Jatele Ülemäära Laenanud Pangad Ei Lase Kortereid Turuhinnaga Müüa 10

Mis o mullu eduk ettev TOP 100 6 Estonia’s Leading Enterprises | Tellijatele TOP 100 | november 2008 Arnout Lugtmeijer 14–15 Ekstra 16–19 Puhkepäev Eesti edukaimad Olen Miks hüppab ettevõtted vist maali hind

Ajakiri toimetatakse tellijale kahe päeva jooksul. õimalusi Tehnoloogia loob v oksjonil äkki need Teie heaks tö ainus elus ” järsult üles? olev hollandlane, Nädalavahetus Investor 27 kes ei Millistesse oska uisu- aktsiatesse tada. raskel ajal Broadway Ütleb teist aastat järjest Äri- päeva TOP 100 võitnud E.O.S. investeerida? hittmuusikal Vopaki juht Arnout Lugtmeijer oma juurtest rääkides. Tallinnas | 28.–30. november 2008 | nr 219 (3704) | 23 kr | solgivad Pangad turgu Kinnisvara. Jänni jäänud arendajatele ülemäära laenanud pangad ei lase kortereid turuhinnaga müüa 10–13

Selles majas müügis olevatele korteritele Tallinnas Mustamäel Keskuse tänaval on arendaja sõnul SEB määranud minimaalse lubatud müügihinna. Foto: Julia-Maria LInna

Kruuda ja Rahumaa Mida teha Estonian TELLIJATELE murravad piike Airiga? Padar: paanikaks

Alta Capitali juht Indrek Rahu- Investeerimispankur Rain Lõh- nr 7 – NOVEMBER 2008 KIRGLIK ELU > Unistused Berettalt >Hobi – Ermitaaž maa põhjendab Kalevi tehin- mus annaks Estonian Airi ma- siiski põhjust pole >Sitsiilia hõrgutised gu luhtumist turuvapustusega, jandada Tallinkile, kes on suut-

kuid Kalevi suuromaniku Oliver nud laevad käigus hoida. Äri- Rahandusministeeriumi uue dujääk. “Ega ma siin midagi SUND LUUA Kruuda sõnul pole see põhjen- mees Joakim Helenius soovi- prognoosi järgi tabab Eestit väga rõõmsat ei näe, aga paa- KÕNNIB Ajakiri MÖÖDA toimetatakse dus vettpidav ja ta lubas esita- tab riigil kaasata lennuﬁrmas- 2009. aastal 3,5% langus ning nikat ka mitte,“ kommenteeris PIIRE tellijale kahe KOKO peaarhitekt Raivo Kotov kompab päeva jooksul. da oma kahjunõude. 4–5 se täiendavaid investoreid. 6 rahandusminister Ivari Padar 5 miljardi suurune eelarve puu- minister Ivari Padar. 9, 26 arhitektuurile seatud piire ühendades Raivo Kotov 32

aripaev.ee Kes käisid Äripäeva TOP 100 ballil? vaata pilte täna kell 10 Äripäev 28. november 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 52 PÄEVA

JÄI SILMA nädal Annika Matsoni pilgu läbi NÄDALA FOTO Rahumaa mi esitamine – SAS ütles, et paneb raha lennufirmasse on pada ja vaid sel juhul, kui valitsus oma osalusest loobub. Saatust trotsides Kruuda katel? Et Ansip sellise sisu- ga kirja saladuseks kuulu- rimeeste Indrek Ra- tas, oli vale samm. Siin pol- Ähumaa ja Oliver nud ju miskit äri- ega julge- Kruuda vägikaika- olekusaladust kaitsta. Huvi- vedu jälgides tuleb vägisi tav, milliseid kirju on Ansip meelde nii vanasõnu kui ka veel saladuseks kuulutanud kirjandusklassikat. ja kas salatsemine on üld- Esimese näiteks võiks se üht demokraatlikku riigi- olla “Pada sõimab katelt, juhti iseloomustav joon. ühed mustad mõlemad” ja Teiseks arvan ma, et Ees- teise piltlikustamiseks üt- ti riik võiks müüa Estonian lus Vilde “Pisuhännast” – Airi SASile, kuid vastu küsi- kord Vestman all ja Piibe- da osalust SASis. Selle idee leht peal, kord Piibeleht on varem välja käinud ka peal ja Vestman all. majandusminister Juhan 94 miljonit krooni maks- Parts. tud ettemaksu tagasisaa- Praegu on SASis osalust mine koos viivistega on omavate riikide tükid järg- põhjus, miks Rahumaa mised: Rootsi riik 21,4%, Kruudale kuuluvate kasum- Taani 14,3% ja Norra 14,3%. like firmade aktsiad aresti- Kokku on nende kolme rii- da laskis. Selge on see, et ra- gi käes 50 protsenti firmast. hahädas on praegu mõle- Tulevikus võiksid osalused mad mehed ja kokkuleppele jaguneda nii, et neli riiki, sh nad ei jõua. Üle jääbki vaid ka Eesti, omaks kokku 50 vägikaigast vedada. protsenti SASist. Sammas väärt Saamatud ei Estonian Airi? tohi juhtida iik saaks Estonian Ai- lennufirmat Rri osaluse eest sama palju, kui maksab va- len täiesti nõus badussamba ehitus. SAS üt- Oaripaev.ee lugejate- les, et on Eesti riigi osaluse ga, kes kirjutasid, et eest Estonian Airis valmis Eesti vajab avatud konku- maksma kahekohalise mil- rentsi. Iiri odavlennufirmat Et täistuisanud ja libedatel kõnniteedel suudavad turvaliselt liikuda vaid tsirkuseakrobaadid ja Hiina lapsvõimlejad, tuleb puue- joninumbri Rootsi krooni- Ryanairi on näiteks aastaid tega inimestel pealinnas ringi liikumiseks leida alternatiivseid viise. Sellisel eluohtlikul viisil liikus ratastoolis mees üleeile Tondi des ehk vahemikus 15–150 Tallinnast eemal hoitud ja tänaval. Foto: Andres Haabu miljonit krooni. Vabadus- seetõttu on piletihinnad ab- samba ehitus Vabaduse väl- surdselt kõrged. jakule läheb maksma 140 Kui Riiast saab 700 kroo- LEMMIKUD LUGEJA ARVAB aripaev.ee miljoni krooni ringis. ni eest edasi-tagasi pileti Eile tõi Äripäev avalikku- näiteks Saksamaale Frank- SEB: surve krooni ja lati kur- Lember: on aeg objektide ehitusse, kuna ehi- mas, siis on ilmselt võima- se ette 17. novembril Root- furti, siis Estonian Air ei pa- sile kasvab tushinnad on madalad. Samu- lik mõistlik raha saada. Ainu- sist lennukompanii SASi ku isegi oma kampaania- SEB ülevaade hoiatab, et Bal- rakendada riiklikud ti on hea aeg kulukate refor- ke põhjus, miks riik võib üldse bossilt Mats Janssonilt saa- te ajal ligilähedastki hinda. timaade suured jooksevkonto võlakirjad mide läbiviimiseks. mõtelda Estonian Airi omami- bunud kirja peaminister Ja mis on tulemuseks? Vaa- defitsiidid 2009. aastal kasva- Eks küsimus ju ongi selles, sest, on emotsionaalne, kuid Andrus Ansipile, mille too tamata kõrgetele hindade- tavad vahetuskursi täpsusta- Uskumatu, aga rahvaliitlas- kas me ise oma riiki usaldame müügist võidaksid ilmselt kõik siis kohe viieks aastaks äri- le läheb Estonian Air ikka- mise riske, eriti Lätis. telt tulevad ka mõned nor- või mitte? See, et riik peaks – nii Eesti riik, maksumaksjad saladuseks kuulutas, sest gi põhja. maalsed ideed. Olen mitu kor- majandusse raha suunama, kui ka reisijad. SASi kirja sisu oli rahapuu- Saamatus on selle asja Kohus arestis Alta Capitali da mõelnud, miks meie riik on igati mõistlik ja kui seelä- duses vaevleva Eesti riigi nimi ja saamatud ei peaks nõudel Kalevi varad midagi sellist käiku ei lase. bi majandus veidigi kasvama Tallinn trahvib lund peaministrile ultimaatu- juhtima lennufirmat. Alta Capital Partners taotles Aga mis pärast laenu võt- hakkab, siis ongi tulu riigieel- Harju maakohtult Kalevi akt- mist edasi saab? Larista- arvesse tekkinud. mitte rookivaid Riik saaks siate arestimist. me ära ja lähme laiali? Halligi, kinnistuomanikke hakkame osamakseid ja int- Ansip salastas heal juhul Seli: mul pole plaani iseend resse tagasi maksma! Munitsipaalteed on Tallin- hävitada Iseenesest tundub väga Äripäevas ilmunud nas kõige hullemas seisus, Estonian” Airi osaluse Ärimees Neinar Seli nimetas sümpaatne mõte olevat, kuid SASi kirja äkki alustaks sealt ja trahvijad eest sama palju, kui praegust negatiivset suhtu- arvan, et Ansip ei saa ennast haaraku parem labidad. mist üksteise võidu turu alla- näidata riigimehena, kes Rah- Ühelt poolt on SASil õigus. Mis te siis nüüd pahandate. maksab vabadus- rääkimiseks. “Mul ei ole plaa- valiidu idee ellu viib, ning see- Kui riik on peremees, siis ta Kinnistuomanik ju ei pea tööl samba ehitus. ni iseend hävitada,” arvab Seli tõttu sumbub igasugune opo- võiks hoolitseda oma vara käima ning elab muidu muga- selle kohta. sitsiooni katse majandusse maine eest ja mitte spekulee- vat elu. Asi tal siis nüüd see raha juurde tuua juba eos. rida pankrotist. Teiselt poolt üks kord linna heaks rüga- Võiks mõelda, mida enne aga SAS valetab. Ei tahtnud da. Tõesti on häbiasi, kui mui- valimisi suust välja ajada. Igal SAS arendada Estonian Airi du perfektselt puhtas linnas RAAMATUPIDAMISTEENUSED•KONSULTATSIOONID juhul on ebapopulaarne min- juhtivaks firmaks. Isegi Tal- pole kinnistuomanikud kõnni- na rahva rahakoti kallale. linna pole nende sihtkohade teid puhtaks tehtud. Neilt tu- äriühingutele, korteriühistutele, mittetulundusühingutele, FIEdele Täiesti nõus, et praegu on kaardil. lekski kinnistud sundvõõran- parim aeg teha suuremahu- Eesti riigil oleks mõistlik Es- dada, kui nad sellise pisias- VESIIR OÜ Tel 680 6030 Faks 680 6031, e-post [email protected], www.vesiir.ee lised investeeringud infra- tonian Air ära müüa. Kuna jaga hakkama ei saa nagu lu- struktuuri, koolide ja sotsiaal- praegu on ostuhuvilised ole- mekoristus! reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev REKLAAM 3 Äripäev 28. november 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 4 TSITAAT Taotlus on tehtud pigem meie” enda rahalise nõude tagamiseks. UUDIS Indrek Rahumaa, Alta Capitali omanik spekulat- sioonist, et nad peletavad teisi ostjaid

KASUMIPLAAN Eesti Post plaanib kasumit 22 mln kr Eesti Post plaanib teenida järgmisel aastal majandus- Džentelmenide kätš tegevusest kasumit 22 miljonit krooni. 2009. aasta eelarve tulude Esmaspäeval sai aga teata- Alta Capital Partnersi juht Mullu sügisel leppisid Indrek Rahumaa kavandamisel on lähtutud Rahumaa vaks, et Alta Capital Partnersi Indrek Rahumaa põhjendab Kruuda ja Rahumaa suure kä- põhjendab nõude konservatiivsest prognoo- gruppi kuuluv AS Alta Foods nõude esitamist olukorra jär- ra saatel ning kompvekke lut- esitamist olukorra sist, teatas Eesti Post eile. on Stockholmi arbitraažiins- su halvenemisega finantstur- sutades kokku Kalevi kommi- järsu halvenemise- Ettevõtte järgmise aasta tõmbas tituudile esitanud taotluse, gudel – nimelt on ostu-müügi- vabriku ja Tere piimakontser- ga finantsturgudel. eelarve kogumaht on 1,01 saamaks tagasi ASi Kalev toi- lepingus säte, mis võimaldab ni müügi. Fotomontaaž, fotod Erik miljardit krooni. Kruudal duainetööstuse ja ASi Tere Alta Foodsil rahaturgudel krii- Praeguseks on “aasta te- Prozes ja Andres Haabu “Eelarve koostamisel on ar- omandamiseks kevadel tasu- si tajudes tehingust ühepool- hing” täielikult liiva jooks- vestatud teguritega, mis tud kuue miljoni euro (umbes selt taganeda. nud. Kruuda peab oma sõnul mõjutavad eelseisvat aas- vaiba alt 94 miljonit krooni) suurust et- Kalevi suuromanik Oliver läbirääkimisi teiste võimalike tat – postiteenuste turu temaksu. Kruuda ei pea turuvapustuse ostjatega, Rahumaa tunnistab avanemine Eestis ning ül- Samal päeval arestis Harju argumenti kuigi vettpidavaks aga kõigest hoolimata endiselt dine majandusseis,” kom- Hannes Sarv maakohus nõude tagatiseks ja lubab Altale esitada oma- huvi Kalevi šokolaadikommi- menteeris postifirma nõu- [email protected] Kalevi toiduainetööstuse akt- poolse nõude – tehingu ära- de ja Tere jogurti vastu. Küsi- kogu esimees Meelis siad (summas umbes 550 mil- jäämisest tingitud kahju hü- mus oli ja on hinnas. Atonen. Kalevi suuromaniku Oliver jonit krooni). Asjaolu, et tüli- vitamiseks peaks Alta Kalevi- Kui viimasel paaril aastal on Kruuda sõnul oli neil Alta küsimus lahendatakse Root- le tasuma 14,7 miljonit eurot ettevõtte investeeringute Capital Partnersi juhi Ind- sis, tuleneb ostja ja müüja va- (ca 230 miljonit krooni) ühes maht jäänud 70–100 miljo- rek Rahumaaga džentel- hel sõlmitud lepingust – aru- kogunenud intressidega. ni krooni piiresse, siis aas- menide kokkulepe, et koh- saamatuste tekkimisel pöör- Kuus miljonit eurot ette- taks 2009 on investeerin- tusse ei minda, aga mindi dutakse just Stockholmi arbit- maksu arvestataks sum- guteks planeeritud 78,3 siiski. raažiinstituudi poole. mast maha. miljonit krooni. LAEVANDUS KRONOLOOGIA Aasta suurtehingust aasta vastasseisuni Rahumaa: Saarte Liinid rajab 20.09.2007 levile ärajäänud tehingu hü- krooni. Samal ajal määrab uue jahisadama Oliver Kruuda ja Indrek Rahu- vitiseks ligi 141 mln kroo- Kruuda Rubla tütre Tere ASi me ei jõudnud ASi Saarte Liinid arengu- maa sõlmivad lepingu, mille ni. Sellest arvestatakse maha hinnaks pea miljard (929,3 kava aastaiks 2007–2013 kohaselt Alta Capital Partners ettemaks. Ülejäänud 47 mln mln) krooni ja teatab, et ette- näeb Kuivastusse väike- (ACP) ostab Kruudalt Kale- peaks ACP Kalevi teatel tasu- võte läheb Kalevi gruppi. Te- hinnas kokkuleppele sadama ehituseks ette 43 vi kommivabriku ja Tere pii- ma 2008. aasta jooksul. rele määratud hind võib olla miljonit krooni. makontserni. Kalev loodab ACPga luhtunud tehingus Tegelikult oli juba mai lõ- Likviidsuskriis puudutab Plaanis on rajada muulide- tehingust kasseerida 660,3 4. juuni kokku lepitud maksumus. pus selge, et Alta tahab fi- ettevõtteid laiemalt. Kas lä- ga korralikult kaitstud kaas- mln krooni. Tere müügihinda ACP teatab, et ebasoodne nantsturgude olukorra jär- birääkimiste ummikusse aegne 50kohaline jahisa- ei avalikustata. Tehing peaks olukord finantsturgudel lük- 15. oktoober su ja radikaalse halvenemi- jooksmine on sellega seo- dam. Sinna tulevad nii be- olema toimunud kahe kuu kab tehingu edasi, samuti kin- Kalev teatab, et on müünud se klauslit kasutades tehin- tud? toon- kui ka ujuvkaid ning jooksul. Kruuda plaanib tegel- nitab, et mullu sõlmitud lepin- Kalev RECi omanduses olnud gust taganeda – miks nõue Ei ole. Selles mõttes, et fi- kütusetankla väikelaeva- da meedia- ja kinnisvaraäri- gu järgi saaks tekkinud tingi- koolide remondifirma OÜ BCA alles nüüd ametlikult sis- nantseerimine selleks pakku- dele, ütles Saarte Liini- ga – ta ostab ajakirju, käivitab mustele viidates lepingu lõpe- Center 70 mln krooni eest se anti? miseks oli meil sisuliselt ole- de arendusdirektor Peeter uudisteportaali ja telekanali. tada ilma, et kumbki osapool Kruuda sõbra ja äripartne- Kuna me alustasime vahe- mas. Oopkaup Oma Saarele. peaks maksma kahjutasu. Sa- ri Mati Tusovi ettevõttele OÜ peal heas usus Kruudaga uusi Tema sõnul pole Väiname- 2008 mas kinnitab Alta läbirääki- Raldon. Lepingu kohaselt to- läbirääkimisi ja nüüd on sel- Jäi silma, et hinnas ei jõu- res praegu ühtegi korralik- Veebruar miste jätkumist Kaleviga. hib Kalev REC ühe aasta jook- gunud, et kokkuleppele me ei tud kokkuleppele – kas lä- ku jahisadamat, lähimad Alta Capital tasub ettemaksu- sul firma tagasi osta. Uut kre- jõudnud. birääkimised, mis toimusid kaasaegsed jahisadamad na 6 mln eurot (94 mln kr). Te- 20. juuni diiti taotlev Kalev on sunnitud pärast esimese tehingu lõp- asuvad Kuressaares, Pär- hingu lõpliku toimumise täht- AS Rubla loovutab oma 8,8 müüma, kuna pangad nõua- Kes või mismoodi see džen- likku luhtumist mais, olid nus ja Haapsalus. ajaks määratakse 31. märts. mln euro (ca 137 mln kr) suu- vad, et Kalev vähendaks oma telmen siin nüüd on või mis hinna üle? ruse nõude Alta vastu ASi- intressi kandvaid kohustusi. sellised suulised kokkulep- Hind ja tegelikult kõik EHITUS 3. märts le Kalev. Kalevi kogunõue Alta ped, et kohtu kaudu omava- muud tingimused ka. Põhili- Solaris lepingutega Suurtehing on takerdumas, vastu tehingu luhtumise eest 17. oktoober hel ei suhelda, üldse mak- ne oli muidugi hind. kuna osapooled ei jõua kok- on nüüd 14,8 mln eurot, maha Kalev Paide Tootmine võ- savad? kaetud 83 protsenti kuleppele tingimustes. Nüüd- arvestataks ettemaks. tab 713,5 mln krooni lae- Mingit sellist kokkulepet Mis Te arvate, kui pikk see Meelelahutusärimees Pee- seks on selge, et mõeldi eel- nu Nordealt ja DnB Nordilt. pole meil omavahel olnud. Pi- protsess tuleb? Millal min- ter Rebane ütles ehitus- kõige hinda. 28.august 603,9 mln sellest kulub Tere gem vastupidi – me vaidleme git otsust oodata on? uudised.net-le, et Sakala Kalevi tütarettevõte AS Kalev ja Põlva Piim OÜ omandami- selle asja arbitraažis kiirelt sel- Neli-viis kuud, ma arvan. keskuse asemel arendatav 1. aprill Paide Tootmine omandab 313 seks, 109,5 mln OÜ Põlva Piim geks ja siis arbitraaž otsustab. Solaris on suures osas le- Rahumaa ja Kruuda lepivad mln krooni eest OÜ Põlva Piim Tootmine finantskohustuste Samal ajal võime ju rääkida Samal ajal on Kalev luba- pingutega kaetud, ent ma- memorandumi teel kokku te- Tootmise. refinantseerimiseks. edasi ostu-müügitehingust. nud ka oma nõude esitada – jandusolukord nõuab ette- hingu toimumise uue tähtaja nemad tahavad saada 14,7 vaatlikkust. – 31. mai. Alta kohustub ta- 1. september 24. november Üks spekulatsioon ongi see, miljonit eurot ärajäänud te- Rebane kinnitas, et Solarise suma ostusumma 30 päeva Kalev teatab oma 30. juu- ACP teatab, et sidusettevõ- et kuna Kalevil on teisigi hingute eest? Mis Te sellest ehitustegevus liigub graa- jooksul pärast memorandumi nil lõppenud majandusaas- te Alta Foods on Stockholmi kosilasi, siis aktsiate aresti- arvate? fikus, kõik plaanid on endi- sõlmimist, vastasel juhul peab ta kasumiks 113 mln krooni. arbitraažiinstituudile esitamise eesmärk on takistada Nõudeid võivad kõik esita- sed ning järgmisel sügisel tasuma alates 1. maist tehin- Numbrid ei peegelda aga tulu nud arbitraažitaotluse Kalevi- teisi läbirääkimisi. Kas see da. See on teine teema. Seda ot- Solaris avatakse. gusummalt 8% viivist. ettevõtte põhitegevusest. le ettemaksuna tasutud 6 mln on nii? sustab arbitraažikohus. “Kindlasti on projektile ka- Kasumireal kajastub Alta euro tagasisaamiseks. Sa- Ei, kindlasti ei ole. See taot- suks tulnud, et jõudsime 29. mai Capitalilt saadud ettemaks mal päeval arestib Harju maa- lus on tehtud pigem meie enda On Teil endiselt Kalevi toi- krediidilepingu sõlmida veel ACP teatab, et soovib tingi- luhtunud müügitehingust. kohus Alta taotlusel kõnealu- rahalise nõude tagamiseks. duainetööstuse ja Tere vas- enne, kui rahvusvahelistel mused üle vaadata. se summa tagatiseks Kale- tu huvi? rahaturgudel laenuintres- 29. september vi müügis olnud üksuste akt- Ja nõue on tasutud ette- On ikka. sid tõusma hakkasid,” ütles 31. mai AS Rubla teatab, et laenab siad. Kruuda teatab, et Rahu- maks 6 miljonit eurot pluss Rebane. Rendipindadest on Ostu-müügi tehingut ei toimu. Kalevile seitsmeks aastaks maa on rikkunud džentelme- intress? Sõltub hinnast? lepingutega kaetud ca 83%. Kruuda väitel tasub ACP Ka- intressivabalt kuni 650 mln nide kokkulepet. Jah. Jah. toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev UUDIS 5 TSITAAT NUMBER Kuidas saab olla nii, et mul ei ole ”turuvapustust ja nen- 1,02 del on? miljardi krooni eest kohustusi oli Oliver Kruudale kuuluval Kalevil üleval tänavu juuni lõpul, paljud laenud võeti lootuses saada Tere ja kommivabriku Oliver Kruuda, Kalevi omanik lükkab tagasi Alta Capitali te- müügist Indrek Rahumaale kuuluvalt Alta Capitalilt 1,5 miljardit krooni. Te- hingu ärajätmise ettekäändeks toodud turuolukorra. hing venib juba 14 kuud, nüüd nõuab Rahumaa tagasi ka ettemaksu. Kruuda: see võib olla Alta taktika teisi huvilisi peletada

Kes siin siis kiusu ajab? gu asja suur pilt. Ega siin mi- Kas see nende nõue puudu- heb? Varad on arestitud, Kas see turuvapustuse Kui nüüd suurt pilti val- dagi muud ei ole. tab ainult 6 miljonit eurot müüa ei tohi? punkt ei ole siis üldse pä- gustada, siis on see nii – ettemaksu või maksis Alta Kui ma midagi peaks müü- dev? kui sa tahad midagi os- See teadmine, et kohus teie Tere eest ka midagi ette? ma, siis ma kindlasti müüks Minu jaoks pidi tehing ta, siis sa paned selle vara arestib, tuli siis tõe- Põhimõtteliselt me käsit- selle kallimalt kui 6 miljo- olema suletud 20. novemb- ostu kinni ja maksad poolest täieliku üllatusena? leme seda koos. Meie nõue nit eurot. Ma arvan, et õigla- ril (2007). Mina finantseeri- 10%. Kui sa ei suuda Mind siin maailmas enam on börsiteates esitatud suvel ne oleks see, et kohus vabas- sin eelnevalt ülevõtmispakku- osta, siis see 10% jääb mitte miski ei üllata. Mina pi- – 14,7 miljonit eurot. See on tab mu aktsiad. Selline taga- mist, turuvapustust ei olnud. mulle. Kui ma nüüd dasin esmaspäeval itaallas- mõlema tehingu ärajäämise tis on üleloomulikult kõrge. Ja kui nendel oli kevadel turu- müüa ei taha, siis tega jalgrattatiimi järgmise trahv ja selle nõude me esita- 550 miljoni eest netovara on vapustus, siis mina finantsee- ma maksan sulle aasta arenguplaani koosole- me. Nõude tõendamiseks esi- panditud tõendamata 90mil- risin nüüd sügisel oktoobris tagasi selle 10% kut. Võib-olla saame eestlased tame me oma argumendid. Se- jonilise nõude vastu. Ja nõue ära piimanduse kokkupane- pluss veel suurde tiimi sõitma. Siis tegin da, kas meil on õigus või ei ole, on tõendamata. ku. Ka ei olnud turuvapustust. 10% trah- vahepeal ühe suitsu ja sel ajal otsustab Rootsi arbitraaž. Kuidas saab olla nii, et mul ei vi. See on jurist tuli ja ütles, et selline asi Mina pidin saama eelmi- Kui pikk see protsess tuleb ole ja nendel on? ko- on. Mina ütlesin fine, rääkige se aasta novembris raha. Ees- ja mis juhtub, kui Alta või- advokaadiga. ti konkurentsiseadus annab dab? Kuidas müügiga jääb? Aga meil oli selles osas õiguse ainult kaks kuud prot- Alta tugineb oma nõudes ai- Meil käib hästi tihe läbirää- (Altaga) räägitud, et me saa- sessi venitada. Kui me 20. sep- nult turuvapustusele. Kui mi- kimine. Alta taktika võib olla me ise omavahel hakka- tembril sõlmisime lepingu, na võtsin eelmise aasta sügi- ka see, et peletada teisi ostjaid. ma. 12. novembril veel is- siis 20. september pluss kaks sel ülevõtmispakkumise lae- Ja tegelikult on asi ka selles, et tusime laua taga ja sõst- kuud, on 20. november. Kõik nu ja tegin Kalevi aktsionä- ma pean ükspäev otsustama. rasilmselt rääkisime need kuupäevad, mis sellest ridele ülevõtmispakkumise, Kui saan praegu näiteks müü- üksteisega. Nüüd võe- edasi on läinud, on olnud mi- siis mul ei olnud turuvapus- gi eest palju raha, mida ma siis ti kohtutoimikust väl- nu hea tahe aidata tehingut tust. Selle aasta sügisel võtsin ostan? Öeldakse, et turg on ja, et 7. novembril on sulgeda. ma piimatööstuse ühendami- maas, saab odavalt osta. Aga tehtud väljavõtteid igasu- se laenu. Kas siis minu jaoks ei ma ei taha osta kellegi teise as- gustest registritest. Kuidas protsess edasi lä- ole turuvapustust? ju. Tahaks oma asju teha.

Ridi-Radi-Ralla AinultA sada tuhat alla! jõuludeni FordKuga hinnavõit laoautodele kuni 100 000.-

vaata pakkumisi www.ford.ee

AinultA AinultA Ainult jõuludenij jõuludenij jõuludeni

Feel the difference

FordMondeo FordGalaxy FordTransit hinnavõithinn laoautodele kuni hinnavõithin laoautodele kuni hinnavõithinn laoautodele kuni 1001 000.- 100 000.- 1001 000.-

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 [email protected] TALLINN Kadaka Kadaka tee 84 tel. 677 6060 [email protected] Kampaania kehtib 24. detsembrini 2008. Ford Kuga hind alates 394 900.-, Ford Mondeo hind alates TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected] 289 900.-, Ford Galaxy hind alates 409 900.-, Ford Transit hind alates 312 800.-. Pildid on illustratiivsed, www.ford.ee www.infoauto.ee vaata kampaania tingimusi Kütusekulu 4.5 - 8.0 l/100 km; CO2-heide 118-224 g/km Äripäev 28. november 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 6 UUDIS Estonian Airi teema lööb ettevõtjad kahte lehte

Nii müügi TSITAAT Ma parem annaks Estonian Airi pooldajaid majandada Tallinkile, kes on suut- ”nud laevad käigus hoida. kui ka Rain Lõhmus, investeerimispankur vastaseid Ansip: võime osaluse Mait Jüriado [email protected] nii osta kui müüa

Peaminister Andrus Ansip koormavaks muutunud, ei vä- Mariliis Pinn möönis eile valitsuse pres- lista, et Eesti Vabariik nad sel- [email protected] sikonverentsil, et valitsus lest koormast vabastab,” sõ- võib nii osta kui ka müüa nas ta. Ansip märkis, et kõige Ettevõtjad jagunevad Esto- osaluse Estonian Airis. eelduseks on äriühingu hinda- nian Airi asjas kaheks: üh- mine ja selge äriplaani olemas- tede arvates ei tohiks riik “Ei nimetaks seda kirja ul- olu. “Kõigile on selge, et ülearu sellest mingil juhul loobuda, timaatumiks, kuid on vaiel- edukas Eesti riik vähemusosa- teiste meelest pole Eestil dav, kas kaasaktsionäridega lusega pole olnud,” ütles ta. mingit põhjust kehvas sei- sobib sellisel toonil suhelda,” Ansip selgitas, et Estonian sus lennufirmat omada. kommenteeris Ansip SASilt Airi ostmiseks oleks valitsu- saadud kirja. sel lihtsam raha saada kui era- Investeerimispankur Rain Peaminister ütles, et valit- firmal. Kuigi Ansip ei tahtnud Lõhmus sõnastas küsimuse, sus on valmis riigile kuuluvad lennufirma võimaliku hinna kas riik peaks Estonian Airi ra- aktsiad võõrandama, kõik sõl- üle spekuleerida, tõi ta välja, et ha juurde süstima või oma osa- tub hinnast. “Oluline on, et kaks aastat tagasi hindasid fi- luse müüma, ümber: “Kas eral- lennukid Tallinnasse ja Tal- nantsasutused riigile kuuluva dada raha või lasta surra.” linnast lendaks, ei ole oluli- Estonian Airi osa väärtuseks “Ma parem annaks Esto- ne lennufirma omamine. Kui 200 miljonit krooni. nian Airi majandada Tallinki- kaasaktsionäridele on osalus Lemmi Kann le, kes on suutnud laevad käi- gus hoida,” lisas ta. “Olukord on selline, et radi- kaalne muudatus on praegu te- SAS pakub hinnalaeks retulnud,” ütles Lõhmus. “Tar- bijana lendan Estonian Airiga tihti Milanosse ja sellel näda- 150 miljonit krooni lal näiteks otsustasid nad üld- se mitte lennata,” tõi ta näite SAS teatas, et Estonian Airi oleme suurosanikud igas ette- otse elust. ostuhind oleks kahekohali- võttes, mis meile kuulub,” tea- Ärimees Joakim Helenius ne miljoninumber ehk ku- tas firma PR-juht Sture Stølen. soovitab Estonian Airi SASile ni 99 miljonit Rootsi kroo- SASile kuulub praegu 49% Es- müümise asemel kaasata ni, mis teeb Eesti kroonides tonian Airist. täiendavaid investoreid. “Kui kuni 150 miljonit. Jansson kirjutas, et nad ei valitsus tahab, et Tallinnast eralda kapitali firmale, mil- oleks rohkem otseühendusi Rootsi majandusuudiste le enamusosalust neil ei ole ja Euroopa linnadega, on parem portaal di.se kirjutas, SAS ta- mida nad ei kontrolli. Stølen ei iseseisev Estonian Air,” leidis hab osta 34%-list Eesti riigile soovinud täpsustada, kui palju Helenius. kuulutvat Estonian Airi osa- nad on valmis 34% eest maks- lust, millest teatas ka firma ma. “Me ei saa anda indikaa- Helenius: Eestil on oht juht Mats Jansson Eesti valit- toreid, kuid räägime siin ka- muutuda perifeeriaks susele. hekohalisest miljoninumb- Helenius hoiatas, et kui Ees- “Meie nägemuse kohaselt rist,” lisas ta. tisse lendamiseks peab üm- ber istuma, on suur oht muutuda perifeeriaks. “SAS tahab ainult, et Estonian Air veaks kliente nende keskustesse, Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole nagu Stockholm ja Kopenhaa- tähtis see, kas riik müüb oma vähemus- gen. Nad ei ütle seda küll välja, osaluse Estonian Airis SASile või mitte, kuid alati on nii, et suur lennu- vaid et lennukid Tallinna lendaksid. firma ostab väiksema, et oma Foto: Erik Prozes kasumlikkust parandada,” selgitas ta SASi ostuhuvi võima- likke tagamaid. vid praegu Stockholmis või vas ta. “Seitse aastat tagasi teh- kuid rootslastelt on see ülla- omanikuna on viinud firma “Sealt tuli kõigepealt ka lõp- Kaubandus-tööstuskoja ju- siis Riias. “Kui vaadata, kui- tud valed otsused ja selline ta- tav. “Teha äripartnerile ette- praegusesse olukorda ja nõuab liku hinnaga võrreldes nalja- hatuse liikme Enn Veskimäe das Riia on käitunud, siis neil gasihoidlik suhtumine on tei- panek meedia kaudu on Eesti sellist suurt rahasüsti. Tema pakkumine. Vahe oli toona arvates tegi Eesti riik omal ajal on oma 60 hästi toimivat lii- nud Estonian Airist selle, mis ärimaastikul midagi veidrat,” sõnul tuleks teha aktsionäride miljardites kroonides,” mee- Estonian Airi osaluse müügi- ni. Täbaras olukorras oleme ta praegu on. Teda on vaja ai- ütles Kilk. kokkulepe ning kui laua peal nutas Kilk. ga lolli vea. “Tänases olukor- küll,” lisas ta. nult hädapäraste pisiotsade SASi president Mats Jansson on adekvaatse hinnaga pak- Lennufirma ASi Avies juht ras on meil kaks varianti. Kas Ettevõtja Urmas Sõõrumaa jaoks Riiga või Helsingisse,” teatas kirjas peaminister And- kumine, siis võiks riik pigem Valentin Manuša leiab, et igal me ostame osaluse ise SASilt ei leia, et Eesti riik peaks ole- kommenteeris Sõõrumaa. rus Ansipile, et likviiduskrii- ettevõtte ära müüa. riigil peaks olema rahvuslik välja või kui selleks meil või- ma Estonian Airi omanik. “Kui si sattunud Estonian Air vajab Küsimusele, kas ilma riigi lennukompanii, numbrid po- malused puuduvad, siis tuleb keegi Eesti riigile osaluse eest Kilki üllatas rootslaste hiljemalt pühapäevaks raha- rahasüstita või aktsiate müü- le seejuures esikohal. müüa ja panna tingimused, et Estonian Airis maksaks, võiks bütsantslik käekiri süsti, mida SAS nõustub tege- gita laseks SAS Estonian Airi “Estonian Airi ei tohi müüa. otsereisid ikkagi suuremates- selle eest tänulik olla. SASil on Ettevõtja Rein Kilk ütles SASi ma vaid Eesti riigi osaluse saa- põhja, vastas Kilk, et selleks Minu jaoks assotsieerub Es- se keskustesse jäävad,” ütles airBalticu kaudu kõik kontrolli juhi kirja kohta peaministri- misel lennufirmas. on olemas väljend kuritegelik tonian Air Eesti lipuga ning Veskimägi. all. Kui SAS selle eest raha pa- le, et teda ei üllataks selline SAS peaks Kilgi sõnul Eesti pankrot. Ta tõmbas parallee- see on väga oluline,” selgitas Veskimäe sõnul on SASi hu- kub, oleks see üllas tegu,” ar- bütsantslik käekiri ida poolt, riigile selgitama, miks ta suur- le Hansapanga ülevõtmisega. Manuša. toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev UUDIS 7

Edetabel Transiidiﬁrma suutis äri efektiivselt korraldada E.O.S. teist aastat järjest edukaim ﬁrma

Äripäeva Eesti edukama- te ettevõtete edetabeli ehk TOP 100 võitis teist aastat järjest transiidiga tegelev AS E.O.S. Vopak, mille suur- investeeringud hakkavad esimesi vilju kandma. Fiat 500 on pärjatud EUROOPA AASTA AUTO 2008 tiitliga, oma- Fiat 500 konfiguraatori leiad Küsimustele vastas ASi Fiat 500 des maksimumi – viit tärni EuroNCAP turvatestis. Fiat 500 on www.fiat500.com elegantseim väikeauto Euro5 emissiooni nõuetele vastavalt keskkonnasõbralik, uuen- E.O.S. Vopak tegevjuht Arnout duslike tehno elementidega – teise põlvkonna Blue&Me koos- Vaata ka Lugtmeijer. töös Microsoftiga, mis hõlmab iPodi ning käed-vabad-süsteeme. www.fiat.ee Fiat 500 hinnad alates Blue&Me-ga saab ühendada ka uut programmi eco-Drive, mis 179 000 krooni. www.fiat.com Ettevõtte käive kasvas eel- aitab juhil analüüsida ja parandada oma sõidumaneeri. misel aastal 1,55 korda. Mis on selle taga? www.jawa.ee www.jawa.ee www.jawa.ee www.jawa.ee www.jawa.ee Hoolimata Eesti majanduses toimuvast ning Eesti-Vene OÜ BAROS • JAWA ESINDAJA EESTIS Mootorrataste suhete keerukusest on E.O.S. Nõmmetee103,Tallinn•tel6718127•[email protected]õmme tee 103, Tallinn • tel 671 8127 • [email protected] Vopaki omanikud ja juhtkond hooldus ja remont! uskunud Eestisse ja meie siin- Varuosad. se tegevusmudeli õigsusesse Kiire ja soodne! ning suutnud oma äri efektiivselt korraldada. Meie usu ja plaanide pika- ajalisuse suurimaks kinni- PARIMAD HINNAD tuseks on veel viimase aasta jooksul ettevõtte edasiaren- damiseks investeeritud roh- JÕULUDENI! kem kui 300 miljonit krooni. Lisatõuke andis ka Royal Vopaki lisandumine ettevõt- te omanikeringi. Trendgate’i ja E.O.S.i mahutiparkide edukas ühendamine 2007. aastal KOHVRID, KIIVRID, tegi meie jaoks võimalikuks mahutivõimsuste efektiivse- Jawa Travel 250 cc TUULEKLAASID ma kasutuse. Kauplus avatud E–R 8–18, L 10–15 Mis tõi eelmisel aastal 53% kasumi kasvu ? E.O.S. Vopaki tegevjuhi Arnout Lugtmeijeri sõnul on ettevõtte Kui vaadata meie tulemu- tipus püsimise taga suured investeeringud. Foto: Indrek Susi si lähemalt, siis oli kasv isegi suurem, kuna aasta varem saime suure lisakasumi vahetuskursi muutustelt. Töödeldes ESIKÜMME NUMBER suurema koguse kaupu, saime Vopak edetab kahte me tulu mastaabiefektilt, ehk- suurpanka ki seejuures kasvasid ka meie sulgudes koht 2006. aastal 43 tegevuskulud. Seoses energia- kandjate hinna järsu tõusu- 1. Vopak E.O.S. AS (1.) eelmise aasta TOP 100 et- ga saavutasime me kõrgemad 2. Swedbank AS (7.) tevõtetest jõudis 2007. aas- marginaalid tonni kohta. 3. SEB Pank AS (10.) ta saja edukama hulka. Suurim Viimase kolme aasta jook- 4. Danske Bank A/S tõusja on OÜ Agrochema Eesti, sul tehtud investeeringud üle- Eesti Filiaal AS (21.) mis mullu esisajasse ei mahtu- tavad kaugelt miljardit krooni 5. E.L.L. Kinnisvara AS (–) nud, ent on sel korral 13. ja loomulikult tahame me nä- 6. Kunda Nordic ha, et see investeering end ära Tsement AS (15.) VAATA VEEBIST tasub. Hinnates meie kasumit, 7. Eesti Ehitus AS (12.) www.aripaev.ee peab silmas pidama, et see on 8. G4S Baltics AS (86.) Fotogaleriid ja intervjuusid Tallinn: Kadaka 86C, tel 672 0000 • Tallinn: Punane 18D, tel 672 0002 teenitud väga suurte investee- 9. NCC Ehitus AS (27.) Äripäeva TOP 100 ballilt vaata Tallinn: Paavli 5, tel 682 0945 • Pärnu: Savi 3, tel 446 5075 ringute abil varadesse. 10. RMK (–) www.aripaev.ee ja 2. detsemb- Tartu: Tähe 127A, tel 799 8020 • Viljandi: Tallinna mnt 3, tel 434 2411 Rivo Sarapik Allikas: Äripäev ri Äripäevast. www.japanparts.ee

Müüa kinnistu Lääne-Virumaal Uus ISUZU TURQUOISE Q-BUS 16 ha 31 on oma 27 reisijakohaga avar ja mugav reisimiseks. Veetleva moodsa disainiga välimus koos mahuka 4 m³ pakiruumiga on leidnud paljude reisihuviliste heakskiidu. Efektiivne WEBASTO konvek- torküte koos õhukonditsioneeri, klaaspakettide ja õhkvedrustuse- ga tagab reisijate maksimaalse mugavuse. TURQUOISE bussil on töökindel ja säästlik 190 hj Euro 4 Turbo Dii- sel mootor ja turvalised ning või- KINNISTUL ASUVAD: mekad ABS-ASR õhkpidurid. • Aravuse kalamajand koos tiikide, haudejaama ja töötlemisruumidega ISUZU TURQUOISE OÜ Renneks Kaubandus • Turismikompleks (peomaja, paviljonid) Suur-Sõjamäe 36, Tallinn • Vana veskipais, võimalused tootmise laiendamiseks, tel 646 5140 euroraha taotlemiseks, kalaturismiga tegelemiseks. Q-BUS 31 www.renneks.ee Kinnistut läbib Kunda jõgi, 6 ha männimetsa Kontakttelefon 505 4410 Äripäev 28. november 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 8 UUDIS

PANGANDUS Eesti BIGBANK avas Lätis filiaali Balti Investeeringute Grupi Panga (BIGBANK) Läti filiaal alustas eile tegevust. Filiaal hakkas tegutsema panga rahvusvahelise kau- bamärgi BIGBANK all ja selle avamine lubab meil laienda- da oma senist tegevust Lä- tis, teatas panga juht Targo Raus. Lisaks tarbimislaenudele hakatakse Lätis pakkuma ka tähtajalisi hoiuseid. Muid pangateenuseid pole plaanis BIGBANKil Lätis pakkuda. Seni tegutses BIGBANK Läti turul 1996. aastal asutatud tütarettevõtte SIA Baltijas Izaugsmes Grupa kaudu, spetsialiseerudes vaid tar- Montoni kauplus Kiievis. Ukraina halvenev majanduskliima paneb jaemüüjad proovile. Foto: Raul Mee bimislaenudele. PALK Majanduskriis seiskab palgatõusu Tööandjate keskliidu volikogu otsustas peatada alam- palga edasise tõusu ala- Äri Ukrainas keerukam tes 2009. aastast, sest pal- gatõus ei paranda inimeste elujärge. Ukraina poliitilisele määramatusele lisandus majanduskriis “Palkade tõstmine ei paranda kellegi elujärge, vaid saa- tu võtta kasiino ala reguleeri- 1993. aastast Ukraina ehi- Eile ütles Ukraina presiden- dab veelgi suurema osa töö- Sirje Rank vaid seadusi ning turg on ikka tusturul tegutseva ASi Vestoris di nõunik Oleksandr Šlapak, TSITAAT tajatest supiköögi järjekor- [email protected] alles metsik, ütles Avila. juht Ivo Liiv ütles oma firma et tuleval aastal võib Ukraina da,” selgitas keskliidu vo- Sügisest on järsult halve- põhjal, et mahud on poole võr- SKP kahaneda isegi 5% pärast See ilus aeg, likogu esimees Enn Veski- Ukrainat viimased aastad nenud ka Ukraina majandu- ra vähenenud. Raha ei ole. Lää- mullu 7,6% kasvu aeglustumist kus jaekäi- mägi. iseloomustanud poliitilisele se olukord ning teravnenud ne ja Venemaa investorid on tänavu 3,5–4%-le. määramatusele on lisandu- valuutarisk – IMFilt saadud turult lahkunud ning vahepeal bed kasvasid 30– nud majanduskriis ja valuu- Imporditollid tagasi ” TÖÖ 16,4 miljardi dollarilise abi- juba 10%le alanenud pangaint- 40% ja ostujõud Ain Lausmaa läks tarisk, mis teevad äriajami- laenu üks tingimus oli paind- ressid taas üle 20% piiri. Selline “erakorraline olukord” se keerulisemaks. lik valuutakurss. Sellest näda- Samas kortermajad, kus vä- majanduses, lubab Ukrainal aina kasvas, on raamatuärisse last loobus Ukraina keskpank hemalt 70% pindadest on ette taaskehtestada imporditollid, möödas. Ajakirjade Kirjastuse eks- “Lükkasime edasi suure grivna aktiivsest kaitsest ning ära müüdud, ehitatakse val- millest WTOga liitudes loobu- juht Ain Lausmaa lõi raama- täiemõõdulise kasiino loomi- eile vajus see USA dollari suh- mis, ning ka eramajade ehitus ti. “Kala, mööbel ja liha võivad Margus Solnson, Eesti Kiievi tute väljaandmisega tegele- se Kiievi kesklinna,” ütles eile tes madalaimasse seisu käibe- jätkub, ütles Liiv. Raha tuleb saada 20% tollimaksu uuesti suursaatkonna majandus- va firma. Olympic Entertainment Groupi letulekust 1999. aastal. sukasäärest, sest ukrainlased otsa,” ütles Eesti Kiievi suur- nõunik Juunis Ajakirjade Kirjastuse juhatuse liige Andri Avila kau- oma panku ei usalda. Eesti ehi- saatkonna majandusnõunik juhi kohalt lahkunud Laus- bandus-tööstuskoja seminaril Grivna devalveerub tajatel on siiski tulnud ka suu- Margus Solnson. Eelnõu on ju- maa asutas isikliku kirjastu- “Sihtturg–Ukraina”. Aasta algusest on grivna odav- ri projekte külmutada. ba Ukraina parlamendis. NUMBER se, kirjutas eilne Eesti Eksp- Kokku on OEG Ukrainas- nenud 30%. HSBC panga pea- “Ei ole plaanis tulla Eestis- Samuti on ees raskemad ress. 50 000kroonise osa- se investeerinud 600 miljonit ökonomist Moskvas Aleksan- se tagasi ehitusega tegelema,” ajad Ukrainas tegutsevatel kapitaliga OÜ Menu Kirjas- krooni, mis moodustab nel- der Morozov prognoosib aasta ütles Liiv, lisades, et sarnasest Eesti jaemüüjatel, nagu Balti- tus rendib ruume Ülemis- jandiku Eesti ametlikest ot- lõpuks 7,5 grivnat dollarist. ülepakkumisest nagu Eesti ka ja Sangar. “See ilus aeg, kus 7,25 te Citys. seinvesteeringutest Ukrainas- Ülemaailmne finantskriis korteriturul on Ukraina kau- jaekäibed kasvasid 30–40% ja “Kavatseme välja anda 10– se. Edasisi plaane on raske te- on löönud vankuma ka Uk- gel. Kriis aitab turgu korrasta- ostujõud aina kasvas, on möö- grivnat maksis eile kesk- 15 raamatut aastas,” üt- ha, kuna pidevalt valimisteks raina pangad. “Raha hoiame da ning toob maa peale tagasi das,” ütles Solnson. päeval dollar, veel kolmapäe- les projektiga seotud Janari valmistuvad Ukraina poliiti- Raiffeiseni pangas. Ehk jääb ehitusmaterjalide hinnad. Iga Turg aga on jätkuvalt suur val tuli dollari eest välja käia Lage. kud pole aastaid suutnud vas- alles,” ütles Avila. kriis loob uusi võimalusi. ja võimalusi täis. 6,75 grivnat.

Aktsiis Praegu on Soome turistide arv vähenenud Soome kõrgem alkoholiaktsiis võib viinaturistide arvu suurendada

Eesti ärimehed ootavad hu- va WineStore’i juhataja Tõnu viga, kas Soome alkoholi- Kraus. NUMBER aktsiisi tõus uue aasta algu- Teisalt väga ta lootusi suu- ses suurendab Eestise tule- rema hulga vodkaturistide tu- vate viinaturistide hulka. leku suhtes ei hellitaks. “Väga ei usu küll. Peaks ära ootama 4,5% “Kui hindade vahe suure- selle tõusu,” ei tahtnud Kraus neb märgatavalt, võib eelda- enne aktsiisitõusu käivitumist võib Soomes keskmiselt da, et tõuseb soomlaste huvi ennustama hakata. tõusta sealsete vägijookide tulla Eestisse odavamat alko- Praegu on turistide arv vä- jaemüügihind, kui uuel aastal holi ostma,” ütles Rimi Eesti henenud ja ka kogused, mida tõuseb alkohoolsete jookide Foodsi turundus- ja kommuni- soomlased ostavad, on väik- aktsiis kümnendiku võrra. katsioonijuht Evelin Mägioja. semad, nentis WineStore ju- Mägioja nentis, et kui suur hataja. erinevus teatud kaubagruppi- “10protsendine alkoholi- pole ta optimistlik 2004. aas- des oleks Eestis ja Lätis, siis aktsiisi tõus Soomes alates tu- tal alguse saanud vodkaturis- käiksid ka paljud eestlased leva aasta esimesest päevast mi taastumises. lõunanaabrite juures osturet- Eesti vodkaturismi suure hoo- Liviko juhi sõnul käib pü- ki tegemas. ga käima ei lükka,” ennustas sikliendiks kujunenud tava- “Turist hakkab liikuma ASi Liviko juht Janek Kalvi. soomlane Eestis edasi, kuid märtsist ja aprillist ja siis näeb, Kuigi Kalvi kinnitas, et Soo- valib hoolega soodsamaid koh- kas tuleb rohkem või mitte,” mes maksab pooleliitrine viin ti ning otsib head hinda. rääkis Norde Centrumis asu- kolm korda rohkem kui Eestis, Kadrin Karner

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev UUDIS 9

Eelarve Puudujääk ei tohi takistada euroga liitumist JÄÄTMEVEO KONKURSITEADE KUUSALU VALLAVALITSUS kuulutab Ivari Padar kärpis 2008. a 27. novembri korraldusega nr 1140 välja avatud konkursi korraldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks Kuusalu vallavolikogu määratud veopiirkonnas. eelarveväljavaateid Konkursi korraldamise aluseks on jäätmeseaduse § 67 lg 1, konkurentsiseaduse § 14 lõiked 1 ja 2 ning valitsuse 2001. a 25. septembri määrusega nr 303 kehtestatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord. 1. Ainuõiguse andja: Kuusalu vallavalitsus (Kiiu mõis, Kiiu alevik, Kuusalu vald, “Ega ma siin midagi väga Harjumaa 74604). rõõmsat ei näe, aga paani- 2. Ainuõiguse nimetus ja iseloomustus: korraldatud jäätmeveo ainuõigus andmine kat ka mitte,“ ütles rahan- Kuusalu vallavolikogu poolt 29.10.08 otsusega nr 18 “Kuusalu valla korraldatud dusminister Ivari Padar ei- jäätmeveopiirkonna kehtestamine määratud veopiirkonnas”. Kuusalu valla le rahandusministeeriumis territooriumil on 3 alevikku ja 64 küla. Jäätmeveo piirkonda jäävad 3 alevikku ja toimunud pressikonverent- 60 küla (piirkonnast jäävad välja Pala, Kolgu, Tõreska ja Suru küla). Elanike arv sil, kus tutvustati värsket on rahvastikuregistri järgi 01.11.2008 seisuga 6880 inimest. Veopiirkonnas asub majandusprognoosi ning ühepereelamuid 2280, kortermaju 132 (korterite arv kortermajades on 1324), 2 uuendatud konvergentsi- kooli, 2 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool, 1 erihooldekodu. Veetavad jäätmeliigid on programmi. segaolmejäätmed (jäätmekood 200301), biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 200108), paber ja kartong (jäätmekood 200101) ja suurjäätmed Järgmise aasta majandus- (jäätmekood 200307). Jäätmemahutite minimaalsed tühjendamissagedused on langus on prognoosi koha- kinnitatud Kuusalu vallavolikogu 31.03.2005 määrusega nr 13 “Kuusalu valla selt 3,5 protsenti, inflatsioon Rahandusminister Ivari Padar näeb defitsiidi katmise esmase jäätmehoolduseeskiri”. Jäätmemahutite ühe tühjenduse teenustasu piirmäärad 4,2 protsenti ning tööpuudu- vahendina kokkuhoidu. Foto: Andres Haabu on kinnitatud Kuusalu vallavolikogu 2006. a 22. veebruari määrusega nr 10 se kasv 8,6 protsenti. (muudetud Kuusalu vallavolikogu 2008. a 1. oktoobri määrusega nr 17). 3. Ainuõiguse antakse 3 (kolmeks) aastaks alates ainuõiguse andmise otsuse “Selles kontekstis juhtub jõustumisest. eelarvega see, et eelarvemii- VÕRDLUS 4. Pakkuja kvalifitseerumise tingimused: nus võib olla 5 miljardit kroo- Pakkuja kvalifitseerimise eelduseks on järgmiste dokumentide nõuetekohane ni. Teatud riskistsenaariumi- 2009. aasta näitajad on kõige nutusemad esitamine: de arenemisel ei saa välistada majandusprognoosi põhinäitajad 2008–2012 4.1.1 Pakkuja rekvisiidid, kontaktandmed (ärinimi, juriidiline aadress, registrikood, telefon, ka suuremat puudujääki,” nen- e-posti aadress, kontaktisik) tis Padar ja lisas, et see ei tohi 2008 2009 2010 2011 2012 4.1.2 Pakkuja äriühingu registrikaardi B-kaardi koopia, mis on väljastatud mitte varem kui mingil juhul saada komistus- majanduskasv, % -2,2 -3,5 2,6 4,8 5,0 15 päeva enne pakkumise esitamist. kiviks euroga liitumisel, mil- inflatsioon, % 10,4 4,1 2,8 3,0 3,2 4.1.3 Pakkuja kirjalik õiend selle kohta, et pakkuja suhtes pole algatatud le valitsus tahab ära teha aas- töötuse määr, % 5,3 8,6 9,3 9,0 8,8 likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust. tal 2011. palga reaalkasv, % 3,9 0,0 1,9 4,9 4,9 4.1.4. Maksu- ja tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta, mitte rohkem kui Rahandusminister loodab sisenõudluse kasv, % -4,6 -5,3 2,7 4,3 4,7 14 päeva enne taotluse esitamise tähtpäeva. täiendavate kärbete kaudu ekspordimahu kasv, % -1,2 0,0 3,1 5,7 5,8 4.1.5. Pakkuja nõusolek ainuõiguse perioodiks ametialase vastutuskindlustuse lepingu eelarvemiinust veel 2,5 mil- Allikas: rahandusministeerium (kolmandatele isikutele kahju tekitamine ja keskkonnakahju põhjustamine) jardi võrra vähendada. Kuigi sõlmimise kohta tema pakkumise edukaks tunnistamisel hüvituspiiriga 500 000 siis jääks prognoosipõhiseks TAUST krooni. puudujäägiks vaid 2,5 miljar- 4.1.6. Pakkuja rakendatavate ohutusmeetmete ja õnnetuste tagajärgede leevendamise dit, mis tähendab 1protsendi- Riskistsenaarium ütleb, et taks finantseerima uute lae- meetmete plaan. list defitsiiti, kardab rahandus- 3protsendilisest defitsiidikri- nude võtmisega ning see suu- 4.1.7. Pakkuja poolt jäätmete laadimisel ja veol kasutatavate masinate ja seadmete ministeerium siiski kimpu jää- teeriumist ülesõitmine ähvar- rendab aasta-aastalt valitsus- loetelu (peab sisaldama masina/seadme valmistamisaastat, kusjuures mist Maastrichti 3protsendili- dab riiki 2010. aastal, mil va- sektori võlakoormust. Aas- vähemalt 2 jäätmeveokit ei tohi olla vanemad kui 10 aastat) ja omandi- või se defitsiidikriteeriumiga, mis litsussektori puudujäägiks taks 2010 suureneb valitsus- kasutusõigust tõendavad dokumendid. Antud või uuemaid masinaid tuleb rahanumbrites tähendaks 8 võib maksutulude laekumise sektori võlg 5,5 miljardi kroo- kasutada veopiirkonnas kogu ainuõigsuse perioodil. Jäätmeteveokid peavad miljardi krooni suurust eelar- vähenemise tõttu kujuneda ni võrra ning ulatub 2010. olema kinnised, varustatud presskuudi (v.a suurjäätmete ning vanapaberi ja papi kogumise ja vedamise korral) ja jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku vemiinust. 3,4 protsenti SKPst ehk 8,7 aastal baasstsenaariumi 3,5 tõstemehhanismiga ning neist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda Rahandusministeeriumi miljardit krooni. protsendi asemel 5,7 prot- sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett; Tekkivat puudujääki haka- sendini SKPst. majandusanalüüsi osakonna 4.1.8. Pakkuja kinnitus võimalusest vajadusel müüa või üürida jäätmevaldajatele juhataja Andrus Säälik märkis, piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete et eeldatavasti nii palju halve- dusministeerium ootab valit- ter targu puutumata ja kaaluks paigutamiseks ning nende müügi ja üürihinnad. maks kui seni enam minna ei suse poolt tegevusi, et defitsiiti pigem laenu võtmist. 4.1.9. Koopia kehtivast jäätmeloast olmejäätmete veoks majandus- või saa, kuid parem on olla valmis vähendada ja garanteerida rii- “Me analüüsime praegu kutsetegevusena, kusjuures pakkuja peab olema omanud jäätmeluba kõigeks. gile vajalik paariprotsendiline laenu võtmise võimalusi,” üt- olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena katkematult vähemalt alates “Kui me teaksime väga täp- puhver, juhuks kui mõni nega- les Padar ning lisas, et kõne 01.01.2005 (juhul kui kehtiv jäätmeluba on väljastatud hiljem kui 01.01.2005 selt, et meil defitsiit üle 2,9 tiivne majandusšokk veel kus- alla võivad tulla ka riigi võla- esitada koopiad nimetatud perioodiks väljastatud, kuid kehtivuse kaotanud protsendi ei lähe ja me täida- kil varuks juhtub olema. kirjad. jäätmelubadest olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena). me kriteeriumid ära, siis me Küsimusele, millistest va- “Kõik variandid on kaalu- 4.1.10. Koopia pakkuja jäätmeloast olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena, ei muretseks. Praegu me ei henditest defitsiiti katta, vas- misel. Mingit SOSi ei ole, me mis on kehtiv Harju maakonnas. saa anda mingit garantiid. Pa- tas Padar, et näeb esimese ko- peame rahulikult oma otsu- 4.1.11. Pakkuja kinnitus teenuse osutamiseks vajalikku kvalifikatsiooni omava personali rem karta kui kahetseda,” üt- hana endiselt kulude kokku- seid tegema,” sõnas Padar. kohta. les Säälik ning lisas, et rahan- hoidu. Reservid jätaks minis- Lemmi Kann 4.1.12. Koopia jäätmekäitluse tegevusala ISO9001 või ISO4001 sertifikaadist. 4.1.13. Pakkuja peab alates ainuõiguse kehtivuse algusest kolme kuu vältel tagama klienditeeninduse olemasolu Kuusalu vallas tööpäeviti vähemalt 5 tundi päevas Aktsia Milder: Baltika aktsiate müük pole praegu mõistlik ning võimaldama jäätmevaldajatel sõlmida jäätmekäitluslepinguid interneti või posti teel. 4.1.14. Veopiirkonnas korraldatud jäätmeveole üleminekuks teostatavate tööde Baltika aktsia on kahe päevaga kava, milles on muu hulgas kirjeldatud jäätmevaldajate teavitamise ning jäätmekäitluslepingute õigeaegse sõlmimisega seotud tegevused ja ajagraafik ning mahutipargi paigaldamise ja väljavahetamise ajagraafik; börsil kukkunud 20 protsenti 4.1.15. Pakkumise kutse lisas 2 olev ja nõuetekohaselt täidetud pakkumise esildis. 5. Pakkumiskutse dokumentide väljastamise koht ja tingimused: Baltika aktsia on kahe päe- Pakkumiskutse dokumendid väljastatakse kirjaliku taotluse alusel tööaja “Baltika juhtkonna osa- vestor, ettevõtte juhtide poolt piires Kuusalu vallavalitsusest, Kiiu mõis, Kiiu alevik, vallavalitsuse sekretäri vaga Tallinna börsil kukku- ühing BMIG ei müü hetkel oma osaluse suurendamiseks käest alates 1. detsembrist 2008. a E, T, N kell 8–16; K 8–18 ning R 8–14. nud 20%, samas kui turg oma aktsiaid ega tee seda tema loodud OÜ BMIG suurendanud Pakkumiskutse dokumendid väljastatakse tasuta. tervikuna pole nii kiiresti eest ka keegi teine. Ja seda ka- Swedbankist võetud laenu 71,5 6. Pakkumisaegne tagatis summale 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni alanenud. hel põhjusel. Esiteks oleks see miljonile kroonile ning pan- esitada krediidiasutuse garantiikirjana või deponeerida raha Kuusalu valla meie arvates praeguse hinna tinud selle tagatiseks ligi ne- arvelduskontole Hansapangas 1120050586 selgitusega “Korraldatud jäätmeveo Aripaev.ee uuris ettevõt- juures eriti loll idee. Teiseks, li miljonit Baltika aktsiat ehk pakkumise tagatis”. Garantiikiri või maksekorralduse koopia esitada koos test, kas põhjuseks on oma- oleme täitnud kõik laenule- 93% oma koguosalusest. pakkumisega. Tagatisraha tagastatakse mitteedukaks tunnistatud pakkujatele nike ja tegevjuhtide aktsiate pingust tulenevad kohustused Aasta lõpus oli ühe väärt- pärast ainuõiguse andmise konkursil eduka pakkuja väljaselgitamist ning edukale sundmüük. Ettevõtte juhatu- panga ees ja leping ei ole tund- paberi hind veel 61 krooni, ent pakkujale pärast ainuõiguse andmist. Edukale pakkujale tagastatakse tagatisraha se esimees Meelis Milder üt- lik aktsia hinna edasise liiku- nüüd on Baltika aktsia kahe pärast valla ja vedaja vahelise lepingu jõustumist. les, et Baltika aktsiate müük mise suhtes,” oli kirjas Milderi päevaga kukkunud 14,86 kroo- 7. Pakkumine ja kõik sellele lisatud dokumendid tuleb esitada eesti keeles. pole praeguse hinna juures saadetud vastuses. nilt 11,89 kroonile. 8. Pakkumiste esitamise koht, tähtpäev ja kellaaeg: mõistlik. Äripäev kirjutas novembri Raivo Sormunen Pakkumiste esitamise tähtaeg on 30 päeva st pakkumine tuleb esitada 30. Milderi väitel võib ju oleta- alguses, et Baltika tegevjuhti- detsembriks 2008. a aadressil: Kuusalu vallavalitsus, Kiiu mõis, Kiiu alevik da, et “paanikamüügi” põhju- dest aktsionärid on sunnitud 74604, kella 11ks märgusõnadega “korraldatud jäätmevedu – mitte avada seks on mõni linnalegend, näi- otsima Swedbankile lisatagati- LOE VEEBIST enne pakkumiste avamiseks määratud aega”, varustatult ettevõtja nime ja teks järelmõjud Äripäeva esi- si, et vältida laenu toel ostetud www.aripaev.ee postiaadressiga. kaane spekulatsioonile tee- Baltika aktsiate sundmüüki. “Milder: Baltika aktsiate müük Pakkumised avatakse Kuusalu vallavalitsuses (Kiiu mõis, Kiiu alevik, Kuusalu mal “laenud poovad Baltika Mulluse majandusaruan- oleks eriti loll idee” vald) 30. detsembril 2008. a kell 11.15. omanikke”. de järgi on Baltika tuumikin- 27.11 Äripäev 28. november 2008 toimetaja Raivo Sormunen , tel 667 0173, e-post [email protected] 10 Pangad trügivad kinnisvaraärisse Pangad ei lase arendajatel hindu LUUBI ALL LUUBI

Piret Reiljan

[email protected]

Fine Kinnisvaral Mustamäel müügis oleva maja korteritele on pank minimaalse lubatud müügihinna määranud. Foto: Julia-Maria Linna toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev 11 alandada Kinnisvarahindade langus on seadnud nõrgemad arendajad kahvlisse, kuna müügis olevate objektide laenukoormus on suurem kui nende turuhind. Hindu aga langetada ei saa, kuna pangad nõuavad alla pandud laenuraha iga müügi pealt tagasi. Äripäev 28. november 2008 toimetaja Raivo Sormunen , tel 667 0173, e-post [email protected] 12

Pangad kinnitavad omalt poolt, et kinnisvara müügi- hind võib jääda objekti peale võetud laenusummast ka Meie edasta- madalamaks, kuid sel juhul peab arendaja lisaks müü- me arendaja- gist saadavale rahale kasu- tama laenu tagasimaksmi- tele klientide pak- seks ka omavahendeid. ” Pankade huvi kinnisvara- kumised, kuid nad hindade püsimise vastu on mõistetav, kuna kolm neljan- dikku 260 miljardi krooni suu- ei saa neid aktsep- rusest laenuportfellist on tagatud kinnisvaraga. teerida, kui hind va- 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter kinnitas, et teab mitmeid näiteid, kus pankade jub allapoole panga määratud minimaalne müügi- hind segab arendajaid korteri- nõudmisest. test lahti saamast. “Ost-müük Mika Sucksdorff, Uus Maa tegevjuht on selgelt panga tingimustega seotud neil arendajatel, kelle puhver on väike,” märkis ta ja lisas, et tegemist on patisei- suga, kus arendajad uut laenu ei saa, müüa ka mitte. Vahter oli kindel, et pankades juba luuakse täie hooga osakondi, mis hakkavad probleemse kinnisvaraga tegelema. Arendaja: pank tahab oma raha tagasi saada Kinnisvaratehingute vahendaja Uus Maa juht Mika Sucksdorff on müügitehingu katkijäämisel saanud nii mõ- neltki arendajalt põhjuseks pankade määratud minimaalse müügihinna. “Meie edastame klientide pakkumised, kuid arendaja ei saa neid aktsepteerida, kui hind vajub alla poole panga nõudmisest,” märkis ta. Sucksdorfﬁ sõnul ongi nõia- ring valmis, sest arendaja ei saa müüdud ja pank ei saa raha tagasi. “Minimaalne müügihind, millest me allapoole ei tohi minna, on meil SEB pangaga laenulepingus kokku lepitud. Pank tahab olla kindel, et saab oma raha tagasi,” sõnas Fine Kinnisvara juht Janek Saveljev. Ta väitis, et miinimumhinna- ga pole ta Mustamäe Keskuse tänava arenduse kortereid siiski seni veel müüma pidanud. “Miinimumhindade teema on tõusnud päevakorda seoses osa arendajate sooviga lahen- dada likviidsusprobleeme kii- rema ning odavama müügiga, mis aga panga poole pealt vaa- dates ei pruugi olla parim lahendus,” arvas Saveljev. Osa kinnisvaraprojekte on selgelt miinuses Hiljuti pankrotistunud BREC Kinnisvara juht Sven Soomus-

LUUBI ALL LUUBI te nentis, et osa projekte on selgelt vee all ehk nende turuhind jääb laenujäägile alla. “Kui lae- Piret Reiljan nujääk on näiteks 10 000 krooni ruutmeetri kohta, siis arendaja ei saa korterit müüa 5000 krooniga ruutmeetri eest,” selgitas ta. Pankadel on Soomus- te sõnul sellises olukorras kaks [email protected] varianti: saada ise kinnisvara- omanikuks või muuta laenu- lepingut. “Praegu on enamikul juhtub pankade paindlikkusest,” “Enne laenu pikendamist “Finantseerimislepingu- Hulga teiste arendajatega tudel kinnisvaralaenude taga- märkis Toompere. küsivad nad osa laenu tagasi. tes fikseeritakse reeglina mi- vesteldes selgus kiiresti, et Äri- tise väärtus suurem kui hind, Teatud arendajatele võib see nimaalne laenu tagastami- päeva tõstatatud teema on as- mida turult võib saada,” kinni- Pangad sekkuvad jõuliselt põntsu panna küll,” nentis ta. ne müükidelt. Müügihinda ei jaosalistele valus, et mitte öel- tas Tootal Kinnisvara juht Ta- arendajate tegevusse Müügihindade jõulise alan- fikseerita,” märkis Arco Va- da tabu. lis Toompere. “Ma ütlen kohe ära, et meil po- damisega on viimastel nädala- ra arendusdivisjoni juht Vei- Ühed väitsid, et probleem Ta pidas igati loogiliseks, et le sellist asja olnud,” teatas ASi tel algust teinud mitmed suu- ko Taevere. on olemas, kuid võõras mure. pangad müügihindadele pii- Kolle kinnisvaraarenduse di- remad kinnisvaraarendajad. Ta lisas, et pangad sekku- Teised ei soovinud üldse kom- ranguid seavad. rektor juba enne, kui küsimus Arco Vara langetas sel nä- vad praegusel ajal arendajate menteerida. Kolmandad küll “Meid see probleem prae- päriselt lõppeda jõudis. Pan- dalal oma Kodukolde arendu- äriplaanidesse päris aktiivselt. kommenteerisid, ent eitasid gu ei puuduta, kuna oleme kade viimase aja karmistunud se korterite hindu keskmiselt Erilise tähelepanu all on eel- pankade sekkumist hinnapo- kõik oma arendused külmuta- käitumine on Nikitini sõnul 34%, kuid firma ise müügihin- kõige finantseerimisel lisatin- liitikasse. nud. Mis üldse edasi saab, sõl- siiski ootuspärane. dade dikteerimist ei karda. gimuste kehtestamine. toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev 13

Pangad: me ei sekku kinnisvara müügiprotsessi Suuremate pankade esin- taskust peale maksma,” nen- da, et tagada projektide kiire- dajad väitsid justkui ühest tis Vanaselja. Hea tava koha- mat müüki.” Fine Kinnisvara- suust, et arendajate hin- selt lepingus märgitud piiri ga sõlmitud laenulepingus mi- napoliitikasse nad otseselt arendaja või panga initsiatii- nimaalse müügihinna kehtes- ei sekku, ent tagatisvara vil siiski alandatakse, et aren- tamist ei soovinud SEB kom- müügist saadud raha peab daja saaks kortereid turuhin- menteerida. siiski katma kohustused naga müüa. panga ees. Nordea Pank Eesti juhatuse Rehe: arenduses on oodata liikme Ivar Kallasti sõnul peab suuremaid tagasilööke “Arendajate laenulepingu- tagatisvara müügist saadav “Kinnisvara müügi hinnata- tes on punkt, mis reguleerib, summa katma panga ees võe- seme määrab turg ning kui on kui palju tuleb tagastada lae- tud kohustused. Samas eitab objekt ehitatud laenutooteid nu ruutmeetri kohta olukor- ka Nordea müügihindade dik- kaasates, peaks müügihind ras, kus müüakse korter lõpp- teerimist. “Me ei sekku aren- ühelt poolt katma laenu taga- tarbijale,” sõnas Swedbanki et- dajate müügiprotsessi. Kui ta- simakset ning teine osa jääb tevõtete ﬁnantseerimise juht gatisvara müügiperiood muu- omanikule. Tauno Vanaselja. tub ebamõistlikult pikaks, tee- Kui tulenevalt turuhinda- me ettepaneku pigem tagatis- de muutusest ei suudeta ob- Tagatisvara müük peab vara müügisumma alandami- jekti realiseerida oodatud ta- katma kohustused seks,” märkis ta. semel, lepime kliendiga kok- Ta jätkas, et olukorras, kus ku, kuidas jagatakse madala- korterite hinnad on langenud, SEB: soovime, et arendajad ma müügihinna puhul oma- võib buumi tipus laenu võtnud saaks kaubast kiiresti lahti niku osa ning laenumakseid,” arendajal olla lepingus ﬁksee- SEBs ei peetud vajalikuks tee- rääkis Sampo Panga juht Aivar ritud vastav ruutmeetri hind mat pikemalt kommenteerida Rehe. Ta lisas, et kinnisvara- tasemel, millest praegune te- kui kahe lausega pressiesin- arenduse valdkonnas on ooda- gelik turuhind on allpool. dajalt: “SEB ei ole kirjeldatud ta suurimaid tagasilööke ja va- “See tähendab, et laenu- miinimumhindasid kehtesta- jadust teha laenude restruktu- lepingu tingimuste kohaselt nud. Pigem on praegu olnud reerimise otsuseid. “Kindlasti peaks arendaja korteri müügil panga poolt arendajatele surve pangad kannatavad enim sel- alla selle hinna pangale omast müügihindu rohkem langeta- les sektoris ka kahjusid.”

KOMMENTAAR NUMBER Võlgade all ägav Q Vara: pangad tunnevad end meiega mugavalt

eie õnneks oleme ga, mis pole madalam kui objektide vastu vä- nende laenujääk. Kui laenu 74% M he laenanud ja see on antud ruutmeetrisse sel- kogu pankade laenuportfel- on taganud ka kõikide lae- gelt valesti, siis peavad pan- list moodustavad kinnisvara nude pikendamise, kuna gad laene maha kirjutama. tagatisel antud laenud. Kin- pangad tunnevad ennast Meil sellist muret pole, me nisvara tagatisel antud lae- mugavalt ja parem lasevad pole ostnud ühtki kinnistut nude maht ulatus tänavu ok- minul seda stressirohket turu tipust ega võtnud suuri toobri lõpu seisuga 193 mld tööd teha, kui ise kinnisva- laene ruutmeetri kohta eel- kroonini, kogu laenuportfell raärisse sukelduvad. mise kahe aasta jooksul. oli 260 mld krooni. Pangad on huvitatud kin- Alo Lillepea, nisvara müümisest hinna- Q Vara üks omanikest ja juht Allikas: Eesti Pank

STATISTIKA Kaheksa aastaga kinnisvaralaenude maht kümnekordistunud Laenude tagatiseks on pankadel ligi 200 miljardi krooni eest kinnisvara Kolmveerandi laenude kokku kinnisvara tagatisel antud laenude maht, krooni tagatiseks on kinnisvara 180 osakaal kogu laenuportfellist 193 100 135 10.2008 80 90 22 60 74,2 45 09.2002 40 46,1 0 20 Allikas: Äripäev 0 apr.03 apr.07 apr.05 apr.06 apr.08 apr.04 okt.03 okt.07 okt.05 okt.02 okt.06 okt.08 okt.04 nov.03 nov.07 nov.05 nov.02 nov.06 nov.04 mai.03 mai.07 mai.05 mai.06 mai.08 mai.04 aug.03 aug.07 aug.05 aug.06 aug.08 aug.04 juuli.03 juuli.07 jaan.03 jaan.07 juuli.05 09.2002 10.2008 jaan.05 juuli.06 juuli.08 juuli.04 jaan.06 jaan.08 jaan.04 sept.03 sept.07 dets.03 dets.07 sept.05 sept.02 dets.05 dets.02 sept.06 sept.08 sept.04 dets.06 dets.04 juuni.03 juuni.07 juuni.05 juuni.06 juuni.08 juuni.04 veebr.03 veebr.07 veebr.05 veebr.06 veebr.08 veebr.04 märts.03 märts.07 märts.05 märts.06 märts.08 märts.04 Äripäev 28. november 2008 toimetaja Villy Paimets, tel 667 254, e-post [email protected] 14 Arnout Lugtmeijer Ainus elus hollandlane, kes

Hollandlane Naftasaaduste hoiustami- ringteed, ristmikud, sebrad ja se, ümberlaadimise ja hulgi- valgusfoorid ja pallimeri. Sõnavaraga mul Arnout müügiga tegeleva ning teist Umbes 15 miljonit krooni aastat järjest Äripäeva TOP 100 Nabasse investeerinud kolme Lugtmeijer (42) edetabeli tipus trooniva Vopak lapse isa Lugtmeijer põhjen- probleeme ei ole, EOSi juhatuse esimees Arnout das toona lasteaiaehitust nii: loeb eestikeel- Lugtmeijer kutsub ajakirjani- “Mina olen isa, kes vajab oma aga eesti keele gramma- ku lahkesti silmast silma koh- kahele pojale lasteaiakohti. ” seid ajalehti, tumisele. “Purjespordikesku- Kui ma enda 3,5aastasele po- se kõige Pirita jõe poolsemast jale Rubenile Pirital lasteaia- tika on keeruline. sööb eesti toite uksest sisse ja kolmandale kor- kohta otsima hakkasin, tuli Arnout Lugtmeije, eesti keele oskusest rusele,” juhatab ta lahkelt. rinda pista mõnesajapealise – välja arva- Palgamiljonär Lugtmeijeri järjekorraga.” – juba 2004. aastal teenis ta Praegugi löövad Lugtmeijeri vaatab, on isegi ülikooli ajal tud verivorst –, kuus keskmiselt 291 000 kroo- silmad lasteaiast rääkides sä- Hollandis liigajalgpalli tagu- ELULUGU ni – kabineti aknad avanevad rama. nud. Vopak EOS on aastaid Arnout elab eesti nai- Pirita jahisadamale. “Kui sinna lähen, siis see olnud jalgpalliklubi Levadia Esimest korda sattus on hoopis teine maailm. Hoo- sponsor. Lugtmeijer sega ja tema Lugtmeijer Eestisse 1993. aas- pis midagi muud. Naudin se- Kui palliplatsil jooksevad ta novembris. Ta oli varem da. Arendame lasteaeda pide- eestlased ja hollandlased, siis lapsed käivad töötanud Austraalias, Nigee- valt edasi. Meil töötavad seal millisele võistkonnale ta pöialt rias, Hong Kongis ja Suurbri- väga hea haridusega õpeta- hoiab? “Hollandile,” kõlab eesti koolis. Kui tannias. jad Tallinna ülikoolist,” sele- veendult. vutiplatsil saa- tab Lugtmeijer rahulolevalt. sündinud Harjumatu inimtühjus Ta kuulub siiani Naba juha- Toetas ka Märtinit 1966 Belgias vad aga kokku Eestist ei olnud ta suurt mida- tusse, ka tema abikaasa Riina Aastaid toetas Lugtmeijeri fir- lapsepõlves elas Itaa- gi kuulnud. “Tol ajal oligi väga (34) ajab firma juhatuses las- ma rallisõitja Markko Märtinit. lias, Belgias Hollandi ja Eesti vähe võimalik Eestist teada,” teaia asju. Praegu autoäri ajav Märtin üt- 1981 astus rahvusvahe- ütleb Lugtmeijer. Naba pedagoogid ütlevad, et leb, et kui 1997–2000 ei oleks lisse gümnaasiumi Šveit- rahvuskoon- Üks asi lõi noore hollandla- lapsevanemana on Lugtmeijer Lugtmeijerit ja EOSi olnud, ol- sis se siiski pahviks. “Siin oli nii avatud, hea huumorimeelega, nuks tal väga raske saavutada 1985 sattus esma- dised, hoiab vähe inimesi, nii hõredalt. Kõi- viskab alati nalja. seda, milleni lõpuks jõudis. kordselt Hollandisse, õp- gil oli nii palju ruumi elami- “Ta tunneb huvi õpetajate “Arnout on fantastiline ini- pis kuus aastat Delft ta pöialt siiski seks. Olin elanud Hong Kon- ja laste käekäigu vastu. Last mene. Teistsuguse taustaga, University of Technologys, gis, kus pidi kogu aeg trügima, lasteaeda tuues ja viies võtab teistsuguse suhtumisega. Ees- sealhulgas aasta praktikat oranžsärklaste- et üldse liikuda saaks,” mee- ta lapse jaoks aega. Osaleb ala- tis ei ole kindlasti lihtne äri Austraalias nutab Lugtmeijer muheldes. ti ka laste arenguvestlustel. ajada, aga tema saab sellega alates 1991 töötas Hol- le. Lugtmeijer ütleb, et on eda- Kui vähegi võimalik, siis osa- ikka hästi hakkama. Eeskuju- landi meresüvendamisfir- sipüüdlik, põhimõtte- ja sihi- leb lasteaia üritustel,” kirjelda- lik inimene. Käime siiani pe- mas Boskalis-Westminster kindel inimene. Kui on mida- vad õpetajad naftaparunit. rekonniti läbi,” kiidab Märtin Dredging, muu hulgas lõi gi pähe võtnud, siis naljalt sel- Kui eestlane mõtleb Hollan- endist sponsorit. kaasa Hongkongi lennu- lest ei tagane. Mis ei tähenda dile, siis kangastuvad mõtleja- Varsti saabuvaks jõuluajaks jaama ehitamisel ja Nigee- muidugi seda, et ta lähikond- le sealsed jalgpallivõlurid, tul- sõidab Lugtmeijer aga perega rias Suurbritannia-Hol- setega nõu ei peaks ega lahen- bid, oranž värv ja, sõltuvalt kir- Eestist ära. Mitte seetõttu, et landi kütusekontserni-

PORTREE damist vajavat probleemi läbi jeldaja rikutusest võib-olla ka talle verivorst ei maitse, vaid ga Shell ei arutaks. kanep ja Amsterdami punas- ikka selleks, et kuskil soojal alates 1994 Eestis Ärimehe põhimõttekindlu- te laternate tänav. maal vanemate ja sugulaste- INTERCROSS sest annab tunnistust ka 2004. “Mina sel juhul tavaline ga kohtuda. INVESTMENTS B.V. ja aasta augustis Pirital Metsa- hollandlane ei ole! Hollandla- Muide, kuigi Lugtmeijer Tankmaatschappij Dipping Liis B.V. omandusse kuuluva Kängsepp vahi teel nurgakivi saanud sed sünnivad uiskudel. Uisuta- loeb eestikeelseid ajalehti ja 80 lapsele mõeldud eralaste- mine on minu rahvuskaaslas- internetiportaale, kõneleb ko- Vopak EOSi juhatuse esi- aed Naba. tele üks olulisemaid asju. Aga dus poegadega mängides ees- mees Maja on jagatud kahte tii- mina ei ole uisutama õppinud. ti keelt ja kontoriski räägib ta ba, kummaski tiivas tegut- Olen vist ainus elus olev hol- kolleegidega eesti keeles, siis hobid seb kaks rühma. Igal rühmal landlane, kes ei oska uisuta- intervjuu annab ta siiski ing- allveeujumine, squash [email protected] on mängu- ja magamisruum, da!” muigab muu hulgas 1999. lise keeles. pesuruum ja tualettruum. aasta kütuseärimeheks valitud “Sõnavaraga mul problee- kolm last, eestlasest Hoonetekompleksi ühes tiivas Lugtmeijer. me ei ole, aga grammatika on abikaasa asub bassein, liikluslinnak – Jalgpalli aga Lugtmeijer keeruline,” kurdab ta. Kütuseärimees elab Pirital, suvitab Hiiumaal ja Keila-Joal Lugtmeijer on hoolitsenud tud häärberis. Tee sai aastaid rajanud, kinni maksta. Kinnis- ei ole. Samasse külla on äri- tu – 0,66 hektarit elamumaad ka selle eest, et perekond tagasi kuulsaks sellega, et sel- tu on koormatud kokku 4,735 mees mullu veebruaris ostnud – ostis ärimees eelmise aas- Lugtmeijeritel oleks võima- le elanikud sulgesid oma ko- miljoni kroonise hüpoteegi- neljahektarilise, looduskaitse- ta jaanuaris. Lugtmeijer ostis lik mõnusas kodus elada ja dutänava mõlemalt poolt vä- ga endise SEB Eesti Ühispan- seadusega koormatud maatu- ASilt Kalev REC 2005. aastal suvel Hiiumaal puhata. ravatega. ga kasuks. lundusmaa (Lussuranna kin- 4743 m2 elamumaa ka Keila Erateeks sai Puki tee liht- Hiiumaale Nasva külla on nistu), millele on Eesti riigi valda Meremõisa külla, pare- Lugtmeijer elab 1998. aas- salt: linn ei taha neid uus- hollandlane tänavu oktoobris kasuks seatud 6916kroonine mini tuntud Keila-Joa suvila- tast Meriväljal Puki teel 1917- elamurajoonide teid ja infra- ostnud ühehektarilise elamu- hüpoteek. piirkonnana. Selle kinnistule ruutmeetrisele krundile ehita- struktuure, mis eraﬁrmad on maa. Hüpoteeki sellele seatud Nasva küla Künka kinnis- ei ole hüpoteeki seatud. toimetaja Villy Paimets, tel 667 254, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev 15

Raivo Vare: Jõulise haardega

rnout Lugtmeijer tuli noore me- Ahena Eestisse tegema asja, mis oli absoluutselt tavatu. Ta ehitas ju Raivo siia terminali selle piirkonna jaoks täies- Vare, ti tundmatu ja uue kontseptiooni järgi. transiidi- Eestis on ta hästi kohanenud. Tavaliselt ekspert, öeldakse, et eestlased on kõvad protses- tuttav sijad, aga kohati tundub mulle, et Arnout ületab meid. Kui tal on ikka õigus, siis ta protsessib ja läheb oma õiguste nõud- misega lõpuni. Hästi kange iseloomuga olev ﬂaamlane. Võiks veel öelda, et ta on väga jõulise haardega tegelane. Isiklikele su- hetele see hästi ei mõju, aga äris on sellel iseloomuomadusel alati kaalu. ei oska uisutada Ago Tiiman: Enesekehtestav rnout on rahvusvaheline mees. ATeda ei saa – nagu paljusid teisi transiidiärimehi – süüdista- da selles, et ta Eesti riiki ja rahvast ma- Ago ha müüks. Aus ettevõtja! Minu teada on Tiiman, ta vähemalt kolm omanikuvahetust ja transiidi- ostmist-müümist juhatuse esimehena ärimees, üle elanud. See, et ta jätkuvalt ametis on, tuttav näitab tema head tööd. Temaga on kerge suhelda. Mõnus mees, kohati küll liiga emotsionaalne. Enesekehtestava käitu- misega otsekohene ettevõtja. Kui ta rää- gib, siis alati ikka asjast, mitte inimes- test nende asjade taga. Et ta kedagi isik- likul pinnal solvanud oleks, seda küll ei tea.

Viktor Levada: Viinajoomises tubli rnout on Eesti jaoks väga oluline Ainimene. Ta on selline ärimees, kes ei teeni ainult raha, vaid kes Viktor on palju investeerinud sotsiaalsetesse Levada, projektidesse. Nende ettevõtjate seas, ke- suuret- da hästi tunnen, ma teist Lugtmeijeri- tevõtja, taolist ei tea. Kaheksa aasta jooksul on sõber Vopak EOS olnud Levadia sponsor. Tal on väga hea huumorimeel. Arnout rääkis kord loo, kuidas ta istus ühe kalli hotel- li baaris koos Vene oligarhidega. Aga eelmisel õhtul oli ta sealsamas vahetanud mõne sõna samas hotellis peatunud Ve- nemaa jalgpallikoondise hollandlasest peatreeneri Guus Hiddinkiga, kellega ta varem kohtunud ei olnud. No ja kui nad siis järgmisel päeval seal oligarhidega is- tusid, läks Hiddink mööda ning hüüdis: “Tere, Arnout!” Venelastel vajusid suud pärani: “Kas sa tunned Hiddinkit!?” “Jah, ta on mu lapsepõlvesõber,” ütles Lugtmeijer. Mulle meeldib, kuidas ta on oma meeskonna kokku pannud – raamatupidaja on eestlane, mänedžer on hollandlane, Venemaal ajavad asju venelased, sest nemad tunnevad vene iseloomu kõi- ge paremini. Vene mentaliteeti tunneb ta hästi. Teda on juba õpetatud viina joo- ma, ta on selles osas tubli.

Margus Margus Mets: Mets, konsultant Kolmandik eestlane rnoutiga olen tööalaselt suhel- Anud juba tosinkond aastat, peaae- gu EOSi tegevuse algusest Eestis. Arnoutil on aidanud Eestisse sulanduda ja siin hakkama saada hea naljasoon ja mitte liiga kõvakraeline ellusuhtumine. Tegu on sellise lennartmereliku rahvusvahelise mehega, kes suudab tänu maailma eri paigust korjatud elu- ja töökoge- musele näha ka tüütuid kohalikke pisi- asju maailma kontekstis. Oleme omavahel lõõpinud, et arvestades Eestis elatud aastate suhet tema vanusesse, on tegu juba kolmandikeestlasega. Arvestades pa- nust Eesti asja ajamisse täiesti erineva- tes eluvaldkondades, peaks tal ammu ju- Illustratsioon Kadri Laugas ba märk rinnas olema. Äripäev 28. november 2008 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 16 Kunstiäri Kunstioksjonite hämarad Maailma kunstiäris kihab rahapesu ja spekuleerimine, vorbitakse võltsinguid ning haibitakse kunstnikke teadlikult mängud üles. Miks müüdi Tallinnas toimunud kunstioksjonil üks maal 20 korda kõrgema hinnaga, kui sama teose eest pakuti pool aastat varem?

Eestis toimunud kunstioks- kus vahendaja ise ostab oksjo- koostatud lühikese Haritonovi jonite väliskunsti rekord pü- nilt teose ära, et oma kunstni- eluloo üks autoritest ja tege- sib 2007. aasta kevadest. OÜ kule nime ja legendi luua. leb kunstniku tööde vahenda- Balti Oksjon kaudu 1,15 mil- Kunstiekspert Georg misega. joni krooniga müüdud Niko- Poslawski toob näite tun- Banksi sõnul on Haritonovi lai Haritonovi maali “Magav tud Moskva galeristist Gary tööd – just tema mustlasi kuju- mustlanna” tausta uurides Tatintsianist, kes on haipimise tavad motiivid – viimastel aas- kerkivad küsimused mattuvad nippe kasutades üles tööta- tatel kollektsionääridele mee- aga kunstiäri hämaratesse tel- nud vene kunstniku Jevgeni lepärasemaks muutunud. gitagustesse. Tšubarovi, kelle ühe teose eest Tal endal on õnnestunud 2007. aasta 26. mail Balti maksti eelmisel aastal 562 000 mõned Haritonovi tööd ca Oksjoni Lembitu tänava pea- dollarit. Kokku maksti kunst- 600 000 krooni eest maha korteris müügil olnud must- niku tööde eest eelmisel aastal müüa. “Ma arvan, et mõni vene lasnaist, last ja kukekest kuju- ligi 900 000 dollarit. kunsti vahendaja ostis maali ja tav maal alustas toona 1,1 mil- “Luuakse mull nagu aktsia- pani selle siis Tallinnas oksjo- joni krooni pealt. Hinnale oli turgudel. Kindlas ringis haka- nile, et rohkem raha saada,” tehtud kirjalik pakkumine. takse teadlikult kellelegi pa- arutleb ta. Teine pakkumine trumpas nustama ning hinnad tõuse- selle aga oksjonil üle ja haam- vad üles,” räägib Poslawski. Üks väga kallis maal rihind kujunes 50 000 krooni Üks müügihitt ei taga aga Haritonovil veel

EKSTRA kõrgemaks. edu sama kunstniku teiste- Stockholmi oksjonimaja vene le teostele. Haritonovilt päri- kunsti ekspert Ivan Samarine Poole aastaga nev sarnane motiiv oli müügil selgitab, et tegemist on küll mitmekordne hinntõus Hannes oktoobri alguses Stockholmi ekstreemse juhtumiga, ent sel- Sarv Tallinnas müüdud Haritonovi oksjonimajas. Arvatavaks hin- liseid asju tuleb ette. maal on kiire hinnatõusu naklassiks oli märgitud kuni “See märgib lihtsalt vene poolest erakordne eksemplar. 700 000 Rootsi krooni. kunstituru ettearvamatust,” 2006. aasta detsembris müü- Ühtki pakkumist aga ei teh- räägib ta. di see New Yorgis Sotheby tud. Ehkki tegemist oli sama Teised tuvastatavad müügi- oksjonil vaid 4500 dollari eest motiiviga, erines maal tehni- tehingud Haritonovi pintsli alt [email protected] (55 000 krooni). liselt teistel oksjonitel müüdu- tulnud maalidega ei küüni üld- Pool aastat hiljem Tallin- test silmanähtavalt. juhul üle mõnekümne tuhan- Koit Brinkmann nas toimunud vastloodud Bal- “See on üks selle kunstni- de dollari ehk umbes 240 000 ti Oksjoni kaudu saavutati ku meelisteemasid,” selgitas krooni. haamrihinnaks juba üle 20 Balti Oksjon OÜ tegevjuht Jaa- Tegelikkuses ongi enamiku korra suurem number – sama nus Võitla. tehingute summad väiksemad 1,15 miljonit krooni. ja oksjonimaja poolt paika Mõne kuu pärast ilmus maal Vene kunst müüb Venemaa pandud esialgne hinnaklass naabruses paremini [email protected] välja Londoni Christie’sis, kus sellest mõnevõrra kõrgem. mullu 28. novembril toimunud Suurt hinnavahet põhjen- Üks erand on Haritonovi vene kunsti oksjonil oli hinna- dab Võitla sellega, et samadel puhul veel – pilt, mille ees- klass sama – 60 500 naela ehk kunstiteostel on maailma eri tindatud nimi kõlaks “Nai- ca 1,12 miljonit krooni. paigus erinev väärtus – Vene sed Jaroslavist”, müüdi 2006. Üks sellise üüratu hinna- kunst müüb paremini ja kal- aasta novembris Londonis tõusu põhjustest võib peitu- limalt just Venemaal või sel- Christie’si oksjonimaja kaudu da kunstiturul möllavas kon- le naabruses, Eesti rahvuslik 3,46 miljoni krooni eest. kurentsis. kunst Eestis jne. Kolm aastat varem pakuti Igal aastal ilmuvad oksjoni- “Mingit intriigi siin ei ole,” maali Londonis Sotheby oks- kataloogidesse kolme tuhande kinnitab ta. jonil ja selle hinnanguliseks uue kunstniku nimed. Esime- “Mina isiklikult pole kuna- väärtuseks oli maja seadnud ne müük on kunstniku jaoks gi näinud, et Haritonov oleks kuni 740 000 krooni. Toona eriliselt tähtis, selle edukusest sama pilti maalinud kaks kor- ei tundnud maali vastu kee- sõltub tema teiste tööde lähi- da,” teatab USAs Texase osarii- gi huvi. tuleviku hinnatase. gis Dallases resideeruv kuns- Christie’sist ja Sothebyst Edu nimel ei öelda ära kok- tiekspert Bob Banks, kes on kommentaari antud teema kulepetest ning mängudest, kümmekond aastat tagasi kohta ei tulnud. toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev 17

Kindlas rin- Maali eelmine müügihind on gis hakatakse edaspidistel oksjonitel väga oluline teadlikult kellele- Haus Galerii juhi Piia Aus- nikuga. On olemas mingisu- teose alghinda enne oksjoni ” mani sõnul on eelneva- gused reaalsed piirid ja on algust, see demonstreerib, et gi panustama ning tel müügipretsedentidel olemas müügipretsedendid. turg pole veel piisavalt arene- ja varem saavutatud hin- Kui oksjonitel on mingid tööd nud,” viitab ta Eesti oksjoni- nal taiest oksjonile pannes drastiliselt üles läinud, siis korraldusele. hinnad tõusevad suur tähtsus. me ei saa seda emotsionaalset Eesti oksjonimajades toi- lõpphinda võtta aluseks turu- mub vahendamine pealtnä- üles. Samas aga ei võrdu mõnel hinna määramisel,” selgitab ha väga lihtsalt – kunstioma- eelmisel müügil saavutatud Ausman. nik läheb tööga galeriisse, alg- tulemus kohe kunstiteose või “Oksjoni korralduse seisu- hind lepitakse kokku ja sellest Georg Poslawski, kunstiekspert sama kunstniku loomingu tu- kohast vastutab oksjonäär teo- algavad oksjonipäeval pakku- ruhinnaga. se ehtsuse eest ja mingil mää- mised. Kuna Haus vahendab ko- ral ka hinna eest,” räägib kuns- Kui töö jääb müümata, või- haliku päritoluga kunsti, siis tiekspert Georg Poslawski. vad galeriid seda hiljem alg- on Ausmani sõnul suund pi- “Soliidne oksjonimaja an- hinnaga pakkuda, kuid paljud gem vastupidine kui toodud nab teosele oma oletusliku omanikud sellest võimalusest Nikolai Haritonovi näite pu- hinna (estimate price), mis põ- tihti loobuvad. hul. “Hinna kujunemine tu- hineb varem oksjonitel müü- Samas ei ole teada, kui pal- gineb suures osas meie koge- dud teoste hindadel ja nõud- ju galeriid ise kunsti hoiavad ja musele ja kokkuleppele oma- lusel. Labane on välja tuua oma kaupa realiseerivad.

Balti Oksjoni tegevjuht Jaa- nus Võitla põhjendab Nikolai Haritonovi maali suurt hinna- hüpet ühel Tallinna oksjonil sellega, et Venemaa naabruses müüb vene kunst paremini.

Balti Oksjoni 2007. aasta raamat “Esimene rahvusvaheline kunsti- ja antiigioks- jon Tallinnas”, kus on sees ka Nikolai Haritonovi maal, mille oksjoni alghinnaks on märgi- tud 1,1 miljonit krooni. Fotod: Veiko Tõkman Äripäev 28. november 2008 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 18 Finantskriis hakkab Ülemaailmne ﬁnantskriis on tasapisi murdmas ka kunstiturule, kuid spekuleerimine ning kokkumän- gud, mis on saanud selle äri lahutamatuks osaks, ei kao kusagile.

Aastaga (suvi 2007 – suvi 2008) müüsid oksjonimajad üle maailma kunstiteo- seid kokku 980 miljoni euro eest ehk summas, mis ületab 15 miljardit Eesti krooni. Se- da on poole rohkem kui aasta varem. Kahe suurima oksjonimaja, Sotheby’si ning Christie’si kasumid ületasid 225 miljoni Eesti krooni piiri. Kui veel oktoobrini tegid kunstihinnad rekordtasemeid ning oksjonimajad teenisid ülikopsakaid kasumeid, siis praeguseks on olukord muu- tumas. “Vaatamata suurtele käi- vetele on oksjonimajade saatus üsna ebakindel, usk nende jätkusuutlikkusse vähe- neb. Näiteks, Sotheby’si aktsiad langesid alles hiljuti New Yorgi börsil ligi 70 protsenti,” räägib kunstiekspert Georg Poslawski. Börsikrahhi tagajärg avaldub kunstiturul hiljem Stsenaarium meenutab 90nda- te algust, kui 1989. aasta bör- sikrahhi tagajärjed avaldusid kunstiturul alles kaks aastat hiljem. Siis toimunud hindade 40protsendiline kukkumine oli nii peadpööritav, et mõ- ne kunstniku tööde hinnad pole siiani saavutanud tolle- aegset taset. Kunstioksjonitel osalemi- sest on saanud hasartmäng, kus on võimalik raha teenida või seda kaotada. Õnneotsijad võivad kaasaegse kunstiga tee-

EKSTRA nida sadu protsente kasumit. Ameeriklane Jeff Koons hoiab enda käes kaasaegse Koit kunsti oksjoni hinnarekordit. Brinkmann Tema monumentaalne me- tallist skulptuur “Õhupall-lill (roosa-lilla)” müüdi selle aasta suvel Christie’si oksjonimajas 25 miljoni dollari eest. Müü- jad olid teose seitsme aasta [email protected] eest ostnud 1,1 miljoni dollari eest ehk seitsme aastaga kasvas hind pea 25kordseks. Põnevad legendid lisavad maalile väärtust 80ndatel ostsid Ameerika kollektsionäärid nõukogude kunsti sentide eest kokku, nüüd müüvad nad seda miljo- nite eest venelastele tagasi. Kuid kunsti hinna kuju- nemisel pole nõudlus ainu- ke tegur. Väga tähtis on teose provenients ehk päritolu. Provenients peab kinnitama teose ehtsust ning selle liiku- vitseril oli siin üks maal, mis teoste müügikäive maailma ti tema maali “Poiss piibuga” Kõige rohkem ostetakse mist kunstnikult viimase oma- sattus näiteks Rootsi jne. oksjonitel oli eelmisel aastal eest 2004. aastal toimunud teoseid, mille hind jääb alla nikuni. Aristokraatlik päritolu “Muide, Eestis sellele veel 4,85 miljardit krooni. oksjonil 104,17 miljonit dolla- 80 000 krooni. võib tähendada poolt oksjoni- eriti suurt tähtsust ei omista- Pablo Picasso töödel oli see rit. See on kõige suurem sum- hinnast. ta. Seepärast müüakse meil summa 3,86 miljardit krooni. ma, mis on kunagi kunstiteose LOE VEEBIST http://www.3sat.de/3sat.php?http:// Poslawski räägib, kuidas ve- kindla päritoluta teoseid. See Ehkki Picasso maalid on kal- eest oksjonil välja käidud. http://www.3sat.de/3sat.php?http:// ne kunstnike töödele, mis hil- näitab veel kord, et meie kuns- limad kui Warholi tööd, lööb Kuid suured ning laia tähe- www.3sat.de/kulturzeit/themen/116703/ jem satuvad Venemaale, luuak- titurg pole veel piisavalt arene- viimane Hispaania klassikut lepanu pälvivad ostud moo- index.html se Eestis teadlikult päritolu le- nud,” lisab ta. tööde hulgaga. Picasso käes on dustavad kõigest tuhandiku Artikli kirjutamisel kasutati artnet.com-i, gend, kuidas valgekaardi oh- Popikoon Andy Warholi aga teine rekord, nimelt maks- kunstituru mahust. artprice.com-i ning arttactic.com-i materjale. toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev 19 kunstiturgu räsima

Itaalia kunstniku Franceso Hayezi maali väljapanek Lon- Warholi looming on tasuv äri donis Sotheby’si oksjonimajas tänavu novembris. Selle teose kunstnike esiviisik 2007. aasta oksjonite käibe järgi (mil- hind võib kerkida 12 miljoni jardit krooni) Eesti kroonini. Foto: AP Photo/ Scanpix 1. Andy Warhol (1928–1987) 4,85 2. Pablo Picasso (1881–1973) 3,68 3. Francis Bacon (1909–1992) 2,82 4. Mark Rothko (1903–1970) 2,38 5. Claude Monet (1840–1926) 1,9 KOMMENTAAR Sotheby’si oksjonimajal suurim teenistus

oksjonimajade teenistus 1. juuli 2007 – 30. juuni 2008 (miljonit krooni) Raul Vahtra, rahapesu 1. Sotheby’s 227,43 andmebüroo juht 2. Christie’s 225,79 3. Phillips de Pury & Company 136,21 unsti ja rahapesu seos- 4. Poly International Auction Co., Ltd 112,47 Ktest saab rääkida eel- 5. China Guardian Auctions Co., Ltd 106,25 kõige rahapesu teises, 6. Borobudur Chinese Contemp. Auction, Ptd.Ltd 89,51 st laotamisfaasis, kui illegaal- 7. Ravenel Art Group 89,37 selt saadud raha eest ostetak- 8. Zhong Chang Auctions Co., Ltd 85,3 se kunstiväärtusi, ja teatud 9. Shanghai Hosane Auction Co., Ltd 80,72 tingimustel ka kolmandas 10. Beijing Council International Auctions 72,97 ehk integratsioonifaasis. Samas on kurjategijad üld- Allikas: artprice.com juhul siiski huvitatud varade paigutamisest selliselt, et see esiteks pälviks võimalikult vähe tähelepanu ja teiseks, et paigutatud varasid oleks või- malik kolmandas ehk integratsioonifaasis hõlpsalt le- gaalsesse majandusse suuna- ta, ning kalli maali ostmine seda pigem ei ole.

Mart Sander, kunstnik

enemaa kihab siiani Vsuures kunstiskandaa- lis – seal on rikkamal elanikkonnal moes omada kodus Aivazovski maali. On avalik saladus, et Aivazovskeid “leitakse” aina juurde – selle eest hoolitsevad artellid, kus noorte andekate kunstnike käe läbi üha uued “originaalid” sünnivad. Teine meeskond hoolit- seb “ajahamba” eest – vana lõuend, kulunud alusraamid, käsitsi segatud krunt jm on vaid üks osa müüki kannata- vast võltsingust. Kevadel tuli ilmsiks, et need käitised teevad koos- tööd Venemaa juhtivate kuns- tiekspertidega, kes mõistliku tasu eest väljastavad eksper- tiisiakte, mis tõendavad teose autentsust. Muidugi hakkasid pead lendama, sest Aivazovskite alla on mõni koguja pannud miljoneid ja nende tegelik hind võib olla kümme tuhat korda väiksem. Kunstiäri kasumid Vene- Venelased pesevad kunstiostudega raha maal on lähedal Eesti riigi aastaeelarvele; vastavalt ka Stuttgardi kriminaalpo- Tööstuse taga on organisee- Schöller räägib, et oksjo- Kas teos on originaal või alusel vahetatakse pangas rub- skandaali mõõtmed. litseinik Ernst Schöller on ritud kurjategijad, kes lasevad nitel väga kõrgete hindadega võltsing, ei oma Vene ostja lad sobivaks valuutaks, ning Ma ei usu, et maailmas on aastaid Venemaa kunsti põrandaalustel kunstitööko- müüdud pildid on tihti võltsin- jaoks mingit tähtsust. Reegli- seejärel kantakse raha täiesti mõni sõltumatu kunstieks- võltsingutetööstust uuri- dadel enamasti kopeerida vä- gud ning müüja ja potentsiaal- na on ostja ja müüja sama isik. legaalselt välismaale. pert, kes ei ole ise kunstimüü- nud ning tunneb selle telgi- hetuntud Euroopa kunstnike se ostja on hinna kokku leppi- Kogu tehing tehakse rahape- Võltsitud kunsti müügiga gi maailmaga seotud. Masi- taguseid päris hästi. töid, kirjutab Saksa ajakirja- nud ja see on kunstlikult kõr- suks. Vene ostjale on vaja Eu- teenib isegi rohkem kui nar- naid võib petta, hinnangu an- nik Nicolette Feiler-Thull. geks aetud. roopa oksjonimaja arvet, mille koäriga. nab siiski inimene. Äripäev 28. november 2008 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 20 PÄEVA TEGIJA Deutsche Telekom -2,8% 16 INVESTOR 14 12

8 | börsid | aktsiad | fondid | 01 03 05 07 09 11

HIND General Electricu aktsia

27.11.2007 37,45 30 Aastaga üle kahe korra odavnenud tööstushiid väärib juba ostmist 25 dollarites

10 12 01 02 03 04 05 Aeg otsida rusude alt pärleid Ka raskel ajal leiab ettevõtteid, kuhu on

Üks ettevõtetest, mille ostmist julge investor võiks kaaluda, on General Electric, mille aktsia hind on kümne aasta tagusega võrreldes praegu 45 protsenti madalam. Foto: Bloomberg kasulik investeerida toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev INVESTOR 21

KUUPÄEV MOBIILTELEFONID Nokia toob telefonid Jaapanist ära Maailma suurim mobiilte- lefonide tootja Nokia jätab Oled KAPTEN Jaapani turule vaid oma luk- susbrändi Vertu. Kuigi Jaa- suurel või väiksel laeval, lennukis, pan on maailmas suuruselt neljas mobiilide turg, tu- raudteel, meeskonnas või ﬁrmas, 90% alandas Jaapani elektroonikatootja Panasonic oma märtsis leb sealt vaid väike osa No- lõppeva majandusaasta kasumi prognoosi, millega ootab ka- kia müügist. 95 protsen- kus oluline LOGISTIKA, siis hoiab Sind õigel kursil: sumiks vaid 340 miljardit jeeni ehk 3,6 miljardit dollarit. Akt- ti jaapanlastest on lojaalsed sia hind langes eile 4,7 protsenti, 1284 jeenile. enda tootjatele.

VÕRDLUS Ega see, et aktsiate hinnad on Osta ﬁrmat, mille vara on hinnas ka kriisi ajal täna väga madalad, ei tähenda, et Bloomergi poolt jälgitavate ana- nad” ei või olla homme veel madalamad. lüütikute soovitused Richard Bernstein, investeerimispanga Merryll Lynch inves- Colgate-Palmolive teeringute peastrateeg Osta 13 Hoia 7 Müü 0

DuPont Osta 8 Hoia 8 Müü 1

General Electric Osta 7 Hoia 11 Müü 1 26.11.2008 logistikauudised.net 16,19 Vedaja 06 07 08 09 10 11 Allikas: Bloomberg

ga kord, kui aktsiaturud “Me ei tea, kui sügavale Ion viimasel ajal teinud jär- laskub ning kui kaua kestab jekordse kukkumise, kos- majanduskriis ja seetõttu on tab kohe ka üsna tugevalt raske öelda, kuhumaale kasu- hääli selle kohta, et aktsiad Tõnis Oja mid kukuvad,” lisas ta. on muutunud nii odavaks, et Paljud investorid ostavad nüüd on põhi peagi käes. kuu alguses NYTs “Mina ei nn juhtivaktsiaid (blue chips), Äripäev ja Advokaadibüroo Sorainen kutsuvad 4. detsembril 2008 Analüütikute ja investori- oska aktsiaturgude lühiajalisi mis nende hinnangul pol- Radisson SASi konverentsikeskusesse seminarile te jälgitavad suhtarvud eesot- liikumisi ennustada. Mul po- nud varem kunagi nii oda- sas aktsia hinna ning kasumi le õrna aimugi, kas aktsiate vad olnud, et neid oleks olnud suhtega (P/E suhe) on lange- hinnad on kuu või isegi aas- mõistlik osta. nud piisavalt, et juba ammu ta pärast kerkinud või lange- Majandusraskustes oleks aeg osta. Julgemad in- nud.” Investeerimisfirma FIM vestorid eesotsas legendaarse Investeerimisfirma GMO Group investeeringute juht Warren Buffettiga on seda ju- juht Jeremy Grantham, kes Paul Sutherland kinnitas aja- ettevõtete saneerimine ba teinud. on muu hulgas maailma esi- lehele, et üheks selliseks akt- mese indeksfondi asutaja, ei siaks on General Electric Võimalused ja väljakutsed Kuid samas ei tähenda väi- usu ka lühiajaliste liikumi- (GE). Ta on endale täielikult kesed suhtarvud tingimata se ajastamisesse. Oktoobri al- teadvustanud probleeme, mis • Kompromissi- ja • Mida teha majandusraskustes seda, et aktsiate hinnad hak- guses ostma hakanud inves- on seotud kontserni hiiglasli- tervendamispraktika kehtiva laenuvõtjaga? kavad peagi tõusma. Näiteks tor tunnistas, et müügilaine- ku finantsüksusega. “Aga ole- pankrotiseaduse alusel EDDI JOOST, Swedbank USA S&P 500 indeksi ettevõte- te ajal kipuvad turud üle pin- nemata sellest, mis juhtub GE ANDRES HERMET, kõrgendatud äririski juhtimise te keskmine hinna ja kasumi gutama. “Turgude põhjad ki- Capitaliga, jääb sellesse et- Eesti Pankrotihaldurite Koja osakonna juhataja suhe oli seitsmekümnendate puvad käituma Murphy sea- tevõttesse märkimisväärselt teisel poolel alla kümne, aga duste moodi, liikudes tundu- teiste varade väärtusi,” kinni- juhatuse esimees • Majandusraskustes äriühingu indeks ise liikus sel ajal üsna valt madalamale, kui te oleks tas ta. • Uus saneerimisseadus – taust, finantseerimise õiguslik pool tasasel pinnal. suutnud karta ka kõige kohu- Sutherlandile meeldib eesmärk ja abinõud STEFANOM.GRACE,STEFANO M. GRACE, “Odavad valuatsioonid on tavamas unenäos,” lausus ta. veel keemiatööstuskontsern INDREK NIKLUS, Advokaadibüroo Sorainen lihtsalt sümptomid selle koh- DuPont tänu suurele dividen- justiitsministeeriumi eraõiguse advokaat, N.Y. advokatuur ta, mis valesti, mitte ei näi- Muidugi pole õigete akt- ditootlusele, patentidele ja tu- talituse nõunik ta seda, et hinnad hakka- siate leidmine eriti lihtne. levikku suunatud tegevustele. • Soome kogemusi saneerimistega vad peagi tõusma,” kinnitas Väärtpaberite väärtuse hin- Investeerimisajakiri Barrons • Kuidas käituda makseraskustesse 1990ndate alguse lama ajal ajalehele The New York Ti- damisel on kaks osa, aktsia soovitab esmatarbekaupa- sattumisel, likvideerimisel ja PEKKA PUOLAKKA, mes (NYT) investeerimispan- hind ning ettevõtte funda- de tootjat Colgate-Palmolive, pankroti korral? Sorainen Riga partner ga Merryll Lynch investee- mentaalnäitajad. Juhul kui mille aktsia hind kaupleb 10 KARIN MADISSON, ringute peastrateeg Richard ettevõtte käibed ja kasumid aasta madalaimal tasemel, Advokaadibüroo Sorainen partner • USA kogemusi äriühingute Bernstein. “Ega see, et aktsia- jätkavad langemist, juhtub aga kasum on selle aja jook- tervendamise vallas te hinnad on täna väga ma- peagi, et täna odavana näiv sul kasvanud enam kui kaks • Majandusraskustes äriühingute RISTO AGUR, Advokaadibüroo dalad, ei tähenda, et nad ei aktsia on homme kallis. korda. hindamisest Sorainen advokaat, Georgetowni või olla homme veel madala- Tõsi, viimaste hinnalan- PETERI TAHVAN, Ülikooli magister mad,” lisas ta. gusesse on käivete ja kasumi- Ajakirja sõnul on investo- Senior Manager ,DeloitteFinland, Deloitte Finland te kukkumine paljuski juba rid Ameerika ettevõtet välti- Ebakindlusele vaatamata sisse arvatud, kuid kas piisa- nud selle liigsuure sõltuvuse on julgeid investoreid (kui val määral, pole selge. “Kasu- pärast välisturgudest, aga jät- Seminari osavõtutasu: soodushind kuni 28.11.2008 on 2972 kr (km-ga 3506,96 kr), hind pärast on 3715 kr (km-ga 4383,70 kr). aus olla, kuulun ka ise nende miväljavaated kujutavad en- nud samal ajal tähelepanu- Mitme osaleja samaaegsel registreerumisel ühest hulka), kes on hakanud kok- dast suurt ebaselgust,” selgi- ta ettevõtte tegevuse väikese maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. ku varisenud finantsturgu- tas ajalehele The Wall Street sõltuvuse majanduslangusest Lisainfo www.aripaev.ee/seminar või telefonil 667 0237. de rusude alt potentsiaalseid Journal investeerimispanga (hambaid peseme ka majan- pärleid otsima. JPMorgan aktsiaturgude pea- duskriisi ajal). Warren Buffett kirjutas strateeg Thomas Lee. Artikli autor omab General Electricu aktsiaid. Äripäev 28. november 2008 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 22 INVESTOR INVESTEERIMINE

ÄP INDEKS PÄEVA AKTSIA AUTOTÖÖSTUS -9,52% 627,44 Baltika Lõuna-Korea automüük langeb hooga 52 nädalat 60 27. november 2100 -1,03% 27.11 Korea autotootjate liit teatas nenud, mistõttu on tootjad vä- perioodi 50 järgmise aasta automüügiprog- hendanud tootmismahte ning 1800 kõrgeim noosid, mis on madalaimad ala- jätnud seisma tehaseid. Majan- 2047,74 40 tes 2004. aastast, vahendas duse kokkutõmme ﬁnantskriisi 1500 madalaim 11,89 Bloomberg. tõttu on põhjustanud kodumai- krooni, aktsia hind 627,44 30 Töösturitele eesotsas Hyundai se automüügi järsu kukkumise, 1200 Äripäeva indeks ja Kiaga prognoositakse järg- kinnitas Korea autotootjate liit. on arvutatud mise aasta müügi langemist “Oleme püüdnud end uute olu- 900 10 Tallinna börsil 20 enamkaubeldud vähemalt kümne protsendi dega kohandada koondamiste, aktsia sulgemis- 1,40 võrra 1,1 miljoni autoni. tootmise vähendamise ja alla- 600 hinna põhjal 10 01 03 05 07 09 11 mln krooni, käive 12 02 04 06 08 10 Nõudlus autode järele on kaha- hindlustega.”

INDEKSID BÖRSID

OMX Tallinn 271,16 OMX Helsingi 5654,97 Tallinna börs 27.11 Indeksaktsiad 26.11 aktsia sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta hind % min max PÕHINIMEKIRI Arenenud turud (EFA) 41,75 1,09 35,53 84,67 - -0,44% 3,38% Arco Vara 2,66 -5,56 2,50 2,66 42 296 550 -7,0 0,39 Arenevad turud (EEM) 23,40 7,64 18,22 54,05 - Baltika 11,89 -9,52 11,74 11,89 78 1 404 654 10,1 0,00 Austraalia (EWA) 13,52 -2,00 10,78 32,75 - Ekspress Grupp 12,52 0,00 12,52 12,83 6 27 047 3,6 - Brasiilia (EWZ) 36,29 9,94 26,64 102,21 - Pensioniindeks OMX Stockholm Eesti Ehitus 16,27 4,00 16,27 16,59 9 32 114 2,1 3,00 1 1 8 , 6 2 643,37 Dow Jones (DIA) 87,18 2,79 74,50 137,90 - Eesti Telekom 61,96 -0,75 61,96 62,12 34 987 835 5,7 10,50 Euroopa (IEV) 29,18 1,78 24,56 61,52 - Harju Elekter 26,60 0,00 23,31 25,82 0 0 10,6 2,00 Hiina (FXI) 27,23 11,55 19,35 65,93 - Järvevana 2,82 0,00 2,66 2,82 5 17 618 - - Hõbe (SLV) 10,19 0,00 8,45 20,73 - 0,42% 2,31% Kalev 14,86 0,00 12,67 14,86 1 2 230 3,2 - Jaapan (EWJ) 8,79 1,85 7,66 14,38 - Merko Ehitus 44,59 0,00 43,18 48,19 0 0 - - Kanada (EWC) 16,75 1,58 14,11 36,22 - Norma 45,38 0,00 45,53 46,78 0 0 4,2 5,00 Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) 16,25 6,77 13,12 59,61 - Hongkong 13 552,06 RTS Moskva 674,14 Olympic EG 8,61 0,00 8,61 8,76 31 650 566 6,6 0,50 Kuld (GLD) 80,38 -0,61 66,00 100,44 - Silvano FG 7,20 -4,17 6,57 7,20 16 216 879 4,6 - Mehhiko (EWW) 30,11 7,34 23,25 63,34 - Starman 48,66 0,00 48,50 0,00 0 0 16,5 0,00 Nafta (USO) 44,54 7,69 39,16 120,01 - Tallink 5,16 3,13 5,16 5,32 55 3 245 049 10,9 - Nasdaq (QQQ) 29,35 4,19 25,05 52,84 - 1,37% 2,35% Tln Kaubamaja 26,60 0,00 26,13 26,91 12 610 909 3,8 2,00 Rootsi (EWD) 14,27 -0,56 11,49 34,14 - Tallinna Vesi 140,04 -3,24 133,47 140,04 7 104 081 9,8 12,45 Saksamaa (EWG) 16,79 0,48 14,22 36,71 - Trigon PD 4,69 0,00 4,22 5,01 0 0 1,1 - S&P 500 (SPY) 88,97 3,86 74,34 152,89 - Dow Jones 8726,61 DAX Frankfurt 4639,53 Viisnurk 14,86 -1,04 0,00 14,86 1 4 459 5,7 1,40

P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis- sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta 2,91% 1,73% kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides); *ettepanek Riia börs 27.11 USA börsid 26.11 Nasdaq 1532,10 FTSE London 4211,21 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max hind % min max hind % min max LASCO 0,75 -1,32 0,56 1,40 7,8 Adv. Micro Device 2,13 18,33 1,62 10,49 - Honeywell 27,07 4,60 23,24 62,99 6,6 Latvijas Gaze 5,49 0,00 4,80 8,71 8,1 AIG 1,95 10,17 1,25 62,30 - IBM 81,67 1,26 69,50 130,93 9,6 4,60% 1,41% SAF Tehnika 0,36 0,00 0,36 1,54 - Alcoa 10,48 8,04 6,80 44,77 5,6 Intel 13,97 6,40 12,06 27,99 10,4 kella 18 seisuga, allikad Bloomberg, Tallinna börs Valmieras Fiberglass 0,35 2,94 0,32 1,4 - Altria Group 15,87 0,44 14,34 24,55 6,9 International Paper 12,57 3,54 10,20 34,75 5,0 Ventspils Nafta 1,03 -1,91 0,95 2,71 - Amazon.com 43,96 4,20 34,68 97,43 32,3 JP Morgan Chase 30,62 2,86 19,69 50,63 13,3 sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg American Express 22,30 4,35 16,55 59,79 7,6 JDS Uniphase 2,64 6,88 2,01 15,33 3,3 Vilniuse börs 27.11 Amgen 55,90 1,77 39,16 66,51 12,7 Johnson & Johnson 58,27 -0,73 52,06 72,76 13,0 TALLINNA BÖRSIL Apple 95,00 4,63 79,14 202,96 17,7 Juniper Networks 17,55 4,90 13,29 34,95 17,6 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e AT&T 28,39 4,03 20,90 42,79 9,9 Kellogg 43,22 1,86 40,51 58,51 14,6 hind % min max Avon Products 21,18 7,02 17,45 45,34 9,9 Kraft Foods 26,97 0,37 24,75 35,29 14,2 City Service 2,95 -1,01 2,85 13,89 - Bank of America 15,43 4,26 10,01 47,00 13,4 McDonalds 57,90 1,92 45,79 67,00 16,4 Grigiškes 0,40 0,00 0,39 2,90 - Boeing 41,28 2,74 36,17 94,60 7,9 Merck 26,31 1,94 22,82 61,62 7,9 Laenuraha läheb Invalda 1,11 -5,13 1,05 18,00 - Bristol Myers Squibb 20,57 0,00 16,00 29,76 12,6 Merrill Lynch 12,21 7,48 7,08 63,11 - Lithuanian Energy 2,70 0,00 2,21 5,40 24,6 Campbell Soup 31,88 2,74 30,19 40,85 15,4 Snaige 1,30 0,00 1,02 6,99 - Caterpillar 39,33 5,53 31,95 85,96 6,5 Microsoft 20,49 2,50 17,50 36,72 10,6 Rokiškio Suris 1,70 0,00 1,53 7,99 13,1 Chevron Corporation 79,93 4,44 55,50 104,63 6,7 3M 65,91 3,57 50,01 88,70 12,3 ikka kallimaks TEO LT (Telekomas) 1,23 0,00 1,13 2,41 - Cisco Systems 16,39 6,29 14,20 29,64 11,7 Monsanto 76,39 1,81 63,47 145,80 20,8 Citigroup 7,05 15,95 3,05 35,29 - Morgan Stanley 14,50 1,61 6,71 55,39 131,8 uigi Euribor jätkab lan- sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Coca-Cola 45,38 0,69 40,29 65,59 14,7 Motorola 4,15 4,01 3,00 16,70 25,9 gust, tõstavad pangad Helsingi börs 27.11 Colgate-Palmolive 63,49 1,20 54,36 81,98 16,8 Nike 53,25 8,03 42,68 70,60 14,6 K ConocoPhillips 54,66 6,70 41,27 95,96 4,5 Novartis 45,16 1,03 41,80 61,30 16,1 ettevõtete riskimargi- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e DaimlerChrysler 32,66 3,49 24,00 104,41 - Oracle 16,14 1,00 15,10 23,62 12,2 naali. hind % min max Deere & Co 35,76 8,04 28,50 94,89 7,5 Palm 2,39 8,64 1,65 8,94 - Dell 11,05 6,05 8,72 28,40 7,8 PepsiCo 54,93 1,72 49,74 79,79 15,2 Olympic EG teatas, et Romet Kreek, Comptel 1,00 -2,91 0,97 1,58 11,8 Du Pont 24,63 2,07 21,32 52,49 6,8 Pfizer 16,07 0,82 14,26 24,50 7,1 Swedbank suurendas ettevõt- Äripäeva analüütik Elisa Comm. 11,93 3,11 9,85 21,02 10,9 Eastman Kodak 7,71 2,94 6,15 24,46 77,1 Procter & Gamble 63,16 -0,03 54,92 75,18 16,8 Elcoteq SE 1,39 2,21 1,33 7,36 - eBay 13,48 4,66 10,91 35,12 8,5 Prudential 20,22 1,15 13,10 98,31 3,4 te laenulimiiti 15 miljonilt eu- Finnair 4,70 0,00 3,50 10,00 14,0 Exxon Mobil 80,89 3,56 56,51 96,12 9,0 Starbucks 8,78 6,94 7,06 23,87 13,3 rolt 25 miljonile eurole. Laenu ga 3,1 protsenti, 5,16 krooni- Fortum 15,10 2,44 13,80 32,85 10,0 Texas Instruments 15,52 6,45 13,63 34,60 8,4 tagasimaksetähtaega piken- le ehk 0,33 eurole. Eesti Ehi- F-Secure 2,10 1,94 1,71 2,74 17,6 Fannie Mae 0,71 51,06 0,3 40,45 - Time Warner 8,65 3,59 7,00 17,50 7,5 Kemira 6,66 2,15 5,60 14,92 39,9 FedEx 69,23 3,14 53,90 101,53 12,6 UPS 57,39 1,70 43,32 75,82 15,0 dati viie aastani. Kui varem oli tuse aktsia hind tõusis vähe- Metso 9,86 5,79 8,22 37,91 3,5 Flextronics 2,50 14,16 1,23 12,38 2,6 United Tech 47,73 1,27 41,76 79,30 9,7 intressiks 6 kuu Euribor pluss se 32 114kroonise käibega 4 Neste Oil 10,73 1,32 9,39 25,28 5,6 Ford Motor 2,15 29,52 1,01 8,79 - Wal-Mart Stores 56,69 3,68 43,11 63,85 16,5 Nokia 11,43 2,79 9,56 28,13 8,2 Freddie Mac 0,79 49,06 0,25 37,18 - Walt Disney 22,50 2,13 18,60 35,02 10,0 1,35%, siis nüüd 6 kuu Euribor protsenti, 16,27 kroonile ehk Outokumpu 8,03 2,29 6,33 33,99 - General Electric 16,19 2,66 12,58 38,67 7,7 Wells Fargo 28,65 6,31 19,89 44,68 13,6 pluss 3,75%. 25 miljoni eurose 1,04 eurole. PKC Group 3,65 6,73 3,35 9,70 3,6 General Motors 4,81 35,11 1,70 29,95 - Whirlpool 39,15 3,98 30,19 98,00 4,8 tagatud laenu puhul tähendab 1,4 miljoni kroonise käibe- Sampo 14,42 5,95 11,42 20,28 - Goldman Sachs 76,50 6,58 47,41 234,22 4,6 Verizon Commun. 32,54 6,41 23,07 45,50 12,7 Stockmann 10,69 -1,29 9,65 32,74 9,0 Google 292,09 3,56 247,30 724,80 18,4 Xerox 7,30 17,36 4,83 17,68 6,4 see aastas 9,4 miljonit krooni ga kukkus Baltika aktsia 9,5 Stonesoft 0,32 -3,03 0,22 0,50 - Hewlett-Packard 35,21 4,79 28,23 52,90 9,7 Yahoo! 10,58 5,06 8,94 30,25 24,6 Stora Enso 6,35 5,13 5,29 11,50 - lisakulu. protsenti, 11,89 kroonile ehk Home Depot 23,55 5,84 17,05 31,08 12,0 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg Tietoenator 8,32 1,96 6,98 17,20 - Kuna uudis tuli eile alles 0,76 eurole. Baltika aktsia lei- UPM Kymmene 10,71 2,00 9,07 14,99 39,2 Londoni börs 27.11 Frankfurdi börs 27.11 siis, kui börsil kauplemine oli dis kauplemist enim kordi (78 YIT 4,78 2,58 3,7 19,99 3,0 lõpetatud, ei avaldanud raha tehingut). aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hinnad kella 18 seisuga, allikas Bloomberg hind % min max hind % min max hinna kallinemine aktsiale Mullu jaanuaris ülikõrgelt Barclays 167,40 4,63 117,20 563,39 3,1 Adidas-Salomon 25,2 1,45 21,22 51,63 8,2 mõju. Olympic EG aktsia mak- aktsiad rabanud investorid BHP Billiton 1214,00 5,11 731,50 2205,00 6,8 Allianz 59,69 9,83 45,15 148,99 6,9 sis 8,61 krooni ehk 0,55 eurot. hoiavad praegu väga madala- Stockholmi börs 27.11 British Airways 145,70 0,14 105,40 356,00 11,0 BASF 25,05 2,24 17,85 52,87 5,9 BP 527,25 2,83 370,00 657,25 5,2 Bayer 41,51 0,41 33,05 66,45 19,6 Eile oli Tallinna börsil lan- le kukkunud hindadega bör- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e BT 136,50 1,41 100,20 297,25 6,6 BMW 20,09 3,19 16,00 43,62 5,8 guspäev, kuid Tallinki ja Eesti silt eemale kui pidalitõbisest. hind % min max HSBC Holdings 704,50 0,07 605,25 938,00 7,9 Commerzbank 6,72 3,47 5,25 28,27 4,3 ABB 102,25 3,02 76,50 195,54 - Lloyds TSB 164,90 3,06 115,00 513,50 4,0 Daimler 25,00 1,24 17,92 71,60 4,7 Ehituse aktsiad ei lasknud end 5–10 aasta perspektiivis jaga- Autoliv 152,00 2,53 122,75 376,50 - Marks & Spencer 220,75 2,91 191,90 620,00 5,5 Deutsche Bank 26,55 9,60 18,59 92,31 6,7 üldisest suundumusest mõju- takse praegu sisuliselt pool- Assa Abloy 78,50 1,95 66,50 139,75 9,1 Thomson Reuters 1274,00 3,24 1777,63 883,00 - Deutsche Lufthansa 10,31 1,08 8,85 18,91 7,5 tada. Tallinki aktsia hind tõu- muidu aktsiaid, kuid hullude- AstraZeneca 283,50 -3,74 210,50 347,00 - Rio Tinto 1659,00 5,87 1405,00 7167,00 3,0 Deutsche Post 10,87 3,13 6,87 24,38 6,7 Electrolux 68,75 -1,79 52,00 120,75 9,9 Royal Bank of Scot. 53,70 1,32 40,20 430,00 2,1 Deutsche Telekom 10,80 -2,92 8,95 15,87 32,7 sis 3,2 miljoni kroonise käibe- le päevadele ei tormata. Ericsson 57,00 1,79 40,60 83,70 13,9 Royal Dutch Shell 1689,00 4,26 1223,00 2245,00 4,3 Infineon 1,95 -2,99 1,66 9,03 - Hennes & Mauritz 292,00 1,74 239,50 403,50 16,3 Unilever 1422,00 -0,35 1249,00 1947,00 10,4 Metro 24,03 7,95 16,74 63,44 11,2 Holmen 186,50 -1,32 165,50 253,00 22,2 Vodafone 126,00 -0,40 96,40 193,80 12,1 Münich Re 107,81 1,90 76,17 134,57 11,4 Investor 116,75 -2,51 94,50 154,50 - Siemens 49,24 5,26 33,05 109,96 26,9 hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg Nordea 58,40 3,92 51,9 109,8 5,1 Volkswagen 288,82 -1,80 144,30 1005,01 22,9 Registreeru kohe! Skanska 60,00 0,00 53,25 127,19 5,7 Tokyo börs 27.11 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg SKF 65,00 3,59 55,50 120,58 4,8 SEB 68,75 2,61 56,00 185,50 4,8 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Aktsiate hoiutähed (GDRid) 26.11 Securitas 78,00 1,63 62,75 94,50 17,2 hind % min max aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Svenska Handelsb. 133,75 1,52 116,50 203,53 9,1 Bridgestone 1 579 1,81 1 352 2 170 10,6 hind % min max Swedbank 59,25 0,42 51,50 209,00 2,5 Hitachi 426 -0,70 393 852 - Tele2 66,00 3,53 56,25 143,38 25,2 Honda Motor 2 020 -1,46 1 775 3 960 6,9 America Movil 30,83 3,81 23,18 67,39 - TeliaSonera 36,80 1,38 30,80 59,03 9,2 Matsushita 1 284 -4,68 1 248 2 515 8,8 Banco Itau 12,15 11,47 6,70 25,77 - hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg Mitsubishi Motors 135 -0,74 101 215 14,1 Banco Santaner 8,13 3,70 6,01 22,34 - NEC 274 2,62 228 608 19,2 China Mobile 46,89 9,66 34,33 96,44 - Moskva kauplemissüsteem 27.11 Nissan Motor 328 -2,67 303 1 281 3,4 Companhia Vale 12,55 9,70 8,80 44,15 - Finantsarvestus Novartis 45,16 1,03 41,80 61,30 - aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Nomura Holdings 680 5,26 607 2 085 6,9 PetroChina 83,55 10,56 56,30 206,11 - hind % min max NTT 427 000 -2,96 371 000 581 000 6,9 ettevõtte NTT DoCoMo 161 000 -1,05 136 000 191 000 11,7 Petrobras 22,12 13,44 14,73 77,61 - Gazprom 4,35 6,88 2,90 15,65 3,9 Sharp 639 3,73 554 2 150 8,1 Sanofi-Aventis 27,65 -1,53 23,95 49,04 - võtmeisikutele Lukoil 31,90 2,90 24,90 113,20 2,1 Sony 1 877 1,08 1 766 6 391 6,6 Telefonica 61,65 0,41 46,69 103,50 - Rostelekom 5,10 0,00 4,50 12,44 36,3 TDK 3 090 3,87 2 600 8 750 8,2 Total 54,64 1,47 42,60 91,34 - Koolitaja on Margus Tinits. Surgutneftegaz 0,66 0,00 0,33 1,30 7,2 Toyota Motor 2 950 -1,17 2 840 6 440 7,3 UBS 12,92 6,38 8,33 46,15 - Unibanco 66,40 9,73 38,14 161,25 6.–7. jaanuaril 2009 Toshiba 340 1,80 290 953 25,4 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev RAHATURG/KAUBAD INVESTOR 23

B30 INDEKS INTRESS FINANTSEERIMINE 52 nädalat 95,51 Euribor (6 kuud) 3,928 Olympic EG suurendas laenulepingu limiiti 225 27. november -0,09% 27. november Hansapank suurendas te ﬁnantseerimine Poolas, Slo- perioodi Olympic EG laenulimiiti 156,5 vakkias ja Leedus, teatas ette- kõrgeim 190 5,1 miljoni krooni võrra 391,2 mil- võte börsile. 221,38 joni kroonini) ning laenu ta- Laenu tagatiseks on madalaim 4,8 gasimakse lõpptähtaega pi- Swedbanki kasuks seatav 155 95,51 kendati 5 aastani ehk 25. det- pant ﬁnantstagatise vormis Balti 30 4,5 sembrini 2013. Intressi arves- OEG Eesti, Läti, Leedu, Poo- 120 indeksisse tuse aluseks on 6 kuu Euribor la ja Ukraina tütarettevõte- kuulub 30 Eesti, 4,2 Läti ja Leedu pluss 3,75 protsenti aastas. te aktsiatele ning garantii OEG enimkaubeldud Laenu kasutamise eesmärk on Valgevene, Rumeenia ja Slo- 85 aktsiat 01 03 05 07 09 11 3,9 01 03 05 07 09 11 OEG kontserni investeeringu- vakkia tütarettevõtetelt.

VÄLISBÖRSIDEL RAHA Kommertspankade intressitooted Hiina intressikärbe jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank 0,25 0,25** 6,00 6,10 6,20 6,40 6,60 7,00 7,00 7,00 1000/5000(4) tegi Aasias päeva Krediidipank 0,30 6,00 6,10 6,20 6,40 6,60 7,00 7,25 7,00 1000/3000(4) SEB 0,20 0,25 5,60 5,65 5,70 5,85 6,05 6,25 6,30 6,30 2000* Swedbank 0,20 - - 5,45 5,65 5,95 6,15 6,15 6,15 3000 Aasia börsidel valitses ei- näen väärtust. Palju kindlam Tallinna Äripank 0,20 6,00 6,10 6,20 6,40 6,55 6,70 6,70 - 1000 le positiivne meelesta- on omada riske stabiilsetes Tallinna Äripank (3) 0,20 6,60 6,70 6,80 6,90 7,00 7,20 7,25 - 100 000 Nordea Pank (6) kuni 1,70 5,35 5,40 5,65 6,15 6,25 6,35 - - 5000 tus. Rõõmu ei jaganud In- riikides.” Parex Pank kokkuleppel 6,00 - 6,60 6,80 7,00 7,50 7,00 7,00 1500 dia, mille finantspealinnas Hiina keskpank langetas Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 6,05 6,15 6,25 6,50 6,70 7,00 7,00 - 5000 Mumbais (endise nime- laenuintressi 1,08 protsendi- BIG - - 6,05 6,15 6,25 7,10 7,10 9,00 8,30 8,60 5000 ga Bombay) toimusid ter- punkti võrra, 5,58 protsendi- BIG - - - - - 7,30 7,30 9,00 8,50 8,80 100 000 DnB NORD Pank 0,25 (7) - 5,95 - 6,10 6,25 6,50 6,75 6,75 6,75 5000 rorirünnakud, kus hukkus le. Jaapani aktsiaturg tõusis 2 UniCredit Bank 0,25 (9) - 5,27 5,43 5,57 5,72 5,80 5,85 - - 5000 (9) enam kui sada inimest. protsenti, Hongkong 1,4 prot- tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR senti, Hiina 1,5 protsenti, Tai- pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Hiina üleeile avaldatud ja wan 4,3 protsenti, Korea 3,3 Sampo Pank 1,40 2,55 2,75 3,00 3,25 3,25 3,55 3,95 4,05 4,05 4,10 4,10 eile jõustunud 11 aasta jär- protsenti, Austraalia 1,4 prot- Krediidipank 2,65 2,75 2,85 3,15 3,25 3,35 200 USD(4) 4,35 4,60 4,70 4,85 4,90 5,15 200 EUR (4) sim intressialandamine viis senti, Indoneesia 0,8 protsen- SEB 1,10 1,25 1,50 1,75 2,00 2,25 200 USD 3,50 3,60 3,75 3,85 3,90 4,00 200 EUR Swedbank - - 2,70 2,85 2,85 2,85 298 USD - - 4,66 4,75 4,85 4,98 192 EUR ülesse näiteks Hiina suurima ti, Malaisia 1,6 protsenti. Viet- Tallinna Äripank 1,50 2,55 2,75 3,00 3,25 3,25 200 USD 3,65 4,05 4,15 4,90 5,00 5,10 200 EUR ehituskompanii China Vanke nami börs langes 2,6 protsenti. Nordea Pank (6) 2,30 2,45 2,60 2,80 2,85 3,00 300 USD 4,30 4,60 4,80 4,80 4,90 5,00 320 EUR aktsia. Aktsia hind tõusis 8,2 Teist päeva suletud Bangkoki Parex Pank 3,50 - 4,00 4,30 4,40 4,50 100 USD 5,50 - 5,80 6,00 6,10 6,20 100 EUR protsenti, kuna madalam int- lennujaamaga Tai aktsiaturg Marfin Pank Eesti 2,65 2,65 2,70 2,80 2,95 3,20 500 USD 5,40 5,50 5,60 5,90 6,00 6,00 350 EUR DnB NORD Pank 2,50 - 2,50 2,60 2,75 2,90 300 USD 4,55 - 5,00 5,20 5,30 5,50 300 EUR ress võib suurendada nõud- langes 1,4 protsenti. BIG ------6,15 6,15 7,05 kuni 30 000 EUR lust eluasemete järgi. Inpexi Aasta algusest on Vietnam BIG ------6,35 6,35 7,25 üle 30 000 EUR aktsia hind tõusis 9,2 protsen- kukkunud 67 protsenti, Hii- UniCredit Bank 3,60 3,62 3,66 3,75 3,78 3,80 -(9) 4,81 4,93 5,04 5,12 5,16 5,25 300 EUR (9) ti, BHP Billitoni oma aga 5,4 na 65 protsenti, Indoneesia ja kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) ainult juriidilistele isikutele protsenti. India 56 protsenti, Tai 55 prot- Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Pankade kontaktandmed “Riikides nagu Hiina on senti, Singapur ja Hongkong 51 arsenal ja vabadus kontrolli- protsenti, Taiwan 48 protsenti, % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 tel 680 2500, faks 680 2501 Nordea Pank Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, da majandust,” ütles Mizuho Filipiinid 46 protsenti, Jaapan arvelduskonto, eraisikud faks 631 0410 faks 770 0001, e-post: [email protected] Asset Managementi Aasia 45 protsenti, Korea 44 protsen- kuni 50 000 EEK 0,15 0,30 0,60 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, Balti Investeeringute Grupi Pank Rüütli 23, Tartu, 50 000–250 000 EEK 0,25 0,50 1,00 tel 669 0900, faks 661 6037 tel 668 1888, faks 737 7581, e-post: [email protected], fondijuht Masahiko Ejiri ti, Austraalia 43 protsenti, Ma- üle 250 000 EEK 0,45 0,85 1,70 Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, www.hoius.big.ee Bloombergile. “Mõnes riigis laisia 40 protsenti, Sri Lanka reservhoius, eraisikud tel 668 8088, faks 668 8089 DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 kuni 50 000 EEK / kuni 3196 EUR 5,15/4,10 5,45/4,40 5,75/4,70 Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], tundub poliitiline risk nii suur, 36 protsenti ja Uus-Meremaa 50 000–250 000 EEK / 3196–15 978 EUR 5,25/4,20 5,55/4,50 5,85/4,80 Romet Kreek faks 628 3201 e-post: [email protected] www.dnbnord.ee et ma väldin neid ka siis, kui 34 protsenti. üle 250 000 EEK / üle 15 978 EUR 5,35/4,30 5,65/4,60 5,95/4,90 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, AS UniCredit Bank Eesti filiaal Liivalaia 13/15, Tal- tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], linn, tel 668 8357, e-post: kliendiinfo@unicreditg Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, roup.ee, www.unicreditbank.ee VALUUTA USD SEK GBP RUB BÖRSIKAUBAD 12,09 kr 1,51 kr 18,70 kr 0,44 kr Kütused 27.11 Värvilised metallid 26.11 Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t ost müük Eesti Panga kursid 27.11 Nafta 53,48 Alumiinium 1739,5 1740,0 Kerge kütteõli 555,75-560,00 valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK Nikkel 10200,0 10205,0 Masuut 221-225 Plii 1175,0 1176,0 Araabia ÜE dirham AED 3,29230000 India ruupia INR 0,24646100 Mehhiko peeso MXN 0,91889400 Tuneesia dinaar TND 8,77643000 Bensiin 400-404 Tina 13100,0 13105,0 Argentina peeso ARS 3,61404000 Indoneesia ruupia IDR 0,00100668 Moldova leu MDL 1,16166000 Ukraina grivna UAH 1,69146000 Diislikütus 583-589 Tsink 1274,0 1274,5 Austraalia dollar AUD 7,95148000 Islandi kroon ISK 0,08613270 Norra kroon NOK 1,73957000 Ungari forint HUF 0,05989990 * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil Vask 3741,0 3742,0 Brasiilia reaal BRL 5,47672000 Jaapani jeen JPY 0,12685000 Poola zlott PLN 4,16311000 USA dollar USD 12,09260000 USD/barrel, allikas Bloomberg Bulgaaria lev BGN 7,99934000 Kanada dollar CAD 9,86586000 Rootsi kroon SEK 1,51391000 Usbekistani somm UZS 0,00892192 CFA frank (BCEAO) XOF 0,02387500 Kasahstani tenge KZT 0,10046600 Serbia dinaar CSD 0,17543400 Aserbaidžaani manat AZN 14,89050000 Kohv 26.11 Väärismetallid 27.11 Egiptuse nael EGP 2,19043000 Korea won KRW 0,00819032 Singapuri dollar SGD 8,01365000 Rumeenia leu RON 4,06734000 Euro EUR 15,64660000 Kuld (EEK/oz) XAU 9864,53000000 Slovakkia kroon SKK 0,51532400 Türgi liir TRY 7,69496000 Arabica (USc)/lb 116,30 USD tr.oz Gruusia lari GEL 7,33446000 Kõrgõzstani somm KGS 0,30770200 Suurbritannia nael GBP 18,69640000 Uus-Meremaa dollar NZD 6,68720000 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Kuld 814,00 Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,77099000 Leedu litt LTL 4,53157000 Šveitsi frank CHF 10,09990000 Valgevene uus rubla BYR 0,00572160 Hõbe 10,2600 Hongkongi dollar HKD 1,55985000 LAVi rand ZAR 1,22926000 Taani kroon DKK 2,09990000 Venemaa rubla RUB 0,44150300 Suhkur 27.11 Plaatina 860,00 Horvaatia kuna HRK 2,19407000 Läti latt LVL 22,06070000 Tai baht THB 0,34169700 Venezuela boliivar VEB 5,63155000 Pallaadium 187,00 Iisraeli uus seekel ILS 3,11424000 Malaisia ringgit MYR 3,34280000 Taiwani dollar TWD 0,36325100 valge suhkur(USD/t) 331,80 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud, IMF arveldusühik SDR 18,07970000 Maroko dirhem MAD 1,40901000 Tšehhi kroon CZK 0,62137600 allikas Bloomberg allikas Bloomberg

st päe a v MÕJUSA MÜÜGIPAKKUMISE MUDEL a m i

i s

3. detsembril 2008 Reval Hotel Olümpias Rohkem infot www.aripaev.ee/seminar o

2972 d

krooniu

• Milline kiri pääseb mõjule? s n i KATI MURUTAR, kirjanik h • Millise näoga klient teid näeb? JANEK MÄGGI, Powerhouse’i suhtekorraldaja • Millised müügipakkumised inimesteni jõuavad? RAIT REILA, osalusturundusﬁrma McCann Relationship Marketing’i kliendihaldur • Müügipakkumiste õiguslikud aspektid. , ANTS NÕMPER Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Hinnainfo: Seminari hind kuni 28.11.2008 registreerumisel 2972 krooni (km-ga 3506,96 krooni). Hiljem regist- • Müügikiri keeleinimese pilgu all. reerujatele 3715 krooni (km-ga 4383,70 krooni). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi, lõuna- sööki ning kohvipausi. Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. HELVE HENNOSTE, Äripäeva käsiraamatute keeletoimetaja Info telefonil 6670 237. Äripäev 28. november 2008 reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 24 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID/REKLAAM

Avaron Asset Management 26.11 LHV Varahaldus 27.11 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Balkani Fond A, EEK 40,9614 42,4169 41,5852 - -58,58 -57,35 - - 143 608 863 Balkani Fond B, EEK 42,0195 42,0195 42,0195 - -58,39 -57,13 - - - Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,3104 12,5590 12,4347 0,49 -2,70 -2,32 1,50 2,78 29 810 276 Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 31,8083 32,9386 32,2927 - -63,43 -62,07 - - 105 487 603 Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 11,4681 11,6997 11,5839 0,51 -3,31 -2,90 0,92 2,02 17 606 916 Areneva Eur. Väikeettevõtete F B, EEK 32,6358 32,6358 32,6358 - -63,26 -61,88 - - - Pf Maailma aktsiad, EEK 13,4837 13,7561 13,6199 2,88 -22,53 -21,81 -1,33 4,73 321 966 015 Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 11,0847 11,4206 11,1967 1,87 -14,20 -13,20 -0,57 1,98 38 917 999 Danske Capital, Sampo Rahastoyhtiö Oy 27.11 Pf Uued Turud, EEK 11,3477 11,6915 11,4623 3,45 -23,94 -22,76 -1,35 2,77 53 078 682 Täiendav Pensionifond, EEK 11,7437 11,9809 11,8623 15,79 -35,88 -33,95 -6,92 3,03 19 326 853 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 2,9192 2,9776 2,9192 - -66,31 -65,01 - - 0 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 29,1920 29,7758 29,1920 - - - - - 4 662 782 LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 5,3621 5,5246 5,4163 - - - - - 0 Sampo Pension 25, EEK 12,3388 12,5880 12,4634 1,20 -8,02 -7,34 0,58 3,19 115 551 363 LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 53,6217 55,2466 54,1633 - - - - - 52 627 845 Sampo Pension 50, EEK 13,7110 13,9880 13,8495 2,08 -13,71 -12,46 0,63 4,71 1 409 931 029 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 5,5492 5,6614 5,6053 - -45,99 -44,28 - - 0 Sampo Pension Intress, EEK 11,5830 11,8170 11,7000 0,35 0,86 1,12 2,23 2,38 31 457 810 LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 55,4925 56,6135 56,0530 - - - - - 6 025 600 Sampo Pensionifond, EEK 15,1859 15,3378 15,1859 10,49 -26,36 -18,53 -0,64 4,67 28 984 446

Danske Fund Baltic Equity G, EUR - - 0,1379 32,90 -64,85 -64,97 -30,01 -7,74 5 577 285 Danske Fund Russia G, EUR - - 1,0521 34,91 -68,94 -65,87 -17,62 0,00 54 116 919 Nordea Pensions Estonia 27.11 Sampo 2010 Fund G, EUR - - 1,1850 6,97 -14,64 -14,21 -1,90 3,03 44 108 733 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Sampo 2020 Fund G, EUR - - 0,7633 20,44 -43,79 -42,69 -12,75 -2,49 55 326 231 Sampo 2030 Fund G, EUR - - 0,6981 21,49 -45,14 -43,87 -12,02 -1,46 36 077 025 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Sampo 2040 Fund G, EUR - - 0,8991 21,98 -46,13 -44,49 -11,50 0,00 6 585 483 Sampo Compass 25 Fund G, EUR - - 1,0969 6,69 -14,64 -14,09 -2,08 1,87 479 211 916 Nordea Pensionifond A, EEK 10,253 10,356 10,356 0 0 0 0 0 10356400,00 Sampo Compass 50 Fund G, EUR - - 0,9819 11,57 -25,94 -25,03 -5,69 0,70 145 935 143 Nordea Pensionifond B, EEK 10,073 10,175 10,175 0 0 0 0 0 7122220,00 Sampo Compass 75 Fund G, EUR - - 0,8478 16,64 -36,63 -35,48 -9,33 -0,68 45 254 407 Nordea Pensionifond C, EEK 9,966 10,066 10,066 0 0 0 0 0 3037882,63 Sampo Compass Equity Fund G, EUR - - 0,4588 21,00 -45,06 -43,70 -13,07 -2,22 64 138 713 Nordea Pensionifond Aktsiad 100 10,456 10,667 10,561 0 0 0 0 0 5423724,77 Sampo Compass Liquidity Fund G, EUR - - 1,2825 2,74 -2,58 -2,42 0,24 1,51 68 968 137 Sampo Globaalne Kasvufond, USD 9,6625 9,8577 9,7601 28,81 -52,20 -50,10 -1,52 0,00 1 601 690 Sampo Uus Euroopa Fond, EEK 16,0992 16,4244 16,2618 29,52 -56,95 -54,01 -12,20 6,30 74 361 720 Danske F Baltic Class A, EUR - - 4,9940 N/A -57,07 -56,62 0,00 0,00 0 Nordea Investment Funds 26.11 Danske F Danish Bond Class A, DKK - - 313,4200 3,21 2,42 1,82 1,51 2,27 0 Danske F Danish Mortgage Bond Class A, DKK - - 162,6200 3,92 3,51 2,82 1,35 2,83 0 valuuta ostmüük müük NAV fondi maht ISIN Danske F Denmark Class A, DKK - - 387,3700 24,40 -47,39 -47,54 -10,91 4,40 0 Absolute Return Fund EUR 9,61 9,61 9,61 0 LU0227384020 DF Eastern Europe Convergence Class A, EUR - - 29,8150 32,37 -59,83 -59,05 -15,08 6,04 0 Biotech Fund USD 7,90 7,90 7,90 0 LU0109905058 Danske F Europe Class A, EUR - - 6,9950 23,70 -44,11 -43,15 -7,51 1,14 0 Central & Eastern European Equity Fund EUR 5,51 5,51 5,51 0 LU0227385340 Danske F Europe Small Cap Class A, EUR - - 16,3910 29,77 -46,94 -46,95 -6,90 4,07 0 Danish Bond Fund DKK 286,96 286,96 286,96 0 LU0064319766 Danske F European Bond Class A, EUR - - 12,7090 4,73 -6,71 -7,66 -2,53 0,30 0 Danish Equity Fund DKK 113,51 113,51 113,51 0 LU0081951880 Danske F Germany Class A, EUR - - 4,7880 N/A -45,07 -44,66 0,00 0,00 0 Danish Kroner Reserve DKK 156,32 156,32 156,32 0 LU0064321317 Danske F Global Emerging Markets Class A, USD - - 29,9260 27,55 -49,01 -46,81 -2,60 8,93 0 Danish Long Bond Fund DKK 184,86 184,86 184,86 0 LU0077910890 DFG Emerging Markets Small Cap Class A, USD - - 10,5660 N/A -52,79 -51,53 0,00 0,00 0 Danish Mortgage Bond Fund DKK 165,24 165,24 165,24 0 LU0076315968 Danske F Global High Income Class A, EUR - - 22,1570 6,37 -13,14 -13,83 -4,72 -0,61 0 Dollar Bond Fund USD 17,97 17,97 17,97 0 LU0076316008 Danske F Greater China Class A, USD - - 25,6310 33,23 -55,33 -54,13 -0,03 5,05 0 Euro Bond Fund EUR 7,75 7,75 7,75 0 LU0076315455 Danske F High Dividend Class A, EUR - - 12,8470 19,18 -40,04 -39,39 -8,52 -0,57 0 Euro Reserve EUR 13,46 13,46 13,46 0 LU0064322471 Danske F India Class A, USD - - 20,0640 32,55 -56,27 -52,23 -5,74 0,00 0 European Equity Fund EUR 9,95 9,95 9,95 0 LU0081952268 Danske F Japan Class A, JPY - - 1561,6000 21,50 -48,29 -48,44 -21,91 0,00 0 European Value Fund EUR 20,93 20,93 20,93 0 LU0064319337 Danske F Nordic Class A, EUR - - 28,1850 26,59 -53,26 -53,60 -14,15 -0,97 0 Far Eastern Value Fund USD 9,85 9,85 9,85 0 LU0064675985 Danske F Stockpicking Class A, EUR - - 8,1900 19,58 -42,91 -41,88 -11,65 -3,05 0 Finnish Equity Fund EUR 11,95 11,95 11,95 0 LU0095739925 Danske F Sweden Class A, SEK - - 184,1500 23,03 -43,13 -42,29 -11,40 1,04 0 Corporate Bond Fund (DKK) DKK 220,81 220,81 220,81 0 LU0064320772 Danske F Swedish Bond Class A, SEK - - 210,4600 2,53 6,78 6,63 2,48 3,44 0 Global Bond Fund (EUR) EUR 12,22 12,22 12,22 0 LU0064321150 Danske F Trans Balkan Class A, EUR - - 4,0950 N/A -71,10 -69,56 0,00 0,00 0 Global Equity Fund EUR 3,19 3,19 3,19 0 LU0109904242 Danske F US Dollar Bond Class A, USD - - 34,5640 3,22 4,35 4,81 4,64 3,11 0 Global Value Fund EUR 7,24 7,24 7,24 0 LU0160643358 IT-Fund USD 18,70 18,70 18,70 0 LU0109904754 ost müük tootlus (p.a) % fondi maht NAV Japanese Equity Fund JPY 535,00 535,00 535,00 0 LU0097863921 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Japanese Value JPY 601,00 601,00 601,00 0 LU0160643192 Sampo Likviidsusfond, EEK 1304,6327 1304,6327 1304,6327 0,00 0,38 1,09 2,73 2,42 113 249 886 Nordic Equity Fund EUR 28,38 28,38 28,38 0 LU0064675639 North American Growth Fund USD 5,19 5,19 5,19 0 LU0095740188 North American Value Fund USD 16,18 16,18 16,18 0 LU0076314649 Norwegian Bond Fund NOK 154,06 154,06 154,06 0 LU0087209911 East Capital Asset Management AB 26.11 Norwegian Equity Fund NOK 61,30 61,30 61,30 0 LU0081952003 Norwegian Kroner Reserve NOK 160,86 160,86 160,86 0 LU0078812822 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Sterling Bond Fund GBP 34,79 34,79 34,79 0 LU0064320699 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Swedish Bond Fund SEK 225,21 225,21 225,21 0 LU0064320186 Swedish Equity Fund SEK 108,12 108,12 108,12 0 LU0081951963 East Capital Balkan Fund, EUR - - 1,10 36,88 -69,53 -66,81 -17,40 - 219 000 000 Swedish Kroner Reserve SEK 170,20 170,20 170,20 0 LU0064321663 East Capital Baltic Fund, EUR - - 3,53 26,85 -55,64 -55,70 -20,34 1,00 71 000 000 US-Dollar Reserve USD 13,41 13,41 13,41 0 LU0076316180 East Capital Eastern European Fund, EUR - - 2,06 32,82 -65,38 -62,89 -16,59 7,80 663 000 000 Absolute Return High Yield Fund EUR 6,21 6,21 6,21 0 LU0278533582 East Capital Russian Fund, EUR - - 59,13 35,60 -68,91 -66,91 -14,65 5,81 781 000 000 Global Stable Equit y Fund EUR 7,05 7,05 7,05 0 LU0278529986 East Capital Turkish Fund, EUR - - 0,41 50,38 -66,78 -63,36 - - 134 000 000 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 5,35 5,35 5,35 0 LU0278527428 Fondide originaalvaluuta on SEK Global Core Equity Fund EUR 6,95 6,95 6,95 0 LU0112467450 European Alpha Fund EUR 4,89 4,89 4,89 0 LU0326853404 ERGO Varahaldus 27.11 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht AS SEB Varahaldus 27.11 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Rahulik Pf, EEK 11,7245 12,1982 11,8429 0,68 1,66 1,48 0,98 2,65 63199632,75 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tuleviku Pf, EEK 11,9117 12,3930 12,0320 3,68 -27,69 -26,36 -5,62 1,68 247869489,63 Konservatiivne Pf, EEK 11,4272 11,6580 11,5426 0,96 1,43 1,43 0,50 2,07 442 040 605 Progressiivne Pf, EEK 11,6312 11,8662 11,7487 4,60 -31,57 -29,94 -6,12 1,66 2 545 522 651 Finter Fund 26.11 Aktiivne Pf, EEK 8,9685 9,0591 9,0591 24,92 -51,25 -48,83 -11,42 0,00 93 068 304 Tasakaalukas Pf, EEK 14,4413 14,5872 14,5872 11,13 -24,43 -22,92 -2,90 3,20 102 683 877 valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Emerging Markets USD - - 115.38 19740424.63 LU0062338560 Aktiivne Fondifond, EEK 4,4724 4,5628 4,5176 N/A -56,99 -55,00 0,00 0,00 70 187 190 CHF Bonds CHF - - 112.66 20890268.66 LU0121265903 Tasakaalukas Fondifond, EEK 7,6676 7,8226 7,7451 N/A -27,69 -26,27 0,00 0,00 13 365 339 USD Bonds USD - - 150.45 74306585.85 LU0121266034 Dünaamiline Fondifond EEK 7,6869 7,8421 7,7645 19,45 -46,90 -45,01 -12,11 0,00 86 458 438 EUR Bonds EUR - - 343.87 84423086.92 LU0121266208 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 11,4065 11,4065 11,4065 13,16 -14,03 -13,34 -3,83 -0,73 359 162 316 European Equities EUR - - 72.89 25438919.06 LU0095789946 Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 7,9072 8,0670 7,9871 17,90 -40,37 -37,86 -9,19 0,00 48 940 202 Dynamic Portfolio EUR EUR - - 95.91 23224138.89 LU0121265739 Kasvufond, EEK 3,6969 3,7715 3,7342 32,02 -62,74 -60,68 -14,99 3,64 196 337 121 US Equities USD - - 61.37 6725913.42 LU0316676740 SEB High Yield Bond Fund, EUR 932,4312 932,4312 932,4312 N/A 0,00 0,00 0,00 0,00 13 809 306 Yield Portfolio CHF CHF - - 330.91 32030037.13 LU0038841986 Vahendatavad Fondid * Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 3,0465 25,12 -50,78 -49,1 -11,27 -0,33 - Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,0760 28,77 -52,57 -50,56 -9,09 3,89 - AS GILD Property Asset Management 30.06 Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,3399 15,41 -36,82 -38,02 -17,84 -4,8 - Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 2,0614 21,12 -42,05 -39,67 -18,55 -8,54 - ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Asset Selection Fund, EUR - - 13,8856 N/A 21,97 18,26 0 0 - aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 1,4842 30,39 -58,02 -57,57 -16,24 -6,22 - Corporate Bond Fund, EUR 1,0820 6,07 -8,26 -8,75 -3,17 -0,52 - EEREIF, EUR - - 16,6229 11,85 16,79 19,23 17,79 - 38 353 270 Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 1,6435 31,37 -59,67 -57,86 -13,92 5,13 - Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 1,4198 31,90 -65,99 -64,04 -20,65 -0,63 - AS GILD Fund Management 30.09 Ethical Europe Fund, EUR - - 1,4953 23,03 -51,01 -49,96 -14 -1,37 - Europe 2 Fund, EUR - - 0,6953 23,59 -51,94 -50,65 -14,43 -1,54 - ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 765,2325 25,22 -54,99 -53,63 -16,12 -2,83 - Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,4819 18,08 -38,73 -37,38 -14,1 -1,86 - aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Medical Fund, EUR - - 2,0391 13,77 -22,2 -20,89 -10,33 -2,51 - GILD Arbitrage Riskikapitalifond, EUR - - 30,2257 3,91 11,20 14,58 19,76 19,67 68 625 214 Nordic Fund, EUR - - 3,8155 25,50 -48,46 -48,32 -11,66 1,7 - Russia Fund, EUR - - 3,7222 N/A -69,36 -66,95 0 0 - Technology Fund, EUR - - 1,1567 22,40 -40,37 -38,04 -16,65 -9,39 - AS Hansa Investeerimisfondid 27.11 Wireless Fund, EUR - - 0,0955 24,16 -49,52 -47,93 -17,01 -9,68 - ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Guarantee Fund 80, EUR 102,3500 N/A 3,74 2,41 0 0 - ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

Pensionifond K1, EEK 10,7029 10,9732 10,8110 1,99 -7,99 -7,04 -1,95 0,36 351 590 311 SEB Likviidsusfond**, EEK 87,8100 87,8100 87,8100 0,03 0,96 -11,38 -7,79 - 374 434 307 Pensionifond K2, EEK 11,4479 11,7370 11,5635 2,63 -17,70 -16,33 -3,33 1,39 1 831 623 364 Pensionifond K3, EEK 12,2956 12,6061 12,4198 3,76 -26,77 -25,14 -5,18 2,22 3 753 265 016 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid Pensionifond V1, EEK 14,6759 15,0465 14,8241 11,70 -25,17 -23,23 -5,63 1,09 108 271 190 Pensionifond V2, EEK 10,5095 10,7749 10,6157 15,82 -37,37 -34,95 -8,66 165 484 898 Pensionifond V3, EEK 11,1967 11,4794 11,3098 22,47 -50,95 -48,64 -12,53 249 340 206 Fondivalitsejad Rävala pst 6, Tallinn 10143, tel 680 0401, tel 628 3300, faks 628 3201 Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 2,4401 2,5017 2,4647 38,42 -76,22 -74,24 0,00 0,00 6 079 751 faks 680 0403, [email protected], [email protected], www.nordea.ee Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 58,2517 59,7227 58,8401 35,22 -77,90 -76,15 -29,68 0,00 359 697 745 www.gildrealestate.com Nordea Rahastoyhtiö Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 2,8571 2,9293 2,8860 37,40 -80,06 -80,01 0,00 0,00 10 510 319 Avaron Asset Management Finter Fund Management Company S.A. Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3300 Fondifond 100, EEK 57,2370 58,6824 57,8152 24,58 -56,43 -54,30 -16,69 0,00 429 191 690 Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 Danske Capital AS Fondifond 30, EEK 80,8311 82,8723 81,6476 12,51 -27,30 -25,90 -6,53 0,00 173 951 947 tel 664 4205, faks 664 4201, Luxembourg, tel +352 44 10 1065 67 Narva mnt 9A, Tallinn, tel 675 2295, [email protected], www.avaron.ee Fondifond 60, EEK 68,5655 70,2970 69,2581 18,49 -43,54 -41,54 -11,51 0,00 538 264 020 fax +352 44 10 1060 02, funds@ﬁnter.ch, faks 675 2275, [email protected], www.ﬁnter.ch, esindaja Eestis AS Eesti www.sampopank.ee Venemaa Aktsiafond, EEK 538,3965 551,9923 543,8348 38,48 -77,35 -75,31 -26,71 -3,54 290 962 662 East Capital Asset Management AB Pikk 67–1a, Tallinn 10133 tel 646 1675, Krediidipank, www.krediidipank.ee Trigon Funds faks 646 1674, [email protected], AS Hansa Investeerimisfondid Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9225, Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 9,8367 9,8859 9,8367 11,01 -6,60 -3,98 -0,05 0,00 14 552 947 www.eastcapital.com Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, faks 667 9225, [email protected], www.trn.ee Private Debt Võlakirjafond, EUR 1100,8730 1123,3398 1123,3398 N/A 7,78 8,98 - - 64 512 881 ERGO Varahalduse AS faks 888 1171, [email protected] AS SEB Varahaldus Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201 LHV Varahaldus AS Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, faks AS GILD Fund Management Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, 665 7122, [email protected], www.seb.ee ost müük tootlus (p.a) % fondi maht Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0401, tel 680 0435, faks 680 0402, Evli Securities, Varahaldus (Evli Fund 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud faks 680 0403, [email protected], [email protected], www.lhv.ee Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, Intressifond, EEK 149,3914 149,3914 149,3914 0,03 -1,38 -3,05 0,18 - 368 350 511 www.gildbankers.com Nordea Pensions Estonia AS tel 640 5720, faks 640 5701, [email protected], Hansa Rahaturufond**, EEK 1000,0000 1000,0000 1000,0000 2,66 2,22 3,00 4,41 - 609 773 527 AS GILD Property Asset Management Hobujaama 4, 15068 Tallinn www.suprema.ee reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev INVESTEERIMISFONDID/REKLAAM INVESTOR 25

Trigon Funds 26.11 Trigon Alternative Funds 26.11 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 64,9569 66,9455 66,2821 - -58,49 -55,22 - - 112 069 594 Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 63,9758 65,9332 65,2807 N/A 0,00 0,00 0,00 0,00 27 471 493 Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 105,3524 109,0959 106,9568 26,40 -60,10 -58,72 -22,01 -2,20 194 729 935 tel 680 0420, faks 680 0402 Marﬁn Pank Eesti AS Arenevate Turgude Finantssektori Fond 67,9501 70,0295 69,3363 N/A -55,64 0,00 0,00 0,00 114 333 784 Maakleriﬁrmad Sampo Pank Pärnu mnt 12, Tallinn Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 50,2412 52,0264 51,0063 27,46 -63,40 -62,65 -21,28 0,00 111 387 761 Hansapank Liivalaia 8, Tallinn Narva mnt 11, Tallinn tel 630 2104 tel 680 2500, faks 680 2501 Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 51,2368 53,0574 52,0171 32,06 -62,84 -59,53 0,00 0,00 19 416 151 tel 613 1659, faks 613 1545 SEB Enskilda Equities Evli Securities AS Teise Laine Fond, EEK 88,6753 91,8262 90,0257 33,91 -67,23 -65,22 -16,54 0,00 214 521 325 Tornimäe 2, Tallinn Tartu mnt 2, Tallinn LHV tel 665 6622, faks 665 6802 tel 640 5784, faks 640 5701 ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve; Tartu mnt 2, Tallinn

ɅȿɄɐɂə ɋɈɋɌɈɂɌɋə 2-ɝɨ ȾȿɄȺȻɊə ɜ ɤɨɧɮɟɪɟɧɰ-ɡɚɥɟ ɝɨɫɬɢɧɢɰɵ Reval Hotel Olümpia

ȼȺɀɇȿɃɒɂȿ ɂɁɆȿɇȿɇɂə ȾɅə ȻɍɏȽȺɅɌȿɊȺ ȼ 2009 ȽɈȾɍ ɋ 12.00 ȾɈ 14.00

ɇɨɜɵɣ ɡɚɤɨɧ oɛ ɚɭɞɢɬɨɪɫɤɨɣ ɞɟɹɬɟɥɶɧɨɫɬɢ. ɉɪɢɫɹɠɧɵɣ ɚɭɞɢɬɨɪ KPMG Baltics AS ȼɟɪɨɧɢɤɚ Ɍɭɝɨ • ɉɬɨɩɝɨɶɠ ɩɭɦɣɲɣɺ ɟɠɤɬɭɝɮɹɴɠɞɩ ɣ ɨɩɝɩɞɩ ɢɛɥɩɨɩɝ ɩɜ ɛɮɟɣɭɩɫɬɥɩɤ ɟɠɺɭɠɦɷɨɩɬɭɣ. • Ʌɭɩ ɺɝɦɺɠɭɬɺ ɛɮɟɣɭɩɫɩɧ ɣ ɥɭɩ ɣɧɠɠɭ ɪɫɛɝɩ ɪɩɟɪɣɬɶɝɛɭɷ ɛɮɟɣɭɩɫɬɥɩɠ ɢɛɥɦɹɲɠɨɣɠ. • Ʌɛɥɣɠ ɪɫɠɟɪɫɣɺɭɣɺ ɪɩɟɦɠɡɛɭ ɩɜɺɢɛɭɠɦɷɨɩɧɮ ɛɮɟɣɭɮ ɣ ɲɭɩ ɭɛɥɩɠ ɩɜɢɩɫ ɯɣɨɛɨɬɩɝɩɤ ɣɨɯɩɫɧɛɱɣɣ. • Ɉɛɬɥɩɦɷɥɩ ɣɢɧɠɨɺɭɬɺ ɩɭɨɩɳɠɨɣɺ ɥɦɣɠɨɭɛ ɣ ɛɮɟɣɭɩɫɛ ɪɩɬɦɠ ɪɫɣɨɺɭɣɺ ɟɛɨɨɩɞɩ ɢɛɥɩɨɛ.

ɂɧɮɨɪɦɚɰɢɹ ɨ ɰɟɧɟ: ɋɬɨɢɦɨɫɬɶ ɭɱɚɫɬɢɹ ɜ ɫɟɦɢɧɚɪɟ ɩɪɢ ɪɟɝɢɫɬɪɚɰɢɢ ɞɨ 26 ɧɨɹɛɪɹ 2008 - 1500 ɤɪɨɧ (ɫɇɋɈ 1770 ɤɪɨɧ). Ⱦɥɹ ɡɚɪɟɝɢɫɬɪɢɪɨɜɚɜɲɢɯɫɹ ɩɨɡɠɟ ɫɬɨɢɦɨɫɬɶ ɭɱɚɫɬɢɹ - 1800 ɤɪɨɧ (ɫɇɋɈ 2124 ɤɪɨɧ). ɐɟɧɚ ɜɤɥɸɱɚɟɬ ɦɚɬɟɪɢɚɥɵ ɥɟɤɰɢɢ, ɩɟɪɟɪɵɜ ɧɚ ɤɨɮɟ ɫ ɩɟɱɟɧɶɟɦ.

ɂɡɦɟɧɟɧɢɹ ɜ ɇɋɈ ɢ ɩɨɞɯɨɞɧɨɦ ɧɚɥɨɝɟ ɜ 2009 ɝɨɞɭ. Ʉɨɧɫɭɥɶɬɚɧɬ ɩɨ ɧɚɥɨɝɚɦ Deloitte Audit Eesti ɗɥɶɜɢɪɚ Ɍɭɥɶɜɢɤ • ɒɭɩ ɣɢɧɠɨɣɭɬɺ ɝ ɩɜɴɠɤ ɬɣɬɭɠɧɠ ɨɛɦɩɞɩɩɜɦɩɡɠɨɣɺ: ɫɢɫɬɟɦɚ ɧɚɥɨɝɨɜɵɯ ɫɱɟɬɨɜ ɩɪɢ Ⱦɟɩɚɪɬɚɦɟɧɬɟ ɇɚɥɨɝɨɜ ɢ Ɍɚɦɨɠɧɢ • ɒɭɩ ɣɢɧɠɨɣɭɬɺ ɝ ɬɯɠɫɠ ɪɩɟɩɰɩɟɨɩɞɩ ɨɛɦɩɞɛ: ɫɩɟɰɥɶɝɨɬɵ; ɭɦɟɧɶɲɟɧɢɟ ɤɚɩɢɬɚɥɚ • ɒɭɩ ɣɢɧɠɨɣɭɬɺ ɝ ɬɯɠɫɠ ɨɛɦɩɞɛ ɬ ɩɜɩɫɩɭɛ: ɨɩɪɟɞɟɥɟɧɢɟ “ɩɪɨɞɚɠɢ” ɢ ɜɵɬɟɤɚɸɳɢɟ ɩɨɫɥɟɞɫɬɜɢɹ; ɬɨɜɚɪɵ ɢ ɭɫɥɭɝɢ ɜ ɥɢɱɧɨɦ ɩɨɥɶɡɨɜɚɧɢɢ; ɫɞɟɥɤɢ ɫɨ ɫɜɹɡɚɧɧɵɦɢ ɥɢɰɚɦɢ; ɧɨɜɵɣ ɪɟɠɢɦ ɧɚɥɨɝɨɜɵɯ ɝɪɭɩɩ; ɧɨɜɵɟ ɧɚɥɨɝɨɜɵɟ ɫɬɚɜɤɢ

2.detsembril 2008 Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses “Olulised muudatused raamatupidajale 2009. aastal”. Tulu- ja käibemaksu muudatused 2009. Deloitte Audit Eesti maksukonsultant Elvira Tulvik. Uus audiitortegevuse seadus. KPMG Baltics ASi vannutatud audiitor Veronika Tugo. Loengu soodushind kuni 26.11.2008 on 1500 krooni + km alates 27.11.2008 on loengu hind 1800 krooni + km. Täpsem info ja registreerimine telefonil 667 0099 või aadressil www.aripaev.ee/seminar.

ɂɧɮɨɪɦɚɰɢɹ ɩɨ ɬɟɥɟɮɨɧɭ 6670 099

ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS korraldab koolitusprogrammi: UUS! MÜÜGITEHNIKATE KOOL

I MOODUL: 19. veebruaril 2009 Müügimatemaatika – millest tulemus sõltub? II MOODUL: 12. märtsil 2009 Enesejuhtimine – kuidas teha iga päev rohkem müügitehinguid? III MOODUL: 16. aprillil 2009 Müügikiri ja telefonikontakt – kuidas teha ostmine kliendi jaoks võimalikuks? IV MOODUL: 7. mail 2009 Müügipresentatsioon – kuidas võtta kohtumisest maksimum? V MOODUL: 4. juunil 2009 Enesemotivatsioon – kuidas müügitööst rõõmu tunda? VI moodul: 27. augustil 2009 Uut moodi müümine – kuidas aasta lõpus müügimeistriks saada? Koolitaja on treener-konsultant Aira Tammemäe.

Koolitaja Täpsemat kava vaata aadressil www.aripaev.ee/koolitus. Koolitusprogrammi hind on 14 950 krooni Aira (km-ga 17 641 krooni). Üks moodul kestab 13.00–17.00. Info ja registreerimine telefonil 667 0413 või Tammemäe elektronposti aadressil [email protected]. NB! Kohtade arv on piiratud 16 inimesega! Äripäev 28. november 2008 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 26 ÄRILAUSE Ukrainas on bürokraatia ja korruptsioon,” kuid ARVAMUS need viivad elu edasi, mitte ei takista seda nagu meil. Urmas Sõõrumaa, ärimees

| toimetuse seisukoht | kommentaarid | Eesti Ekspress, 27.11.2008

TOIMETAJA VEERG Meelis Mandel Kui Pant & Ko ka välja ei päästa,” peab Ansip taas ühe mõru pilli alla neelama. SAS – sean Ansipi suluseisu kandinaavia suur firmas. Paarsada miljo- Slennufirma SAS on nit krooni – selliseks hin- võtmas mängus Es- nati kunagi riigi osaluse tonian Airi pärast tihi. väärtus, ent saadakse mi- Suure tõenäosusega võib tu korda vähem. Heal ju- sellest ka kogu mängu hul pool Vabadussõja au- saatus selguda, sest Ees- sambast. ti valitsus eesotsas pea- Võib vaid ette kujuta- minister Andrus Ansipiga da Keskerakonna valimis- on pandud tõelisesse nel- reklaame “võileivahin- jaharulisse kahvlisse. na eest müüdud rahvus- Väga võimalik, et likust lennukompaniist”. Ansip võib rahva üldise Valus. toetuse najal uhkelt Es- tonian Airi välja osta. See Eilne päev tõi välja veel Ei tahaks küünlaid tähendaks aga päris suurt neljanda võimaluse. Kuul- raha! Seda olukorras, kus davasti kompavat SASi me ei suuda rahanappu- osaluse väljaostu ka Lää- sel isegi euromiljardeid nemere laevandushiigla- maale tuua. ne, Eesti tuntuimaid et- tevõtteid Tallink, kelle- SASile mitusada miljo- le oleks osaluse hind pool asjata põletada nit pluss ettevõtte en- või kolmandik uue laeva da lisakapitalivajadus 300 maksumusest. Võimalik, miljonit pluss igal aas- et kuulujutt, kuid igal ju- ile avaldatud rahandusministee- Praegu on meil vaid peaminister And- tal veel kahjumi katmine. hul huvitav kuulujutt. Eriumi uus majandusprognoos on JUHTKIRI rus Ansipi sõna, et täidame need kaks Mul pole usku, et riigi tar- Oletagem, et see on igatahes realistlikum kui suvine, kriteeriumi 2010. aasta lõpuks ja euro on ga juhtimise all Estonian nii ja et sellest tehingust augustis tehtud ettevaade. Tulevaks aas- Uus prognoos on käibel aastast 2011. Air kasumisse jõuab. saab asja. See pakuks taks ootas ministeerium majanduskas- realistlikum, ent Kolmanda kriteeriumiga – riigi laenu- Kus kabinettides meil Ansipil oleks supervõima- vuks veel 2,6 protsenti. Nüüd on ta koormusega – poleks meil probleeme ka need lennunduse tipp- lus – tehingut saaks ser- -3,5 protsendiga isegi pessimistlikum ”uutest numbritest täht- siis, kui võtaksime veel laenu nii eurotu- strateegid on? Kes on mi- veerida võiduna ning rah- kui Swedbank, kes ennustab -2, aga op- sam on see, mida valitsus girahade rakendamiseks kui ka eelarve- dagi kuulnud riigi esin- vusliku lennukompanii timistlikum kui SEB – prognoos on -4 defitsiidi hoidmiseks allpool -3 protsenti dajana Estonian Airi nõu- selge jätkuna. Kaheldav, protsenti. Vahemikku -4 kuni -2 mahub nüüd nendega peale hak- SKPst (praegu on riigi laenukoormus 3,5 kogus olevast Tarmo Por- kas SAS jälle konkurendi- veel Nordea -3,3 protsendiga. kab. protsenti SKPst, võib aga olla kuni 60). gandist? le müümisest huvitatud Majandusprognoose teevad muudki SAS pikalt saata ja ise oleks. Hotelliturule inves- organisatsioonid. Näiteks Eesti Tööand- Nii Ansip kui ka Padar on selle aasta samuti mitte raha an- teeriv ning reisijatevoo- jate Keskliit käis volikogu koosolekul ei- lustumine – tulevaks aastaks prognoo- sees juba mitu korda oma sõnu söönud. da ehk lasta Estonian Air lult teeniv Tallink võiks le välja koguni kuni -5 protsenti. Käib sib ministeerium 4,2 protsenti – võ- Tuleva aasta lõpuni on 13 kuud, ees on pankrotti. Tundub kuida- vähemalt Helsingi, Stock- justkui võistlus, kes süngema pildi järg- tab ära peamise takistuse euroga liitu- raskeim aeg, seda mitte ainult meil, vaid gi veider. Ja ka väga raske holmi ja Riia liinil tekita- misest aastast maalib. miselt. “Praegune keeruline aeg annab analüütikute ennustuste kohaselt on rahvale põhjendada, miks da päris arvestatavat sü- meile seega ideaalse võimaluse liikuda oodata finantskriisi kasvamist maailma kaotatakse firma, mida nergiat koos oma laeva- Äripäeva meelest on realistlikumast eurol põhineva Euroopa majandusruumi suurimaks majanduskriisiks. on sõnades pidevalt väga dega. prognoosist tähtsam see, mida valitsus poole,” ütles Padar. Ansipi ja Padari sõnast kindlam on oluliseks peetud. Vaata, kust otsast ta- nüüd selle teadmise ja uute numbritega euro. Ja tõsiasi, et euro tuleb meile kal- SASile järele anda? had, SAS mängib osavalt. peale hakkab – kuidas see mõjutab tu- Tahaksime koos rahandusministriga lilt, läbi ränga kriisi kätte. Peaasi, et va- Mõistlik, eriti arvestades, Elegantselt. Ja samas ül- leva aasta riigieelarvet, kui palju ja kui- rõõmustada selle üle, et euro juba pais- litsejad ei jõua eurotsooniga liitumist et Reformierakond on ju latavalt karmilt, ütleks das õnnestub eelarvet kokku tõmmata, tab, kuid “ideaalseks” on võimalust ni- ära rikkuda. Et me küünlaid asjata ei seda meelt pidevalt ol- lausa ebaskandinaaviali- et mahtuda veel Maastrichti kriteeriu- metada palju. Euro kriteeriumide täit- põletaks. nud. Kuid siis tuleb suu kult jõuliselt. mi alla. Kui puudujääk on väiksem kui 3 misega näib sedamoodi, et kord nokk puhtaks pühkida vaikselt Kui Pant ja Ko ka välja protsenti SKPst, siis näidatakse ka euro- kinni ja saba lahti... Ehk kui on eelar- aastaid loodetud lisara- ei päästa, peab Ansip ühe le rohelist tuld. ve ülejäägiga, on inflatsioonitempo liiga LOE ÄRIPÄEVAST hale osaluse eest lennu- mõru pilli alla neelama. Padar kinnitas eile valitsuse pressi- kiire, ja kui inflatsioon taltub, kukub eel- “Padar kärpis eelarveväljavaateid” konverentsil, et inflatsioonitempo aeg- arvepuudujääk liiga suurde miinusesse. lk 9

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 begraaﬁka (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn faks: (372) 667 0265 Seminarid ja käsiraamatud: või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- Tiraaž: 25 600 sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, Korrespondent Tartus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Väinu Rozental, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: www.aripaev.ee/tellimine olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected], tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev ARVAMUS 27 ANEKDOOT VÄLGATUS Teisaldatav OÜ SAVITON Traktor vanalinlasele Inimesed kogunevad saa- on majandusteadlane – see- PARKIMISTÕSTUK toodab ja müüb li, algamas on marketingiala- ga üks neist tegelastest, kes Tallinna kesklinn on siiani lume- • keraamilisi glas ne konverents. Peakõnelejaks muudavad suvalisi numbreid ga kimpus. Linnaosa vanem Ma- hoovi koduõue on tuntud majandusteadlane, matemaatilisteks seadus- rek Jürgenson leidis, et põhju- JÕULUKUULglasuurimata ah tootmisesse garaazi salvestavate tra keda konverentsi moderaator teks.” seks on sula ootavad majaoma- töökotta ahjude, kaminah peab publikule tutvustama. Majandusteadlane vastab sõ- nikud. Jürgenson pakkus nei- sAHJUPOTToemüüride ja p Moderaator, endast üsna kõr- najärge üle võttes: “Ja minu le tasuta nõu – näiteks võiksid ehitamiseERITIks gel arvamusel mees, mär- sõber siin, nagu hästi teate, vanalinna majaomanikud lume- • jahvatatud savi gib pulti astuvale teadlase- on turundusspetsialist. See- Tallinna kesklinna vanem koristuseks soetada väiketrak- 1,3SOODSALT t big-bag’ide le osutades: “Mul on au tei- ga üks neist tegelastest, kes Marek Jürgenson püüab toreid ja -puhureid. Järgmisel le tutvustada oma sõpra, kes teevad meile täpselt vastu- innovatsioonipisikut vana- talvel ootaks siis nõu, kus noid Hind 28 813.- Laevastiku 3g, 10313 Tallinn esineb avaettekandega. Ta pidist.” linlastesse süstida masinaid vanalinnas hoida. (ilma km-ta) Tel 662 6350, faks 662 8790 www.remonditehnika.ee [email protected]

Müüa soodsalt Kes otsib konkurendis sõpra, ÜLIEKSKLUSIIVNE KINNISVARA RAAMATUPIDAMINE 450 m2 (paekivi) Tallinna kesklinnas. Ahtri 6, Tallinn 10151 Tel +372 661 6417 GSM +372 501 4068 muutub kauniks ka rahastajale Helistada 53 471 337 [email protected] www.hansaconsult.ee

iljuti Portugalis reisil laenuintressiks kokku vä- Usun, et pangalaenude vähe- Valmisfirmade müük, äri- ja olles küsisin ühelt vei- VAHENDAB hemalt 8,5 protsenti. Viisa- ne kättesaadavus äratab üles mittetulundusühingute H asutamine niettevõtjalt, kuidas kalt öeldes ei tahaks pangad varjusurmas olnud kapitali- Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik ülemaailmne majanduskriis praegu üldse laenu anda. turud. Ettevõtted on valmis www.wasp.ee teda on mõjutanud. Kaup- Veidi on leevendust ooda- investoritele pakkuma oma- [email protected] mehe sõnul saabus lõpuks ta Euribori jätkuvast lange- kapitalile sarnast riski, kuid Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 aeg, kus tõsised tegijad jää- vast trendist, kuid suures pil- võlakirjadele sarnaste oma- wasp project Mob. 51 12 061 vad ellu ning juhuslikud vei- dis ei tea keegi ennustada, dustega – näiteks tagatiste- niärikad kaovad ära. kus lõppintress kliendi jaoks ga võlakirjad koos optsiooni- Veinikaupmees oli just stabiliseerub ning millised ga, mis konverteeruvad kind- toonud turule veini nimega ettevõtted pankade jaoks lae- laksmääratud ajal aktsiateks “Trauma“, mille loosungiks nukõlbulikuks jäävad. või eelisaktsiad, mis ei anna oli “Õige vein valedeks het- hääleõigust, kuid lubavad ga- kedeks”. Trauma pidi hästi Traditsiooniline võlakirja- ranteeritud dividendimak- müüma USAs. turg vaagub koomas, mis seid jms. Jõulud Kui meil kirutakse Portu- päädis SEB Likviidsusfondi Investorid soovivad ühelt gali läbikukkunud majan- varade ootamatu allahind- poolt näha võlakirjaturu dusmudelit, siis seal seda lusega. emitentidelt uut kvaliteeti tunnet ei tekkinud. Lisaks Aare Tammemäe, endine Optimistid pakuvad ma- nii tagatiste kui ka informat- veini – eelkõige traditsiooni- Arco Vara juht, endine janduse uue tõusulaine al- siooni läbipaistvuse osas. 19. detsembril del põhinevate portveinide – Nordea Panga juhatuse liige guseks kas 2009. aasta lõppu Teisalt on ettevõtetel vajadus turustamise oskusele on seal või 2010. aasta algust. saada finantseerimist panga- ilmubÄripäevalisanaerilehtilmub Äripäeva lisana erileht suudetud luua võimas teede Kutsun üles Tõenäoliselt jätkub ma- välistest allikastest. ja muu infrastruktuuri võr- janduslangust pikemaks kui gustik, mis on andnud tuge- Eesti kapi- tõmmata paralleele Soome- Esialgu on Eesti pensioni- ParimvõimalustänadaParim võimalus tänada va tõuke kohaliku majandu- tali konsolideeru- ga 1990. aastate alguses, mil fondid, kindlustusseltsid ja se elavdamiseks. ” “lamast” väljumine ehk ne- muud investeerimisfondid E-lahendused tungivad ma, konkurente gatiivse kasvu positiivsega valmis raha paigutama väik- omakliente,teesedaoma kliente, tee seda igapäevaellu niisama kiiresti asendamine võttis aega ne- sema riskiga ettevõtetesse, kui Eestis aastaid tagasi. üksteisega ühine- li-viis aastat. Ilmselt kestab mis pakuvad praegu piisavalt jõulu erilehes! ma ja investeeri- mitmete sektorite kosumine atraktiivset tootlust (nt Ees- Mis annaks uue tõuke Ees- veel 2011.–2012. aastal. ti Energia 12aastase Euroo- ti majanduselule? Kätte on ma turuliidritesse. Kuidas leida rahastamist pa võlakirja pakutavad aasta- jõudnud aeg, kus paljudes Keskpärased äri- vahepealsel perioodil? sed tootlused on tasemel 9,5– d valdkondades pannakse alus Lahendus peitub konku- 10 protsenti, Tallinna Sada- Aasta ärimees pikaajaliseks kasvuks ja uue- ideed majandus- rentide ühinemises. Keeruli- ma 5kuune Euroopa võlakiri d Aasta äriidee le rikkusele tulevikus. Kes surutist üle ei ela. sel ajal on arukas keskendu- tasemel 8 protsenti). d selle rikkuse kokku korjab ja da olulisemale ehk põhitege- Usun, et 2009. aasta esi- Aasta sündmus mis on praktilised soovitu- vusele ning kõik sellega mit- mesel poolel tulevad võlakir- d Aasta esikaanelood sed ettevõtjale? teseotud äriüksused tuleks jaturule lisaks nimetatud et- Ühe võimaliku tegevuska- kas likvideerida (müüa) või tevõtetele uued emitendid, d Aasta parimad reklaamid va pakkus välja East Capital võimalusel külmutada. kellel siiani puudus otsene Äripäevas Exploreri juhatuse esimees vajadus võlakirjaturult raha Gert Tiivas hiljuti toimunud Reegel on see, et keskpä- hankida, sest pangad helli- d Ärilaused läbi aasta kinnisvarakonverentsil, kus rased äriideed või firmad ra- tasid neid ülisoodsate laenu- d Ülevaade Äripäeva 2008. ta soovitas praegusel sega- hastamist ei leia ning pike- tingimustega. sel ajal teha pigem lapsi. Kui mat majandussurutist üle Selleks, et majanduskriis aastaparimatestfotodestjaaasta parimatest fotodest ja vaadata finantsturgude het- ei ela. 2009. ja 2010. aasta enda kasuks pöörata ja muu- uudislugudest keseisu, mis on äride toimi- on paljude ettevõtjate jaoks tuda finantseerijate jaoks d mise seisukohalt ülioluline, suur tõehetk. “ilusamaks”, tuleks ettevõte- Kuidas möödus Äripäeva siis võiks Gerdi soovitusega Kui 2008. aastal sulge- tel otsida uusi võimalusi ühi- jaoks aasta 2008 isegi nõustuda. sid mitmed väikefirmad töö, nemistest tugevama osapoo- d Aga kuidas rahastada siis järgnevatel aastatel puu- lega ehk konkurendiga. Mida toob Äripäevale oma tuleviku rikkust? Palju- dutab majanduskriis ränge- aasta 2009 de heade äriideede ja inves- malt ka suuremaid ettevõt- See suurendab ettevõtete d teeringute takistuseks on fi- teid. võimalusi kriis edukalt üle Ülevaade Äripäeva toimetuse nantseerimise puudumi- Kui pangandusturul on elada ning teeb nad tugeva- osakondadest ne. Pangad väldivad laenu- konsolideerumine juba am- maks väliskonkurentsis. Et- d teemat. mu toimunud – turuliidritel tevõtjad võiksid olla valmis Kirjavead Äripäevas ehk kahel suurimal pangal pakkuma investoritele uusi Balti riikide pankadevahe- on Baltimaades üle 50prot- finantseerimisinstrumen- lised lühiajalised intressi- sendiline turuosa –, siis ena- te, sest huvi tugevamate, mit- määrad ulatusid septemb- mikes teistes tööstusharu- tetsükliliste ettevõtete vastu ris isegi kuni 13 protsendi- des seisab konsolideerumine pigem suureneb. ni. Pangad on turule toonud alles ees. Näiteks ehitussek- Lõpetan maailma rikkai- uue laenutoote nimetuse- toris on Merko Balti turuosa ma inimese Warren Buffetti ga “rämpslaen”, mille puhul vaid ligi 6 protsenti. sõnadega: “Investori parim laenutaotleja omafinantsee- sõber on halvad uudised. ring on 50 protsenti ning int- Kutsun üles Eesti kapitali Need lubavad osta endale Lisainfo ja reklaami tellimine: ressimarginaal üle 4 prot- konsolideeruma, konkuren- hinnaalandusega osa Amee- reklaami projektijuht Asso Laido sendi. te üksteisega ühinema ja in- rika tulevikust.” Ehk parafra- tel6670072,faks6670200,tel 667 0072 , faks 667 0200, Kui lisame marginaalile vesteerima turuliidritesse. seerides: Eesti ettevõtja, os- [email protected] kuue kuu Euribori kulu 4,5 Millised on alternatiivsed ta endale allalastud hinnaga protsenti, saame aastaseks finantseerimisvõimalused? tükike Eesti tulevikust . Äripäev 28. november 2008 28 Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Kinnisvara Logistika Ehitus Tööstus Puhkepäev Trükitööstuse ja Kirjastuse TOP järgmisel Töökuulutused nädalal Kuidas olla töö juures õnnelik? Novaator Töötaja mõtlema!

Siim Sepp [email protected] Kui töötajaid õhutati oma töö üle sügavamalt järele mõtlema, langes põhjuse- ta töölt puudumine 60 ning töötajate vahetumine 75 protsendi võrra, selgus Al- berta ülikooli uurimusest.

Katsealuste tervishoiutöö- tajate moraali ja ustavust oma töökohale tõstis oluliselt prog- ramm, mille käigus tööta- jad pidid läbi mõtlema oma töö eesmärgid ning saama aru oma töö mõttest, kirjutas Physorg. “Avastasime, et inimesed, kes oma töö mõttest ja eesmär- kidest aru saavad ning näevad, kuidas nende töö tulemusel maailm paremaks muutub, on tervemad, õnnelikumad ning produktiivsemad,” ütles uurimuse üks autoritest Val Kinjerski. Tulemused avalda- ti hiljuti ajakirjas Journal of Gerontological Nursing. Missugune töötaja on õnnelik? Uuringu järgi on õnnelikud need töötajad, kes oma töö mõttest ja eesmärkidest aru saavad. Foto: Veiko Tõkman Uurimuses jälgiti kahte pi- kaajaliste tervishoiutöötajate sid erinevaid ülesandeid, mis grupp programmis ei osale- eelmise aastaga kokku peaae- tajaid paremini motiveeri- rühma kahes Kanada hoolde- aitasid koostada tegutsemis- nud. gu 12 000 dollarit ja seda vaid da ning õnnelikumaks muu- LOE VEEBIST asutuses. plaani ning suurendada töö- Programmi tulemusena viie kuuga pärast koolituse ta, ütles uurimuse üks autori- www.novaator.ee Üks 24 töölisest koosnev tahet. Neil paluti mõelda oma tõusis rühmatöö töötegemise toimumist. Töötajad näitasid test, inimökoloogia professor Tartu Ülikooli toimetatavaid rühm osales koolitusel, kus töö sügavamate eesmärkide sagedus 23 protsenti, rahuldus ka oma patsientide vastu üles Berna Skrypnek. “Motivatsioo- värskeid teadusuudiseid loe õpetati hingega töö juures peale, teiste aitamise, enese- tööst 10 protsenti ning töötaja- suuremat huvi ja hoolivust, üt- nipuudus on üks põhilisi prob- Novaatorist. olemist. Sellele järgnes ka- hinnangu ning ühtekuuluvu- te moraal 17 protsenti. Tööta- les Kinjerski. leeme nii tervishoiutöötajatel heksa iganädalast innustavat se peale. jate põhjuseta puudumiste vä- Uurimuse tulemused või- kui ka teistel aladel töötavatel sessiooni. Töötajad soorita- Teine 34 töötajast koosnev henemise tõttu hoiti võrreldes vad aidata tööandjatel töö- inimestel.”

9. detsembril Radisson SASi konverentsikeskuses Kalle Kägi OLULISED MUUDATUSED Ranno Tingas RAAMATUPIDAJALE ÄRIPÄEVA SEMINAR Urmas Võimre 2009. AASTAL Regina Valge • Milliseid tulumaksu muudatusi oodata 2009. aastal ja • Maksukorralduse olulised muudatused. milliseid mitte? Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultant Ranno Tingas BDO Eesti ASi juhtiv maksukonsultant Urmas Võimre Kutsume registreeruma kohe, sest kuni 04.12.2008 • Käibemaksuseaduse muudatused – mida see muudab • Uus audiitortegevuse seadus. kehtib soodushind 2972 krooni (km-ga 3506,96 kr). Ernst & Young Baltic ASi audiitor Ivar Kiigemägi raamatupidaja töös? Acconto Eesti juhtiv partner Kalle Kägi Info ja registreerimine telefonil 667 0099 ja maksu nõustaja Regina Valge Täpsemat kava vaata: www.aripaev.ee/seminar või aadressil www.aripaev.ee/seminar