VINNI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÃJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 TARTU Tel 740 9800, faks 740 9801 [email protected] www.hendrikson.ee

Tartu 2008

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3

SISUKORD

Sissejuhatus ...... 5 1 Ülevaade planeeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest...... 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja sisu...... 6 1.2 Asjakohased planeerimisdokumendid...... 6 1.2.1 Vinni valla arengudokumendid...... 6 1.2.2 Lääne-Viru maakonna arengudokumendid...... 8 1.2.3 Eesti ruumiline areng ...... 9 1.2.4 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse eemärkidele ja keskkonna-alastele õigusaktidele ...... 10 1.3 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest ...... 11 1.3.1 Planeeringu ja KSH osapooled ...... 12 1.3.2 KSH aruande koostamise protsess ...... 12 1.3.3 Avalikkuse kaasamine (sh ettepanekute ja vastuväidetega arvestamine) ....13 1.3.4 Raskuste ilmnemine ...... 13 2 Mõjutatava keskkonna ülevaade ...... 14 2.1 Asukoht ja funktsionaalsed seosed ...... 14 2.2 Looduskeskkond ...... 16 2.2.1 Geoloogilised tingimused ...... 16 2.2.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ...... 16 2.2.3 Veekogud ...... 18 2.2.4 Mullastik ja maavarad ...... 20 2.2.5 Taimestik ja rohevõrk...... 20 2.2.6 Kaitstavad loodusobjektid ja väärtuslikud maastikud ...... 21 2.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ...... 23 3 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud ...... 25 3.1 Rohevõrgustik ja haljastus ...... 25 3.2 Kaitstavad loodusobjektid ja väärtuslikud maastikud ...... 29 3.3 Välisõhk ...... 30 3.4 Looduskiirgus ...... 32 3.5 Maavarad ...... 34 3.6 Põhjavesi ja veemajandus ...... 36 3.7 Jäätmemajandus...... 38 3.8 Teed ja transport ...... 39 3.9 Müraaspektiga arvestamine maakasutuse planeerimisel ...... 40 3.10 Ettevõtluskeskkond ...... 42 3.11 Inimese tervis, vara ja heaolu...... 43 3.12 Mõjude omavahelised seosed ja kumulatiivsus ...... 44 3.13 Eeldatavalt kaasnevad mõjud juhul, kui planeeringulahendust ellu ei viida .....45 4 Planeeringuprotsessi käigus väljatöötatud arenguvariandid ...... 46 4.1 Kadila ...... 46 4.2 Viru-Jaagupi ...... 47 4.3 Roela...... 48

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4

4.4 Tudu...... 49 4.5 Pajusti ja Vinni...... 50 5 Leevendavad meetmed ja seire vajadus...... 51 6 Kokkuvõte keskkonnamõju strateegilisest hindamisest...... 54 LISAD...... 55 Lisa 1. KSH programm ...... 57 Lisa 2. KSH aruande avalikustamine...... 76 Lisa 3. KSH aruandele laekunud märkused ja vastuskiri...... 80 Lisa 4. KSH aruande avaliku arutelu protokoll...... 87

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5

Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne koostati lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi ka KeHJS) ning Vinni valla üldplaneeringu eskiisist (seisuga september 2008). KSH algatati Vinni vallavolikogu 27.04.2006.a otsusega nr 38 (esitatud KSH programmi lisana nr 1), KSH programm kiideti Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt heaks 01.10.2008 juhataja korraldusega nr 36-1-1/220. KSH tulemuste alusel täiendati üldplaneeringu lahendust, leides kaalutletud planeeringuprotsessi käigus valla arengu seisukohast parim võimalik lahendus.

Aruanne koosneb viiest osast. ç Esimene peatükk annab ülevaate üldplaneeringu ning KSH protsessist ja õiguslikust taustast ning olulistest arengudokumentidest. ç Teises peatükis esitatakse ülevaade Vinni vallast ning tuuakse välja arvatavad keskkonnamõjud juhul, kui planeeringut ellu ei viida. ç Kolmas peatükk esitab tõenäolised keskkonnamõjud, mida on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ja ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks. ç Neljas peatükk esitab ülevaate planeeringu koostamise käigus esile kerkinud arengualternatiividest. ç Viies peatükk võtab kokku olulisemad keskkonnamõjud ning esitab seire ja täiendavate leevendavate meetmete vajaduse.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6

1 Ülevaade planeeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja sisu

Vinni valla üldplaneeringu põhiülesanne on määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi.

Üldplaneeringule seab eesmärgid Planeerimisseadus §8. Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine; 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserešiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.

Vinni valla üldplaneeringuga olulisi muudatusi maakasutuses ei kavandata. Alevike ja külade keskustes laiendatakse elamu-, tootmis- ja ärimaasid, kavandatakse juurde puhke- ja virgestusalasid, kergliiklusteid, matka- ja liikumisradu. Üldplaneeringuga seatakse erineva juhtfunktsiooniga maadele ka kasutus- ja arendustingimused, et see läbi tagada valla tasakaalustatud areng, kvaliteetne elukeskkond ja looduskeskkonna säilimine.

1.2 Asjakohased planeerimisdokumendid

1.2.1 Vinni valla arengudokumendid

Vinni valla arengukava aastateks 2008 kuni 2015

Vinni valla arengukava on kinnitatud Vinni Vallavolikogu 28.02.2008 määrusega nr 4. Arengukava lähtub peaasjalikult eelmise arengukava põhisõnumitest ning püstitatud eesmärkidest. Arengukava seab valla arengus prioriteetsed valdkonnad ja näitab

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7

peamised ressursivajadused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava kajastab vallavolikogu poolt heaks kiidetud külade arengukavade peamisi tegevusi, mis on vastavuses valla üleüldiste arengusuundumustega. Arengukava integreerib erinevate valdkondade vajadused, et tagada valla tasakaalustatud areng.

Arengukava esitab valla arenguvisioonid: ñ Vinni vald on kauni ja puhta loodusega keskkonnasõbralik ja heakorrastatud vald. ñ Arenenud põllumajandusega, kohalikul toorainel põhinev, keskkonnasõbralikku ja œ säästlikku tootmist toetav, investeerijale atraktiivne, kauni loodusega puhke- ja turismipiirkonnana tuntud vald. ñ Vinni vald on kaasaegse infotehnoloogia rakendusi kasutav E-vald; valla tehniline infrastruktuur on kaasajastatud ja vajadusi arvestav; tehnovõrgud ja œrajatised (sh liinid, torustikud, mastid) on nõuetekohaselt mõõdistatud, registreeritud ja nendega seotud maakasutusõigused seadustatud: alternatiiv- ja taastuvenergeetika kasutuselevõtuks tingimused loodud. ñ Vinni vald on heakorrastatud ja rekonstrueeritud munitsipaalelamufondiga ning hoogustunud elamuehitusega vald. ñ Kommunaalteenused on elanikele vajalikul tasemel kättesaadavad. ñ Alushariduse saamise võimalused on tagatud lapse kodus, kodukohas või koduvallas. Lapse ettevalmistamisega kooliks tegelevad kodu kõrval lasteaiad, mängurühmad, kultuuriasutused, koolide juures asuvad ettevalmistusklassid ning koduõpetajad vähemasustatud piirkondades. ñ Vinni vald tagab kvaliteetse põhihariduse saamise üldreeglina oma valla piires. Erivajadustega lastele võimaldatakse õppimisvõimalus kas siinse omavalitsuse territooriumil või vastavate tingimuste puudumisel väljaspool valla territooriumi neile sobivas õppekeskkonnas soovituslikku õppekava järgides. ñ Keskhariduse andmine on koondunud Vinni-Pajusti Gümnaasiumisse, kus selleks on head ja kõrgetasemelised tingimused. Asutus võib toimida integreeritud koolina, koos täiendõppekeskusega ja majutusvõimalusega. ñ Kutseõppekeskused on kujunenud arenduskeskusteks, kus toimub õppekavaarendus, täiendkoolitus, ettevõtjate ja tööandjate nõustamine. Vinni vallas täidab neid ülesandeid Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, mis on integreerunud Vinni-Pajusti Gümnaasiumiga. Suured võimalused kutse- ja kõrghariduse saamiseks on väljaspool Vinni valda. ñ On loodud erinevad võimalused huvihariduse saamiseks ja huvitegevuses osalemiseks nii vallas kui väljaspool selle territooriumi. ñ Vinni vald on professionaalse noorsootöö struktuuriga, noorte tegevusse äri- ja kolmandat sektorit kaasav vald. ñ Vinni vald on aktiivse seltsieluga, rahvuslikul identiteedil põhinev, kultuuri ja ajaloopärandit väärtustav, edasiviivalt toimiva inimestevahelise koostööga paik. ñ Vinni valla elanik on väärtustanud sportlikud eluviisid, rahva- ja tervisesport on au sees. ñ Toimib koostöö valla ja kiriku vahel, seda eelkõige kultuuri-, hariduse- ja sotsiaaltöö valdkonnas. ñ Vinni vald on väljaarendatud sotsiaalhoolekandesüsteemiga vald. ñ Inju Lastekodu on asenduskoduteenust pakkuv hoolekandeasutus, kus on rahuldatud lapse põhivajadused ning tagatud talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond. ñ Vinni valla elanikele on tagatud nende vajadusi rahuldavad tervishoiuteenused. ñ Vinni vallas on välja arendatud efektiivne tuletõrje- ja päästetegevuse süsteem. ñ Vinni vald on kodanikualgatusele avatud toimiva korrakaitsega turvaline elupaik. ñ Vinni vald on kasvava tähtsusega puhke- ja turismipiirkond nii kohalikele kui ka välisturistidele.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8

Vinni valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava

Vinni valla ühisveevärgi ja œkanalisatsiooni arengukava on kinnitatud Vinni Vallavolikogu 19.06.2008.a määrusega nr 9. Vinni valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavas käsitletud piirkondades on ühisveevarustus olemas Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela ja Tudu alevikes ning Piira, Vetiku, Kakumäe ja Kadila külades. Ühisveevarustuses kasutatakse peamiselt O-Cm veekompleksi põhjavett. Arengukavas on ära toodud veevarustuse põhiprobleemid: - puurkaevpumplad ja veetorustikud on vanad ja amortiseerunud; - probleemid tuletõrjeveevarustusega; - mõningates asulates ei vasta toorvesi joogiveele esitatud nõuetele.

Ühiskanalisatsiooni põhipuuduseks on amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud ja reoveepuhastid. Arengukava näeb ette investeeringuprojektid, mille raames rekonstrueeritakse olemasolevad veetorustikud ja puurkaevpumplad, laiendatakse veevõrke, rekonstrueeritakse olemasolevaid ning rajatakse uusi kanalisatsioonitorustikke. Orienteeruv summa, mis ühisveevarustuse ja œkanalisatsioonisüsteemi kaasaajastamiseks ja arendamiseks investeerida tuleb, on arengukava koostajate hinnangul ca 108 mln krooni.

1.2.2 Lääne-Viru maakonna arengudokumendid

Lääne-Virumaa arengustrateegia 2007 œ 2015 Arengustrateegia on koostatud lähtuvalt vajadusest suunata kompleksselt kogu piirkonna arengut. Püstitatud on järgmised strateegilised eesmärgid, millega tuleks arvestada ka Vinni valla üldplaneeringu koostamisel: - Ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv - Haritud, õppimisvõimekas, tegus ja jõukas elanikkond - Looduslik mitmekesisus, väiksem keskkonnakoormus - Haldussuutlikkuse, arendustegevuse ja koostöö võimekuse kasv

Lääne-Viru maakonnaplaneeringus aastani 2010 nähakse Lääne-Virumaad traditsioonide ja ressursside rikka piirkonnana, kus on olemas peamised loodusressursid œ inimesed, maa, mets, vesi jne. Maakond on majanduslikult mitmekülgselt arenev regioon, mis hoiab ja arendab kultuuripärandit.

Maakonnaplaneeringus sõnastatud arenguvisioon: Pandivere kõrgustikul laiuv ideede ja vete allikas kogu Eestile. Puhas loodus, hea tervis, kõrge haridustase on eesmärgid ja eeldused tulutoova majanduse arendamiseks. Meie tarkus ja ettevõtlikkus peab saama selleks mootoriks, mis teeb ja viib Lääne-Virumaa tooted ja teenused maailmakaardile.

Lääne-Virumaa arengu eeldused: 1. Geograafiline asend (merepiir; Tallinna lähedus jne). 2. Keskkonnasõbralik (Lahemaa Rahvuspark, rannik, Pandivere kõrgustik jne). 3. Hea teedevõrk (hea ühendus teiste piirkondadega; kõige rohkem kõvakattega teid, Via Viroonia trass jne). 4. Tugevad kultuuritraditsioonid (Viru Säru, Rakvere Teater, mõisad jne). 5. Majanduslikult mitmekülgne (kalandus, põllumajandus, metsandus, tsemendi tootmine, põllumajandussaaduste ümbertöötlemine, turism jne). 6. Turvaline, puhas ja avatud elukeskkond. 7. Konkurentsivõimelisus. 8. Hariduse ja tervislike eluviiside väärtustamine. 9. Hästi arenenud sotsiaalne infrastruktuur.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 9

10. Tugev maakonna keskus koos soodsa asukohaga (keskel) œ Rakvere linn. 11. Investeeringute juurdesaamine tänu pealinna lähedusele.

Maakonna arengu eeldustest tulenevalt on määratud maakonna erinevates piirkondades prioriteetsed tegevusalad. Vinni vald asub maakonna keskosas. Prioriteetsete tegevusaladena nähakse põllumajandussaaduste tootmist, puidu ülestöötamist ja ümbertöötlemist, puhkemajandust ja turismi.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldused loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja säästvaks arenguks Lääne-Virumaal. Olulisema teabena üldplaneeringu koostamiseks määrab teemaplaneering rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike alad ning seab vajalikud tingimused nende säilitamiseks.

1.2.3 Eesti ruumiline areng

Kogu Eesti tasandil juhindutakse asustuse, transpordi, energeetika ja rohevõrgu arengu kujundamisel muuhulgas üleriigilisest planeeringust Eesti 2010. Planeeringu üldiste eesmärkidena on määratletud järgmised aspektid: - Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine - Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine - Asustuse ruumiline tasakaalustamine - Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga - Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine

Nimetatud arengusihtidest lähtuvalt käsitletakse ruumilist arengut nelja peamise komponendi œ asustus, transpordiühendused, energeetika ning roheline võrgustik - kaupa.

Asustuse arengul lähtutakse suures osas maakonnakeskuste tugevdamist rõhutavast strateegiast, mille läbi on võimalik luua kogu riigi territooriumil hästi kättesaadavate tugevate keskuste võrk. Maakonnakeskustesse on võimalik koondada majandus-, teenindus- ja arenduspotentsiaal, mis kindlustaks terve maakonna jätkuva arenguvõime, identiteedi säilimise ja eripärase maine väljakujunemise. Üleriigilise planeeringu transpordistrateegia lähtub Eesti "aeg-ruumilise kokkusurumise" (reisiliikluse kiirendamine peamistel ühendussuundadel) kontseptsioonist. Lisaks rahvusvaheliste teede väljaehitamisele märgitakse säästliku arengu ühe komponendina ka üleriigilise ja kohaliku ühistranspordi eelisarendamise vajadust. Energeetika ruumstruktuuri osas on ümberkujundamise eesmärkidena välja toodud ökonoomsus, kooskõla säästva arengu põhimõtetega ning ühekülgse energeetilise välissõltuvuse vältimine. Praegusest enam hajutatud energiavarustuse ruumistruktuuri peab tekitama energeetika järk-järguline ümberorienteerimine loodusliku gaasi ning taastuvate energiaallikate suuremale kasutamisele, soojuse ja elektri koostootmisele ning Eesti ühinemine Läänemere piirkonna elektrivarustuse- ja gaasiringidega. Üleriigilise planeeringu rohelise võrgustiku kontseptsioon rõhutab eluslooduse ja maastiku kaitse orgaanilist sulatamist keskkonnakujundusse ning vajadust esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt kasutusele võtta kaitsealuste ning looduslikus või looduslähedases seisundis alade laias mõttes keskkonda kujundavat mõju. Võrgustiku sihipärase kujundamisega taotletakse järgmisi konkreetsemaid eesmärke: - keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel; - väärtuslike looduskoosluste kaitse;

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 10

- looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine.

1.2.4 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse eemärkidele ja keskkonna- alastele õigusaktidele

Läbi kogu keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi kaalutakse võimalikke planeeringulahendusi, võttes arvesse nende võimalikku mõju keskkonnale ning nende vastavust keskkonnakaitseeesmärkidele. Arvestatakse eeltoodud kõrgemalseisvate arengudokumentidega ning neis toodud eesmärkidega, samuti erinevatest Eestis kehtivatest seadustest ning määrustest tulenevate piirangutega.

Keskkonnakaitseliste suundadega arvestamine algab kõrgemalseisvate arengudokumentidega arvestamisest. Eelnevalt käsitletud kõrgemalseisvad arengu- ja planeerimisdokumendid nt. Eesti 2010 ja Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ning nendest lähtuv maakonna teemaplaneering ‚Asustust ja maakasutus suunavad keskkonnatingimused“ käsitlevad arengut säästva arengu põhimõttest lähtuvalt: tagada sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus, mis 2005.a. heakskiidetud riikliku säästva arengu strateegias Säästev Eesti 21 on sõnastatud järgmise eesmärkidena: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Kuna säästev arengusuund on võetud põhimõtteliseks aluseks kõrgemalseisvate arengu- ja planeerimisdokumentide koostamisel, siis nende dokumentidega arvestamine kannab vastavad põhimõtted edasi ka kohalikule valla üldplaneeringu tasemele.

Täpsemad keskkonnakaitselised eesmärgid määratleb Vinni vallas ruumiliselt Lääne-Viru maakonna teemaplaneering ‚Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused—. Planeeringu põhiliseks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud nõuded ning soovitused maakonna territooriumi ettenägelikumaks ja tasakaalukamaks kasutamiseks. Teemaplaneering jaguneb kaheks alaosaks: roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud. Roheline võrgustik on oluliseks aluseks maakonna territooriumi kasutust suunavate ja mõjutavate arengute kavandamisele, võimaldades seeläbi tagada loodusliku mitmekesisuse ja looduslike protsesside säilimise. Väärtuslikud maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga maastikud, kus leidub nii kohalikku identiteeti loovaid elemente kui sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele elusolenditele. Teemaplaneering määratleb antud alad ning nende kasutamistingimused.

Rohelise võrgustiku ning väärtuslike maastike piirid kantakse üldplaneeringu töökaartidele. Kaartidel on märgitud muuhulgas ka Pandivere nitraaditundliku ala piirid, mis seab piiranguid maakasutuse kavandamisele. Piiravate tegurite ning keskkonnategurite kaardil kujutamine võimaldab võimalikke konfliktkohti ning probleeme ennetada.

Mainitud kõrgemalseisvate arengu- ja planeerimisdokumentide üheks oluliseks osaks on loodus- ja keskkonnakaitse, mille eesmärkide täitmiseks lähtutakse üldplaneeringus konkreetsetest valdkondadest: maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku säilimise ja toimimise tagamine; NATURA alade kaitse; liikide ning looduslike ja poollooduslike koosluste kaitse; kaitsealad ja üksikobjektid; samuti pinnase, põhjavee, veekogude ja välisõhu kaitse. Kaitse tagamiseks arvestatakse seadustes (looduskaitseseadus, veeseadus, metsaseadus, välisõhu kaitse seadus jne) ja määrustes

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 11

(nt. maastikukaitsealade kaitse-eeskirjad, üksikobjektide kaitse-eeskirjad jne) toodud piirangute ja nõuetega.

1.3 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise nõue lähtub Euroopa Liidu direktiivist 2001/42/EC (Directive on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment), et kindlustada teatud plaanide ja programmide elluviimisel keskkonnakaitse ja keskkonnaga arvestamine ning propageerida säästlikku arengut.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on koostatud tuginedes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-le 40. KSH teostamine üldplaneeringule on kohustuslik (§33) ning selle algatamist ei põhjendata. Hindamise eesmärgiks on parima võimaliku, keskkonnakaalutlusi arvestava planeeringulahenduseni jõudmise toetamine läbi keskkonnaargumentide teadvustamise ja üldplaneeringu protsessi kaasamise. KeHJS esitab KSH eesmärkideks (§2): 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut.

Ruumilise planeerimise juures mõistetakse keskkondadena üksteisega tihedalt seotud ja koos toimivat majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja looduskeskkonda, kus ühe valdkonna arengul on mõju teistele valdkondadele. Ruumilise planeerimise sellisest komplekssusest tulenevalt ei ole siin, erinevalt projekti või sektorarengukava keskkonnamõjude hindamisest, võimalik hinnata planeerimisotsustega kaasnevaid konkreetseid keskkonnamõjusid, vaid võimalikke keskkonnamõjusid: planeeringu koostamise ajal on väga raske ette näha antud keskkondades tulevikus toimuvaid konkreetseid üksteist mõjutavaid protsesse, vaid pigem tõenäolisi ja võimalikke protsesse, mistõttu hinnatakse ka võimalikke tagajärgesid/tulemusi ning mõjusid.

KSH käigus selgitatakse välja üldplaneeringuga kavandatud tegevuste eeldatav (võimalik) oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Aruandes on keskendutud olulisematele teemadele antud üldplaneeringu ja Vinni valla seisukohalt, KeHJS § 40 lõikes 4 punktis 6 nõutud üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud on kajastatud erinevates aruande alapeatükkides.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine toimus peale esialgse üldplaneeringu eskiisi valmimist oktoobris 2008.a. Peale mõjude hindamise tulemuste avalikustamist täiendati üldplaneeringu eskiisi mõjude hindamise ettepanekute alusel. Vastavalt võimalusele, võttes arvesse nii Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kui Planeerimisseaduse nõudeid, toimus käsikäes ka planeerimisettepaneku (eskiisi) avalik väljapanek ning keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikkuse kaasamine avalike arutelude näol.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 12

1.3.1 Planeeringu ja KSH osapooled

Planeeringu ja KSH protsessi osapooled tulenevad Planeerimisseaduse ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega sätestatud osapooltest ning planeerimise hea tava jälgivast avalikust kaasamisest. ç Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Vinni vallavolikogu, planeeringu koostajaks Vinni vallavalitsus ç KSH ekspert on OÜ Hendrikson&Ko ç Planeeringu kooskõlastajaks ja KSH järelvalvajaks on Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus ç Planeeringu kooskõlastajateks on naaberomavalitsused ning maavanema määratud võimalikud lisakooskõlastajad ç Planeeringu järelvalvaja maavanem ç Sotsiaalministeerium (Tervisekaitsetalitus) ja Kultuuriministeerium (Muinsuskaitseamet) kui KSH protsessist huvitatud osapooled, tulenevalt planeeringu olemusest ç Riiklik looduskaitsekeskus ç Valitsusvälised organisatsioonid ç Piirkonna elanikud, maaomanikud ja ettevõtjad ç Laiem avalikkus

Vinni vallavalitsuse poolt koordineeris üldplaneeringu koostamist arenguspetsialist Teet Ottin. Planeeringu koostamise töös osalesid vallavalitsuse ametnikud.

OÜ Hendrikson&Ko poolt osales protsessis töörühm koosseisus: - Pille Metspalu œ üldplaneeringute osakonna juhataja - Triin Vall œ keskkonnamõju hindaja - Ülli Reimets œ kartograafia osakonna juhataja - Kätlin Veber - kartograaf

1.3.2 KSH aruande koostamise protsess

Vinni vallavolikogu algatas Vinni valla üldplaneeringu KSH 27.aprillil 2006.a Vinni vallavolikogu otsusega nr 38. KSH läbiviimiseks sõlmis Vinni vallavalitsus lepingu OÜ`ga Hendrikson&Ko. KSH programmi koostamisel küsiti tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest programmi eelnõu osas seisukohti Lääne- Virumaa Keskkonnateenistuselt ja Muinsuskaitseametilt (19.06.2008.a). Vastuskiri laekus Keskkonnateenistuselt, kuid sisulisi täiendusettepanekuid ei esitatud. Muinsuskaitseametilt seisukohti ei laekunud.

Peale seisukohtade küsimist korraldati KSH programmi avalik väljapanek 28.juulist kuni 14.augustini 2008.a. KSH programmi avalikustamise ajal oli võimalik tutvuda ka esialgse planeeringu eskiislahendusega. KSH programm ja planeeringumaterjalid olid kättesaadavad Vinni vallavalitsuses ja OÜ Hendrikson&Ko Tartu kontoris ning nimetatud asutuste veebilehtedel internetis. Avaliku väljapaneku jooksul ühtegi ettepanekud KSH programmi osas ei esitatud. KSH programmi avalik arutelu toimus 19.augustil kell 17 Vinni vallavalitsuses. Arutelust osavõtu aktiivsus oli väike, ühtegi küsimust ega täiendusettepanekut KSH programmi osas ei esitatud.

Peale avalikku arutelu saadeti KSH programm heakskiitmiseks Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusele. KSH programm kiideti heaks 01.10.2008.a Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse juhataja korraldusega nr 36-1-1/220.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 13

Heakskiidetud programmi alusel hakati koostama KSH aruannet. Mõjude hindamise aluseks oli Vinni valla üldplaneeringu eskiisi seletuskiri seisuga oktoober 2008. KSH aruanne valmis novembri lõpuks ning aruande avalik väljapanek toimus 01.- 22.12.2008.a. Avaliku väljapaneku jooksul oli lisaks aruandele võimalik tutvuda ka planeeringu maakasutuskaardiga. Mõjude hindamise aluseks olnud seletuskirja täiendas vallavalitsus KSH aruande põhjal avaliku väljapaneku jooksul. Avalikust väljapanekust teavitati kirjalikult ametkondi (Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus, Lääne-Viru Maavalitus, Muinsuskaitseamet), Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja kohalikke MTÜsid. Teade aruande avalikustamisest ilmus Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes ‚Virumaa Teataja“. Avaliku väljapaneku jooksul laekus kirjalik seisukoht planeeringu ja KSH osas valla elanik Toomas Raelt. Laekunud kirjale saadeti kirjalik vastus, esitatud märkused võeti võimaluse piires arvesse ning nende alusel täiendati KSH aruannet.

KSH aruande avalik arutelu toimus 22.detsembril 2008.a kell 14 Vinni vallavalitsuse saalis. Arutelust võttis osa kokku 7 inimest. Arutelu osalejate nimekiri ja protokoll on esitatud käesoleva aruande lisades. Peale avalikku arutelu täiendati KSH aruannet ja esitati KSH aruanne heakskiitmiseks Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusele.

1.3.3 Avalikkuse kaasamine (sh ettepanekute ja vastuväidetega arvestamine)

Üldsuse kaasamiseks planeeringu ja KSH protsessi korraldati protsessi jooksul mitmeid avalikke arutelusid, millest teavitati erinevaid ametkondi kirjalikult ja kohalikke elanikke ajalehekuulutuste kaudu. KSH protsessi jooksul toimus kaks avalikku arutelu: - KSH programmi tutvustav avalik arutelu - 19.august 2008 - KSH aruande avalik arutelu œ 22.detsember 2008

Kogu protsessi vältel on erinevatel ametkondadel ja isikutel olnud võimalus KSH protsessis kaasa rääkida, esitada küsimusi, vastuväiteid ja ettepanekuid. KSH programmi avalikustamise ajal täiendusettepanekuid ei esitatud. KSH aruandele laekus kirjalik seisukoht valla elanik Toomas Raelt, kelle märkused puudutasid suures osas Viru-Jaagupi alevikku ja olid täpsusastmelt oluliselt konkreetsemad kui üldplaneering või KSH aruanne. Esitatud seisukohale vastati kirjalikult. Kirjad on esitatud käesoleva aruande lisades (Lisa 3).

1.3.4 Raskuste ilmnemine

KSH läbiviimisel ja KSH aruande koostamisel olulisi raskusi ei esinenud. Koostöö KSH eksperdi, Vinni vallavalitsuse ja teiste osapoolte vahel oli sujuv ning olulisi probleeme esile ei kerkinud.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 14

2 Mõjutatava keskkonna ülevaade

2.1 Asukoht ja funktsionaalsed seosed

Vinni vald paikneb Lääne-Viru maakonna idaosas Ida-Viru maakonna piiri ääres. Põhjast piirneb Vinni vald Rakvere linna, Sõmeru ja Rägavere valdadega, idast Ida-Viru maakonna Sonda, Maidla ja Tudulinna valdadega, lõunast Laekvere ja Väike-Maarja valdadega ning läänest Tamsalu ja Rakvere valdadega. Lähim linn ja tõmbekeskus on Rakvere, mis piirneb Vinni vallaga. Tartusse on Vinni vallast orienteeruvalt 125 km ja Tallinnasse 120 km. Valla halduskeskus on Pajusti alevik, mis asub valla põhjaosas ning asub maakonnakeskusest Rakverest 8 km kaugusel.

Valda läbivad Rakvere-Luige ja Rakvere-Rannapungerja tugimaanteed ning Pärnu- Rakvere-Sõmeru põhimaantee. Liiklussagedus antud teelõikudel on Maaameti kaardirakenduse andmetel (2007.a) vastavalt 1860, 290 ja 2227 autot ööpäevas.

Valla pindala on 486,6 km2, maksimaalne ulatus põhjast lõunasse ca 25 km ja läänest itta ca 40 km.

Joonis 1. Vinni valla asukohaskeem (Hendrikson&Ko, 2008)

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 15

Vinni vallas on 42 asulat, nendest 37 küla ja 5 alevikku. Suuremad keskused on Vinni alevik (1025 inimest), Pajusti alevik (734 inimest), Roela alevik (551 inimest), Tudu alevik (409 inimest), Viru-Jaagupi alevik (426 inimest) ja Piira küla (314 inimest). Vinni vallas on ka kolm osavalda, kus elab vastavalt Tudu osavallas 481, Roela osavallas 908 ja Viru-Jaagupi osavallas 978 inimest.

Külade lõikes jaguneb rahvastik järgnevalt (seisuga 01.01.2008): Alavere küla 14 Allika küla 33 Anguse küla 20 Aravuse küla 15 Aruküla küla 84 Aruvälja küla 30 Inju küla 133 Kadila küla 131 Kakumäe küla 86 Kannastiku küla 20 Karkuse küla 21 Kaukvere küla 1 Kehala küla 50 Koeravere küla 91 Kulina küla 49 Küti küla 125 Lepiku küla 60 Lähtse küla 36 Mõdriku küla 95 Mäetaguse küla 38 Nurmetu küla 43 Obja küla 60 Pajusti alevik 734 Palasi küla 38 Piira küla 314 Puka küla 35 Rasivere küla 33 Ristiküla küla 45 Roela alevik 551 Rünga küla 25 Saara küla 51 Soonuka küla 8 Suigu küla 13 Tammiku küla 26 Tudu alevik 409 Vana-Vinni küla 104 Veadla küla 89 Vetiku küla 130 Vinni alevik 1025 Viru-Jaagupi alevik 426

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 16

Voore küla 67 Võhu küla 78 Täpsusega Vinni vald 18 Vinni vald kokku 5449

2.2 Looduskeskkond

2.2.1 Geoloogilised tingimused1

Geomorfoloogiliselt jääb Vinni vald Ida-Euroopa platvormi loodeossa, Vene lava loodepiirile Fennoskandia kilbi lõunanõlvale. Aluspõhjas eristuvad selgelt kaks eriilmelist struktuurset korrust: alumine œ tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud kristalne aluskord, mille peal lasub settekivimiline pealiskord. Kristalne aluskord planeeringualal ei avane, lasub enam kui 200m amp, sügavnedes lõuna suunas 2-3m km kohta. Vinni valla aluskorra moodustavad valdavalt alumiiniumirikkaid mineraale sisaldavad vilgugneisid. Kristalset aluskorda moodustava gneisilasundi paksus ei ole teada, kuid oletatavalt võib see ulatuda enam kui 10 kilomeetrini. Settekivimitest koosneva pealiskorra paksus planeeringualal on rohkem kui 300m ning koosneb valdavalt Ordoviitsiumi ladestu lubjakividest.

Planeeringuala pinnakate koosneb valdavalt glatsiaalsetest setetest ehk moreenist, esineb ka mandrijää erinevate servmoodustistega seotud glatsiofluviaalse liiva-kruusaga Alasid ning jääjärvelisi setteid. Moreenikihi paksus on üldjuhul alla 5meetri, kohati esineb ka õhukese (alla 1m) pinnakattega alasid. Karbonaatkivimite peal lasuvas moreenis on keskmiselt jämepurdu 20-60%, liiva 25-30%, savi ja aleuriiti 15-30%.

2.2.2 Hüdrogeoloogilised tingimused1

Hüdrogeoloogiliselt paikneb ala Balti arteesiabasseini loodeosas, kus põhjavesi esineb pinnakattes, aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Ordoviitsiumi lõhelistes ja karstunud karbonaatseis kivimeis, kus põhjavee liikumise kiirus on suur lõhedes ja maapinnalähedastes karstiõõnsustes. Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eeskätt õhukese pinnakattega aladel. Vinni valla territooriumil on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, kohati täiesti kaitsmata. Vaid jõgede orgudes esineb keskmiselt kaitstud põhjaveega alasid (joonis 1).

1 Peatükk on koostatud Maaameti kaardirakenduse alusel. ‚Eesti geoloogiline baaskaart. 6434 Rakvere. Seletuskiri“. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2006

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 17

Joonis 1. Põhjavee kaitstus planeeringualal ja selle ümbruses. Allikas: Eesti Geoloogiakeskus 2001

Valla põhjaosas esineb ka karstinähtusi. Karstilehtreid ja œlohke esineb arvukalt, kuid ebaühtlaselt. Sageli kohtab neid Vinni ja Pajusti ümbruskonnas ning Viru-Jaagupi ja Roela vahelistel põllumaadel. Suuri ja veerikkaid karstiallikate rühmi esineb Mõdriku pargist läänes, Kaarli jõe alguses, Mõdriku-Vanakülas Rägavere veski lähedal, Vetikul ning Voore ja Viru-Roela vahel piki oosi. Viimastest algavad allikaojad ja kraavid suubuvad Kunda jõkke, andes selle ülemjooksule suure veerohkuse. Veesäilitusaladena on kaitse all Mõdriku ja Vetiku allikalised alad.2

Veevarustuseks kasutatakse vallas peamiselt Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi- Vendi veekomplekside vett3, kuna need asuvad allpool ja on pindmise reostuse eest paremini kaitstud. Sõmeru, Vinni ja Rakvere valdadele on kehtestatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.aprilli 2006.a käskkirjaga nr 408 ‚Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ tagatud põhjaveevaru kuni aastani 2020 alljärgnevas mahus: 1660 m3/d Kambriumi-Vendi veekompleksist ja 1760 m3/d Ordoviitsiumi-

2 ‚Karst ja allikad Pandiveres“. AS Maves, Tallinn 2002 3 Vinni valla ühisveevärgi ja œkanalisatsiooni arengukava (2008)

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 18

Kambriumi veekompleksist. Nimetatud varude baasil on praeguseks valla põhjaveevajadus tagatud.

Läänepoolne osa Vinni vallast jääb Pandivere nitraaditundlikule alale. Nitraaditundlikud alad moodustatakse Vabariigi Valitsuse määrusega põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisega piirkondades. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.

Põhjavee kvalitatiivne seisund piirkonnas on üldiselt hea. Pandivere põhjavee alamvesikonna seisundi uurimisel4 on leitud, et aja jooksul on piirkonniti esinenud siluri- ordoviitsiumi põhjavees reostumist lämmastikühenditega. Keskmine nitraatioonide sisaldus Vinni valla põhjavees oli 1990ndate aastate algul 30 mg/l, 2002.aastaks on vastav näitaja langenud alla 25 mg/l. Oluliselt on paranenud kogu piirkonna põhjavee kvaliteet, mis tõenäoliselt on tingitud põllumajandusliku tegevuse vähenemisest ja rangemate nõuete kehtestamisest põllumajandus- jm tootmistegevusele.

2.2.3 Veekogud

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel (seisuga 17.06.2008.a) asuvad Vinni vallas järgmised veekogud:

Vinni valla vooluveekogud Ametlik Arvutuslik Arvutuslik Nimi Tüüp pindala (km2) pindala (km2) pikkus (km) Kaukvere jõgi jõgi 58.7 56.8 23.6 Purtse jõgi jõgi 810 811 53.7 Vinni peakraav peakraav 0 8.9 2.8 Voore oja oja 88.7 90 18.2 Liiva oja oja 48.4 50.7 14.6 Sirtsi oja oja 18.4 18.3 5.0 Küti kraav kraav 3.8 3.9 3.9 Mustasoo oja oja 7.8 7.7 6.0 Rihula kraav kraav 34.7 34.6 7.8 Sõmeru jõgi jõgi 68 62.6 17.6 Rasivere kraav kraav 15.2 13.8 6.5 Mihklimurru oja oja 0 6 3.7 Jõepere kraav kraav 5 6.1 4.5 Kruusoja oja 86.4 81.4 26.1 Kunda jõgi jõgi 530 533 75.7 Näpi oja oja 10.5 20.3 9.6 Tagajõgi jõgi 262 256.6 43.7 Ädara jõgi jõgi 119 126.1 12.2

4 ‚Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekti kokkuvõte“, Tallinn 2003. AS Maves Järvamaa Keskkonnateenistuse tellimusel

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 19

Vinni valla siseveekogud Pindala Nimi Tüüp (km2) Muud nimed Asukoht Tõnsu järv, Aravuse järv Looduslik järv 4.3 Sõmeru järv Aravuse küla Väljavahi tiik (Pardiaugu tiik) looduslik järv 0.5 Mäetaguse küla Rägavere paisjärv, Mõdriku Veskijärve Mõdriku järv Paisjärv 1.3 allikajärv Mõdriku küla Mõdriku paisjärv Paisjärv 2.0 Mõdriku küla Roela tiik, Ruila Roela järv Looduslik järv 1.2 järv Roela alevik (Saara raba laugas) looduslik järv 1.0 Soonuka küla Suigu ja Rasivere Tudu järv Looduslik järv 26.3 küla (Järvesoo laugas) looduslik järv 1.3 Suigu küla Suigu ja Rasivere (Järvesoo laugas) looduslik järv 1.9 küla Mäetaguse ja Vana- nimetu Tehisjärv 1.1 Vinni küla Suurjärv (Vetiku Suurjärv) Looduslik järv 4.3 Suur Vetiki järv Vetiku küla Väikejärv (Vetiku Väikejärv) Looduslik järv 2.7 Väike Vetiki järv Vetiku küla

Paiknemise tõttu Pandivere kõrgustiku jalamil saavad siinsetest allikatest alguse paljud jõed. Suurimad neist on:

Kunda jõgi saab alguse Roela alevikust 1,5 km põhja pool ja suubub Kunda lahte. Jõe pikkus on 64 km ja valgala suurus 530 km2. Tähtsamad lisajõed on Ädara jõgi, Voore oja ja Vaeküla oja. Jõele on iseloomulik vee suur lämmastiku- ja väike fosforisisaldus. Jões leidub jõeforelli, vikerforelli, harjust, särge, haugi, lepamaimu, viidikat jt. Jõe vesi on keskmise toitelisusega.

Voore oja on Kunda jõe lisajõgi. Algab Viru-Jaagupi alevikust 3,5 km ida pool ja suubub Kunda jõkke. Oja pikkus on 19 km ja valgala 88,7 km2. Ojas leidub arvukalt jõeforelli. Voore oja saab alguse allikast, on külmaveeline ning seetõttu kuulub produktiivsete forelliojade tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik nii jõeforelli sigimis- kui ka kasvupaigana. Jõe vesi on keskmise toitelisusega ning jões on registreeritud tugev NO3- N- ja nõrk üld-N-reostus.

Sõmeru jõgi, ülemjooksul nim Mõdriku oja, on Selja jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 15 km ja valgala suurus 68km2. Jõgi toitub peamiselt Mõdriku ja Vetiku allikatest. Jõe ümbrus on enamasti põllustatud ja tiheda asustusega. Jõgi on valdavas ulatuses kalarikas, üldlevinud ja domineeriv takson on jõeforell. Kuna Sõmeru jõgi toitub põhiliselt allikatest, kuulub see produktiivsete forellijõgede tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Varasematel aastatel läbiviidud uuringute alusel on jõe vesi rohketoiteline. Koliindeksite väärtuste põhjal oli vesi suplemiseks kõlblik. Jões on registreeritud väga tugev NO3-N- ja üld-N- ning nõrk NO2-N- ja PO4-P-reostus.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 20

2.2.4 Mullastik ja maavarad1

Piirkonna mullad on valdavalt leostunud ja leetjad liivsavimullad, esineb ka koreserikkaid rähkmuldi ning piirkonna suhteliselt suure soisuse tõttu Pandivere kõrgustiku jalamil levivad madalsoomullad.

Pandivere piirkonna leostunud ja leetjad mullad kuuluvad Eesti parimate hulka, neil on soodne õhu-, vee- ja toiterešiim ning nende huumushorisont küündib kuni 25-30 cm- ni. Enamasti on need mullad hea struktuuriga ning taimekasvuks sobiva profiiliga, häirivana võib esineda sügavamate profiilide suurt koreselisust. Positiivsetel pinnavormidel võivad need mullad olla ka põuaõrnad. Kahkjad leetunud ehk näivleetunud mullad on madala huumusesisaldusega, kuid siiski rahuldavad põllumullad. Muldade hea struktuuri ja viljakuse tõttu on valla olulisim majandusharu põllumajandus. Valla liigniisketes piirkondades levivad madalsoomullad, mis on küllaltki liigirikkad. Neil kasvavad peamiselt erinevate kasvukohatüüpidega metsad ja soostunud rohumaad.

Aluspõhja kivimitega seotud maavaradest leidub alal fosforiiti, ehituslubjakivi ja ehitusdolomiiti. Pinnakatte maavaradest leidub ehitusliiva ja œkruusa ning turvast. Eesti Geoloogiakeskuse maavaravarude koondbilansi5 andmetel jääb Vinni valla territooriumile täielikult või osaliselt 22 maardlat, neist 16 turba-, 2 fosforiidi- ning 1 ehitusliiva, -kruusa, -lubjakivi ja œdolomiidi maardla. Üleriigilise tähtsusega maardlatest paiknevad vallas osaliselt Rakvere fosforiidimaardla ning Eesti põlevkivimaardla Kohala, Oandu ja Sonda uuringuväljad.

Keskkonnalubade Infosüsteemi KLIS6 andmetel on Vinni vallas asuvatele maardlatele väljastatud 3 maavara kaevandamise luba: OÜ-le Rakvere Põllumajandustehnika turba kaevandamiseks Punasoo ja Saara maardlates ning OÜ-le Midam ehituskruusa kaevandamiseks Haava (Rakvere) maardlas. Vallavalitsuse andmetel kaevandab Haava maardlas kruusa ka AS Talter, kuid Keskkonnalubade Infosüsteemis vastav info puudub. Lisaks eelnimetatutele on maavaravarud aktiivse tarbevaru staatuses veel Inju-Meriküla ehituslubjakivi ja œdolomiidi maardlas, kuid antud alale KLISi andmetel maavara kaevandamise luba väljastatud ei ole. Teistes maardlates on varud kas aktiivse reservvaru või passiivse tarbe- ja reservvaru kategoorias ning varud vajavad enne kaevandamise alustamist täiendavaid uuringuid.

2.2.5 Taimestik ja rohevõrk

Planeeringualal ja selle ümbruses levivad mullad on viljakad, mistõttu on piirkonnas laialt levinud põllumajanduslik tootmine. Ulatuslikud põllumassiivid vahelduvad metsaaladega, enamlevinud on sinilillekuusiku kasvukohatüüp ja kuusesegametsad. Näivleetunud muldadel levivad laanemetsad (valdavalt kuusk, võib asenduda männi, kase ja haavaga), mis üldjuhul kuuluvad jänesekapsa kasvukohatüüpi. Neil aladel levivad puistud on üldjuhul kõrge tootlikkusega. Lääne-Viru maakonna aastaraamatu andmetel on maakonna keskmine metsasus 47,8% 7, Vinni valla territooriumist moodustavad metsad rohkem kui poole, hinnanguliselt kuni 60% (arvud on saadud Metsakaitse ja

5 Eesti Geoloogiakeskus www.egk.ee (03.10.2008) 6 http://klis.envir.ee/klis (06.10.2008) 7 http://www2.l-virumv.ee/public/24.Metsandus_2007T.pdf (06.10.2008)

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 21

Metsauuenduskeskuse poolt läbiviidava üleriigilise metsavarude hindamise valikuuringu andmetest (SMI), mis põhinevad ühekordsel inventuuril, seega ei pruugi need anda õiget pilti metsade olemusest, kuid annavad siiski hinnangulise ülevaate metsade leviku ulatusest).

Vinni valla rohelise võrgustiku ülevaade põhineb Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringul ‚Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006). Vallas paiknev roheline võrgustik koosneb järgmistest struktuurielementidest: - võrgustiku tugialad (tuumalad) T œ alad, mis on ökoloogiliselt rikkalikumad kui ümbritsevad alad ning neile toetub võrgustiku toimimine. Sageli asuvad tuumaladel paljudele liikidele olulised elupaigad; - ökoloogilised koridorid K œ ideaalis on koridorid katkematud lineaarsed looduslikud alad, mis ühendavad tuumalasid. Seetõttu saavad liigid piirkonnas migreeruda ja seeläbi säilitada elujõulise populatsiooni.

Tuumalade ja koridoride puhul eristatakse erinevaid tasandeid riiklikest kohalikeni nagu näidatud tabelis.

Tabel 1. Rohevõrgustiku elementide tasandid ja kriteeriumid

Vinni valla territooriumil asuvate rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride piirid on märgitud üldplaneeringu kaardile.

2.2.6 Kaitstavad loodusobjektid ja väärtuslikud maastikud

EELISE andmetel (seisuga 17.06.2008.a) asuvad Vinni vallas järgmised kaitsealad: Nimi Asukoht Vetiku allikad; Vetiku Söeoru allikad e. Vanajärve allikad Vetiku küla Suigu looduskaitseala Suigu küla Sirtsi looduskaitseala Palasi küla Inju park parkmetsaga Inju küla Kulina park Kulina küla Küti park Küti küla Mõdriku park Mõdriku küla Tudu park Tudu alevik Roela park Roela alevik Tudusoo looduskaitseala Suigu, Rasivere, Palasi küla Vinni-Pajusti maastikukaitseala Vinni ja Pajusti alevik Mõdriku, Kehala, Voore, Allika, Võhu, Küti, Kulina, Mõdriku-Roela maastikukaitseala Ristiküla küla ja Roela alevik

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 22

Suigu looduskaitseala asub valla kaguosas metsarikkas piirkonnas ning on ümbritsetud looduslikus seisundis olevate metsamassiividega. Kaitseala pindala on 82 ha. Kaitseala eesmärk on põlismetsade ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitseala kaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21.detsembri 1999.a määrusega nr 409. Inimestel on lubatud kaitsealal viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal, va Peresaare sihtkaitsevööndis 15.märtsist 1.septembrini.

Sirtsi looduskaitseala jääb osaliselt Vinni valla idaossa Palasi küla territooriumile, kaitseala lahustükid paiknevad ka Aravuse ja Kaukvere külade piiride ääres. Suur osa kaitsealast paikneb Rägavere valla ja Ida-Virumaa Maidla valla territooriumil. Sirtsi sooalad on ümbritsetud suhteliselt looduslikus seisus olevate metsamassiividega, pakkudes elupaiku paljudele haruldastele ja hävimisohus liikidele. Kaitseala põhieesmärk ongi Sirtsi soo ja sellega piirnevate metsakoosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Ala kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.detsembri 2001.a määrusega nr 393. Alal viibimine on kaitse-eeskirja järgi lubatud, keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, väetiste kasutamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning jäätmete ladustamine.

Tudusoo looduskaitseala asub Vinni vallas Palasi, Rasivere ja Suigu külas ning osaliselt ka Laekvere valla Alekvere ja Paasvere külades. Kaitseala pindala kokku on 4720 ha. Kaitseala kaitse eesmärk on I ja II ning osaliselt III kategooria kaitsealuste liikide kaitse, kaitsealuste linnuliikide, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine ning inimeste viibimine.

Vinni-Pajusti maastikukaitseala asub Vinni ja Pajusti alevikes. Ala kaitse eesmärk on I kategooria liigi kaitse, Vinni-Pajusti tammiku kaitse, karstide kaitse ning puisniitude, vanade laialehiste metsade ja puiskarjamaade kaitse. Kaitsealal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja üldjuhul ka uute ehitiste püstitamine. Inimestel on lubatud alal viibida, korjata marju ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal. Lubatud on ka seente korjamine, kuid välja arvatud Vinni sihtkaitsevööndis.

Mõdriku-Roela maastikukaitseala paikneb Vinni ja Rägavere vallas, ala kogusuuruseks on 1674 ha. Kaitse all on ala aastast 1986. Maastikukaitseala hõlmab eelkõige samanimelist oosi, mis on ühtlasi Eesti pikim oos. Oos algab Mõdrikust ning kulgeb mööda põllumaid Roelani. Kaitseala eesmärk on Mõdriku-Roela oosistu, mõhnastiku, karsti, allikate ja allikajärvede kaitse, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, loodusliku linnustiku, elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitse.

Vinni vallas on kolm hoiuala: Suurekivi hoiuala Veadla ja Koeravere külas, Haavakannu hoiuala Veadla, Kannastiku ja Aruküla külas ja Kunda jõe hoiuala Aravuse külas. Hoiualad on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15.septembri 2005.a määrusega nr 237. Kaitsealade kaitse-eesmärgid: Suurekivi œ rohundirikaste kuusikute ning lendorava ja kauni kuldkinga elupaikade kaitse; Haavakannu œ lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste niitude, puisniitude, vanade laialehiste metsade ja rohundirikaste kuusikute kaitse ning kauni kuldkinga kasvukoha kaitse; Kunda jõe œ jõgede ja ojade ning hariliku võldase, hariliku hingi, lõhe ja paksuseinalise jõekarbi elupaikade kaitse.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad: Linnualad: Sirtsi linnuala Palasi ja Kaukvere külas Tudusoo linnuala Palasi, Suigu ja Rasivere külas

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 23

Loodusalad: Suigu loodusala Suigu külas Suurekivi loodusala Veadla, Koeravere ja Kannastiku külas Vinni-Pajusti loodusala Vinni alevikus ja Kakumäe külas Mõdriku-Roela loodusala ulatub läbi mitme küla, suurem ala Mõdriku külas Tudusoo loodusala Palasi, Suigu ja Rasivere külas Haavakannu loodusala Veadla, Kannastiku ja Aruküla külas Sirtsi loodusala Anguse, Palasi ja Kaukvere külas

Jõed: Sirtsi, Aravuse külas

Üksikobjektidena on vallas kaitse alla võetud hõbepappel "Pilvepuu" Tudu alevikus, Tuduküla rändrahn Tudu alevikus ja Allika allikas Allika külas. Püsielupaigad on moodustatud väike-konnakotka, lendorava, metsise ja hõbe-luulisambliku. Lisaks on vallas mitmeid II ja III kategooria taime, I, II ja III kaitsekategooria looma ning seente ja samblike kasvu- ja elukohti ning kaitsealuseid allikaid Mõdriku ja Tammiku külades.

Lääne-Virumaa teemaplaneeringuga ‚Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on lisaks rohevõrgustikule ära määratud ka väärtuslikud maastikud Vinni vallas. Väärtuslik maastik pakub atraktiivset, inimväärset kohta elamiseks ja väärtuslikku ressurssi ettevõtluse (sh turismi) arendamiseks maapiirkondades. Need on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga maastikud, kus leidub nii kohalikku identiteeti loovaid ajaloolisi elemente, kui ka sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele elusolenditele.

Vinni valla territooriumil asuvad järgmised väärtuslikud maastikud: osaliselt riikliku tähtsusega Rakvere, maakondliku tähtsusega Mõdriku-Roela ning kohaliku tähtsusega Kannastiku, Tudu ja Tudusoo väärtuslikud maastikud.

2.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond

Seisuga 01.01.2008.a elas Vinni vallas 5449 inimest, sh Roela osavallas 908; Tudu osavallas 481; Viru-Jaagupi osavallas 978 ja Vinni-Pajusti piirkonnas (koos Piiraga) 3082 inimest. Viimastel aastatel on rahvaarv paarisaja elaniku võrra vähenenud. Valla elanike keskmine eluiga on 40 aastat ja keskmine pere suurus 2,3 inimest.

Valla territooriumil paikneb 5 alevikku ja 37 küla. Valla rahvastiku tihedus on 11,2 in/km2 (maakonna keskmine on 20 in/km2). Valla keskus paikneb Pajusti alevikus.

Ettevõtlus on vallas mitmekesine ja piirkonniti väga erinev. Suurimad tööandjad on jätkuvalt põllumajandusettevõtted. Looduslike ja arhitektuuriliste objektide rohkuse tõttu on soodustatud ka turismialane tegevus. Probleem on hea ja kvalifitseeritud tööjõu leidmisega.

Vinni vallas on võimalik omandada haridust kõigis haridusastmetes œ alus-, põhi-, kesk- ning kutse- ja kõrghariduses. Vallas on 5 lasteaeda (Vinni, Pajusti, Kulina, Roela ja Tudu). Lähiaastatel võib osutuda vajalikuks uue rühmaruumi juurdeehitus Pajusti piirkonnas, kuna laste arv piirkonnas on suurenenud. Üldharidust saab omandada kolmes koolis: Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Põhikool, Tudu Põhikool ja Vinni-Pajusti Gümnaasium. Üldkeskharidust saab omandada vaid viimases. Vallas asub haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olev Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, kus saab omandada

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 24

rakenduskõrghariduse sotsiaaltöö, raamatupidamise ja ärijuhtimise erialal. Lisaks saab koolis õppida ka sekretäritööd.

Vinni lastel ja noortel on olemas võimalused huvihariduseks ja -tegevuseks. Valla koolide juures tegutsevad mitmed muusika-, spordi-, tantsu-, näite-, käsitöö- jms ringid. Samuti on lastehuviringid rahvamajade ja spordihoonete juures. Peamine noorsootöö toimub läbi avatud noortekeskuste.

Kultuuriasutustena töötavad Vinni vallas valla ametiasutustena hallatavad Tudu Rahvamaja, Pajusti ja Kehala Klubid ning eraõiguslik juriidiline isik MTÜ Roela Rahva Maja ja Kadila Seltsimaja. Vallas on viis raamatukogu (Vinni-Pajusti, Roela, Viru-Jaagupi, Kadila ja Tudu, lisaks kooliraamatukogud). Vabaõhulavad asuvad Pajustis, Roelas ja Tudus. Kultuuriüritusi kavandatakse vallas koostöös asutuste, ettevõtete, eraisikute ja seltsidega. On välja kujunenud traditsioonilised üritused: tähistatakse Vabariigi aastapäeva, Võdupüha, jaanipäeva, vastlapäeva, jõule ja külapäevi, peetakse ülevallalist laulu- ja tantsupidu, vastuvõtt parimatele õpilastele ja õpetajatele, kooliaastaalguse jumalateenistus ja õpetajate päeva tähistamine.

Vallas tegeletakse aktiivselt ka erinevate spordialadega: jalgpall, korvpall, võrkpall, krossijooks, jalgrattasport, motosport, suusatamine jne. Suurimaks sportimisasutuseks on Vinni spordihoone. Vallas on kaks kirikut œ Viru-Jaagupi ja Tudu kirik.

Vallas on olemas hooldekodu puuetega ja eakatele inimestele ning kaks korterit igapäevaelu toimetuleku soodustamiseks. Lisaks on vallas kaks hooldustöötajat, kes abistavad kokku 13 inimest. Vallas töötab puuetega inimeste ühing MTÜ Johanna. Lastele pakub asenduskoduteenust Inju Lastekodu, mis on kavas ümber ehitada peremajadeks, millest igaüks mahutaks maksimaalselt 10 last. Seeläbi tagatakse teenuse osutamiseks vajalikud tervisekaitsenõuded.

Vinni valla olulisemad tervishoiuasutused on OÜ Vinni Tervisekeskus, kus töötab kaks perearsti ning arsti Tõnis Nurga praksis, mis katab Tudu ja Roela piirkonda. Vallas on kaks apteeki œ Vinnis ja Roelas. Kiirabi teenust pakuvad Rakvere ja Väike-Maarja kiirabid. Päästeteenistuse tugipunkt, kus asub kaks tuletõrjeautot, paikneb Roelas, Tudu tugipunktis on üks auto. Tuletõrjedepoo puudub, kuid lähiajal on see vajalik rajada.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 25

3 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud

3.1 Rohevõrgustik ja haljastus

Nii maakondlikul kui ka valla üldplaneeringu tasandil on rohevõrgustiku planeerimisel oluline kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur, pehmendada inimtekkelisi mõjusid ning tagada nii inimesele kui ka elusorganismidele laiemalt, elutähtsad keskkonda kujundavad protsessid (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne).

Valla üldplaneeringu ülesanne on muuhulgas maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine ning väärtuslike maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutustingimuste määratlemine. Seega tuleb üldplaneeringuga ära määrata arendatavad piirkonnad selliselt, et olemasoleva rohevõrgustiku funktsioon säiliks.

Vinni valla rohevõrgustiku piirid on määratud Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringuga ‚Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kuna asustustihedus vallas on suhteliselt madal ning metsa- ja kaitsealasid on vallas palju, kuulub suur osa valla pindalast rohevõrgustikku (eelkõige valla idaosa, Ädara jõest idapoole jääv ala). Maakonna teemaplaneeringuga on seatud üldised kasutustingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks. Seejuures on arvestatud, et tuumala peab aitama tagada piirkonna looduslike protsesside toimimise ja jätkumise ning hoidma alade looduslikku seisundit. Rohekoridorid aitavad tagada tugialade ühendatuse ning tegevused rohevõrgustiku tuumaladel ei tohi halvendada rohevõrgustiku toimimist. Valla üldplaneeringu koostamisel tuleb rohevõrgustiku planeerimisel arvestada maakonnaplaneeringus toodud tingimusi ning üldplaneeringu koostamise raames rohevõrgustiku piirid ja kasutustingimused üle vaadata ja täpsustada.

Üldplaneeringuga on seatud rohevõrgustiku toimimise tagamiseks järgmised tingimused: - arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside rajamisel; - vältida alade olemasolevast tihedamat asustamist ja metsade raadamist; - põllu- ja metsamaade majandamisel lähtuda heast põllumajandus- ja metsamajandustavast; - keelata kõrge keskkonnariskiga rajatiste rajamine; - rabade kasutuselevõtmisel turba kaevandamisel tuleb lähtuda planeeritud, rohelisest võrgustikust ja jätta need alad kaevandamisest välja; - keelata karjääride rajamine ja olemasolevate laiendamine planeeritud rohelise võrgustiku koridorialadele.

Eeltoodud tingimustega arvestamine aitab tagada rohevõrgustiku funktsiooni säilimise. Rohevõrgustiku aladele üldplaneeringuga arendustegevust ette nähtud ei ole, olemasolevad rohealad säilivad ning lisaks kavandatakse uusi haljasala ja parkmetsa maa juhtfunktsiooniga alasid, mistõttu võib öelda, et üldplaneeringu realiseerumisel on mõju rohevõrgustikule positiivne.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 26

Selleks, et rohevõrgustiku funktsioonide säilimist veelgi tugevdada, on soovitav lisaks eeltoodule kehtestada üldplaneeringuga ka järgmised tingimused rohevõrgustiku arendamiseks: - arendustegevuse käigus ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%; - rohelise võrgustiku alade maa sihtotstarvet muutvate tegevuste või kavandatavate joonehitiste (teed, kõrgepingeliinid jne), samuti veekogude sängide õgvendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada kohaliku keskkonnateenistusega; - asustuse kavandamisel ei tohi purustada rohelise võrgustiku koridore ega tuumala terviklikkust; - rohevõrgustiku koridoride ristumisel teedega on otstarbekas üldplaneeringuga teha ettepanek liikluskiiruse vähendamiseks ning vastavate hoiatusmärkide kavandamiseks.

Üldplaneeringu kaardil on rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade piire koostöös mõjude hindajatega täpsustatud ja parandatud, tagades seeläbi rohevõrgustiku parema sidususe ja funktsioonide säilimise. Rohevõrgu piiride korrigeerimisel jälgiti, et rohekoridorid oleks piisavalt laiad tagamaks ulukite vaba liikumist ning kulgeksid võimalikult palju metsaalal ning eemal olemasolevast asustusest. Võimalusel (asustuse puudumisel) olemasolevaid koridore laiendati ning juhiti asustusest eemale. Tuumalade piirid ühendati võimalusel metsaala piiriga, samuti muudeti piire sirgemaks vältides piiride sakilisust.

Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringuga on määratud ka linnade lähiümbruse rohelised vööndid, eesmärgiga tagada linlastele lähipiirkonnas puhke- ja tervistav keskkond ning avalikult kasutatavate loodusalade hoidmine. Kuna Vinni vald piirneb loodest Rakvere linnaga, tuleb valla üldplaneeringu koostamisel arvestada maakonnaplaneeringuga seatud nõudeid linna rohevööndi tagamiseks. Maakonna teemaplaneering sätestab: Asustuse laienemine rohelise vööndi metsa-aladel ning veekogude kalda ehituskeeluvööndis on välistatud, sest see rikub rohelise võrgustiku struktuuri ja halvab toimimise, vähendab maastiku avaliku kasutamise võimalusi ning vähendab looduslikku tasakaalu veekogu kaldal. Sobivad asustuse laienemise suunad Vinni vallas Rakvere linnast lõunas on Mäetaguse ja Karkuse külad, kus asustuse laienemine ei lähe vastuollu rohelise võrgustiku ideega (Joonis 2).

Keskkonnamõju hindamise aluseks olevas üldplaneeringu eskiislahenduses (seisuga oktoober 2008) on perspektiivne elamumaa kavandatud väljapoole maakonnaplaneeringuga kehtestatud soovituslikke suundi - Piira külas Pärnu-Rakvere- Sõmeru põhimaanteest põhja- ja Rakvere-Luige tugimaanteest läänepool olev ala. Osaliselt on alal juba olemasolev elamumaa ning algatatud detailplaneeringud elamumaa arendamiseks. Rakvere-Luige maanteest idapoole jääv piirkond (Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja Rakvere linna piiri vaheline ala) on üldplaneeringu koostamise ajal juba katastri sihtotstarbe järgi elamumaa. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu järgi ei ole antud aladele soovitav elamuehitust kavandada. Alad peaksid säilima roheliste puhvertsoonidena linna ümbruses võimaldades ühelt poolt elanikele puhkevõimalusi, teisalt tagades looduskeskkonna hea seisundi säilimiseks vajalike protsesside (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne) toimimine. Üldplaneeringu koostamise ajaks on antud piirkond juba suures osas elamuala. Üldplaneeringuga tuleb tagada veel olemasolevate suuremate metsalade säilimine.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 27

Joonis 2. Asustuse laienemise soovituslikud suunad. Allikas: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering ‚Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, Rakvere 2006

Looduslikud puhkealad Rohe- ja haljasaladel on lisaks ökoloogilisele puhvertsoonile oluline roll ka inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Vinni valla üldplaneeringus on puhkeväärtuslike piirkondadena välja toodud Mõdriku ja Kantküla vaheline ala Mõdriku-Roela maastikukaitsealal ning Tudu ümbrus valla idaosas. Puhkealana on kasutatav ja märkimist vääriks ka Vinni-Pajusti maastikukaitseala Pajusti sihtkaitsevööndi ala, mis jääb kahe suurema aleviku Vinni ja Pajusti vahele. Antud ala on hea ligipääsetavuse ja sobiva maastiku poolest sobiv kasutamiseks puhkealana, mida praegu valla elanike poolt ka aktiivselt tehakse. Maastikukaitseala kaitse eesmärk on tammiku, karstide, vanade

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 28

laialehiste metsade ja puiskarjamaade ning I kategooria kaitsealuse seeneliigi leht- kobartoriku kaitse. Maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on alal lubatud inimeste viibimine, rahvaürituste korraldamine, telkimine ja sõidukiga sõitmine kaitseala teedel. Kaitseala valitseja nõusolekul on muuhulgas lubatud ka õppe- ja loodusraja rajamine ning olemasolevate teede, tehnovõrgurajatiste ja ehitiste hooldustööd.

Üldplaneeringuga on tammiku sisesed teed ja rajad kavandatud matka- ja liikumisradadeks. Üldplaneeringu koostamise ajal on koostamisel ka Vinni, Rakvere ja Rägavere valdade kergliikluse teemaplaneering, millega määratakse kergliikluse marsruudid erinevate valdade vahel selliselt, et kujuneks head liikumismarsruudid ning oleks tagatud ohutu ühendus kergliiklusega suuremate asulate vahel. Teemaplaneeringuga määratakse radade täpsemad asukohad, teekatte materjalid, kasutustingimused jms. Teemaplaneering hõlmab ka Vinni tammikusse jäävaid radasid. Kavandatav puhkepiirkond asub Vinni-Pajusti maastikukaitsealal. Matka- ja liikumisradade arendamine antud alal reguleerib inimeste liikumist ning aitab seeläbi paremini suunata ja kontrollida ala kasutamist puhke eesmärgil.

Lisaks on üldplaneeringus üldmaa juhtfunktsiooniga maadena kavandatud alad valla suuremates alevikes. Üldmaana käsitletakse käesolevas planeeringus puhke- ja virgestusalasid (staadioni, matka- ja spordirajad, rahvapeo maa-alad, pargid), kalmistuid ja haljastute maa-alasid (nii hooldatavad kui ka looduslikud). Planeeringuga on ette nähtud mitmed matka- ja liikumisrajad ning kergliiklusteed (kantud üldplaneeringu kaardile), mis parandavad inimeste liikumisvõimalusi vabas õhus. Liikumisradadena on tuntud Seljamäe loodusõpperada ja Tudu triatlonirada.

Kuna asustustihedus Vinni vallas on suhteliselt hõre ning vallas on mitmeid arendatavaid puhkepiirkondi ja œalasid, võib öelda, et looduslike puhkealade kättesaadavus vallas on hea ning üldplaneeringuga kavandatavad tegevused parandavad olukorda veelgi.

Kaitsehaljastus Kaitsehaljastuse rajamine on vajalik olulise negatiivse mõjuga tootmisalade ümber, et takistada tootmisaladelt tuleneva õhusaaste ja müra levikut ümbritsevatele aladele. Eelkõige on see oluline elamu- ja tootmismaade vahelisel alal. Efektiivseimalt sobib kaitsehaljastuseks võimalikult lai ja tihe mitmerindeline okaspuude vöönd, mis kaitseb tootmisest tulenevate negatiivsete mõjude eest aastaringselt. Üldplaneeringuga on tootmismaade arendamiseks seatud tingimused, et tootmismaid võib laiendada vaid aladel, kus tootmismaade vahetusläheduses puudub asustus ja tootmiseks vajalikud transpordivood ei läbi asulat ning sanitaarkaitsetsooni vajavatel ettevõtetel tuleb planeerida kaitsetsoon selliselt, et kahjulikud mõjud ei ulatuks üle krundi piiride. Konkreetselt kaitsehaljastust hindamise aluseks olevas üldplaneeringu eskiisis kavandatud ei ole.

Lisaks üldplaneeringus juba olemasolevatele tingimustele, on parema loodus- ja elukeskkonna säilimiseks soovitav kehtestada lisaks ka järgnevad nõuded tootmismaade arendamiseks: - olemasolevatele ja reserveeritavatele tootmismaa juhtfunktsiooniga maadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon eesmärgiga mitmekesistada alade kasutusvõimalusi ning mitmekesistada valla üldist ettevõtluskeskkonda. Juhtfunktsioon ning alade arendamistingimused täpsustatakse detailplaneeringuga; - kvaliteetse elukeskkonna säilitamiseks arendatakse elamualade läheduses üksnes keskkonnasõbralikku tootmist. Tootmistegevusega kaasnevad mõjud ei tohi sel juhul ületada krundi piire;

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 29

- olemasolevad/taaskasutusse võetavad tootmismaad tuleb enne nende kasutuselevõtmist korrastada, lagunenud ja mittevajalikud ehitised lammutada ja jääkreostus selle olemasolu korral likvideerida; - otsustusprotsessides kasutada ettevaatuse põhimõtet œ uusi arendusi ei lubata enne, kui pole selge nende võimalik kahjulik keskkonnamõju.

Nimetatud tingimuste kehtestamine tagab looduskeskkonna parema säilimise ning ka kvaliteetsema elukeskkonna kujunemise.

3.2 Kaitstavad loodusobjektid ja väärtuslikud maastikud

Vinni valla territooriumil on 3 looduskaitseala (Suigu, Sirtsi ja Tudusoo), 2 maastikukaitseala (Mõdriku-Roela ja Vinni-Pajusti), 6 kaitsealust parki (Inju, Küti, Kulina, Mõdriku, Tudu ja Roela) 3 hoiuala (Suurekivi, Haavakannu ja Kunda jõgi) ning kaitsealused Vetiku allikad. Üksikobjektidena on kaitse all hõbepappel "Pilvepuu" Tudu alevikus, Tuduküla rändrahn Tudu alevikus ja Allika allikas Allika külas. Lisaks on vallas mitmed Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad, püsielupaigad ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide kasvu- ja elupaigad.

Kaitsealuste alade ja objektide kaitsekord ja kasutustingimused on reguleeritud kaitse- eeskirjadega. Üldplaneeringu koostamisel on kaitsealuste loodusobjektidega arvestatud ning olulisi maakasutuse muudatusi kaitsealadel ja nende lähiümbruses kavandatud ei ole. Vinni-Pajusti maastikukaitseala Pajusti sihtkaitsevööndi arendamine puhkealana ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke, kuna alale kavandatakse liikumisrajad, mis vaid suunavad inimeste liikumist, vähendades seeläbi isetekkeliste kõnniteede kujunemist. Arendustegevuse käigus ala korrastatakse ja hooldatakse œ teostatakse võsaraiet. Tammiku pindala arendustegevuse käigus ei vähene ning väärtuslikke kooslusi ei kahjustata. Ala korrastamine parandab vaadet tammikule ja tammikust ümbritsevale. Edasisel arendustegevusel tuleb kaitsealuste objektide ja nende kaitse-eeskirjades kehtestatud tingimustega kindlasti arvestada ning kaitsealuste objektide lähiümbruses kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitsealavalitsejaga.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ‚Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on määratud väärtuslikud maastikud. Väärtuslikud maastikud on määratletud lähtudes kultuurilis-ajaloolisest, rekreatiivsest, esteetilisest, looduslikust ja identiteediväärtusest, ehk eelkõige kultuurmaastiku vaatevinklist. Väärtuslik maastik pakub atraktiivset, inimväärset kohta elamiseks ja väärtuslikku ressurssi ettevõtluse (sh turismi) arendamiseks maapiirkondades. Vinni valla territooriumile jääb osaliselt Rakvere riikliku tähtsusega väärtuslik maastik, maakondliku tähtsusega Mõdriku-Roela maastik ning kohaliku tähtsusega Tudu, Kannastiku ja Tudusoo väärtuslikud maastikud. Üldplaneeringuga võib väärtuslike maastike piire ja kasutustingimusi täpsustada.

Üldplaneeringuga on kehtestatud järgmised üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks: - maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; - mitte kuivendada väärtuslikke märgalasid; - hoonete ehitamisel ja ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente; - maastikuvaateid muutvate objektide ehitamine on võimalik ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel; - vältida elamuehitust suure maastikulise väärtusega aladel, kuhu traditsiooniliselt pole elamuid rajatud;

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 30

- väärtuslikud põllumaad hoida kasutuses põllmajandusliku maana, põldude sööti jätmisel tagada nende niiteline kasutus.

Maakonna teemaplaneeringus on ära toodud ka täpsemad soovitused konkreetsete väärtuslike maastike kohta: - Mõdriku-Roela maastik œ antud alal tuleks inventeerida ja leida kasutus või lammutada kasutusest välja jäänud ehitised, vältida kõrge boniteediga lainja põllumaa metsastamist, hoiduda männiku raiumisest Roela asulas, säilitada külastruktuur maantee ääres, heakorrastada Mõdriku mõisa hooned ja leida rakendus Roela mõisa kõrvalhoonetele. - Kannastiku maastik œ antud alal tuleb jätkata puisniidu hooldamist, kaaluda loodusturismi arendamist (linnustiku- ja loomastiku vaatlejad), vältida ümbritsevas metsas lageraiet ja säilitada puisniidul kivikangrud. - Tudu maastik œ säilitada põldudel traditsiooniline maakasutus, säilitada asula ümber olemasolev asustusstruktuur (põllud maantee ääres, majad metsa ja põllu vahel) ning säilitada ilusad teelõigud. - Tudusoo maastik œ aktiivse kasutuse tõttu on seatud ohtu ala hea loodusliku seisundi säilimine, mistõttu on soovitav alale paigutada infotahvleid, et suunata külastajaid ka teistele sarnastele puhkealadele lähipiirkonnas ning seeläbi vähendada kasutuskoormust antud alal.

Üldplaneeringuga ei kavandata väärtuslikel maastikel ja nende lähistel olulisi maakasutuse muudatusi, mis võiksid ohustada väärtuslike maastike säilimist. Eeltoodud tingimustega arvestamine tagab väärtuslike maastike omapära säilimise ning mõju nii looduslikule kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale on positiivne.

3.3 Välisõhk

Peamisteks välisõhu seisundit mõjutavateks teguriteks on transpordist ja tööstusest tulenev õhusaaste. Välisõhu kvaliteedi halvenemine mõjub negatiivselt saastunud õhku sissehingavatele inimestele kui ka ökosüsteemidele. Erinevalt teadlikult tehtavatest valikutest (hea kvaliteedi ja tervisliku toidu ja vee tarbimine), ei ole saastunud õhu sissehingamist linnas inimestel võimalik vältida. Seega tuleb välisõhu kvaliteedile olulist tähelepanu pöörata. Ãhusaaste ulatus erinevate komponentide jaoks võib olla lokaalne (saasteainetest tingitud tervisemõjud, materjalide hävinemine), regionaalne (pinnase ja veekogude hapestumine, troposfääri osooni kõrgenenud kontsentratsioon) või globaalne (kasvuhooneefekti suurendamine, stratosfääri osooni lagundamine).

Vinni vallas mõjutavad välisõhku peamiselt transport valda läbivatel suurematel teedel ja põllumajandusettevõtetest tulenev õhusaaste. Vinni valda läbivad Pärnu-Rakvere- Sõmeru põhimaantee ning Rakvere-Luige ja Rakvere-Rannapungerja tugimaanteed. Liiklussagedus antud teelõikudel on Maaameti kaardirakenduse andmetel (2007.a) vastavalt 2227, 1860 ja 290 autot ööpäevas. Antud teede sanitaarkaitsevööndite laius on kahel esimesel 200m ja Rakvere-Rannapungerja maanteel 60m. Sanitaarkaitsevööndis ületab õhusaaste perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni, samuti võib saastuda pinnas ja maastik on tunduvalt muutunud. Üldplaneeringuga ei ole ette nähtud elamumaade arendamist maanteede sanitaarkaitsevööndites. Ühtlasi on liiklusintensiivsus valda läbivatel maanteedel suhteliselt madal ning sellega ei kaasne olulist õhusaastet ja müra, mis kahjustaks välisõhu kvaliteeti maanteede läheduses.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 31

Peamiseks välisõhu kvaliteedi halvenemise põhjuseks Vinni vallas on loomapidamisfarmidest tulenev õhusaaste. Olulise õhureostusega tootmisettevõtteid vallas ei ole. Suuremad Vinni vallas tegutsevad loomakasvatusettevõtted on: - AS Herbaco Kakumäe farm Pajustis œ lüpsi- ja noorloomi kokku 700. Sõnnikuhoidlaks (läga)laguun. - Kadila Põllumajanduse Osaühingu Kadila suurfarm Kadila külas - lüpsi- ja noorloomi kokku 340. Kinnine tahkesõnnikuhoidla. - OÜ VETIKU S.T veiselaut Vetiku külas œ 400kohaline. Sõnnikuhoidlaks (läga)laguun. - OÜ Roela Suurtalu veiselaut ja noorloomalaut Tammiku külas - veiselaudas 250 lehma ja noorloomalaudas 300 looma. Tahkesõnnik lahtises alusega hoiuplatsil. - OÜ Voore Mõis Viru-Jaagupi suurfarm - 450 lüpsilehma ja 250 noorlooma. Mahutid läga hoidmiseks. - OÜ Kupna Mõis sigalad Voore külas - ca 5000 siga. Lägahoidmiseks mahutid. - OÜ Piira Talu veiselaudad Piira külas - kokku ca 400 looma. Lahtine tahkesõnniku plats. - OÜ Vinimex sigala Inju külas - seafarmil on lägahoidla.

Teatud künnisvõimsuste ületamisel (sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale, veisefarmis 300 piimalehmale, 400 ammlehma või üle 600 noorveisele) on sea- ja veisefarmide tegevuseks vajalik taotleda kompleksluba8. Kompleksloa väljastamisel eelhinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva mõju olulisust ning vajadusel algatatakse ja viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul (KeHJS §6 lg1) on mõjude hindamine kohustuslik. Vinni vallas asuvate loomapidamisfarmide rajamisel on üldjuhul eelnevalt mõjude hindamine läbi viidud ning seeläbi leitud vastav tehnoloogia ja kehtestatud tingimused selliselt, et tegevus ei tooks kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ümbritsevale keskkonnale.

Tõenäoliselt ei sisalda farmidest eralduv õhusaaste saasteaineid määral, mis ületaks kehtestatud norme, ometi võib neist leviv hais elanikke siiski häirida. Eriti teravalt kerkib probleem esile sõnniku ja läga laialiveol ja laotamisel põldudele. Haisu leviku vähendamiseks tuleb sõnniku ja läga vedamisel ja laotamisel kasutada parimat võimalikku tehnikat (nt suletud lõhega injektorlaoturit, mis vähendab laotamisel tekkivat ammoniaagi emissiooni 80% võrra võrrelduna paisklaotatud ja mulda viimata vedelsõnnikust lenduva ammoniaagi kogusega). Elanikkonna häirimist vähendaks ka sõnniku laotamine põldudele, mis asuvad elamualadest kaugemal, kuid kuna farmid asuvad suhteliselt elamualade ligiduses, kaasneb sõnniku veoga haisu levik ikkagi. Seetõttu on soovitav farmide ümber, eelkõige aga farmide ja elamualade vahele kavandada kaitsehaljastus (vt ptk 3.1 Rohevõrgustik ja haljastus).

Olemasolevate loomapidamisfarmidega kaasnevate mõjude leevendamiseks ei saa üldplaneeringuga peale kaitsehaljastuse kavandamise muid meetmeid kasutusele võtta. Farmid peavad oma tegevuses lähtuma neile väljastatud kompleks-, välisõhu saaste-, vee erikasutus- või mõnes muus keskkonnaloas sätestatud tingimustest ning nende tegevusega ei tohi kaasneda saasteainete eraldumist mahus, mis ületab seadusega sätestatud norme.

Kui leevendavate meetmete kasutuselevõtt häiringuid elamualadel ei leevenda, on elanikel soovitav esitada ametlik kaebus ametkondadele (vallavalitsus,

8 Vabariigi Valitsuse 7.mai 2002.a määrus nr 150 ‚Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine“

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 32

keskkonnainspektsioon, tervisekaitsetalitus) ning ametkondadel korraldada välisõhu kvaliteedi kontroll piirkonnas. Kontrolli tulemuste põhjal tehakse ettekirjutused õhukvaliteedi rikkujatele olukorra parandamiseks ning kahjude leevendamiseks. Praegusel ajal on keskkonnainspektsioonil õigus kaebuste alusel kokku kutsuda ametnikest koosnev nn haisukomisjoni, kes hindab reaalset olukorda ning teeb ettevõttele ettekirjutuse haisuvähendamise plaani koostamiseks.

Häiringute jätkumisel on pikemas perspektiivis soovitav põllumajanduslik tootmistegevus viia elamualadest kaugemale (vald on senini suhteliselt hõredalt asustatud ning on piisavalt maad põllumajandustegevuse arendamiseks selliselt, et inimeste elukeskkonda ei kahjustataks). Vajadusel võib koostatava üldplaneeringuga ära määrata piirkonnad ja alad, kus uute loomakasvatushoonete rajamine ja loomade pidamine oleks keelatud (näiteks alevike ümbrus) või kus oleks lubatud vaid mittepõllumajanduslik tootmine. Selliste piirangute seadmisega välistatakse uute põllumajanduslike ettevõtete arendamine alevike läheduses ning seeläbi parandatakse elanike elukvaliteeti. Sellisel juhul olemasolevad tootmismaad säilivad olemasoleval kujul, kuid alade laiendamisel või uute kavandamisel on kehtestatud rangemad piirangud. Ühtlasi on soovitav üldplaneeringuga seada kohustus uute loomakasvatushoonete rajamisel ja olemasolevate laiendamisel läbi viia keskkonnamõju hindamine.

3.4 Looduskiirgus

Looduskiirgus avaldab olulisemat mõju läbi pinnases leiduva raadiumi lagunemisel eralduva radioaktiivse radooni kogunemise siseruumide tingimustes. Radoon on värvitu ja lõhnata looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas ja mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Radoon liigub aine pooridest edasi difusiooni teel või transpordituna õhu ja veega. Maapinnast välisõhku eraldunud radoon hajub atmosfääris ja inimese tervisele ohtlik ei ole, kuid pinnasest või ehitusmaterjalidest hoonetesse sattunud radoon võib sisse hingates põhjustada kasvajaid hingamisteedes ja kopsus. Radioaktiivsed metalliioonid kinnituvad õhus leiduvatele tolmu- jm osakestele, mis satuvad sisse hingamisel inimese organismi. Uuringutega on tõestatud, et suitsetamise ja radooni sünergism suurendab oluliselt kopsuvähki haigestumise riski. Peale hingamisteede kasvajate muid radooni põhjustatud tervisekahjustusi (nt allergiat) tuvastatud ei ole.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilate kaardile9 asub Vinni vald valdavalt normaalse radooniriskiga alal, kus valdavalt on normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. Valla põhja osas esineb alasid, kus kohati võib esineda kõrge radooniriskiga pinnaseid. Valla kaguosas Roela kandis on radooniriski madal, kuna sealne pinnas on madala looduskiirgusega.

9 OÜ Eesti Geoloogiakeskus ‚Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart“, 2004

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 33

Joonis 3.5.1 Radoonohtlikud alad Vinni vallas. Allikas: Eesti Geoloogiakeskus, 2004

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 34

Kuna planeeringuala põhja- ja kaguosas esineb oht, et radoonisisaldus pinnases ja sellest tulenevalt ka hoonete siseõhus võib kohati olla kõrge, tuleb uute hoonete kavandamisel radooniohuga arvestada. Hoonete siseõhu radoon on peamiselt pärit pinnasest10, seega on oluline rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest. Radooniohutu hoone ehitamise üldnõuded Eestis on esitatud standardis EVS 840:2003 ‚Radooniohutu hoone projekteerimine“ ning kehtib üldine seos, et mida väiksem pind hoonest on ühenduses maapinnaga, seda väiksem on oht radooni tungimiseks hoonesse. Radooni tõkestamiseks on erinevaid võtteid: üldjuhul sobib selleks betoon, kuid seejuures on oluline pöörata tähelepanu ehituskvaliteedile, kuna betooni tekkivate lõhede ja pragude kaudu saab radoon levida ja võib hoonesse sattuda. Kõrge radoonisisaldusega pinnase puhul tuleb betoonplaat katta vastavate materjalidega, mis tõkestavad radooni sisseimbumist. Nendeks võivad olla radoonikile, teatud liiki membraanid ja mastiksid. Lisaks katetele kasutatakse meetodeid, mis radoonirikka õhu hoonete alt minema juhivad või takistavad selle pääsemist ruumidesse, näiteks alarõhu meetod, õhkpadja meetod, põrandaaluse ventileerimine, radoonikaev ja ventilatsioon.

Täpsemate ehitustehniliste võtete määramine ja väljatöötamine sõltub konkreetse ala radooni sisaldusest pinnases. Üldist, kogu valla territooriumit hõlmavat radooniuuringut Vinni vallas teadaolevalt tehtud ei ole. Seetõttu on enne ehitustegevuse alustamist (nt detailplaneeringu koostamise käigus) soovitatav mõõta radooni sisaldust hoonealuses pinnases, et välja selgitada, kas hoone projekteerimisel on vajalik rakendada radooniohutu hoone projekteerimiseks ettenähtud norme või mitte.

3.5 Maavarad

Vinni vallas leidub maavaradest fosforiiti, põlevkivi, ehituslubjakivi ja œdolomiiti, ehitusliiva ja œkruusa ning turvast. Aktiivselt kaevandatakse üldplaneeringu koostamise ajal turvast Punasoo ja Saara maardlates ning ehituskruusa Haava (Rakvere) maardlas. Täpsem ülevaade maavaradest on toodud ptk 2.2.4 Mullastik ja maavarad.

Maavarade kaevandamiseks on ettevõtetele väljastatud maavara kaevandamise load. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele peab enne tegevusloa väljastamist kaaluma tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkust ning vajadusel algatama enne tegevusloa andmist keskkonnamõju hindamise protsessi tegevusega kaasnevate võimalike mõjude hindamiseks. Maavara kaevandamisel loetakse seaduse järgi (§6 lg1 p28) olulise keskkonnamõjuga tegevuseks, mille puhul keskkonnamõju hindamise algatamine on kohustuslik, pealmaakaevandamist suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamist või turba mehhaniseeritud kaevandamist. Haava maardlas jääb mäeeraldise pindala alla eelnimetatud suuruse, mistõttu ei loeta seda olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Haava maardla jääb Vinni ja Rakvere valla piirile maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumala servaalale. Üldplaneeringus on ala märgitud karjääride maana. Rakvere valla üldplaneeringus on maardla lähiümbrus kavandatud puhke- ja virgestusmaaks ning antud piirkond on juba praegu kasutusel puhkealana (suusahüppemägi, matka- ja suusarajad). Lisaks puhkefunktsiooni häirimisele antud piirkonnas, võib kruusa kaevandamine mõjutada ka maastiku, pinnast ning veerešiimi. Kaevandustegevuse laiendamisel tuleb hinnata kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ning seeläbi kaaluda tegevuse jätkamise võimalikkust. Ühelt poolt võib kruusa kaevandamine vallas kaasa

10 Jõgioja, E. ‚Radooniohutu elamu“. Tallinn, 2004

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 35

tuua negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale, kuid samas on kruus vajalik ehitustegevuseks ja teede remondiks. Seetõttu on oluline säilitada kruusamaardlad ja kaevandamine mahus, mis kataks vähemalt valla vajadused ehituskruusa osas.

Saara maardlas on Soonuka mäeeraldisel kaevandamisluba väljastatud enne keskkonnamõju hindamise seaduse kehtima hakkamist (loa kehtivusaja algus 14.04.2000) ning ilmselt seetõttu ei ole algatatud ega läbi viidud ka mõjude hindamist. Turba kaevandamine põhjustab veerešiimi muutusi, veekogude eutrofeerumist, süsinikdioksiidiheitmeid ja rabakoosluste mitmekesisuse vähenemist. Soonuka tootmisala lähistel kaebavad elanikud põhjaveetaseme languse ja kaevudest vee kadumise üle. Probleemi seostatakse turba kaevandamisega. Erinevate uuringute põhjal võib kuivendusjärgse põhjavee taseme alanemine karstialadel ulatuda madalsoost kuni 2 km kaugusele ja liivaaladel kuni 1 km kaugusele. Siirdesoo ja raba puhul on oluline, kas turba all on hästi vettjuhtiv liiv ja lõheline paas või muda-savi kaitsekiht. Muda-savikihi puudumisel hakkab soovesi kuivenduskraavides maa sisse neelduma ja kogu soo võib kuivada11. Seost veetaseme languse ja turba kaevandamise vahel Soonuka külas otseselt uuritud ei ole ning täpsed andmed selle kohta puuduvad. Elanike veeprobleemide jätkudes tuleks veetaseme languse põhjuste väljaselgitamiseks läbi viia vastav uuring.

Lisaks veerešiimi muutustele võib turba kaevandamine põhjustada ka lähikonna veekogude eutrofeerumist. Turbatootmisala ettevalmistamisel soo kuivendatakse. Pärast kraavituse tegemist suureneb soovee äravool sooalalt. Looduslik soovesi sisaldab heljumit üsna vähe, seevastu lahustunud orgaanilist ainet (huumust) üsna palju. Soovesi on rauarikkas, millest tulenevalt ka pruun värv. Kuivendusvõrgu rajamine suurendab vee heljumisisaldust, kuna suurenenud vooluhulk uhub vastkaevatud kraavide nõlvu ja põhjasid. Vooluvetes suurenev mitteorgaaniliste taimetoitainete reostus põhjustab veejuhtmete eutrofeerumist, orgaanilist ainet sisaldav heljum tekitab eesvoolude mudastumist ja madaldumist. Eutrofeerumine vähendab veekogude hapnikutagavara.

Turba kaevandamise kohta on Riigikontroll teostanud auditi12, millest selgub, et turbavaru kasutamine Eestis ei ole korraldatud jätkusuutlikult, st kehtestatud aastased kasutusmäärad ületavad oluliselt turba aastast juurdekasvu. Kui turvast kaevandatakse rohkem, kui seda juurde tekib, ei saa seda lugeda enam taastuvaks loodusvaraks. Veel tuuakse aruandes välja probleem, et turba kaevandamise lubamisel ei pöörata piisavalt tähelepanu keskkonnamõju hindamisele. KeHJS seaduse varasem redaktsioon nõudis mõjude hindamist suurema kui 150 ha tootmisala puhul, praegu kehtivas redaktsioonis tuleb mõjusid hinnata turba mehhaniseeritud kaevandamise puhul olenemata tootmisala suurusest, kuna turba kaevandamine ka väikesel alal võib kaasa tuua olulisi keskkonnamõjusid ümbritsevale keskkonnale. Siiani ei ole kaevandamislubade väljastamisel piisavalt tähelepanu pööratud keskkonnaohutuse tagamisele ning lubades pole sätestatud keskkonnatingimusi ja kaevandamisega rikutud maa kasutamise edasist otstarvet. Eeltoodud märkusi on oluline arvestada turba kaevandamise kavandamise ja teostamise juures. Üldplaneeringuga tehaksegi ettepanek tootmise lõpetamiseks Saara maardlas. Kuna antud alale on väljastatud maavara kaevandamisluba kehtivusega 2025.aastani, ei saa üldplaneeringuga antud alal tootmist lõpetada, küll aga ette näha kaevandamist mitte laiendada.

11 ‚Turba kaevandamine ja sellega kaasneva mõju leevendamine põhja- ja pinnaveele Viru-Peipsi alamvesikonnas“. Peipsi Koostöö Keskus, Tallinn 2004. http://www.ctc.ee/pub/GEF/turba_kaevandamine_est.pdf (20.11.2008) 12 Kontrolliaruanne nr OSIV-2-6/05/71 ‚Turbavarude kasutamine“, Tallinn 2005

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 36

3.6 Põhjavesi ja veemajandus

Põhjavesi Vinni valla territooriumil on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, kohati täiesti kaitsmata. Vaid jõgede orgudes esineb keskmiselt kaitstud põhjaveega alasid (ptk 2.2.2 Joonis 1). Lisaks kaitsmata põhjaveele esineb piirkonnas karstinähtusi ning läänepoolne osa Vinni vallast jääb Pandivere nitraaditundlikule alale. Nitraaditundlikule alale on veeseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 21.jaanuari 2003.a määrusega nr 17 ‚Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri“ kehtestatud rangemad keskkonnanõuded põhja- ja pinnavee kaitseks. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi: 1) mineraalväetistega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) pidada loomi üle 1 loomühiku haritava maa hektari kohta; 3) kasutada reoveesetet.

Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja sõnniku hoidmine sõnnikuaunas. Oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast lisaks eelnevalt kirjeldatud tegevustele keelatud maa kasutuse sihtotstarbe muutmine, loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine, vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine, maavarade või maa-ainese kaevandamine, heitvee pinnasesse juhtimine, metsa lageraie, kuivendussüsteemi ehitamine, loomade matmiskohtade rajamine ja kalmistute rajamine. Karstilehtreid on keelatud risustada ja täita.

Tulenevalt põhjavee nõrgast kaitstusest tuleb arendustegevusele tingimuste seadmisel ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel arvestada, et reoained pinnasesse ega põhjavette ei satuks. Konkreetseid maakasutustingimusi selle eesmärgi täitmiseks on üldplaneeringuga kehtestada suhteliselt raske. Pigem tuleb seda jälgida detailplaneeringutele lähteülesannete ja projekteerimistingimuste väljastamisel. Põhjavee kaitseks on soovitav enne põhjavett kahjustada võiva tootmistegevuse lubamist läbi viia keskkonnamõju hindamine ning sellest tulenevalt ette näha meetmed põhjavee reostusohu vähendamiseks (nt ala katmine vettpidava kihiga (asfalt vms), kanalisatsiooni välja ehitamisel kasutada lekkekindlaid seadmeid, võimalusel juhtida reovesi ühiskanalisatsiooni ja vältida omapuhastite rajamist või heitvee juhtimist pinnasesse).

Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001.a määruse nr 269 ‚Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ järgi ei tohi üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvett pinnasesse immutada. Kanalisatsiooni puudumisel tuleb reovee kogumiseks kasutada kogumiskaevusid. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse juhtimiseks on vajalik vee erikasutusluba, milles kehtestatakse täpsemad nõuded ja tingimused heitvee immutamiseks.

Veemajandus13 Veevarustuseks kasutatakse Vinni vallas peamiselt sügavamate ordoviitsiumi-kambriumi ja kambrium-vendi veekomplekside vett, mis asuvad sügavamal ja on maapinnalt

13 Vinni valla ühisveevärgi ja œkanalisatsiooni arengukava, 2008

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 37

tuleneva reostuse eest suhteliselt hästi kaitstud. Hajaasustuses kasutatakse salv- ja puurkaevudes ka pinnalähedasema ordoviitsiumi kompleksi põhjavett, mis on reostuse suhtes tundlik ning kohati esineb nitraatide kõrgenenud sisaldust.

Ühisveevärgiga on varustatud suur osa Vinni, Pajusti ja Viru-Jaagupi alevikest ning Piira, Vetiku, Kakumäe ja Kadila küladest. Väiksem on varustatus Roela ja Tudu alevikes, kus on ühisveevärgiga ühendatud vastavalt 40 ja 51% elanikkonnast. Ühisveevärgi laiendamise vajadus sõltub kinnisvaraarendustest, mis on intensiivsem Vinni alevikus ja Piira külas. Paljud olemasolevad süsteemid on halvas seisukorras ja vajavad rekonstrueerimist.

Ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude vesi vastab üldjoontes kehtestatud normidele. Raua ja mangaani sisaldus ületab kohati määrusega14 kehtestatud piirsisaldust, mis on tõenäoliselt tingitud torustike tehnilisest seisundist ja põhjavee looduslikust kvaliteedist. Enamike ühisveevärgiks kasutatavate puurkaevude vesi vajab enne tarbijani suunamist aereerimist ja filtreerimist, et parandada vee kvaliteeti. Ühisveevärgi vee kvaliteedi eest vastutab vee-ettevõtja, veekvaliteeti kontrollitakse pidevalt ja tagatakse, et see on elanike tervisele ohutu.

Uute elamualade väljaehitamisel ja elanikkonna suurenedes suureneb vajadus ka tarbitavale põhjaveele. Praegu on Vinni ja Tudu alevikus ja Viru-Jaagupis osa puurkaeve reservis, mida hetkel ühisveevarustuseks ei kasutata ning millest saab perspektiivis suurenenud veevajaduse korral vett võtta. Piira küla veevarustus on ühendatud Rakvere linna veesüsteemiga. Üldplaneeringuga on soovitav ära määrata elamualade piirkonnad, kus on elamute rajamisel kohustus liituda ühisveevõrguga. Sellised alad võiks olla suuremate alevike lähedal asuvad kompaktse hoonestusega alad, kus ühisveevõrguga liitumine on majanduslikult otstarbekas. Hajaasustuses võib olla lubatud ka puurkaevu rajamine (võimalusel üks kaev mitme kinnistu veevarustuse tagamiseks).

Reoveekäitlus Ühiskanalisatsiooniga on varustatud suur osa Vinni ja Pajusti alevikest ja Vetiku külast ning osa Viru-Jaagupi, Roela ja Tudu alevikest ning Piira ja Kakumäe küladest. Kadila külas ühiskanalisatsioon puudub. Kanaliseerimata aladel kasutatakse reovee kogumiseks kogumis- ja imbkaeve. Kogumiskaevude kasutamise puhul on oht, et torude ja kaevude kehva kvaliteedi tõttu satub reovesi puhastamata kujul pinnasse, mis toob kaasa pinnase ja põhjavee reostumise. Samuti puudub ülevaade tekkiva ja kogutava reovee koguste üle.

Vinni vallas on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud, mistõttu ohustab reovee pinnasesse ja põhjavette sattumine põhjavee kvaliteeti. Ãhukese pinnakihi tõttu ei suuda maapind enne põhjavette sattumist puhastamata reovett filtreerida ja looduslikult puhastada. Seetõttu ei ole lokaalsete kanalisatsioonikaevude ja imbväljakute kasutamine planeeringualal soovitav. Veeseaduse § 24 alusel määratakse üldplaneeringuga reoveekogumisalade piirid. Reoveekogumisaladel tuleb reoveekogumiseks kasutada ühiskanalisatsiooni, lokaalsed lahendused lubatud ei ole. Reoveekogumisaladeks tuleks määrata suuremate alevike ja külade keskused ja kompaktse hoonestusega alad. Üldplaneeringu eskiislahenduse tööversiooni kaardile (seisuga 27.11.2008) on kantud reoveekogumisalad vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt (tulenevalt Euroopa Komisjoni asulareovee puhastamise direktiivi nõuetest) koostatud reoveekogumisalade kaartidele (alla 2000 inimekvivalendi

14 Sotsiaalministri 31.juuli 2001.a määrus nr 82 ‚Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 38

RVKAd). Antud piirid lähtuvad suures osas olemasolevast asustusest. Üldplaneeringu koostamisel tuleks need piirid üle vaadata ja määratleda perspektiivsete reoveekogumisaladena ka kavandatavad elamualad olemasolevate elamualade vahel ja ümbruses.

Hajaasustuses ei pruugi majandusliku ebaotstarbekuse tõttu olla ühiskanalisatsiooni rajamine põhjendatud, mistõttu võivad olla lubatud ka lokaalsed lahendused. Soovitav on hajaasustuses kanalisatsioon lahendada lekkekindlate kogumiskaevudega, millest tagatakse korrapärane väljavedu ja purgimine reoveepuhastisse.

Kuigi seaduse järgselt on antud alale lubatud ka imbväljakute rajamine (tingimusel, et see on eelnevalt vähemalt bioloogiliselt puhastatud), ei ole see põhjavee nõrga kaitstuse tõttu siiski soovitav. Kaitsmata põhjaveega alad on kantud üldplaneeringu kaardile ning neil aladel tuleb reoveekäitlusele erilist tähelepanu pöörata. Imbväljakute rajamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda selle võimalikkust ning hinnata heitvee immutamisega kaasnevaid ohte. Heitvee pinnasesse juhtimisel peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Enne imbväljaku rajamise lubamist ja vee erikasutusloa väljastamist tuleb kas olemasolevate andmete või uute uuringute alusel põhjavee taseme ja heitvee immutussügavuse vahe kindlaks teha. Ühtlasi hinnata ka veehaarete lähedust jm põhjavett ohustada võivaid tegureid.

Vinni valla ühiskanalisatsiooniga kaetud aladelt kogutud reovesi suunatakse ümberpumpamise teel Vinni, Roela, Viru-Jaagupi ja Tudu alevikes asuvatesse reoveepuhastitesse. Vetiku küla puhastusseade on täielikult amortiseerunud ja ei tööta. Piira küla reoveed juhitakse Rakvere linna reoveepuhastisse.

Vallas asuvate reoveepuhastite probleemiks on lisaks amortiseerunud seadmetele (mis põhjustavad liigvee infiltratsiooni ja reovee filtratsiooni pinnasesse ja põhjavette) ka nõuetele mittevastav puhastusaste. Reoveepuhastites ei toimu lämmastiku ja fosfori ärastust, kuid ülenormatiivne bioainete sisaldus tekitab lisakoormust heitvee suublatele. Üheks heitvee suublaks Vinni valla reoveepuhastitele on Sõmeru jõgi, mis on täies ulatuses kantud reostustundlike veekogude nimekirja (keskkonnaministri 16.novembri 1998.a määrus nr 66). Heitvee juhtimisel reostustundlikku suublasse tuleb lisaks bioloogilisele tavapuhastusele tagada ka fosfori ärastus.

Üldplaneeringu elluviimisel on oluline rekonstrueerida olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja reoveepuhastid, et seeläbi tagada nõuetekohane reoveepuhastus. Põhjavee seisundi kaitseks tuleb võimalikult suur osa elanikkonnast ühendada ühisveevärgi ja œkanalisatsioonisüsteemiga. Eelistada ühiskanalisatsiooni lokaalsetele lahendustele.

3.7 Jäätmemajandus

Jäätmehoolduse üldist korda Vinni valla haldusterritooriumil reguleerib Vinni valla jäätmehoolduseeskiri, mis on kinnitatud Vinni vallavolikogu 24.märtsi 2005.a määrusega nr 7. Jäätmehooldust korraldab ja kontrollib Vinni vallavalitsus, jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik.

Jäätmehoolduseeskiri näeb ette, et iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ja tekkinud jäätmeid tuleb võimalusel taaskasutada. Prügilasse võib ladestada ainult neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik. Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 39

Ehitus- ja lammutusjäätmed ja ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu, kui tiheasustusaladel mitte harvemini kui üks kord kuus. Tiheasustusega alad on Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela ja Tudu alevik. Vinni valla arengukava järgi on tiheasustusaladel korraldatud jäätmete nõuetekohane liigiti kogumine.

Vinni vallast kogutavad mittetaaskasutatavad jäätmed ladestatakse Rakvere prügilas. Rakvere prügila ei vasta Euroopa Nõukogu direktiividega kehtestatud keskkonnanõuetele, mistõttu tuleb see hiljemalt 16.juulil 2009.a sulgeda ja jäätmete ladestamine lõpetada. Lääne-Virumaa jäätmekavas on alternatiivina jäätmete ladestamiseks tulevikus välja pakutud Uikala prügila Ida-Virumaal. Jäätmete transpordi kulude vähendamiseks tuleb jäätmed töödelda ja sorteerida võimalikult tekkekoha lähedal. Seetõttu on maakonna jäätmekavas ettenähtud maakonna keskse jäätmejaama ehitamine, kus toimuks jäätmete ümberlaadimine ja sorteerimine. Kõnealune kompleks tuleb rajada maakonda logistiliselt ja keskkonnakaitseliselt kõige soodsamasse asukohta.

Riikliku jäätmekava kohaselt peaksid omavalitsused asutama piirkondlikud jäätmehoolduskeskused. Lääne-Virumaal on Lääne-Viru omavalitsuste poolt moodustatud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, mille ülesandeks on koordineerida Lääne-Viru Jäätmekeskuse rajamise ja edasise tööshoidmisega seonduvaid tegevusi ning samuti korraldada Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste jäätmekäitlusalast tööd. Vinni valda Piira külla on kavandatud jäätmekeskus, kus toimub kokkuveetud olmejäätmete pressimine ja sealt edasi transportimine lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse või jäätmete põletustehasesse. Jäätmekeskuses kokkuveetavate jäätmete sorteerimist ei toimu. Taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumiseks on kogumiskonteinerid.

Üldplaneeringu esialgses eskiislahenduses ei ole olulisi muudatusi jäätmekäitluse osas ette nähtud. Jäätmete ladestamisest Vinni valla territooriumile üldplaneeringuga ette nähtud ei ole. Jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud nõuded on kehtestatud valla jäätmehoolduseeskirjas. Kui jäätmete käitlemisel tagatakse jäätmete nõuetekohane kogumine ja sorteerimine ning ladestamine selleks ettenähtud prügilasse, ei kaasne üldplaneeringu elluviimisel jäätmemajandusest tingitud olulisi negatiivseid mõjusid ümbritsevale keskkonnale.

3.8 Teed ja transport

Vinni valda läbivad Rakvere-Luige ja Rakvere-Rannapungerja tugimaanteed ning Pärnu- Rakvere-Sõmeru põhimaantee. Kohalikke teid ja tänavaid on kokku 123,1 km, avalikuks kasutuseks määratud erateid on valla arengukava andmetel 173 km ja erateid 146,5 km. Teede üldine olukord on rahuldav, kohati hea. Halvimas seisus on mustkattega teed.

Valla arengukavas on teede osas muuhulgas eesmärgiks seatud valla või riiklike teedega valla külade ja suuremate asumite ühendamine, valla teede ja neil paiknevate rajatiste hoid vähemalt rahuldavas seisukorras, teede ja tänavate munitsipaalomandisse taotlemine ning kergliiklusteede väljaehitamine.

Teede ja tehnilise infrastruktuuri arendamine on üldiselt positiivse mõjuga, sest antud valdkonna arendamine täidab kõrgemalseisvates arengudokumentides toodud arengueesmärke: nt. Üleriigilises planeeringus Eesti 2010 toodud ühendusteede paranemisest tulenevat liikumisvõimaluste ja ühenduse kiiruste paranemist. Tehniliste infrastruktuuride ja teede arendamisel on oluline strateegiline positiivne mõju kvaliteetse

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 40

elukeskkonna ja ettevõtluskeskkonna loomisele; avalikele ja erateenustele ning töökohtadele ligipääsetavuse suurendamisele.

Üldplaneeringuga olulisi muudatusi liikluskorralduses ette ei nähta, uusi teid ja tänavaid kavandatud ei ole. Üldplaneeringuga täiendatakse oluliselt kergliiklusteede võrgustikku kergliiklejate liiklemisemugavuse ja œohutuse suurendamiseks. Kergliiklusteede rajamine aitab vähendada autoliiklust suuremates asulates ja nende vahelistel aladel ning sellega kaasnevat liiklusohtu. Ühtlasi aitab kaasa ka tervislike eluviiside harrastamisele. Seega omab kergliiklusteede kavandamine positiivset mõju nii looduskeskkonnale kui ka inimeste tervisele ja elukeskkonna kvaliteedile.

Teenustele ligipääsetavuse parandamiseks ning vallasisese ja oluliste tõmbekeskuste vahelise ühenduse parandamiseks võiks üldplaneering pikemas perspektiivis ette näha vajaduse viia valda läbivad teed vähemalt kas mustkatte või tolmuvaba katte alla. Teede arendamine ja renoveerimine on positiivse mõjuga, kuna parandab valla erinevate osade omavahelist ühendatust ning suurendab liiklemise turvalisust.

Täiendavaid parkimisplatse ühiskondlike hoonete või elumajade juurde üldplaneeringuga kavandatud ei ole.

Ühistranspordi liiklus vallas ei ole eriti tihe. Ühistransport on korraldatud maakondlike ja linnadevaheliste valda läbivate bussiliinidega. Lisaks on kooliperioodil käigus õpilasliinid. Mitmed valda läbivad liinid ei läbi valla keskust Pajustit ning Mõdrikut ja Vinnit, kus asuvad valla tähtsamad ühiskondlikud asutused œ gümnaasium, spordikompleks, tervisekeskus ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. Busside sõidugraafikud ei rahulda kõigi sõitjate vajadusi. Valla arengukava näeb arengueesmärgina ette ühistranspordis toimivate maakondlike ja linnadevahelistele liinidele lisaks käigus hoida ka õpilasliine, et võimaldada liikumist valla äärealadelt valla ja maakonna keskusesse. Üldplaneeringuga muudatusi ühistranspordikorralduses ette nähtud ei ole. Kuigi õpilasliinide säilitamine on arengukavaline eesmärk, tuleks perspektiivis enam tähelepanu pöörata olemasolevate bussiliinide trajektooride ja graafikute ümberkorraldamisele selliselt, et täiendavate õpilasliinide vajadus väheneks, vähendades vajadust osaliselt dubleeriva süsteemi olemasolu järele ning tõstes n-ö tavaliinide tasuvust.

Üldplaneeringuga ei nähta ette ka ulatuslike uute elamupiirkondade teket, mis eeldaks uute bussiliinide kavandamist. Pigem vajab uuendamist ja korrastamist olemasolev transpordiskeem.

3.9 Müraaspektiga arvestamine maakasutuse planeerimisel

Välisõhu kaitse seadus defineerib müra kui inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ütleb, et müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Sama määrus kehtestab ka müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning müratase mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 41

Müra kriteeriumitena kasutatakse peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00œ23.00) ja öine (23.00œ7.00) (ekvivalent)tase. Vastavalt eelpool nimetatud määrusele jaotatakse hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel: I kategooria œ looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria œ laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria œ segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria œ tööstusala.

Planeeringu vastavust kehtestatud normidele hinnatakse lähtudes eelpoolnimetatud sotsiaalministri määruses kehtestatud müra normtasemetest hoonestusaladel. Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi: o Taotlustase œ müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus. o Piirtase œ müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. o Kriitiline tase œ müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud.

Tabel 1. Liiklusest tingitud müra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (LpA,eq,T, dB päeval/öösel) Ala kategooria I II III IV üldplaneeringu alusel looduslikud laste- ja segaala (elamud ja tööstusala puhkealad ja õppeasutused, ühiskasutusega rahvuspargid, tervishoiu- ja hooned, kaubandus- puhke- ja hoolekandeasutused, , teenindus- ja tervishoiuasutuste elamualad, puhkealad tootmisettevõtted) puhkealad ja pargid linnades ning asulates; Taotlustase uutel 50/40 55/45 60/50 65/55 planeeritavatel aladel

Taotlustase 55/45 60/50 60/50 70/60 olemasolevatel aladel 651/551

Piirtase olemasolevatel 55/50 60/55 65/55 75/65 aladel 651/601 701/601

Kriitiline tase 65/60 70/65 75/65 80/70 olemasolevatel aladel

1lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 42

Tabel 2. Tööstusettevõtete müra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (LpA,eq,T, dB päeval/öösel) Ala kategooria I II III IV üldplaneeringu alusel looduslikud laste- ja segaala (elamud ja tööstusala puhkealad ja õppeasutused, ühiskasutusega rahvuspargid, tervishoiu- ja hooned, kaubandus- puhke- ja hoolekandeasutused, , teenindus- ja tervishoiuasutuste elamualad, puhkealad tootmisettevõtted) puhkealad ja pargid linnades ning asulates; Taotlustase uutel 45/35 50/40 55/45 65/55 planeeritavatel aladel

Taotlustase 50/40 55/40 60/45 65/55 olemasolevatel aladel

Piirtase olemasolevatel 55/40 60/45 65/50 70/60 aladel 601/451

Kriitiline tase 60/50 65/55 70/55 75/65 olemasolevatel aladel

1 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel.

Välismüra normtase on A-korrigeeritud (inimkõrva tundlikkust arvestav) ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T. Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel. Liiklusmüra piirtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on järgmised: LpA,eq,T (dB) eluruumides päeval 40 dB (taotlustase uute hoonete puhul 35 dB) ja magamisruumides öösel 30 dB.

Tiheasustusega ala, kus lisaks korterelamutele võivad paikneda ka elurajoone teenindavad asutused ja kaubandus-teenindusettevõtted, tuleb üldjuhul määratleda III kategooria ehk segaalana (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted). Segahoonestusalal on müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel lubatud müratase 70 dB päeval ja 60 dB öösel. Hoonete vaiksemal küljel on lubatud liiklusmüra piirtase 65 dB päeval ja 55 dB öösel.

Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda arvutuslikust hinnangust, mis võimaldab müra prognoosida ka pikemas perspektiivis. Müra mõõtmistulemused sõltuvad tihti mõõtmise tingimustest (sh ilmastikust), iseloomustavad peamiselt ainult mõõteperioodi ning ei võimalda müra prognoosida.

Vinni valla maakasutuse planeerimisel on kehtestatud müranormidega arvestatud. Kavandatavad elamu- ja puhkealad paiknevad intensiivse liiklusega teedest ja tootmisaladest kaugusel, mis tagab normatiivse mürataseme.

3.10 Ettevõtluskeskkond

Vinni valla ettevõtlus on mitmekesine ja piirkonniti väga erinev. Suurimad tööandjad on põllumajandusettevõtted. Looduslikud ja arhitektuurilised objektid on eelduseks ka turismi arengule. Üldplaneeringuga nähakse ette mõningast äri- ja tootmismaade laienemist, kuid mitte väga suures ulatuses. Äri- ja vähese mõjuga tootmismaid nähakse ette alevike ja suuremate külade keskustes, andes nii jätkusuutlikult eeldused

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 43

mitmekesisema ettevõtluskeskkonna tekkeks. Olulise mõjuga tootmistegevust saab arendada vaid asustusest eemal ning tingimusel, et transpordivood ei kulgeks läbi asula. Seeläbi tagatakse elanikele kvaliteetne elukeskkond, kuid ettevõtjate jaoks muutub raskemaks tootmise arendamine (asustusest eemal on kulukam rajada nt infrastruktuuri).

Üldjoontes arvestab üldplaneering äri- ja tootmismaade kavandamisel väljakujunenud maakasutusmustriga, tekitamata täiendavaid konflikte erinevate maakasutusfunktsioonide kooseksisteerimisel. Täiendavate äri- ja tootmismaade kavandamine soodustab piirkonnas teenuste, kaubanduse ja tootmise arendamist, mis omakorda loob juurde töökohti ning väheneb pendelränne Rakvere linna. Üldplaneeringu elluviimine avaldab positiivset mõju ettevõtluskeskkonna arengule.

3.11 Inimese tervis, vara ja heaolu

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju inimese tervisele on hinnatud jooksvalt peamiste keskkonnaprobleemide ja riskikomponentide kaupa. Üldplaneeringu elluviimise kaudse mõjuna võib inimese tervist ohustada eelkõige heitgaasidest halvenev välisõhu kvaliteet, suureneva liikluskoormusega kasvavad mürahäiringud ja sellest tulenev üleüldine ärritusseisund, lähipiirkonna roheliste puhkealade hävinemine. Kuna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne liikluskoormuse arvestatav tõus, ei ole ülalloetletud mõjud olulised. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb kaudne positiivne mõju läbi roheliste puhke- ja virgestusalade määratlemise ja kasutustingimuste seadmise, samuti tervislikku eluviisi ning aktiivset puhkust soodustavate kergliiklusteede kavandamise.

Üldplaneering ei avalda otsest mõju inimese varale. Üldplaneeringuga määratletakse täpsemalt valla perspektiivne maakasutus, eesmärgiga tagada valla tasakaalustatud areng. Üldplaneeringuga ei muudeta maa sihtotstarvet, seega ei vähendata ega suurendata kinnistute väärtust koheselt. Üldplaneeringuga kaasneb tõenäoliselt kaudne pikaajaline positiivne mõju valla aleviku ja külade hoonestuse väärtusele kinnisvarana, kuna üldplaneering loob eeldused valla arenguks kvaliteetse elukeskkonnana.

Üldplaneeringu elluviimine võib inimese heaolule avaldada kaudset mõju, luues eeldused inimese vajadustele vastava ruumi kujundamisele. Valdkonnad, mis võivad mõjutada inimese heaolu: - vaba aja veetmise ja vabas õhus viibimise võimalused. Vinni valla üldplaneeringus säilitatakse olemasolevad rohestruktuurid, parandatakse nende ligipääsetavust ja kasutusmugavust ning reserveeritakse maad täiendavate vaba aja veetmist võimaldavate sihtkohtade loomiseks (kergliiklusteed, matkarajad ja looduslikud puhkealad, virgestusalad). - teenuste kättesaadavus. Üldplaneeringuga kavandatakse perspektiivset ärimaad, mis laiendab kaubandusteenuste pakkumise võimalusi. Üldmaa ja ühiskondlike hoonete maa kavandamine võimaldab laiendada avalike teenuste pakkumist. - Mitmekesisem elukeskkond. Üldplaneering loob läbi ärimaa reserveerimise paremad eeldused töökohtade ning teenuste arendamiseks vallas, vähendades seeläbi vajadust pendelrändeks Rakverega ning transpordile kuluvaid ressursse. Puhke- ja virgestusmaade kavandamine parandab vaba aja veetmise võimalusi.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 44

3.12 Mõjude omavahelised seosed ja kumulatiivsus

Mõju hindamisel pöörati tähelepanu ka mõju erinevale avaldumisviisile œ kumulatiivsusele, sünergilisusele ja ajalisele dimensioonile. Kuna tegemist on strateegilise maakasutust suunava arengudokumendi mõjude hindamisega, on KSH töögrupp seisukohal, et mõjude avaldumine toimub kaudselt ja pikaajaliselt. Üldplaneering on alusdokument, millest lähtuvalt koostatakse maakasutuses reaalseid muudatusi kavandavad detailplaneeringud ja arendusprojektid. Seetõttu ei saa öelda, et üldplaneeringus kavandatu omab otsest mõju looduslikule ja inimkeskkonnale.

Üldplaneeringuga kavandavate tegevuste mõjudel on omavahelised seosed ning tegevuste mõjud on kumulatiivsed. Mõjude omavahelised seoseid on välja toodud kavandavate tegevuste mõjude hindamise juures, kus ühel kavandataval tegevusel on mõju teistele tegevustele/valdkondadele. Kokkuvõtvalt saab kumulatiivsed mõjud esitada järgmiselt:

ç Mõju sotsiaalsele elukeskkonnale ja heaolule: planeeringulahenduse põhialuseks on elanikkonna sotsiaalse heaolu tõstmine ning võimalikult kvaliteetse elukeskkonna pakkumine. Planeeringuga kavandatavatel erinevate valdkondade tegevustel on leevendusmeetmete ja maakasutustingimuste järgimisel kumulatiivselt positiivne mõju. Elukeskkonna kvaliteeti mõjutavad väga paljud erinevad aspektid: teenuste ja töökohtade kättesaadavus, puhkealadele ligipääsetavus ja elukeskkonna rohelus ning keskkonna puhtus, liiklemise turvalisus jms. Erinevate valdkondade planeerimise juures on seetõttu pidevalt arvestatud teiste valdkondade arengu- ja ruumivajadusega, mistõttu on väljatöötatud planeeringulahenduse lahendused üksteist vastastikku toetavad ning koosmõjus tõstavad elanike elukvaliteeti; ç Mõju tervisele: kavandatavatel tegevustel on väljatöötatud maakasutuspõhimõtete ja œtingimuste läbi kumulatiivselt positiivne mõju inimese tervisele, nt. läbi kergliiklusteede ja puhkealade reserveerimise, mis soodustavad vaba aja veetmist vabas õhus; kergliiklusteede arendamine soodustab keskkonnasäästlikumate (õhureostust vähendavate) liikumisviiside kasutamist. Planeeritavate tootmisalade puhul on arvestatud, et arendustegevus ei mõjutaks negatiivselt otseselt inimeste tervist ega ka kaudselt läbi elukeskkonna reostamise œ seetõttu on tootmisalad kavandatud olemaolevate tootmisalade laiendusena ning eemale elamualadest; ç Mõju looduskeskkonnale: planeeringu koostamisel on pidevalt arvestatud, et ei esineks olulist negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale, eelkõige kõrge loodusväärtusega objektidele/aladele. Erinevate valdkondade lõikes on oluliseks kaalutluse aluseks olnud looduskeskkonnale avalduvate negatiivsete mõjude leevendamine ja positiivsete suurendamine; ç Mõju kultuurilis-ajaloolisele keskkonnale: planeeringulahendus toetab kõrge kultuurilise ja ajaloolise väärtusega alade väärtustamist ja säilimist; ç Mõju majanduslikule keskkonnale: erinevate majanduslike otstarbega maade arendamine (tootmiseks, teeninduseks, turismiks) ning seda toetava infrastruktuuri ning teede arendamisel on majanduslikule keskkonnale kumulatiivselt positiivne mõju. Majanduskeskkonnale on positiivne mõju ka elamumaade arendamisel, mis soodustab valda elama- ja tööleasumist.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 45

3.13 Eeldatavalt kaasnevad mõjud juhul, kui planeeringulahendust ellu ei viida

Vinni valla arenemisel ruumilist arengut üldisel tasemel suunava planeeringu puudumine tähendaks stiihilist arengut, kus valla edasine ruumiline areng toimub ilma erinevaid valdkondi ühendava ning kogu valla maakasutust hõlmava ruumilise visioonita. Tervikvisiooni puudumisel lähtub valla arendamine pigem era- kui avalikust huvist. Iga arengusoov lahendatakse detailplaneeringu või ehitusprojekti käigus eraldi, mis pakub valla territooriumile fragmentaarset, kuid mitte tervikliku lahendust. Üldplaneeringu puudumisel on kohaliku omavalitsuse pädevuses arendustegevuste reguleerimine kehtivate õigusaktidega sätestatud piirangute ja detailplaneeringute kaudu, mis paneb suure vastutuse ametnikele ning loob põhjendamatuid riske ja kulutusi arendajatele (nt detailplaneeringute ja keskkonnamõju hindamiste rahastamine). Samuti ei toimu üldisema planeeringu puudumisel alade kooskõlastatud arengut, nn piiriüleste teemade lahendamist (tehniline infrastruktuur, ühistransport jms) ning sünergilist arengut, mis kiiresti arenevas piirkonnas võib kaasa tuua teravaid keskkonnaprobleeme.

Elamuehituse arendamine toimub vastavalt detailplaneeringutele või projekteerimistingimustele, vallas ei ole määratletud elamuehituse põhimõtteid ja tingimusi. Arendamine toimub vastavalt arendaja huvile, mis üldiste kokkulepete ja valla ruumilise arengu analüüsi puudumisel mõjutab nii sotsiaal-majanduslikku, kultuurilis- ajaloolist kui ka looduskeskkonda negatiivselt. Elamuehituse põhimõtete puudumine võib vallas põhjustada keskkonda mittesobivate elamute rajamist ning poolikuid infrastruktuurilahendusi, mis pärsivad kõrgekvaliteedilise ja mitmekülgsete teenustega varustatud elukeskkonna kujunemist. Üldplaneeringu koostamisel määratakse uute elamute rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel kindlaks tingimused, mis tagab keskkonda sobivate hoonete rajamise. Elamute rajamisel järgitakse traditsiooniliselt välja kujunenud asustustihedust, -struktuuri ning hoonete välisilmet. Suunatud arengu korral kavandatakse ka toimiv infrastruktuur elamu- ja ettevõtlusalade teenindamiseks.

Üldplaneeringu koostamise ja ellurakendamise korral on tagatud rohelise võrgustiku toimimine ja säilimine, sealhulgas tuumalade äärealade œ loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis jäävad tuumalast välja œ säilimine, mis planeeringu puudumisel võib ohtu sattuda. Rohevõrgustiku säilimine ja arendamine on oluline, et tagada vallas kvaliteetne ja inimsõbralik elukeskkond. Tootmismaade arendamisel tagatakse üldplaneeringu elluviimisel olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ning puhver- ja haljasalade rajamine, säilitatakse kõrghaljastus ja soodustatakse selle rajamist erineva funktsiooniga maade kontaktvöönditesse.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 46

4 Planeeringuprotsessi käigus väljatöötatud arenguvariandid

Vinni valla üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi avalikud töökoosolekud, milles selgitati välja valla erinevate piirkondade väärtused, tugevused ja nõrkused ning võimalikud arenguvariandid. Käesolevas peatükis vaadeldakse erinevaid arenguvariante piirkondade kaupa ning hinnatakse arenguvariantide arvestamist üldplaneeringu koostamisel.

4.1 Kadila

Piirkonna moodustavad Kadila, Veadla, Nurmetu ja Koeravere külad. Piirkonnale on iseloomulik hajus ja avatud külastruktuur œ taluõuesid ümbritsevad põllud ja elamud moodustavad koos kõrvalhoonetega hoonetegrupid.

Piirkonna arengusuundadena on väljapakutud järgmist: - säilitada ajalooline külastruktuur; - parandada infrastruktuuri ja igapäevaseid liikumisvõimalusi; - tõsta keskuse atraktiivsust, samas säilitada kultuuriväärtuslik miljöö; - soodustada tootmistegevust.

Antud piirkonnas paiknevad majapidamised hajusalt, kuid valdavalt siiski teede ääres. Erandiks on Kadila keskus, kus asustus on tihedam, paiknevad tootmishooned ja korrusmajad. Antud piirkonnas peaks uute elamute kavandamisel jälgima olemasolevat asustusstruktuuri ning mitte lubama alale tihedaid elamurajoone, mis rikuksid ajalooliselt kujunenud terviklikkuse. Üldplaneeringu eskiislahenduses on seda ka jälgitud. Uus elamuala piirkond on kavandatud Koeravere külla, mujal toimub elamute rajamine hajaasustuse põhimõttel. Üldplaneeringuga kehtestatakse elamumaade arendamiseks tingimus, et arvestada olemasolevat hoonete paigutust ja väljakujunenud asustusstruktuuri. Ühtlasi peavad uued rajatavad hooned sobima piirkonda ka ehituslaadilt. Antud tingimustest kinni pidades tagatakse ajaloolise külastruktuuri säilimine.

Tehnilise infrastruktuuri (teede, vee- ja kanalisatsioonitrasside) ning ühistranspordi arendamine parandab piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. Teede seisukorra parandamine (tolmuvaba katte alla viimine, asfalteerimine) ja ühistranspordi arendamine suurendab elanike liikumisvõimalusi, misläbi paraneb ka töö- ja puhkevõimaluste valik œ hea ühendus lähemate tõmbekeskustega võimaldab laiendada töökohtade valikut. Piirkonnast kaugemal töölkäimine võib samas tekitada ohu elanike väljavooluks (leitakse elukoht töökohale lähemale). Selle vältimiseks tuleks leida täiendavaid töökohtade loomise võimalusi ja muuta elukeskkond atraktiivseks. Ettevõtluskeskkonna loomine ja erinevate tootmistegevuste soodustamine on ühena piirkonna arenguvariantidest ka välja toodud. Üldplaneeringuga säilivad olemasolevad tootmismaad ning nende intensiivsem kasutuselevõtt parandab ka piirkonna ettevõtluskeskkonda.

Elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks on oluline säilitada olemasolev asustusstruktuur. Piirkonna elanikud on harjunud elama hajaasustuses œ kinnistud on suured, elamud üksteisest kaugel, moodustades vaid kohati väiksemaid hoonetegruppe. Eeldatavasti on see väärtus, mida kohalikud elanikud hindavad ning mis on atraktiivne ka maapiirkonda elama asuda soovijatele. Asustusstruktuuri rikuks piirkonda ulatusliku tiheasustusala loomine, mida üldplaneeringu järgselt kavas siiski ei ole. Elukeskkonna muudab mugavamaks ka vee- ja kanalisatsioonitrasside laiendamine, teisalt vähendab

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 47

see ka negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale (kogumiskaevudest ja imbväljakutest võib reovesi pinnasesse ja põhjavette sattuda).

Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks on ühe võimalusena nähtud Kadila keskuse arendamist (ehitada kõlakoda), samas säilitada keskuses väljakujunenud kultuuriväärtuslik miljöö (ajalooline rahvamaja ja koolimaja). Kõlakoja jm puhkerajatiste kavandamine piirkonda parandab kindlasti elanike vaba aja veetmise võimalusi ning huvipakkuvad üritused meelitavad kohale külastajaid ka väljastpoolt. Turismi arendamise eelduseks on ka kultuuriväärtusliku miljöö säilitamine, kuna ajaloolised ja silmapaistvad hooned meelitavad ligi külastajaid ka väljastpoolt piirkonda.

Väljapakutud arenguvariantide elluviimine parandab kindlasti piirkonna atraktiivsust ja elukeskkonna kvaliteeti. Üldplaneeringu koostamisel on arenguvariantidega arvestatud ja üldplaneeringu elluviimine aitab kaasa eesmärkide täitmisele.

4.2 Viru-Jaagupi

Piirkonna moodustavad Viru-Jaagupi alevik, Allika, Aruküla, Aravuse, Kannastiku, Kulina, Küti, Võhu, Voore, Lähtse ja Kehala külad. Piirkonda jäävad Mõdriku-Roela vallseljak ja Võhu küla suured allikad. Põhjavesi on antud piirkonnas nõrgalt kaitstud.

Piirkonna arengusuundadena on välja pakutud: - säilitada piirkonna ajalooline ja kultuuriväärtuslik miljöö; - korrastada liiklusskeemi, kavandada kergliiklusteed läbi Kehala ja Kakumäe kuni Pajusti alevikuni; - turismi ja puhkevõimaluste loomine; - tootmise taastamine alevikus; - Allika küla kortermajade renoveerimine.

Külade keskustes ja Viru-Jaagupi alevikus on väljakujunenud tihedamalt asustatud alad, väljaspool keskusi on tegemist hajaasustatud aladega, valdavaks külatüübiks ridaküla. Üldplaneeringuga kavandatakse uusi elamualasid Viru-Jaagupi keskusesse, mujal toimub arendus hajaasustuse põhimõttel olemasolevat külastruktuuri jälgides ning üldplaneeringu realiseerudes säilib olemasolev külastruktuur.

Liiklusskeemi korrastamiseks ja elanike liikumisvõimaluste parandamiseks nähakse üldplaneeringuga ette kergliiklustee piki Rakvere-Luige tugimaanteed Viru-Jaagupi ja Pajusti alevike vahele. Kergliiklustee rajamine parandab oluliselt liikumist kahe aleviku vahel, kuna nende vaheline kaugus (ca 5 km) on jõukohane nii jalgsi kui jalgrattaga liikumiseks. Kergliiklusteede kavandamine soodustab ka sportimist ja liikumist vabas õhus.

Piirkonnas on mitmeid atraktiivseid turismiobjekte (nii looduslikke kui kultuurilisi), mille eksponeerimine ja arendamine tõstab külastajate arvu. Külade keskustes asuvad pargid muudavad keskused atraktiivsemaks nii kohalikele kui ka külastajatele. Allika küla keskuse üldmulje ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks on ette nähtud kortermajade renoveerimine. Ilusate elamute ja korrastatud ümbrusega külakeskus parandab oluliselt elukeskkonda.

Arenguvõimalusena on nähtud ka võimalust tootmise taastamiseks alevikus. Tootmise ja üldse äritegevuse soodustamine loob juurde uusi töökohti ja tõstab seeläbi piirkonna majanduslikku aktiivsust. See omakorda annab võimaluse uute ettevõtete ja kaudselt ka elanike heaolu tõusuks. Samas esineb tootmistegevuse arendamisega alevikes, kus on läheduses palju elumaju, oht elukeskkonna kahjustamiseks. Tootmistegevusega võib

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 48

kaasneda müra, õhusaaste, transpordivoogude suurenemine, mis häirib rahulikku elukeskkonda. Seetõttu peaks alevikes ja üldse elamualade läheduses olema lubatud vaid selline tootmis- ja äritegevus, mis ei too kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ümbritsevale keskkonnale. Viru-Jaagupi aleviku lõunaosas asuvad suhteliselt ulatuslikud tootmisalad, sh veisefarm, mis tekitab oma tegevusega ebameeldivat haisu ja häirib kohalikke elanikke. Olulise mõjuga tootmisalade arendamisel ja laiendamisel tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine ja töötada välja leevendavad meetmed, et vähendada tegevusega kaasnevaid mõjusid. Üldplaneeringuga on tootmismaade arendamisel ja laiendamisel seatud tingimus, et tootmismaade vahetusläheduses puudub asustus ning tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulgeks läbi asula. Seeläbi tagatakse elanikele kvaliteetne elukeskkond. Asulates ja elamualade lähistel on soovitav arendada teenindust jms äritegevust, millega ei kaasne olulisi mõjusid ümbritsevale keskkonnale.

Üldplaneeringu koostamisel on arenguvariantidega arvestatud ja üldplaneeringu elluviimine aitab kaasa eesmärkide täitmisele.

4.3 Roela

Piirkonna moodustavad Roela alevik, Ristiküla, Puka, Obja, Lepiku, Tammiku, Rasivere, Alavere, Soonuka, Saara ja Rünga külad. Piirkonda läbib põhjast lõunasse Mõdriku-Roela vallseljak. Alal on ulatuslikud turbavarud ja toimub ka turba tootmine.

Piirkonna arengusuundadena on välja pakutud: - põhikooli säilitamine ja õpilaskodu laiendamine; - Tammiku kodu arendamine; - tootmise lõpetamine Soonuka tootmisväljal; - aleviku infrastruktuuri arendamine; - tootmise ja turismi arendamine.

Antud piirkonnas on hariduse ja tervishoiuga seotud esmatarbeteenuste kättesaadavus hea. Roela alevikus asub põhikool ja kooli juurde rajatud õpilaskodu toimetulekuraskustega perekondadest tulevatele lastele, Obja külas on vanurite hooldekodu Tammiku kodu. Kooli- ja rahvamajas käivad koos mitmed huvialaringid. Piirkonna elujõulisuse ja omapära säilitamiseks on oluline olemasolev sotsiaalne infrastruktuur säilitada ja seda edasi arendada. Üldplaneeringuga on alevikku kavandatud puhke- ja virgestusmaa juhtfunktsiooniga alasid, mis tasakaalustavad olemasolevaid elamu- ja tootmisalasid ning mitmekesistavad elukeskkonda. Aleviku üldmulje ja elukeskkonna parandamisele aitab kaasa ka infrastruktuuri arendamine (tänavavalgustus, kõnniteed jms). Üldplaneeringuga on alevikku läbivate suuremate teede äärde kergliiklusteed kavandatud, tänavavalgustuse osas perspektiivseid suundi kavandatud ei ole.

Piirkonnas on looduskeskkonna poolest probleemiks turba kaevandamine Soonuka tootmisalal. Väidetavalt alandab turba tootmine piirkonnas põhjavee taset ning ümbruskonna kaevudest kaob vesi. Konkreetsed uuringud ja täpsed andmed selle väite tõestusteks KSH ekspertgrupile teadaolevalt puuduvad. Üldplaneeringuga nähakse ette turba tootmise lõpetamine antud alal. Üldplaneeringuga ei saa olemasolevat tegevust alal koheselt lõpetada (alale on väljastatud maavara kaevandamise luba kehtivusega 2025.aastani), küll aga ei nähta ette tegevuse laiendamist. Looduskeskkonna ja inimeste elukeskkonna seisukohast toob see kaasa positiivsed mõjud, ettevõtluskeskkonnale negatiivsed.

Töökohtade valiku laiendamiseks tuleks ette näha uute äri- ja tootmismaade (keskkonnasõbralik tootmine) arendamine piirkonnas. Üldplaneeringuga on selleks

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 49

vastavad maa-alad ka reserveeritud. Lisaks tootmisele on võimalik ettevõtluskeskkonda elavdada ja uusi töökohti luua ka turismi arendamisega. Piirkonna kaunis loodus ja kultuuriobjektid loovad selleks sobiva eelduse.

Üldplaneeringu koostamise käigus on arenguvariantidega seatud eesmärkidega arvestatud ja üldplaneeringu elluviimine aitab üldjoontes kaasa eesmärkide täitmisele. Planeeringulahenduse väljatöötamisel tuleks asulatesisesele infrastruktuurile (kõnniteed, tänavavalgustus) rohkem tähelepanu pöörata.

4.4 Tudu

Piirkonna moodustavad Tudu alevik, Anguse, Kaukvere, Palasi ja Suigu külad. Piirkond on suhteliselt hõredalt asustatud ning valdavalt kaetud suurte metsamassiividega. Külades (eriti Anguse) hästi säilinud asustusstruktuur.

Piirkonna arengusuundadena nähakse: - ajaloolise ja kultuuriväärtusliku miljöö säilitamine; - korruselamute renoveerimine; - tootmise laiendamine; - Tudu kooli jätkamine põhikoolina; - ühistranspordi arendamine; - vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamise jätkamine; - loodusturismi arendamine.

Antud piirkond on väga hõredalt asustatud ja valdavalt kaetud metsaga. Ainus suurem keskus on Tudu alevik, ümbritsevad külad on väiksed ja paiknevad hajali. Ajalooliselt välja kujunenud ja hästi säilinud on Anguse küla piirkonna loodeservas. Elamualasid on üldplaneeringuga laiendatud Tudu alevikus, elukeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks tuleks renoveerida olemasolevad korrusmajad. Vajalik on ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemi laiendamine.

Tudu kool tagab ümbruskonna lastele põhihariduse saamise võimaluse. Lisaks Vinni valla lastele käivad Tudus koolis ka Ida-Virumaa Oonurme ja Raja küla lapsed. Kooli säilimine on piirkonna edasise arengu suhtes väga oluline. Lastele hea hariduse pakkumine hoiab inimesi piirkonnas kinni isegi paremini, kui heade töökohtade leidumine, sest täiskasvanute liikumisvõimalused võrreldes laste omaga on palju paremad. Selleks, et elanikud ümbritsevate tõmbekeskustega (nt Rakvere) paremini ühendatud oleks, tuleb tagada toimiv ühistranspordisüsteem.

Töökohtade laiendamise eesmärgil tuleks piirkonnas ette näha uute tootmis- ja ärimaade kavandamine. Hetkel suured tööstusalad piirkonnas puuduvad ning kauni looduskeskkonna ja kaitsmata põhjavee tõttu ei ole soovitav antud alale ka ulatuslikku ja olulist mõju avaldavat tootmist ette näha. Piirkonna tegevusvaldkonnad võiksid pigem olla turismi- ja teenindusalased. Piirkonna metsades on mitmed juba olemasolevad ja kavandatavad matka- ja liikumisrajad, mida kasutavad nii kohalikud kui ka väljastpoolt valda tulevad inimesed.

Tudu piirkonna maakasutuse planeerimisel on piirkonna arengueeldustega arvestatud ning üldplaneeringu elluviimine aitab kaasa seatud eesmärkide täitmisele.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 50

4.5 Pajusti ja Vinni

Pajusti piirkonna moodustavad Pajusti alevik, Aruvälja, Vana-Vinni, Inju ja Kakumäe külad. Valdav on põllumajanduslik tegevus, piirkonnas suured loomakasvatusfarmid œ Kakumäe veisefarm ja Inju sigalad. Aleviku areng on toimunud varasemate generaalplaanide järgi. Esinduslikuma osa moodustab tammik koos ühiskondlike hoonetega.

Vinni piirkonna moodustavad Vinni alevik, Mõdriku, Vetiku, Karkuse, Piira ja Mäetaguse külad. Põllud on kõrge boniteediga ja aktiivses põllumajanduslikus kasutuses. Puhkemajanduslik potentsiaal on kõrge, eelkõige Mõdriku mõisakompleksi ümbruses. Vinni alevik on tugev põllumajanduskeskus, kuhu on koondunud erinevad tootmisettevõtted. Piira, Mäetaguse ja Karkuse külad on atraktiivsed elamuarenduspiirkonnad.

Piirkondade arengusuundadena on välja pakutud: - ajaloolise ja kultuuriväärtuste säilitamine; - Pajusti ja Vinni alevike ühendamine; - atraktiivse elamispiirkonna kujundamine; - infrastruktuuri arendamine; - Vinnis põllumajandusliku tootmise arendamine, tootmishoonete renoveerimine.

Pajusti ja Vinni alevikud on valla kaks suuremat alevikku, mis paiknevad üksteisele lähedal. Kuna alevikud on füüsiliselt juba peaaegu kokku kasvanud, nähakse ühe arengualternatiivina ka alevike reaalset ühendamist üheks alevikuks. Ühendamine võimaldab muuhulgas komplekselt välja arendada vee- ja kanalisatsioonitrasse. Hetkel on valla administratiivkeskuseks Pajusti, alevike ühendamisel keskus laieneb ja paranevad võimalused atraktiivse elukeskkonna ja keskusala kujundamisel. Kahe aleviku vahele jääb osa Vinni-Pajusti maastikukaitsealasse jäävast metsast, läbi mille on kavandatud matka- ja liikumisrajad. Kahele poole metsa on kavandatud elamualad, mis alevikke ühendavad.

Üldplaneeringuga kavandatavad tegevused piirkonna ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimist ei ohusta. Muinsuskaitse all olevad objektid säilivad, Mõdriku pargi ja paisjärve ümbrus on kavandatud miljöökaitsealaks.

Mõlemas alevikus on ulatuslikud olemasolevad tootmisalad, mis vajavad korrastamist ja uuendamist. Üldplaneeringuga nähakse ette ka tootmisalade mõningast laienemist. Töökohta tekke ja ettevõtluskeskkonna aktiviseerumise seisukohast on see positiivne, kuid taaskord tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et kavandatav tootmine ei tooks kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ja kahjustaks elukeskkonda. Tootmisalade vahele on puhvrina kavandatud haljasalad. Pajusti aleviku lääneosas asub endine karusloomafarm, millest on maha jäänud tühjalt seisvad puurid, mis rikuvad aleviku esteetilist väljanägemist. Antud alale on soovitav leida alternatiivne kasutus ja tühjaltseisvad puurid likvideerida.

Vinni ja Pajusti piirkonnad, eriti põhja poole jääv Rakvere linnaga piirnev ala, on aktiivsed elamuarenduspiirkonnad. Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringu järgi on Piira külas Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteest põhjapool olev ala Rakvere linna roheline vöönd, mis peaks pakkuma linna elanikele võimalusi vabas õhus liikumiseks ja puhkamiseks, kuid juba enne üldplaneeringu koostamist on antud alale kavandatud ja ka juba rajatud elamualad. Looduskeskkonna hea seisundi säilimiseks ja elanikele puhkevõimaluste tagamiseks on soovitav jätta tiheasustusena hoonestamata maanteest lõunapoole jääv ala. Suures osas on antud ala üldplaneeringuga kavandatud haljasaladeks.

Üldplaneeringuga kavandatavad tegevused järgivad suures osas arenguvõimalustena seatud eesmärke.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 51

5 Leevendavad meetmed ja seire vajadus.

Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või vähendada võimalikku negatiivset mõju keskkonnale (inimkeskkonnale ja looduslikule keskkonnale). Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus on hinnatud planeeringu eskiislahendust (seisuga oktoober 2008) ja tehtud ettepanekuid ja soovitusi planeeringulahenduse täiustamiseks. Tehtud ettepanekud on jooksvalt käesolevas aruandes ära toodud. Kindlustamaks meetmete korrektset rakendamist on lisaks targale planeerimisele vajalik nii järelvalve kui ka koostöö.

Planeeringulahenduse elluviimise käigus on oluline järgida üldplaneeringuga sätestatut, seada konkreetsed tasakaalustatud arengut tagavad tingimused projekteerimistingimuste väljastamisel ja detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel. Uute hoonete ehitamisel ja planeerimisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus vms). Tööstusliku iseloomuga tootmise arendamisel ja intensiivse liiklusega teedega külgnevatel aladel tuleb ette näha roheliste puhvertsoonide rajamine/säilitamine, et leevendada tootmisest ja transpordist tulenevate võimalike negatiivsete mõjude kandumist elamu- ja ühiskondlike hoonete aladele ning puhkealadele.

Järgnevalt on kokkuvõtvalt ära toodud ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks, mis on esitatud jooksvalt ka käesolevas aruandes.

Rohevõrgustiku arendustingimused: - arendustegevuse käigus ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%; - rohelise võrgustiku alade maa sihtotstarvet muutvate tegevuste või kavandatavate joonehitiste (teed, kõrgepingeliinid jne), samuti veekogude sängide õgvendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada kohaliku keskkonnateenistusega; - asustuse kavandamisel ei tohi purustada rohelise võrgustiku koridore ega tuumala terviklikkust; - rohevõrgustikus peab elamuid ümbritsevate aedade omavaheline kaugus olema vähemalt 400m, mis tagab hajaasustusele omase avatud ruumi ja ulukite vaba liikumise; - rohevõrgustiku koridoride ristumisel teedega on otstarbekas üldplaneeringuga teha ettepanek liikluskiiruse vähendamiseks ning vastavate hoiatusmärkide kavandamiseks.

Tootmismaade arendamistingimused: - olemasolevatele ja reserveeritavatele tootmismaa juhtfunktsiooniga maadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon eesmärgiga mitmekesistada alade kasutusvõimalusi ning mitmekesistada valla üldist ettevõtluskeskkonda. Juhtfunktsioon ning alade arendamistingimused täpsustatakse detailplaneeringuga; - kvaliteetse elukeskkonna säilitamiseks arendatakse elamualade läheduses üksnes keskkonnasõbralikku tootmist. Tootmistegevusega kaasnevad mõjud ei tohi sel juhul ületada krundi piire; - olemasolevad/taaskasutusse võetavad tootmismaad tuleb enne nende kasutuselevõtmist korrastada, lagunenud ja mittevajalikud ehitised lammutada ja jääkreostus selle olemasolu korral likvideerida; - otsustusprotsessides kasutada ettevaatuse põhimõtet œ uusi arendusi ei lubata enne, kui pole selge nende võimalik kahjulik keskkonnamõju; - perspektiivis viia põllumajanduslik tootmine elamualadest kaugemale.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 52

Elamumaade arendamistingimused: - hajaasustuses üksiku eluaseme rajamine võib toimuda ilma detailplaneeringu koostamiseta vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel; - hajaasustuses eelistada ehitustegevust endistele talukohtadele või nende puudumisel jälgides olemasolevat asustusstruktuuri; - elamualadele antakse ka ärimaa kõrvalfunktsioon, kuid ärimaade arendamine ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale; - ärilisel eesmärgil või avalikul funktsioonil ehitamisel on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut, detailplaneeringu koostamise vajadus otsustakse igal üksikjuhtumil eraldi; - kompaktse hoonestusega suuremate elamualade puhul on soovitav koostada ühine mitut katastriüksust hõlmav detailplaneering. Seeläbi on paremini lahendatav juurdepääsude, liikluskorralduse, elamute paigutuse ja tehnilise infrastruktuuri küsimused.

Üldplaneeringu seletuskirja lisada ärimaa arendamistingimused: - ärimaa juhtfunktsiooni arendamine toimub läbi detailplaneeringu, et tagada avalikkuse kaasamine planeeringuprotsessi ja leevendada arendusega kaasneda võivaid negatiivseid mõjusid; - elamumaadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon kohapealse ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade loomiseks; - korterelamumaal võivad äriruumid asuda korterelamute alumisel korrusel; - ärimaa kõrvalfunktsiooni rakendamisel elamualadel ning loodusväärtuslikel maastikel on oluliseks kriteeriumiks loodussäästlik majandamine ning soovituslik suund teenindus, toitlustamine, iluteenused või majutus.

Transpordimaa arendamise tingimused: - üldplaneeringu eskiisi seletuskirjas tingimus, et tee kaitsevöönd määrata detailplaneeringuga. Teeseaduse § 13 järgi rajatakse tee äärde kaitsevöönd tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate mõjude vähendamiseks. Riigimaanteel on kaitsevööndi laius 50 m sõiduraja teljest, kohaliku maantee puhul 20-50 m. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 m, seda võib planeeringuga laiendada kuni 50 meetrini.

Ülaltoodud tingimused koos teiste üldplaneeringus sätestatud maakasutustingimustega on peamiseks leevendavaks meetmeks ruumilise arenguga kaasneda võivate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks. Ühtlasi on üldplaneeringu lahenduse perioodiline ülevaatamine, jälgimaks tingimuste täitmist ja asjakohesust, peamiseks seiremeetmeks.

Planeeringuga kavandatud tegevuste reaalse keskkonnamõju hindamiseks on vajalik perioodiliselt läbi viia keskkonnakomponentide kvaliteedi seire. Seiremeetmete rakendmaiseks vajalike kulutuste vähendamiseks on otstarbekas rakendatavad seireprogrammid siduda juba toimiva riikliku seireprogrammiga. Kogutud seireandmed tuleb perioodiliselt koondada ning võrrelda neid varem kogutud andmetega. Kui seireandmete analüüsil ilmneb mõne keskkonnakomponendi kvaliteedi oluline halvenemine võrreldes eelnevate perioodidega, tuleb teostada täiendav kontroll ning rakendada meetmeid negatiivse mõju vältimiseks või leevendamiseks.

Looduskeskkonnakomponentide kvaliteedi hindamiseks on oluline läbi viia põhjavee-, õhu- ja pinnasekvaliteedi regulaarne seire. Ühisveevärgiks kasutatavate puurkaevude vee kvaliteedi seiret teostavad vee erikasutusluba omavad ettevõtted, välisõhku paisatavate emissioonide seiret teostavad välisõhu saasteluba omavad ettevõtted vastavalt lubades sätestatud nõuetele. Kuna Vinni vallas esineb probleeme

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 53

põllumajanduslike ettevõtete poolt välisõhku eraldatava haisuga, on probleemide jätkumisel soovitav teostada elamualade ümbruses välisõhu üldise seisundi uuring või rakendada pidev välisõhu kvaliteedi seiresüsteem, et õhu kvaliteet ja saasteinete sisaldus välja selgitada. Ülenormatiivse saasteainete leviku korral tuleb teha ettekirjutused saastajale ning võtta tarvitusele vastavad meetmed olukorra parandamiseks. Üldplaneeringu realiseerudes on oluline jälgida ka olemasolevate metsa- ja rohealade säilimist ning puhkealade arendamist.

Valla üldiste ruumilise arengu suundade kaasajastamiseks on oluline üldplaneeringu iga- aastane ülevaatus. Juhul kui arengusuunad on oluliselt muutunud, on vajalik algatada üldplaneeringu muutmine.

Et hinnata valla elanike rahulolu elukeskkonnaga on soovitav teostada ka elukeskkonna kvaliteedi seiret. Viia läbi küsitlusi ja uuringuid, et teada saada elanike arvamust ja eelistusi valla arengu suhtes ning jälgida elanike juurde- või äravoolu vallast ja muutusi kinnisvara hindades.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 54

6 Kokkuvõte keskkonnamõju strateegilisest hindamisest.

Koostamisel oleva Vinni valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Käesolevas aruandes väljatoodud mõjud on valdavalt lühiajalise ja kaudse iseloomuga. Kumulatiivseks mõjuks võib pidada üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjutegurite kompleksset toimimist œ üldplaneeringu lahenduse elluviimine aitab tervikuna kaasa Vinni valla elukeskkonna kvaliteedi paranemisele.

Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju inimese tervisele. Välja on võimalik tuua tegureid, mis avaldavad kaudset positiivset mõju. Üldplaneeringuga on maakasutuse määratlemisel püütud elamualade paigutamisel hoiduda nende reserveerimisest vahetult müra- ja õhusaasterikaste objektidega külgnevalt. Üldplaneering arvestab valla ühisveevärgi ja œkanalisatsiooni arenguplaanidega, luues võimalused ühisveevärgi territooriumi laiendamiseks, vähendades seeläbi keskkonnatervisega seotud riske.

Üldplaneeringu realiseerudes jäävad alles tänaseks valla territooriumil säilinud looduslikud alad. Üldplaneeringuga rõhutatakse vajadust edaspidises arendustegevuses hoiduda looduskeskkonnale olulise negatiivse mõju tekitamisest. Planeering reserveerib kergliiklusteed, soosides vabas õhus puhkamist ja keskkonnasäästlikku liikumisviisi.

Üldplaneeringuga ei kaasne otsest mõju inimese varale. Üldplaneering näeb ette perspektiivse maakasutuse, muutmata käesoleval hetkel maa sihtotstarvet. Seetõttu ei kaasne üldplaneeringuga mõju inimese varale, reaalne arendustegevus valla territooriumil, millega on võimalik maa sihtotstarvet ja seega turuväärtust muuta, toimub läbi detailplaneeringute.

Vinni valla looduskaitsealad ja muinsusväärtused paiknevad hajusalt üle kogu valla. Üldplaneering ei näe ette olulisel määral maakasutuse muudatusi kaitsealade läheduses, mistõttu ei avalda üldplaneeringu elluviimine kaitsealadele olulist mõju.

Koostöös keskkonnamõju hindajatega väljatöötatud üldplaneeringu maakasutuspõhimõtted ja -tingimused on planeeringu täpsusastmest ja eesmärgist tulenevalt peamisteks leevendavateks meetmeteks ruumilise arenguga kaasneda võivate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks. Ühtlasi on üldplaneeringu lahenduse perioodiline ülevaatamine, jälgimaks tingimuste täitmist ja asjakohesust, peamiseks seiremeetmeks.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 55

LISAD Lisa 1. KSH programm Lisa 2. KSH aruande avalikustamine Lisa 3. KSH aruandele laekunud märkused ja vastuskiri Lisa 4. KSH aruande avaliku arutelu protokoll

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 56

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 57

Lisa 1. KSH programm

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Tel: 7 409 800, Faks: 7 409 801

Pärnu mnt 30, Tallinn Tel: 6 444 501, Faks: 6 444 504

Tartu 2008

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 58

Sisukord

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus 59 2. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju 60 3. KSH huvigrupid 61 4. KSH tulemuste avalikustamise ajakava 62 5. Programmi koostanud eksperdi ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed 62 6. Projektiga seotud olevate pädevate asutuste seisukohad 63 LISAD 64 Lisa 1. KSH algatamise otsus 65 Lisa 2. KSH programmi osas seisukoha küsimine 66 Lisa 3. KSH programmi eelnõule esitatud seisukohad 67 Lisa 4. KSH programmi avalikustamisest teavitamine 70 Lisa 5. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri 73

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 59

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Vinni valla üldplaneeringule. Üldplaneeringu KSH algatati 27.aprillil 2006.a Vinni Vallavolikogu otsusega nr 38. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad kaasneda koostatava üldplaneeringu rakendamisega. Planeeringuala on laiaulatuslik, kavandatakse planeeritava territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, täpsustatakse maakasutuspiiranguid ning muudetakse oluliselt senist üldplaneeringut.

Strateegilise planeerimisdokumendiga hõlmatav ala paikneb Lääne-Viru maakonna idaosas Ida-Viru maakonna piiri ääres. Põhjast piirneb Vinni vald Rakvere linna, Sõmeru ja Rägavere valdadega, idast Ida-Viru maakonna Sonda, Maidla ja Tudulinna valdadega, lõunast Laekvere ja Väike-Maarja valdadega ning läänest Tamsalu ja Rakvere valdadega.

Skeem 1. Vinni valla üldplaneeringuala. Allikas: Maaameti kaardirakendus

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 60

2. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et maksimaalselt tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringus ning saavutada tasakaalustatud ruumiline tulevikuvisioon. Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus järgmiste keskkonnakomponentide lõikes:

1. Looduskeskkond geoloogiline ehitus; maastik; veestik; taimkate; loomastik; kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 alad); kultuurimälestised (sh arheoloogiamälestised). 2. Tehiskeskkond infrastruktuur; maakasutus; liikluskorraldus (sh kergliiklus ja valda läbivad maanteed); elamu ja tööstusalade vastastikune mõju; müra; õhusaaste. 3. Sotsiaalne keskkond Vinni valla kui terviku areng; puhke-ja virgestusalad; ettevõtlus ja hõive; inimese tervis (müra, õhusaaste, radoon).

Vinni valla üldplaneeringu koostamise käigus on selgunud järgmised aspektid, mis eeldatavasti vajavad eritähelepanu ka keskkonnamõju strateegilisel hindamisel: 1. põllumaade kasutuselevõtt elamumaana; 2. tööstusalade sobivus elamualade lähedusse; 3. ühisveevärk ja -kanalisatsioon; 4. turba ja kruusa kaevandamisega kaasnevad mõjud; 5. maa-ala geoloogiline sobivus elamualade kavandamiseks; 6. põllumajandustegevusega (peamiselt suurfarmid) kaasnevad mõjud.

Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendikesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju hindamise üldist metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt kerkivale vajadusele (eeldatavalt kasutatavad hindamismaatriksid, võtmetegurite kaalumine jne). Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes kirjeldatakse loodus-, tehis- ja sotsiaal- majanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Töö käigus täpsustatakse ka piiriülese mõju esinemise võimalikkust. Käesoleval ajal ei näe KSH töögrupp piiriülese mõju esinemist.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 61

Keskkonnamõju hindamise ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute ja muude allikate materjale. Töö teostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused.

Keskkonnamõjude laiapõhjalise hindamise abil püütakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab ka Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Lääne-Viru maakonna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega.

3. KSH huvigrupid

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esialgsetel andmetel (KSH programmi koostamise ajal) esitatud alljärgnevas tabelis.

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga (Vastavalt KMHKJS § 37 lõikele 1) Vinni Vallavalitsus Kohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Lääne-Viru Maavalitsus Maakonna tasandil avalike Lääne-Viru Maavalitsus huvide kaitsja Eesti Vabariik Arengu edendaja ja Muinsuskaitseamet (Kultuuriministeerium) tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Lääne-Virumaa KSH järelvalvaja huvi ja Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus funktsioon on tagada Keskkonnateenitus protsessi vastavus seaduse nõuetele Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse Eesti Ornitoloogia Ühing Koda edendamine Kohalikud Kohaliku elu edendamine, MTÜ Roela Kodukant, mittetulundusühingud ühistegevuste Palasi Külaselts, Võhu organiseerimine Küla Selts Piirkonna ettevõtjad Piirkonna majandusliku Kirjaga ei teavitata. potentsiaali suurendamine Teavitatakse ajalehtedes ja Ametlikes Teadaannetes Piirkonna elanikud ja laiem On huvitatud Kirjaga ei teavitata. avalikkus maksimaalselt kõrge Teavitatakse ajalehtedes kvaliteediga keskkonnast ja Ametlikes Teadaannetes

KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 62

4. KSH tulemuste avalikustamise ajakava

Vinni valla üldplaneering on koostamisel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise prognoositav ajakava, on esitatud alljärgnevas tabelis.

Strateegilise keskkonnamõju hindamise etapp Aeg KSH algatamine 27.aprill 2006 KSH programmi koostamine juuni 2008 Seisukohtade küsimine KSH programmi sisu osas juuli 2008 pädevatelt asutustelt KSH programmi avalik arutelu ja selle eelnev avalik august 2008 väljapanek (vähemalt 14 päeva). KSH programmi heakskiitmine Lääne-Virumaa KKT september 2008 poolt KSH aruande koostamine oktoober œ november 2008 KSH aruande avalik arutelu ja sellele eelnev avalik detsember 2008 väljapanek KSH aruande heakskiitmine Lääne-Virumaa jaanuar 2009 Keskkonnateenistuse poolt

5. Programmi koostanud eksperdi ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed

Vinni valla üldplaneeringu koostamise korraldaja on:

Vinni Vallavalitsus Tartu mnt 2 46603 Pajusti Lääne-Virumaa

KSH programmi koostanud ja KSH teostavaks eksperdiks on:

Hendrikson&Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu

Töörühm Üldplaneeringu osakonna juhataja, projektijuht Pille Metspalu Looduskeskkonna spetsialist Triin Vall Sotsiaalse keskkonna spetsialist Tiit Oidjärv Kartograaf Ülli Reimets

KSH projektijuht Pille Metspalu omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus §34 lg 3), sest: - On omandanud kõrghariduse inimgeograafias (sh ruumiline planeerimine ja keskkonnakorraldus) Tartu Ülikoolis. Omab teadusmagistri kraadi inimgeograafias. - Omab planeerimis- ja arendusalast kogemust alates aastast 1999, planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega tegelenud alates aastast 2005. - Ãpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid planeerimisalast koolitust 40 tunni ulatuses. - Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 63

6. Projektiga seotud olevate pädevate asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lõikele 3 peab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel sisu osas seisukohta küsima olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, keskkonnateenistuselt või kohaliku omavalitsuse organilt.

Käesoleva programmi koostamise käigus küsiti seisukohti Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuselt ja Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevalt Muinsuskaitseametilt. Keskkonnateenistuselt KSH programmi eelnõule täiendus- ja parandusettepanekuid ei laekunud. Muinsuskaitseamet juhtis tähelepanu järgmistele analüüsimist vajavatele teemadele: - erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väärtus; - võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud alad; - olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad; - ajalooliselt väärtuslikud objektid; - maastikupilt; - väärtuslike maastike piirid. KSH aruande koostamisel võetakse esitatud ettepanekud arvesse.

KSH programmi avalik väljapanek toimus 28.07-14.08.2008.a. Avaliku väljapaneku jooksul parandus- ja täiendusettepanekuid ei laekunud. KSH programmi tutvustav avalik arutelu toimus 19.augustil kell 17.00 Vinni vallamajas. Arutelust osavõtt oli väiksearvuline (osales 4 inimest), küsimusi ja ettepanekuid ei esitatud (protokoll ja osalejate nimekiri lisades).

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 64

LISAD

Lisa 1. KSH algatamise otsus Lisa 2. Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule Lisa 3. KSH programmi eelnõule laekunud seisukohad Lisa 4. KSH programmi avalikustamisest teavitamine Lisa 5. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Lisa 6. KSH programmi heakskiitmine

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 65

Lisa 1. KSH algatamise otsus

Vinni Vallavolikogu

OTSUS

Pajusti 27. aprill 2006 nr 38

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37, planeerimisseaduse § 8 lg 9 ja § 16 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1 ja § 35 lg 3 ning vallavalitsuse ja majanduskomisjoni ettepanekutest, Vinni Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Algatada Vinni valla üldplaneeringu muutmisest tulenevate keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

2. Vallavalitsusel korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise põhjendus: Planeeringuala on laiaulatuslik, kavandatakse planeeritava territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, täpsustatakse planeeringuala maakasutuspiiranguid ning muudetakse oluliselt senist Vinni valla üldplaneeringut.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumajas 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Meelis Maine Esimees

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 66

Lisa 2. KSH programmi osas seisukoha küsimine

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus Muinsuskaitseamet 19.06.2008 nr 656/08

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Vinni Vallavolikogu, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, algatas 27.aprillil 2006.a otsusega nr 38 keskkonnamõju strateegilise hindamise Vinni valla üldplaneeringu muutmisest tulenevate mõjude hindamiseks.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lõikele 3 peab programmi koostamisel sisu osas küsima seisukohta vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, keskkonnateenistuselt või kohaliku omavalitsuse organilt. Kavandatava tegevuse iseloomu ja tingimusi arvestades leiame, et seisukoha küsimine on vajalik Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuselt ja Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevalt Muinsuskaitseametilt.

Eelnevale tuginedes palume teie seisukohta KSH programmi osas.

Lisatud KSH programmi eelnõu.

Lugupidamisega

Triin Vall OÜ Hendrikson&Ko Planeerimis- ja keskkonnakorralduse spetsialist Tel 7 409 802

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 67

Lisa 3. KSH programmi eelnõule esitatud seisukohad

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 68

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 69

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 70

Lisa 4. KSH programmi avalikustamisest teavitamine

Lääne-Viru Maavalitsus Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus Muinsuskaitseamet Eesti Ornitoloogia Ühing MTÜ Roela Kodukant Palasi Külaselts Võhu Küla Selts

22.07.2008 nr 692/08

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine

28.juulist kuni 14.augustini 2008.a toimub Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek.

Vinni valla üldplaneerinu koostamise algatajaks ja kehtestajaks on Vinni vallavolikogu ning koostamise korraldajaks Vinni vallavalitsus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaks on OÜ Hendrikson&Ko.

KSH programmi ja üldplaneeringu esialgse eskiisiga saab tutvuda tööajal Vinni vallavalitsuses (Tartu mnt 2, Pajusti) ning OÜ Hendrikson&Ko kontoris (Raekoja plats 8, Tartu). Programmiga saab tutvuda ka Vinni vallavalitsuse ja OÜ Hendrikson&Ko veebilehtedel aadressil: www. vinnivald.ee ja www.hendrikson.ee.

Avalikule väljapanekule järgnevalt toimub 19.augustil kell 17 Vinni vallamajas Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu.

Üldplaneeringu koostamise eesmärk on täpsustada valla ruumilised arengusuunad, määrata maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitamistingimused ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud, määratleda tiheasustusalad. Samuti määratakse ehitustingimused hajaasustusalal ning väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimused.

KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada 15.augustini kirjalikult OÜ-le Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, Tartu 51004, e-mail [email protected]).

Lugupidamisega,

Triin Vall OÜ Hendrikson&Ko 7 409 802

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 71

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 72

Kasutajatugi

23.07.2008 Keskkonnamõju hindamise teated Prindi Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine

28. juulist kuni 14. augustini 2008. a toimub Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek.

Vinni valla üldplaneerinu koostamise algatajaks ja kehtestajaks on Vinni vallavolikogu ning koostamise korraldajaks Vinni vallavalitsus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaks on OÜ Hendrikson&Ko.

KSH programmi ja üldplaneeringu esialgse eskiisiga saab tutvuda tööajal Vinni vallavalitsuses (Tartu mnt 2, Pajusti) ning OÜ Hendrikson&Ko kontoris (Raekoja plats 8, Tartu). Programmiga saab tutvuda ka Vinni vallavalitsuse ja OÜ Hendrikson&Ko veebilehtedel aadressil: http://www.vinni.ee ja http://www.hendrikson.ee.

Avalikule väljapanekule järgnevalt toimub 19. augustil kell 17 Vinni vallamajas Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu.

Üldplaneeringu koostamise eesmärk on täpsustada valla ruumilised arengusuunad, määrata maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitamistingimused ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud, määratleda tiheasustusalad. Samuti määratakse ehitustingimused hajaasustusalal ning väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimused.

KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada 15. augustini kirjalikult OÜ-le Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, Tartu 51004, e-mail [email protected]).

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 73

Lisa 5. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustav avalik arutelu

19.08.2008.a kell 17 Vinni vallavalitsuse saalis

Protokoll

Päevakord: - ÜP KSH programmi tutvustus œ Triin Vall (H&Ko) - Küsimused, ettepanekud, arutelu

Osalejate nimekiri eraldi lehel.

Küsimused:

Avalikul arutelul küsimusi ja täiendusettepanekuid ei esitatud.

Protokollis

Triin Vall OÜ Hendrikson&Ko

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 74

OSALEJATE NIMEKIRI

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 75

Lisa 6. KSH programmi heakskiitmine

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 76

Lisa 2. KSH aruande avalikustamine

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus Kunderi 18 44307 RAKVERE

28.11.2008 nr 833/08

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine

01.-22.12.2008.a toimub Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek.

Nimetatud üldplaneerinu koostamise algatajaks ja kehtestajaks on Vinni vallavolikogu ning koostajaks ja korraldajaks Vinni vallavalitsus. Üldplaneeringu KSH läbiviijaks on OÜ Hendrikson&Ko.

KSH aruande ja üldplaneeringu eskiislahenduse kaardiga saab tutvuda tööajal Vinni vallavalitsuses (Tartu mnt 2, Pajusti alevik) ning OÜ Hendrikson&Ko kontoris (Raekoja plats 8, Tartu). Aruande ja planeeringu eskiisi kaardiga saab tutvuda ka Vinni vallavalitsuse ja OÜ Hendrikson&Ko veebilehtedel aadressil: http://www.vinni.ee ja http://www.hendrikson.ee alajaotus ‚Avalikud dokumendid œ Lääne-Virumaa“.

Avalikule väljapanekule järgnevalt toimub 22.12.2008.a kell 14 Vinni vallavalitsuse saalis KSH aruande avalik arutelu.

KSH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kuni 22.12.2008 kirjalikult OÜ-le Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, Tartu 51004, e-mail [email protected]) või tel 7 409 802.

LISA: Vinni valla üldplaneeringu KSH aruanne Vinni valla üldplaneeringu kaardid

Lugupidamisega,

Triin Vall OÜ Hendrikson&Ko 7 409 802

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 77

Lääne-Viru Maavalitsus Muinsuskaitseamet Eesti Keskkonnaühenduste Koda MTÜ Roela Kodukant Palasi Külaselts Võhu Küla Selts

28.11.2008 nr 831/08

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine

01.-22.12.2008.a toimub Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek.

Nimetatud üldplaneerinu koostamise algatajaks ja kehtestajaks on Vinni vallavolikogu ja korraldajaks Vinni vallavalitsus. Üldplaneeringu KSH läbiviijaks on OÜ Hendrikson&Ko.

KSH aruande ja üldplaneeringu eskiislahenduse kaardiga saab tutvuda tööajal Vinni vallavalitsuses (Tartu mnt 2, Pajusti alevik) ning OÜ Hendrikson&Ko kontoris (Raekoja plats 8, Tartu). Aruande ja planeeringu eskiisi kaardiga saab tutvuda ka Vinni vallavalitsuse ja OÜ Hendrikson&Ko veebilehtedel aadressil: http://www.vinni.ee ja http://www.hendrikson.ee alajaotus ‚Avalikud dokumendid œ Lääne-Virumaa“.

Avalikule väljapanekule järgnevalt toimub 22.12.2008.a kell 14 Vinni vallavalitsuse saalis KSH aruande avalik arutelu.

KSH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kuni 22.12.2008 kirjalikult OÜ-le Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, Tartu 51004, e-mail [email protected]) või tel 7 409 802.

Lugupidamisega,

Triin Vall OÜ Hendrikson&Ko 7 409 802

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 78

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 79

Kasutajatugi

28.11.2008 Keskkonnamõju hindamise teated Prindi

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine.

01.-22.12.2008. a toimub Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek.

Nimetatud üldplaneerinu koostamise algatajaks ja kehtestajaks on Vinni vallavolikogu ning koostajaks ja korraldajaks Vinni vallavalitsus. Üldplaneeringu KSH läbiviijaks on OÜ Hendrikson&Ko.

KSH aruande ja üldplaneeringu eskiislahenduse kaardiga saab tutvuda tööajal Vinni vallavalitsuses (Tartu mnt 2, Pajusti alevik) ning OÜ Hendrikson&Ko kontoris (Raekoja plats 8, Tartu). Aruande ja planeeringu eskiisi kaardiga saab tutvuda ka Vinni vallavalitsuse ja OÜ Hendrikson&Ko veebilehtedel aadressil: http://www.vinni.ee ja http://www.hendrikson.ee alajaotus ‚Avalikud dokumendid œ Lääne-Virumaa“.

Avalikule väljapanekule järgnevalt toimub 22.12.2008. a kell 14 Vinni vallavalitsuse saalis KSH aruande avalik arutelu.

KSH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kuni 22.12.2008 kirjalikult OÜ-le Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, Tartu 51004, e-mail: [email protected]) või tel 740 9802.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 80

Lisa 3. KSH aruandele laekunud märkused ja vastuskiri

Toomas Rae e-kiri 21.12.2008

Ettepanekud, vastuväited ja küsimused Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta. 20.12.2008.

Minul on kummaline lugeda Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustava avaliku arutelu protokolli (Lisa 5 )…“Avalikul arutelul küsimusi ja täiendusettepanekuid ei esitatud“ Osales 4 inimest. Nendest neljast inimesest üks oli keskkonnamõju hindava firma esindaja, üks vallavalitsuse liige ja 2 inimest valla ametnikud Tegelikkus on aga järgmine: Vinni Vallavalitsus korraldas 15.05.2008. a. Viru-Jaagupi osavallas seoses uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamisega koosoleku (kohal oli samuti vallavanem). Sarnased koosolekud toimusid ka valla teistes osades. See on põhjus miks ei tulnud inimesed enam Pajustis 19.08.2008. a. toimunud Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi tutvustavale avalikule arutelule œ probleemid, ettepanekud ja küsimused olid antud juba valla ametnikele.

1. Miks ei ole aruandes näidatud milliseid küsimusi ja ettepanekuid esitati üldplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise kohta eelnevalt toimunud vallavalitsuse poolt organiseeritud koosolekutel?

22.12.2008 (tööpäeval) kell 14:00 väljakuulutatud koosolek Pajustis kindlasti ei võimalda valla elanike aktiivset osavõttu.

2. Kas on võimalik koostada tegelikku olukorda arvestavat ja tulevikku vaatavat keskkonnamõjude hindamist kui üle 5000 elanikuga vallas ei ole valla elanikud osalenud selles protsessis?

Minu küsimused puudutavad põhiliselt Viru-Jaagupi alevikuga seotud probleeme, elan Viru-Jaagupis. 3. Viru-Jaagupi põhiline inimeste elukeskonda mõjutav tegur on loomakasvatuse põhjustatud reostus. Reostus on suurenenud võrreldes nõukogude perioodiga. Selle põhjused on järgmised: A. V-Jaagupis asub suur veisefarm.Lüpsilehmade pidamine ööpäevaringselt avatud lautades. Aga avatud laut kujutab endast katusega betoonist väljakut kus lehmad on 24 tundi, allapanu ei kasutata. Kuigi toimub betoonväljaku koristamine on ta ikkagi pidevalt kaetud mõne cm lägakihiga mille haisud liiguvad lauda ümbruses vastavalt tuule suunale. Kahjuks V-Jaagupis valitsev tuule suund on laudast elamute poole. B. Nõukogude ajal oli loomade arv laudas palju väiksem, lüpsilehmi oli ca 500, aga nüüd on plaanis lüpsilehmi 1000. C. Kui suure loomade arvuga on planeeringu ja KSH koostajad arvestanud Viru-Jaagupi veisefarmis? D. Loomakasvatushoonete ja rajatiste ehitamisel ning rekonstrueerimisel ei arvestata keskkonnaga. Oskuslikul omavalitsuse ametnikega suhtlemisel on võimalik vähemalt Vinni vallas saada ehitus- ja kasutuslubasi mis arvestavad ainult omaniku soovidega aga mitte keskkonna kaitsmisega.

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 81

E. Täiesti arusaamatu on milliseid andmeid esitatakse PRIA-le toetuste saamiseks kui rajatavad objektid ei vasta varem keskkonnateenistuse poolt kehtestatud nõuetele. F. Läga vedamine põldudele varakevadest kuni püsiva lumekatte tekkimiseni. G. Läga kasutamine vedelväetisena suvel rohumaade ja kultuuride väetamiseks. Läga ei viida mulda vaid jääb pinnale. H. Läga vedamisel ei arvestata tuule suunda, kuvasid elamuteni jne. I. Transpordi kallidusest tingituna veetakse läga aastast œaastasse vahetult lautade juures olevatele põldudele. J. Sõnnikulaotusplaanid koostatakse kuid nende täitmist keskkonnateenistused ei kontrolli. K. Kui varem tehti heina, siis nüüd on silo. Silohoidlad asuvad vahetult lauda juures, sellel põhjusel pidev suurte traktorite liikumine. L. Varem noorloomad kevadest sügiseni ei käinud laudas ning lüpsilehmad olid laudas ainult lüpsi ajal ja sõid koplis. Nüüd on loomad ainult laudas ja kogu toit veetakse lauta. M. Samuti tuleb arvestada, et V-Jaagupist 1 km kaugusel paikneb suur sigala, mille läga veetakse samuti asulat ümbritsevatele põldudele. Sigalas tekkivat läga kasutatakse sarnaselt veisefarmi lägaga.

Vabapidamisega avatud laudad ei sobi kindlast alati nendesse kohtadesse kus nõukogude ajal olid teistsuguse tehnoloogiaga laudad. Samuti tuleb arvestada palju võib olla loomi ühes kohas ning reaalsete (keskkonnale ohutute) võimalustega läga kasutamiseks. Elu on näidanud, et farmide omanikud huvituvad ainult oma kasumist. Reostuse tekitamine on omanikele majanduslikult odavam kui keskkonnaalaste meetmete rakendamine reostuse vältimiseks.

4. KSH aruandes tuleb kindlasti näidata millistel objektidel praegu ei ole täidetud juba kehtestatud keskkonnanõudeid või rakendatud meetmed ei ole küllaldased reostuse leviku takistamiseks väljaspoole tootmismaad.

5. KSH aruande lk 31 kirjutatakse, et üldplaneeringuga saab ainult kaitsehaljastust kavandada loomapidamisfarmidega kaasnevate mõjude leevendamiseks. Kus on need kohad kuhu KSH aruade koostajate arvates peaks kavandama kaitsehaljastuse?

Plaanil (Viru-Jaagupi alevik 1:5000) on ebatäpsusi olemasolevate ehitiste, rajatiste ja muude objektide kujutamisel. 6. Täiesti valesti on näidatud V-Jaagupi põhilise keskkonnareostuse tekitaja veisefarmi hooned ja rajatised. Antud pilt kujutab farmi nõukogude aja lõpust. 7. Aleviku lääneosas olevat kaasikut peaks kujutama parkmetsa maana. 8. Aleviku ainukest veekogu, tiiki kaasiku põhjaosas ei ole plaanil. 9. Ei ole kunstnike Kristjan ja Paul Raua sünnimaja kohta tähistava mälestusmärgi asukohta näidatud. 10. Maapealsed trasse alevikus ei ole, kõik on demonteeritud. 11. Hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine ei ole kujutatud õieti. 12. Koolimaja aeda mõned aastad tagasi rajatud rahvapidude kohta ei ole näidatud. 13. Kirikutalu kinnistu kaevu asukoht on näidatud valesti. Kas planeeritud ärimaa ei jää antud kaevu sanitaarkaitse tsooni?

Küsimused ja ettepanekud V-Jaagupi aleviku kohta. Neid peaks kaaluma planeeringu tegemisel ja keskkonnamõjude hindamisel. 14. Aruande tekstis kirjutatakse tootmismaa laiendusest aleviku lõunaosas, kuid aleviku plaanil on tootmismaa näidatud isegi väiksemana kui praegu tegelikult on. Kuhu on plaanitud tootmismaa laiendus? 15. Praegu paikneb aleviku lõunaosas oleval tootmismaal veisefarm œ V-Jaagupi põhiline keskkonnareostuse tekitaja. Veisefarmile on juba 2005 aastal tehtud keskkonnamõjude hindamine, aruande kinnitas Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus. 2005 a. seatud keskkonnaalaseid nõudeid ei ole veel täidetud. Kas nüüd valla KSH aruandega tühistatakse eelnevalt (2005 a.) kehtestatud nõuded?

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 82

16. Kas käesolev KSH võimaldab veel lautade ehitamist ja loomade arvu suurendamist olemasoleva veisefarmi naabruses? 17. Kõrghaljastus, mis 2005 a. kehtestatud nõuete järgi oli üks õhureostuse ja ka müra liikumise takistaja laudast elamuteni on nüüd näidatud kõik tootmismaana. Kas kõrghaljastuse nõue nüüd elamute ja lauda vahel tühistatakse? 18. Kuidas on käesoleva aruande koostajad plaaninud haisu ja müra liikumise takistamist laudast elamuteni? 19. Veisefarm on viimastel aastatel põhjustanud elukeskkonna pidevat halvenemist, kindlasti tuleb näha ette täiendavaid meetmeid laudast lähtuva õhureostuse ja müra mõju vähendamiseks. 20. KSH aruandes tuleb kindlasti näidata millistele keskkonnaalastele nõuetele peaks uus (loodav) tootmistegevus vastama. 21. Planeeritud elamumaa. Kui palju inimesi hakkab elama asulas kui planeeritud elamumaa ehitatakse maju täis? 22. Kas V-Jaagupisse on plaanis rajada kaugkütte piirkonda? Korterelamud olid varem keskküttel. 23. KSH aruande lk 36 on kirjutatud...V-Jaagupis osa puurkaeve reservis. V-Jaagupis on kolm puurkaevu mis varustavad elamuid ja tootmist veega. Kus asuvad V-Jaagupis reservis olevad puurkaev(ud)? 24. Aleviku lääneosas on kaasik. Praegu on puhkealadena planeeritud põldudena kasutatavad alad alevi idaosas. Kas kaasiku kasutamist puhkealana ei võiks planeerida? 25. Kaasikus asub tiik. Tiigile ja tiigi ümbrusele võiks planeeringus puhkealana lahenduse leida. Kunagi oli isegi laululava antud kohas. 26. Kehalas (V-Jaagupi kõrval asuv küla) on kaks tuulikut. Kas oleks veel võimalik midagi taastada? 27. Korrastada kaupluse kõrval olev tiik kus vesi on ainult suurveega. 28. Tuleb näidata eramaal asuvad tänavad ja teed mis peavad olema avalikult kasutatavad. 29. V-Jaagupis liikluseohutuse tagamiseks ja suurte masinate suunamiseks alevist mööda tuleb võtta uuesti kasutusele juba nõukogude ajal selleks otstarbeks rajatud asfalteeritud tee. See tee ühendab Koeravere tee ja V-Jaagupi - Aruküla tee, mis omakorda Puu tänava kaudu võimaldab sõita Tartu või Rakvere poole. Milleks plaanida uusi teid kui ei kasutata olemasolevaid. 30. KSM aruandes ei ole antud hinnangut põhjavee seisundile. 31. V-Jaagupi alevik võiks olla tervikuna miljööväärtuslik ala. Põhjendus - säilinud on hoonestus mis on põhiliselt rajatud terve XX sajandi jooksul (kirik ja osa kirikule kuuluvaid hooned on vanemad). Alevikus on ajaloolised hooned (kirik ja kogudusele kuuluvad hooned, koolimaja, 1914 a. ehitatud paekivist kauplusehoone, vanemad puithooned). Kiriku juures asuv pisike kalmistu. Rikkaliku kõrghaljastuse olemasolu. V-Jaagupis on olnud varem keskus ja aleviku hoonestus on vastavalt ka arenenud. Talukohtasi alevikus ei olnud. Teist selliselt kujunenud asulat vallas ei ole. Hooned on suhteliselt korras ning alevikus ei ole hüljatud maju ning risustatud territooriume. 32. V-Jaagupi alevik koos Kehala ja Voore (vähemalt see osa mis asub Rakvere-Luige maantee ääres) külaga moodustab ühtse terviku. Kehala ja Voore külas on vanad talukohad. Samuti peaks planeeringu ja KSH koostamisel arvestama nende kolme asula tuleviku planeerimisel kui ühtse tervikuga. 33. Suhteline lähedus Rakverele (15 km) ja hea ühenduse olemasolu annab võimaluse Rakveres töötavatele inimestele elamiskohana valida ka edaspidi antud kolme asulat. Edaspidine areng sõltub inimestele normaalse elukeskkonna olemasolust.

Küsimused mis puudutavad Vinni valda tervikuna. Ajakirjanduses on korduvalt kirjutatud biogaasi plaanitavast tootmisest erinevates kohtades Vinni vallas loomakasvatuses tekkivatest sõnnikust, lägast ning orgaanilistest jäätmetest. Gaasi plaanitakse kasutada elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Praegu toimub Vinnisse biogaasi tootmise planeerimine (on algatatud detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine), 34. Kuidas KSH ja üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Vinnisse rajatava biogaasi tootmise ja kasutamisega? 35. Millisest (kui suurest) piirkonnast hakatakse vedama Vinni orgaanilisi jäätmeid (mõju antud piirkonna keskkonnale ja transpordile)?

36. Valla KSH aruandes tuleks kindlasti lisada biogaasi tootmist ja kasutamist puudutav osa. Näidata:

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 83

A Millistes kohtades-piirkondades on võimalik biogaasi toota ilma keskkonda rikkumata? B Milleks toodetud gaasi oleks kõige otstarbekam kasutada ühes või teises piirkonnas keskkonnahoiu seisukohalt - soojus, elekter või koostootmine? C Kas biogaasi kasutamiseks oleks mõtekas planeerida uusi kaugkütte piirkondi? B Valla lehes on kirjutatud bioenergiakülade loomisest-asutamisest vallas. Kuidas antud üldplaneering ja KSH suhtub bioenergiakülade loomisele vallas? E Millistes piirkondades võiks vallas olla bioenergiakülad?

37. Samuti tuleks näidata võimalikud kohad-piirkonnad kuhu saaks rajada rajada farme ning maksimaalne loomade arv, et tekkiva läga ja sõnniku kasutamine oleks majanduslikult (arvestades transpordi kaugust ja maksumust) võimalik kasutada. Praegu näidatakse keskkonnateenistusele esitatud sõnniku laotusplaanides kõik võimalikud maad laotusmaadena, kuid majanduslikult kaugematele maadele on vedu kulukas ja kogu tekkiv läga veetakse tegelikult lautade lähedal olevatele maadele.

Vinni naabervaldades on probleeme tuuleparkide keskkonnamõjude ja planeeringutega. Selle ennetamiseks tuleks nüüd koostatavas Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes pöörata tähelepanu samuti tuuleparkidega seotud probleemidele. 38. Valla KSH aruandes tuleks näidata piirkonnad kuhu saaks rajada tuuleparke. 39. Näidata keskkonnaalased tingimused millele peaksid rajatavad tuulepargid vastama.

40. Praegu tehtav Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne peaks kindlasti arvestama: A Lääne-Viru Keskkonnateenistuse heakskiidetud erinevate objektide (planeeringute) KSH aruannetega ja juba seatud keskkonnaalaste nõuetega. B Analüüsima juba kehtestatud keskkonnaalaste nõuete täitmist ja kas varem kehtestatud nõuded on küllaldased keskkonna hoidmiseks. C Mida teha kui keskkonnalaseid nõudeid ei täideta või need ei takista reostuse sattumist keskkonda? D Arvestama samuti kehtestatud detailplaneeringutega. E Praegu avalikkusele tutvustatav KSH aruanne ei arvesta olemasoleva tootmisega ning neile juba kehtestatud keskkonnaalaste nõudmiste ja piirangutega. Ainult nende arvestamisel saab planeerida uute tootmis- ja elamumaade moodustamist. G Aruandes peaks eraldi tabelina tooma välja kus ja millised keskkonnaalased nõuded on juba kehtestatud.

Minul puudub aeg ja võimalused esitatud KSH aruandes kõigi toodud faktide kontrollimiseks. Üks näide aruandest: Vinni valla üldpl.eskiis.pdf. Leheküljel 17 on väga lühikene osa (ainult viis rida) Elektrivarustus. (Toon selle näiteks sest ma lihtsalt tean seda valdkonda rohkem.) 41. On kirjutatud …35 ja 10 kV elektriliine haldab Rakvere Elektrivõrk. … Sellist asutust või firmat nagu Rakvere Elektrivõrk ei ole olemas. 42. Kes haldab tegelikult Vinni valla territooriumil 35 ja 10kV elektriliine? 43. Aga valla territooriumil on samuti 330kV, 110kV ja 0,4kV elektriliinid ning alajaamad, kes haldab neid? 44. Mida mõtlevad aruande koostajad Jaotusvõrgu all? 45. Kas Eesti Energia arengukava arvestab valla üldplaneeringuga loodavate uute tootmis-, äri- ja elamumaade kasutuselevõtuks vajalike elektriliinide ja alajaamade ehitamisega?

Toomas Rae [email protected] Koeravere tee 3 46 604 Viru-Jaagupi Lääne œ Virumaa

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 84

Hr Toomas Rae Koeravere tee 3 46604 Viru-Jaagupi Lääne-Virumaa 09.01.2009 nr 893/09

Vastuseks Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud küsimustele ja märkustele

Täname Teid seisukoha avaldamise eest Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande osas.

Järgnevalt kommenteerime Teie poolt esitatud küsimusi ja vastuväiteid:

1. Üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamise protsess, mille läbiviijaks on OÜ Hendrikson&Ko, käivitus 2008.a juunis. Enne seda üldplaneeringu koostamise raames toimunud koosolekutel ja aruteludel tekkinud peamised küsimused ja põhiprobleemid on vallavalitsuse poolt mõjude hindajatele suusõnaliselt edastatud ning KSH programmis ja aruandes kajastatud. Kahjuks ei ole arutelu toimumiseks võimalik leida kõigile osapooltele sobivaimat toimumisaega. Samas on KSH aruande avaliku väljapaneku jooksul võimalik kõigil huvilistel esitada küsimusi ja ettepanekuid kirjalikult või telefoni teel. Kirjalikele küsimustele vastatakse kirja teel. 2. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine on sisuliselt eksperttöö. Üldplaneeringu koostamine seevastu on laiemat osalust eeldav ühiskondlik arutelu. Üldplaneeringu koostamise raames on toimunud koosolekud valla erinevates piirkondades, kus valla elanikel on olnud võimalus protsessis osaleda ning ettepanekuid teha. Ühtlasi on planeeringu ja mõjude hindamise materjalid olnud avalikult kättesaadavad ning valla elanikel on olnud võimalus küsimusi ja ettepanekuid esitada. Dokumentide avalikustamisest ja aruteludest on teavitatud kohalikus ajalehes ning valla veebilehel. Paraku on valla elanike poolne vastukaja üldplaneeringu koostamise käigus olnud tagasihoidlik. 3. œ 5. Loomapidamisfarmide tegevusest tulenev reostus on KSH aruandes üldplaneeringule vastavas täpsusastmes keskkonnaprobleemina käsitletud. Ühtlasi on leevendava meetmena välja toodud kaitsehaljastuse kavandamine õhureostuse leviku tõkestamiseks ning pikemas perspektiivis põllumajanduslik tootmistegevus keelustamine elamualade ligiduses. Põllumajandusettevõtted peavad oma tegevuses lähtuma neile väljastatud keskkonnalubades (välisõhu saaste-, vee erikasutus-, jäätme- või kompleksluba) sätestatud tingimustest. Lubadega määratakse kindlaks keskkonda eraldatavate saasteainete kogus ja

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 85

seiremeetmed. Kontrolli keskkonnalubade kasutamise üle teostab maakondlik keskkonnateenistus. KSH aruandes tehakse ettepanek kaitsehaljastuse rajamiseks elamu- ja tootmismaade vahele, eelkõige olulise negatiivse mõjuga tootmisalade (nt loomafarmid) ümber. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ei planeerita maakasutust. Konkreetsed kohad kaitsehaljastuse kavandamiseks määratakse üldplaneeringuga ning kantakse üldplaneeringu kaardile. 6. œ 13. Küsimused puudutavad üldplaneeringu kaardil olevaid ebatäpsusi. Märkused edastatakse üldplaneeringu koostajale, kaardid vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse üldplaneeringu kaarti. 14. Aruande tekstis (ptk 4.2) on kajastatud tingimused juhuks, kui olemasolevaid tootmisalasid soovitakse laiendada, sh intensiivsemalt kasutusele võtta olemasolevates piirides. Olemasolevate ja perspektiivsete tootmismaade piirid on kantud maakasutusplaanile. 15. Vinni valla üldplaneeringu KSH aruandega ei tühistata eelnevalt veisefarmile koostatud KMH aruandega kehtestatud nõudeid. 16. Vinni valla üldplaneeringu KSH aruandes ei nähta ette loomapidamishoonete rajamist elamualade läheduses. Pigem antakse soovitus pikemas perspektiivis viia põllumajanduslik tootmine alevikest eemale. 17. œ 20. Kõrghaljastuse rajamine tootmis- ja elamualade vahele on ette nähtud ka käesoleva KSH aruandega ning kavandatav kaitsehaljastus kantakse üldplaneeringu kaardile. Tulenevalt üldplaneeringu täpsusastmest ei ole täiendavaid meetmeid olemasoleva haisu ja müra leviku tõkestamiseks ette nähtud. KSHga hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju ümbritsevale keskkonnale. Olemasolev veisefarm peab oma tegevuses lähtuma keskkonnalubades kehtestatud nõuetest. Üldplaneeringuga on seatud tingimus, et olulise negatiivse mõjuga tootmistegevust elamualade läheduses edaspidi arendada ei tohi. 21. Perspektiivset elamumaad Viru-Jaagupis on üldplaneeringuga kavandatud 91 700m2. Kavandatav keskmine krundi suurus alevikus on 1500m2. Seega on üldplaneeringuga kavandatud elamumaal võimalik rajada keskmiselt 60 krunti ning elanike arv kasvab ca 150 elaniku võrra (leibkonna keskmine suurus 2,5 in). 22. KSH aluseks olnud üldplaneeringu eskiisis (seisuga oktoober 2008) ei ole Viru- Jaagupi alevik määratud kaugküttepiirkonnaks. 23. KSH aruande veevarustuse peatüki koostamise aluseks on Vinni valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. Selle alusel on Viru-Jaagupi alevikus kolm puurkaevu, millest ühisveevarustuseks kasutatakse hetkel kahte (Keskuse ja Farmi). 24. - 27. Ettepanekud Viru-Jaagupi aleviku lääneosas paikneva kaasiku kasutamiseks puhkealana, tuulikute taastamiseks ja tiigi korrastamiseks edastatakse üldplaneeringu koostajale. 28. Avaliku kasutusega erateed on kantud üldplaneeringu kaardile. 29. Ettepanek suurte veokite suunamiseks alevikust mööda Koeravere tee ja Viru- Jaagupi œ Aruküla tee vahelisele teele edastatakse üldplaneeringu koostajale. 30. KSH aruandes on põhjavee küsimusi käsitletud tulenevalt üldplaneeringu täpsusastmest, on antud hinnang põhjavee kaitstusele ning välja toodud meetmed põhjavee seisundi kaitseks ja säilitamiseks. 31. Ettepanek Viru-Jaagupi aleviku muutmiseks miljööväärtuslikuks alaks esitatakse üldplaneeringu koostajale. 32. - 33. Vinni valla üldplaneeringu koostamisel vaadeldakse kogu valda (sh Viru- Jaagupi alevikku ning Kehala ja Voore külasid) kui tervikut. Rakvere linna läheduse tõttu on Vinni valla alevikud ja külad vaadeldavad elukohana Rakvere linnas tööl käivale inimesele. 34. œ 36. Vinni valla üldplaneeringu KSH aruandes ei ole käsitletud Vinni valda kavandatava biogaasijaamaga seotud küsimusi, kuna hindamise aluseks olevas üldplaneeringu eskiisis (seisuga oktoober 2008) ei ole Vinni valda biogaasijaama

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 86

kavandatud. Detailplaneering biogaasijaama arendamiseks algatati hiljem (30.10.2008). Antud detailplaneeringule algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus hinnatakse biogaasijaamaga seotud mõjusid. 37. Üldplaneeringus ja KSH aruandes on välja toodud, et olulise mõjuga tootmistegevust alevikes arendada ei tohi. Ühtlasi on ära toodud ka soovitus, pikemas perspektiivis viia põllumajandusliku tootmisega ettevõtted elamualadest eemale. 38. - 39. Vinni valla üldplaneeringuga ei ole tuulikute arendamist valla territooriumil ette nähtud, mistõttu ei ole KSHs hinnatud tuulikutega seotud küsimusi. 40. Vinni valla üldplaneeringu KSH aruanne arvestab nii olemasolevat olukorda Vinni valla territooriumil kui ka üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi. Üldplaneering arvestab detailplaneeringutega. Varasemate keskkonnamõju hindamistega seatud nõuete täitmise analüüs väljub üldplaneeringu KSH eesmärgist ja käsitletavast valdkonnast. 41. - 45. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja puudutavad märkused edastatakse üldplaneeringu koostajale.

Lugupidamisega

Triin Vall OÜ Hendrikson&Ko 7 409 802

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 87

Lisa 4. KSH aruande avaliku arutelu protokoll

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet tutvustav avalik arutelu

22.12.2008.a kell 14 Vinni vallavalitsuse saalis

Protokoll

Päevakord: - ÜP KSH aruande tutvustus œ Triin Vall (H&Ko) - Küsimused, ettepanekud, arutelu

Osalejate nimekiri eraldi lehel.

Küsimused ja ettepanekud: - puhkeväärtuslike piirkondade hulka lisada ka Vinni-Pajusti tammiku piirkond; - Kakumäe külas RMK maadel saadud luba geoloogiliste uuringute läbiviimiseks, et uurida kruusavarusid œ kuna praegu alles uuringute staadium ja konkreetset soovi maavarade kaevandamiseks esitatud ei ole, siis üldplaneeringus ei kajastata. Üldplaneeringuga uusi mäetööstusmaid ette ei nähta; - täiendada jäätmemajanduse peatükki œ Piirale kavandatakse jäätmehoolduskeskus, veel ei tegutse; - täpsustada maanteede nimetused.

Protokollis

Triin Vall OÜ Hendrikson&Ko

Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 88