KORRALDUS Kiiu 03. Detsember 2020 Nr 731 Muuksi Küla Käsperi

KORRALDUS

Kiiu 03. detsember 2020 nr 731

Muuksi küla Käsperi-Hansu kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Muuksi küla Käsperi-Hansu kinnistu (35203:001:1637) detailplaneeringu algatamiseks. Taotlusega tehakse ettepanek eraldada 76,57 ha suurusest Käsperi-Hansu kinnistust üks elamumaa krunt (ca 4,7 ha) elamu ning abihoonete rajamiseks.

Käsperi-Hansu kinnistu asub Lahemaa rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis. Kaitseala valitseja, Keskkonnaamet on kinnistu omanikule andnud seisukoha detailplaneeringu algatamise osas (02.04.2020 nr 7-9/20/3549-2), mille kohaselt on võimalik Käsperi-Hansu kinnistust ühe elamumaa sihtotstarbega maaüksuse eraldamine. Kinnistu läänekülje vahetus läheduses asub üheksa kivikalmet. Detailplaneeringu alale arheoloogiamälestisi ei jää, küll aga ulatuvad planeeringu ala läänepoolse osa tee alale osade kivikalmete kaitsevööndid. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav ala hajaastustuses, alvarite alal, mis on määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Juurdepääs kinnistule on tagatud Kuusalu- Leesi maanteelt. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule vastavana.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks ja detailplaneeringu kehtestajaks on Kuusalu Vallavalitsus. (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected]; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33 lg 2 punkti 4 sätestab, et keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 lõike 8 alusel. KSH vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse lisas 1.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Kuusalu Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise eelnõu koos eelhinnanguga Keskkonnaametile ja Muinsuskaitseametile.

Muinsuskaitseamet esitas ettepanekud (19.10.2020 nr 7-1/2943-1) ettepanekud täiendada eelhinnangu punkti kolm. Nimetatud täiendused on eelhinnangule lisatud. Keskkonnaamet esitas oma seisukohad (19.10.2020 nr 7-1/2942-1), mille kohaselt on võimalik Käsper-Hansu kinnistust ühe elamukrundi eraldamine vastavalt nende varasemale seisukohale. Vastavalt kirjas toodule on korrigeeritud detailplaneeringu algatamise lähteülesannet ning eelhinnangut.

Kuusalu Vallavalitsus, võttes aluseks eeltoodu, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 4 lõike 2, § 124 lõiked 1, 6, 10, § 128 lõike 1, § 142, Kuusalu Vallavolikogu 25.03.2015 otsuse nr 9 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Kuusalu Vallavalitsusele“, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punkt 4, lõigetes 3 - 5, KeHJS § 35 lõikest 5 ja § 33 lõike 6, § 6 lõike 2 punkti 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”, § 15 lõikest 8, annab järgmise

korralduse: 1. Algatada Muuksi küla Käsperi-Hansu kinnistu (35203:001:1637) detailplaneering. 2. Jätta algatamata detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine vastavalt lisas 1 toodud eelhinnangule. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Korralduse peale võib esitada Kuusalu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

(digitaalselt allkirjastatud ) (digitaalselt allkirjastatud ) Terje Kraanvelt Tiia-Liis Jürgenson vallavanem vallasekretär

Lisa 1 Kuusalu Vallavalitsuse 03.12.2020 korraldusele nr 731

MUUKSI KÜLA KÄSPERI-HANSU KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

KSH vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine”. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähiümbruse ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, ei ole vajalik läbi viia Muuksi küla Käsperi-Hansu planeeringuala detailplaneeringule KSH. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus: Muuksi küla Käsperi-Hansu (katastritunnus 35203:001:1637) kinnistu detailplaneeringu algatamine ühe elamumaa krundi moodustamiseks ja ühe eluhoone koos abihoonetega ehitamiseks. Kinnistu on 76,57 ha suur ja elamumaaks planeeritakse sellest u 4,66 ha.

Strateegiline planeerimisdokument loob võimaluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Käsperi-Hansu kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargis Lahemaa piiranguvööndis. Strateegiline planeerimisdokument ei ole asjakohane ega oluline keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ja ei oma tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Käsperi-Hansu (katastritunnus 35203:001:1637) paikneb Lahemaa rahvuspargis, mis on ühtlasi ka Lahemaa loodus- ja linnuala. Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega, pindala 76,57 ha. Ehitisregistris ei ole kinnistule registreeritud hooneid. Maaüksuse piirinaabrid on põhjast Ristiku (35203:001:0065), Toomani (35203:001:0382), Aedla (35203:001:0325, kirdest Juuli (35203:001:0350), idast Keskvälja (35203:001:0365), kagust Hansukalda (35301:001:1638), lõunast Sepa (35301:001:0561), edelast Hundi (35301:001:0562) ja loodest Kuusalu-Leesi tee (35301:001:1637) kinnistud. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi on aluspõhja geoloogia Ülgase, Tsitre, Kallavere kihistul. Planeeringuala asub alvarite alal. Planeeringuala on valdavalt rohumaa, lääne ja lõunapoolse krundi nr 1 serv on metsamaa. Planeeringuala on kaitsmata põhjaveega ala. Ala lääneserva läbib elektriõhuliin alla 1 kV keskpingeliin krunt nr 1 läbib kirde edela suunal elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin). Krunt nr 1 idaserva ulatub väheses osas Kahala turbamaardlale. Rohumaa osas on tegemist kuiva niidukooslusega.

Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele (16.10.2020 seisuga) ei asu planeeringualal kultuurimälestisi. Muinsuskaitseameti arvamuse kohaselt asub ala läänekülje vahetus läheduses üheksa kivikalmet. Detailplaneeringu alale arheoloogiamälestisi ei jää, küll aga ulatuvad planeeringu ala läänepoolse osa tee alale osade kivikalmete kaitsevööndid. Kaitsevööndeid ei ole 16.10.2020 seisuga Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihile kantud, kuna kivikalmete asukoha täpsed mõõdistustööd on pooleli. Sellegipoolest kehtib enne 2008. aasta 19. detsembrit ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud asja puhul kaitsevöönd, mille moodustab 50 m laiune maa-ala ümber mälestise välispiirist muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS § 95). Mälestise kaitsevööndi eesmärk on muuhulgas tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning selle vaadeldavus, samuti võib arheoloogiamälestise puhul kaitsevööndis esineda kultuurkihi perifeerseid osi (MuKS § 14 lg 2). Kuna planeeritud teed asuvad osaliselt mälestiste kaitsevööndites, siis tuleb tee - ehituse projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks, et täpsustada ka arheoloogiliste uuringute vajadust. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

4. Planeeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.

Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Kavandatav tegevus piire tuleb pisut muuta, et planeering ei ulatuks Kahala turbamaardla alale. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, materjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Kavandatud tegevusel puudub märkimisväärne mõju loodusvarade kasutamisele, jäätmete- ja energiamahukusele. Protsessi käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ja taimestikku. Puudub teave, et valla ettevõtetel oleks vaadelaval piirkonnal registreeritud oluline negatiivne mõju. Kuna tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga siis saab reovett koguda, kas kogumismahutisse või biopuhastiga puhastada.

Tegevuse energiakasutus tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust ja heiteid tööde teostamisel ümbruskonnale ei kaasne. Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Teadaolevalt ei ole planeeringualal toimunud olulisi reostusi. Eeldusel, et olmejäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Teadaolevalt planeeringualal jääkreostus puudub.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Tööde teostamiseks kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele, vältimaks avariiolukordi ja õnnetusi.

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus, pöörduvus, sh kulatiivne ja piiriülene mõju

Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ühekordse ja lühiajalise protsessiga. Oluline kumulatiivne ja piiriülene mõju puudub.

Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeringujärgne tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Avariidest toimumise tõenäosust planeeritav tegevus ei suurenda.

Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub hajaasustuses, seega mõju elanikkonnale on eeldatavalt minimaalne. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses ning kaitsekorralduskavas sätestatut.

Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu, kuna tegevus on väikese ulatusega.

Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis ja Natura 2000 loodus- ja linnualal. „EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregistri): Keskkonnaagentuur 15.09.2020 kohaselt on planeeringuala lääneküljes u 30 m laiuse ribana põhjast lõunasse liikudes inventeeritud järgmised elupaigatüübid: lood (alvarid) 6280* (A esinduslikkusega), kadastikud (5130) ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidus (6510) (esinduslikkusega C). Kui planeeringuala läänepiiri nihutada u 30 m lääne poole on võimalik tagada kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide kaitse.

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja (edaspidi kaitse-eeskiri) § 23 lõige 2 punktis 3 on sätestatud, et Muuksi piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud hoonete püstitamine väljakujunenud õuemaal ja algsetes taluõuekohtades ning hoonete püstitamine väljaspool väljakujunenud õuemaad ja algseid taluõuekohti kavandataval elamumaal, juhul kui see on kooskõlas traditsioonilise asustusstruktuuriga, maatulundusmaal maastikuhoolduseks vajalike abihoonete ja ühiskondlike ehitiste maal kohaliku elu korraldamiseks oluliste hoonete püstitamisel. Lahemaa rahvuspargi kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Kaitset korraldatakse Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016 – 2025 alusel.

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu (LKS § 70). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktile 24 on Natura 2000 võrgustiku linnualaks esitatud Lahemaa linnuala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liike planeeringualal ei esine. Seega linnuala kaitse-eesmärkide suunas liikumist, liikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust ei häirita. Seega ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 167 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Lahemaa loodusala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki.

„EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregistri): Keskkonnaagentuur” 15.09.2020 kohaselt on planeeringuala lääneküljes u 30 m laiuse ribana põhjast lõunasse liikudes inventeeritud järgmised elupaigatüübid: lood (alvarid) (6280*), kadastikud (5130) ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidus (6510). Kui planeeringuala läänepiiri nihutada u 30 m lääne poole on võimalik tagada kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide kaitse. Seega loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust ei häirita. Kavandatvate tegevustega ei kaasne ebasoodsat mõju elupaikadele ja ei suurene elupaikade killustatust. Seega ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole seotud ala kaitsekorraldusega. Alal täiendavate uuringute läbiviimiseks vajadus puudub. Eeltoodut arvestades ei kaasne planeeringuga taotletava tegevusega eeldatavalt ebasoodsat mõju Natura ala – Lahemaa linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele ning ala terviklikkusele. Juhul, kui tegevuslubade taotlemisel ilmnevad asjaolud mille tõttu võib otsustaja hinnangul ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele tekkida, siis tuleb vastavalt KeHJS § 3 lg 1 punktile 2 algatada KMH viivitamata ilma selle vajadust põhjendamata. Teadaolevalt ei ole planeeringualal ja piikonnas teisi olemasolevaid mõju allikaid ja algatatud projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega ja kavadega.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnaamet esitas 19.10.2020 kirjas nr 6-5/20/15928-2 arvamuse, et Käsperi-Hansu maaüksus asub Muuksi küla väga väärtuslikus külaosas, mis on hästi säilinud põlisküla koos mitmekümne väärtusliku hoone ja suurepärase miljööga. Külaosa on säilitanud algupärasele lähedase struktuuri. Taluõuede tuumik paikneb kobaras küla keskel kõrgemal klindil, ümber selle laiuvad põllud. Üksikud talud asuvad väljaspool küla keskust. Kaitsekorralduskavas toodud planeerimis- ja ehitussoovituste kohaselt võib Muuksi küla väga väärtuslikus külaosas uusi hoonestuskrunte lubada, kui see ei kahjusta maastikuväärtusi, traditsioonilise maakasutuse väärtusi ja traditsioonilist asustusstruktuuri. Lähtudes eeltoodust on Käsperi-Hansu kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus ühe elamukrundi moodustamiseks vastuolus Lahemaa rahvuspargi asustusstruktuuri ja maastikukaitse eesmärkidega ning kooskõlas LKS § 14 lõikega 2 ei saa Keskkonnaamet edaspidi anda nõusolekut detailplaneeringu kehtestamiseks taotletaval kujul. Kolme talukoha rajamine tähendaks uue külaosa moodustamist eriti väärtuslikul esiajaloolisel maastikul ja see kahjustaks olemasolevat väärtuslikku ajaloolist külastruktuuri. Arvestades piirkonna asustusstruktuuri on sellele alale põhimõtteliselt võimalik rajada üks eraldiseisev talukoht. Tuginedes Keskkonnaameti varasemale seisukohale (2.04.2020 kiri nr 7-9/20/35492) on elamumaa sihtotstarbega maaüksus võimalik moodustada krundi 1 asukohas.

Muinsuskaitseamet esitas 17.10.2020 kirjaga nr 1.1-7/1227-3 ettepanekud täiendada eelhinnangu punkti kolm. Nimetatud täiendused on eelhinnangule lisatud. Samuti sooviti projektdokumentatsiooni esitamist Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

6. Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähiümbruse ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib KSH jätta algatamata.

Eelhinnangu koostas: Elina Einaru keskkonnaspetsialist

Lisa 2 Kuusalu Vallavalitsuse 03.12.2020 korraldusele nr 731

KÄSPERI-HANSU KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Käsperi-Hansu kinnistu: Kinnistu pindala: 76,57 ha. Katastritunnus: 35203:001:1637. Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Planeeringu koostaja: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks. 2. Kuusalu valla üldplaneering.

II PLANEERITAVA ALA KIRJELDUS Käsperi-Hansu kinnistu asub Muuksi külas, Lahemaa rahvuspargi alal. Kinnistu piirneb Kuusalu-Leesi maanteega ning on hoonestamata. Kinnistul, väljaspool planeeritavat ala asub hulgaliselt kivikalmeid. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav ala hajaastustuses, alvarite alal, mis on määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Juurdepääs kinnistule on tagatud Kuusalu-Leesi maanteelt.

III DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE 1. Kinnistust ühe elamukrundi eraldamine. 2. Ehitusõiguse ning hoonestusala määramine. 3. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. 4. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. 5. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. 6. Ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks ning vastavate detailplaneeringu elluviimiseks vajalike lepingute sõlmimine.

IV ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID 1. Kuusalu valla üldplaneering.

V OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 1. Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

VI NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 1. Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. 2. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500. 3. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.

VII NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 1. Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. 2. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 3. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, märkida säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta. Säilitatav väärtuslik kõrghaljastus märkida põhijoonistele. 4. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite äranäitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi.

VIII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ 1. Keskkonnaamet. 2. Muinsuskaitseamet. 3. Päästeameti Põhja päästekeskus. 4. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 5. Kinnistu omanik. 6. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse.

IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD 1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. 2. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 3.1 Väljavõtet üldplaneeringust; 3.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi; 3.3 Eskiisi seletuskirja; 3.4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust; 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee. 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee. 7. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee. 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavalitsusele kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, eramaadel asuva juurdepääsutee kasutamise osas sõlmitud notariaalne leping ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt (joonised dwg ja pdf failides, faili nimed sisuga kooskõlas). 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele.