Isikute Lühiandmed Kommunismiohvrite Memoriaalile 1940-1991
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
MEMENTO Tallinn Association Repressed Persons Records (RPR) BOOK 8/6 (R8/6) 1st edition BRIEF PERSONAL DETAILS FOR THE MEMORIAL TO VICTIMS OF COMMUNISM 1940-1991 Compiled by Leo Õispuu Tallinn, 2017 MEMENTO Tallinna Ühendus Represseeritud isikute registrid (RIR) RAAMAT 8/6 (R8/6) 1. väljaanne ISIKUTE LÜHIANDMED KOMMUNISMIOHVRITE MEMORIAALILE 1940-1991 Koostanud Leo Õispuu Tallinn, 2017 Autorid, andmete kogujad ja töötlejad: Authors, data collectors and processors Aimi Atka Anne Ellen Heino Jagomägi Udo Josia Riina Leevald Hedi Liit Tiia Niinemaa Tiia Nurmis Meinhard Pahapill Roman Parmas Mare Saks Leo Õispuu (ERRB juhataja, Director of ERPRB) Konsultant Consultant Enn Tarvel Toimetanud Editors Leo Õispuu Nimekirja kontrollinud Name list checked by Heino Jagomägi, Riina Leevald Andmebaasi arvutitöötlus Computer Database Raul Juurma Teksti ja fotode kujundus Text and Photo Layout Raul Juurma Inglise keelde tõlkinud Translation into English Kirill Lebed Kaanefoto: Tallinn, Vabaduseväljak, 25.03.2010. Foto Tanel Tsirgu kogust. Tagakaane fotod on nimekirjaraamatust R8/3 lehekülgedelt 67-69. Leo Õispuu ja Koit Ojaliivi kogudest. ISBN 978-9985-9914-7-3 © Eesti Represseeritute Registri Büroo, Leo Õispuu, 2017 Estonian Repressed Persons Records Bureau, Leo Õispuu, 2017 Trükitud Dipri OÜ Printed in Dipri OÜ, Estonia ISIKUTE LÜHIANDMED KOMMUNISMIOHVRITE BRIEF PERSONAL DETAILS FOR THE MEMORIAALILE 1940-1991 MEMORIAL TO VICTIMS OF COMMUNISM 1940-1991 RAAMAT 8/6 BOOK 8/6 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESSÕNA 1.2. AITAME KAASA KOMMUNISMIOHVRITE SAATUSE SELGITAMISELE 1.3. MEMORIAALI VISUALISEERINGUD 1.4. STATISTIKA 5 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESSÕNA Leo Õispuu Eesti kodanike kohus on nii täna kui ka homme seista aktiivselt oma taastatud iseseisvuse eest. Selleks peame tead- vustama, mis toimus 1940-1991 aastatel. Meie ja meie lapsed, kes oleme ellu jäänud, saame sadade tuhandete kommunistliku režiimi terroriohvrite (kommunismiohvrite) tragöödiat leevendada üksnes sellega, et säilitame hukkunud kaasmaalaste mälestuse edasi põlvest põlve. Nii loome üheskoos eeldused selleks, et kurjus ei korduks. Aastatel 1940-1991 sooritas kommunistlik režiim teadliku poliitikaga Eestis kodanikuühiskonna purustamise, massi- mõrvad, poliitilistel põhjustel vangistamised, küüditamised, tagakiusamised ja diskrimineerimise, varade võõrandamise ja pagulusse sundimise, sõna ja südametunnistuse vabaduse süsteemse mahasurumise, inimväärikuse mõnitamise jm – kõik see tekitas eestlastes sügava trauma. Selle trauma mõjud ulatuvad kaugele alateadvusse. Nendelt eestlastelt, kes pääsesid repressioonidest, võeti õigus oma elu ise kujundada Eesti põhiväärtuste alusel, neilt võõrandati turvatunne, omaalgatus, osaliselt võõrandati vara jne. Petlikud ja isegi ohtlikud on püüdlused igapäevases elus hilismineviku tragöödiast üle olla, sellest mitte rääkida, unus- tada. Üksnes lähimineviku kuritegude täiemahuline ja avameelne teadvustamine on tagatiseks, et need kuriteod ei korduks. POLIITILISE TERRORI INIMOHVRITE ARV JA MÄLESTUSMÄRGID Kommunistliku rezhiimi inimohvrite koguarv kogu maailmas lähenes 100 miljonile. Sealhulgas oli neid kõige rohkem Punases Hiinas 65 miljonit, Nõukogude Liidus 20 miljonit, Vietnamis, Põhja-Koreas, Kambucheas – kokku 5 miljonit, Ida-Euroopas 1 miljon jne. Need andmed on Stephane Courtois jt Kommunismi Mustast Raamatust1. Arvo Kuddo ja Juhan Kahki poolt aastal 1991, Leo Talve poolt 1991, 1992 ja Ene Tiit’u poolt 1993. aastatel avaldatud andmete alusel on Eestis 1940-1991. aastate erinevate okupatsioonivõimude terroriaktsioonide tulemused kantud 12- sse repressiooni kategooriasse, mis hõlmab kokku orienteeruvalt 274 000 Eesti elanikku2-5. Summaarne arv 274 000 repressiooniakti (üks repressioon korda üks inimene) on võetud käesoleva temaatika alastest uurimistöödest2-5. Arvo Kuddo uuris Eesti elanikkonna kadusid2. Tema töid arendasid repressioonide (tapetud, hukku- nud, kannatanud) täpsustamise suunas edasi 1991. ja 1992. aastatel Leo Talve3; 4 ning 1993.aastal Ene Tiit5. Kui lisada nimetatud töödest saadud summaarsele arvule 274 000 ka ainult vara konfiskeerimise läbi represseeritud isikud, siis kujuneb kogusummaks 300 000 repressiooniakti. Neid orienteeruvaid suuri arve soovib Memento Eesti Represseeri- tute Registri Büroo (vähemalt valdavas osas) identifitseeritavate isikuandmete näol kinnitada6, lk 14. 6 1. INTRODUCTION Nõukogude Liidus viidi läbi riiklikul tasemel kavandatud küüditamisi ja terroriaktsioone, mis oma ulatuselt muutsid administratiivüksuste rahvastiku koosseisu märgatavalt, mille tagajärjed ulatuvad kaasajani. Näiteks aastatel1: 1920 Doni kasakate likvideerimine ja küüditamine; 1932-1933 viidi läbi 6 miljoni ukrainlase hävitamine Moskva poolt provotseeritud nälja tulemusena; 1939-1941 ja 1944-1945 toimus sadade tuhandete poolakate, lääneukrainlaste, eestlaste, lätlaste, leedu- laste ja moldaavlaste küüditamine; 1941 oli Volga sakslaste küüditamine; 1943 viidi läbi Krimmi tatarlaste (kogu rahvuse) küüditamine; 1944 oli tshetsheenide ja inguššhide küüditamine jne. Kahe kommunistliku okupatsiooni tulemusena muudeti oluliselt Eesti etnilist koosseisu. 1934. ja 1989. aastate rahvaloenduse vahelisel perioodil vähenes Eestis eestlaste arv 992 520-lt (1934.a.) kuni 963 281 inimeseni (1989.a.). Venelaste arv suurenes 92 656-lt (1934.a.) kuni 474 834 inimeseni (1989.a.). Inimeste arv Eestis oli 1934. aastal 1 126 413 ja 1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli 1 565 662 inimest. Seega eestlaste arv vähenes 88,1 protsendilt 61,5 protsendini; venelaste arv suurenes 382 178 inimese võrra ehk 8,2 protsendilt 30,3 protsendini. Tallinna Memento Ühenduse juures tegutseva Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB) poolt avaldatud repres- seeritute nimekirjaraamatutes on registreeritud kokku 182 368 inimest, kes viidi sundkorras, enamasti püssimeeste vahel, kodust Venemaale. Kommunismiohvrite memoriaali püstitamise eel oli kommunistliku okupatsioonivõimu ter- roriohvreid ühendav Eesti Memento Liit avaldanud trükis ja digitaalselt isikuandmeid järgneva hulga mõrvatud, surnud ja kannatanute kohta: küüditamine 1940-1941. aastatel kokku 12 256* inimest, vt nimekirjaraamatud ehk registrid R6, R8/1, R8/2; poliitilistel põhjustel vangistamised ja mõrvamised 1940-1944. aastatel kokku 11 080 inimest, vt R1, R2, R3, R8/1, R8/2, R9-R12; küüditamine 1944-1953. aastatel kokku 35 472* inimest, sh märtsiküüditatuid 1949. aastal 32 990* inimest, vt R3, R4, R5, R8/1, R8/2; poliitilistel põhjustel vangistamised ja mõrvamised 1945-1991. aastatel kokku 49 347 inimest, vt R1, R2, R3, R8/1, R8/2, R9, R10, R11, R12; sundmobiliseeritud Vene sõjaväes 1940-1945. aastatel kokku 74 213 isikukirjet ja 71 392 inimest, vt R9- R12. Ülaltoodud arvude baasil on kokku avaldatud 182 368 isiku andmed koos korduvandmetega. Töötluses, st ERRB ar- vutites on vähemalt 65 636 isiku andmed, peamiselt teemal “Eestlased Soome ja Saksa sõjaväes”. Viimasel teemal töötluses olevas esimeses raamatus R14 (A-J) on 14 175 isiku andmed; järgmises raamatus R15 (K) – samuti 14 565 isiku andmed, jne. Tallinnas avati 22. juunil 2009 mälestusmärk “Vabadussõja võidusammas”, tähistamaks Eesti võitu Vabadussõjas 1918-1920. Avatseremoonial kõneles Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Sihtasutuse “Vabaduse Monument” (registrikood 90009140), Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja, Memento liikmete, vabadusvõitlejate ja kaitseliitlaste aktiivsel osavõtul tegid oma annetuse samba rajamiseks enam kui 12 000 inimest. EE andmetel langes Vabadussõjas ja suri Eesti poolel 5000 inimest, haavata sai 14 000, neist 2600 invaliidistus. Paljudest Vabadussõjas osalenutest said ka kommunismiohvrid; nende nimed kantakse Kommunismiohvrite memoriaalile. Moskvas avati 30. oktoobril 2017 mälestusmärk poliitilise terrori ohvritele. Üritusest võtsid osa president Vladimir Putin, kogu Venemaa patriarh Kirill, Moskva linnapea Sergei Sobjanin, Naina Jeltsina jt. Mälestusmärgi nimeks on “Leinasein”, autor Georgi Franguljan, kes sõnas, et teose puhul pole tegemist tavalise kunstiga, vaid see on hirmu ja häda väljendus. Mälestusmärk asub akadeemik Zahharovi prospektil. Leinaseina kavandatud kõrgus on 6 meetrit ja pikkus 35 meetrit. Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk (KOM) Tallinnas Maarjamäel avatakse (kehtiva aja- kava alusel) 23. augustil 2018. KOM on sümboolne kenotaaf selle rezhiimi süü tõttu hukkunud Eesti inimestele. Vas- tavalt projekteerimistingimustele peab Memoriaalil olema nähtav tekst “KOMMUNISMI OHVRID EESTIS 1940-1991”. Oleme kogenud aastakümneid, et kannatused ei ole avalikud ja neid peab häbenema. KOM eesmärk on terror ja kannatused avalikuks teha.i 7 1. SISSEJUHATUS Valitud tekstilõikeid KOM projekteerimise võistlusülesandest. Need projekteerimistingimused kiideti heaks 22- liikmelise töögrupi poolt. Üldnõuete punktis 4.1.5 “KOMMUNISMIOHVRITE NIMETAHVLID” on kirjutatud, et isikunimed eksponeeritakse nimetahvlitel. Kokku tuleb eksponeerida ligi 20000 nime. Memento ERRB ettepanek oli 245 000 nime. Tegelikult selgitati välja üle 27 000 nime, vastavalt alljärgnevale määratlusele. Projekteerimistingimuste punktis 3.2 “KOMMUNISMIOHVRITE MÄÄRATLEMINE” on järgmine tekst. Nimememoriaali tuleb kanda nende Eesti Vabariigi kodanike ja alaliste elanike nimed, kes alates 1940. aastast kommunistliku rezhiimi poolt õigusvastaselt mõrvati või vangistatuna või küüditatuna vangistuses või asumisel surid. See hõlmab hinnanguliselt ligikaudu 20000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata. See tähendas Eesti rahvastikule kommunistliku terrori