnnu Wabastan: arwates 1. apr. 1932 a. kompanii laskeklubi tegewlükmeteks alljärg- Nowa üks. rühmas: A. Birten- newad kaitseliitlased: K. Anderspuk, Ed. feldt': — laskejuhataja kohalt, arwates § 22. Ioosani, Erich Ioosani, J. Silberg, A. 20. märtsist s. a. Saku kompanii tegewliige Johan Fiskar Ewart ja K. Reskow. Ingliste komp.: Ioh. Leichfeldt'i — lugeda omal soowil toetajaks liikmeks, Õiendus: Ljh. Nr. 206. laskejuhataja kohalt, arwates 1. märts. s.a. arwates 20. märtsist 1932 a. Lohu üks. rühmas: Aleks. Mesila't Õiendus: Ljh. Nr. 174. § 15. 1. jao pääliku kohalt, arwates 15. apr. s.a. Wabastan Eduard. Wiilmann'i omal § 23. palwel Kolga kompanii päälilu kohalt, Kohila paberiw. üks. rühmas: Rawila kompanii tegewliige Jüri Tõnu arwates 15. apr. s. a. W. Kaftra-Kastan'i — 1. jao pääliku kohalt, arwates 22. apr. s. a. p. Tint lugeda toetajaks liikmeks, arwates Õiendus: Ljh. Nr. 35. Juuru komp.: Woldemar Kreisberg'i 10. apr. 1932 a. § 16. — 2 rühma laskejuhataja kohalt ja Jaan Õiendus: Ljh. Nr. 174. Kinnitan Kolga komp. paulikuks Lud- Wuusmann'i relwurpääliku kohalt, möle- § 24. wig Dberg^i, arwates 5. maist s. a. mad arwates 15. märtsist f. a. Kohila paberiwabr. üks. rühma kl. kl. Õiendus: Ljh. Nr. 35. Õiendus: Ljh. Nr. 35. W. Kastra-Kastan ja Aug. Moor lugeda toetajateks liikmeteks, arwates 22. apr. 1932. § 17. § 21. Teenistuse huwides wabastan Olew Malewa koosjeisu lugeda wastuwöe- § 25. Reinthala malewa side pääliku kohalt ja tuks ja kanda malewa ning allüksuste Wiin üle üksusest - üksusesse: kinnitan teda malewa propaganda pääliku nimekirjadesse alljärgnewad kodanikud: Rapla kompaniist — Kehtna kompa- abiks, arwates 1. maist s. a. l. Tegewlükmeteks: niisse — Eduard Telliskiwi, arwates s 18. Anija komp.: Saan Zatt, Iuljus 1. apr. 1932 a. Teenistuse huwides wabastan Ferdinand Saltsberg, Oscar Aru, kõik arwates Saku as. üks. rühmast - Saku kom- Uilp'i malewa propaganda pääliku abi 28. aprillist 1932 a. paniisse — Quido Fiskar'!, arwates kohalt ja kinnitan teda malewa majan- Ioelehtme komp.: Arwed Saarmak, 23. apr. 1932 a. duse pääliku abiks, arwates 1. maist s. a. Edgar Nairismägi, Ernst Kamps, Wassili Õiendus: Ljh. Nr. 4. Nr. 9 Harjulane 49
§ 26. korras hoitud ja nägusat kodu. Ilusast Eesti Metsaühingute Liit Mlllewa koosseisust lugeda lahtunuks kodust ei põgene rahwas linnadesse, sinna kutsub käesolewaga üles kõiki alljärgnewad kaitseliitlased: pöördutakse alati rõõmuga tagasi, seal kodanikke, koole, noorte ühin- Harju-Risti komp.: Bernhard Dam- tegutseb pere suurema innu ja jõuga ja guid ja seltskondlikkeorga- mert — kaitfew. teenistusse mineku tõttu, seal muutuwad elanikud ise paremaiks nifatsioonemetsapäewade kor- arwates 2. apr. 1932 a. inimesteks. Korralikku kodusse ei sobi raldamisele, et ühisel jõul teostada Järwakandi ll. kompaniist: Krist- räpased mõtted ja teod. koduümbruse kaunistamise ilusaid üles- jan Lusik ja Aleks. Kolk — mõlemad elu Kodukaunistuse sihiks on andeid ja muuta meie kodumaa kultuur- koha muutmise tõttu, arwates 20. apr. s.a. muuta maaelu ilusamaks. Nõõ- semaks. Iöelehtme kompaniist: Eduard mu ja rahuldustunnet sisendab kaunista' Samal ajal pöördume kõigi koolide, Tornberg — elukoha muutmise tõttu, Hel- tud kodu aastakümnete kestes temas ela° noorsooühingute ja seltskondlike organi- mar Nairismägi — kaitfew. teen. mineku waile sugupõlwedele. Pärast päewast satsioonide poole palwega wõtta need puhul ja toetaja liige Werner Schewe — tööd ja töö kestes puhkab silm kodu ilu- ühiskonna huwides rajatud elukoha muutmise tõttu — koik arwates sal ümbrusel ja ammutab sellest uut jõudu. istandused oma hoole ja kaitse 20. apx. 1932 a. Töörõõmu ja töötahet lewitab kaunis alla häwimise ja rüüstamise wastu, Triigi komp.: Iulius Grosswaldt — kodu külluses ja tasub seega ohtralt kodu et nad wõiksid edukalt sirguda ja täita surma puhul, arwates 13. III. s. a. kaunistamiseks nähtud waewa. oma otstarbet. Saagem ka looduskaise Kloostri komp.: Rudolf Neumann — Mitte ainult elamute ümbrused ei waja alal kultuurinimesteks! elukoha muutmise tõttu; Julius Welbach, kaunistamist, waid ka kõik rahwa koos- Käsikäes koduümbruse kaunistamisega Johannes Holm ja Artur Kiwinen — koik käimise kohad ja liiklemiskeskused. toimuwad metsapäewadel metsa külwi- omal soowil,' Jaan Allikas ja Richard Koolide ja rahwamajade ja istutustööd talumaadel, et kõlbmatud Pikpõld — kaitfew. teen. mineku tõttu, ümbrus on tarwis muuta nägusamaks, maapind muuta tulutoowaiks ja raken- kõik arwates 1. IV. 1932 a. sest need asutused peawad peale tead- dada nad talundeile kapitali koguma. Mõigu ükf. rühmast: Alfred Schõn- miste lewitamise kaswatama ka rahwa Seemneid, taimi, juhatust ja nõu saab berg ja Ludwig Ots — mõlemad kaitfew. hinge. sellekski tööks metsapäewadel tasuta. Ka- teenistusse mineku tõttu, arwates 1. III. s.a. Spordiplatside ja puhke- sutagem siis seda — rõõmuks enesele ja Kiiu komp.: Ewald Tursmann, Leo kohtade ümber rajame ilusaid elaw- tulemastele põlwedele! Ital ja Johannes Hermann — kõik kaitfew. aedu ja istutame puid, ilma milleta neil Hoogsalt tööle m e t s a p ä e- teen. mineku tõttu, arwates 1. II. 1932 a. on wõimatu täita oma otstarwet. wadel ja olgu töö tulemus- ning Alekf. Meybaum — omal soowil, Kangelaste mälestusmär- rikas! ^esti Metsaühingute Liit." arwaies 1. IV. 1932 a. k i d e s t ärgu jäägu ükski käesolewal aas- Triigi komp.: August Kukke, Rudolf tal enam lagedale nurmele ega tolmunud Wolfert, Walfred Marnot ja Artur Õuna. teede weerule, waid nende ümber kerkigu Palun kõiki kaitseliidu allüksuste ja puu — kõik kaitfew. teen. mineku tõttu, warjawad hiied, milledes kangelaste waim naiskodukaitse jaoskondade juhatusi koi- arwates 1. X 1931 a.; Arnold Wolmer- jääb kustumatult elama. giti kaasaaidata kodukaunistuse ja metsa» fon — kaitfew. teen. mineku tõttu, arwa- Küla tänawaile ja teede päewade korraldamiseks. tes 1. III. 1932 a. ning Rudolf Otsmann, ääre waja istutada puiesteid ja elaw- II. Johannes Tõnts ja August Uusbek — aedu, et omaksid kõik asulad koduse weet- kõik omal foowil, arwates 15. VIII. 1931 a. lewa wälimuse. Malewd staabis on müügil malewa Kernu tomp.: Jaan Eltermann, Ma- Kui tahame kaunistada oma kodu mi, tunnusega maadlustrikoosi, hinnaga kr. dis Wirma, Jaan Rennik ja August Kraas et see kestaks mitu inimpõlwe, siis wõime 2.70 tükk. — kõik kaitfeliidu tegewusest loiu osawõtu seda teha waid puudega. Puud ja põõ- III. pärast, arwates 3. apr. 1932 a. sad on sobiwamaid, kindlaimad, odawa Malewa staabis on tasuta wäljaand- Harku komp.: Arnold Siitan — omal mad kaunistamiswahendid. Meie met- miseks allüksuste päälikutele järgmised soowil, arwates 15. III. 1932 a. sad ja metskondade taimeaiad pakuwad kaitseliidu määrustikud: Kolga komp.: Eduard Wiilmann — küllaldast istutusmaterjaali, mida antakse 1. ^Päälik lahingus"; elukoha muutmise tõttu, arwates 15. apr. seks otstarbeks tasuta. Tarwis waid 2. „Natsariwiteenistus kaitseliidus"; 1932 a. walida pinnasele ja ümbrusele sobiwad 3. „Kl. laskewõistlused ja nende mää» Juuru komp.: Woldemar Kreisberg puuliigid, puud ise korralikult toimetada rused". ja Heinrich Flaur — elukoha muutmise istutuskohale ja seal sobiwalt asetada Pean soowitawaks, et allüksuste pää- tõttu, arwates 15. III. 1932 a. mulda. Peaks istutusmaterjalidest koh likud ülalnimetatud määrustikud esimesel Õiendus: Ljh. nr. 2. tadel olema puudus, siis on maakondli- wõimalusel malewa staabist wälja wõ« kud metsaühingud ja Eesti Metsaühin» tawad. (K. Saar) gute Liit Tallinnas alati walmis soowi- IV. major, Karju malewa päälik. jaile saatma istikuid ja puu seemneid pak- Awaldan teadmiseks kaitseliidu pea kimis ja weokulude eest. Juhatusi ja staabi ringk. 3. V. s. a. nr, 89: nõu kawade koostamisel ja tööde läbi- „Saadan Teile teadmiseks ja käsita- Teadaanded. wiimisel annawad kõik metsaametnikud ja miseks „3uhendid katsete korraldamiseks metsaühingute usaldusmehed kelle Poole auastmes kõrgendawatele tagawarawäe palume pöörduda. i. ja kaitseliidus kindla palgata ametikoh- .. Awaldan teadmiseks Eesti Metsade Käesolewal aastal korraldatakse metsa- tadel teeniwatele tegeliku kaitsewäeteenis- Ühingute Liidu üleskutse: päewi terwe maikuu keskes en- tüse ohwitseridele". „MetsaPäewadel tööle — kodu. diste aastate eekuju ja kawa järgi. E r i- Suwise õppeperioodi wältusel on kõr- ümbruse kaunistamiseks! lifeks ülesaneks tänawustel met- gendust soowijatel ohwitseridel wõimalik Koduarmastus on elujõu- sapäewadel on määratud koduümruse kau- wabatahtlikult osa wõtta järgmistest ala- lise ja elurõõmsa rahwa tun« nistamine puude ja põõsaste istutamise lise kaitsewäe õppustest (Ohw. teenistus- n u s m ä r k, kuid armastada wõib ainult teel. käigu seadlus § 291 p. 1 — 3): 50 Harjulane Nr. 9
1. sunduslikust tagawarawäelaste kor- Sportlaste ümberregistreerimise asjus C kl. — 10 lasku lam. I.; fportpüssile damisõppustest, mis korraldatakse 1. ja otsustati et kaitseliidu sportlased, kes liik- — 5 1. lam. k., 5 I. püsti t. ja 5 l. 2. diwiisis 8. juunist kuni 22. juunini s.a.; meks mõnes spordi keskliidu liikmeks ole- põlwelt; püstolist 7 lasku püsti wabalt 2. „pataljoniülemate, kompaniiülemate was spordiühingus, registreeriks end emb- käelt ja pst. klp. „A.T." lamades käelt. ja wälissuurtükiwäe patareiülemate ühen- kumb, kas ainult kaitseliidu sportlasena Tagajärgede näitamine: proowid datud kursuste" suwistest taktikalistest wõi ainult spordiühingus wäljaspool iga lasu ja wõiftluslasud iga 5 lasul, õppustest maastikul 31. maist kuni 18. kaitseliitu. seeria järele. juunini s. a.; Koosolek peab täiesti wastu-wõeta- Padrunid saab sõj. wintp. ja pst. klp. 3. alalise kaitsewäe laagriõppustest, waks kaitseliidu kodukorra projektis ette- „A.T." wõiftlusteks malewa pääliku kä- manööwritest, laskewõistlustest jne. nähtud nõude, et iga k. l. tegewliige futuspadrunitest, spordipüssi ja püstoli Kaitsewägede staabi VI osak, peab wõtaks aasta jooksul osa wähemalt: wõiftlusteks wõistlejate omal kulul. Oma soowitawaks, et ohwitserid, kes soowiwad 1. taktik. õppusest, 1. suwilaagrist, 2. laske- laskemoona kasutamine on lubatud. sooritada katseid kapteni wõi kõrgemasse harjutusest, karikawõistlusest, igast kont- Woistlusrelwad: täiekaliibri. püssi- auastmesse kõrgendamiseks, wõtaks osa rollkogumisesi ja igast häireproowist. deft wõib tarwitada sõjawäepüssi ja sõja- p. 2. nimetatud õppustest. (K. Saar) wäetäpsuspüssi, kusjuures tagajärgede ar- Laagriõppuste ja manööwrite aja ja major, malewa päälik. westamisel antakse sõjawäepüssidele 5% koha kohta, milledest oleks soowitaw au- edu täpsuspüsside kõrwal. Püstolitest kõrgendust soowijatel ohwitseridel osa wõib tarwitada sõjawäepüstole, s. o. 9 m/m wõtta, saawad malewad andmeid koha- laskewöistluste miiiirused malewa, ma- brown. ja ka teisu püstoleid, mille kaliiber tikkudelt diwiisi staapidelt. lewkondade- ja kompaniide sisemisteks wähemalt 7 m/m ja trikkel kannatab wähe- Palun malewaid teatada peastaabi malt 1,5 kg. sirgejoonelist wedu. Sport- hiljemalt 20. maiks ohwitseride nimed, ning laskejuhatajate gruppiae-wahelis- püssidest wõib tarwitada ülsiklasulisi äär- kes soowiwad osa wõtta p. 1. wõi p. 2. teks Võistlusteks 1933 a. tulepadrunitega laskwat püssi, mille talii- nimetatud õppustest. Selles pealkirjas nimetatud laskewõist- ber on alla 6 m/m. Ohwitseride nimed, kes soowiwad soo- luste korraldamisel wõtta aluseks järgmi- Võistluste korraldajatel esitada maltna ritada aukõrgenduse katseid käesolewa sed juhtnöörid: staapi wõistlusprotokollid ühes eks. hilje- aasta oktoobri kuus, palun teatada 1. 1. Wõistlejate liigitus: täiekaliibri- malt 2 nädalat peale wõistluft. Nende septembriks juurdelisades ärakirje nende Iise püssi laskurid jagunewad klassidesse: protokollide Põhjal antakse äratoodud kes- ohwitseride teenistuskäigu lehtedest." 1) eriklass — esi- ja I. klassi kütid, tade wastu malewa staabist wälja wastaw Ohwitsere. kes soowiwad katsetsest osa- 2) A klass II. kl. kütid ja esilaskura, arw padruneid. Üksused, kes kuni 31. III. wõtta, teatada malewa staapi hiljemalt 8) B kl. — I. ja II. klassi laskurid ja käfutuspadruneid wälja ei wõta, kaotawad 18. maiks f. a. 4) C kl. — algajad. need jäädawalt õppelaskmise padrunite Lähemaid teateid saab malewa staabist.— Spordipüssi, püstoli ja pst. klp. „ A.T." normist. V. laskmist klassidesse ei jaotata. Protokollidega kaasas saata malewa Awaldan teadmiseks wäljawõtteid ma* 2. Osawõtmine: igas klassis ja igal staapi ka rändauhindude nimestik „Har- lewa esituskogu koosoleku otsustest 24. reiwliigil igast wastawast allüksusest kuni julafes" Nr. 9 — 1931 a. awaldatud aprillil f. a. 5 osawõtjat. Oludekohaselt wõiwad wõist- wormi järgi. Lendkoolid taktikaliseks wäljaoppeks lüsi korraldawad üksuste päälilud osawõt- Märkus: Siin puudutamata küsi- Päälikutele otsustati pidada: 1) Keila, jäte arwu wähendada. mustes toimida kaitseliidu laskewöistluste Kloostri ja Nissi malewkondadele 8. ja 3 Laskekaugus: sõjaw. wtp. eri- ja määruste 1932 a. alusel. 9. X. Keilas; 2) Napla ja Juuru ma- A kl. — 300 m., B kl. — 200 m., (K. Saar) lewkondadele 1., 2. X. Naplas; 3) Kuu C kl. — 100 m., spordipüssil — 50 m., major, malewa päälik. salu malewkonnale Kuusalus ja Kose püstolitest päälikutele 25 m. ja pst. klp. malewkonnale Kosel tulewal talwel. „AT" _ 50—100 m. Malewkondade laskewotftl. käes- Kahepoolsed taktikalised õppused koi' 4. Märgid: eri ja A klassile 300 m. olewal aastal peetakse: gile kl. kl.: — 10 ringil, normaalmärkl., B kl. 200 m. 1. Linnaümbr. mlwk. 22. V. Tondil 1) Mõigu, Kurna, Nabala, Hageri, 10 ringil., C klassile 100 m. 10 ringi, 2. Kunsaln „ 11. VI. Anijal Kohila, Kohila paberiwabr. komp. ja normaalmärkl. püstolile 10 ring. märkleht 3. Kose „ 7. VIII. Kosel üks. rühmadele 17. ja 18. IX. Sausti musta südamikuga, 50 mtr. spordipüssi 4. $iapla m. (aeg laht.) Kohilas af. piirkonnas. laskur-liidu märkleht ja pst. klp. „AT" 5. Nissi mlwk. 29. V. Riisiperes 2) Kuusalu malewkonnale, Peningi, jaoks kolmandikkujud. 6. Kloostri mlwk. 2.X. Kloostris Alawere, Nehatu ja Nae kompaniidele Woistluslaskude arw: eriklassis 7. Keila „ 23. V. Keilas. 24. ja 25. IX. Soodla piirkonnas. 6 seeriat ä 5 lasku, A kl. — 4 seeriat Laslewõistlufed pidada selles „Harju- 3) Napla malewkonnale 8. ja 9. X. ä 5 lasku, B kl. — 3 seeriat ä 5 lasku lases" antud erimääruste ja k. liidu laske- Raiküla as. Piirkonnas. ja C U. — 2 seeriat ä 5 lasku; fpordi- wõistluste määruste kohaselt. püssift — 3 seeriat ä 5 lasku, püstolitest 4) Kose ja Juuru malewkondadele (K. Saa r), 15. ja 16. X. Sabaja piirkonnas. 7 lasku ja pss. klp. „AT" 15 lasku major, malewa päälik. 5) Kloostri ja Nissi malewkondadele kolme walanguga. 15. ja 16. X. Laitse jaama piirkonnas. Proowilasknde arw: eri. A ja B kl. 6) Keila malewk.» ja Pääsküla ning 6 proowi, C kl. ja fpordipüssile 4 proowi, Sportalade wahekohtunikud. Harku komp. ja üks. r. 22. ja 23. X. püstolile 2 proowi. Proowid wõib lasta Kurna piirkonnas. ükskõik missuguse asendi eel. Kehalise kaswatuse edukat arengut Kahepäewastel taktikalistel õppustel Laskeasendid: erikl. — 5 lasku lam. malewas takistab wilunud wahekohtunik- esimesel päewal peetakse Päälikute õppused. käelt, 15 lasku püsti k. ja 10 lasku põl- kude puudus. Selle kõrwaldamiseks Nätsa komandode Päälikute õppused feelt; A kl. — 5 lasku lam. k., 10 lasku luuakse malewas kohtunikkude alaline otsustati korraldada 4. ja 5. juunil, Püsti k. ja 5 l. põlwelt; B kl. — 5 l. koosseis (kaader) ja warustatekse spordi Tallinnas. lam. käelt, 5 l. püsti t. ja 5 l. põlwelt; keskliidu poolt tunnistustega. Nr. 9 Harjulane 51
Kõikide sportlaste wahekohtunikkude diski t; Tomingas Johannes, Enok B klassides on wõistlus üksuste gruppide kaadri loomiseks panen maksma järgmise August — Nehatu t; Kask Jaan — waheline ja indiwiduaal. Teistel aladel korra: Kehtna k.; Suursööt Helm. — Saku k.; ainult indiwiduaal. Söjaw. wtp. A ja Kandidaadiks wõib saada iga kaitse- Tartu Jakob — Kolga k; Trautmann B kl. grupid kaitsewad oma rändauhinde liitlane, kes omanud tarwilikud teadmised Ants — Kiiu 1; Järlet Hans, Iärlet ja indiw. aladel antakse I kohale tulijaile wastawa spordi ala tehnikast ning mää- Gustaw, Gefria Hans, Edowald Jaan — wäärt, auhinnad, II kohale tulijaile diploom. rustest, protokollide täitmisest, Paremuse Laitse t; Kleemann Willem — Kehtna Parima üksuse arwutamifel wõetakse alu Punktide wäljaarwamisest ja on tegelenud k.; Laupmann Boris — Harku k; Nii- seks 3 esimest kohta ühekordselt. kohtunikuna wähemalt 5»el awaliku! mann Boris — Paldiski t; Tui Johan Võistlusteks ülesandmine: teatada ma- wõistlusel. — Harku k.; Pihlakas Walter — Mõi- lewa staapi kirjalikult wõi telefoni teel Kandidaatide nimekirju wõiwad esitada gu ü. r,; 3wan Iulius — Paldiski k. wõitlejate nimed ja mis klassis wõistle- kõigi malewk., kompaniide ja üks. rüh- Luban kursused läbiteinud kohtunikku wad, hiljemalt 18-ks maiks. Võistlustele made spordiklubid ehk spordipäälikud. del tegutseda kohtunikkudena kõigis ma- saata igast üksusest 3 meest wahekohtunik- Nimekirjas olgu tähendatud: kandidaadi lewa üksustes peetawale! kergejõustiku kudeks. IL Perekonna- ja eesnimi, wanadus, täpne wõi wõrkpalli wõistlustel. Ühtlasi juhin Linnaümbruse malewkonna kompaniide Postiaadress ja tõendus et kandidaat on wõistluste korraldajate tähelpanu sellele, ja üts. rühmade esindajate aasta peatöös- tegutsenud kohtuniknna rahuldawalt ehk et kohtunikkudeks kutsutaks eestkätt ülal olek peetakse samal päewal (kellaaeg lah- hästi wähemalt 5 awaliku! wõistlusel tähendatud isikuid. tine) Tondil, millest osawõtta igast üksusest wastawal alal. Tõenduseks wõiwad Juhin kõikide wahekohtunikkude tähel- kl. põhikirjas § 54 ettenähtud arwul. olla kandidaatide nimekirjade esitajate panu korraliku wõistlusprotokollide täit- Soowitaw on, kui esindajaks oleks samad eneste wõi wõistluste korraldajate poolt mise peale. Täpselt ja selgelt täita koik mehed, kes laskewõistlusele wahekohtunik- antud tunnistused ehk wahekirjad. Tõen- plankudes ettenähtud lahtrid, allakirju- kudeks määratud. dusest peab näha olema missugusel (ala, tada kohtunikkude poolt ning malewa Päewalord: aeg ja koht) wõistlusel kandidaat tegutses. staapi ära saata 2 eks hiljemalt 2 nä 1. Protokolli kirjutaja walimine. Nimekirjad saata malewa staapi ma- dala jooksul peale wõistlust. 2. 1931/1932 a. aruande kinnitamine. lewa spordiklubi nimele. Nändauhindade nimestik tuleb proto- 3. 1932/1933 a. eelarwe. Kui kandidaate ühel alal on kogunud kollide juure lisada. 4. Walimised: wähemalt 5, siis malewa spordiklubi Üksuse wõi üksiksportlase paremuse wäl- 5. Koosolekul ülestõstetud küsimused. nõutab keskliidu poolt wastawa katse- jaarwamise korral koos protokollidega (E. Saulep) komisjoni määramise, mille ees kandi- saata malewa staapi ka paremuspunktide Malewkonna päälik. daadid katse sooritawad. Katsed rahul- wäljaarwamise tabel. ,~ ~ < dawalt sooritanud kaitseliitlased omawad * (K. Saar) Kolga kompanii lasteklubi 1932 a. fpordikeskliidu wastawa alal kohtuniku major, malewa päälik. suwwe töökama: kutse ja warustatakse wastawa tun- Malewkondade spordiwöistlused Laskeharjutused lasteklubi liikmetele nistufega. Peetakse: peetakse: 1. ja 29. mail, 5. ja 19. juunil, Võrkpalli mängu kohtuniku kandidaa 3., 17. ja 31. juulil, 28. augustil, 11. diks saab ainult siis kui katse juba rahul- Linnaümbr. mlwk. 28. Vlll. (Koht ja 29. septembril. Katsesooritamised dawalt sooritatud ja kutse wääriliseks lahtine). kompanii meeskonnale lasteklubisse pääse tunnistatakse wastaw kandidaat, kui ta Kuusalu mlwk. 10. VIII. Kuusalus. miseks 17. mail ja 14. aug. Laske - on kohtunikuna tegutsemisel umbes '1 Kose „ (aeg lahtine) Kosel. wöistlufed laskeklubi liikmete wahel pee- aasta jooksul leidnud tunnustamist. Tä- Rapla „ 12. VI. Kehtnas. takse 24. juunil järgmiselt: 1) Sw. hendatud tunnistused on makswad was- Nissi ' „ 10. VII. Kernu!. w i n t p ü s si st kol. leit. J. Siiri ränd- lawa ala wõistlustel üleriiklises ulatuses Kloostri „ 2. X. Kloostris. auhinna peäle, distants 300 mtr., 15 lNatsuta läbipääsuna. Keila „ (aeg lahtine) Keilas. lasku, 2 proowilasku, kolmest asendist, Eelolewal suwel on kawatsus korral- Malewk. spordiwõistlusteks wõistluste nõuetaw silmade summa — 80; 2) S p o r- dada katsed kergejõustikus ja wõrkpallis. korraldajatel kawad wälja töötada olude d ip ussist major E. Morladti rändan- .Häälikute ja spordiklubide tähelpanu kohaselt ja saata malewa staapi kinnita- hinna peale, distants 50 mtr., 15 lasku, luhin sellele, et otstarbekas on walida miseks ning awaldamisea «Harjulases". 2 proowilasku, kolmest asendist, nõuetaw kohtunikkudeks isikuid, kes alaliselt ise (K. Saar) silmade summa — 105; 3) 9 mm. brow- wastawal alal ei wõistle. maior, malewa päälik. n i n g u st allohw. E. palata rändauhinna Määrustikkudena on makswad kaitse- peäle,' distants 25 mtr., 15 lasku, 2 "idu spordimäärused ja käsipalli mängude proowilasku, nõuetaw silmade summa — Märused, mis saadawal kl tarwetelaos, .70; 4) j a h i p ü s si st tuwide ja jänese ^allinnas, Kaarli tän. 8. pihta laskeklubi poolt wäljapandud au° . kergejõustiku ja wõrkpalli wahekohtu- hinna peale. Ulkkude kursustest 16, ja 17. apr. s. a. Linnaümbruse malewkonnale. Märkus: Kui eelpool märgitud sil- "otsid osa järgmised kaitseliitlased: ' I. made summat keegi wälja ei lase — jää Jannsen Herman, Jõulu Otto, ^ports- Linnaümbruse malewkonna las- wad auhinnad wäljäandmata. "uth Bleks. — Järwal, l. k; Linden- kewoistlused peetakse 22. mail al- Laskewõiftlustel wahekoh- Wald Alfred, Kõrtsini Martin - Wal- gusega kell 09.30, Kaitsew. Ühend. t u n i k u d on: wanem wahekohtunik — 2} l; Liiw Aleks. — Kernu t; Erm ÖPPeas. lasketiirudes Tondil. Kuusalu piirkonna instruktor kapt Dunkel, Anold, Möldermann Nud. - Napla k.; Lastewõistlused peetakse kõigist relwlii- liikmed: komp. plk. L. Oberg ja allohw. Wõit Heino, Koropinski Adolf — Ha- kidest ja klassides tingimustel, mis ette- E. Jalak. §?* t,; Kiwiberg Nikolai — Hageri k.; nähtud siin teisal awaldatud määrustes, Laskeharjutused kui ka wõiftlused pee- >-«man Karl, Weitman Mihkel - Keila wäljaarwatud püst. llp. „A. T." osawõt- takse Kolga lasketiirul märgitud päewadel £ "lema Adolf — Kloostri k.; Nii- jäid igas relwliigis ja igas klassis ä 3 algusega kell 10 hom. "lann Oswald, Maltman Karl - Pal- wõistlejat igast komp. (üts. rhm.). A ja Kolga komp. laskeklubi juhatus. 52 Harjutan Nr. 9
Saku kompanii lasteklubi laskewviftlufed 1. maist kuni 9. oktoobrini 1932 a.
Wõistlus- Proowi- Laske Osawõtjate Märkused Aeg Koht Relw Tist. laskude arw lask. arw asendid arw
1. V 1932 Komp. l. r. Sw. wp. — p. wp. 300/200 5+5+5 3 Lamades k. Omawahelised „ „ Sp. p., 50 5+54-5 3 Lk. pk. p. ,, Sw. Püst. 25 5 2 W. k. „ V 1932 Mustamäe l. v Sw. WP. — P. wp. 300 10+10+10 9 Lk. pk. p. 10+2 w. Pioneer pataljoniga 5. VII 1932 Komp. l. r. Sw. wp. — P. wp. 300/200 5+5+5+5 4 Lamades k. Omawahelised „ Sp. P. 50 10+10+10 9 Lk. pk. P. „ Sw. Püst. 25 7 2 W. k. „ 26. VI 1932 Waldekis Sw. wp. — P. Wp. 300 10+10+10 9 Lk. pk. p. 10+2 w. A. T. Rügemendiga 3. VII 1932 Komp. l. r. Sw. wp. — p. WP. 300/200 5+5+5 3 Lk. pk. p. Omawahelised „ Sp. Püss 50 5+5+5+5 4 L. k. ,, Sw. püst 25 5+5+5 3, W. k. „ 10. VII 1932 Sw. wp. — P. wp. 300 5+5+5 3 Lk. Pk. p. 10+2 w. Nabala kompaniiga 7. VIII 1932 Sw. wp. — p. wp. 300/200 10+10+10 9 Lk. pk. p. Omawahelised „ „ Sp. Püss 50 5+54.5+5 4 Põlwelt „ Sw. Püst 545+5 W. k. „ duell 14. VIII 1932 Sw. wp. — p. wp. 300 5+5+5 3 Lk. Pk. p. 10+2 w. Hageri kompaniiga 4. IX 1932 Sw. wp. — p. wp. 300/200 5+10+20 9 Lk. Pk. p. Omawahelised Sp. püss 50 5+5+5+5 4 P. k. „ Sw' püst 50 5+5+5+5 4 W. k. „ 2. X 1932 „ Sw. wp. — P. WP. 300 20+20+20 18 Lk. Pk. P. Klubi meister wõistlused (£>. Suursööt) kompanii pääliku k. t. Keila kompanii lll laskezuhataja dal suwiste pühal, s. 0. 17. mail Hageri grupi laskeharjutus on kompanii laske- wallamajja kell 10.00 hommikul riwi ja 3) naisk. Saku walla jaoskonna rajal 17. mail f. a. kell 19.09. lahing õppusele. Mitte ilmumise korral juhatus: esinaine E. Mitt, esinaise ase Kõigil grupi nimekirjas olewatel kaitse- teatada sellest rühma paulikule. täitja W. Marmor, sekretär A. Nurm- liitlastel laskmisele ilmuda. (R. Ernits) berg, laekahoidja M. Laks ja sekretäri Ühtlasi awaldan III laskejuhataja grupi Kompanii õppepäälik. asetäitja M. Sikk. Newisjoni komis- kaitseliitlaste nimekirja: J. Luurmees, Peningi komp. kaitseliitlastele. jon: A. Wei, E. Iurju ja Ä. Schwalbe H. Karas, R. Trikk, P. Luurmees, R. — kõik arwates 5. aprillist 1932. a. Aibaft, H. Alter, J. Weinberg, E. Ani- Peningi kompanii I rühma riwiõppus 4) naisk. Kloostri jaoskonna juha jaan, A. Lutland, W. Lind, 91 Alter, on 22. mai! ja II rühma õppus 29. mail tus: esinaine M. Woore ja juhatuse J. Weidenstrauch, A. Krims, G. Raudsepp s. a. Kogumine on I rühmal Perila as. liikmed: E, Vollmann, M. Ehrlich, O. kell 11,00 ja II rühmal Kalesi külas Pisang ja L. Grünberg. Newisjoni ja A. Peanberg. (3. Luurmees) kell 11.00. (B. Dietenberg) Laskejuhataja. komisjon: M. Koll, L. kimberg ja Kompanii õppepäälik. P. Willmann — kõik arwates 3. ap- Juuru komp. kaitseliitlastele. rillist -1932. a. I. 5) naisk: Triigi jaoskonna juhatus: Alates 22. maist s. a. igal nädala pu- Naiskodukaitse ala. esinaine L. Klooren, sekretär V. Nig hapäewal on kompanii laskerajal kaitse- lasson, laekahoidja M. Wolmerson, esi- walli tegemine algusega kell 7.00 hommikul. naise asetäitja S. Wolban ja sekretäri Ilmumine kõigil sunduslik peakoosoleku Harju malewa pääliku käskkiri. asetäitja S. Männik. Newisjoni ko- otsuse (10. apr. 1932 a. § 23) Põhjal. Nr. 18. misjon: M. Laurson, £. Suurkask ja II. Tallinnas, 9. mail 1932 a. £>. Graw — kõik arwates 10. aprillist Laskeharjutused kompaniil määran järg 8 1. 1932. a. miselt: I rühm, laskejuh. O. Rootsmann, Naiskodukaitse Karju ringkonnas lu- 6) naisk. Kuiwajõe jaoskonna ju- 22. mail ja 19. juunil, algus kell 14,00; geda asutatuks Saku walla jaoskond, hatus: esinaine L. Metua, esinaise ase- II rühm, laskejuh. J. Isak, 29. mail, arwates 5. aprillist 1932. a. täitja J. Aljasmets, sekretär W. No- 12. ja 26. juunil, algus kell 14,00; Õiendus: Ljh. Nr. 12. senbaum, sekretäri asetäitja M. Teppan ratsalomando, laskejuh. B. Laks, 22. mail, § 2. ja laekahoidja A. Metua. Newisjoni 12. ja 26. juunil, algus kell 16.00; Kinnitan naiskodukaitse jaoskondade komisjon: A. Luup, P. Naudwere ja III rühm, laskejuh. £>. Lindeberg, laske wulitud juhatused ja rewisjoni komis- E. Sekso — kõik arwates 10. aprillist harjutused pidada rühma laskerajal, lask- jomd koosseisus: 1932. a. mise aeg tema määramisel, millest (kuup. 1) naisk. Saku jaoskonna juhatus: 7) naisk. Iöelehtme jaoskonna ju- ja kellaaeg) teatada aegsasti minule. esinaine J. Veldemann, laekahoidja A. hatus: esinaine G. Gplik, sekretär S. III. Käsper, sekretär A. Goldmann, esinaise Langenbraun ja juhatuse liikmed: E. Gut- Noormalewlastele, kes kaitsewäes teeni- asetäitja L. Tols ja sekretäri asetäitja mann, A. Pitkwe ja M. Nooberg — nud ei ole, on õppus 29. mail ja 12. G. Sachssendahl. Newisjoni komisjon: koik arwates 10. aprillist 1932. a. > juunil s. a. Kogumine kell 18.00 walla- M. Männik, £. 3bus ja M. Tols — 8) naisk. Kurna jaoskonna juhatus: majas. (J. Koit) kõik arwates 3. aprillist 1932. a. esinaine A. Tapp, esinaise asetäitja E. Juuru kompanii päälik. 2) naiskodukaitse Järwakandi jaos- Papp, sekretär S. Nõmmik, sekretäri konna juhatus: esinaine L. Lentsmann, asetäitja L. Artow ja laekahoidjaks W. Hageri kompanii l-se rühma sekretär E. Jürwetson ja juhatuse liik- Meer. Newisjoni komisjoni A. Nosen- kaitseliitlastele. med: A. Neinwald, A. Saltsberg ja feldt, S. Warner ja S. Malstein — Palun ilmuda kõiki I-se rühma kaitse- L. Ott. Newisjoni komisjon: £. Her kõik arwates 10. aprillist 1932. a. liitlasi ühes relwadega ja tingimata neid, manson, M. Leppik ja L. Männik — 9) naisk. Saue jaoskonna juhatus: kes pole weel kaitsewäes teeninud, tolman- kõik arwates 10. aprillist 1932 a. esinaine £. Nawaraja, sekretäri. Meen- Nr. 9 Harjulane 53 tof, esinaise asetäitja E. Kiiswek, sekre- Saku walla j.: Armanda Nurmberg, II. tari asetäitja M. Tõewälja ja laeka- Alma Schwalbe, Marta Laks, Eliise Malewa arsti soowitusel jaoskondadel hoidja P. Sastok. Newisjoni komis- Zurjew, Meeta Sikk, Wiidas Marmor, praegu sanitaar-paunasid mitte muretseda, jon: K. Hern, E. Kliit ja N. Nund- Anette Wei ja Elly Mitt — kõik ar- sest on kawatsusel lähemal ajal pauna stük — kõik arwates 10. aprillist s. a. wates 5. IV. 1932 a. sisu muuta, millest teatan täiendawalt. 10) naisk. Harku jaoskonna juha § 5. (M. Moore) (J. Müürisepp) tus: esinaine J. Multer, sekretär A. Naisk. Harju ringkonnast lugeda lah- ring. esinaine. sekretär. Kruusmann ja juhatuse liikmed: L. Jaak- kunuks alljärgnewad naisk. liikmed: mann, E, Suharow ja L. Tamberg. Peningi j.: Salme Suurkuusk, Julie Lp. pr, M. Arak. Newisjoni komisjon: L. Annus, E. Nikko Suurkuusk ja L. Part — kõik omal Harju rwgkonnakogu palub ja £• Ehrmann — kõik arwates 10. ap soowil, arwates 10. apr. 1932 a. rillist 1932. a. Laitse j.: Alma Kurbel — omal Teid wastu wõtta suurimat tä 11) naisk. Rae jaoskonna juhatus; soowil, arwates 1. IV. 1932 a. nu tehtud töö ja nähtud waewa esinaine G. Päew, sekretär Ä. tttno Triigi j.: Helmi Marnot — surma eest. Iga algus on raske ja ja juhatuse liikmed: £. Mets, M. Hio läbi, arwates 1. IV. 1932 a.; Aneta selle tõttu on iseäranis suured ja K. Kesa. Newisjoni komisjon: £. Suurkask ja Helene Feldmann — mo- Teie teened Harju ringkonna Põldmäe, M. Kattenberg ja £. Mals- lemad eluk. muutmise tõttu, arwates roos — kõik arwates 17. apr, 1932. a. 1. maist !932 ä. juhtimises. Tänu Teie 5 aas 12) naisk. Anija jaosk. juhatus: Anija j.: Salme Mihk sünd-Anton tasele energilisele tööle ring- esinaine 21. Tomander, sekretär E. — elukoha muutmise tõttu, arwates 2. konna esinaisena on ringkond Johanson, esinaise asetäitja Ä. Einstein, V. 1932 a. jõudnud senisele tasapinnale. sekretäri asetäitja Ll. Lindemann ja laeka- Riisipere j.: Eliise Kuulep ja Helmi hoidja 3. Tomander. Newisjoni komis° Treiberg — mõlemad elukoha muutmise Loodame Teid peatselt omas jon: 9. Maures, L. Tomander ja M. tõttu, esimene arwates 14. III. 1932 a. peres jälle näha. Heidmets — kõik arwates 14. apr. 1932 a. ja teine — 19. IV. 1932 a. Ningkonna juhatus. 13) naisk. Waida jaosk. juhatus: Järwakandi j.: Hilda Bachmann — esinaine A. Selks, sekretär L. Sarw ja omal soowil, arwates 10. IV. 1932 a. juhatuse liikmed: E. Jussi, L. Walt- Kohila j.: 3da Aun — omal soo- Kodutütarde ala. prett ja E. Michelson. Newisjoni ko- wil, arwates 27. III. 1932 a. i. misjon: M, Puusepp, A. Jussi ja L. (K. Saar) Harju ringkonna juhatus oma koos Kangester — kõik arwates 17. apr. 1932 a. major, malewa päälik. olekul 1. V. s. a. kinnitas Kodutü- 14) naisk. Alawere jaosk. juhatus: esinaine M. Amjärw, sekretär J. Naa- Kõigite jaoskondadele. tarde jaoskondade vanemateks ja gul ja juhatuse liikmed: A. Pajupuu, I. abideks järgmised noorsoo-, haridus A. Papp ja L. Möls. Newisjoni ko- Ningkonnakogu koosolekul 24. IV. f. a. ja seltskonnategelast kes selleks lah misjon: H. Vomm, A. Einberg ja L. otsustati pidada ringkonna 5. aasta- kelt oma nõusoleku annud arvates Notta — kõik arwates 10. apr. 1932 a. päewa 26, ja 37. now. f. a. Tal- 1. maist s. a. linnas. Kawatseti esineda aktusel jsk.- 1) Kolga jaoskonna vanemaks j. § 3. dade ühise naiskooriga. Heiberg; 2) Varbola jaoskonna va Naisk. Naasiku jaosk. liige Leontine Palun teatada neid jaoskondi, kes nemaks H. Varm ja abideks : L. Krist- Abrams on abiellunud ja uueks pere oleksid nõus osawõtma laulukoorist, toe- juhan ning E. Pootsmann; 3) Rapla konnanimeks omanud „Nõmmik". tades osawõtjate arwu ja häälte koos- jaoskonna vanemaks M. Konks ja Naisk. Waltu jaoskonna liige Alice seisu, et suwe jooksul ühtlustamise mõt abiks Parts. ^lus on abiellunud ja uueks perekonna- tes saaks kohapeal koorisid instrueerida. II. nimeks omanud „Leinberg". Ringkonna juhatuse otsuse põhjal Soowitaw, et need jaoskonnad, kus ei tohi Kodutütarde rühmas olla üle Õiendus: Ljh. Nr. 5. koori moodustamine ei ole wõimalik, siiski 12 tütarlapse, nende juhiks on ring üksikud hääled selgeks õpiksid. konna poolt kinnitatud isik. §4. Laulud on järgmised: „Weel kaitse Naisk. Harju ringkonda lugeda was- III. kange Kalew" M. Hermann. Laulud Kodutütarde liikmekaarte ja vihke ^uwöetuks alljärgnewad kodanikud: nais- ehk lastekoorrdele II jagu; „Ilus , Peningi jaoskonda: Ella Tamm isamaa" A. Läte. M. Hermanni Laul- saab maleva staabist, hinnaga 6 s. kpl. la Anete Neinap — mõlemad arwates mise õpetus; ^Mälestus" J. Aawik. (M. Voore) (j. Müürsepp) 28. apr. 1932 a. 1933 a. Üldlaulupeo laulud. ring. esinaine. sekretär. Riisipere jaosk.: Erna Einpaul — Teateid palun saata Hageri jaos- arwates 1. V. 1932 a. konnaefinaifeprl.M.Kuuskmannile Järgmine ^Harjulane" ilmub , Rae j.: Leida Hio, arwates 28. IV. aadressil Hageri P.^ag., kes on ring- 35. mail f. a. 1932 a. konnakogu koosoleku Poolt walitud üld- Wäljaandja: Harju malewa staap. .Kõnnu j.: Helmi Verg — arwates laulu juhiks. 28. IV. 1932 a. Wastutaw toimetaja: K. Saar. Kolga j.: Herta Jalakas — arwates ^8. IV. 1932 a. Rawila j.: Alma Kruusement — "wates 20. IV. 1932 a. Paldiski j,: Hilda Ingeland — ar- i wates 20. IV. 1932 a. Kloostri j.: Linda Pisang, Olga Abiesinaist Helmi Marnotfi ^uns ja Melaine Aamisepp — koik mälestab kurbuses Naiskodukaitse Triigi jaoskond. "wates 15. IV. 1932 a. 54 Sarju lätte Nr. 9
Spordiriistade äri V. Resev-Resel TALLINN, Toompuiestee nr. 19 Kõnetraat 432-19.
Kõige odavamini ja soodsamini ostate meilt: jaigpane, voiieypane, võrke, kettaid, odasid, treening ülikondi, tn- koosid, pesapalle ja keppe ning kõiki teisi spordiabinõusi.
Kaitseliitlastele hinnaalandus.
W. Ehrenpreis', ftütt, Tallinnas, Nüittli 11. 1932 a.