DOCSLIB.ORG

Arenduskoja LEADER Strateegia Erileht

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Arenduskoja LEADER Strateegia Erileht Nr 3 2008 tasuta Arenduskoja LEADER strateegia erileht 25. juunil 2008. aastal võetakse seatud eesmärgid ja välja töö- MTÜ Arenduskoja üldkoosole- tatud võimalikud meetmed, kul vastu LEADER tegevuspiir- mis viiakse ellu igal aastal konna strateegia programmipe- järgnevaks aastaks koostatava rioodiks 2009–2013. rakenduskava kaudu. Lisaks Strateegia koondab endas in- LEADERile otsitakse tegevus- formatsiooni tegevuspiirkonna piirkonna strateegia ellu viimi- olukorrast, arengust ning kogu seks finantseerimisvõimalusi piirkonna ja erinevate siht- ka teistest programmidest ja gruppide vajadustest. Peamiselt fondidest. sätestab dokument tegevuspiir- Töö koostamisel on kasuta- konna prioriteedid, eesmärgid tud materjalidena uuringuid, ja tegevused järgnevaks viieks kehtivaid strateegiaid ning te- aastaks. gevuspiirkonna kohalike oma- Arenduskoda tellis strateegia valitsuste arengukavasid. koostamise OÜ KT Europro- ject Management konsultandilt Käesolevas lehes tutvustame Strateegiakoostamise perioodil läbiviidud uuringute tulemused kajastuvad arenduskoja väljaantud trükis- Tiina Vilult. lühidalt koostatud strateegia tes. Foto Heiki Vuntus Lähtudes tegevusgrupi vaja- sisu. Strateegiaga saab tutvuda dustest valiti välja kaks peamist arenduskoja kodulehele (tapa. prioriteeti: ee/arenduskoda) ja strateegiast - elukeskkonna parandami- on koostatud ka eraldi trükis, ne; mis on olemas kõikides liikme- MTÜ Arenduskoda - uute teadmiste ja tehno- somavalitsustes (Ambla, Kad- loogiate kasutamine, et tõsta rina, Kuusalu, Tapa ja Vihula MTÜ Arenduskoja põhieesmärk ümbritsevas piirkonnas. Aastatel Koolitus. Koolitusluba kehtib piirkonna konkurentsivõimet vald ning Loksa linn). on kohaliku initsiatiivi ning 2001–2005 ei kuulunud Kadri- 2011 .aasta lõpuni. Arendusko- tootmises ja teeninduses. Heiki Vuntus, kohaliku elu arendamine, tege- na vald MTÜ liikmete hulka. jas on kaks 25–30-kohalist õp- Prioriteetide täitmiseks on arenduskoja tegevjuht vuspiirkonna integreeritud stra- 12. juunil 2006. aastal reorga- peklassi, üks neist on varustatud teegia koostamine, elluviimine niseeriti MTÜ Arenduskoda ka spetsiaalselt keeleõppimiseks ja arendamine tuginedes kolme LEADER-programmi nõuetele vajaliku tehnikaga ja üks arvu- sektori partnerlusele. Arendades vastavaks tegevusgrupiks. tiklass, milles on 10 kaasaegset tegevuspiirkonda (Tapa, Kad- ja uut arvutit arvutikoolituse rina, Vihula, Kuusalu ja Amb- MTÜ Arenduskoja LEADER läbiviimiseks (uuendati 2008. la vallad ning Loksa linn) kui tegevuspiikonna moodustavad aasta kevadel). Arenduskojal tervikut, lähtudes piirkonna ja Kadrina, Tapa ja Vihula vald on olemas videoprojektor, kaks sihtgruppide vajadustest ning Lääne-Viru maakonnast, Kuu- grafoprojektorit, videomakk, arvestades piirkonna iseärasusi. salu vald ja Loksa linn Harju teler, faks jms. Samuti on eesmärgiks parenda- maakonnast ning Ambla vald da elukeskkonda ning tõsta piir- Järva maakonnast. 25. juuni MTÜ Arenduskoda töötajate konna atraktiivsust elanikele, 2008. aasta seisuga on MTÜ koosseis: tegevjuht (Heiki Vun- ettevõtetele, külalistele, tugine- Arenduskojal 29 liiget (6 oma- tus) ja juhiabi-tehniline sekretär des peamiselt erinevate sektorite valitsust, 12 kolmanda sektori (Anneli Serketti) on tööl põhi- partnerlusele. esindajat, 11 äriühingut). MTÜ kohaga tegevusgrupiga seon- Arenduskoda juhatus on 7- ja duvate tegevuste läbiviimiseks. MTÜ Arenduskoda ajalugu üldkoosolek 29-liikmeline, mis Raamatupidaja töötab lepingu ulatub 1994. aastasse. 1994. eelkõige näitab kohalike alga- alusel. Tegevjuhi ülesandeks on aasta novembris asutasid Rii- tusgruppide aktiivsust ja Aren- tegevuspiirkonnas kogu LE- gi Tööturuamet ja Tapa linn duskoja vajalikkust piirkonnas. ADER-programmiga seotud koostööna ME Rehabiliteeri- MTÜ Arenduskoda büroo tegevuste koordineerimine, lä- miskeskus, mis võimaldas piir- asub Tapa vallavalitsusele kuu- biviimine ja vahendamine. Ju- konna elanikel täiendada oma luvas hoones (Roheline 19, hiabi-tehniline sekretär tegeleb keelteoskust, õppida arvutit ja Tapa linn). MTÜ Arenduskoda asjaajamisega ning raamatupi- osaleda mitmesugustel loengu- rendib hoones ruume (144 m²). damise algdokumentidega. Eral- tel. Asutus reorganiseeriti 1997. Asukoha valikul oli peamiseks di arvutitöökoht on kolmanda aasta augustis ja kannab sellest olemasoleva organisatsiooni sektori esindajatele (sõltumata ajast nime MTÜ Arenduskoda. asukoht piirkonnas, vajalikud internetipunkti täituvusest on MTÜ Arenduskoja moodusta- töötajad ning vajalik tehniline üks koht alati vaba). Rahvus- sid siis kuus omavalitsust (Tapa baas. Arenduskojal on koduleht vahelise naisettevõtluse projekti linn, Tamsalu linn, Saksi vald, aadressil www.tapa.ee/arendus- AWAKE raames on sisse seatud Tamsalu vald, Kadrina vald, koda. MTÜ Arenduskoda on arvutitöökoht väikeettevõtja- Lehtse vald) 1. augustil 1997. avatud tööpäevadel kell 9–16. te tarbeks. MTÜ Arenduskoda aastal ning hakati tegema koos- Arenduskojas asub avalik inter- töötajad on kogemustega ning tööd Tapa Linnavalitsuse ja mit- netipunkt, mis on avatud tasuta läbinud erinevaid koolitusi. mete teiste organisatsioonidega, kõigile soovijatele kell 11–16. Omandatud on ja kavatsetakse et edendada piirkonna hari- Arenduskoja juures tegutseb edasi omandada teadmisi tege- Strateegiakoostamise protsessi mõttetalguid (ülemine foto) viis läbi duselu ja aidata kaasa jätkuvale registreeritud ja koolituslu- vusgrupi arendamise ja juhtimi- strateegiakonsultant Tiina Vilu (alumine foto). Fotod Heiki Vuntus majandusarengule nii Tapal kui ba omav erakool Arenduskoja se valdkondades. LK 2 LEADER-INFOLEHT 2008 Tegevuspiirkond ja liikmeskond Tegevuspiirkonda hõlmab kuue rid jne. Samuti ilmestab piirkon- omavalitsuse haldusterritooriumi: na kultuurivaldkonda kuuluvate Tapa vald, Kadrina vald ja Vihu- infrastruktuuriobjektide rohkus. la vald Lääne-Viru maakonnast, Piirkonnale on edaspidi esma- Kuusalu vald ja Loksa linn Harju tähtis kultuuritraditsioonide säi- maakonnast ning Ambla vald Jär- litamine ja piirkonnasisese kul- va maakonnast. tuurialase koostöö arendamine. Koostööpiirkonna tegevus hõl- Ühishuvi strateegia kontekstis on mab maapiirkonda, kuigi piirkon- toodud alljärgnevalt: da jäävad ka linnad (Loksa linn - Toetada ja ergutada kohalikku administratiivse üksusena ja Tapa kultuurialast tegevust (näiteks va- linn vallasisese linnana), on nad hendite soetamine, ringide töö or- määratletud koostööpiirkonnas ganiseerimine, ürituste toetused, maapiirkonnaks. kogukonna kultuuriline harimine jms). MTÜ Arenduskoja tege- - Propageerida ettevõtjate hul- vuspiirkonna ühtseteks gas oma tegevuspiirkonna oma- valitsuste kultuuriürituste finant- arengueeldusteks on: silist toetamist. Näiteks tähendab · Majanduslikud eeldused ja käesolevas programmis osalemine ühtsus: AS-le Viru Vesi, et on võimalus Majanduslikus aspektist on te- toetada oma reaalse tegevusega gemist ühtse piirkonnaga, mis oma Loksa linna kultuurielu. olemuselt ettevõtlusvaldkondade - Kultuurielu arendamine ja - Õppereiside korraldamine MTÜ Arenduskoda liikmes- Helle Persidski) ja muu poolest on sarnane ning läbi selle maine kujundamine. väga mitmekesine. Põhilised te- LEADR-grupi siseselt, et lähen- kond Ettevõtted: Eelkõige ajaloolise kultuuripäran- dada piirkonna eestvedajaid ja Omavalitsused: OÜ Kadrina Kommunaal gevusvaldkonnad on põllumajan- di kaardistamine ning selle väär- dus, tootmine ja töötlemine (nii liidreid ühise eesmärgi nimel te- Tapa vald (esindaja Kuno (esindaja Marko Teiva), Viru tustamine nii piirkonna elanike gutsemiseks. Rooba), Kadrina vald (esindaja Vesi AS (esindaja Meelis Elder- ehitusmaterjalid kui puit), turism jaoks kui väljapoole. ja puhkemajandus jne. Piirkonna - Piirkonna sarnaste sotsiaalsete Tiina Vilu), Vihula vald (esin- mann), OÜ Rannaliiv (esinda- - Traditsioonide säilitamine. probleemide lahendamine koos- daja Priit Pramann), Kuusalu jad Ago Koldits, Reet Relvik, eeliseks on ettevõtlus valdkondade Eelkõige rahvakultuur, kollektiivi- mitmekesisus, mis on taganud ja töös (hariduse, sotsiaalhoolekan- vald (esindaja Kalmer Märtson), Tõnu Ammussaar), de toetamine, noorte vabaaja tege- de jm küsimustes). Otstarbekam Loksa linn (esindaja Õnnela OÜ Arne Metsagrupp (esin- tagab ka edaspidi piirkonna jät- vuste teotamine jne. kusuutlikkuse. Paindlikult on lä- ja efektiivsem on leida lahendu- Tedrekin) ja Ambla vald (esinda- daja Arne Algpeus), FIE Vello - Ürituste jm sarnase korralda- si suurema piirkonna peale kui ja Alari Kirt) Teor (esindaja Vello Teor), OÜ henetud majanduse arendamisele. mine koostöös piirkonna erineva- Sarnased on piirkonna probleemid üksinda üritada või üldse mitte Kolmas sektor: Kuusalu Soojus (esindaja Raul te kultuuritegijatega. Konkreetse- probleemidega tegeleda. MTÜ Kiigeland (esindaja Valgiste), OÜ Tanyv (esinda- majanduslikust aspektist: näiteks malt võrgustikutöö arendamine keskmisest madalamad elanike Anu Valdmaa), MTÜ Käsmu ja Tatjana Tamm), FIE Kristi (näiteks ühise kultuurikalendri · Geograafilised eeldused ja üht- Külaselts (esindaja Tiina Laulik), Tamm (esindaja Kristi Tamm), sissetulekud, pendelränne (kodu- tegemine). töö, mis pikaajalises perspektiivis sus: MTÜ Neeruti Selts (esindaja Jäneda Hobusekasvatuse OÜ Tegevuspiirkonna moodusta- Ülle Visnapuu), MTÜ Sääsküla (esindaja Kert Veiper), OÜ Ren- pole hea näitaja), teatud erialade · Sotsiaalsed eeldused ja ühtsus: spetsialistide puudumine, madal vad Tapa vald (tegevusgruppi mit- Huviklubi (esindaja Arlet Pal- dipark (esindaja Eero Raudla) ja Sotsiaalsest aspektist on piir- tekuuluvad naabrid on Tamsalu, miste), MTÜ Kangrumäe Küla- FIE Allan Alajärve Loksa Pesu-
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Ühiskonverentsid Jänedal Korrusel Avatud Tervisemess Oleksin Õnnelik, Jõudes Vaasi Vette 24.–26
    Nr 10/334 9. mai 2008 Tasuta LÜHIDALT Tervisepäeva ajakava Tapa spordikeskuses ja selle ümbruse toimub 10. mail al- gusega kell 10 tervisepäev ja rahvajooks. Mis oleks Päevakava: kell 10 – Aeroobika kõigile Tapa kui oleksin liblikas? gümnaasiumi kõrval asuvas park- las Mis oleks kui oleksin liblikas kell 11 – Rahvajooks ja elaksin vaid ühe päeva? kell 12 – Kepikõnd Tapa gümnaa- Või kotkana lendaksin siumi juures asuvas pargis kõrgustes - kell 11–14 – Tapa spordikeskuse mida kõike mu silmad näeks jõusaal on avatud ja võimalus spet- ka? sialistilt nõu küsida kell 11.30–12.30 – Tapa spordikes- Vahest tahaksin olla ma kala. kuse I korrusel võimalik osaleda Naudiks ookeanis peituvat ilu. step-aeroobikat tutvustaval kursu- sel Vahest õrnalt võbelev küün- Jänedal asuva Maamajanduse Infokeskuse LEADER-i koordinaatorid Krista Kõiv (vasakult esimene) ja Ave kell 12.45–13.45 – Tapa spordikes- laleek Bremse (paremalt esimene) tutvustasid JAP-i ja TAK-i rahvusvahelise ühiskonverentsi vaheajal välisküla- kuse I korrusel võimalik osaleda keset kurbust, pisaraid ja valu. listele (Tšehhist ja Soomest) Eesti LEADER-i tegevust. Foto Meeri Klooren line-tantsu tutvustaval kursusel kell 11–14 – Lastele üritused Tapa Täna tahaksin olla ma lilleõis, gümnaasiumi ees koos Pipiga mis saaks nopitud läbi lapse kell 10–14 – Tapa spordikeskuse I käe. Ühiskonverentsid Jänedal korrusel avatud tervisemess Oleksin õnnelik, jõudes vaasi vette 24.–26. aprillini toimusid Tapa duse Infokeskus ja Tapa vald. kaasamise vorm, koostöö kohalike Päevajuht on Samuel Golumb ja ema silmis siis rõõmu kui Arenduskoja (TAK) ja Järva Konverentside avamisel osalesid omavalitsustega LEADER-is ja näeks. Arengu Partnerite (JAP) kor- tervituskõnedega Kalle Sommer turismiettevõtlus kui kaasamise NB! Vallasiseselt sõidab raldatud ühisüritused Jänedal ja (OÜ Jäneda Mõis), Üllar Vahtra- vorm.
    [Show full text]
  • 16 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    16 buss sõiduplaan & liini kaart 16 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 16 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 6:00 - 20:35 (2) Tapa: 5:45 - 21:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 16 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 16 buss saabub. Suund: Rakvere 16 buss sõiduplaan 20 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:00 - 20:35 teisipäev 6:00 - 20:35 Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa kolmapäev 6:00 - 20:35 Õhtu Puiestee neljapäev 6:00 - 20:35 28 Pikk Tänav, Tapa reede 6:00 - 20:35 Tapa Autobaas laupäev 6:00 - 20:35 Pikk, Tapa pühapäev 6:00 - 17:30 Moe Tee Peebumäe Männiku 16 buss info Suund: Rakvere Udriku Peatust: 20 Reisi kestus: 39 min Polli Liini kokkuvõte: Tapa, Õhtu Puiestee, Tapa Autobaas, Moe Tee, Peebumäe, Männiku, Udriku, Riistamäe Polli, Riistamäe, Kadrina, Lante, Tirbiku, Hulja, Kõrgemäe, Karivärava, Kullaaru Tee, Ristmiku, Teater, Kadrina Lai, Rakvere 2 Viitna Tee, Kadrina Lante Tirbiku Hulja Kõrgemäe Karivärava Kullaaru Tee Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere Teater 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Rakvere Lai 14 Tallinna Tänav, Rakvere Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tapa 16 buss sõiduplaan 20 peatust Tapa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:45 - 21:35 teisipäev 5:45 - 21:35 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 5:45 - 21:35 Laada neljapäev 5:45 - 21:35 4a Laada Tänav, Rakvere reede 5:45 - 21:35 Teater laupäev 6:50 - 21:35 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Tänav, Rakvere pühapäev 6:50 - 20:15 Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village.
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Avati Tamsalu 100 Tamme Park
    Nr 6/464 Juuni 2018 Tasuta LÜHIDALT LÜHIDALT Tamsalu kool Kaasava eelarve 150 hääletuse 2. juuni möödus Tamsalus pidustuste tulemused lainel – tähistati Tamsalu kooli 150. ja Tamsalu laulu- ja tantsupäev 50. aasta- 2018. aasta kaasava eelarve ettepanekute päeva. Päeva avas sportlikult vilistlaste vahel toimus hääletamine elektroonilises korvpall. Sellele järgnes rongkäiguga veebikeskkonnas VOLIS 01. juunist alanud laulu- ja tantsupidu, mille lavas- kuni 11. juunini. Hääletada sai 5 ette- tuses võis kuulda vilistlaste kooliaegseid paneku vahel. mälestusi. Tamsalus au sees hoitud Hääletamisest võttsis osa 368 hääleõi- rahvatants, koorilaul ja pillimäng guslikku Tapa valla elanikku, kes andsid lõppenud, oli aeg külastada koolimaja 395 häält. ning ühiselt süüa koolilõunat. Maja 1.1. Valgejõe saare korrastamine, oli pidurüüs - kaunistatud õpilastööde 132 häält. näitustega. Õhtuks oodati külalisi 1.2. Porkuni järve puhkeala arendami- aulasse kontsertaktusele, kus esinesid ne ja mitmekesistamine, 109 häält. koolibändid ning jalga sai hilisõhtuni 1.3. Välitreeningseadmete paigaldami- keerutada ka koolimaja ees. Kokku ne Tamsalu Terviserajale, 79 häält. külastas koolimaja päeva jooksul üle 1.4. Jäneda pargis asuvate sildade 400 inimese. Päev oli meeleolukas ning korrastamine, 68 häält. Tamsalu koolipere tänab kõiki, kes päe- President Kersti Kaljulaid ja Austria president Alexander van der Bellen tamme istutamas Foto Alina Leopard 1.5. Kiiruskaamera ja kergliiklustee va õnnestumisele kaasa aitasid ja soovib rajamine Valgejõe puiesteele, 7 häält. koolile, selle õpilastele, õpetajatele ja 2018 aasta kaasava eelarve ettepa- vilistlastele kõike head! nekutest realiseeritakse Merili Vipperi Avati Tamsalu poolt esitatud ettepanek korrastada Valgejõe saar sh paigaldada Valgejõe saa- Muudatused rele lastele kiiged, riietevahetuskabiinid, korraldatud 100 tamme park tualetid, korrastada võrkpalliväljakud, rajada tule tegemise koht ja varjualune. jäätmeveos 1.juunil avati Tamsalus Eesti Arvo Krikmann.
    [Show full text]
  • VM 25 LISA Teede Ja Tänavate Sulgemise Maks
    Lisa 1 Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määrusele nr 25 Tapa vald teede ja tänavate liigitus Tee või tänava nr Nimetus Algus, km Lõpp, km Pikkus Tapa tn I grupp 7910001 1.Mai pst. 0 1088 1088 7910004 Ambla mnt 0 1541 1541 7910008 Eha 0 894 894 7910012 Hommiku pst. 0 805 805 7910014 Jaama 0 190 190 7910019 Kalevi 0 741 741 7910031 Kooli 0 818 818 7910041 Leina 0 860 860 7910042 Lembitu pst 0 1073 1073 7910058 Pargi 0 1315 1315 7910062 Pikk 0 1290 1290 7910070 Roheline 0 1440 1440 7910072 Sauna 0 163 163 7910085 Valgejõe pst 0 921 921 7910089 Väike 0 1403 1403 7910093 Õhtu pst 0 1365 1365 7910095 Õuna 0 572 572 7910097 Ülesõidu 0 404 404 7910107 Õhtu põik 0 120 120 Tamsalu tn I grupp 7880001 Koidu tänav 0 961 961 7880002 Paide mnt 0 1754 1754 7880003 Tööstuse tänav 0 1095 1095 7880004 Kesk tänav 0 655 655 7880005 Lubja tänav 0 433 433 7880006 Tehnika tänav 0 1443 1443 Lehtse tn I grupp 4000199 Roheline 0 420 420 4000214 Uus 0 260 260 Jäneda teed I grupp 4000252 Lossi 0 1150 1150 Tapa tn II grupp 7910011 Hiie 0 489 489 7910013 Ivaste 0 851 851 7910015 Jaani 0 718 718 7910018 Kalda 0 1395 1395 7910020 Kalmistu 0 631 631 7910021 Karja 0 1034 1034 7910025 Kesk 0 575 575 7910029 Kivi 0 271 271 7910030 Koidu 0 690 690 7910036 Küüni 0 474 474 7910038 Lai 0 327 327 7910046 Linda 0 501 501 7910047 Loode 0 1599 1599 7910048 Lõuna 0 469 469 7910055 Nooruse 0 457 457 7910063 Päikese 0 608 608 7910066 Põllu 0 538 538 7910073 Side 0 359 359 7910074 Spordi 0 624 624 7910077 Taara 0 779 779 7910078 Turu 0 365 365 7910079 Tähe 0 669 669 7910082 Vabriku 0 188
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]