Nr 3 MÄRTS 2008 Sportlik naistepäev Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed liikmed külastasid valda Veebruari lõpus olid Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed külas Lääne- Virumaa omavalit- sustes. 29. veebruaril külastasid Vilja Savisaar, Kadri Must, Kalev Kallo ja Aivar Riisalu meie valda. Kuna päev pidi tulema neil sisukas ja kiire, siis said nad olla meil vaid 1, 5 tundi. Sellest enamik aega kulus kohtumisele vallavanema ja elanikega. Riigikogu liikmed olid väga huvitatud meie valla igapäevaelust. Küsimusi esitati rahalise toimetuleku, valla haridus- asutuste ja teiste probleemide kohta. Aivar Riisalu meenutas, kuidas ta sügisel Palmse mängurühma soolaleivapeole tuli. Sellega seoses oli ta rõõmsalt üllatunud, et lastele ikkagi teised ruumid leiti. Kiirvisiit tehti Võsu Põhikooli ja Spordihoonesse. Viimane avaldas külalistele tugevat muljet. Nad ei jätnud märkimata, et oma viie-aastase eluea kohta näeb maja välja nagu uus. Ning jõusaal on sisustatud äärmiselt heal Üldkokkuvõttes kolmandaks jäänud Võhma küla sai kõieveos neljanda koha. Kõit veeti sokkis. tasemel. Ka kooliruumide kohta ei kuulnud muud, kui Traditsiooniks saanud külade spordipäev toimus sel aastal naistepäeval. Võisteldi kaheksal alal – mis, tõsi küll, kuulusid kiitvaid sõnu. Nad imetlesid võimalust õppida klassis, pigem seltskondliku meelelahutuse kui tõsise spordi valdkonda – viieliikmeliste võistkondadena. Naistepäeva puhul tehti kus on vaid kolm-neli last. võistkondade naisliikmetele mõningaid soodustusi. Kolmandat aastat järjest tunnistati spordipäeva parimaks külaks Vergi, Kokkuvõttes ütlesid riigikogulased, et nende külas- järgnesid Võsu ja Võhma. Eriauhinna vääriliseks tunnistati Sakussaare küla, kes esines tervenisti kahe viieliikmelise käigu eesmärk polnudki probleemide kohene lahen- võistkonnaga. Külas on elanikeregistri andmeil 19 elanikku. Külade spordipäev on saanud meeldivaks traditsiooniks, kuhu damine, vaid enda kurssi viimine omavalitsuste olu- tullakse kogu perega, kas siis osalema või kaasa elama. korraga. See eesmärk sai ka täidetud. Avo Seidelberg Karepa Seltsi 5, rahvamaja 70 ja raamatukogu 100 aastat Hoidkem Eesti lippu au Ümmargusi tähtpäevi on ning 10. detsembril 2003 kombeks suuremalt tähista- tegi volikogu otsuse, millega sees! da. Aga kui neid ümmargusi võõrandati kinnistu „Rahva- satub ühte aastasse lausa maja“ Karepa Seltsile. Armsad Vihula valla elanikud! Oleme kõik eestlased ja mitu? Karepa ongi sel aastal Nüüd oli esmaseks mu- nagu üks mees peaksime ka Eesti lippu au sees hoidma. sellise valiku ees, sest seltsi reks, kuidas maja vettpida- Lippu, kui sümbolit, eestlaseks olemise ja kodumaa tegemisi saab kokku 5 aastat, vaks saada, sest harjalauad armastuse märgiks. Eesti Vabariigi 90. aastapäeval lehvis rahvamajal 70 ja raamatu- puudusid ja saali uste alt riigilippusid kodudel ja asutustel Võsu alevikus kogul lausa 100. Kool peab võisid kassid vabalt sisse- märkimisväärselt vähe. Siin väike näide: Mere tänaval oma aega veel aastakese välja käia. Fassaadi seintes loendati 8 lippu, Metsa tänaval 2 lippu. Vihula ootama, siis on põhjust polnud muud kui voodri- vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni 26.02.2008 rääkida 90. Aastapäevast. lauad ja sisemine plaat, teise istungil avaldati üldist pahameelt Eesti riigi sümbolite Esimene tähistaja on korruse põrand vajas hädasti alavääristamise ja mitte kasutamise pärast. Karepa Selts, mis regist- toestamist. Kodukandipäe- Tegutsetud aastate jook- tu võtnud külalisi ja ise külas Lipupäevi on 13, kolmel päeval neist on lipu reeriti 24. märtsil 2003. Enne vadeks ja suvelõpu pidude sul oleme omandanud oskusi käinud. Esmaspäeviti saab heiskamine kõigile kohustuslik, ülejäänud kümnel ametliku vormi saamist tarvis sai maja kõvasti projekte kirjutada, alguses õppida seltskonnatantse, päeval on lipu heiskamine kohustuslik riigi- ja kohaliku olime toimetanud juba kaks maskeeritud lillede, okste ja väiksemaid, nüüd juba suu- kolmapäeviti Line-tantsu ja aastat. Ühiste tegemiste kalavõrkudega. Kõige kasu- remaid. Rahvamaja juurde kord kuus täiendada tead- omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidi- ajaarvamist võib seega alus- tamiskõlblikum koht oli ma- on rajatud lõkkeplats koos misi kokanduse alal. listele isikutele. tada esimese kodukandi- ja teine korrus, kus varem kiige ja varikatusega, tee Tähtis osa meie toime- päeva toimumisest 30. juunil olid raamatukogu ruumid. ääres piirkonna kaart viita- tulekus on rahvamaja ruu- Lipupäevad 2001. Ega meil esialgu suu- Sinna me ennast sisse seadsi- dega, mille juures on tihti mide kasutamine sünni- 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev remat plaani olnudki kui üks megi. Oma tööjõuga said peatunud autosid näha. Kõi- päevade, pulmade, kokku- 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev pidu. See aga kukkus nii peale harjalauad, fassaadi ge pakilisemad tööd rahva- tulekute jm koosviibimiste 24. veebruar – iseseisvuspäev. Eesti Vabariigi aasta- hästi välja ja tagasiside oli seina laoti plokid, jämedate maja juures on tehtud. Nüüd korraldamiskohana. Ruumi- päev väga hea, nii et mõtlesime prussidega toestati lagi. jääb veel kasutamist pare- de kasutamise kompensat- 14. märts – emakeelepäev teha veel ühe, suve lõpu Teine korrus sai kamina ja maks ja mugavamaks muuta. sioonist saame osalist tulu 9. mai – Euroopa päev tähistamiseks. Peale seda seina uued plaadid. Rahalist Selle nimel on taas projek- selleks, et maja ülal pidada, Maikuu teine pühapäev – emadepäev hakkasid juba inimesed tuge saime vallalt, plokki- tide kaudu muretsetud ru- projektide omaosalust katta 4. juuni Eesti lipu päev meilt, st Enelt ja Tiiult dega toetas Einar Vallbaum, lood saali akendele, maja ja väiksemaid koosviibimisi 14. juuni – üldriiklik leinapäev küsima, kas me veel midagi prussid ja lauad tulid Andres kaitseks valvesüsteem ja korraldada. On ju kogu (lipp heisatakse leinalipuna) teeme? Ja nii see lumepall Mülla varudest. mööblit kappide näol. Oota- kupatus seltsi oma, seega ka 23. juuni – võidupüha veerema läks. See oli vaid esmane mas on projektid uutele kõik kohustused alates maa- 24. juuni – jaanipäev Inimesed tulid hästi kaa- hädaabi, sest maja vajas toolidele ja õhksoojuspum- maksust kuni prügiveoni. 20. august – taasiseseisvumispäev sa ning toetus ja huvi oli põhjalikku renoveerimist. padele. Nii me siis elamegi. On 1. september – teadmistepäev suur. Esialgu toimus kõik Hea, et meil on selline liige Majal pole mõtet, kui asju, mis lähevad hästi, on Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev raamatukogu kaudu ja raa- nagu Mare Sikkut, kes oskab seda ei kasutata. Meie suu- asju, mis ei lähe nii hästi ja rim traditsiooniline ettevõt- on asju, mis lähevad päris matukogus, sest mujale min- suuri projekte kirjutada ja Lisaks heisatakse lipud Riigikogu ja kohaliku mine on suvine kodukandi- metsa. Aga tulge 19. juulil na ju polnud. Ajapikku jäi aruandeid koostada. Nii omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse päev, mis sai peetud ka siis meie kaheksandale kodu- üritustest üht-teist järele ja nägime kolm aastat võlu ja toimumise päeval ning Euroopa Parlamendi valimise kogu ühistegemise vara oli valu, kuid tulemus on seda kui maja oli remondis. Välja kandipäevale, kui tähistame on kujunenud ka muud kõiki oma ümmargusi täht- päeval. Valimise ning rahvahääletuse päevadel lippude hoiul kilekotis raamatukogu väärt. Oluline on inimeste heiskamine on üldine tava ka paljudes Euroopa riikides. laua all. Aga süües kasvab toetus isikliku raha (kokku tähtpäevad, mida ikka tähis- päevi. Saate kõigest rohkem tame: vabariigi aastapäev, teada ja näete meie maja, Nendel päevadel heisatakse Eesti lipp ka valimis- isu ning rahval oli kahju üle 80 tuhande krooni) ja jaoskondade hoonetel. Täpsemalt Eesti lipu kasutamisest vaadata, kuidas oma rahva- lugematute vabatahtlike töö- naistepäev, emadepäev, suve mille üle me tõesti uhkust saab lugeda: www.riigikantselei.ee. maja tegevusetult ja lagu- tundidega, mis tekitab rah- lõpu pidu, mardi-kadripäev tunneme. ja aastavahetus. Oleme nedes seisab. Ligi üheksa vamaja suhtes tugeva oma- Taimi Samblik korraldanud kohtumisi, vas- Ene Loo kuud kirju ja asjaajamist nikutunde. Kultuurinõunik 2 VIHULA VALLA LEHT MÄRTS 2008 Volikogu kinnitas 2008 Elektri- ja elektroonikajäätmete ning ohtlike jäätmete aasta eelarve kogumine vihula vallas Vihula valla volikogu kinnitas 14. veebruaril 2008 30.märtsil 2008 Tasuta üleantavad elektri- ja elektroonikaseadmed peavad aasta eelarve kogumahus 32 995 750 krooni. Siinkohal olema komplektsed ilma suuremate purustusteta ja mitte tahaksin seda numbrit natuke lahti kirjutada. Võrrelda ülemäära määrdunud. Seadmed ei pea kindlasti olema saab plaani ikka ainult olnuga ja seega toon mõned Võsupere bussipeatus kell 8.05-8.15 töökorras, kuid peavad olema kodumajapidamisseadmed võrdlused möödunud aastaga. Eelarve kasv on 7 981 514 Võhma bussipeatus (kaupluse ees) 8.25-8.35 mitte tööstuslikud. krooni ehk 32 %. Füüsilise isiku tulumaks kasvab 9 %, Vatku bussipeatus 8.45-8.55 maamaks ei muutu. Vallavalitsus sõlmis laenulepingu Kogutakse kõiki elektri ja elektroonika jäätmeid: summas 6 milj. krooni. 2,9 milj. eest osteti Võsul endine Käsmu bussipeatus 9.15-9.30 Pesumasinad, elektripliidid, televiisorid, tolmuimejad, Elioni maja, kus asuvad perearst ja apteek, ning kuhu Võsu bussipeatus (kaupluse juures) 9.40-10.00 arvutid ja arvuti seadmed, soojaveeboilerid, külmikud, tulevikus kolib vallavalitsus. Laenu teise osaga oli plaanis raadiod, elektrilised käsitööriistad, päevavalgus- ja Pedassaare bussipeatus 10.10-10.20 katta KOIT-kava omafinantseering Palmse külakeskuse ja säästulambid, autoakud, patareid.