Lääne-Viru Maakonnaplaneering 2030+

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lääne-Viru Maakonnaplaneering 2030+ LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS RAKVERE 2019 2 Kaanefoto – Avo Seidelberg 3 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................6 1.1 Seosed kehtivate maakonnatasandi planeeringutega ...................................................................7 2. Maakonna ruumilise arengu suundumused ja eesmärgid ...............................................................9 2.1 Olulisemad ruumilise mõjuga globaalsed suundumused (trendid), mis mõjutavad Lääne-Viru maakonda. ............................................................................................................................................9 2.1.1 Üleminek teadmispõhisele majandusele ja IT lahenduste levik .............................................9 2.1.2 Rahvastiku vähenemine, vananemine ja hõbemajanduse ennakkasv ................................. 10 2.1.3 Üldine linnastumine ............................................................................................................. 10 2.1.4 Kasvav mobiilsus .................................................................................................................. 11 2.1.5 Kliima muutumine ................................................................................................................ 11 2.1.6 Rohelise majanduse ennakkasv ja üleminek taastuvenergia kasutamisele ning ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv ................................................................................................................. 12 2.2 Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid ................................................................... 13 2.2.1 Maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine .............................. 13 2.2.2 Parem ruumiline integreeritus läbi arengukoridoride ......................................................... 13 3. Planeeringulahendus – asustuse suunamine ja selle maakasutustingimused .............................. 15 3.1 Lääne-Virumaa toimepiirkondade määramine ........................................................................... 16 3.1.1 Regionaalne toimepiirkond .................................................................................................. 16 3.1.2 Maakonnatasandi toimepiirkond ......................................................................................... 17 3.1.3 Maakonnatasandi tugi-toimepiirkond ................................................................................. 20 3.1.4 Linna lähivöönd .................................................................................................................... 21 3.1.5 Siirdevöönd .......................................................................................................................... 23 3.1.6 Ääreline ala ........................................................................................................................... 23 3.2 Keskuste võrgustik ....................................................................................................................... 24 3.2.1 Maakondlik keskus ............................................................................................................... 25 3.2.2 Piirkondlikud keskused ......................................................................................................... 27 3.2.3 Kohalikud keskused .............................................................................................................. 29 3.2.4 Lähikeskused ........................................................................................................................ 31 3.3 Toimepiirkondade ja keskuste võrgustiku ühendused................................................................ 35 3.3.1 Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna sidususe tagamine ........................... 35 3.3.2 Ühendused tugi-toimepiirkonna keskuste ja Rakvere vahel ................................................ 37 3.3.3 Ühendused tugi-toimepiirkonna siseselt ............................................................................. 37 3.3.4 Rakvere linna siirde- ja lähivööndi ühendamine .................................................................. 38 4 3.4 Ettevõtluse arengualad ............................................................................................................... 39 3.5 Tiheasutusalad maareformi seaduse tähenduses ....................................................................... 40 3.6 Linnalise asustusega alad ............................................................................................................ 41 3.7 Maalised piirkonnad .................................................................................................................... 42 3.8 Rannikuala ................................................................................................................................... 43 4. Planeeringulahendus - loodusressurss ja selle kasutustingimused ............................................. 46 4.1 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................................... 46 4.2 Väärtuslikud põllumajandusmaad............................................................................................... 52 4.3 Puhkealad .................................................................................................................................... 53 4.3.1 Puhkekeskused ..................................................................................................................... 55 4.4 Roheline võrgustik ....................................................................................................................... 58 4.5 Kaitstavad objektid ...................................................................................................................... 62 4.5.1 Muinsuskaitseobjektid ......................................................................................................... 62 4.5.2 Looduskaitseobjektid ........................................................................................................... 64 4.5.3 Pandivere põhjavee alamvesikond ....................................................................................... 64 4.5.4 Maavarad ............................................................................................................................. 64 5. Planeeringulahendus - tehnilise taristu ja selle kasutustingimused ............................................. 68 5.1 Ühistranspordi korraldamine ...................................................................................................... 68 5.2 Maanteetransport ....................................................................................................................... 70 5.3 Raudteetransport ........................................................................................................................ 73 5.4 Sadamad ...................................................................................................................................... 74 5.5 Väikelennukite stardi- ja maandumisrajad ................................................................................. 76 5.6 Jalg- ja jalgrattateed .................................................................................................................... 76 5.7 Energeetika.................................................................................................................................. 83 5.7.1 Elektrivõrgu areng ................................................................................................................ 83 5.7.2 Maagaasi ülekandevõrgu areng ........................................................................................... 85 5.7.3 Taastuvenergia ..................................................................................................................... 85 5.7.4 Energiasääst ......................................................................................................................... 86 5.8 Riigikaitse .................................................................................................................................... 87 5.8.1 Kaitseväe harjutusalad ......................................................................................................... 88 6. Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 90 7. MÕISTED........................................................................................................................................ 91 8. LISAD ............................................................................................................................................. 95 5 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 algatati kõigis Eesti maakondades, sh Lääne-Virumaal, maakonnaplaneeringute koostamine. Maakonnaplaneering on koostatud kogu maakonna territooriumi kohta, käsitlemata sealjuures merealasid (territoriaalmeri ja majandusvöönd). Lääne-Viru maakonnaplaneeringu koostamisel võeti aluseks kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus ja maakonna ruumilise arengu analüüs (Lisa 1). Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Selleks on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning
Recommended publications
  • Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2017 Tudu saab uusi aadresse Valimistulemus Vallavanema veerg Ülejõe tee ja Kopli tee - kaks uut kohanime Vinni vallas Valimised on selleks korraks läbi – valija jaoks. Valimised ei ole selleks korraks läbi veel mitte - valitute jaoks. Aitäh kõigile, kes minusse uskusid ja mulle oma hääle usal- dasid. Teid oli rõõmustavalt palju! Nüüd läheme üheskoos edasi! Algab päriselt suurelt mõtlemise aeg: kuigi vallavanema plaanid ja visioonid on hõlmanud juba mõnda aega tu- handet ruutkilomeetrit - Rägavere + Laekvere + Vinni, läheb alles nüüd tööks, et suuta senistest heanaaber- nendega arvestada - see on paras like suhete pinnalt kokku kasvada pähkel pureda. Meedia vahendusel ühtseks ja tugevaks Vinni vallaks. kuuldus ju neilgi valimistel noorte Alguse tegime ühiseks saamisel juba suust tihtilugu, et valiks kedagi, et 15.oktoobril toimunud kohaliku oma 75 küla ühisloitsuga. Usun sii- muutuks midagi. Mida see muutus volikogu valimised lõppesid ralt, et nii maapealsed kui taevased endast kujutab, selgub ja selgineb Vinni vallale valimised.ee and- jõud on sel teel meiega. noortega kohtudes, nendega vallaelu metel 18.okt. seisuga järgmiste Miski ei ole enam endine, kui va- ja -asjade üle arutamises. Loodan tulemustega: lik on tehtud. Seekordsed valimised neist kohtumistest mõlemapoolset Eesti Keskerakond – olid kahes mõtted erilised. Valisime kasu. 1344 häält, 8 mandaati: kolme senise valla peale ühe voliko- Eelnev ei tähenda, et kogu aur Rauno Võrno gu, kuhu konkurents ühele kohale vallas vaid noorte peale kulub. Toomas Väinaste oli meie valla ajaloo kõrgeim. Minu Kohalik omavalitsus on ju ellu kut- Uno Muruvee arvates on eelkõige kohalikud vali- sutud kohalike inimeste jaoks, olgu Ülle Allika mised see koht, kus iga vallakodanik nad vanad või noored, elagu kaugel Virgo Koppel saab ja peab oma sõna sekka ütlema, külas või suures alevikus, olulisi asju Riina Sinisoo kuna tehtud valikud mõjutavad otsustama ja vallaelu korraldama.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Vinni Valla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2016-2026
    Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 VINNI VALLA PAJUSTI, VINNI JA ROELA ALEVIKE KAUGKÜTTEPIIRKONDADE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2026 1 Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Kinnitanud 8. taseme volitatud soojusenergeetika inseneri kutse omanik Aare Vabamägi 2016 Kokkuvõte. Pajusti kaugküttepiirkond Pajusti kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Pajusti kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgust on lahkunud ja OÜ Askoterm soojuse ostu-müügi lepingu lõpetanud kaheksa tarbijat (Linnu 1, Linnu 3, Linnu 5, Linnu 7, Linnu 11, Linnu 13, Linnu 4 ja AS Duve), mis on pannud ettevõtja kaaluma soojuse tootmise lõpetamist alates 2017.a. kütteperioodist. Sellest lähtudest tuleb Vinni Vallavalitsusel kaaluda Pajustis asendustegevuste arendamist (kaugküttepiirkonna tarbijate üleminekut uutele lokaalsetele küttelahendustele). Pajusti kaugküttepiirkonnas on renoveeritud soojusvõrgu osakaaluks 28 %. Kaugküttepiirkonna kesküttevõrgust lahkunud suur tarbijate hulk on takistanud ka kaugküttevõrgu operaatorit investeerimast senisest rohkem keskküttetrasside renoveerimisse. Pajusti kaugküttepiirkonnas asuvate valla asutuste erisoojustarbed köetavale pinnale on kõrged (Pajusti lasteaed 187 kWh/m2 ja Pajusti klubi 176 kWh/m2 ). Vinni kaugküttepiirkond Vinni kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Vinni keskküttepiirkonna kaugküttevõrk on tehniliselt heas
    [Show full text]
  • Vinni Valla ÜVVK Kava Järgsete Vee- Ja Kanalisatsioonirajatiste Rekonstrueerimine Ja Rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe Ja Viru-Jaagupi Asulates
    Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates Tehnoloogiline projekt Europolis OÜ 2020 1 Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Sisukord 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI NIMETUS .................................................................................................................. 4 1.2 PROJEKTI TELLIJA ..................................................................................................................... 4 1.3 PROJEKTI ASUKOHT ................................................................................................................. 4 1.4 GEODEETILINE ALUSMATERJAL ............................................................................................... 4 1.5 OLEMASOLEV OLUKORD JA PERSPEKTIIVSED LAHENDUSED .................................................. 5 1.5.1. Vee-ettevõtjad ..................................................................................................................... 7 1.5.2. ÜLDIST ......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Vinni-Pajusti Raamatukogu 2019
    VINNI-PAJUSTI RAAMATUKOGU 2019. AASTA TEGEVUSE ARUANNE 2019 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ................................................................ 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 5 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 6 2.4.3 Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 6 2.4.4 Töötajate tunnustamine…………………………………………………………......7 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. ........................................................................................ 7 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ..................................................................... 7 2.6 Raamatukogu
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Vinni Valla Jäätmekava 2015 – 2020 Koostamisel on Arvestatud Kehtivatest Õigusaktidest Tulenevate Nõuete Ja Kohustustega
    Vinni valla jäätmekava 2015-2020 Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 26.02.2015 määrusega nr 5 VINNI VALLA JÄÄTMEKAVA 2015 – 2020 Pajusti 2015 1 Vinni valla jäätmekava 2015-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3 1. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL TASANDIL ....................... 4 1.1. Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava ..................................................... 4 1.2. Eesti jäätmekäitluse lähiminevik .................................................................................... 4 1.3. Riigi jäätmekava ............................................................................................................. 5 2. JÄÄTMEKÄITLUSALANE SEADUSANDLUS ............................................................. 6 2.1. Euroopa Liidu direktiivid ................................................................................................6 2.2. Eesti õigusaktid ...............................................................................................................7 2.3. Vinni valla õigusaktid .....................................................................................................7 2.4. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel.............8 2.5. Vinni valla jäätmekava ulatus ning seos üleriigilise jäätmekavaga .............................. 10 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..............................................................10 3.1. Rahvaarv
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • 26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 1 x CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 35 x 1 Narva x yht. 180; 160 Rutja 215 2 x CYGCYG Joutsen laululuik x 1p 4m Tigapõllu 5 CYG SP Joutsenlaji luik x 6 6 3 x ANSFAB Metsähanhi rabahani x 4 x 1 Rutja 5 ANS SP Harmaahanhilaji hani x 15 Saka 15 4 x BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 4000 x 150 Saka, yht. 500 x yht 430 4900 5 x BRABER Sepelhanhi mustlagle x 12 Saka 12 BRA SP Tummahanhilaji lagle 6 x TADTAD Ristisorsa ristpart x 2, 2, 1 x 1 x 3, 2, 4, 1 16 7 x ANAPEN Haapana viupart x yht. 5 5 8 x ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 40 x 1/1 42 9 x ANACRE Tavi piilpart x 4/ Paljassaare x 5 Rutja, 1 10 10 x ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x yht. 130 x 35 x 70 235 11 x ANAQUE Heinätavi rägapart x 1/ Pannjärv rist 1 12 x ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 1/Võsu 1 13 x AYTFER Punasotka punapea-vart x 2/2 Paljassaare 4 14 x AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 60 60 15 x AYTMAR Lapasotka merivart x 25 Võsu 25 AYT SP Sotkalaji vart 5 6 16 x SOMMOL Haahka hahk x 3/1 Tallinna satama, 8 Paljassaare x yht. 25 37 17 x CLAHYE Alli aul x 7 Paljassaare x yht. 100 100 18 x MELNIG Mustalintu mustvaeras x 20 Saka x 2/1 Narva x 7000 7000 19 x MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Saka x 10 Saka x 2p 8m Vainupea 22 20 x BUCCLA Telkkä sotkas x yht 180 x 25 x 200 300 21 x MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 18 x 10 28 22 x MERMER Isokoskelo jääkoskel x 10 x 5 Narva, 3 Saka x 25 43 23 x TETRIX Teeri teder x 1 Saka 1 24 x GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 7W 4E 11 25 x GAVARC Kuikka järvekaur
    [Show full text]
  • Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamãju Strateegilise Hindamise Aruanne
    VINNI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÃJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 TARTU Tel 740 9800, faks 740 9801 [email protected] www.hendrikson.ee Tartu 2008 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... 5 1 Ülevaade planeeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest.................... 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja sisu.................................................................. 6 1.2 Asjakohased planeerimisdokumendid.......................................................... 6 1.2.1 Vinni valla arengudokumendid................................................................ 6 1.2.2 Lääne-Viru maakonna arengudokumendid................................................ 8 1.2.3 Eesti ruumiline areng ............................................................................ 9 1.2.4 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse eemärkidele ja keskkonna-alastele õigusaktidele ..................................................................................................10 1.3 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .....................11 1.3.1 Planeeringu ja KSH osapooled ...............................................................12 1.3.2 KSH aruande koostamise protsess .........................................................12 1.3.3
    [Show full text]
  • Külade Spordipäeval Pärast Aastaid Kestnud Pausi Toimus Võsu Spordihoones Taas Külade Spordipäev
    Nr 4 APRILL 2016 Külade spordipäeval Pärast aastaid kestnud pausi toimus Võsu spordihoones taas külade spordipäev. Võisteldi koroonas, kabes, korvpalli vabavisetes, nooleviskes ja kombineeritud teatevõistlustes. Meeleoluka spordipäeva lõpetas parima tulemusega Vergi, kes küla esindaja Tarmo Nuija sõnul on parima küla tiitli võitnud viiel korral. Tihedas punkt-punkti heitluses sai teise koha Sakussaare küla Võhma ees. Neljandaks jäi Käsmu, järgnesid Vihula VV ja Võsu. Käsmu ja Sakussaare mõõtu võtmas „trips-traps-trullis”. Kabevõistluse võitja Tarmo Nuija Vergist (paremal) ja Vihula VV teisele kohale kabetanud Urmas Osila Arno Pärna tõi Võhma külale koroonas teise koha punktid. seisu analüüsimas, mängu jälgivad kabekohtuniku rollis olnud Valdek Kilk ja Andres Truman. Palmsekad panid Jüriööjooksu kinni 22. aprillil Sagadi mõisa tiigi ümber toimunud Jüriöö teatejooksul startis kuus võistkonda. Stardipaugu laskis Peeter Hussar. Jooksu võitsid Palmsekad, eelmise aasta võitjad Helena ja sõbrad saavutasid igati tubli teise koha võistkonna Oravad ja sõbrad ees. Võistlust aitas korraldada Sagadi Mõis. Rohkem pilte aadressil www.facebook.com/Võsu- Spordihoone- 1709807102628263 2 VIHULA VALLA LEHT APRILL 2016 Raamatuesitlus Võsu sadamas toimub ETV saate Võsu sadamas Karepal Suvenaabrid lindistus lisakohad Pühapäeval, 19. juunil algusega kell Rannaääre, Kalle ja Indrek Tetsmann ja 16.00 toimub Võsu sadamas ETV Toomas Vanem. Võsu sadamasse paigutati kolmas saate Suvenaabrid lindistus, kus Päeva sisukamaks muutmiseks soovime ujuvkai ja seega tekkis täiendavalt kohti korraldada laada, kus aukohal kohalik söök, omavahel võtavad mõõtu Haljala ja alustele. Sooviavaldusi saab esitada Vihula valla laulukoorid. jook, käsitöö... aadressil: [email protected] Täpsem info laada kohta ja registree- Lisaks eelmisel aastal pakutud Külalisesinejaks on Anne Veski. rumine [email protected] Saatejuhid on Gerli Padar ja Jüri Tule sinagi! teenustele lisandub sel aastal võimalus Aarma, sündmuse programmijuht Reet Kaamerad käivituvad iga ilmaga! kasutada duzzi.
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Integrated Coastal Zone Management
    SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Conducted by: Maila Kuusik (Estonian University of Life Sciences, [email protected]), Tarmo Pikner (Tallinn University, [email protected]), Anu Printsmann (Tallinn University, [email protected]) and Janar Raet (Estonian University of Life Sciences, [email protected]) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik The project involved partners: Estonian University of Life Sciences, Tallinn University, University of Turku, Finnish Environment Intitute, and Regional Council of Satakunta SustainBaltic is funded by the European Regional Development Fund under the Central Baltic Programme 2014–2020 Tallinn 2018 EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Photo: Karl-K. Videvik EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Content Introduction 4 1. ABOUT THE ICZM PLAN FOR THE LÄÄNE-VIRU CASE AREA 5 1.1 Selection and scope of the case area 5 1.2 The relations of the management plan with spatial strategies, and its possible applications 6 1.3 The process of the Lääne-Viru case area management plan and the participation of stakeholders 7 2. CURRENT SITUATION 7 2.1 Possible contradictions and relationships between the fields of activities 8 3. VISIONS FOR THE FUTURE 10 4. MANAGEMENT PLAN ACTIVITIES 10 4.1 Recreation 11 4.1.1 Coastal bathing sites 12 4.1.2 Hiking trails 14 4.1.3 State forests of increased public interest 15 4.2 Mobility 16 4.2.1 Access to the sea and connections 17 4.2.2 Small-craft harbours 17 4.2.3 Cycle and pedestrian tracks 19 4.2.4 Maritime rescue and security 19 4.3 Communities and entrepreneurship based on the regional specifics 20 4.3.1 Coastal fishing 20 4.3.2 Community-based entrepreneurship 22 4.3.3 Residential building areas 23 5.
    [Show full text]