DOCSLIB.ORG

MUUKSI Muinasmaastikud

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
MUUKSI Muinasmaastikud Milline oli kalmete looduslik keskkond? Uurimised näitavad, et kalmete ehitamise ajal raiuti jätkuvalt loometsi ning üsna tõenäoliseks peetakse kalmete paiknemist hõredas metsas, mida võidi kasutada ka näiteks loomade karjatamiseks. Põlde hariti ilmselt kalmetest kaugemale jäävatel aladel. Kivikirstkalmetega samaaegsete asulakohtade arv on väga väike: Alates VIIKINGIAJAST (800–1050 pKr) hakkasid kogu Eesti alal üks asula oli järve lõunakaldal Kalamäel ning kaks põhjakaldal tekkima külad. Ka Kahala järve ääres said just siis alguse Kahala, Muuksis. Muuksi asulakohtadest üks asus praeguse küla tuu- Kalamäe ja Uuri küla. Küla oli ka praeguse Loo asunduse maadel mikus laugjal nõlval allikakoha lähedal. Teine oli paigas, mida jõe ääres. Need külad on olnud sellest ajast alates pidevalt asus- hiljem kasutati linnamäena. Mõlemast kohast on kogutud ajastule tatud. Nagu praegu, nii olid ka tolleaegsed külad erineva suuru- iseloomulikke savinõukilde. Tolleaegsed asulakohad olid ena- sega: kõige suurem oli Kahala järve edela- ja lõunakaldal asunud masti väikesed ja nende kultuurkiht õhuke, mistõttu arvatakse, Kahala küla, ka Kalamäe küla järvest lõunas oli üsna suur. et tegu oli üksiktalulise asustusega. Kuna põlluharimisviisiks oli alepõllundus, mille puhul õhukesed loopealsed mullad üsna ROOMA RAUAAJAST MUINASAJA LÕPUNI kiiresti välja kurnati ning uued põllud rajati, siis võis kogu EELROOMA RAUAAJA lõpule järgnenud sajandid on taas äärmiselt FOTO asustus olla küllaltki liikuv. MUINASAJA LÕPUSAJANDIL võeti uuesti kasutusele koht, mida praegu leiuvaesed. Rooma rauaaegseid (50–450 pKr) leide on saadud ühest tuntakse Muuksi linnamäena. Just siis ehitati õueala piiranud Uuri kalmest. Algsele pronksiaegsele(?) kivikirstkalmele on siin hil- paekividest vall, mille jäänuseid veel praegugi näha võib. Linnuse jem kivikonstruktsioone juurde ehitatud ning ka hauapanused platool tolleaegset kultuurkihti siiski leitud ei ole, võimalik, et viitavad rooma rauaaegsetele matustele. linnamäge kasutati mingiks selliseks tegevuseks, mis ei jätnud Millalgi KESKMISEL RAUAAJAL (450–800 pKr) peideti Uuri külas püsivaid jälgi. Näiteks on oletatud linnuseõue kasutamist lao- maasse ehete kogum. Ühtekokku oli maasse peidetud viis eset: platsina. Samast ajast pärinevaid leide on vähesel määral saadud kolm hõbedast kaelavõru, hõbesõle katke ja pronksist käevõru. ka lähedalasuvast Tsitre sadamakohast – võimalik, et linnamägi ja sadamakoht olid omavahel seotud. 5. ja 6. sajandil kasutati ka Tsitre küla rannaala muistse merelahe kaldal, kust ilmselt käidi merel. Praegu on omaaegne laht maa- Maastikul võib leida jälgi ka sel ajal aset leidnud põlluharimisest. Need on suuremad või väiksemad täielikult kamardunud põllu- Lahemaa rahvuspargi valitseja: tõusu tõttu jäänud kuivaks ning sealne sadamakohtki on nüüdsest Keskkonnaamet rannajoonest eemal. kivihunnikud ning madalad põllupeenrad. Sageli leidis maahari- +372 32 95 535 mine aset pronksiaegsete ja eelrooma rauaaegsete kivikalmete 45435 Palmse Need leiud näitavad, et kuigi tolleaegseid muistiseid pole kuigi ümbruses. Kuigi muistsete põldude rühmi võib leida nii Uurilt, www.keskkonnaamet.ee palju teada, on inimesed siin jätkuvalt elanud. Inimesed avaldasid Soorinnalt kui ka Muuksist, siis täpselt dateeritud on neist vaid www.lahemaa.ee ka sel ajal mõju keskkonnale – kuigi arheoloogilised leiud on vähe- Muuksi põllud. Viimased on tõendiks siin 13. sajandil aset leidnud sed, ei olnud Kahala järve ümbruse alad neil sajanditel asustamata. maaharimisest. Lahemaa RP külastuse korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus +372 3295 555 45435 Palmse www.rmk.ee Lisaks neile muististele on teada veel seitse lohukivi järve eri Siinsed külad ja nende suurused adramaades on mainitud nn Taani kallastelt. Lohukivi on selline kivi, mille pinda on inimesed hindamisraamatus – Põhja-Eestit 13. sajandi algupoolel ristimas käi- Muinsuskaitseamet teinud väikesi lohukesi. Need lohukesed on enamasti väikesed, nud Taani munkade poolt koostatud arveraamatus. Selles on märgi- www.muinas.ee läbimõõduga 3–5 cm, ja ümmarguse põhiplaaniga. Lohkude arv tud Kahala järve ümbruses järgmised külad: Uuri (Ueri), suurusega ühel kivil võib ulatuda ühest mitmekümneni ning erandjuhul 14 adramaad, Kalamägi (Kalameki) 5 adramaaga ning Kahala (Kaial) Tekst: Gurly Vedru MUUKSI mõnesajani. Kahala järve ümbruse lohukividel on lohke siiski 21 adramaaga. Kujundus ja kaart: Jaana Ratas üsna vähe ning kivide arvgi väga väike. Milliste mõtetega ini- Kaanefoto Endel Grensmann muinasmaastikud Kõikidelt nendelt külaasemetelt on kogutud rohkesti mitmesuguseid mesed kividele lohke tegid, ei ole teada. Samuti ei teata, ©Keskkonnaamet 2009 leide, kõige rohkem savinõude kilde. miks mõnele kivile lohke tehti ning teistele mitte. Uurijad on NB! Kui näed looduse või külastus- aegade jooksul neid lohke seostanud esivanemate kultusega, objektide kahjustamist, teavita sellest sündidega/surmadega, põlluharimisega, paleoastronoomiaga keskkonnainspektsiooni tel 1313 Lahemaa rahvuspark ja muuga. või muinsuskaitseametit tel 640 3050 AsulakohaAsulakoha dateering: dateering: soo Asulakoha dateering: soo infotahvelkivikalmekivikalme mesoliitilikummesoliitilikum Trükises kirjeldatakse Muuksi ümbruse inimasustust muinasaja Kolga laht looduslik maa looduslik maa kivikalmemuistsedmuistsed põllud põllud neoliitilikumneoliitilikum AEG JA INIMESED eri perioodidel.Konkreetsete mälestiste kohta saab põhjalikumat põllum. maa põllum. maa muistsedkultusekivikultusekivi põllud pronksiaegpronksiaeg teavet infotahvlitelt. Kasutades olemasolevaid teid ja radu, Tsitre paemurd Inimesed valivad endale elamiseks kohad, mis vastavad kõige paemurd kultusekiviohvrikiviohvrikivi eelrooma rauaaeg saate kavandada endale sobiva marsruudi. Soovituslik ligi viie hoonestus eelrooma rauaaeg paremini igapäevase elu vajadustele või mille lähiümbrus pakub Tsitre sadam hoonestus ohvrikivilinnus kilomeeri pikkune jalgsimatk võiks läbida Hundikangrud-Turje- teed linnus keskminekeskmine rauaaeg rauaaeg kõige soodsamaid võimalusi nende rahuldamiseks. Selline reegel teed linnuskalmistu kelder-Soorinna-Hundikangrud. matkarada kalmistu viikingiaegviikingiaeg kehtis juba kauges minevikus ning kuna inimene sõltus siis pal- matkarada kalmistuohverdamiskoht klint ohverdamiskoht muinasajamuinasaja lõpp lõpp juski ümbritsevast, oli see ilmselt oluliselt suurema tähtsusega jõgi,klint oja, kraav asulakoht keskaeg Kahala järve ümbrus (Kuusalu vald, Harjumaa) on aasta- ohverdamiskohtasulakoht keskaegkeskaeg kui praegu. See asukohavaliku põhimõte kajastub hästi ka Kahala tuhandeid olnud inimeste elupaigaks. Siinsed alad olid olulised “Turjekelder” infotahvelinfotahveljõgi, oja, kraav asulakohtsoovituslik marsruut LRPLRP piir piir Muuksi järve ümbruse muististe paiknemises. nii majanduslikult kui ka vaimses plaanis. Maastikon täis jälgi jõgi linnamägi oo seal elanud ja tegutsenud inimestest. Aegade jooksul maastikud dis Pu ümbruse kalmed – valdav enamik siinsetest kalmetest on maas- muutuvad, kuid suure-mad maastikuelemendid, nagu näiteks a j KIVIAEGNE ASUSTUSPILT tikul kohtades, kust avaneb veel praegugi vaade järvele. Osade o KOLGA veekogud ja klint jäävad harilikult püsima. Seega on just kalmete, näiteks Hundikangrute juurest oli veel 20. sajandi I maastik see, mis ühendab eri aegade inimesi. Kõik jäljed ei ole a Vanimad jäljed inimestest, kes järve ümbruses elasid, pärinevad g poolel võimalik järve näha, praegu varjab selle vaate rabamets. aga nähtavad, vaid osad neist jäävad varjatuks. Et sellistest n KESKMISEST KIVIAJAST (9000–4900 eKr). Tolleaaegsed inimesed olid I Selline kalmete paigutus annab alust oletada, et järv omas tolle- kohtadest infot saada, tuleb neid juba detailsemalt uurida. Mida kütid-kalurid ja korilased, kelle asulad paiknesid kõikjal veekogude aegsete inimeste jaoks sakraalset tähendust. kauem on mingit ala asustatud, seda rohkem on jälgi jäänud Loopealsed ääres, Kahala järve ümbrus ei olnud selles suhtes erand. Vesi oli PRONKSIAEG JA EELROOMA RAUAAEG ning seda erinevamad need on. vajalik igapäevaseks eluks, veekogudest ja nende kallastelt sai Siiski on Soorinna külas ja Loo asunduses kalmeid, mis jäävad PRONKSI- JA EELROOMA RAUAAJAL (1800 eKr–50 pKr) muutus Kahala täiendust toidulauale ning veekogud olid ka ühendusteedeks eri koh- looduses sellistesse paikadesse, kus järve pole võimalik näha. Läbi aegade on inimesed muutnud neid ümbritsevat keskkonda, järve ümbruse asustuspilt täielikult. Sellest ajavahemikust pärineb tade vahel. Järve sellel ajal ümbritsenud metsad pakkusid võima- Mõned neist kalmetest jäävad klindiastangu lähedale ning osa ning keskkond omakorda on mõjutanud inimesi. Nii on see enamik siinsetest kivikalmetest, mida on kokku u 250. Sellise lusi küttimiseks ning metsaandide korjamiseks. Lisaks saadi sealt ka kohta, kus puudus nii vaade järvele kui ka klindiserva lähedus. tänapäeval ning oli juba kauges minevikus: algseid metsi on “Hundi- kalmete kontsentratsiooniga on Kahala järve ümbrus ainulaadne mitmesuguseid igapäevaelus vaja minevaid materjale. Tööriistu valmis- Samas on need kalmed ühed suuremad kogu piirkonnas ning likvideeritud, nende asemele on tekkinud avarad loopealsed, kangrud” kogu Eestis, kus tänaseni säilinud kivikalmete arv on umbes 1000. tati enamasti kohapeal leiduvast materjalist, milleks oli peamiselt ilmselt just suuruse tõttu tuntakse neid Kuningakalmete nime kus hariti põldu ja kasvatati kariloomi ning kuhu ehitati teatud Harilikult koosnevad sellised rühmad 5–6 kalmest, ent Kahala järve “Kuningakalmed” Uuri kvarts. Lisaks on siinsetest asulakohtadest leitud ka üksikuid tule-
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Lisa 12. Õppeprogrammid
    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
    [Show full text]
  • Lisa 2. Loodushoiuobjektide Prioriteetsuse Hindamine
    Lisa 2. Loodushoiuobjektide prioriteetsuse hindamine RMK külastuskorralduslikust tegevusest tulenev prioriteetsuse hinnang (hinne 1- 5, kus 1 näitab väga kõrget prioriteetsust ja 5 väga madalat) antakse võttes aluseks külastajauuringu andmeid, loodushoiuobjektide külastatavust ja ligipääsetavust, maastiku atraktiivsust ja esteetilist väärtust puhkemaastikuna, eksponeeritavaid või säilitatavaid kaitseväärtusi, üle-eestilist või rahvusvahelist tähtsust, paiknemist matkateel, paiknemist majandusmetsas, loodushariduslikku tähtsust (programmide, ürituste korraldamise koht) jms. Prioriteetsuse hinnangu selgituse lahtris on selgitatud lühidalt põhiaspektid, millele hinnang tugineb. Hinnangufaktorid kirjeldada olulisuse järjekorras (üle- eestiline tähtsus, kõrge külastatavus, tugifunktsioon, kaitseväärtuste eksponeerimine ja säilitamine, loodushariduslik väärtus jms või siis põhjendus miks on hinnang madal). Loodushoiuobjektid on tabelis reastatud prioriteetsuse hinnangu järjekorras, üldjuhul suurema külastusmahuga loodushoiuobjektid eespool. Erandiks on matkatee, mis seob üle Eesti objekte. Kui loodushoiuobjektid moodustavad kogumeid (üks loodushoiuobjekt on teisele nö tugifunktsiooniks), siis on need koondatud tabelis kokku (näiteks matkarada ja raja alguses paiknev lõkkekoht, telkimisala ja telkimisala tegevusi laiendav matkarada jms). 1- väga kõrge 2- kõrge 3- keskmine 4- madal 5- väga madal Lahemaa rahvuspark Loodushoiuobjektid Prioriteetsuse Paikneb Prioriteetsuse hinnangu selgitus (prioriteetsuse alusel hinnang matkateel reastatud) RMK
    [Show full text]
  • Tsitre Piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu Vallas
    Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 1 / 44 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” Tsitre piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu vallas Sisukord 1. Kohustuslikud andmed .............................................................................................. 2 2. Asukoha skeemid ...................................................................................................... 3 3. Fotod.......................................................................................................................... 6 4. Täiendav info........................................................................................................... 42 Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste 2014 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 2 / 44 1. Kohustuslikud andmed 1.1 Algne nimetus 6. piirivalvesalga 11. piirivalvekordon (Pjotr Rodionovi nim), s/o 2294-M, kutsung „Stražnik” 1.2 Hilisem(ad), sh praegune(sed) nimetus(ed) 1.3 Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla. Lähiaadress: Tsitre piirivalve objekti (2,8 ha), tunnus: 35203:001:0037 1.4 Koordinaadid 59°31′5.07″, 25°31′0.01″ 1.5 Algne teave, sh ajalugu 1.6 Praegune funktsioon Erastati 2008. aastal, kavas ümber ehitada puhkemajadeks. 1.7 Seisukorra hinnang 1.8 Ümbruse lühikirjeldus Kaugus merest 150 m. Kordonist 300 m läänes on randa suunduva tee ääres lagendikul betoonplaatidega kaetud 10x10 m plats. 1.9 Joonised Hoonete ja asukoha skeemid (6) 1.10
    [Show full text]
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
    [Show full text]
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Ja Mäeveeru (35203:001:0123) Maaüksuste Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna külas paiknevate Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Tellija: OÜ Oldekop Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee Vastutavad täitjad: Tanel Esperk Elar Põldvere Tartu 2008 -2009 2 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. 5 1. Üldosa ............................................................................................................... 7 1.1. Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus .......................................................................7 1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ning seos teiste kehtivate planeeringutega ........8 1.2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega ....................................................8 1.2.2. Seos Kuusalu valla arengudokumentidega ....................................................... 10 1.2.3. Seos õigusaktidega .......................................................................................... 11 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus .......... 13 2.1. Teostatud uuringud ................................................................................................. 13 2.2. Detailplaneeringu mõjuala kirjeldus ......................................................................
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2013 – 2024
    KUUSALU VALLAVALITSUS LISA Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrusele nr 10 KUUSALU VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013 – 2024 Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ 2013 Kuusalu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013-2024 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS............................................................................................ 5 2.1. EUOOPA LIIDU DIREKTIIVID...................................................................5 2.2. EESTI SEADUED ................................................................................6 2.3. VABARIIGI VALITSUSE JA MINISTRITE MÄÄRUED ...........................................8 2.4. ARENGUAVAD, UURINGU JA PLANEERINGUD ...............................................9 2.5. DETAILPLANEERINGUD ........................................................................11 2.6. STANDARDID ...................................................................................13 2.7. KUUALUVALLA ÕIGUAKTID ................................................................13 3. VEERESSURSID JA -KASUTUS ..................................................................... 15 3.1. PÕHJAVEEVARUDE UUINGUD ................................................................15 3.2. VEE ERIKASUULOAD ........................................................................16 3.3. PÕHJAVEE KVALITEET..........................................................................20 4. UURINGUD
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite.
    [Show full text]