Suvistepühi. Esti Korras

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Suvistepühi. Esti Korras Ilmub kaks korda tuus Toimetus ja talitus: Kuulutuste hind; Tallinn. Kaarli tän. nr. 8. Kuulutuste lUljel 8 f. m. m. Sarju malewa staap — tel. 451=91. Esimesel „ 10 „ Telsti sees 12 „ Tellimise hind aastas: K. l. 50 protsenti hinnaalandus. Älfuste wiisi —. il 50 snt. Tellimisi wõtawad wastu lõil tmp. Älsitult — ä 1 Ir. Harjulane päälikud ja naisjaosl. esinaifed. Kaitseliidu Harju malewa häälekandja *£: —^ Nr. 9. 10. mail 1932. a. V aastakäik. 1- . 1) Malewa plk. ksk. nr. 17; 2) Teadaanded; 3) Laskewõistluste määrused ja laskewõistlused 1932. a.; 4) Sportalade wahekoh- Sts U. tunikud ja malewkondade spordiwõistlused 1932. a.; 5) Allüksuste päälikute. korraldused; 6) Naiskodukaitse ala; 7) Kodutütarde ' " ala; 8) Kuulutused: - saadetud, mis maaoludes heaks tuleb lugeda. Erilist hoogu oli märgata Kuu- Kõigile malevapere liikmeile soovin häid ja salu malewkonnas. rõõmu rikka id 4. Alarmikawad ja ülesannete tundmine ning teadmine. Alarmikawad malewkondades täi­ Suvistepühi. esti korras. Malewkondade kawades on ettenähtud ka kõik üksikud ülesanded ning (K. Saar) kohused wahipostidele ja patrulliteenis- major, tufeks. See on hää. Tuleb aga lugeda Harju maleva päälik. puuduseks asjaolu, et üldkawadest pole tehtud wäljawötteid mitte kõikidele wastawatele kompaniidele ja wähematele pääliku abi siiski suurema wiiwituseta üksustele, mispärast ka paiguti tuli ette, käske ja korraldusi edasi andma, tehes et mitte kõik mehed ei teadnud täpselt Harju mailma paitutelt teiisktem. seda rahulikult ja asjalikult. Kasud omi ülesandeid, ei osanud tegutseda walwe alla antud eseme kaitsmisel, ei teadnud Nr. 17. said kõik edasi antud. Juhin tähelepanu asjaolule et igal oma laskekohta tulistamisel, ega teadnud, Tallinnas, 6. mail 1932. a. päälikul peab olema wähemalt kaks mis teha kinnipeetud isikutega wõi kui- § 1. asetäitjat ning wiimased peawad alarmi das kahtlasi isikuid ära wiia, kui postil Awaldan teadmiseks ja täitmiseks küsimustes sama kodus olema, nagu kõigest üks isik. Iseäranis nõrgad kaitseliidu ülema ksk. Nr. 24 — 1932. a. päälikud ise. olid walwurid Iõelehtme sillal (Kuusalu „25.12%. aprilli öösel korraldasin alarmi 2. Alarmeerimise wahendid. malewk.), kes tõsises olukorras waewalt Harju malewa Kuusalu malewkon- Alarmeerimise wahenditena lubasin ära­ oleks suutnud oma ülesandeid täita Nas ja 27./2S. aprilli öösel alarmi Sa<- kasutava telefone. Teistest wahenditest Nõuan, et malewates ja nende allük- kalamaa malewa Põltsamaa ma- leidsid kasutamist peamiselt wirgatsid. kustes, kus seda weel tehtud ei ole, lewkonnas. Alarmeeritud said: Kuu- Põltsamaa linnas tegutses ka üks alarmi üldkawadest tehtaks wastawad salu ja Põltsamaa malewkonnad. Ül- käsisireen, — kuid wiga seisis selles, et allkirjadega kinnitatud wäljawõtted wa- distest tähelepanekuist alarmi kohta mär- sireen huugas ühel kohal kõrgete ma- hemate allüksuste (komp., rühm, jagu, 9rn ära järgmist: jade wahel ja sellepärast oli teda wäe- postide tabelid, patrullide teenistustabelio 1. Alarmeerimine. walt kuulda linna serwadel. Sireeniga jne.) jaoks, mis hoida wastawate Pää- Kuusalu malewkonna alarmeeri­ wastaw meeskond oleks pidanud liikuma, tikute juures kinnipitseeritud ümbrikutes, miseks kasu andis edasi malewkonna pää- kui seda olukord lubab, kas jalgratastel millised awada ainult häire korral. nk Jaan Ilbak. Päälik Ilbak alarmi wõi autol ning signaale andma mitmes Ka tuleb igale kaitseliitlasele juba ük­ Jftfu edasiandmisel awaldas suurt kind- kohas, sest see kahtlemata oleks kiirus­ susesse astumisel teatada ülesanded ja ^ust, rahulikkust ja eeskujuliku alarmi tanud meeskondade kogumist. Loen puu­ kohused häire korraks (kuhu koguda, ko- lawa tundmist. Päälik Ilbak^i tegewus duseks, et Põltsamaa linnas ei leidnud gumise wiis jne.). Kui häire wäljas, °ft kõigiti kiiduwäärne ning laitmatu. tarwitamist mürsud, mis on ühed kind- siis on juba hilja seletada, kuidas ja Põltsamaa malewkonna päälik lamad häirimise wahendid linna oludes kuhu minna, mis enesega kaasa wõtta, ^Ugen Neial oli haige, lamades pala­ ning samuti ka teistes rahwasterikastes keda teel äratada wõi kuidas kask edasi wikus woodis. Awanes wõimalus jäl- keskustes. wiia. 2lda, kuidas asetäitja tegewus areneb, 3. Kogumine. Üksikud postid olid ühemehelised. "lärmi kasu malewkonnale andis edasi Meeskondade kogumine mõlemates ma- Postil peab ikka seisma wähemalt kaks "alewkonna pääliku abi k. t. Eduard lewkondades kiire. Postidele esimised meest. Puudusid mõnes kohas ka walis- Lindeberg. Waatamata sellele, et alarmi mehed ilmusid juba esimese pooletunni postid kogumiskohtades, sellega puudus müstik hulgal ajal abi käes polnud ol- jooksul kuna 1—2 tunni jooksul kõik pos* ka wõimalus kaugematel postidel lask- "ud, nagu seda kõigest näha oli, asus tid olid sisse wõetud ning patrullid wälja- misega enesele abi kutsuda, sest pauke 46 Harju l a n e Nr. 9 ruumi polnud kuulda ja ilma wälise päälik kasutab igat juhust, iga waba mi- fed, waatamata selle peale, et nad wäl- tunnimeheta wõib ka ootamata hädaoht nutit, et meeskonnale seletada, kuidas te- jaspool kaitseliidu teenistust wõtnud läbi ruumis wiibijaid tabada." gelikult tuleks kaitsta kaitse alla wõeta- weel umbes paari aastase sõjalise kas- Postidele olid mõnes kohas määratud wai eset. Kujutades waenlast kord siit, watuse õppekursuse koolis eneses, — esi- nõrkade teadmistega malewlased, mida kord sealt, otsitakse ja wõetakse tegelikult nesid riwis, üld sõjalises wäljaõppes, põhjustasid asjaolud, et taheti lähemate sisse wastawad tulistamise kohad ning relwatundmises ja relwakäsitamises äär- meestega esemeid kiirelt sisse wõtta, kuigi positsioonid.^ Peäle kõige muu sellega miselt nõrgalt. Olen juhtinud malewa nad walweteenistuseks igakord mitte kõige teritatakse malewlaste sõjalist mõtlemist päälikute tähelepanu sellele, et noortele kindlamad polnud. See on õige, et kii- ning taipamist. tulewad relwad wälja anda alles pärast rus ei tohi kannatada, kuid siis oleks Ootan päälikutelt oma algatust, roh­ noorte kursuse läbiwõtmist ning wasta- tarwis olnud ka jalamaid uued mehed kem korraldawat kätt, rohkem energiat wate katsete sooritamist õppeta postidele saata, kui nad kogumise kohta selleks, et malewlase waba aeg täiel mää» wade ulatuses, mis peastaabist wälja jõuawad, mida aga mitte ei tehtud. Ei ral saaks ära kasutatud, kui ta kord juba saadetud. Seda minu käsku pole igal ole mõtet määrata postile täies koos- kaitseliidu teenistusse on ilmunud. pool — nii Harju- kui ka Sakalamaa seisus noori ehk jäüegi liiga wanu, 6. Relwad ja laskemoon. malewas — mitte täpselt täidetud, nagu seda mõnel pool märkasin, sest Nelwade eest hoolitsemine ja relwade Sakalamaa malewa päälikul nende teadmised polnud kuigi kindlad. käsitamine enamwähem korralik. Tuli Põltsamaa tööstuskooli õpilastelt 5. Riwiline külg ja waba aja siiski ette kaitseliitlasi, kes oma Püssi weel relwad kohe käest ära wõtta ja ärakasutamine. küllaldaselt ei tunnud ja isegi ei osanud wälja anda neile, kes relwu oska- Mis tõsiselt soowida jätab, see on kokku Panna. Püstol-kuulip. käsitamine wad käsitada. Paljudel tõsistel — sõjawäelise külje nõrk wäljendus. üldiselt hea. Kuusalu malewk. Kõnnu ja kiitust ärateeninud malewlastel Sündigu esinemine ehk tegewus riwis kompaniis püstol kuulip. meeskond aga Põltsamaa malewkonnas puudusid wõi üksikult, üldine mulje on nõrk — alles organiseerimata, kuna Iõelehtme aga hoopis relwad. See asjaolu siin tuleb parandust tuua. komp. esines kiiduwäärselt. peale kõige muu näitab ka seda, et Põltsa- Paar näidet: panin tähele mehi, kes Püssi puhastusõli polnud imbunud maa malewkonnas kaitseliidu instruk- ei teadnud, mis teha käskluse „Ioondu" malewlasteni. Oli polnud koguni male- tori töö on olnud wäga halb ehk järele; nägin mehi, kel püss ühes käes, wa staabist wälja wõetud. Nelwu pu- isegi pikema aja kestel hoopis puudunud. teine käsi terwitamiieks mütsi äärel; tor- hastatakse kumbagis häiritud malewkon- Mina saan aru, et malewlasi ei saa kas silma, et püsse riwis hoiti isegi ta- nas juhuslikkude õlidega, mis relwa wõib wäga tihti tülitada, ei saa wäga tihti gurpidi (luku külg ettepoole); tehti tihti rikkuda. 26 aprillil malewapäälikute koos- kutsuda kaitseliidu teenistusse õppusteks, suitsu kohas ja korras, mida sõjawäeline olekul kinnitasid malewa Päälikud erandi- — kuid ka seda ei suuda mina mõista, distsipliin mitte ei luba; käsklused, esine» tult, et püssi puhastusõli on igas üksu- et instruktor Põltsamaa malewkonnas mised, rapordid — seda kõike tuleb weel ses ja ka igal mehel Siit on näha, pärast Heimthali laagrit kuni käesolewa kõwaste ja põhjalikult korrata. Need et mõneb malewa päälikud räägiwad seda, ajani kohati ei ole korraldanud ühtki märkmed puudutawad mitte ainult ma- milles nad kindlad pole. Loodan, et tu- õppust peale laskeharjutuste ja sedagi lewlasi, waid suurel määral ka päälikuid, lewikus minule mittetõeoludele, wasta- harwa. See selgus malewlaste sõna» kelledest kohtade peal paljugi ära ripub. waid ettekandeid enam ei tehta. Harju dest, kes awaldasid lootust, et tulewikus ja Sakalamaa malewa päälikutel minule Praeguste hääde püüdmiste ja meele-' õppusi tihedamalt saab olema. olude juures siin saab ning peabki pa- ettekanda, miks Püssiõli malewlasteni randust tooma. pole jõudnud. 8. Organisatsioon. Tean, et mehed — malewlased ise ei Põltsamaa malewk. puudusid püstol- Palju on mehi, kes ei tunne kaitse­ salli'üleliigset lodewust ja saawad kur­ kuulipildujate kasettide nahast kandetaskud. liidu organisatsiooni, ei tea — millises waks, kui hää tahtmise juures nad ei Samuti oli Põltsamaa malewkonnas K. jaos, rühmas nad teeniwad ja kes nende suuda nii hästi esineda, nagu
Recommended publications
  • Kui Das Ja Kuhu Prü Gi Sor Tee Ri Da? Jäät Me Te Sor Tee Ri Mi Se Ja Tei Ne Ri Te Asu Ko Had
    2 SÕNUMITOOJA 9. jaanuar 2008 SÕNUMITOOJA Kui das ja kuhu prü gi sor tee ri da? Jäät me te sor tee ri mi se ja tei ne ri te asu ko had. külasse. kes ku se saa lis in fo päe v jäät - Oli keskmiselt edukas aasta taas ka su tu se Es mas päe va, 7. jaa nua ri me te sor tee ri mi sest. In fot an- kor ral da mi se ko hus tus õh tul toi mus Kuu sa lus kor te - Lok sal käiak se na vad spet sia lis tid Ragn-Sell - Palusime omavalitsusjuhtidel nimetada eelmisel aastal on jäät me sea du se ga riü his tu te al ga tu sel tea be päev, lin na va lit su ses kü si mas sist ja Ees ti Jäät me käit le ja te kordasaadetut ning paljuski langesid need kokku toimetuse pan dud ko ha li ke le kus osa le sid Ra dix Hool du se, Lok sa Hal jas tu se juht Al lan Lii dust. Plaa nis on te ha jäät - seisukohtadega, kui analüüsisime lehes ilmunu põhjal möö - oma va lit sus te le. ETO ja val la va lit su se esin da- Ala järv rää kis, et jäät me te me te näi dis sor tee ri mi ne. dunud aastat. Prü gi fir mad saat sid aas ta jad. Rah vast ko gu nes pal ju. sor tee ri mi se koh ta käivad Lok sal on pa be ri- ja pa pi Loksale rajati keskne jalgtee ning Kuusalus pikendati ale - lõ pus klien ti de le koos ar ve te - paljud lin na va lit su ses sel gi tu - kon tei ne reid 6 ning se ga pa - viku läbivat kõnniteed.
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Aruküla Põhikooli Põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08
    Aruküla Põhikooli põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08. märtsi 2011. a. määrus nr 8 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõike 2 alusel. 1. Peatükk KOOLI NIMETUS, ASUKOHT JA LIIK § 1. Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool. § 2. Kooli asukohaks on Põllu 5 Aruküla 75201 Raasiku vald Harju maakond Eesti Vabariik § 3. Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus. § 4. Kooli pidajaks on Raasiku vald. 2. Peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. § 6. Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 3. Peatükk KOOLI TEGUTSEMISE VORM § 7. Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel. § 8. Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass. § 9. Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass II kooliaste – 4.-6.klass III kooliaste – 7.-9.klass 1 § 10. Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9. klassi õpilastele Aruküla alevik, Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere ja Rätla külad.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Peningi Küla Arengukava
    RAASIKU VALLA PENINGI KÜLA ARENGUKAVA 2018 – 2023 VASTU VÕETUD: Peningi küla üldkoosolekul 18. jaanuaril 2018.a Osales 20 külaelanikku. Arengukava valmis KOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMMI toetusel. SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................ 3 1. KÜLA KIRJELDUS JA PRAEGUNE OLUKORD ................................................................. 4 1.1 Paiknemine ja ajalugu ........................................................................................................................................................ 4 1.2 Rahvastik ............................................................................................................................................................................. 5 1.4 Sotsiaalne keskkond ........................................................................................................................................................... 6 1.5 Külaelanike koostöö ............................................................................................................................................................ 6 1.6 Küla muutumine ja arengutendentsid ............................................................................................................................... 7 1.7 Infrastruktuur ....................................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava 2013-2024
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013-2024 (ajakohastatud 2014) Aruküla 2014 1 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS …………………………………………………………………………3 1.1. Ülevaade Raasiku vallast …………………………………………………………….... 4 1.2. Koostöö, ressursid ja valitsemine ………………………………………………………5 1.3. Strateegia, missioon ja visioon ……………………………………………………… 11 2. HARIDUS, KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ 2.1. Olukorra kirjeldus ……………………………………………………………………..12 2.2. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….19 3. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA LASTEKAITSE 3.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………21 3.2. Probleemid ……………………………………………………………………………..23 3.3. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….23 4. TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE 4.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………24 4.2. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….24 5. MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND 5.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………26 5.2 Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 27 6. EELARVESTRATEEGIA 6.1. Olukorra kirjeldus, eesmärgid ja ülesanded ………………………………………….. 28 6.2. Eelarvestrateegia rakendamise keskkond …………………………………………….. 29 6.3. Vallaeelarve prognoos aastateks 2015-2018 ………………………………………… 37 7. TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVAD 7.1. Tegevuste kava ………………………………………………………………………. 43 7.2. Investeeringute kava …………………………………………………………………. 45 Lisa 1 Eelarvestrateegia aastani 2018 tabelid 47-55 Lisa 2 SWOT-analüüs 56-71 2 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 1.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Peningi Küla Arengukava 2011
    RAASIKU VALLA PENINGI KÜLA ARENGUKAVA 2011 – 2015 VASTU VÕETUD: Peningi küla üldkoosolekul 06. veebruaril 2011.a Osales 22 külaelanikku ja mõisaomanik. SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. KÜLA KIRJELDUS JA PRAEGUNE OLUKORD ..................................................................4 1.1 Paiknemine ja ajalugu.........................................................................................................................................................4 1.2 Rahvastik..............................................................................................................................................................................5 1.3 Looduskeskkond ..................................................................................................................................................................7 1.4 Sotsiaalne keskkond ............................................................................................................................................................7 1.5 Külaelanike koostöö ............................................................................................................................................................7 1.6 Küla muutumine ja arengutendentsid ...............................................................................................................................8 1.7 Infrastruktuur......................................................................................................................................................................9
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Teehoiukava 2021-2024
    RAASIKU VALLA TEEHOIUKAVA 2021-2024 Aruküla 2020 Raasiku valla teehoiukava 2021-2024 Sisukord 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus ............................................................................... 3 2. Teede üldandmed ja seisukord ........................................................................................... 5 3. Teehoiukava kavandamise ja finantseerimise põhimõtted ................................................. 5 4. Finantsplaan ja teetööde nimekiri ...................................................................................... 7 2 Raasiku valla teehoiukava 2021-2024 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus Raasiku valla teehoiukava on valdkondlik arengudokument, kehtivusega aastani 2024. Teehoiukava koostamisel on järgitud liiklussagedust, liiklusohutust, olemasolevate teede seisukorda, koolibusside liiklusskeeme, keskkonnakaitse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande nõudeid ning muid olulisi asjaolusid. Kava koosneb kirjeldavast osast ja finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning vallale kuuluvate teede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjast. Kavas kirjeldatakse teehoiu rahastamist varasematel aastatel ja arengukava perioodil. Teehoiukava eesmärkideks on: - parendada kruusa- ja asfaltkattega teede seisukorda läbi hoolduse ja remondi; - ehitada alevikes kruusateed vähemalt pinnatud teede tasandile; - ehitada välja olemasolevad pinnaseteed vähemalt kruusatee tasandile; - suurendada tolmuvaba teekatete osakaalu tiheasustusaladel
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Harjumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Loksa Loksa Viimsi TALLINN Maardu Jõelähtme Kuusalu Harku Paldiski Sommerlingi Kehra Saue Keila Aegviidu Raasiku Keila Anija Saku Vasalemma Saue Padise Kose Nissi Kõue Tallinn 2004 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Harjumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 18 Tallinn 2004 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Harjumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Harjumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-77-0 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Pärandkultuuriobjektid Raasiku Vallas. Allikas: Maa-Ameti Pärandkultuuri Kaardirakendus, Seisuga Aprill 2018
    Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 5 Pärandkultuuriobjektid Raasiku vallas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga aprill 2018 Jrk Nimetus Asustus- Objekti tüüp Reg.-number Objekti Seisund nr üksus ulatus, m 1 Metsavahikoht Perila Vahtkondade kordonid 651:VKK:001 50 hästi või väga hästi säilinud 2 Lubjaahi Pikavere Lubjaahjud ja lubjapõletamiskohad 651:LUA:001 40 säilinud 20-50% 3 Meierei koht Härma Muud mõisaaegsed tootmishooned 651:MTH:001 20 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata 4 Vana karjamõis Perila Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:001 100 säilinud 20-50% 5 Peningi vallamaja Peningi Vallamajad 651:VAL:001 20 hästi või väga hästi säilinud 6 Rebastalu mägi Kiviloo Vanad kohanimed 651:KON:001 100 säilinud 50-90% 7 Katku talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:001 40 tüüp määratav, säilinud alla 20% 8 Viljakuivati Rätla Pärandkultuuri märgid Nõukogude ajast: 651:PNL:001 30 säilinud 50-90% piimapukid, tootmishooned, siloaugud 9 Taluase Rätla Põlised talukohad 651:TAK:002 10 tüüp määratav, säilinud alla 20% 10 Potitööstus Rätla Savitööstused, savitöngid, telliseahjud 651:SAT:001 100 säilinud 50-90% 11 Perila-Esku karjamõis Perila Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:002 100 tüüp määratav, säilinud alla 20% 12 Keldriaugu talukoht Perila Põlised talukohad 651:TAK:003 60 tüüp määratav, säilinud alla 20% 13 Nõmme talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:004 50 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata 14 Metsa talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:005 70 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata 15 Tussulinn
    [Show full text]
  • Aruküla Põhikooli Põhimäärus
    Väljaandja: Raasiku Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 14.03.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2014 Avaldamismärge: RT IV, 28.12.2012, 42 Aruküla Põhikooli põhimäärus Vastu võetud 08.03.2011 nr 8 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõike 2 alusel. 1. peatükk KOOLI NIMETUS, ASUKOHT JA LIIK § 1. Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool. § 2. Kooli asukohaks on Põllu 5, Aruküla 75201, Raasiku vald, Harju maakond, Eesti Vabariik. § 3. Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus. § 4. Kooli pidajaks on Raasiku vald. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks jakoolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. § 6. Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 3. peatükk KOOLI TEGUTSEMISE VORM § 7. Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel. § 8. Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass. § 9. Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass; II kooliaste – 4.-6.klass; III kooliaste – 7.-9.klass. § 10. Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9.
    [Show full text]