Nr 3 2008 tasuta Arenduskoja LEADER strateegia erileht

25. juunil 2008. aastal võetakse seatud eesmärgid ja välja töö- MTÜ Arenduskoja üldkoosole- tatud võimalikud meetmed, kul vastu LEADER tegevuspiir- mis viiakse ellu igal aastal konna strateegia programmipe- järgnevaks aastaks koostatava rioodiks 2009–2013. rakenduskava kaudu. Lisaks Strateegia koondab endas in- LEADERile otsitakse tegevus- formatsiooni tegevuspiirkonna piirkonna strateegia ellu viimi- olukorrast, arengust ning kogu seks finantseerimisvõimalusi piirkonna ja erinevate siht- ka teistest programmidest ja gruppide vajadustest. Peamiselt fondidest. sätestab dokument tegevuspiir- Töö koostamisel on kasuta- konna prioriteedid, eesmärgid tud materjalidena uuringuid, ja tegevused järgnevaks viieks kehtivaid strateegiaid ning te- aastaks. gevuspiirkonna kohalike oma- Arenduskoda tellis strateegia valitsuste arengukavasid. koostamise OÜ KT Europro- ject Management konsultandilt Käesolevas lehes tutvustame Strateegiakoostamise perioodil läbiviidud uuringute tulemused kajastuvad arenduskoja väljaantud trükis- Tiina Vilult. lühidalt koostatud strateegia tes. Foto Heiki Vuntus Lähtudes tegevusgrupi vaja- sisu. Strateegiaga saab tutvuda dustest valiti välja kaks peamist arenduskoja kodulehele (tapa. prioriteeti: ee/arenduskoda) ja strateegiast - elukeskkonna parandami- on koostatud ka eraldi trükis, ne; mis on olemas kõikides liikme- MTÜ Arenduskoda - uute teadmiste ja tehno- somavalitsustes (Ambla, Kad- loogiate kasutamine, et tõsta rina, , Tapa ja Vihula MTÜ Arenduskoja põhieesmärk ümbritsevas piirkonnas. Aastatel Koolitus. Koolitusluba kehtib piirkonna konkurentsivõimet vald ning Loksa linn). on kohaliku initsiatiivi ning 2001–2005 ei kuulunud Kadri- 2011 .aasta lõpuni. Arendusko- tootmises ja teeninduses. Heiki Vuntus, kohaliku elu arendamine, tege- na vald MTÜ liikmete hulka. jas on kaks 25–30-kohalist õp- Prioriteetide täitmiseks on arenduskoja tegevjuht vuspiirkonna integreeritud stra- 12. juunil 2006. aastal reorga- peklassi, üks neist on varustatud teegia koostamine, elluviimine niseeriti MTÜ Arenduskoda ka spetsiaalselt keeleõppimiseks ja arendamine tuginedes kolme LEADER-programmi nõuetele vajaliku tehnikaga ja üks arvu- sektori partnerlusele. Arendades vastavaks tegevusgrupiks. tiklass, milles on 10 kaasaegset tegevuspiirkonda (Tapa, Kad- ja uut arvutit arvutikoolituse rina, Vihula, Kuusalu ja Amb- MTÜ Arenduskoja LEADER läbiviimiseks (uuendati 2008. la vallad ning Loksa linn) kui tegevuspiikonna moodustavad aasta kevadel). Arenduskojal tervikut, lähtudes piirkonna ja , Tapa ja Vihula vald on olemas videoprojektor, kaks sihtgruppide vajadustest ning Lääne-Viru maakonnast, Kuu- grafoprojektorit, videomakk, arvestades piirkonna iseärasusi. salu vald ja Loksa linn Harju teler, faks jms. Samuti on eesmärgiks parenda- maakonnast ning Ambla vald da elukeskkonda ning tõsta piir- Järva maakonnast. 25. juuni MTÜ Arenduskoda töötajate konna atraktiivsust elanikele, 2008. aasta seisuga on MTÜ koosseis: tegevjuht (Heiki Vun- ettevõtetele, külalistele, tugine- Arenduskojal 29 liiget (6 oma- tus) ja juhiabi-tehniline sekretär des peamiselt erinevate sektorite valitsust, 12 kolmanda sektori (Anneli Serketti) on tööl põhi- partnerlusele. esindajat, 11 äriühingut). MTÜ kohaga tegevusgrupiga seon- Arenduskoda juhatus on 7- ja duvate tegevuste läbiviimiseks. MTÜ Arenduskoda ajalugu üldkoosolek 29-liikmeline, mis Raamatupidaja töötab lepingu ulatub 1994. aastasse. 1994. eelkõige näitab kohalike alga- alusel. Tegevjuhi ülesandeks on aasta novembris asutasid Rii- tusgruppide aktiivsust ja Aren- tegevuspiirkonnas kogu LE- gi Tööturuamet ja Tapa linn duskoja vajalikkust piirkonnas. ADER-programmiga seotud koostööna ME Rehabiliteeri- MTÜ Arenduskoda büroo tegevuste koordineerimine, lä- miskeskus, mis võimaldas piir- asub Tapa vallavalitsusele kuu- biviimine ja vahendamine. Ju- konna elanikel täiendada oma luvas hoones (Roheline 19, hiabi-tehniline sekretär tegeleb keelteoskust, õppida arvutit ja Tapa linn). MTÜ Arenduskoda asjaajamisega ning raamatupi- osaleda mitmesugustel loengu- rendib hoones ruume (144 m²). damise algdokumentidega. Eral- tel. Asutus reorganiseeriti 1997. Asukoha valikul oli peamiseks di arvutitöökoht on kolmanda aasta augustis ja kannab sellest olemasoleva organisatsiooni sektori esindajatele (sõltumata ajast nime MTÜ Arenduskoda. asukoht piirkonnas, vajalikud internetipunkti täituvusest on MTÜ Arenduskoja moodusta- töötajad ning vajalik tehniline üks koht alati vaba). Rahvus- sid siis kuus omavalitsust (Tapa baas. Arenduskojal on koduleht vahelise naisettevõtluse projekti linn, linn, Saksi vald, aadressil www.tapa.ee/arendus- AWAKE raames on sisse seatud Tamsalu vald, Kadrina vald, koda. MTÜ Arenduskoda on arvutitöökoht väikeettevõtja- vald) 1. augustil 1997. avatud tööpäevadel kell 9–16. te tarbeks. MTÜ Arenduskoda aastal ning hakati tegema koos- Arenduskojas asub avalik inter- töötajad on kogemustega ning tööd Tapa Linnavalitsuse ja mit- netipunkt, mis on avatud tasuta läbinud erinevaid koolitusi. mete teiste organisatsioonidega, kõigile soovijatele kell 11–16. Omandatud on ja kavatsetakse et edendada piirkonna hari- Arenduskoja juures tegutseb edasi omandada teadmisi tege- Strateegiakoostamise protsessi mõttetalguid (ülemine foto) viis läbi duselu ja aidata kaasa jätkuvale registreeritud ja koolituslu- vusgrupi arendamise ja juhtimi- strateegiakonsultant Tiina Vilu (alumine foto). Fotod Heiki Vuntus majandusarengule nii Tapal kui ba omav erakool Arenduskoja se valdkondades. Lk 2 Leader-infoleht 2008 Tegevuspiirkond ja liikmeskond Tegevuspiirkonda hõlmab kuue rid jne. Samuti ilmestab piirkon- omavalitsuse haldusterritooriumi: na kultuurivaldkonda kuuluvate Tapa vald, Kadrina vald ja Vihu- infrastruktuuriobjektide rohkus. la vald Lääne-Viru maakonnast, Piirkonnale on edaspidi esma- Kuusalu vald ja Loksa linn Harju tähtis kultuuritraditsioonide säi- maakonnast ning Ambla vald Jär- litamine ja piirkonnasisese kul- va maakonnast. tuurialase koostöö arendamine. Koostööpiirkonna tegevus hõl- Ühishuvi strateegia kontekstis on mab maapiirkonda, kuigi piirkon- toodud alljärgnevalt: da jäävad ka linnad (Loksa linn - Toetada ja ergutada kohalikku administratiivse üksusena ja Tapa kultuurialast tegevust (näiteks va- linn vallasisese linnana), on nad hendite soetamine, ringide töö or- määratletud koostööpiirkonnas ganiseerimine, ürituste toetused, maapiirkonnaks. kogukonna kultuuriline harimine jms). MTÜ Arenduskoja tege- - Propageerida ettevõtjate hul- vuspiirkonna ühtseteks gas oma tegevuspiirkonna oma- valitsuste kultuuriürituste finant- arengueeldusteks on: silist toetamist. Näiteks tähendab · Majanduslikud eeldused ja käesolevas programmis osalemine ühtsus: AS-le Viru Vesi, et on võimalus Majanduslikus aspektist on te- toetada oma reaalse tegevusega gemist ühtse piirkonnaga, mis oma Loksa linna kultuurielu. olemuselt ettevõtlusvaldkondade - Kultuurielu arendamine ja - Õppereiside korraldamine MTÜ Arenduskoda liikmes- Helle Persidski) ja muu poolest on sarnane ning läbi selle maine kujundamine. väga mitmekesine. Põhilised te- LEADR-grupi siseselt, et lähen- kond Ettevõtted: Eelkõige ajaloolise kultuuripäran- dada piirkonna eestvedajaid ja Omavalitsused: OÜ Kadrina Kommunaal gevusvaldkonnad on põllumajan- di kaardistamine ning selle väär- dus, tootmine ja töötlemine (nii liidreid ühise eesmärgi nimel te- Tapa vald (esindaja Kuno (esindaja Marko Teiva), Viru tustamine nii piirkonna elanike gutsemiseks. Rooba), Kadrina vald (esindaja Vesi AS (esindaja Meelis Elder- ehitusmaterjalid kui puit), turism jaoks kui väljapoole. ja puhkemajandus jne. Piirkonna - Piirkonna sarnaste sotsiaalsete Tiina Vilu), Vihula vald (esin- mann), OÜ Rannaliiv (esinda- - Traditsioonide säilitamine. probleemide lahendamine koos- daja Priit Pramann), Kuusalu jad Ago Koldits, Reet Relvik, eeliseks on ettevõtlus valdkondade Eelkõige rahvakultuur, kollektiivi- mitmekesisus, mis on taganud ja töös (hariduse, sotsiaalhoolekan- vald (esindaja Kalmer Märtson), Tõnu Ammussaar), de toetamine, noorte vabaaja tege- de jm küsimustes). Otstarbekam Loksa linn (esindaja Õnnela OÜ Arne Metsagrupp (esin- tagab ka edaspidi piirkonna jät- vuste teotamine jne. kusuutlikkuse. Paindlikult on lä- ja efektiivsem on leida lahendu- Tedrekin) ja Ambla vald (esinda- daja Arne Algpeus), FIE Vello - Ürituste jm sarnase korralda- si suurema piirkonna peale kui ja Alari Kirt) Teor (esindaja Vello Teor), OÜ henetud majanduse arendamisele. mine koostöös piirkonna erineva- Sarnased on piirkonna probleemid üksinda üritada või üldse mitte Kolmas sektor: Kuusalu Soojus (esindaja Raul te kultuuritegijatega. Konkreetse- probleemidega tegeleda. MTÜ Kiigeland (esindaja Valgiste), OÜ Tanyv (esinda- majanduslikust aspektist: näiteks malt võrgustikutöö arendamine keskmisest madalamad elanike Anu Valdmaa), MTÜ Käsmu ja Tatjana Tamm), FIE Kristi (näiteks ühise kultuurikalendri · Geograafilised eeldused ja üht- Külaselts (esindaja Tiina Laulik), Tamm (esindaja Kristi Tamm), sissetulekud, pendelränne (kodu- tegemine). töö, mis pikaajalises perspektiivis sus: MTÜ Neeruti Selts (esindaja Jäneda Hobusekasvatuse OÜ Tegevuspiirkonna moodusta- Ülle Visnapuu), MTÜ Sääsküla (esindaja Kert Veiper), OÜ Ren- pole hea näitaja), teatud erialade · Sotsiaalsed eeldused ja ühtsus: spetsialistide puudumine, madal vad Tapa vald (tegevusgruppi mit- Huviklubi (esindaja Arlet Pal- dipark (esindaja Eero ) ja Sotsiaalsest aspektist on piir- tekuuluvad naabrid on Tamsalu, miste), MTÜ Kangrumäe Küla- FIE Allan Alajärve Loksa Pesu- ettevõtlusaktiivsus jne. Piirkonna konnale oluline, et tuntavalt sü- ühishuvi strateegia kontekstis on Albu, Anija ja Aegviidu vald), kultuuri Edendamise Selts (esin- maja (esindaja Allan Alajärv). veneks erinevate elanikegruppide Kadrina vald (tegevusgruppi mit- daja Marta Kondas), Kõik MTÜ Arenduskoda liik- toodud alljärgnevalt: omavaheline suhtlus ja koostöö, - Lisavahendite juurde saamine tekuuluvad naabrid on Rakvere ja MTÜ Kuusalu Tenniseklu- med on kaasatud koostööpiir- mis aitab kaasa piirkonna aktivi- Haljala vald), Vihula vald (tege- bi (esindaja Kristo Palu), MTÜ konna tegevustesse ning osalevad külade/alevike/linnade elukesk- seerimisele ja seega paremale aren- konna parandamiseks ja atraktiiv- vusgruppi mittekuuluvad naabrid Loksa Arenduskeskus (esindaja aktiivselt piirkonna kujundami- gule. Piirkonna erinevad elanike- on Haljala ja Viru-Nigula vald), Marija Kudrjakova), MTÜ Kad- se protsessides. Iga liige vaatleb semaks muutmiseks (eelkõige las- grupid ning rahvastiku koosseis te mänguväljakud, laagriplatsid, Ambla vald (tegevusgruppi mitte- rina Spordiklubi (esindaja Aivar tegevuspiirkonda kui tervikut on sarnane. Siinkohal ilmestab kuuluvad naabrid on Albu ja Jär- Lankei), MTÜ Lehtse Teabe- ning oma otsustes lähtutakse külaplatsid, palliplatsid jt spordi- piirkonda ka sotsiaalsete gruppide väljakud, parkide-haljasalade kor- va-Jaani vald), Kuusalu vald (tege- keskus (esindaja Heiki Vuntus), piirkonna tasakaalustatud aren- sarnasus ja ühtsus. Erisuseks võib vusgruppi mittekuuluvad naabrid MTÜ Käravete Külaselts (esin- gust. Samas esindavad liikmed rastamine ja muude spordi ning pidada Tapa linna ja Loksa linna vaba aja rajatiste korrastamine ja on Jõelähtme ja Anija vald) ja daja Harri Lepamets), MTÜ oma organisatsiooni ning esin- muukeelsete inimeste suurt hulka, Loksa linn. Tegevusgruppi kuu- Loometöö (esindaja Luule Nur- davad tegevuspiirkonnas selle rajamine). kuid tegevusgrupi tegevuste olu- - Ettevõtjate koolitamine (eel- luvaid omavalitsusi iseloomustab ga) ja MTÜ Avante (esindaja huve ja eesmärke. liseks osaks on ka nende aktiivne see, et pooled neist on osalenud kõige uute tehnoloogiate kasuta- kaasamine. Piirkonna ühishuvi mise, alternatiivsete tegevusala- viimase seitsme aasta jooksul strateegia kontekstis on toodud omavalitsuste haldusterritoriaal- de propageerimine ja tegevuste alljärgnevalt: arendamisele kaasa aitamine jms. ses reformis. Tänane Vihula vald Organisatsiooni areng – - Luua koostöösidemeid ja tekkis 1999.aastal Võsu ja Vihula osas). korraldada õppkrskursioone uute - Ergutada ja toetada koha- valla ühinemise tulemusena valla- kogemused ja ideede ja lahenduste leidmiseks nii keskusega Võsul. Tänane Kuusalu likku ettevõtlust ja selle arengut Eestis kui mujal. (messid, laadad, toetusfondide jm vald tekkis 2005.aastal Kuusalu ja pakutavad teenused - Leida võimalusi ja vahendeid Loksa valla ühinemise tulemusena käivitamine, konkursid jne). kohalik kogukonna kinnistami- - Ettevõtted on huvitatud, et vallakeskusega Kuusalus. Tänane MTÜ Arenduskoda on tegutsenud 14 aastat ning selle perioodi seks piirkonda. Oluline on pak- Tapa vald tekkis 2005.aastal Tapa jooksul on teostatud mitmeid ühiseid tegevusi. LEADER piir- tegevuspiirkonnas areneks ette- kuda välja võimalusi saada kõik- võtlus, kohalik kogukond oleks linna, Saksi ja Lehtse valla ühine- konnana on tegutsetud 1,5 aastat. Reorganiseerimise hetkel oli võimalikke sotsiaalseid tagatisi mise tulemusena vallakeskusega juhatuses ja üldkoosolekul 24 liiget. Reorganiseerimise faasis maksujõuline ja tema arvukus kas- piirkonnas (täiendõpe, ümberõpe, vaks (oluliste kitsaskohtade välja- Tapal. Piirkonnas toimub aktiivne muutusid nii MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkond kui ka liik- sotsiaalhoolekanne, lastehoiutee- pendelränne – Tapa valla elanikud melisus oluliselt. toomine piirkonnas ja lahenduste nus, vaba aja veetmine jne). leidmine). käivad tööl Loksa linnas, Kuusalu MTÜ Arenduskoda kogemuste sisu koosneb nii tegevusgrupi - Kaasata igakülgselt külaaktiive vallas, Kadrina vallas, Ambla val- enda kui ka tema liikmete kogemustest. - Halduskulude kokkuhoidmi- ja seeläbi aktiveerida külaliikumist se eesmärgil majanduslikult otstar- las. Samas käivad Tapa vallas tööl MTÜ Arenduskoda teenused ning koostööd. Kadrina ja Ambla valla elanikud. MTÜ Arenduskoda teenused on suunatud avalikule, kolman- bekate lahenduste väljatöötamine - Koolitada ning harida ko- ja pakkumine tegevuspiirkonnas Kadrina valla elanikud käivad tööl dale ja erasektorile: halikke aktiviste, külaliikujaid, Vihula vallas. Tihedalt on seotud Koolitustegevuse korraldamine, ettevõtte alustamise protsessi ühtselt. kolmanda sektori esindajaid või- - Ettevõtjate koostöö arendami- Loksa linn, Kuusalu ja Vihula vald. nõustamine, info- ja õppepäevade organiseerimine ja läbiviimine, maluste laienemisest, lahenduste Kuusalu ja Kadrina vallal on tihe kirjastustegevus, seltsitegevuse ja külaelu toetamine, uuringute ja ne (eelkõige võrgustiku tegevuste väljatöötamisest, infojagamisest arendamine). koostöö haridussüsteemi edenda- analüüside teostamine, abi projektide koostamisel, läbiviimisel, jne. misel (lasteaiad, koolid jne). Tapa info messide, seminaride, kontaktürituste, erinevate teenuste ja · Kultuurilised eeldused ja - Soodustada omaalgatuslikku ühtsus: vallal ja Kuusalu vallal on tihedad nende pakkujate, ettevõtluse tugiorganisatsioonide ja fondide arengut (nii ettevõtjad, kolmas seosed ka tänu Tapal paiknevale kohta, koostöö- ja äripartnerite ning ühisprojektide otsing, abi Tegevusgrupi piirkonnal on sektor, aktivistid), et leida nišš tal- pikaajalised traditsioonid ja mit- LtVÕK-i Väljaõppekeskusele ja välissuhtluses, äriplaani koostamine, turundus- ja koostöövõr- ve hooaja aktiveerimiseks (prob- Kuusalu valla territooriumil paik- gustike loomine, abi projektitaotluste koostamisel ja esitamisel, mekesine kultuurielu, millest leemiks on jätkuvalt sesoonsus). annavad ülevaate rohkearvulised nevale Kaitsejõudude keskpolü- projektide finantsjuhtimisteenus. - Külade ja seltside LEADR- goonile. seltsid, kultuurikollektiivid, koo- programmi kaasamine. 2008 Leader-infoleht Lk 3

MTÜ Arenduskoda Sotsiaalmajandusliku olukorra kirjeldus Ülesehitus ja arendamine Asukoht - Looduskeskkonnast tulenevad eelised elukeskkonna valikul (ran- Juhtimine ja MTÜ Arenduskoda koostööpiir- nik, metsad, hajaasustus, turvaline töökorraldus konda kuuluvad omavalitsused ja rahulik). MTÜ Arenduskoda kõrgemaiks kolmest erinevast maakonnast: - Soodne asukoht tõmbekes- otsustusorganiks on liikmete üld- Tapa vald, Kadrina vald ja Vihu- kuste kontekstis (, Rakvere). la vald Lääne-Viru maakonnast, koosolek, milles iga liiget esindab - Suur pendelrände osakaal töö- Kuusalu vald ja Loksa linn Harju volitatud esindaja. Üldkoosoleku pä- jõus, kuna suured keskused lähedal. maakonnast ning Ambla vald Jär- devusse kuulub: - Sadama ja väikesadamate po- va maakonnast. 1. põhikirja muutmine; tentsiaal tänu asukohale. Koostööpiirkonna tegevus hõl- 2. eesmärgi muutmine; mab kogu maapiirkonda, kuigi 3. juhatuse liikmete arvu määra- Rahvastik piirkonda jäävad ka linnad (Loksa mine; linn administratiivse üksusena ja Koostöö piirkonna pindala on 4. juhatuse liikmete määramine Tapa linn vallasisese linnana), on kokku ligikaudu 1 870 km². Koos- ja tagasikutsumine; nad määratletud koostööpiirkon- tööpiirkonna rahvaarv seisuga 5. juhatuse või muu organi liik- nas maapiirkonnana. 01.01.2007 oli 28 495 elanikku mega tehingu tegemise või tema vastu Arenduskoda reorganiseeriti LEADER tegevusgrupiks 2006. aastal. Fotod Heiki Vuntus Koostööpiirkonnas alljärgne- (7 % kogu Eesti maapiirkonna ela- nõude esitamise otsustamine ja selles vad omavalitsused koos oma all- nikest). Keskmine asustustihedus tehingus või nõudes ühingu esindaja pidaja ja Tapa valla venekeelse lehe järgmise perioodi LEADER üri- üksustega: piirkonnas on 15,24 in/km². määramine; toimetaja). tuste osaliseks finantseerimiseks. Tapa vald (1 linn, 1 alevik ja Rahvaarv on piirkonnas pärast 6. ühingule kuuluvate kinnisas- Juhataja tööülesanded on alljärg- Liikmemaksude määramisel on 25 küla): Tapa linn, Lehtse alevik, Eesti taasiseseisvumist kiiresti kaha- jade ja registrisse kantavate vallasas- nevad: arvestatud erinevate sihtgruppide Jäneda Kõrveküla, Patika, Raud- nenud, esialgu eelkõige väljarände, jade võõrandamise ja asjaõigustega 1. Juhib ühingu jooksvat tege- erinevat suutlikkust panustada ra- la, Läpi, , Tõõrakõrve, seejärel negatiivse iibe tõttu. Vii- koormamise otsustamine ja tingi- vust ja vastutab üldkoosoleku ja haliselt organisatsiooni tegevusse. Läste, Rägavere, , Kuru, mastel aastatel on aga rahvaarvu vä- muste määramine nimetatud tehin- juhatuse poolt vastu võetud otsuste Kõige suurema maksukoormusega , Jootme, Räsna, , henemine hakanud pidurduma. guteks; täitmise eest; on kohalikud omavalitsused, kel- , Lokuta, Saksi, , Kõigile tegevuspiirkonna oma- 7. liikmemaksu ja sisseastumis- 2. Valmistab ette kõik küsimu- le liikmemaksud on põhikirjaliselt Moe, Näo, , , Kar- valitsustele nagu kogu Eestile on maksu kinnitamine; sed, mis vastavalt käesolevale põhi- kokku lepitud omavalitsuses ela- kuse ja Nõmmküla küla tervikuna iseloomulik rahvastiku 8. muude küsimuste otsustami- kirjale kuuluvad otsustamisele üld- vate inimeste arvuga (2007. aastal Kadrina vald (2 alevikku ja jaotuses soo järgi naiste suurem osa- ne, mida ei ole seaduse või põhikir- koosolekul või juhatuse koosolekul; oli 14,5 kr/elanik, 2008. aastal on 35 küla): Kadrina ja alevik, kaal – naiste osatähtsus on 52,5 % jaga antud teiste organite pädevus- 3. Käsutab käesoleva põhikirja 16,5 kr/elanik, 2009. aastal jääb see Ama, , Hõbeda, Härja- ja meeste osatähtsus 47,5 %. se; nõudeid arvestades ühingu vara ja samuti 16,5 kr/elanik). Ettevõtete di, Jõepere, Jõetaguse, Kadapiku, Ülalpeetavate määr koostööpiir- 9. revisjonikomisjoni vajaduse vahendeid, esindab ühingut kõigis ja kolmanda sektori esindajate liik- , , Kiku, Kõr- konna omavalitsustes on üle Eesti määramine ja revisjonikomisjoni toimingutes ja tehingutes ning võib memaksuks on määratud 500 kroo- veküla, , , , keskmise, samas on see näitaja vä- liikmete kinnitamine tegevuskava selleks volitada teisi isikuid, kirjutab ni, mis on kõikide liikmete poolt Läsna, Mõndavere, Mäo, Neeruti, henenud 2006.aastaga võrreldes ja strateegia ning selle muudatuste alla lepingutele, muudele tehingute- heakskiidetud üldkoosolekul. , , Põima, Ridaküla, 0,7%, Eesti keskmine ülalpeetava- kinnitamine le ja kohustustele; MTÜ Arenduskoda strateegia Rõmeda, Salda, , Tokolo- te määr samas ajavahemikus tõusis 4. Sõlmib ja lõpetab lepinguid; rakendamine on kavandatud ra- pi, , Uku, , Vaiatu, 0,3%. MTÜ Arenduskoda juhatus ju- 5. Otsustab teisi juhatuse poolt hastada liikmemaksudest, erineva- , , , Võduvere Siit tulenevalt on võimalik ar- hib ja esindab tegevuspiirkonda. talle lahendamiseks antud küsimusi te tegevuste osalusmaksudest ning ja Võipere küla vutada välja tööturusurve indeksit. Juhatusse kuulub piirkonna kolme ulatuses, mis ei kuulu ühingu teiste meetmete rakendamisel taotletakse Vihula vald (1 alevik ja 52 Tööturusurve indeksi arvutamiseks omavalitsuse esindajad, kahe mit- organite ainupädevusse; toetust peamiselt LEADER meet- küla): Võsu alevik, Vihula, Tiigi, jagatakse rahvastik vanuses 5–14 tetulundusühingu esindajad ja kahe 6. Võtab osa juhatuse koosole- mest. MTÜ Arenduskoda tegevuse Karula, Noonu, Annikvere, Paasi, vanuses 55–64-ga. Tööturusurve äriettevõtte ettevõtte esindajad. Ju- kutest. võtmeküsimuseks on strateegia ellu- Salatse, Metsiku, Adaka, Kakuvälja, indeks näitab, milline saab olema hatus arendab ja tagab Arenduskoja Kõik MTÜ Arenduskoda liik- viimine juhul kui LEADER meet- Vila, Sagadi, Lauli, Oandu, Tepel- järgnevatel aastatel jõuturule si- tegevuse jätkusuutlikkuse. med on kaasatud erinevatesse töö- me raames ei saada toetust. Sellisel välja, Pajusveski, Haili, Sakussaare, senejate osakaal ja, mis see enda- Juhatuse pädevusse kuulub: gruppidesse ning osalevad aktiivselt juhul otsib MTÜ Arenduskoda ra- Võsupere, Palmse, Metsanurga, ga kaasa toob. Koostööpiirkonna 1. juhatuse esimehe asetäitja va- omavalitsuste tööturusurve indek- piirkonna tulevikku kujundavates hastamisvõimalusi mujalt ning stra- Muike, Ilumäe, Võhma, Uusküla, limine; site kõrvutamisel on näha kõikides protsessides. MTÜ Arenduskoda teegia rakendamine toimub sellisel Joandu, Aasumetsa, Vatku, Tõugu, 2. tegevuse vormide ja meetodi- indeksi väärtuse vähenemist. Väär- on avatud kõikidele tegevuspiirkon- juhul ka vastavas tempos ja mahus. Eru, Korjuse, Koljaku, Lahe, Lobi, te kindlaksmääramine; tuse langemine alla 1 näitab, et töö- nas tegutsevatele avaliku, kolmanda MTÜ Arenduskoja majandus- Koolimäe, Natturi, Pedassaare, 3. sisseastumis- ja liikmemaksu- turule siseneb vähem inimesi, kui ja erasektori esindajatele, kes aval- likku jätkusuutlikkuse garantiiks Pihlaspea, Vergi, Altja, Mustoja, de tasumise korra määramine; sealt prognoositavalt vanuse tõttu davad soovi Arenduskoja liikmeks on senine aastatepikkune tegevus. Vainupea, Eisma, Kiva, Rutja, Ka- 4. ühingu liikmete arvestuse pi- välja langeb. Koostööpiirkonna astumiseks. Toime on tuldud ka majanduslikult repa, Toolse, Käsmu, Kosta, Andi, damine ja liikmemaksude arvestuse omavalitsused, kaasa arvatud Tapa keerukatel ja rasketel aegadel. On Villandi ja Tidriku küla pidamine; Kuusalu vald ja Kadrina vald, kus indeksi väärtus otsitud ja leitud erinevaid võimalu- (3 alevikku ja 5. uute liikmete vastuvõtmine ja on 1,14, peavad järgnevatel aastatel si arenguks ja tegevuse jätkamiseks. 64 küla): Kuusalu, ja liikmete väljaarvamine; Majanduslik alevik, Allika, , Aru, kasutusele võtma meetmed elanike LEADER tegevused tugevdavad 6. ühingu tegevuskava, stratee- , Hara, , Ilmas- arvu suurendamiseks. elujõulisus organisatsiooni tervikuna läbi liik- gia koostamine; talu, , , , Rahvastikust tulenevad järel- mete ja kogu piirkonna elanikke läbi 7. aastaaruande ja bilansi läbi- MTÜ Arenduskoda on kasu- Kahala, Kalme, , Kemba, dused: koolituste, koostöö, partnerluste ja vaatamine ja esitamine üldkoosole- mit mittetaotlev organisatsioon. Kiiu-Aabla, , Koitjärve, - Elanike arvu jätkuv vähene- kaasamise. MTÜ Arenduskoja liik- kule kinnitamiseks; Tegevusgrupi finantseerimise ta- Kolga-Aabla, Kolgaküla, Kolgu, mine. Põhjusteks on eelkõige väl- med on liitunud oma vabast tahtest 8. eelarveprojekti läbivaatamine gavad liikmemaksud, organisat- Kosu, Kotka, Kupu, Kursi, Kuu- jaränne piirkonnast kui ka madal ja soovist, et tegevuspiikonna elanike ning esitamine üldkoosolekule kin- siooni oma majandustegevus (lae- salu, Kõnnu, Külmaallika, , sündimus. aktiivsust ja elu-olu parandada. See nitamiseks; kumised osutatavate teenuste eest) Liiapkrsi, Loksa, , Mus- - Tööealiste, haritud ja aktiivse- on eelduseks kavandatavate tege- 9. põhivara soetamise, laenude ja LEADER toetus. Rahastamis- tametsa, , Nõmmeveski, mate inimeste lahkumine, mis ka- vuste jätkusuutlikkusele ja pikaeali- võtmise, vara pantimise, rentimise võimalusi otsitakse ja taotletakse Mäepea, Pala, , , handab piirkonna arenguvõimalusi. susele. LEADER-meetmelt saadud jm tehingute tegemine; toetust ka erinevatest fondidest , Põhja, Pärispea, , - Piirkond on suuremas osas toetusest soetatud tegevusgrupi 10. personali tööle võtmine ja ning programmidest. Majandus- Rummu, , Saunja, , hõredalt asustatud, välja arvatud arenduskulud on tugevdanud orga- töölt vabastamine; likku elujõulisust ja järjepidevust , Suru, , Sõitme, Tallinna lähiümbruse piirkond. nisatsiooni materiaaltehnilist baasi, 11. personali pädevuse nõuete näitab liikmete suur huvi ja panus , Tammistu, , - Lähematel aastatel võib prog- mis võimaldab töötajatel paremini ja neile töötasu määramine; arenduskoja senisesse tegevusse. , , Tõreska, , noosida tööjõupuudust, sest töö- pühenduda sisulisele ja loominguli- 12. majandusaasta aruande LEADER strateegia koostamise , Valgejõe, , Vanakü- jõuturule siseneb vähem tööealisi sele tegevusele. koostamise ja raamatupidamise kor- perioodil eelfinantseerimiseks ei la, , ja Virve küla elanikke, kui sealt vanuse tõttu eel- Kokkuvõttes on MTÜ Aren- raldamine; võetud laenu pangast ega fondi- Loksa linn datavalt lahkub. duskoda majanduslikult elujõu- 13. ühingu vara kasutamine ja dest, vaid liikmed otsustasid keh- Ambla vald (3 alevikku ja 10 - Rahvastiku rahvuseline koos- line ning kaasrahastamisel lähtu- käsutamine vastavalt seaduse, käes- testada liikmekasu suuruseks ko- küla): Aravete, Ambla ja Kärevete seis tingib selle, et piirkonnas on takse mitmekesisusest (erinevad oleva põhikirja ja üldkoosoleku ot- halikest omavalitsustest liikmetele alevik, Jõgisoo, Kukevere, Kurisoo, suur muukeelsete osakaal, mistõttu sektorid, erinevad fondid). Seni sustest tulenevatele nõuetele; sellise määraga, mis kataks tekki- Mägise, Märjandi, Raka, Rava, tuleb kaasata neid arendustegevus- kasutatud sisendid ja ressursid on 14. ettepanekute esitamine üld- nud kulud. Omafinantseeringu Reinevere, Roosna ja Sääsküla tesse sihtgrupina eraldi. kavandatud optimaalselt, mille jä- koosoleku päevakorda. osa katab suures osas arenduskoja küla - Noorte osakaal suhteliselt rel on võimalik saavutada tulemu- MTÜ Arenduskoda töötajate enda majandustegevus. Toetus- Asukohast tulenevad järeldused: normaalne. Võtmeküsimuseks on sed optimaalse kiirusega. Juhtimi- nimekirjas on kaks põhikohaga töö- summade laekumisel pärast ku- - Soodne asukoht nii oluliste piirkonna atraktiivsus ja aktiivsete ne on olnud efektiivne ja paindlik tajat (tegevjuht ja juhiabi) ning kaks ludeklaratsioonide heakskiitmist infrastruktuuride kui turgude kau- tegevuste olemasolu, et leida koha- (reorganiseerimine näiteks). osalise tööajaga töötajat (raamatu- PRIAS kasutatakse laekunud raha guse suhtes. peal tulevikus väljund.

Lk 4 Leader-infoleht 2008 Sotsiaalmajandusliku olukorra kirjeldus 559 krooni, Järva maakonnas 9237 ööpäevas, vaba heitvete ümbertööt- Ettevõtlus ja krooni ja Lääne-Viru maakonnas lemise võimsus 400 m3 ööpäevas. tööhõive 8465 krooni. Soovitud kasutus: puittooteid Tööhõive Ettevõtlus valmistavad, puidu-, metalliklastri Tööjõu puhul ei saa analüüsi- Maapiirkondade ettevõtluse ettevõtteid teenindavad ettevõtted. tavas piirkonnas piirduda ainult arengule avaldavad enam mõju Kadrina ettevõtlusala loomisesse koostööpiirkonnaga, vaid tuleb madal asustustihedus ning pidev on kaasatud Kadrina vallavalitsus ja arvestada potentsiaalse tööjõu põllumajanduse osakaalu lange- alal tegutsevad ettevõtted: puidutöös- hulka ka ümberkaudse piirkonna mine ettevõtluses. Eestis moodus- tusest on esindatud Flexa Eesti AS, tööjõud. Põhjuseks on suhteliselt tavad põllumajandusega tegelevad Aru Grupp AS ja Pixner OÜ, metal- levinud pendelränne. Järgnevalt ettevõtted 50% maapiirkonnas te- litööstusest HeTi Pere OÜ, Brendalor on analüüsitud tööjõuturgu. Väl- gutsevate ettevõtete üldarvust. OÜ ja Inmet OÜ, ehitusmaterjalide ja on toodud tähtsamad tööhõive 350 ettevõtjat tegeleb piirkonna tööstusest ThermiSol OÜ. näitajad nagu töötuse, tööhõive ja omavalitsustes põllu- ja metsama- Kuusalu valla arengukava ko- Jänedal toimunud LEADER konverentsil arutati, kuidas motiveerida tööjõus osalemise määr; tööjõu, jandusega, 169 jae- ja hulgikauban- haselt planeeritakse aastatel 2009– ja kaasata kogukonna liikmeid koos tegutsema. Fotod Heiki Vuntus hõivatute ja töötute hulk; töötu- dusega, 115 töötleva tööstusega, 110 2010 tööstuspargi rajamine Kiiu- te arvu dünaamika; tööturusurve kinnisvara valdkonnas, transpordiet- Kuusalu piirkonda. indeks. Samuti on iseloomustatud tevõtteid on piirkonnas 80, ehitus- Ambla vallas algatati 2006. aastal Tehniline ja sotsiaalne tööjõudu – selle jaotumist majan- valdkonnas tegutseb piirkonnas 95 Käravete tööstusküla detailplanee- dussektorite lõikes, tööjõu hari- ettevõtjat. Ülejäänud ettevõtjad on ring Märjandi külas. Planeeritav ala dustaset, palgataset ja sissetulekute jaotunud paljude teiste tegevusvald- suurusega 8,28 ha on sihtotstarbe- infrastruktuur struktuuri. kondade vahel. liselt jaotatud 50% osas äri- ja toot- Teenuseid pakkuvad ettevõtjad Probleeme tekitab küttesüsteemide Põllumajandusliku tootmise mismaaks. Vajalikud kommunikat- on aastakümnete jooksul oma te- ehitus- ja projekteerimiskvaliteet, suurema mehhaniseerituse tõttu Kõige enam ettevõtjaid 1 000 sioonid alal puuduvad. Veevarustus gevuse tarbijaskonna puudumise trassides on suured soojakaod, on vabanenud tööjõudu, kellest elaniku kohta on tegevustööpiir- on planeeritud lahendada Käravete tõttu maalt ära viinud. See oma- puudulikud reguleerimis- ja sulge- paljud on leidnud töö muudes konna omavalitsustest Vihula vallas asulas asuva Kingissepa puurkaevu korda halvendab elukeskkonda, misvõimalused. Paljukorterilistes sektorites. Trendid näitavad maa- (109,8), seda nii FIE-de (52,4) kui baasil. Reovee puhastamiseks tuleb sest maaelanikel tuleb esma- ja elamutes vajavad paljud soojasõl- piirkondades pidevat langevat töö- äriühingute (35,2) lõikes. Kõige ma- rajada reoveepuhasti, mis rahuldaks tugiteenuste saamiseks läbida med rekonstrueerimist, elamud tuse määra, samas on probleeme dalam on ettevõtlusaktiivsus Loksa nii planeeringuala kui Käravete oluliselt pikemaid vahemaid, üldist soojustamist. sobivate töökohtade vähesusega. linnas, mis on ka tegevuspiirkonna asula vajadusi. Olemasolevate ja kusjuures seda raskendavad keh- Veevarustus ja kanali- 1. jaanuaril 2007. aastal oli kõige väiksem omavalitsus – 1000 planeeritavate tehnovõrkude tar- vad ühistranspordivõimalused satsioon koostööpiirkonna omavalitsustes elaniku kohta on ettevõtjaid 27,2, beks on määratud veevarustus- ja ning mitte väga heas korras olev Tsentraalse vesivarustuse ja ka- töötuna arvel 176 isikut, võrrel- FIE-sid 2,6 ja äriühinguid 12,7. kanalisatsioonitorustiku koridorid teede infrastruktuur. nalisatsiooni ning puhastussead- des 1. jaanuariga 2006. aastal on Loksa linnas on üks suur tööandja, laiusega 4 m. Elamumajandus metega on MTÜ Arenduskoda töötute arv vähenenud 45,7% kus leiavad rakendust nii linna kui Ettevõtluse olukorrast tulenevad Koostööpiirkonna omavalit- koostööpiirkonnas varustatud suu- (registreeritud töötuid oli 385). ümbruskonna elanikud ning selline järeldused: sustes domineerivad paljukorte- remad keskused, talud ja eramajad Registreeritud töötuse määr on olukord ei soosi uute ettevõtete teket - Töötute arv omavalitsustes on rilised elamud, mis on ehitatud on varustatud puur- või salvkaevu- kõige madalam Vihula vallas, sest piirkonda. langenud, mis näitab elanikkonna 1970- ja 1980-ndatel aastatel dega. Reovete kogumiseks kasuta- suurem on elanike osakaal vanu- Ettevõtluspiirkonnad ja töös- suuremat rakendatust ja heaolu ül- kolhooside ja sovhooside aegu takse kogumiskaeve. Ainult Kadri- tusalad segrupis üle 75 eluaasta. Kõige dist kasvu. põhiliselt oma töötajatele. 1990- na ja Tapa vallas on veevarustuse kõrgem on määr Tapa vallas, mis Ettevõtluskeskkonna parendami- - Enamus ääre piirkondade oma- nadtel aastatel erastati neid kor- ja kanalisatsiooni operaatorfirma on seletatav piirkonna ettevõtluse seks on koostööpiirkonnas arenda- valitsuste elanikkonnast on hõivatud terite kaupa senistele üürnikele. 100% valla omanduses, teistes põhitegevusala (raudteetransport) tud ettevõtluse koondamist teatud põllumajandus- ja metsandussekto- Viimaste aastate probleem seoses valdades on veetrasside ja pumba- tabanud suurtest reformidest vii- piirkondadesse. Järgnevalt väike ris, Tallinna lähedastes omavalitsustes korterelamute halva tehnilise majade omanikud eraettevõtted. mastel aastatel. ülevaade piirkonna omavalitsuste on enim levinud ettevõtete tegevus- seisukorraga on hakanud lahe- Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tööstusaladest. aladeks hulgi- ja jaekaubandus ning nema, sest elavnenud on korteri- Töötute arv koostööpiirkonna arengukava puudub Loksa lin- Tapa tööstusala töötlev tööstus. Piirkond on tuntud ühistute moodustamine ja ühis- omavalitsustes on üldiselt püsi- nal ja Vihula vallal. Elanikkonna Asukoht: Tapa linna edelaosas, ka edukate põllumajandusettevõtete tegevuse tulemusena on aktiivsed nud languse trendis, mõjutajaks madal elatustase pärsib trasside Eesti logistilises sõlmpunktis. Ristu- poolest. korteriühistud asunud elamuid piirkonna ettevõtluse põhilistes väljaehitamise liitumiskohtadest, vad Tallinna-Peterburi ja Moskvasse - Ettevõtlusaktiivsus sõltub suu- renoveerima. Elamumajanduse tegevusvaldkondades toimuvad samuti kogumiskaevude keskkon- suunduvad raudteed, Tallinnast 100 resti omavalitsuse geograafilisest asu- arengut tegevuspiirkonnas soo- protsessid. Reformid Eesti Raud- nanõuetega vastavusse viimist. tee kohalikes depoodes mõjutasid km (raudteel 70 km), Rakvere lin- kohast ning piirkonna pikaajalistest sib ka elamuehituseks vaba maa Tapa vallas töötute arvu suurel nast 30 km, Tapa sorteerimisjaama traditsioonilistest tegevusaladest. Eri- olemasolu ja detailplaneeringute Sotsiaalne infrastruktuur määral, samas on tänu aktiivsete- ühendab Muuga sadamaga 78 km ti problemaatiline on vajaliku kapita- algatamine, aktiivsemad on sel- Kõigis piirkonna valdades on ta- le tööturumeetmetele korraldatud raudteeliini. li saamine ettevõtluse alustamiseks. les tegevuses Tallinnale lähemad gatud alus- ja põhihariduse oman- töötute ümberõpet ja töötute arv Suurus: 50–60 ha - Kuna töökohti kvalifitseeritud omavalitsused. Paljud noored damine, gümnaasiumihariduse on langenud. Maakonnad on saa- Tingimused: head kommunikat- tööjõule napib, siis tuleb toetada ise- pered soovivad looduslähedase- omandamine on tagatud Kuusalu nud tööjõu arendamise projektide sioonid, uus sissesõidutee, olemas endale töö andmist ja väikeettevõtete mat elukeskkonda, samuti on (2 keskkooli), Kadrina, Tapa vallas rahastamiseks toetust Euroopa vee- ja kanalisatsiooniühendus linna loomist. kinnisvara hinnad mõnevõrra (eesti ja vene õppekeelega) ning Sotsiaalfondi meede 1.3 raames, trassidega, elektrivarustus kaetud uue - Olemasolevad ettevõtted võimal- madalamad võrreldes Tallinnaga. Loksa linnas (eesti ja vene õppe- samuti rakendatakse töötuid häda- kõrgepingeliini ja kahe alajaamaga. davad piirkonnas nn. klastrite moo- Kinnisvaraturg ei ole hetkel keelega). Tapa linnas asub ka riik- abitöödel. Tihe bussiühendus Rakvere linna ja dustamist. Näiteks põllumajanduse, aktiivses faasis, samas ei ole see lik erikool kasvatuse eritingimusi Keskmine palk teiste ümbritsevate keskustega. puhkemajanduse, puidutootmise ja kaasa toonud vabade korterite ja vajavatele poistele vanuses 10-18 Keskmine brutopalk koostööpiir- Tööjõuressurss: tööjõuareaal 25– metallitöötlemise valdkondades. eramute hindade suurt langust. eluaastat, kooli õppekeeleks on konna maakondades oli 2006. aastal 30 tuh inimest - Piirkonna tööturu olukorda Teed ja tänavad vene keel. Huvihariduse andmist järgmine: Harju maakonnas 10 837 Tööstusalal tegutseb Eesti suurim mõjutab osades omavalitsustes Tal- Teede ja tänavate võrk on teostavad muusikakoolid Tapal, krooni, Lääne-Viru maakonnas rendiladude omanik ja logistikapar- linna lähedus - suur pendelrände koostööpiirkonna valdades Kadrinas, Kuusalus ja Loksal. 7318 krooni, Järva maakonnas 7993 kide arendaja AS RKK. mõju. Kõrgharidusega elanike ja enamjaolt välja arendatud, samas Piirkonna omavalitsustes on krooni. Eesti keskmisega (9407 Soovitud kasutus: logistika- ja töötajate vähesus, vaba tööjõu vähe- on palju kruusakattega teid ja loodud elanikele võimalused saa- krooni) võrreldes oli koostööpiir- laondusettevõtted. sus ei soosi ettevõtluse arengut ega suur osa asfaltteedest on amor- da esmatasandi tervishoiuteenust, konna maakondadest ainult Harju Kadrina tööstusala töökohtade teket. tiseerunud. Igal aastal kulutavad olemas ülevaade abivajajatest. maakonna näitaja Eesti keskmisest Asukoht: Kadrina aleviku kirde- - Piirkonnas on toimivad ette- vallad sadu tuhandeid kroone Tapa linnas asub AS Tapa Haigla, näitajast kõrgem, mis on seletatav serval, Tallinnast 90 km, Rakverest võtluspiirkonnad, millel on kõrge teehooldusesse, et hoida kohali- mis on esimene erastatud haigla, kõrgemini tasustavate töökohtade ja Tapalt 15 km, Kunda sadamast 35 potentsiaal uute ettevõtete tekkeks kud teed ja tänavad korras. Piir- aktsionärideks on enamus haigla koondumisega pealinna ja selle lähi- km ja Loksa sadamast 60 km. ja investeeringute toomiseks tegevus- konda läbivad riigi suuremad tu- arstid. Sotsiaalse infrastruktuuri naabruse piirkondadesse. Keskmise Suurus: 21,5 ha, tegutsevatele et- piirkonda. giteed ja olulised riigimaanteed, osas on hooldekodud Kadrina, brutokuupalga juurdekasvutempo tevõtetele kuulub 7 kinnistut suuru- - Palgatase on Eesti keskmisest raudteeliin Tallinn-Peterburi Kuusalu ja Tapa vallas, sotsiaalkes- võrreldes eelmise aastaga oli Harju sega 16,8 ha ja riigiomandis 2,84 ha. madalam, mida kaugemal Tallin- läbib Kuusalu ja Kadrina valda. kus Kuusalu vallas, õpilaskodud maakonnas 8%, Järva maakonnas Tingimused ja võimalused: nast asub omavalitsus. Väikesed Ühiseks probleemiks on lahen- Kuusalu ja Kadrina vallas, noor- 15,6% ja Lääne-Viru maakonnas keskkonnasõbralik tootmine, mitte sissetulekud ning suhteliselt kõrged damata tiheasustusega alade ja tekeskus ja noortetoad Kuusalu 11,5%, samas kogu Eesti keskmine tööjõumahukas, maaküsimused ja elamiskulud jätavad inimestele vähe neid ühendava kõnni- ja jalgrat- vallas, noortetoad Kadrinas, Ta- näitaja oli 10,8%. Lühiajastatistikas kommunikatsioonidega liitumise ressursse enese arenguks (vaba aja tateedevõrk, puudulik liikluskor- pal. Kuusalu valla territooriumil mõõdetakse keskmist brutopalka tingimused lepitakse kokku projek- veetmine, täiendõpe, reisimine jne.). raldus ja selle märgistus. asub ka riiklik erihoolekandeasu- kui tööjõukulu komponenti. Töö- tipõhiselt. - Ettevõtluse mitmekesistamine Soojamajandus tus Valkla Hooldekodu. Piirkonna jõukulu hõlmab brutopalka ning Tallinn-Narva ja Rakvere-Pärnu ja paindlikumaks muutmine on piir- Tsentraalse soojusega on va- omavalitsuste ühiseks mureks on tööandja sotsiaalmakseid, sotsiaal- maanteede lähedus, head juurdepää- konnale oluline. Soodustada tuleks rustatud piirkonna omavalitsuste elanikkonna vananemine, sellest hüvitisi ja sotsiaaltoetusi palgatöö- suvõimalused, korralikud siseteed, ühisturundust, eelkõige kulude kok- suuremad keskused. Katlamaja- tingitud hooldekodu kohtade eba- tajatele. Keskmine tööjõukulu töö- elekter 1200 kW, soojusenergia 70 kuhoiu kui teadmiste koondamise des kasutatav kütus on erinev: piisavus, sotsiaalkorterite vähesus taja kohta oli Harju maakonnas 12 MW/ööpäevas, vesivarustus 150 m3 aspektist. maagaas, põlevkiviõli, hakkepuit. ja olemasolevate kehv seisukord. 2008 Leader-infoleht Lk 5 Kogukonnad ja seltsitegevus Kui elanikke vähe ja ettevõtlusega sugused traditsioonid ja toimuvad tegelemine väheaktiivne, on oluli- erinevad üritused. ne kohaliku kogukonna sisemine - Olulisemateks probleemi- tugevus. Selles osas on toimunud deks on kooskäimiskohtade ja maaelanike koondumine. MTÜ lastemänguväljakute vähesus, ela- Arenduskoda tegevuspiirkonnas nikkonna vananemine, aktiivsuse on üle 180 küla, piirkonnas te- ja vastutustunde puudumine, in- geleb umbes 226 kolmanda sek- ternetileviku probleemid, puudu- tori asutust ja/või organisatsiooni likud ühistranspordi lahendused, sealhulgas ka külade arendamisega teede halb olukord. ning eluolu parandamisega piir- - Probleemiks on kujunenud konnas. Uuringud ja küsitlused elanikkonna üldine passiivsus, ko- näitavad, et on mõningased koos- hatine vähene algatusvõime. töö puudused omavalitsuste, mit- - Erinevate huvigruppide kaa- tetulundussektori ning ettevõtjate satus väike nii piirkonna arenda- vahel. Seega tuleb soodustada ko- misse kui teadlikkuse suurenda- gukonna kõigi osapoolte kaasamist misse. kohaliku arengu üle otsustamisse - Muukeelse elanikkonna vä- ning piirkonna arendamisse. hene sulandumine ühiskonda, Kohaliku omaalgatuse olukor- seltsitegevuse madal seis. Kuusalu rahvamajas toimunud infopäeval aasta tagasi oli seoses LEADER-iga veel palju arusaamatut. Tänaseks rast tulenevad järeldused: - Noorte kaasamine kasin ja on aga valminud paljude erinevate huvigruppide ühistööna MTÜ Arenduskoja LEADER strateegia dokument. - Külades on säilinud mitme- noorteorganisatsioonide väike arv. Foto Heiki Vuntus

Piirkonna tähtsamad ressursid

Veevarud Loodusressursid · Kihlevere mõis (peahoone, mõi- aastal kuulutati ta ka ilusamaks Külamuuseum asub Kurisoo mõi- MTÜ Arenduskoda omavalit- Maavarade poolest on tegevus- sa park, mõisa tall-tõllakuur, mõisa bussijaamaks Eesti Vabariigis. sa 19.sajandi alguses ehitatud pea- sused jäävad Viru, Harju ja Pan- piirkonna omavalitsused suhteli- ait, kelder) Muinsuskaitse all on Loksa kiri- hoones. Muuseum avati 1989.aas- divere põhjavee alamvesikondade selt rikkad, leidub järgmisi maava- · Linnus (Neeruti) ja linnus „Sa- kuaed. Väärtuseks on omanäolise tal mõisahoone kolmes toas 250 dulamägi“ (Neeruti) aladele. Piirkonnas on pinna- ja rasid: turvas, lubjakivi, ehitusliiv, arhitektuuriga kultuurikeskuse eseme väljapanekuna. Tänaseks · Neeruti mõis (peahoone, mõisa põhjavesi omavahel seotud. Põh- kruus, savi, põhjaveevaru on mär- hoone (ehitatud 1953). Mälestus- on väljapanekus näha üle 2500 park, allee, valitsejamaja, kelder, javee varud moodustavad sade- kimisväärne. märkidest – Vabaduse mälestus- museaali, kokku on muuseumis sõiduhobuste tall, tööhobuste tall, metest ja sulavetest. Osa maasse Kultuuri- ja arhitektuuri- märk. üle 15 000 eseme. Sisustatud on mõisa karjalaudad, mõisa ait) Ambla vald tuletõrjetuba, mõisatuba, klas- imbunud veest väljub maapinnale väärtused · Kalmistu „Surnumägi“ (Tokolo- uuesti allikatena. Osa veest neel- EELK Ambla Maarja kirik. situba, raadiotuba, käsitöötuba, Tegevuspiirkonna omavalitsu- pi) Ambla Maarja kirik on vanim kolhoosituba, näitusetuba, stag- dub aga jõgede sängides uuesti sed on rikkad ajaloo- ja kultuu- · Udriku mõis (peahoone, mõisa põhjavette. Põhilisteks reostusoht- sakraalehitus Järvamaal. Ehitamist natuba, katusealune taluelamine. ripärandi poolest. Omavalitsuste park, mõisa piirdemüürid, kasvu- alustati 13.sajandi keskpaiku, kirik Näitusetoas eksponeeritakse käsi- likeks objektideks põhjaveele on: haldusterritooriumil asub mitmeid hoone, viinavabriku varemed, mõi- - mittekorras kütusemahutid valmis 1270-ndatel. Kirik on kol- töö- ja kunstiväljapanekuid. kultuuri- ja arhitektuuriväärtusi. sa karjalaudad, meierei, kelder) melööviline. Tornikiiver (kõrgus Järvamaa kõrgeim punkt Rei- ja -tanklad; Tapa vallas asub ajaloolise · Undla mõis (peahoone, mõisa - mittekorras prügilad; 49,5 m) pärineb 1857.aastast, res- neveres. Reineveres looduslikult Põhja-Järvamaa ainukene muinas- park, teenijatemaja) taureeriti 1975.aastal. Altaripildi on kaunis kohas, endise Nõukogude - mittekorras pestitsiidide ja linna ase – Jäneda linnamägi. Va- · Viitna kõrtsihoone väetiste laod; maalinud Karl Siegmund Walther Liidu raketibaasi kunagisel terri- nast asustusest annavad tunnistust · Vohnja mõis (peahoone, mõisa 1849.aastal. Kirikus ja kirikuaias tooriumil asub Järvamaa kõrgeim - nõuetele mittevastavad sõn- arvukad kultusekivide rühmad ja park, kuivati, viinavabrik, meierei, nikuhoidlad; on üle viiekümne kunstimälestise, punkt: 136,08 m merepinnast kalmed. Jäneda mõisahoone on mõisa karjalaudad, sepikoda, ait) sh Anton Starkopfi kavandatud Va- (võrdluseks Albu vallas asuv Val- - valesti rajatud reovee imbsüs- tuntud nii kirjandus- kui haridus- · Kolu mõis teemid; badussõja monument (avati 1925, gehobusemägi 106,5 m). Rake- loost – üle poole sajandi õpetati · Mälestuskivi hukkunud sõduri- taastati 1990) ja marmorist haua- tišahtid on kaetud loodusliku - amortiseerunud kanalisat- selles hoones põllumehi. Samuti tele (Kadrina). siooni rajatised; monument „Poiss mooniga”. haljastusega. Paik on sobiv pikni- väärib tulevikus hoolt ja tähelepa- · Emakeeleausammas (Kadrina) Aravete Külamuuseum. Aravete ku- ja telkimiskohana. - ilma puhastussüsteemideta nu ajalooline raudteearhitektuur · Fr.R.Kreutzwaldi sünnikoht Jõe- tootmisettevõtted ja asulad. Tapal, Lehtses ja Jänedal. pere külas Metsavarud Vihula valla tähtsamateks ar- Lisaks arvukalt kultusekive, kivikal- Maakatastri seisuga 25.03.2008 hitektuurimälestisteks on Palmse, meid, vanu asulakohti, ohvrikive. registreeritud katastriüksustest Sagadi ja Vihula mõisad. Teistest Kuusalu vald moodustasid metsamaad MTÜ arhitektuurimälestistest olulise- · Kuusalu Püha Laurentsiuse Ki- Väliskeskkonna mõju Arenduskoda koostööpiirkonna mad on Käsmu Meremuuseumi rik ja Kuusalu pastoraat. omavalitsustes järgmiselt: hoone, Ilumäe kabel, Toolse lin- · Kolga mõisakompleks. piirkonnale - Tapa vald 8,4 tuh ha; nusevaremed jt. Ajaloomälestis- · Kiiu Vasallinnus. - Kadrina vald 13,1 tuh ha; · Kiiu mõis Piirkonna üldise arendamise ning strateegiliste valikute kontekstis on test on vallas olulisemad Käsmu vajalik hinnata ja arvesse võtta väliskeskkonnast tulenevaid mõjusid. - Vihula vald 26,4tuh ha; kalmistu, Palmse näljakangrud, · Kuusalu kalmistu (Vabadussõja - Kuusalu vald 36,3 tuh ha; mälestussammas, Eduard Ahrensi Eelkõige võimalusi ja ohte. Need võivad mõjutada oluliselt strateegia Esku kalmistu jt. tulemuslikkust koostööpiirkonnas. - Loksa linn 50,2 ha; Kadrina vald on huvitava ja haud jpt.) - Ambla vald 6764,1 ha. · Kuusalu Lauritsakivi Kõige olulisemaks suunaks on järjest suurenev globaliseerumi- rikkaliku kultuuriloolise minevi- ne, mille mõjul tihenevad majandussuhted riikide vahel. Inimeste Kuusalu vald on tegevuspiir- kuga. Ka tänapäeval hinnatakse · Kuusalu Pajulinn 9.sajandi al- konna ja ka Harju maakonna üks gusest. ja kaupade liikumise, koostöö ja rahvusvahelise suhtluse taustal siin kõrgelt traditsioone, vaimsust, suureneb turismi ja puhkemajanduse osakaal, millest koostööpiir- metsarikkamaid omavalitsusüksu- isetegevust, seltsielu. Rikkalik aja- · Võnsi männik si – metsasus 61%, mistõttu on · Tülivere tamm kond võiks eesmärgikindla arendamise ja suureneva rahvusvahe- loo-, arhitektuuri- ja looduspä- lise tuntuse kaudu rohkem kasu saada. Suurimaks lisandväärtuse mets Kuusalu valla üks olulise- rand on järgmine: · Loo vesiveski · Turje kelder andjaks on koostööpartnerite kaasamine piirkonna väliselt, mis maid ressursse, seda nii keskkon- · Arbavere mõis (peahoone, mõi- · Hundikangrud võimaldavad saada piirkonda otseselt nii rahalisi vahendeid (eri- nakaitselisest, puhkemajandusli- sa park) · Muuksi linnus nevad fondid, programmid jms.) kui ka teadmisi, oskusi ja koge- kust kui ka metsamajanduslikust · Hulja mõis (peahoone, mõisa · Kahala hiiemets ja järv musi (ehk inimressursi arendamise pool). aspektist. Kuusalu valla territoo- park) riumist on kaitsealad 35,092 ha, · Veljo Tormise sünnikodu Võtmeküsimuseks on uute teadmiste ja tehnoloogiate kaasami- · Hulja kalmistu · Majakivi ja teised suured kivid ne piirkonna väliselt, et leida võimalusi kohapealsete olemasoleva- mis moodustab 49,6% kogu valla · II maailmasõjas hukkunute pindalast. Juminda ja Pärispea poolsaartel. te ressursside säästlikuks kasutamiseks (trendiks ju energiakandja- ühishaud (Kadrina) · Nõmmeveski juga ja Vasaristi te defitsiit ja kallinemine). Viimastel aastatel on suurene- · Kadrina kirikuaed ja kalmistu nud metsauuendustööde maht juga MTÜ Arenduskoda piirkonna kontekstis on suure mõjuga (kabel, piirdemüür) · Kaunid liivarannad: Valkla, Sal- ka integratsiooniprobleemide teravnemine (eelkõige Eesti-Vene kogu piirkonnas nii metskondades · Kadrina kirik kui erametsaomanike ringis, mis mistu, Andineeme, Tsitre, Leesi. suhted) ning sellega seonduvate rahvuskonfliktide lahendamine. · Vabadussõja mälestussammas Loksa linn näitab metsaomanikes toimunud Suures osas mõjutab väliselt ka piirkonnas toimuvat sõjaväe ko- (Kadrina) 1930.aastal ehitatud Loksa pu- halolek (Tapa Väljaõppekeskus), mis mõjutab oluliselt piirkonna arusaamist metsauuendamise vaja- · Arnold Friedrich Johann Knüpf- nasest tellisest bussijaama hoone. julgeolekut kui ka mainet. likkusest. Sellele on suuresti kaasa feri (1777–1843) haud (Kadri- aidanud ka riigipoolsed toetused. Hoone projekt tehti spetsiaalselt nas) bussijaama ehituseks ning samal Lk 6 Leader-infoleht 2008 Kokkuvõte tegevuspiirkonna ja sotsiaalsete gruppide vajadustest Kokkuvõtteks võib öelda järg- elukeskkonna arendamist; mist, et MTÜ Arenduskoda - hoolitsetud ning atraktiivset koostööpiirkonda iseloomusta- elukeskkonda; vad alljärgnevad probleemid: - töökohti ja sissetulekut pak- · Ettevõtluse ühekülgsus, et- kuvat majandustegevust ning tevõtjate vähesus ning ettevõtluse kättesaadavaid teenuseid; arendamiseks toetusmeetmete vä- - paikkonna pärandi esiletoo- hesus. mist; · Kvalifitseeritud tööjõu puu- - rahalisi vahendeid oma te- dus ja samas ka tööpuudus (pü- gevuskavade elluviimiseks, sh sielanikkonnal puudub võimalus ürituste organiseerimiseks ja läbi- töötada koha peal). viimiseks ning spordi- ja kultuu- · Ideede ja tegijate (eestveda- rialaste objektide ja infrastruk- jate, aktivistide) puudus, valdav tuuri arendamiseks; ükskõiksus ja lootmine kellelegi - koostööd teiste organisat- teisele. sioonidega. · Vahendite ja ressursside Kultuuriinimesed, isetegevus- puudus (eelkõige mõeldud raha- lased vajavad: lisi vahendeid). - teadmisi organisatsiooni · Vähene koostöö nii erinevate juhtimisest, et tagada selle jätku- sektorite vaheline (avalik, ettevõt- suutlik areng; jad ja kolmas sektor) kui siis ka - nõustamist ja koolitusi; omavaheline (näiteks ettevõtjate - rahalisi ressursse oma tege- koostöö, eelkõige ühisturunduse vuskavade elluviimiseks, tõst- aspektist). maks kõikide elanike gruppide · Kohati puudulikud või ta- aktiivsust ja parendamaks elu- gamata elukondlikud teenused keskkonda; Arenduskoja LEADER strateegia koostamise elukeskkonna parandamise töörühma juhtis Ambla vallavanem (kaubandus, pangandus, külama- - koostööd teiste isetegevus- Alari Kirt (ees keskel). jad jms.). laste organisatsioonidega nii riik- · Piirkonna identiteedi küsi- likul kui ka rahvusvahelisel tasan- mused ja piirkonna reklaam. dil; - soodsaid tingimusi tegut- · Tehnilise infrastruktuuri - kultuuripärandi väärtusta- semiseks võimalikult täiusliku halb olukord. mist; tehnilise infrastruktuuri ja puhta · Ühistranspordi puudulik - kvaliteetset ja kaasaegset looduskeskkonna näol; korraldus. töökeskkonda ning arenemisvõi- - piirkonna atraktiivsuse tõst- · Kohapealsete töökohtade malusi; mist ja selle tasakaalustatud aren- puudumine, samas ka tööjõu- - omavahelist suhtlemist ja gu tagamist; puudus. koostööd ühiste tegevuste pla- - tegutsemist ühiste planeerin- · Puhke- ja turismiobjektide neerimisel. gute alusel; korrastamine ja tähistamine puu- Piirkonna noored ja lapsed va- - uute elamupiirkondade loo- dulik. Aktiivsete tegevuste aren- javad: mist; damise puudulikkus puhkajatel - usaldamist ja kaasamist; - piirkonna kauni ilme taga- ja turistidel. - töö- ja puhkelaagreid; mist (üldist heakorda); · Madal noorte ettevõtlusak- - ettevõtlusalast õpet ja prakti- - tehnilise infrastruktuuri või- tiivsus ja piirkonna üldine vähene kat kooli ajal; malikku täiuslikkust ja puhast atraktiivsus noorte seas. - valmisolekut luua piirkonda looduskeskkonda; · Sotsiaalse infrastruktuuri oma ettevõte või suunduda peale - maineprojektide teostamist kohatine puudumine ja halb kva- õppetöö lõppu kohalikku ette- ning sellealast koostööd; liteet. võttesse tööle; - kaasatuse ja teadvustamise · Huvigruppide kaasatuse ta- - olemist konkurentsivõimeli- projekte; gamine madal. se ettevõttena või töötajana; - uuringute läbiviimist ning Töögruppide koosolekute ja koolituste käigus joodi ära kümneid liitreid Kokkuvõtteks võib välja tuua, - kvaliteetset õppe- ja õpikesk- uute lahenduste väljatöötamist kohvi. et sihtgruppide vajadused, sh konda; avalike teenuste väljaarendami- koolitusvajadus on MTÜ Aren- - häid professionaalseid peda- sel; duskoda piirkonnas alljärgnev: googe; - energiasäästu teema raken- Kohalikud tegevusgrupid (kü- - huvitavaid õppeaineid, prak- damist. lade elanikud, seltsid, MTÜ-d, tika- ja enesearendamise võima- Kohalikud elanikud, kes soo- SA-d, seltsingud, ühendused, lusi; vivad alustada ettevõtlusega, partnerlused) vajavad: - heade tulemustega koolide vajavad: - toimimist tugeva organisat- lõpetamist. - julgust alustada äritegevuse- sioonina (ka need külad, kes veel Muukeelne elanikkond vajab: ga; ei ole organiseerunud), aktiivseid - kaasamist läbi organisatsioo- - pidevat nõustamist ja koo- ja teadlikke eestvedajaid; nide, läbi konkreetsete tegevuste; litusi ettevõtluse alustamise ja - teadmisi küla organisatsioo- - keeleõpet läbi tegevuse; arendamisega seotud küsimustes; ni juhtimisest, et tagada selle toi- - integreerimist ja mõistmist. - turuosa saavutamist oma mimine ja jätkusuutlik areng; Ettevõtjate ühendused, omava- valdkonnas ning muutumist kon- - rahalisi ressursse külade litsuste ühendused vajavad: kurentsivõimeliseks ettevõtteks; arengukavade koostamiseks ja - turu laiendamist; - tegevuse alustamiseks vaja- elluviimiseks, eelkõige külade - tootmise ja teeninduse kaas- likke ruume; arendamiseks, tõstmaks külade ajastamist, et saavutada kõrgem - uute teadmiste ja tehnoloo- elanike aktiivsust ja parendamaks konkurentsivõime; giate kasutamise eesmärgil nõus- elukeskkonda; - uute toodete ja teenuste tamist ja koostöö tegemist teiste LEADER tegevusega käidi tutvumas ka Soomes. Arenduskoja välisreisidel - kõiki sotsiaalseid teenuseid arendamist; ettevõtetega riiklikul ja rahvusva- on kindlakäeliselt bussirooli hoidnud Jäneda mees Aivar Nork. võimalikult kodu lähedal; - uute teadmiste ja tehnoloo- helisel tasandil, tagamaks loodus- Fotod Heiki Vuntus - nõustamist ja koolitusi küla- giate kasutamise eesmärgil koos- ressursi mitmekesist ja innovaati- de arengu tagamiseks; töö tegemist klastrite siseselt, list kasutamist; - koostööd teiste küladega ja vaheliselt ja väliselt riiklikul ja - ettevõtluskeskkonda paran- - kvaliteetseid turismitooteid javad: küla arengut toetavate organi- rahvusvahelisel tasandil, taga- davat infrastruktuuri; (majutus, toitlustus ja mitmeke- - vaba aja veetmise võimalusi, satsioonidega nii riiklikul kui ka maks loodusressursi mitmekesist - kvaliteeteset ning sobiva et- siseid vaba aja veetmise võimalu- ürituste organiseerimist; rahvusvahelisel tasandil; ja innovaatilist kasutamist; tevalmistusega tööjõudu; si. - sotsiaalsete teenuste kätte- - külakultuuripärandi väärtus- - kvalifitseeritud töötajaid; - kogukonna tunnustust; Töötud vajavad: saadavust kodu lähedal; tamist ja külade maine tõstmist; - ettevõtluskeskkonda paran- - korras viidastatud valgus- - koolitusvõimalusi; - võrdseid võimalusi; - paikkonna kultuuri- ja aja- davaid infrastruktuure; tatud teid (sh kergliiklusteid) ja - tööharjutusi; - ligipääsu objektidele; loopärandi säilimist ning kohali- - kvaliteeteset ning sobiva et- tänavaid, häid kommunikatsioo- - psühholoogilist nõustamist; - tähelepanu ja suhtlemist; ku identiteeti tugevdamist; tevalmistusega tööjõudu; ni võimalusi, puhast ja kaunist - töökohti kodu lähedal. - oskuste ja teadmiste vahen- - külade sotsiaalse ja füüsilise - kogukonna tunnustust; looduskeskkonda; Eakad ja puuetega inimesed va- damist noortele.

2008 Leader-infoleht Lk 7

Strateegilised valikud Strateegia seosed Eesti maaelu arengukava ja tema telgedega Visioon ühiste probleemide lahenda- miseks ning seda eelkõige läbi Prioriteetide vaheline vahendite Elukeskkonna parandamine: koostöö korraldamise erinevates jaotus MTÜ Arenduskoda piirkon- valdkondades ja erinevate siht- MTÜ Arenduskoda strateegia nal on välja kujunenud ühtne gruppidega. Vastavate tegevuste on seotud Eesti maaelu arenguka- identiteet ja väärtused. Korrasta- korraldamiseks on moodustatud va ning seal käsitletud telgedega. tud on elu- ja looduskeskkond. erinevaid töörühmi ja viidud läbi Peamiselt seostub strateegia Eesti Piirkonna külad on korrastatud, koolitusi ning tehtud meeskon- maaelu arengukava 1.telje Põllu- seal elavad aktiivsed ja omaal- natööd. majandus- ja metsandussektori gatuslikud elanikud. Aktiivne Arengustrateegia koostamise konkurentsivõime parandamine seltsitegevus ning erinevate siht- raames moodustati kaks töörüh- ning 3.telje Maapiirkondade elu- gruppide kaasatus on muutnud ma: kvaliteet ja maamajanduse mitme- piirkonna atraktiivseks ja koos- 1) Elukeskkonna parandami- kesistamine. Seosed on kirjeldatud tööaltiks. ne. vastavate meetmete kirjeldavas 2) Uute teadmiste ja tehno- osas. Uute teadmiste ja tehnoloo- loogiate kasutamine, et tõsta Strateegia prioriteetide vaheline giate kasutamine, et tõsta maa- maapiirkonna konkurentsivõi- jaotus on kokku lepitult 50% va- piirkonna konkurentsivõimet met tootmises ja teeninduses. henditest 1.prioriteedi: Elukeks- tootmises ja teeninduses: konna parandamine eesmärkide MTÜ Arenduskoda piirkon- Erinevate seminaride, koos- täitmiseks ning 50% vahenditest nas elavad aktiivsed ja ettevõtli- olekute, töörühmade käigus on 2.prioriteedi: Uute teadmiste ja kud inimesed, kes läbi koostöö selgunud paljud probleemid ja tehnoloogiate kasutamine, et tõsta ning läbi erinevate kogemuste vajadused, mis on ühised kogu maapiirkonna konkurentsivõimet LEADER koolituste käigus valmis kuhjade viisi abimaterjale ja mustan- deid. omavad võimet (suutlikkust), piirkonnale. tootmises ja teeninduses eesmär- Foto Heiki Vuntus kaasata uusi tehnoloogilisi la- Erinevaid sihtrühmi ja vald- kide täitmiseks. hendusi piirkonna ettevõtluse kondlikke töörühmi kutsub Kavandatavate meetmete loete- korraldamine. · Olemasolevate ruumide, ehi- arendamisel. Piirkonna tööea- kokku MTÜ Arenduskoda ju- lu · Rahvusliku käsitöö propa- tiste, infrastruktuuri rajatiste re- lised elanikud töötavad oma hataja vastavalt vajadusele või PRIORITEET 1 võimalikud geerimine, käsitöövõtete ja oskus- noveerimine. piirkonnas ning on paindlikud koordineeritud tegevuste korral rakendatavad meetmed te edasiandmine, näiteks: sepised, · Praktikastipendiumi raken- ja õppimisvõimelised. Piirkonna vastavalt töö intensiivsusele ning Meede 1.1. Kohaliku elukesk- käsitöö, rahvariided jne (koolitu- damine. ressursside kasutamine on sääst- kokkulepetele. konna arendamise investeeringu- sed, kursused, näitused, üritused · Patenteerimine ja tootearen- lik. MTÜ Arenduskoda senise te- toetus, võimalikud tegevused on: jms.). dus. Prioriteedid gevuse arendamisel on selgunud · Tervise- ja matkaradade raja- · Rahvaspordi propageerimine · Turundus ja reklaami alaste Strateegia koostamise algeta- aktiivsed, motiveeritud inime- mine ja korrastamine. (üritused, võistlused jms.). tegevuste teostamine. pis määratleti MTÜ Arendusko- sed, keda üritatakse hoida ning · Spordi- ja mänguväljakute Meede 1.3. Erinevate elanike- · Ettevõtlus õppe rakendamine da piirkonnas 2 peamist priori- edasi arendada. rajamine ja korrastamine. gruppide kaasamise toetus ja või- piirkonna koolides (õpilasfirmad, teeti, milleks on: Kogu piirkonna kaasamiseks · Avalike randade, suplus- malikud tegevused on: ettevõtlus õpe piirkonna koolide 1. Elukeskkonna parandami- MTÜ Arenduskoda tegevusse kohtade, paadi- ja ujumissildade · Omaalgatuslikud kaasamise programmides, õpetajate kooli- ne. tutvustatakse aktiivselt tegevus- korrastamine (riietuskabiinid, projektid (koolitused, infopäevad, tus). 2. Uute teadmiste ja tehno- grupi üritusi, projektikonkursse avalikud käimlad, atraktsioonid, üritused, õppereisid jms.). · Ettevõtluse mitmekesistami- loogiate kasutamine, et tõsta ja positiivseid näiteid nii oma infoviidad ja –tahvlid, laudteed · Töö- ja puhkelaagrite korral- ne mittepõllumajandusliku tege- maapiirkonna konkurentsivõi- piirkonnast kui ka teistelt te- jms.). damine. vuse suunas (alternatiivsete tege- met tootmises ja teeninduses. gevusgruppidelt. Arenduskoja · Külaplatside rajamine ja kor- · Klubilise tegevuse toetami- vuste soodustamine), tööstuslikus Eesmärgid määratleti läbi LEADER infolehte levitakse rastamine (välilavad, pingid, avali- ne. ja militaaraladel kasutuses olnud SWOT-analüüsi ehk olemasole- mitmeid eri kanaleid kasutades kud käimlad, kiiged, lõkkeplatsid, · Integratsiooni projektid. maa-alade ja rajatiste kasutusele va olukorra tugevate ja nõrkade (omavalitused, liikmed, mitte- generaatorid, valgustus, prügikas- · MTÜ Arenduskoda arendus- võtt uutes funktsioonides (näiteks külgede analüüsi. liikmed (osalevad mitteliikme tid jms). tegevused (peamiselt nõustamis- kultuuristandused kasutusest välja Eesmärgid staatuses aktiivselt arenduskoja · Rahvamajade, külamajade, teenuse arendamine sihtgruppide langenud maardlates). Prioriteedi 1. Elukeskkonna tegevuses), kohalikud kultuuri- külakeskuste renoveerimine, kor- kaasamiseks, initsiatiivikate ini- · Looduskeskkonda risustavate parandamine eesmärgid on: asutused, kauplused, külamajad rastamine ja uute funktsioonide meste ühendamine, motiveerimi- hoonete lammutamine. 1.1. Kohaliku tervikliku elu- jms). lisamisega kaasnevad tegevused ne ja rakendamine jms). · Stardiabi rakendamine õpi- keskkonna arendamine läbi in- Koostöövõrgustike arenda- (näiteks olemasoleva hoone laien- Meede 1.4. Piirkonna ühine lasfirmadele. vesteeringute. misel tuleb eelkõige lähtuda dus uue funktsiooni lisamiseks). maine kujundamise toetus ja või- Meede 2.2. Ajaloo- ja kultuu- 1.2. Seltsitegevuse, spordi ja sihtgruppide vajadustest ning · Avalike parkide ja haljasala- malikud tegevused on: ripärandi väärtustamise toetus ja kultuuripärandi väärtustamine. vastavad tegevused on kavanda- de renoveerimine ja korrastamine · Kohalikku paikkonda tut- võimalikud tegevused on: 1.3. Erinevate elanikegrup- tud MTÜ Arenduskoda iga-aas- (istikud, muru rajamine, pargi- vustavate materjalide koostamine · Ajaloo- ja kultuuripäran- pide osaluse tugevdamine läbi tastes rakenduskavades (erinevad pingid, prügikastid, kändude juu- ja väljaandmine (trükised, filmid, di objektide korrastamine ning kaasamise. ümarlauad, töörühmad jms.). rimine, võsa lõikamine jms). CD-d, DVD-d jms). nende juurde kuuluva tugiinfra- 1.4. Piirkonna ühine maine Piirkondliku koostöö osas · Avalike ajaloo- ja kultuuripä- · Teavitustegevused (meedia, struktuuri loomine (sh mõisad, kujundamine. on eriline tähelepanu suuna- randi objektide korrastamine ning reklaam). rannakülad, kirikud, surnuaiad, Prioriteedi 2. Uute teadmiste tud tegevusgrupi sees erinevate nende juurde kuuluva tugiinfrast- · Messidel osalemine. muinaslinnused, kohaliku tähtsu- ja tehnoloogiate kasutamine, et piirkondade vahelisele infova- ruktuuri loomine. · Mainekujundusstrateegia sega muuseumid jms.). tõsta maapiirkonna konkurent- hetusele ja selle igakülgsele pa- · Kohaliku tähtsusega muuseu- koostamine ja idkronkursside kor- · Sadamate ja lautrikohtade sivõimet tootmises ja teenindu- remale korraldamisele (kontak- mide rajamine ja korrastamine. raldamine. korrastamine. ses eesmärgid on: tisikud, info kodulehel jms.). · Eelpool nimetatud hoonete · Piirkonna ühisüritused (part- · Piirkonnale omaste ajaloo- 2.1. Piirkonna jätkusuutliku Kuna tegevuspiirkonna üheks ning valdkondadega seonduva si- neritega, sh välispartner). liste teemaürituste korraldamise arengu tagamiseks loodusressur- oluliseks ühiseks teemaks on sustuse ja tehniliste vahendite soe- · Piirkonna edulugude tutvus- toetamine, mis aitavad tugevdada si mitmekesine ja innovaatiline üles kerkinud mainekujundus tamine. tamine. piirkonna identiteedi tekkimist. kasutamine. (nii arusaamine piirkonnast Meede 1.2. Seltsitegevuse, · Piirkonna tuntud persoonide Meede 2.3. Siseriikliku ja rah- 2.2. Ettevõtluse tugistruktuu- tegevusgrupi sees kui piirkon- spordi ja kultuuripärandi väär- kaasamine mainekujundusse. vusvahelise koostöö arendamine ja ri arendamine. na tutvustamine väljaspool), tustamine läbi omaalgatusliku · Tegevuspiirkonna ühtse ko- võiamlikud tegevused on: 2.3. Kohaliku ettevõtluse tu- siis peab osa tegevusi kindlasti tegevuse ja võimalikud tegevused dulehe koostamine. · Kogemuste vahetamise rei- gevdamine läbi maamajanduse olema seotud piirkonna ühtse seonduvad alljärgnevaga: PRIORITEET 2 võimalikud sid, edulugudega tutvumine jms. mitmekesistamise ja võrgustike mainekujundusega. · Kohalike ühenduste sisemine rakendatavad meetmed: · Messide, konverentside, et- arendamise. Partner tegevusgruppidega tugevdamine ja teadlikkuse suu- Meede 2.1. Ettevõtluse arenda- tevõtluspäevade, seminaride, kon- 2.4. Rahvusvahelise ja sise- Eestist toimub infovahetus juha- rendamine (koolitus- ja infopäe- mise toetus ja võimalikud tegevu- kursside korraldamine ja külastu- riikliku koostöö arendamine. tuse ja tegevjuhtide tasemel. Seni vad, kursused, seminarid jms.). sed on: sed. 2.5. Koostööd ja toimivaid on partneritega läbi viidud ühis- · Kogemuste saamine ja vahe- · Koolitused (valdkonnad näi- · Väliskülaliste ja partnerite teenuste lahendusi puudutavate üritusi (konverentsid, õppereisid tus erinevatelt partneritelt (õppe- teks nagu raamatupidamine, turu- vastuvõtmine. teadmiste ja oskuste kogumine, jms.). reisid, võistlused, festivalid jms.). uuringud, seadusandlus, täiend- ja · Koostöö teadus- ja õppeasu- talletamine, õppimine, koolita- Rahvusvahelise koostöö aren- · Koduloo uurimine, ajaloo ümberõpe). tustega (toote arendus, kutse-eelõ- mine. damise osas tehakse edaspidigi talletamine ja legendide kogumi- · Planeerimine ja projekteeri- pe, uuringud, analüüsid). Kavandatav koostöö ja eda- koostööd Soome Tampere piir- ne. mine. · Ettevõtjate ümarlauad (sek- siste koostöövõrgustike loomise konna Pirkan Helmi tegevusgru- · Kohaliku tähtsusega ürituste · Ettevõtete seadmete kaasajas- torite ja valdkonna põhised), valikud pi ja Pomoottori tegevusgrupiga. korraldamine (külapäevad, piir- tamine. klastripõhiste võrgustike tegevuste MTÜ Arenduskoda on ellu Kavas on luua sidemeid veelgi. kondlikud üritused jms). · Bioenergia tootmise ja tasu- soodustamine. kutsutud peamiselt piirkonna · Heakorra tööde ja talgute vuse analüüsid. Lk 8 Leader-infoleht 2008

Koolitus Oskuste omandamine 2007. ja 2008. aastal viidi LE- ja tegevuspiirkonna ADER programmi raames tegevus- piirkonnas läbi mitmeid koolitusi, mis osavõtjate hinnangul olid väga arendamine kasulikud ja vajalikud: Kaasamine na kvaliteetsemaks muutmisel. · Kogukonnakaasajate (sh muu- Kaasamise temaatika on te- Pirkonna elanike teavitami- keelse kogukonna esindajatele) ja gevuspiirkonna strateegia kõige ne liidrite ning noorteliidrite ja ju- olulisem element. Kaasamisel Teavitamise ja kaasamise te- hendajate koolitus. tuleb eriti tähelepanu pöörata gevused on suunatud laiale ava- · Projektikirjutamise ja -juhtimisalane sihtgruppidele ja kogukonda- likkusele ja otseselt tegevuspiir- ning äriplaani koostamise koolitus. dele, kelle enda initsiatiiv ja konna kogukondadele. · Meeskonnakoolitus. algatusvõime on mingil põhju- Piirkonna elanike, organisat- · Ühistegevusalane ja võrgustiku- sel väike. Kaasamisega soovime sioonide ja ettevõtete teavitami- töö koolitus. vältida nn valgeid laike tegevus- seks LEADER tegevusest ning · Mainekujundusalane koolitus. grupi territooriumil. Piirkonna väljakuulutatud projektikon- · Partnerlusele põhineva strateegia võimalikult suur kaasatus LE- kurssidest kasutatakse mitmeid ülesehitus ja koostamise protsess. Arenduskoja koolitustel olid valdavalt esindatud naissoo esindajad. See- ADER tegevustesse on garan- erinevaid võimalusi: Osavõtjate hinnanguid ja soove ga eelmise lk fotol olev küsimus “Kus mehed on?” on igati õigustatud. tiiks ka strateegia eesmärkide · MTÜ Arenduskoja kodu- arvestades on MTÜ Arenduskoda Foto Heiki Vuntus paremal realiseerumisel. lehekülg (www.tapa.ee/arendus- edasistes tegevustes kindel ja tähtis Kaasamisel kasutab MTÜ koda). Kavas on kodulehekülje koht nii uutel koolitustel kui ka juba sel ja võrgustikutöö koolitusel. projekti raamatupidamise osas). Arenduskoda eelkõige tegevus- kaasajastamine ja muutmine alanud koolituste jätkukursustel. Ka- Välissuhtluse ja koostööprojek- Lähtuvalt energeetiliste ressursside grupi liikmesorganisatsioone. dünaamilisemaks. vandatud on läbi viija temaatilised tide vajadustest lähtuvalt on kavas säästlikust ja keskkonnasõbralikust MTÜ Arenduskoda kaasab · Liikmeomavalitsuste inter- projektikirjutamise ja -juhtimise kur- inglise keele kursuste läbiviimine. kasutamisest toimuvad ka koolitused neti koduleheküljed. Projektikirjutamise kursusest lähtu- bioenergeetilisest tootmisest. erinevaid huvigruppe nii prot- sused lähtuvalt MTÜ Arenduskoja · MTÜ Arenduskoda LE- valt on kavas korraldada arvutikur- Koolitused ja uuringud on kirjel- sesside ettevalmistamisel, otsus- LEADER strateegia alusel rakendu- ADER infoleht. suseid (Word, Excel) ning raama- datud vastavalt iga-aastases raken- te vastuvõtmisel kui ka otsuste vatest meetmetest. Jätkukursused toi- · Infopäevad ja koosolekud tupidamise kursuseid (konkreetselt duskavades. realiseerumise seireprotsessis. muvad mainekujundusalasel koolitu- kogukondades. Selleks kasutatakse erinevaid teid: infopäevad, trükised, in- · Liikmeomavalitsuste ajale- ternet, ühised ideereisid, töö- hed. koosolekud, ümarlauad jms. · Maakondade (Lääne-Viru, Strateegia koostamise kirjeldus Samuti pakume kogukondadele Järva, Harju) ajalehed. otsest nõustamist ja tehnilist abi · Erinevad temaatilised trü- kised. Strateegia koostamise lähteülesande · Hetkeolukorrast tulenevate tuste üle otsustamine. tegevuste elluviimiseks. Kaasa- Tegevusgrupi liikmete teavi- järgi pidi strateegia hõlmama Tapa probleemide ja arenguvajaduste esi- - Protsessi käigus produtseeritud misprotsessis on tähtis osa nii tamisel ja kaasamisel kasutatak- valla, Kadrina valla, Vihula valla, letoomine. tulemuste vastuvõtmine ja kinnita- noorte, eakate kui ka muukeel- se personaalsemaid teabevahe- Ambla valla, Kuusalu valla ja Loksa · Olukorrale hinnangu andmine mine enne nende avalikustamist. sete kogukonnaliikmete soovide tuse viise, sh ka meililistid. linna territooriumi. Kõikidel piir- (SWOT-analüüs) ja arengueelduste 2. Piirkonna tegevjuht ja konsul- ja vajaduste arvestamine, et tõs- konna omavalitsustel olid olemas va- analüüs. tant ehk projektijuht. Kogu strateegia ta nende huvi oma elukeskkon- rasemalt väljatöötatud arengukavad, · Sihtgruppide analüüs, kirjeldus koostamist koordineeris piirkonna mida sai kasutada alus- ja analüüsi- ja vajadused. tegevjuht. Konsultandi ehk projekti- materjalina. III etapp. Arenduskoda piirkonna juhi ülesandeks oli strateegia protses- Töid teostati ajavahemikul no- visiooni kujundamine si nõustamine, töö käigus kasutatava vember 2007. kuni mai 2008. aastal. Kolmandas etapis koostati piir- metoodika koostamine (nii üldise Strateegia Selles ajavahemikus koostati MTÜ konna tulevikuvisioonid läbi kahe kui ka iga etapi kohta eraldi), semi- Arenduskoda piirkonna strateegia, prioriteedi, mis sätestas soovitud naride metoodiline ettevalmistamine elluviimise kava mis hõlmab ühtlasi ka lähiaja tege- arengusihi pikemaks perioodiks. ja tulemuste formuleerimine, juht- Strateegia üle jooksvat seiret Strateegia tulemuslikkuse vuskava (rakenduskava) ja meetmete IV etapp. Piirkonna strateegia ees- grupi töö juhtimine, teemagruppide teostavad meetmete ja tegevus- analüüs teostatakse strateegia kirjeldusi. märkide väljatöötamine töökoosolekute ettevalmistamine te lõikes MTÜ Arenduskoja hindamise juhendi alusel, mille Strateegia välja töötamine oli jaga- Neljandas etapis töötati välja piir- ning produtseeritavate arengudoku- juhatus koos meetmete raames töörühmad perioodi lõpus täi- tud 6 etappi, mille sisu oli alljärgnev: konna arenguvisiooni realiseerimi- mentide ja nende osade lähtetekstide moodustatava taotluste hinda- I etapp. Sissejuhatus tööprotsessi, seks eesmärgid. koostamine. Projektijuhiks oli Tiina davad ning, mille juhatus üld- miskomisjoniga. Võimalusel kus ülesandeks oli strateegia väl- V etapp. Piirkonna strateegia Vilu. koosolekule kinnitamiseks esi- jatöötamise protsessi käivitamine rakenduskava(de) koostamine 3. Teemagrupid – vastavalt pro- kaasatakse eksperte hinnangute tab. Hindamisel on ära toodud ning protsessi mõjutavate sisemiste Viiendas etapis koostati piirkon- jektile oli neid 2 (1. Elukeskkonna andmisel. Strateegiat hinnatakse meetmete lõikes planeeritud ja väliste tegurite väljaselgitamine. na strateegia rakenduslik osa. Selleks parandamine ja 2. Uute teadmiste prioriteetide osas eraldi, võima- väljundnäitajad, tulemusnäitajad Tegevused, mis läbi viidi: töötati välja ja lepiti kokku projek- ja tehnoloogiate kasutamine, et tõs- lusel tuuakse välja prioriteetide ja mõjunäitajad; reaalselt saavu- · Piirkonna arengut sätestavate tiideed, nende rahastamise alused ja ta maapiirkonna konkurentsivõimet vahelised seosed. Rakendatava- tatud tulemused (numbriliselt) ja mõjutavate dokumentide koon- vastutajad. Toimus meetmelehtede tootmises ja teeninduses). Teema- te meetmete osas tehakse igal ning ka hinnang eesmärkide damine ja dokumentidega esialgne täitmine ja seeläbi meetmete kirjel- gruppide liikmeskonna moodustasid aastal ülevaade, mille tulemusel saavutamisele. Vastavad näitajad tutvumine. damine. omavalitsuste, ettevõtjate ja ühis- hinnatakse strateegia ellu vii- on toodud iga vastava meetme · Töögruppide moodustamine, Tegevused, mis läbi viidi: kondlike organisatsioonide vastavate mist ning võimalusel kaalutakse kirjelduses eraldi. Näitajate hin- töögrupi väliste sidus- ja võtmeisiku- · Vastavalt strateegia eesmärkide- valdkondade spetsialistid (esindajad). muudatuste sisse viimist 2010. damine ja analüüsi koostamine te määratlemine. le tegevuste sõnastamine. Liikmete maksimaalne hulk ei olnud aastal. Iga-aasta 1.novembriks toimub 2013. aasta detsembriks. · Strateegia koostamises osaleja- · Projektiideede sõnastamine. piiratud. Sõltuvalt arutluse all ole- koostatakse uus rakenduskava Tulemuste mõõtmiseks ja hinda- tele seminari läbiviimine strateegia · Projektide rahastamise aluste ja vast teemast võis teemagruppi osa- järgmiseks aastaks, millele eelneb miseks kasutatakse projektide ja koostamise metoodikast, sh ka esi- elluviimise korralduse väljatöötamine. lema kutsuda erinevaid spetsialiste samuti eelneva aasta tegevuste tegevuste elluviimisel vastavaid mese ajurünnaku läbiviimine. · Meetmelehtede väljatöötamine (ettevõtjad, mittetulundusühingud, analüüs ja hindamine. Iga-aas- aruandluse vorme, mis sätestavad II etapp. Piirkonna sotsiaal-ma- · Rakenduskava koostamine. maavalitsus, muud valitsusasutused tases rakenduskavas sätestatakse tegevuse/projekti elluviimise eest jandusliku olukorra ning siht- VI etapp. Piirkonna strateegia vor- jt esindajad). Teemagrupi tööd juhtis vastavalt eesmärkide hindamisele vastutavale organisatsioonile või gruppide analüüs mistamine. teemagrupi juht. Teemagrupi töö ül- uus meetmete rakendamise osa, projektijuhile kohustuse koguda, Teine etapp andis vastuse küsi- Viimases etapis toimus piirkonna diseks ülesandeks oli oma valdkonna st milliseid konkreetseid meet- dokumenteerida ja analüüsida mustele, milline on piirkonna olu- strateegia avalikustamine. Edasi viidi olukorra analüüsimine ja arengutege- meid kavatsetakse rakendada ja näitajaid. kord, iseärasused ja arengueeldused. sisse tehtud ettepanekud, muudatu- vuste väljatöötamine vastavalt (pro- kui suures ulatuses. Millised on probleemid ja vajadused sed ning seejärel strateegia kinnita- jektijuhi poolt) etteantud metoodika- tulenevalt hetkeolukorrast. Kirjeldu- mine MTÜ Arenduskoda üldkoos- le ja strateegia koostamise protsessile. sed, analüüs ja hinnangud piirkonna oleku poolt. Teemagruppide loetelu ja käsitletavad MTÜ Arenduskoja LEADER-infoleht ja tema keskkonna seisundi ning teemad lepiti kokku protsessi käivita- Jagatakse tasuta arenduskoja liikmesomavalitsustes arengute kohta. Samuti oluliste siht- Strateegia koostamise organisat- mise sissejuhatavas etapis. (Ambla, Kadrina, Kuusalu, Tapa ja Vihula vald ning Loksa linn). gruppide kirjeldused ning sihtgrup- sioonilise korralduse kirjeldus Avalikkuse kaasamine toimus Roheline tn 19, Arenduskoda pide vajaduste kirjeldused. MTÜ Arenduskoda piirkonna kogu protsessi vältel kohaliku ajakir- Üldinfo – tel 325 8690, faks 325 8695. Tegevused, mis läbi viidi: strateegia koostamise organisatsiooni janduse kaudu, LEADER piirkonna Ajalehte saab lugeda – tapa.ee/arenduskoda, · Sotsiaalset, majanduslikku ja moodustasid: lehe kaudu ja ühisseminaridel/koo- e-post: [email protected], [email protected] keskkonna seisundit iseloomustava 1. Juhtgrupp. Juhtgrupi ülesan- litustel, mis olid avalikud üritused Toimetaja Heiki Vuntus – tel 325 8696, mobiil 5648 5208 koondandmestiku koostamine ja ded olid: kõikidele. Avalikkuse kaasamise kord Küljendaja ja kujundaja Liina Kald – mobiil 528 7998 Trükitud trükikojas Trükis – Pargi 27F, Jõhvi, tel 337 2666 analüüs. - Protsessi koordineerimine ja jä- ja töötulemuste avalikustamine prot- · Kehtivate arengudokumentide relevalve strateegia koostamise üle. sessi käigust lepiti kokku strateegia Trükiarv 6000. Leht ilmub kolm korda. ja nende rakendatuse analüüs. - Protsessi käigus võimalike muu- juhtrühmas.