Milline oli kalmete looduslik keskkond? Uurimised näitavad, et kalmete ehitamise ajal raiuti jätkuvalt loometsi ning üsna tõenäoliseks peetakse kalmete paiknemist hõredas metsas, mida võidi kasutada ka näiteks loomade karjatamiseks. Põlde hariti ilmselt kalmetest kaugemale jäävatel aladel. Kivikirstkalmetega samaaegsete asulakohtade arv on väga väike: Alates VIIKINGIAJAST (800–1050 pKr) hakkasid kogu Eesti alal üks asula oli järve lõunakaldal Kalamäel ning kaks põhjakaldal tekkima külad. Ka Kahala järve ääres said just siis alguse Kahala, Muuksis. Muuksi asulakohtadest üks asus praeguse küla tuu- Kalamäe ja Uuri küla. Küla oli ka praeguse Loo asunduse maadel mikus laugjal nõlval allikakoha lähedal. Teine oli paigas, mida jõe ääres. Need külad on olnud sellest ajast alates pidevalt asus- hiljem kasutati linnamäena. Mõlemast kohast on kogutud ajastule tatud. Nagu praegu, nii olid ka tolleaegsed külad erineva suuru- iseloomulikke savinõukilde. Tolleaegsed asulakohad olid ena- sega: kõige suurem oli Kahala järve edela- ja lõunakaldal asunud masti väikesed ja nende kultuurkiht õhuke, mistõttu arvatakse, Kahala küla, ka Kalamäe küla järvest lõunas oli üsna suur. et tegu oli üksiktalulise asustusega. Kuna põlluharimisviisiks oli alepõllundus, mille puhul õhukesed loopealsed mullad üsna ROOMA RAUAAJAST MUINASAJA LÕPUNI kiiresti välja kurnati ning uued põllud rajati, siis võis kogu EELROOMA RAUAAJA lõpule järgnenud sajandid on taas äärmiselt FOTO asustus olla küllaltki liikuv. MUINASAJA LÕPUSAJANDIL võeti uuesti kasutusele koht, mida praegu leiuvaesed. Rooma rauaaegseid (50–450 pKr) leide on saadud ühest tuntakse Muuksi linnamäena. Just siis ehitati õueala piiranud Uuri kalmest. Algsele pronksiaegsele(?) kivikirstkalmele on siin hil- paekividest vall, mille jäänuseid veel praegugi näha võib. Linnuse jem kivikonstruktsioone juurde ehitatud ning ka hauapanused platool tolleaegset kultuurkihti siiski leitud ei ole, võimalik, et viitavad rooma rauaaegsetele matustele. linnamäge kasutati mingiks selliseks tegevuseks, mis ei jätnud Millalgi KESKMISEL RAUAAJAL (450–800 pKr) peideti Uuri külas püsivaid jälgi. Näiteks on oletatud linnuseõue kasutamist lao- maasse ehete kogum. Ühtekokku oli maasse peidetud viis eset: platsina. Samast ajast pärinevaid leide on vähesel määral saadud kolm hõbedast kaelavõru, hõbesõle katke ja pronksist käevõru. ka lähedalasuvast Tsitre sadamakohast – võimalik, et linnamägi ja sadamakoht olid omavahel seotud. 5. ja 6. sajandil kasutati ka Tsitre küla rannaala muistse merelahe kaldal, kust ilmselt käidi merel. Praegu on omaaegne laht maa- Maastikul võib leida jälgi ka sel ajal aset leidnud põlluharimisest. Need on suuremad või väiksemad täielikult kamardunud põllu- Lahemaa rahvuspargi valitseja: tõusu tõttu jäänud kuivaks ning sealne sadamakohtki on nüüdsest Keskkonnaamet rannajoonest eemal. kivihunnikud ning madalad põllupeenrad. Sageli leidis maahari- +372 32 95 535 mine aset pronksiaegsete ja eelrooma rauaaegsete kivikalmete 45435 Palmse Need leiud näitavad, et kuigi tolleaegseid muistiseid pole kuigi ümbruses. Kuigi muistsete põldude rühmi võib leida nii Uurilt, www.keskkonnaamet.ee palju teada, on inimesed siin jätkuvalt elanud. Inimesed avaldasid Soorinnalt kui ka Muuksist, siis täpselt dateeritud on neist vaid www.lahemaa.ee ka sel ajal mõju keskkonnale – kuigi arheoloogilised leiud on vähe- Muuksi põllud. Viimased on tõendiks siin 13. sajandil aset leidnud sed, ei olnud Kahala järve ümbruse alad neil sajanditel asustamata. maaharimisest. Lahemaa RP külastuse korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus +372 3295 555 45435 Palmse www.rmk.ee Lisaks neile muististele on teada veel seitse lohukivi järve eri Siinsed külad ja nende suurused adramaades on mainitud nn Taani kallastelt. Lohukivi on selline kivi, mille pinda on inimesed hindamisraamatus – Põhja-Eestit 13. sajandi algupoolel ristimas käi- Muinsuskaitseamet teinud väikesi lohukesi. Need lohukesed on enamasti väikesed, nud Taani munkade poolt koostatud arveraamatus. Selles on märgi- www.muinas.ee läbimõõduga 3–5 cm, ja ümmarguse põhiplaaniga. Lohkude arv tud Kahala järve ümbruses järgmised külad: Uuri (Ueri), suurusega ühel kivil võib ulatuda ühest mitmekümneni ning erandjuhul 14 adramaad, Kalamägi (Kalameki) 5 adramaaga ning Kahala (Kaial) Tekst: Gurly Vedru MUUKSI mõnesajani. Kahala järve ümbruse lohukividel on lohke siiski 21 adramaaga. Kujundus ja kaart: Jaana Ratas üsna vähe ning kivide arvgi väga väike. Milliste mõtetega ini- Kaanefoto Endel Grensmann muinasmaastikud Kõikidelt nendelt külaasemetelt on kogutud rohkesti mitmesuguseid mesed kividele lohke tegid, ei ole teada. Samuti ei teata, ©Keskkonnaamet 2009 leide, kõige rohkem savinõude kilde. miks mõnele kivile lohke tehti ning teistele mitte. Uurijad on NB! Kui näed looduse või külastus- aegade jooksul neid lohke seostanud esivanemate kultusega, objektide kahjustamist, teavita sellest sündidega/surmadega, põlluharimisega, paleoastronoomiaga keskkonnainspektsiooni tel 1313 Lahemaa rahvuspark ja muuga. või muinsuskaitseametit tel 640 3050 AsulakohaAsulakoha dateering: dateering: soo Asulakoha dateering: soo infotahvelkivikalmekivikalme mesoliitilikummesoliitilikum Trükises kirjeldatakse Muuksi ümbruse inimasustust muinasaja Kolga laht looduslik maa looduslik maa kivikalmemuistsedmuistsed põllud põllud neoliitilikumneoliitilikum AEG JA INIMESED eri perioodidel.Konkreetsete mälestiste kohta saab põhjalikumat põllum. maa põllum. maa muistsedkultusekivikultusekivi põllud pronksiaegpronksiaeg teavet infotahvlitelt. Kasutades olemasolevaid teid ja radu, Tsitre paemurd Inimesed valivad endale elamiseks kohad, mis vastavad kõige paemurd kultusekiviohvrikiviohvrikivi eelrooma rauaaeg saate kavandada endale sobiva marsruudi. Soovituslik ligi viie hoonestus eelrooma rauaaeg paremini igapäevase elu vajadustele või mille lähiümbrus pakub Tsitre sadam hoonestus ohvrikivilinnus kilomeeri pikkune jalgsimatk võiks läbida Hundikangrud-Turje- teed linnus keskminekeskmine rauaaeg rauaaeg kõige soodsamaid võimalusi nende rahuldamiseks. Selline reegel teed linnuskalmistu kelder-Soorinna-Hundikangrud. matkarada kalmistu viikingiaegviikingiaeg kehtis juba kauges minevikus ning kuna inimene sõltus siis pal- matkarada kalmistuohverdamiskoht klint ohverdamiskoht muinasajamuinasaja lõpp lõpp juski ümbritsevast, oli see ilmselt oluliselt suurema tähtsusega jõgi,klint oja, kraav asulakoht keskaeg Kahala järve ümbrus (Kuusalu vald, Harjumaa) on aasta- ohverdamiskohtasulakoht keskaegkeskaeg kui praegu. See asukohavaliku põhimõte kajastub hästi ka Kahala tuhandeid olnud inimeste elupaigaks. Siinsed alad olid olulised “Turjekelder” infotahvelinfotahveljõgi, oja, kraav asulakohtsoovituslik marsruut LRPLRP piir piir Muuksi järve ümbruse muististe paiknemises. nii majanduslikult kui ka vaimses plaanis. Maastikon täis jälgi jõgi linnamägi oo seal elanud ja tegutsenud inimestest. Aegade jooksul maastikud dis Pu ümbruse kalmed – valdav enamik siinsetest kalmetest on maas- muutuvad, kuid suure-mad maastikuelemendid, nagu näiteks a j KIVIAEGNE ASUSTUSPILT tikul kohtades, kust avaneb veel praegugi vaade järvele. Osade o KOLGA veekogud ja klint jäävad harilikult püsima. Seega on just kalmete, näiteks Hundikangrute juurest oli veel 20. sajandi I maastik see, mis ühendab eri aegade inimesi. Kõik jäljed ei ole a Vanimad jäljed inimestest, kes järve ümbruses elasid, pärinevad g poolel võimalik järve näha, praegu varjab selle vaate rabamets. aga nähtavad, vaid osad neist jäävad varjatuks. Et sellistest n KESKMISEST KIVIAJAST (9000–4900 eKr). Tolleaaegsed inimesed olid I Selline kalmete paigutus annab alust oletada, et järv omas tolle- kohtadest infot saada, tuleb neid juba detailsemalt uurida. Mida kütid-kalurid ja korilased, kelle asulad paiknesid kõikjal veekogude aegsete inimeste jaoks sakraalset tähendust. kauem on mingit ala asustatud, seda rohkem on jälgi jäänud Loopealsed ääres, Kahala järve ümbrus ei olnud selles suhtes erand. Vesi oli PRONKSIAEG JA EELROOMA RAUAAEG ning seda erinevamad need on. vajalik igapäevaseks eluks, veekogudest ja nende kallastelt sai Siiski on Soorinna külas ja Loo asunduses kalmeid, mis jäävad PRONKSI- JA EELROOMA RAUAAJAL (1800 eKr–50 pKr) muutus Kahala täiendust toidulauale ning veekogud olid ka ühendusteedeks eri koh- looduses sellistesse paikadesse, kus järve pole võimalik näha. Läbi aegade on inimesed muutnud neid ümbritsevat keskkonda, järve ümbruse asustuspilt täielikult. Sellest ajavahemikust pärineb tade vahel. Järve sellel ajal ümbritsenud metsad pakkusid võima- Mõned neist kalmetest jäävad klindiastangu lähedale ning osa ning keskkond omakorda on mõjutanud inimesi. Nii on see enamik siinsetest kivikalmetest, mida on kokku u 250. Sellise lusi küttimiseks ning metsaandide korjamiseks. Lisaks saadi sealt ka kohta, kus puudus nii vaade järvele kui ka klindiserva lähedus. tänapäeval ning oli juba kauges minevikus: algseid metsi on “Hundi- kalmete kontsentratsiooniga on Kahala järve ümbrus ainulaadne mitmesuguseid igapäevaelus vaja minevaid materjale. Tööriistu valmis- Samas on need kalmed ühed suuremad kogu piirkonnas ning likvideeritud, nende asemele on tekkinud avarad loopealsed, kangrud” kogu Eestis, kus tänaseni säilinud kivikalmete arv on umbes 1000. tati enamasti kohapeal leiduvast materjalist, milleks oli peamiselt ilmselt just suuruse tõttu tuntakse neid Kuningakalmete nime kus hariti põldu ja kasvatati kariloomi ning kuhu ehitati teatud Harilikult koosnevad sellised rühmad 5–6 kalmest, ent Kahala järve “Kuningakalmed” Uuri kvarts. Lisaks on siinsetest asulakohtadest leitud ka üksikuid tule-