DOCSLIB.ORG

Juuni Vihula

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Nr 6 JUUNI 2008 Suvistest XV Rattapäev oli lasterohke ekskursioonidest Algab registreerimine suvistele valla poolt korraldata- vatele ekskursioonidele. Nagu eelmisel aastal sai kokku lepitud, sõidame nii laste kui eakatega sel aastal Peipsi äärde. Külastame tuntud puhkepaiku: Alatskivi lossi ja piirkonda (Kallaste, Mustvee jne), kus elab vene vanausuliste kogukond. VÄLJASÕIT PALJULAPSELISTELE PEREDELE toimub neljapäeval, 24. juulil. Orienteeruv väljasõit kell 8.00. VÄLJASÕIT EAKATELE toimub samuti neljapäeval, kuid 28.augustil. Orienteeruv väljasõit Võsult kell 7.00. Täpsemad kellaajad ja kogunemiskohad selguvad peale osavõtjate registreerimist. Info ja registreerimine sotsiaalnõuniku telefonidel 32 58 644 või 56694345. Palmses avati kõrts Palmse mõisa moonamajas on nüüdsest avatud saja istekohaga kõrts. “Kogu kompleksi külas- tades jätkub siin tegevust terveks päevaks kogu perele, Noorimate start. Stardi andis Võsu külavanem Eha Sirelbu (vasakul), kes kolmel viimasel rattapäeval on kohtuniku rollis. aga pool emotsiooni läheb Võsu XV rattapäeval osales 6-7.a 10-11.a 14-15.a kaotsi, kui süüa ei saa, ”rääkis 136 ratturit. Peakorraldaja P Karl-Jakob Palmiste P Margo Sall P Simo Jõe Palmse mõisa direktor Maie Jaan Soonistel oli eriliselt T Helemeel Assmann T Maris Inno T Anna Simona Urbas. hea meel, et lapsi oli osa- 8-9.a 12-13.a 16-39.a Kõrtsis on moodne köök lejate hulgas varasemast P Tanel Vooglaid P Silver Pedak M Kristjan Vilder korraliku sisustusega. Menüü rohkem. Kõik 3-5.aastased T Annabell Aer T Liis Sooniste N Greete Steinberg sisaldab tõelist eesti toitu 19. osalejad said diplomi ja 40-49.a sajandi lõpust. Kõik road on meene. Teistes vanuseklas- M Enno Eilo lihtsas talupojakõrtsi stiilis. sides peeti meeles kolme Täname toetajaid N Marika Innos Kõrtsi sisekujundus on meel- paremat. 50 ja vanemad divalt lihtne ja hubane. Järgnevalt märgime ära Vihula vald, Tridens, Värvimeister, Palmse M Jüri Teppe Palmse mõisa kõrtsi va- rattapäeva võitjad: Mehaanikakoda, Võsu Grill, 7 Taevas, Puumarket, N Õie Malmberg hetus läheduses üle tee avas Kuni 3-aastased Transtime, Stokker, O Kõrts, Wiru Weri, Elion, samal päeval uksed veel üks Daniel Hoglia Maiasmokk, Perek. Aer, Juht, Tust, Robert Antropov, 16-39.a 55 km sõidu võitis toitlustusasutus – Yulia ja 4-5.a Arvo Ööpik, Andres Oppo, Margus Soon, Mati meestest Mirko Põldma ja Dieter Hölscheri kohvik- Taavi Pärnamets Harmipaik, Raul Orav naistest Jane Paju. restoran Lahemaa Kohvi- kann. Võsu Põhikooli külastasid Võsu koolipoiste kingitus Sõbralaat – rahvusvahe- õpetajad Saksamaalt Võsu laisteaia lastele line käsitöö- ja ranna- Prantsusmaalt ja Hollandist kultuuripidu 13.-15.mai olid Võsu Põhikoolis seoses Comeniuse 12.-13. juulil 2008 Kunda rannas projektiga külas 3 välisriigi esindajad. Saksamaalt 5 õpetajat, Prantsusmaalt 4 õpetajat ja Hollandist 4 õpetajat. Külaskäigu Kavas on suur käsitöölaat ja folklooripidu, näitus programmi oli lülitatud mitmed kaunid kohad Vihula vallast. sõbrakaubanduse ajaloost, Soome ja Eesti laste Käisime Palmse mõisas, kus võttis meid kenasti vastu Eve joonistusvõistlus ja kunstinäitus "Minu kõige parem Ong, Sagadi mõisas oli meie võõrustajaks Krista Keedus. sõber", lasteprogramm, käsitöö õpi- ja meistrikojad ning Külastasime Käsmu Meremuusemit ja sõime eesti rahvus- räimeküpsetamiskonkurss professionaalsetele kokka- dele. Sõbralaada ajaks tulevad Kundasse külla ka toitu Altja kõrtsis. Tutvusime Rakvere linna ja linnusega ja korstnatega linna kõige suuremad sõbrad Eesti loomulikult käisime ka Tallinna vanalinnas. Olime külas ka korstnapühkijate kojast. Toimub korstnapühkijate Väike Maarja Kutsekeskkoolis, kus direktor tutvustas kokkutulek "Kuldne nööp". Mahu rannas peetakse 12. külalistele oma kooli. Neljapäeva õhtul kohtus välis- juulil sõbrapäeva. Õhtul on simman. Eesti Vabariigi külalistega ka Vihula vallvanem Priit Pramann, kes rääkis juubeliaasta ning Kunda linna 70. sünniaasta muudavad külalistele meie vallast. sõbralaada pidulikuks suursündmuseks - sünnipäeva- Meie kooli lapsed esinesid toreda kontserdiga ja sõna peoks koos sõpradega Eestist ja mujalt. võttis Saksamaa kooli direktor Uwe Wahlers ,kes ütles, et kui ta peaks tegema Euroopas uue kooli siis ta teeks selle kindlasti Võsule. Tundub, et neile väga meeldis meie kool, Arenduskoda taotleb õpilased ja õpetajad. Nad jäid vastuvõtuga väga rahule. Kooskõlastasime ka järgmise projektikoosoleku toimu- Lasteaialastel oli suur mure –nukud on, millega mängida, aga toetust mise paiga ja see on sügisel Prantsusmaal ja sinna saame voodeid, kuhu neid magama panna, kui ise magama lähed, ei ole. kaasa võtta juba mõned õpilasedki. Toodi siis Võsu kooli näidiseks kaks kunagi ühe lapsevanema poolt tehtud voodit ja Võsu kooli 9. klassi poisid Aleksander MTÜ Arenduskoja üldkoosolek, mis toimub 25. juunil Kokkusaamine oli tulemuslik ning iga kool sai häid Assmann, Timmo Kuuskla, Rando Kulla, Ahti Siivelt, 2008. aastal arenduskoja ruumides (Roheline 19, Tapa), mõtteid, kuidas ja kuhu edasi liikuda. Marko Liiva ja Rene Kasemets õpetaja Ain Okase kavatseb kinnitada LEADER-tüüpi meetme raames Ja kõige lõppu tahan tänada kõiki õpetajaid, õpilasi, Avo juhendamisel meisterdasid lasteaiale kingituseks kolm suurt kohaliku tegevusgrupi (piirkonna moodustab Ambla, Seidelbergi, kes tuli kontserdile ja tegi meist toredaid pilte, narivoodit ja kaks väiksemat voodit. Need said kooliaasta lõpuks Kadrina, Kuusalu, Tapa ja Vihula valla ning Loksa linna Luule Aasmäed, Tiina Taimsaart ja Vihula valda, kelle valmis ja poisid viisid need 27. mail ise lasteaeda ära. Väikesed territoorium) toetuse taotluse ning esitada selle toetuseta ei oleks me hakkama saanud. lapsed olid üsna üllatunud, kui mitu suurt poissi peale nende Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile. lõunauinakut ühtäkki lasteaia mängutoas olid. Eks lasteaias oli Irena Reidla juba suuri poisse oodatud kah. Lasteaiakasvataja ulatas noortele Heiki Vuntus, Võsu PK direktori kt meistritele tänutäheks suure kommikoti. Arenduskoja tegevjuht 2 VIHULA VALLA LEHT JUUNI 2008 Kevadised tibulennud Hea valla rahvas Kõlanud on viimased kooli- suhelnud Vihula kooli lõpe- vaid MTÜ Hoia Eesti Merd, kes võin kindlalt väita, et Tallinna ja Kui kevadised tegemised osutuvad kesisteks, kellad ja tänaseks võivad kõik tajate vanematega, on mul siiralt antud valdkonnaga tegeles, Rak-vere vahel nn hääletades lohutatakse end rahvatõdemusega: „Tibusid loetakse lõpetajad öelda juba päris hea meel ja ma ei saa seda mitte teatas sel kevadel, et Sinilippe sõites pead istuma prügikoti sügisel.“ See tõde võib paika pidada mujal, kuid mitte kindlalt: tehtud! Ära tegid vaid enesele hoida, sest lapse- enam ei jagata. See asjaolu, otsas. Ikkagi tekib küsimus, koolielus. Siin loetakse tibusid kevadel. Võsu Põhikool ja Vihula Lasteaed-Algkoolis 4 vanemad on andnud esialgse loodan, ei sega rannamõnusid kuidas ja kust on pärit see praht Vihula Lasteaed-algkool nagu kõik teisedki koolid last, põhikoolides kokku 30 ja nõusoleku, et lapsed jätkavad nautimast. Vihula valla ainuke meie teede äärtes ja metsades. lasevad oma õpilastibud välja ja nende lennuvõimet nendest Võsu Põhikoolis 14 oma kooliteed meie valla koolis supelrand on hooajaks valmis ja Seda ei tekita ju metsaelanikud, hinnatakse just praegu – kevadel ja suve hakul. noort inimest. Keskkooli ja Võsul. kõigile avatud. see on puhtalt inimtegevuse Meie põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik gümnaasiumi jätab seljataha 23 tulemus. Enne kui midagi vaik- noort. Soovin teile kõigile tuge- Rand külastajate Kust on pärit praht teede selt maha poetada või hoolima- tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. vat tuult purjedesse ja et kom- vastuvõtuks valmis äärtes ja metsades tult endast eemale visata tasuks Sealhulgas peavad riik ja kohalikud omavalitsused pass ikka õiget suunda näitaks! Suvi on ka puhkuste aeg. Ja kus Supelrand on korras, aga liikudes meenutada, et keegi peab selle ju tagama lastele hariduse kättesaadavuse. Õigus haridusele Palju päikest teie päevadesse, veel saab parimad mälestused valla territooriumil ringi, tekib ka üles korjama. Siiras tänu on iga kodaniku põhiõigus. sest suvel kogutud energia aitab suvest kui mitte mere ääres küsimus, kas upume varsti inimestele, kes on liitunud täna- Hea on tõdeda, et Vihula valla Võsu Põhikooli pikal pimedal talveajal oma varbad vees. Mitmel aastal on prügisse? Teede äärtes võib näha seks korraldatud jäätmeveoga. tänavused lõpetajad on hariduse omandamise täie tehtud valikutes kindlustunde meie ainuke avalik Võsu supel- nii prügikotte kui ka lihtsalt Hoiame oma koduümbruse tõsidusega kätte võtnud ning nende tegemistest saab vaid säilitada ja küllap need päikese- rand saanud üleriigilise tunnus- maha jäetud prahti. Korjatakse puhta! Jäätmevedaja on küll rõõmu tunda. Enamik klassist on õppinud vaid headele ja killud ka silmad säramas hoia- tuse osaliseks Sinilipuranna tiitli see ära, on nädala möödudes veidi hädas kinnistute üles- väga headele hinnetele. Nende teadmisi on korduvalt vad. näol. Ka sel hooajal on rand olukord sama. Me ei ole ilmselt leidmisega. Siinkohal minu üles- Eraldi soovin edasi anda külastajate vastuvõtuks valmis, valmis veel enesele teadvustama kutse: palun paigaldage oma kaalutud maakonna olümpiaadidel ning need on olnud tänusõnad Võsu Põhikooli õpe- veeproovid on head, wc, dušš oma kauni looduse eripära. postkastide külge silt kas siis sedavõrd kaalukad, et klass leidis äramärkimist maa- tajatele, kes, vaatamata pide- olemas ning vetelpäästjate valv- Seoses inimeste pahameelega kinnistu või elaniku nimega. vanema aukirjaga. vatele muutustele juhtkonnas,
Recommended publications
  • Arhiivinimistu

    Arhiivinimistu

    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
  • Vihula Valla ÜP 2002

    Vihula Valla ÜP 2002

    VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................4 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Asend.........................................................................................................................6 1.2 Looduskeskkond.......................................................................................................6 1.2.1 Veestik..............................................................................................................8 1.3 Asustus ja rahvastik...............................................................................................11 1.3.1 Keskused ja asulate omavahelised suhted ......................................................13 2 VIHULA VALLA SWOT-ANALÜÜS........................................................................16 2.1 Tugevused ...............................................................................................................16 2.2 Nõrkused.................................................................................................................17 2.3 Võimalused .............................................................................................................18 2.4 Ohud........................................................................................................................19
  • Virumaa Hiied

    Virumaa Hiied

    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |

    Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |

    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025

    Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025

    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
  • Vihula Vallas Elavale Lapsele Elukohajärgse Munitsipaalpõhikooli Määramise Tingimused Ja Kord

    Vihula Vallas Elavale Lapsele Elukohajärgse Munitsipaalpõhikooli Määramise Tingimused Ja Kord

    Väljaandja: Vihula Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.02.2019 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2013, 58 Vihula vallas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 05.08.2011 nr 6 Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 alusel. § 1. Elukohajärgne põhikool (1) Elukohajärgne põhikool on käesolevas määruses kehtestatud tingimustel määratav statsionaarset õpet võimaldav põhikool, mille kaudu Vihula vald tagab Vihula valla haldusterritooriumil elavale lapsele võimaluse omandada põhiharidust. Igal lapsel on õigus õppida elukohajärgses põhikoolis sõltumata lapse hariduslikust erivajadusest või terviseseisundist. (2) Vihula vallavalitsusel on õigus määrata korraldusega lapsele elukohajärgne põhikool, kui käesolevas määruses kehtestatud tingimuste alusel ei ole võimalik määrata lapse elukohajärgset põhikooli (nt ebatäpsed andmed, lapse hooldusõigusega seotud vaidlused vms). § 2. Vihula vallas elav laps (1) Vihula vallas elav laps on koolikohustuslik isik, kelle elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Vihula valla haldusterritooriumil. (2) Kui rahvastikuregistrisse on lapse elukoha andmed kantud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega või elukoha andmed puuduvad, määrab lapse seaduslik esindaja (edaspidi vanem) lapse elukoha aadressi ise ja teavitab taotluse esitamisel sellest kooli, kes teavitab Vihula Vallavalitsust
  • 26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen

    26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen

    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 1 x CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 35 x 1 Narva x yht. 180; 160 Rutja 215 2 x CYGCYG Joutsen laululuik x 1p 4m Tigapõllu 5 CYG SP Joutsenlaji luik x 6 6 3 x ANSFAB Metsähanhi rabahani x 4 x 1 Rutja 5 ANS SP Harmaahanhilaji hani x 15 Saka 15 4 x BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 4000 x 150 Saka, yht. 500 x yht 430 4900 5 x BRABER Sepelhanhi mustlagle x 12 Saka 12 BRA SP Tummahanhilaji lagle 6 x TADTAD Ristisorsa ristpart x 2, 2, 1 x 1 x 3, 2, 4, 1 16 7 x ANAPEN Haapana viupart x yht. 5 5 8 x ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 40 x 1/1 42 9 x ANACRE Tavi piilpart x 4/ Paljassaare x 5 Rutja, 1 10 10 x ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x yht. 130 x 35 x 70 235 11 x ANAQUE Heinätavi rägapart x 1/ Pannjärv rist 1 12 x ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 1/Võsu 1 13 x AYTFER Punasotka punapea-vart x 2/2 Paljassaare 4 14 x AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 60 60 15 x AYTMAR Lapasotka merivart x 25 Võsu 25 AYT SP Sotkalaji vart 5 6 16 x SOMMOL Haahka hahk x 3/1 Tallinna satama, 8 Paljassaare x yht. 25 37 17 x CLAHYE Alli aul x 7 Paljassaare x yht. 100 100 18 x MELNIG Mustalintu mustvaeras x 20 Saka x 2/1 Narva x 7000 7000 19 x MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Saka x 10 Saka x 2p 8m Vainupea 22 20 x BUCCLA Telkkä sotkas x yht 180 x 25 x 200 300 21 x MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 18 x 10 28 22 x MERMER Isokoskelo jääkoskel x 10 x 5 Narva, 3 Saka x 25 43 23 x TETRIX Teeri teder x 1 Saka 1 24 x GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 7W 4E 11 25 x GAVARC Kuikka järvekaur
  • Lahemaa Rahvuspargi Külade Arhitektuuri Ja Asustusstruktuuri Analüüs

    Lahemaa Rahvuspargi Külade Arhitektuuri Ja Asustusstruktuuri Analüüs

    LAHEMAA RAHVUSPARGI KÜLADE ARHITEKTUURI JA ASUSTUSSTRUKTUURI ANALÜÜS A SISSEJUHATUS .................................................... 10 B LÄHTEKOHAD JA METOODIKA ......................................... 11 1 ÜLEVAADE VARASEMATEST UURINGUTEST .................................................................................. 11 2 MÕISTED ...................................................................................................................................... 12 3 METOODIKA OSAD ....................................................................................................................... 14 4 KAARDIANALÜÜS JA ARHIIVIUURINGUD ....................................................................................... 15 4.1 Kaardianalüüs ........................................................................................................................ 15 4.2 Arhiiviuuringud....................................................................................................................... 18 4.3 Ülevaade arhiiviuuringute tulemustest ................................................................................... 18 5 INVENTEERIMINE .......................................................................................................................... 20 6 ANDMETE ANALÜÜS, KÜLATÜÜBID .............................................................................................. 21 7 VÄÄRTUSLIKE EHITISTE MÄÄRATLEMISE ALUSED NING REMONDI JA EHITAMISE NÕUDED ........... 25 7.1 Üldnõuded .............................................................................................................................
  • Külade Spordipäeval Pärast Aastaid Kestnud Pausi Toimus Võsu Spordihoones Taas Külade Spordipäev

    Külade Spordipäeval Pärast Aastaid Kestnud Pausi Toimus Võsu Spordihoones Taas Külade Spordipäev

    Nr 4 APRILL 2016 Külade spordipäeval Pärast aastaid kestnud pausi toimus Võsu spordihoones taas külade spordipäev. Võisteldi koroonas, kabes, korvpalli vabavisetes, nooleviskes ja kombineeritud teatevõistlustes. Meeleoluka spordipäeva lõpetas parima tulemusega Vergi, kes küla esindaja Tarmo Nuija sõnul on parima küla tiitli võitnud viiel korral. Tihedas punkt-punkti heitluses sai teise koha Sakussaare küla Võhma ees. Neljandaks jäi Käsmu, järgnesid Vihula VV ja Võsu. Käsmu ja Sakussaare mõõtu võtmas „trips-traps-trullis”. Kabevõistluse võitja Tarmo Nuija Vergist (paremal) ja Vihula VV teisele kohale kabetanud Urmas Osila Arno Pärna tõi Võhma külale koroonas teise koha punktid. seisu analüüsimas, mängu jälgivad kabekohtuniku rollis olnud Valdek Kilk ja Andres Truman. Palmsekad panid Jüriööjooksu kinni 22. aprillil Sagadi mõisa tiigi ümber toimunud Jüriöö teatejooksul startis kuus võistkonda. Stardipaugu laskis Peeter Hussar. Jooksu võitsid Palmsekad, eelmise aasta võitjad Helena ja sõbrad saavutasid igati tubli teise koha võistkonna Oravad ja sõbrad ees. Võistlust aitas korraldada Sagadi Mõis. Rohkem pilte aadressil www.facebook.com/Võsu- Spordihoone- 1709807102628263 2 VIHULA VALLA LEHT APRILL 2016 Raamatuesitlus Võsu sadamas toimub ETV saate Võsu sadamas Karepal Suvenaabrid lindistus lisakohad Pühapäeval, 19. juunil algusega kell Rannaääre, Kalle ja Indrek Tetsmann ja 16.00 toimub Võsu sadamas ETV Toomas Vanem. Võsu sadamasse paigutati kolmas saate Suvenaabrid lindistus, kus Päeva sisukamaks muutmiseks soovime ujuvkai ja seega tekkis täiendavalt kohti korraldada laada, kus aukohal kohalik söök, omavahel võtavad mõõtu Haljala ja alustele. Sooviavaldusi saab esitada Vihula valla laulukoorid. jook, käsitöö... aadressil: [email protected] Täpsem info laada kohta ja registree- Lisaks eelmisel aastal pakutud Külalisesinejaks on Anne Veski. rumine [email protected] Saatejuhid on Gerli Padar ja Jüri Tule sinagi! teenustele lisandub sel aastal võimalus Aarma, sündmuse programmijuht Reet Kaamerad käivituvad iga ilmaga! kasutada duzzi.
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure

    Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure

    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
  • Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4

    Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4

    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite.
  • Lääne-Viru Integrated Coastal Zone Management

    Lääne-Viru Integrated Coastal Zone Management

    SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Conducted by: Maila Kuusik (Estonian University of Life Sciences, [email protected]), Tarmo Pikner (Tallinn University, [email protected]), Anu Printsmann (Tallinn University, [email protected]) and Janar Raet (Estonian University of Life Sciences, [email protected]) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik The project involved partners: Estonian University of Life Sciences, Tallinn University, University of Turku, Finnish Environment Intitute, and Regional Council of Satakunta SustainBaltic is funded by the European Regional Development Fund under the Central Baltic Programme 2014–2020 Tallinn 2018 EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Photo: Karl-K. Videvik EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Content Introduction 4 1. ABOUT THE ICZM PLAN FOR THE LÄÄNE-VIRU CASE AREA 5 1.1 Selection and scope of the case area 5 1.2 The relations of the management plan with spatial strategies, and its possible applications 6 1.3 The process of the Lääne-Viru case area management plan and the participation of stakeholders 7 2. CURRENT SITUATION 7 2.1 Possible contradictions and relationships between the fields of activities 8 3. VISIONS FOR THE FUTURE 10 4. MANAGEMENT PLAN ACTIVITIES 10 4.1 Recreation 11 4.1.1 Coastal bathing sites 12 4.1.2 Hiking trails 14 4.1.3 State forests of increased public interest 15 4.2 Mobility 16 4.2.1 Access to the sea and connections 17 4.2.2 Small-craft harbours 17 4.2.3 Cycle and pedestrian tracks 19 4.2.4 Maritime rescue and security 19 4.3 Communities and entrepreneurship based on the regional specifics 20 4.3.1 Coastal fishing 20 4.3.2 Community-based entrepreneurship 22 4.3.3 Residential building areas 23 5.