DOCSLIB.ORG

Jatele Ülemäära Laenanud Pangad Ei Lase Kortereid Turuhinnaga Müüa 10

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jatele Ülemäära Laenanud Pangad Ei Lase Kortereid Turuhinnaga Müüa 10 Mis o mullu eduk ettev TOP 100 6 Estonia’s Leading Enterprises | Tellijatele TOP 100 | november 2008 Arnout Lugtmeijer 14–15 Ekstra 16–19 Puhkepäev Eesti edukaimad Olen Miks hüppab ettevõtted vist maali hind Ajakiri toimetatakse tellijale kahe päeva jooksul. õimalusi Tehnoloogia loob v oksjonil äkki need Teie heaks tö ainus elus ” järsult üles? olev hol- landlane, Nädalavahetus Investor 27 kes ei Millistesse oska uisu- aktsiatesse tada. raskel ajal Broadway Ütleb teist aastat järjest Äri- päeva TOP 100 võitnud E.O.S. investeerida? hittmuusikal Vopaki juht Arnout Lugtmeijer oma juurtest rääkides. Tallinnas | 28.–30. november 2008 | nr 219 (3704) | 23 kr | solgivad Pangad turgu Kinnisvara. Jänni jäänud arenda- jatele ülemäära laenanud pangad ei lase kortereid turuhinnaga müüa 10–13 Selles majas müügis olevatele korteritele Tallinnas Mustamäel Keskuse tänaval on arendaja sõnul SEB määranud minimaalse lubatud müügihinna. Foto: Julia-Maria LInna Kruuda ja Rahumaa Mida teha Estonian TELLIJATELE murravad piike Airiga? Padar: paanikaks Alta Capitali juht Indrek Rahu- Investeerimispankur Rain Lõh- nr 7 – NOVEMBER 2008 KIRGLIK ELU > Unistused Berettalt >Hobi – Ermitaaž maa põhjendab Kalevi tehin- mus annaks Estonian Airi ma- siiski põhjust pole >Sitsiilia hõrgutised gu luhtumist turuvapustusega, jandada Tallinkile, kes on suut- kuid Kalevi suuromaniku Oliver nud laevad käigus hoida. Äri- Rahandusministeeriumi uue dujääk. “Ega ma siin midagi SUND LUUA Kruuda sõnul pole see põhjen- mees Joakim Helenius soovi- prognoosi järgi tabab Eestit väga rõõmsat ei näe, aga paa- KÕNNIB Ajakiri MÖÖDA toimetatakse dus vettpidav ja ta lubas esita- tab riigil kaasata lennufirmas- 2009. aastal 3,5% langus ning nikat ka mitte,“ kommenteeris PIIRE tellijale kahe KOKO peaarhitekt Raivo Kotov kompab päeva jooksul. da oma kahjunõude. 4–5 se täiendavaid investoreid. 6 rahandusminister Ivari Padar 5 miljardi suurune eelarve puu- minister Ivari Padar. 9, 26 arhitektuurile seatud piire ühendades Raivo Kotov 32 aripaev.ee Kes käisid Äripäeva TOP 100 ballil? vaata pilte täna kell 10 Äripäev 28. november 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 52 PÄEVA JÄI SILMA nädal Annika Matsoni pilgu läbi NÄDALA FOTO Rahumaa mi esitamine – SAS ütles, et paneb raha lennufirmasse on pada ja vaid sel juhul, kui valitsus oma osalusest loobub. Saatust trotsides Kruuda katel? Et Ansip sellise sisu- ga kirja saladuseks kuulu- rimeeste Indrek Ra- tas, oli vale samm. Siin pol- Ähumaa ja Oliver nud ju miskit äri- ega julge- Kruuda vägikaika- olekusaladust kaitsta. Huvi- vedu jälgides tuleb vägisi tav, milliseid kirju on Ansip meelde nii vanasõnu kui ka veel saladuseks kuulutanud kirjandusklassikat. ja kas salatsemine on üld- Esimese näiteks võiks se üht demokraatlikku riigi- olla “Pada sõimab katelt, juhti iseloomustav joon. ühed mustad mõlemad” ja Teiseks arvan ma, et Ees- teise piltlikustamiseks üt- ti riik võiks müüa Estonian lus Vilde “Pisuhännast” – Airi SASile, kuid vastu küsi- kord Vestman all ja Piibe- da osalust SASis. Selle idee leht peal, kord Piibeleht on varem välja käinud ka peal ja Vestman all. majandusminister Juhan 94 miljonit krooni maks- Parts. tud ettemaksu tagasisaa- Praegu on SASis osalust mine koos viivistega on omavate riikide tükid järg- põhjus, miks Rahumaa mised: Rootsi riik 21,4%, Kruudale kuuluvate kasum- Taani 14,3% ja Norra 14,3%. like firmade aktsiad aresti- Kokku on nende kolme rii- da laskis. Selge on see, et ra- gi käes 50 protsenti firmast. hahädas on praegu mõle- Tulevikus võiksid osalused mad mehed ja kokkuleppele jaguneda nii, et neli riiki, sh nad ei jõua. Üle jääbki vaid ka Eesti, omaks kokku 50 vägikaigast vedada. protsenti SASist. Sammas väärt Saamatud ei Estonian Airi? tohi juhtida iik saaks Estonian Ai- lennufirmat Rri osaluse eest sama palju, kui maksab va- len täiesti nõus badussamba ehitus. SAS üt- Oaripaev.ee lugejate- les, et on Eesti riigi osaluse ga, kes kirjutasid, et eest Estonian Airis valmis Eesti vajab avatud konku- maksma kahekohalise mil- rentsi. Iiri odavlennufirmat Et täistuisanud ja libedatel kõnniteedel suudavad turvaliselt liikuda vaid tsirkuseakrobaadid ja Hiina lapsvõimlejad, tuleb puue- joninumbri Rootsi krooni- Ryanairi on näiteks aastaid tega inimestel pealinnas ringi liikumiseks leida alternatiivseid viise. Sellisel eluohtlikul viisil liikus ratastoolis mees üleeile Tondi des ehk vahemikus 15–150 Tallinnast eemal hoitud ja tänaval. Foto: Andres Haabu miljonit krooni. Vabadus- seetõttu on piletihinnad ab- samba ehitus Vabaduse väl- surdselt kõrged. jakule läheb maksma 140 Kui Riiast saab 700 kroo- LEMMIKUD LUGEJA ARVAB aripaev.ee miljoni krooni ringis. ni eest edasi-tagasi pileti Eile tõi Äripäev avalikku- näiteks Saksamaale Frank- SEB: surve krooni ja lati kur- Lember: on aeg objektide ehitusse, kuna ehi- mas, siis on ilmselt võima- se ette 17. novembril Root- furti, siis Estonian Air ei pa- sile kasvab tushinnad on madalad. Samu- lik mõistlik raha saada. Ainu- sist lennukompanii SASi ku isegi oma kampaania- SEB ülevaade hoiatab, et Bal- rakendada riiklikud ti on hea aeg kulukate refor- ke põhjus, miks riik võib üldse bossilt Mats Janssonilt saa- te ajal ligilähedastki hinda. timaade suured jooksevkonto võlakirjad mide läbiviimiseks. mõtelda Estonian Airi omami- bunud kirja peaminister Ja mis on tulemuseks? Vaa- defitsiidid 2009. aastal kasva- Eks küsimus ju ongi selles, sest, on emotsionaalne, kuid Andrus Ansipile, mille too tamata kõrgetele hindade- tavad vahetuskursi täpsusta- Uskumatu, aga rahvaliitlas- kas me ise oma riiki usaldame müügist võidaksid ilmselt kõik siis kohe viieks aastaks äri- le läheb Estonian Air ikka- mise riske, eriti Lätis. telt tulevad ka mõned nor- või mitte? See, et riik peaks – nii Eesti riik, maksumaksjad saladuseks kuulutas, sest gi põhja. maalsed ideed. Olen mitu kor- majandusse raha suunama, kui ka reisijad. SASi kirja sisu oli rahapuu- Saamatus on selle asja Kohus arestis Alta Capitali da mõelnud, miks meie riik on igati mõistlik ja kui seelä- duses vaevleva Eesti riigi nimi ja saamatud ei peaks nõudel Kalevi varad midagi sellist käiku ei lase. bi majandus veidigi kasvama Tallinn trahvib lund peaministrile ultimaatu- juhtima lennufirmat. Alta Capital Partners taotles Aga mis pärast laenu võt- hakkab, siis ongi tulu riigieel- Harju maakohtult Kalevi akt- mist edasi saab? Larista- arvesse tekkinud. mitte rookivaid Riik saaks siate arestimist. me ära ja lähme laiali? Halligi, kinnistuomanikke hakkame osamakseid ja int- Ansip salastas heal juhul Seli: mul pole plaani iseend resse tagasi maksma! Munitsipaalteed on Tallin- hävitada Iseenesest tundub väga Äripäevas ilmunud nas kõige hullemas seisus, ”Estonian Airi osaluse Ärimees Neinar Seli nimetas sümpaatne mõte olevat, kuid SASi kirja äkki alustaks sealt ja trahvijad eest sama palju, kui praegust negatiivset suhtu- arvan, et Ansip ei saa ennast haaraku parem labidad. mist üksteise võidu turu alla- näidata riigimehena, kes Rah- Ühelt poolt on SASil õigus. Mis te siis nüüd pahandate. maksab vabadus- rääkimiseks. “Mul ei ole plaa- valiidu idee ellu viib, ning see- Kui riik on peremees, siis ta Kinnistuomanik ju ei pea tööl samba ehitus. ni iseend hävitada,” arvab Seli tõttu sumbub igasugune opo- võiks hoolitseda oma vara käima ning elab muidu muga- selle kohta. sitsiooni katse majandusse maine eest ja mitte spekulee- vat elu. Asi tal siis nüüd see raha juurde tuua juba eos. rida pankrotist. Teiselt poolt üks kord linna heaks rüga- Võiks mõelda, mida enne aga SAS valetab. Ei tahtnud da. Tõesti on häbiasi, kui mui- valimisi suust välja ajada. Igal SAS arendada Estonian Airi du perfektselt puhtas linnas RAAMATUPIDAMISTEENUSED•KONSULTATSIOONID juhul on ebapopulaarne min- juhtivaks firmaks. Isegi Tal- pole kinnistuomanikud kõnni- na rahva rahakoti kallale. linna pole nende sihtkohade teid puhtaks tehtud. Neilt tu- äriühingutele, korteriühistutele, mittetulundusühingutele, FIEdele Täiesti nõus, et praegu on kaardil. lekski kinnistud sundvõõran- parim aeg teha suuremahu- Eesti riigil oleks mõistlik Es- dada, kui nad sellise pisias- VESIIR OÜ Tel 680 6030 Faks 680 6031, e-post [email protected], www.vesiir.ee lised investeeringud infra- tonian Air ära müüa. Kuna jaga hakkama ei saa nagu lu- struktuuri, koolide ja sotsiaal- praegu on ostuhuvilised ole- mekoristus! reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 28. november 2008 Äripäev REKLAAM 3 Äripäev 28. november 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 4 TSITAAT Taotlus on tehtud pigem ”meie enda rahalise nõude tagamiseks. UUDIS Indrek Rahumaa, Alta Capitali omanik spekulat- sioonist, et nad peletavad teisi ostjaid KASUMIPLAAN Eesti Post plaanib kasumit 22 mln kr Eesti Post plaanib teenida järgmisel aastal majandus- Džentelmenide kätš tegevusest kasumit 22 mil- jonit krooni. 2009. aasta eelarve tulude Esmaspäeval sai aga teata- Alta Capital Partnersi juht Mullu sügisel leppisid Indrek Rahumaa kavandamisel on lähtutud Rahumaa vaks, et Alta Capital Partnersi Indrek Rahumaa põhjendab Kruuda ja Rahumaa suure kä- põhjendab nõude konservatiivsest prognoo- gruppi kuuluv AS Alta Foods nõude esitamist olukorra jär- ra saatel ning kompvekke lut- esitamist olukorra sist, teatas Eesti Post eile. on Stockholmi arbitraažiins- su halvenemisega finantstur- sutades kokku Kalevi kommi- järsu halvenemise- Ettevõtte järgmise aasta tõmbas tituudile esitanud taotluse, gudel – nimelt on ostu-müügi- vabriku ja Tere piimakontser- ga finantsturgudel. eelarve kogumaht on 1,01 saamaks tagasi ASi Kalev toi- lepingus säte, mis võimaldab ni
Load more

Recommended publications
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • Kuusalu Valla Jäätmekava 2010 - 2015
    Lisa: Kuusalu Vallavolikogu 31.03.2010 määrusele nr 7 „Kuusalu valla jäätmekava aastateks 2010 – 2015 vastuvõtmine” KUUSALU VALLA JÄÄTMEKAVA 2010 - 2015 TÖÖ NR 6-2008 Jargo Jürgens, KMH 0114 OÜ RealEnviron Kurekella 4, Tõrvandi Ülenurme vald 61715 Tartumaa Tel. 5214263, e-mail: [email protected] TARTU/KUUSALU 2008-2009 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 3 1 Kuusalu valla jäätmehoolduse iseloomustus .............................................................................. 6 1.1 Prognoositavalt tekkivad jäätmekogused ja liigid................................................................6 1.2 Väljatöötatud jäätmete kogumissüsteem................................................................................9 1.2.1 Jäätmekoguste muutmine 2005 – 2008.a. ................................................................................... 15 1.2.2 Korraldatud jäätmevedu .............................................................................................................. 16 1.2.3 Pakendijäätmete kogumine.......................................................................................................... 21 2 Jäätmehoolduse arendamise eesmärgid ja meetmed ............................................................... 22 2.1 Püstitatud eesmärgid ja nende täitmine ............................................................................... 22 2.1.1 Üleriigiline jäätmekava 2002.......................................................................................................
    [Show full text]
  • Kuusalu Vallavalitsus
    Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu valla arengukava 2012 - 2032 mai 2012 Kiiu Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 1. Kuusalu valla arengustrateegia ................................................................................ 5 1.1 Kuusalu valla missioon, visioon, väärtused ja tunnuslause ....................................................................... 5 1.2 Kuusalu valla strateegiakaart ............................................................................................................................... 6 1.3 Kuusalu valla strateegilised eesmärgid ............................................................................................................ 8 1.3.1 Eesmärgid ja mõõdikud elaniku vaates .......................................................................................................... 8 1.3.2 Eesmärgid ja mõõdikud arenguvaldkondade vaates ................................................................................ 9 1.3.3 Eesmärgid ja mõõdikud valla juhtimise vaates ....................................................................................... 14 2. Valla investeeringute ja tegevuste kava .................................................................. 16 2.1 Ideede hindamismetoodika ja hindamise tulemused ................................................................................. 16 2.2 Kuusalu valla investeeringute kava 2012-2016 .........................................................................................
    [Show full text]
  • Suru, Pala, Tõreska Ja Kolgu Külas Rajatava Kaitseväe Keskpolügooni
    Arhiivi nr. A-583 Objekti nr. 1031 Töö: 02 DP 45 Asukoht: Kuusalu vald, Tellija: Kaitseministeerium Harju maakond Sakala 1, Tallinn Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külas rajatava kaitseväe keskpolügooni DETAILPLANEERING Esimene köide – planeering Projektbüroo juhataja /Olev Saago/ Koostajad /Mart Hiob/ /Heiki Kalberg/ Tartu 2004 DDEETTAAIIILLPPLLAANNEEEERRIIINNGGUU KKOOOOSSSSEEIIISS A SELETUSKIRI .......................................................................................................................................... 3 1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 3 2 PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA KIRJAVAHETUS ............................................................................ 4 2.1 Arvestamisele kuuluvad materjalid ............................................................................................... 4 2.2 Kirjavahetus .................................................................................................................................. 5 3 PLANEERIMISE LAHENDUS ....................................................................................................................... 5 3.1 Alusplaan ...................................................................................................................................... 5 3.2 Planeeringuala maastikulised seosed ........................................................................................... 5 3.3 Olemasoleva olukorra
    [Show full text]
  • Lisa 1 MTÜ Arenduskoda Tegevuspiirkonna
    LISA 1 MTÜ ARENDUSKODA PIIRKONNA SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS Koostaja: Tiina Vilu K&T Europroject Management 2014 TAPA SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................ 3 2. MTÜ Arenduskoda piirkonna geograafiline ühtsus ...................................... 4 2.1. Asend ............................................................................................................ 4 2.2. Rahvastik ...................................................................................................... 5 3. MTÜ Arenduskoda piirkonna majanduslik ühtsus ...................................... 14 3.1. Ettevõtlus ..................................................................................................... 15 3.2. Elukeskkonna analüüs .................................................................................. 19 4. MTÜ Arenduskoda piirkonna kultuuriline ühtsus ....................................... 21 4.1. Seltsitegevus ................................................................................................ 21 4.2. Piirkondlik eripära ........................................................................................ 30 5. MTÜ Arenduskoda sotsiaalne ühtsus ......................................................... 31 5.1. Teenuste kättesaadavus ............................................................................... 31 5.2. Piirkonna koostöö ........................................................................................ 32 6. Kokkuvõte
    [Show full text]
  • Kaitseväe Keskpolügooni Detailplaneeringu
    Üleriigilise tähtsusega kaitseväe keskpolügooni keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 329/02 LÕPPARUANNE 20.05.2003 Kuido Kartau (KMH litsents 0034) ............................. Tartu aprill 2003 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE OBJEKT JA KÄSITLUSALA ............................................................................. 5 DETAILPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS.............................................................. 6 PROTSESSI OSAPOOLED JA KMH TÖÖGRUPP................................................................................................ 8 HINDAMISPROTSESSI JÄRELDUS................................................................................................................... 8 1 KESKPOLÜGOONI RAJAMISE VAJADUS, ÕIGUSLIKUD ALUSED JA EESMÄRK........... 9 2 MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE............................................................................... 11 2.1 DETAILPLANEERINGU ULATUS JA EESMÄRGID............................................................................. 11 2.2 ASEND JA PIIRID .......................................................................................................................... 11 2.3 SOTSIAAL-KULTUURILINE KESKKOND ......................................................................................... 12 2.3.1 Asustus..................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Narva-Jõesuu Rakvere Paide Järva-Jaani
    C . R Rakvere . J a k o b s o n i Pärispea Viinistu N K a Pedassaare Turbuneemes t a Tapurla n Käsmu Lahe Vergi i Suurpea p Kasispea s Virve t Võsu Altja Vainupea LOKSA Oandu Haili Eisma Hara Vihasoo Koljaku Korjuse Letipea Vihula Karepa Karula Rutja Kotka Toolse Võhma Sagadi Kolgaküla Kiva Mahu Ilumäe Kosta Tidriku KUNDA Simunamäe Joaveski Palmse Vila Malla Kuura Pärna F Adaka Noonu Kaliküla N Parksi Võsupere Kandle Pehka Kolga Aasumetsa Ojaküla Kalvi NARVA-JÕESUU Vanaküla Annikvere Kudruküla Kavastu Siberi Aseri Valaste Mustametsa Kõnnu Sakussaare Varangu Vasta Koila Ontika Võle Andja Saka Martsa Vahastu Meriküla Loobu Viitna Liimala Toila Olgina Liiapeksi Aaspere Essu Viru-Nigula Rannu Altküla Voka SILLAMÄE Udria Peeterristi Pada Purtse Järve Laagna Sigula Arbavere Ama Haljala Kestla Aa Paate Vaivina Jürimõisa Põdruse Metsamägara Voka Kohala Samma Metsavälja Sinimäe NARVA N Varja Konju Soldina Suru Kisuvere Ubja Matka Vaivara Mõndavere Uku Pikaristi KOHTLA-JÄRVE Kotinuka Sõtke Arkna Tõreska Peeri Edise Koitjärve Veltsi Uhtna Erra Lüganuse Roodu Linna Arumäe Päide Koovälja Sämi-Tagaküla 3 t Satsu Auvere Kihlevere Kohtla Jõhvi Mustanina Vohnja PÜSSI Viivikonna Kõrveküla Tõrremäe RAKVERE Sonda JÕHVI Pala Uljaste KOHTLA- Kahula Rahkla Viru-Kabala Vitsiku Sirgala Vaiatu Kadapiku Hulja Sõmeru KIVIÕLI Kose Pillapalu MaidlaNÕMME Ussimäe Vaeküla Nüri Tammiku Ohepalu Leikude N Miila Ereda Ulvi Savala Aidu-Sooküla Rausvere Kadrina Puru Lepna Vetiku Uniküla Võrnu Vasavere Piira Kõrma Apandiku Tokolopi Tõrma Nurkse Ridaküla Ojamaa Võhma Kolgu Lavi
    [Show full text]
  • Joonis: Põhijoonis
    RAKVERE LINNA VÄLJAVÕTE M 1:20 000 Pärispea küla 7 Viinistu küla Natturi küla 5 Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 3 T Käsmu küla V V Koolimäe küla Kasispea küla 10 Vergi küla V 1 Altja küla Vainupea küla K V 7 5 3 1 1 3 5 7 Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn V Haili küla 1 7 Eru küla V Oandu küla V Pajuveski küla Loksa küla V Andi küla Tepelvälja küla Korjuse küla V Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo külaTammispea küla 3 Lauli küla V 5 Vihula küla Rutja küla Letipea küla Sagadi küla Karepa küla V V Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Võhma küla V Ilumäe küla 5 Karula küla Kiva küla Vatku küla Kosta küla Toolse küla 3 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla V Kakuvälja küla Kunda linn Kuura küla Joandu küla 7 7 Villandi küla Kaliküla küla Metsanurga7 küla 1 Nõmmeveski küla V Noonu küla VMalla küla Palmse küla T 10 7 5 3 1 B 1 3 5 7 10 V Tidriku küla Selja küla K T Aaviku küla Pärna küla Aasumetsa küla 1 Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla T Iila küla T 5 Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla 5 Annikvere küla 7 Kutsala küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Varangu küla Pehka küla Viru-Nigula vald Linnuse küla Kurna küla Võsupere küla Salatse küla 3 Siberi küla Paasküla küla 3 Marinu küla Koila küla 3 15 Aseriaru küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kavastu küla 5 T Kabeli küla Kanguristi küla V Haljala vald Vasta küla K Aseri alevik 5 Oru küla Loobu küla Võle küla T 1 Valgejõe küla Liiguste küla Tüükri küla
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]