DOCSLIB.ORG

Külade Spordipäeval Pärast Aastaid Kestnud Pausi Toimus Võsu Spordihoones Taas Külade Spordipäev

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Külade Spordipäeval Pärast Aastaid Kestnud Pausi Toimus Võsu Spordihoones Taas Külade Spordipäev Nr 4 APRILL 2016 Külade spordipäeval Pärast aastaid kestnud pausi toimus Võsu spordihoones taas külade spordipäev. Võisteldi koroonas, kabes, korvpalli vabavisetes, nooleviskes ja kombineeritud teatevõistlustes. Meeleoluka spordipäeva lõpetas parima tulemusega Vergi, kes küla esindaja Tarmo Nuija sõnul on parima küla tiitli võitnud viiel korral. Tihedas punkt-punkti heitluses sai teise koha Sakussaare küla Võhma ees. Neljandaks jäi Käsmu, järgnesid Vihula VV ja Võsu. Käsmu ja Sakussaare mõõtu võtmas „trips-traps-trullis”. Kabevõistluse võitja Tarmo Nuija Vergist (paremal) ja Vihula VV teisele kohale kabetanud Urmas Osila Arno Pärna tõi Võhma külale koroonas teise koha punktid. seisu analüüsimas, mängu jälgivad kabekohtuniku rollis olnud Valdek Kilk ja Andres Truman. Palmsekad panid Jüriööjooksu kinni 22. aprillil Sagadi mõisa tiigi ümber toimunud Jüriöö teatejooksul startis kuus võistkonda. Stardipaugu laskis Peeter Hussar. Jooksu võitsid Palmsekad, eelmise aasta võitjad Helena ja sõbrad saavutasid igati tubli teise koha võistkonna Oravad ja sõbrad ees. Võistlust aitas korraldada Sagadi Mõis. Rohkem pilte aadressil www.facebook.com/Võsu- Spordihoone- 1709807102628263 2 VIHULA VALLA LEHT APRILL 2016 Raamatuesitlus Võsu sadamas toimub ETV saate Võsu sadamas Karepal Suvenaabrid lindistus lisakohad Pühapäeval, 19. juunil algusega kell Rannaääre, Kalle ja Indrek Tetsmann ja 16.00 toimub Võsu sadamas ETV Toomas Vanem. Võsu sadamasse paigutati kolmas saate Suvenaabrid lindistus, kus Päeva sisukamaks muutmiseks soovime ujuvkai ja seega tekkis täiendavalt kohti korraldada laada, kus aukohal kohalik söök, omavahel võtavad mõõtu Haljala ja alustele. Sooviavaldusi saab esitada Vihula valla laulukoorid. jook, käsitöö... aadressil: [email protected] Täpsem info laada kohta ja registree- Lisaks eelmisel aastal pakutud Külalisesinejaks on Anne Veski. rumine [email protected] Saatejuhid on Gerli Padar ja Jüri Tule sinagi! teenustele lisandub sel aastal võimalus Aarma, sündmuse programmijuht Reet Kaamerad käivituvad iga ilmaga! kasutada duzzi. Sadam alustab tegevust Linna ja saateansambel koosseisus Andrus esimesel mail. Laupäeval, 2. aprillil toimus Karepa rahva- Vihula valla IV seeriavõistluse võit läks majas kohtumine raamatu „Salapärane Rutja rannikualal Eesti“ autori Marko Kalduriga. Kadrinasse Raamatus „Salapärane Eesti” on kirja Eesti Kaitseväe pandud paljudelt inimestelt kuuldud kum- malised ja seletamatud kogemused sala- 24. aprillil toimunud Vihula valla IV esikoha Arkadi Mašegirov, teise Kunnar õhutõrjepataljoni pärastest ja müstilistest paikadest Eestis. seeriavõistluse seitsmenda etapi võitis sel Vahtras ja kolmanda Avo Seidelberg. Leida võib kõike: õudseid juhtumeid, hooajal esmakordselt võistlustel osalenud Vihula valla parimaks osutus Allar õppus vaimude ja haldjate vempe või hoopistükkis Liisi Koit Pärnu-Jaagupist. Teiseks jäi Raudla, teine Tõnis Sang ja kolmas Aarne Jaanus Lokotar Kadrina LTKst ja kolman- Idavain. inimeste kätetööd. Arvukalt on lugusid Ajavahemikul 04.-07.05.2016 toimub daks Ülle Vilba Võsu LTKst. Parim Järgmise hooaja seeriavõistlus on juube- nõukogude ajast, kui suur salastatus palju Rutja rannikualal Eesti Kaitseväe 1. noormängija oli Jan-Erik Nermann lihõnguline viies. Alustame nagu juba jalaväe-brigaadi õhutõrjepataljoni spekulatsioone ja kuulujutte sünnitas. Iga Nõmme lauatenniseklubist. Tasub märkida, traditsiooniks saanud septembri viimasel juhtumi juurde on kogutud ajaloolisi fakte, õppus. Maa-alasid kasutatakse õhutõrje- et Jan-Eriku lauatennisisti tee algas aastaid pühapäeval. Lauatennise treeningud aga pataljoni lahinglaskmiste läbiviimiseks. teaduslikke hüpoteese või infokildusid, mis tagasi just Võsult. Parim naismängija oli jätkuvad mais nagu tavaliselt teisipäeava ja aitavad lahti seletada mitme senini saladusse Ketrin Salumaa ja veteran Oleg Safonov, neljapäeva õhtul. jäänud sündmuse põhjuseid. Millal lõpeb mõlemad Pärnu-Jaagupist. Võsu LTK parim reaalsus ja kust algab legend, jääb juba lugeja oli sel korral Janek Seidelberg. otsustada. Seitsmeetapilise seeriavõistluse üld- Meile ligematest paikadest on raamatus arvestuses loeti kokku viie parima etapi Rutja, Vihula mõis ja Käsmu. tulemused ja üldvõitjaks tunnistati Jaanus Esinemise käigus rääkis autor raamatu Lokotar, teine Janek Seidelberg ja kolmas saamisloost ning kirjutamise käigus kogetud Sergei Vasiljev Maardust. kummalistest juhtumitest. Lisaks veel ka Sarja naiste esikoht läks kindlalt Ülle salapärastest sündmustest ning põnevatest Vilbale. Teiseks jäänud Reelica Hansonil paikadest, mis sedapuhku raamatukaante Aserist jäi kahjuks üks etapp üldvõidu vahele ei jõudnud. Omalt poolt lisasime saavutamisest puudu. Jaanus Lokotar. Foto: Tõnis Sang mõned kohalikud lood, mille autor lähema Noorte tiitlid läksid sel hooajal tublilt vaatluse alla lubas võtta. Huvitava jutuga osalenud Loksa poistele: esi- möödus plaanitud tunni asemel kaks. mene Martti Neidla, teine Raamatu autor Marko Kaldur on vara- Andrei Bekker ja kolmas semalt välja andnud arvukalt reisikirja- Kristjan Tarning. Külade spordipäeva abilisi raamatuid ja reisijuhte: „Rännates läbi Veteranide arvestuses sai Anne Reinhold Eestimaa”, „Avastades Eestimaad”, „Siin- ja Liis Reier sealpool maanteed: Piibe maantee”, „Reis Andrus Aasmäe ümber Eestimaa”, „Valge Tähekiire seik- Arno Pärna lused”, „Aasta ringi Eestis ringi”. Valdek Kilk Andres Truman Ene Loo Tarmo Nuija Raamatukogu juhataja Kristina Kask Paadid rannas Jüriööjooksu abilisi Krista Keedus Peeter Hussar Vallavalitsuse korraldusega nr 156 12.04 2016 on kadastriüksustel Võsu rand 1 ja Jüri Teppe Võsu rand 2 keelatud sõita liiklus- Ivica Ednaševsky vahendiga ranna-aladele ja vette ning paatide veeskamine ja hoidmine ranna- Võsu Spordihoone alal. Vihula valla kaaluritel on võimalik Võsu spordihoone võtab tööle koristaja alates 25.07.2016. Info tel.: 502 0612 paatide veeskamisel kasutada tasuta sadama slippi. Hajaasustuse programm toetab elutingimuste parandamist maal Kohtumine 2016. aastal toetab riik hajaasustuses elavaid • kanalisatsioonisüsteemid taotlusvormid on kättesaadavad Ettevõtluse majapidamisi enam kui 1,2 miljoni euroga. • juurdepääsuteed Arendamise Sihtasutuse kodulehel. Riigikogu liikme Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja • autonoomsed elektrisüsteemid Maakondlik programmi kontaktisik on kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suu- Hajaasustuse programmi rahastatakse Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planee- Jaanus Karilaiuga rele teele viiva juurdepääsutee või paigal- Eesti riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste ringuosakonna peaspetsialist Mari Knjazev, dada autonoomseid elektrisüsteeme. Riigi eelarvetest. Toetuse summast, mis on maksi- tel 325 8013, e-post: mari.knjazev@laane- Reedel, 6. mail kell toetusele lisandub kohaliku omavalit-suse maalselt 66,67% abikõlblikest kuludest, viru.maavalitsus.ee. 16 toimub Võsu Ran- toetus ning kolmandiku kogumaksumusest tuleb 50% riigilt ja 50% kohalikelt omavalit- Vihula Vallavalitsuse kontaktisik on naklubis kohtumine panustab taotleja ise. sustelt. Toetuse maksimaalne suurus on 6500 keskkonnaspetsialist Sulev Kiviberg, tel Riigikogu liikme ja Lääne-Viru maavanem kuulutab Lääne- eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja 3258643, Eesti Keskerakonna Virumaal hajaasustuse programmi 2016. kaastaotleja rahaline oma- ja kaasfinant- e-post: [email protected] aseesimehe Jaanus aasta vooru avatuks alates 28. märtsist seering abikõlblike kulude osas peab olema Karilaiuga. Jaanus 2016. a. vähemalt 33,33% ning toetus ei saa olla Hajaasustuse programmi 2016. aasta on lootustandev noo- Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi suurem kui 2/3 projekti üldmaksumusest, vooru infopäev toimub 28. aprillil 2016. a. rema põlvkonna po- esitada Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, seega taotleja peab arvestama vähemalt 1/3 algusega kell 15:00 Lääne-Viru maavalit- liitik, kellele on en- Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, osas oma rahalise panusega. suse suures saalis (II korrus). nustatud selles valdkonnas suurt tulevikku. Vinni, Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja Maksimaalse toetuse summa arvuta- Kõik huvilised on oodatud kaasa valdade hajaasustuses asuvate majapida- misel võetakse arvesse nii eelmistest haja- mõtlema teemal „Olukorrast riigis. Näiline miste alalised elanikud. Taotleja elukoht asustuse programmi voorudest kui ka ja tegelikkus.” rahvastikuregistri alusel peab olema sama aastatel 2010-2012 hajaasustuse elektri- Üheskoos saame kohvi- ja kringlilauas majapidamine, millele toetust taotletakse ja programmist ja veeprogrammist saadud Vihula vallaelanikele olulisi probleeme registrikanne ei saa olla hilisem kui toetuse summa. parlamendisaadikule tutvustada, et neile 01.01.2016. Taotlusi võetakse vastu alalise elukoha kõrgeimal tasandil lahendusi leida. Programmist toetatakse järgmisi vald- järgses kohalikus omavalitsuses. Taotluste Tasub tulla! kondi : esitamise lõpptähtaeg on 31. mai 2016. a. Keskerakond • veesüsteemid Programmdokument, lisamaterjalid ja APRILL 2016 VIHULA VALLA LEHT 3 22. märtsi 2016 istungi nr 12 kokkuvõte projekti koostamiseks. erandkorras vabastamiseks Vihula küla Poe kinnistu 1. Kehtestada koduteenuste loetelu, tasuliste sotsiaal- 10. Väljastada ehitusluba Võsu-Käsmu jalg- ja jalgrattatee omanikule. Mitte nõustuda Karepa küla Villa-Valli teenuste hinnad ja eluruumi kohandamise teenuse ehitamiseks. Väljastada ehitusluba Võsu alevikus Mere tn kinnistu omaniku esindaja taotlusega korraldatud piirmäär. 64a kinnistule elamu ehitamiseks. jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks. 2. Korraldada avatud hankemenetlusena riigihange 11. Võsu-Käsmu
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • 26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 1 x CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 35 x 1 Narva x yht. 180; 160 Rutja 215 2 x CYGCYG Joutsen laululuik x 1p 4m Tigapõllu 5 CYG SP Joutsenlaji luik x 6 6 3 x ANSFAB Metsähanhi rabahani x 4 x 1 Rutja 5 ANS SP Harmaahanhilaji hani x 15 Saka 15 4 x BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 4000 x 150 Saka, yht. 500 x yht 430 4900 5 x BRABER Sepelhanhi mustlagle x 12 Saka 12 BRA SP Tummahanhilaji lagle 6 x TADTAD Ristisorsa ristpart x 2, 2, 1 x 1 x 3, 2, 4, 1 16 7 x ANAPEN Haapana viupart x yht. 5 5 8 x ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 40 x 1/1 42 9 x ANACRE Tavi piilpart x 4/ Paljassaare x 5 Rutja, 1 10 10 x ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x yht. 130 x 35 x 70 235 11 x ANAQUE Heinätavi rägapart x 1/ Pannjärv rist 1 12 x ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 1/Võsu 1 13 x AYTFER Punasotka punapea-vart x 2/2 Paljassaare 4 14 x AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 60 60 15 x AYTMAR Lapasotka merivart x 25 Võsu 25 AYT SP Sotkalaji vart 5 6 16 x SOMMOL Haahka hahk x 3/1 Tallinna satama, 8 Paljassaare x yht. 25 37 17 x CLAHYE Alli aul x 7 Paljassaare x yht. 100 100 18 x MELNIG Mustalintu mustvaeras x 20 Saka x 2/1 Narva x 7000 7000 19 x MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Saka x 10 Saka x 2p 8m Vainupea 22 20 x BUCCLA Telkkä sotkas x yht 180 x 25 x 200 300 21 x MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 18 x 10 28 22 x MERMER Isokoskelo jääkoskel x 10 x 5 Narva, 3 Saka x 25 43 23 x TETRIX Teeri teder x 1 Saka 1 24 x GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 7W 4E 11 25 x GAVARC Kuikka järvekaur
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Integrated Coastal Zone Management
    SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Conducted by: Maila Kuusik (Estonian University of Life Sciences, [email protected]), Tarmo Pikner (Tallinn University, [email protected]), Anu Printsmann (Tallinn University, [email protected]) and Janar Raet (Estonian University of Life Sciences, [email protected]) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik The project involved partners: Estonian University of Life Sciences, Tallinn University, University of Turku, Finnish Environment Intitute, and Regional Council of Satakunta SustainBaltic is funded by the European Regional Development Fund under the Central Baltic Programme 2014–2020 Tallinn 2018 EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Photo: Karl-K. Videvik EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Content Introduction 4 1. ABOUT THE ICZM PLAN FOR THE LÄÄNE-VIRU CASE AREA 5 1.1 Selection and scope of the case area 5 1.2 The relations of the management plan with spatial strategies, and its possible applications 6 1.3 The process of the Lääne-Viru case area management plan and the participation of stakeholders 7 2. CURRENT SITUATION 7 2.1 Possible contradictions and relationships between the fields of activities 8 3. VISIONS FOR THE FUTURE 10 4. MANAGEMENT PLAN ACTIVITIES 10 4.1 Recreation 11 4.1.1 Coastal bathing sites 12 4.1.2 Hiking trails 14 4.1.3 State forests of increased public interest 15 4.2 Mobility 16 4.2.1 Access to the sea and connections 17 4.2.2 Small-craft harbours 17 4.2.3 Cycle and pedestrian tracks 19 4.2.4 Maritime rescue and security 19 4.3 Communities and entrepreneurship based on the regional specifics 20 4.3.1 Coastal fishing 20 4.3.2 Community-based entrepreneurship 22 4.3.3 Residential building areas 23 5.
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021– 2030 Lisa |
    Haljala valla arengukava 2021– 2030 Lisa | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ............................................................................................... 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid ..................................................................................................... 3 1.1.1 Euroopa 2019 - 2024 ........................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ................................................................................ 5 1.2 Riiklikud dokumendid ............................................................................................................. 6 1.2.1 Strateegia „Eesti 2035“ .................................................................................................... 6 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ................................................................................. 6 1.3 Regionaalsed dokumendid ...................................................................................................... 7 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ............................................................................. 7 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering .............................................................................. 8 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ........................................................................................ 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Maakonnaplaneering 2030+
    LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS RAKVERE 2019 2 Kaanefoto – Avo Seidelberg 3 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................6 1.1 Seosed kehtivate maakonnatasandi planeeringutega ...................................................................7 2. Maakonna ruumilise arengu suundumused ja eesmärgid ...............................................................9 2.1 Olulisemad ruumilise mõjuga globaalsed suundumused (trendid), mis mõjutavad Lääne-Viru maakonda. ............................................................................................................................................9 2.1.1 Üleminek teadmispõhisele majandusele ja IT lahenduste levik .............................................9 2.1.2 Rahvastiku vähenemine, vananemine ja hõbemajanduse ennakkasv ................................. 10 2.1.3 Üldine linnastumine ............................................................................................................. 10 2.1.4 Kasvav mobiilsus .................................................................................................................. 11 2.1.5 Kliima muutumine ................................................................................................................ 11 2.1.6 Rohelise majanduse ennakkasv ja üleminek taastuvenergia kasutamisele ning ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Martsvihula W
    Nr 3 MÄRTS 2008 Sportlik naistepäev Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed liikmed külastasid valda Veebruari lõpus olid Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed külas Lääne- Virumaa omavalit- sustes. 29. veebruaril külastasid Vilja Savisaar, Kadri Must, Kalev Kallo ja Aivar Riisalu meie valda. Kuna päev pidi tulema neil sisukas ja kiire, siis said nad olla meil vaid 1, 5 tundi. Sellest enamik aega kulus kohtumisele vallavanema ja elanikega. Riigikogu liikmed olid väga huvitatud meie valla igapäevaelust. Küsimusi esitati rahalise toimetuleku, valla haridus- asutuste ja teiste probleemide kohta. Aivar Riisalu meenutas, kuidas ta sügisel Palmse mängurühma soolaleivapeole tuli. Sellega seoses oli ta rõõmsalt üllatunud, et lastele ikkagi teised ruumid leiti. Kiirvisiit tehti Võsu Põhikooli ja Spordihoonesse. Viimane avaldas külalistele tugevat muljet. Nad ei jätnud märkimata, et oma viie-aastase eluea kohta näeb maja välja nagu uus. Ning jõusaal on sisustatud äärmiselt heal Üldkokkuvõttes kolmandaks jäänud Võhma küla sai kõieveos neljanda koha. Kõit veeti sokkis. tasemel. Ka kooliruumide kohta ei kuulnud muud, kui Traditsiooniks saanud külade spordipäev toimus sel aastal naistepäeval. Võisteldi kaheksal alal – mis, tõsi küll, kuulusid kiitvaid sõnu. Nad imetlesid võimalust õppida klassis, pigem seltskondliku meelelahutuse kui tõsise spordi valdkonda – viieliikmeliste võistkondadena. Naistepäeva puhul tehti kus on vaid kolm-neli last. võistkondade naisliikmetele mõningaid soodustusi. Kolmandat aastat järjest tunnistati spordipäeva parimaks külaks Vergi, Kokkuvõttes ütlesid riigikogulased, et nende külas- järgnesid Võsu ja Võhma. Eriauhinna vääriliseks tunnistati Sakussaare küla, kes esines tervenisti kahe viieliikmelise käigu eesmärk polnudki probleemide kohene lahen- võistkonnaga. Külas on elanikeregistri andmeil 19 elanikku. Külade spordipäev on saanud meeldivaks traditsiooniks, kuhu damine, vaid enda kurssi viimine omavalitsuste olu- tullakse kogu perega, kas siis osalema või kaasa elama.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021-2030
    HALJALA VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 HALJALA VALLAVALITSUS HALJALA VALLAVOLIKOGU 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 Põhimõisted .......................................................................................................................................... 4 I LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜS ..................................................................................................... 5 1.1 Haljala valla ajalooline taust ...................................................................................................... 6 1.2 Lähteolukorra analüüsi kokkuvõtte ............................................................................................ 7 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS ................................................................................. 8 III ARENGUSTRATEEGIA ................................................................................................................ 9 3.1 Haridus, kultuur ja sport ........................................................................................................... 10 3.2 Tervishoiuteenused, sotsiaal ja turvalisus................................................................................. 11 3.3 Maakasutus, taristu ja keskkond ............................................................................................... 11 3.4 Ettevõtluskeskkond, turism, koostöö edendamine, külaliikumine ja kodanikuühiskond ........ 13 IV
    [Show full text]
  • Rannakülad Altja, Eru, Koolimäe, Käsmu, Lahe, Lobi, Mustoja, Natturi, Pedassaare, Pihlaspea, Vainupea, Vergi, Võsu Ajaloolin
    Rannakülad Altja, Eru, Koolimäe, Käsmu, Lahe, Lobi, Mustoja, Natturi, Pedassaare, Pihlaspea, Vainupea, Vergi, Võsu Ajalooline õiend Autor: Aarne Ruben Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ................................................................................................ 7 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE PÕHJARANNALT ..................... 8 1. ALTJA KÜLA .................................................................................................................................. 9 1.1. ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSALADEST . 9 1.2. ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST .............................. 13 1.3. ÜLEVAADE KÜLA KULTUURILOOLISELT TÄHTSATEST ISIKUTEST .................. 15 2. ERU KÜLA ................................................................................................................................... 16 2.1. ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSALADEST 16 2.2. ÜLEVAADE KÜLA KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST .................. 19 2.3. ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST ............................... 21 3. KOOLIMÄE KÜLA ...................................................................................................................... 21 3.1. ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSALADEST 21 3.2 ÜLEVAADE KÜLA KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ..................
    [Show full text]
  • Maakonna Bussiliinide Infoleht
    Maakonna bussiliinide infoleht Maakonna bussiliin nr 17 Maakonna bussiliin nr 28 / Уездная автобусная линия 28 Уездная автобусная линия 17 Alates 01.04.2019 ajavahemikus 01. juuni - 31. august Alates 01.04.2019 suvisel koolivaheajal Действует с 01.04.2019. С 1 июня по 31 августа Действует с 01.04.2019. Во время летних школьных каникул. KUNDA - KAREPA - VAINUPEA - RAKVERE RAKVERE - VAINUPEA - KAREPA - KUNDA KUNDA - TOOLSE - KUNDA - EISMA - 3 5 EISMA - KUNDA TOOLSE - KUNDA 3 5 Kunda 08:40 Kunda 08:40 Rakvere 12:20 Rakvere 12:20 1-5 1-5 Alajaam 08:41 Alajaam 08:41 Teater 12:23 Teater 12:23 Kunda pargi 06:30 Kunda pargi 15:40 Selja tee 08:42 Selja tee 08:42 Põhjakeskus 12:26 Põhjakeskus 12:26 Kunda 06:35 Kooli 15:42 Vahtramäe 08:43 Vahtramäe 08:43 Tõrremäe 12:27 Tõrremäe 12:27 Tigapõllu Tigapõllu Alajaam 06:36 Kunda 15:44 Suvilad 12:28 Suvilad 12:28 Selja tee 08:44 Selja tee 08:44 Alajaam 15:45 Päide 12:29 Päide 12:29 Selja tee 06:37 Tigapõllu 08:46 Kaliküla 08:46 Pahnimäe 12:31 Kuusiku 12:31 Vahtramäe 06:38 Selja tee 15:46 Toolse 08:48 Selja kool 08:49 Luha 12:32 Veltsi tee 12:32 Tigapõllu Vahtramäe 15:47 Toolse tee 08:50 Selja 08:51 Kisuvere 12:34 Veltsi 12:34 Tigapõllu 06:41 Tigapõllu Karepa 08:52 Selja kool 08:53 metsavaht Haljala tee 12:35 Haljala 12:39 Toolse 06:43 Kaliküla 15:50 Karepa 08:53 Hernemaa 08:56 Haljala 12:38 Haljala kalmistu 12:41 Selja kool 15:53 Toolse tee 06:45 Rutja 08:55 Toolse tee 08:57 Haljala kalmistu 12:40 Lambasaare 12:44 Selja 15:55 Karepa metsavaht 06:47 Eisma 09:02 Karepa metsavaht 08:59 Tatruse 12:42 Võle 12:46
    [Show full text]