DOCSLIB.ORG

KORRALDUS Kiiu 03. Detsember 2020 Nr 731 Muuksi Küla Käsperi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
KORRALDUS Kiiu 03. Detsember 2020 Nr 731 Muuksi Küla Käsperi KORRALDUS Kiiu 03. detsember 2020 nr 731 Muuksi küla Käsperi-Hansu kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Muuksi küla Käsperi-Hansu kinnistu (35203:001:1637) detailplaneeringu algatamiseks. Taotlusega tehakse ettepanek eraldada 76,57 ha suurusest Käsperi-Hansu kinnistust üks elamumaa krunt (ca 4,7 ha) elamu ning abihoonete rajamiseks. Käsperi-Hansu kinnistu asub Lahemaa rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis. Kaitseala valitseja, Keskkonnaamet on kinnistu omanikule andnud seisukoha detailplaneeringu algatamise osas (02.04.2020 nr 7-9/20/3549-2), mille kohaselt on võimalik Käsperi-Hansu kinnistust ühe elamumaa sihtotstarbega maaüksuse eraldamine. Kinnistu läänekülje vahetus läheduses asub üheksa kivikalmet. Detailplaneeringu alale arheoloogiamälestisi ei jää, küll aga ulatuvad planeeringu ala läänepoolse osa tee alale osade kivikalmete kaitsevööndid. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav ala hajaastustuses, alvarite alal, mis on määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Juurdepääs kinnistule on tagatud Kuusalu- Leesi maanteelt. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule vastavana. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks ja detailplaneeringu kehtestajaks on Kuusalu Vallavalitsus. (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected]; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee. Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33 lg 2 punkti 4 sätestab, et keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 lõike 8 alusel. KSH vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse lisas 1. KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Kuusalu Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise eelnõu koos eelhinnanguga Keskkonnaametile ja Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet esitas ettepanekud (19.10.2020 nr 7-1/2943-1) ettepanekud täiendada eelhinnangu punkti kolm. Nimetatud täiendused on eelhinnangule lisatud. Keskkonnaamet esitas oma seisukohad (19.10.2020 nr 7-1/2942-1), mille kohaselt on võimalik Käsper-Hansu kinnistust ühe elamukrundi eraldamine vastavalt nende varasemale seisukohale. Vastavalt kirjas toodule on korrigeeritud detailplaneeringu algatamise lähteülesannet ning eelhinnangut. Kuusalu Vallavalitsus, võttes aluseks eeltoodu, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 4 lõike 2, § 124 lõiked 1, 6, 10, § 128 lõike 1, § 142, Kuusalu Vallavolikogu 25.03.2015 otsuse nr 9 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Kuusalu Vallavalitsusele“, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punkt 4, lõigetes 3 - 5, KeHJS § 35 lõikest 5 ja § 33 lõike 6, § 6 lõike 2 punkti 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”, § 15 lõikest 8, annab järgmise korralduse: 1. Algatada Muuksi küla Käsperi-Hansu kinnistu (35203:001:1637) detailplaneering. 2. Jätta algatamata detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine vastavalt lisas 1 toodud eelhinnangule. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Korralduse peale võib esitada Kuusalu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (digitaalselt allkirjastatud ) (digitaalselt allkirjastatud ) Terje Kraanvelt Tiia-Liis Jürgenson vallavanem vallasekretär Lisa 1 Kuusalu Vallavalitsuse 03.12.2020 korraldusele nr 731 MUUKSI KÜLA KÄSPERI-HANSU KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33 lg 2 punkti 4 sätestab, et keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 lõike 8 alusel. KSH vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine”. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähiümbruse ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, ei ole vajalik läbi viia Muuksi küla Käsperi-Hansu planeeringuala detailplaneeringule KSH. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kavandatava tegevuse lühikirjeldus: Muuksi küla Käsperi-Hansu (katastritunnus 35203:001:1637) kinnistu detailplaneeringu algatamine ühe elamumaa krundi moodustamiseks ja ühe eluhoone koos abihoonetega ehitamiseks. Kinnistu on 76,57 ha suur ja elamumaaks planeeritakse sellest u 4,66 ha. Strateegiline planeerimisdokument loob võimaluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest. 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Käsperi-Hansu kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargis Lahemaa piiranguvööndis. Strateegiline planeerimisdokument ei ole asjakohane ega oluline keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ja ei oma tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Käsperi-Hansu (katastritunnus 35203:001:1637) paikneb Lahemaa rahvuspargis, mis on ühtlasi ka Lahemaa loodus- ja linnuala. Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega, pindala 76,57 ha. Ehitisregistris ei ole kinnistule registreeritud hooneid. Maaüksuse piirinaabrid on põhjast Ristiku (35203:001:0065), Toomani (35203:001:0382), Aedla (35203:001:0325, kirdest Juuli (35203:001:0350), idast Keskvälja (35203:001:0365), kagust Hansukalda (35301:001:1638), lõunast Sepa (35301:001:0561), edelast Hundi (35301:001:0562) ja loodest Kuusalu-Leesi tee (35301:001:1637) kinnistud. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi on aluspõhja geoloogia Ülgase, Tsitre, Kallavere kihistul. Planeeringuala
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Ja Mäeveeru (35203:001:0123) Maaüksuste Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna külas paiknevate Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Tellija: OÜ Oldekop Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee Vastutavad täitjad: Tanel Esperk Elar Põldvere Tartu 2008 -2009 2 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. 5 1. Üldosa ............................................................................................................... 7 1.1. Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus .......................................................................7 1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ning seos teiste kehtivate planeeringutega ........8 1.2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega ....................................................8 1.2.2. Seos Kuusalu valla arengudokumentidega ....................................................... 10 1.2.3. Seos õigusaktidega .......................................................................................... 11 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus .......... 13 2.1. Teostatud uuringud ................................................................................................. 13 2.2. Detailplaneeringu mõjuala kirjeldus ......................................................................
    [Show full text]
  • Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2013 – 2024
    KUUSALU VALLAVALITSUS LISA Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrusele nr 10 KUUSALU VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013 – 2024 Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ 2013 Kuusalu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013-2024 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS............................................................................................ 5 2.1. EUOOPA LIIDU DIREKTIIVID...................................................................5 2.2. EESTI SEADUED ................................................................................6 2.3. VABARIIGI VALITSUSE JA MINISTRITE MÄÄRUED ...........................................8 2.4. ARENGUAVAD, UURINGU JA PLANEERINGUD ...............................................9 2.5. DETAILPLANEERINGUD ........................................................................11 2.6. STANDARDID ...................................................................................13 2.7. KUUALUVALLA ÕIGUAKTID ................................................................13 3. VEERESSURSID JA -KASUTUS ..................................................................... 15 3.1. PÕHJAVEEVARUDE UUINGUD ................................................................15 3.2. VEE ERIKASUULOAD ........................................................................16 3.3. PÕHJAVEE KVALITEET..........................................................................20 4. UURINGUD
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite.
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Soode Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Lahemaa rahvuspargi soode kaitsekorralduskava 20152017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................................... 3 1. Üldiseloomustus ................................................................................................................................................... 4 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................................................... 4 1.2. Maakasutus ja maaomand ........................................................................................................................... 5 1.3. Huvigrupid ................................................................................................................................................... 5 1.4. Kaitsekord .................................................................................................................................................... 6 1.5. Uuritus ja seire ............................................................................................................................................. 8 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud soode osas ................................................................................ 8 1.5.2. Riiklik seire soodega seonduvalt ........................................................................................................ 8 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Ida-Harju Turismiobjektide Ja
    IDA-HARJUMAA TURISMIOBJEKTIDE JA -MARSRUUTIDE VÄLJAARENDAMISE KAVA 2009 PARTNERID Aegviidu vald Anija vald Jõelähtme vald Kadrina vald Kiili vald Kose vald Kõue vald Kuusalu vald Loksa linn Maardu linn Raasiku vald Rae vald Viimsi vald SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 2 2. METOODIKA JA PROJEKTI KÄIK ................................................................................ 4 3. PIIRKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................... 6 3.1. Loodus ......................................................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ................................................................................................................ 7 4. TEEMAMARSRUUDID ................................................................................................... 9 4.1. Üldmarsruudid ............................................................................................................. 9 4.1.1 Üldmarsruut I ......................................................................................................... 9 4.1.2 Üldmarsruut II ..................................................................................................... 12 4.2. Loodusmarsruudid ..................................................................................................... 13 4.2.1 Loodusmarsruut I ................................................................................................
    [Show full text]
  • Census Geography
    Census Geography Georgian delegation study visit at SE Tallinn, Estonia, 13.12 – 17.12.2010 Diana Makarenko-Piirsalu The Aims of Census Geography (I) • To support the planning and taking census (other survey) • Pilot census areas • Enumerator areas – each enumerator should know the territory to be enumerated • Supervisory areas • Visualisation the current state of the preparation 14 .12.2010 The Aims of Census Geography (II) • To support the census dissemination • Administrative units ( LAU – local Administrative units; NUTS - Nomenclature of Units for Territorial Statistics) • Functional territories (rural and urban areas = localities) • Grids Census results should be easily used in many territorial levels 14 .12.2010 Census Geography territories , hierarchically sub-ordinated administrative territories postal areas voting districts previous enumeration areas ….. EA depends on the method of census and assigned work load of the enumerators 14 .12.2010 Census Geography Census AREAS Pilot Census Dissemination A Areas Census Region Statistical Units Census District Administrative Grid based Localities NUTS units statistics Urban and Rural Supervisory Area Enumerator Area 14.12.2010 Compilation of EA vs using Administritative areas or previous Census EA in Estonia • New Census Method in use • Financial Pressure • Other Surveys = wishing all in one solution • Census 2000 EA are not applicable due to heavy changes is settlement patter changed work load • Decision: compilation of new functional EA + areas for other surveys 14 .12.2010 Inhabitants
    [Show full text]
  • Kuusalu Valla Teede Arengukava 2016-2025“ Juurde
    Lisa Kuusalu Vallavolikogu 27.04.2016 määruse nr 11 „ Kuusalu valla teede arengukava 2016-2025“ juurde KUUSALU VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2016-2025 KIIU 2016 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS 2. VALLATEEDE ÜLDANDMED 3. VALLATEEDE, PARKLATE, SILDADE JA TÄNAVAVALGUSTITE SEISUNDID 4. TEEHOIU KAVANDAMISE JA VAHENDITE JAGAMISE PÕHIMÕTTED 5. HOIUTÖÖDE KESKMINE FINANTSVAJADUS AASTAS 6. TEEDE HOOLDAMINE 7. KRUUSATEEDE SÄILITUSREMONT 8. KATTEGA TEEDE SÄILITUREMONT 9. KATTEGA TEEDE TAASTUSREMONT 10. SILDADE REMONT 11. TRUUPIDE REMONT 12. TEEDEVÕRGU ARENDAMINE JA EHITAMINE 13. ERATEEDE VALLA OMANDISSE VÕTMINE 14. TEEDE, SILDADE, TRUUPIDE, PARKLATE, KERGLIIKLUSTEEDE JA TÄNAVAVALGUSTUSE ARENDAMINE 2016-2025 15. VALLATEEDE INVESTEERINGUD 2016-2018 16. KOKKUVÕTE 1. SISSEJUHATUS 1.1 Arengukavaga kavandatakse Kuusalu valla sõiduteede, kergliiklusteede, parklate ja tänavavalgustuse ehitust, renoveerimist ning teehoidu järgneva kümne aasta lõikes. 1.2 Arengukava koostamisel lähtutakse teeseaduse § 25 lg 3 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 toodust. 1.3 Arengukavas toodud tegevuste eesmärgiks on suurendada tolmuvaba teekatete osakaalu, parendada kruusateede ja parklate seisukorda, tänavavalgustust, liiklusohutust ja rajada kergliiklusteid. 1.4 Arengukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise kavandamisest, mis määrab ära teehoiutööde järjekorra. Kirjeldatakse vahendite jaotamise põhimõtteid ning tutvustatakse teevõrgu üldandmeid, teede seisukorda ja nende muutusi koos tehtud kulutustega viimase kümne aasta vältel. 1.5 Ehitatavate ja remonditavate teede
    [Show full text]