DOCSLIB.ORG

Palju Õnne, Haljala Vald!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Palju Õnne, Haljala Vald! JUUNINOVEMBER 2019, 2020, nr 6 nr 10 Noortevolikogu Kaunid kodud esimene koosseis pälvisid tunnustuse kohtus viimast Palju õnne, korda lk 3 lk 5 Haljala vald! Valla kooliperedega liitusid uued õpetajad livia Saare teada-tuntud luuletus tuletab õpikud ja klassiruumid, seni rääkimata lood jusel võttis Haljala Valla Sõnumite toimetus val- Haljala vald tervitab uusi õpetajaid, kes enne igat saabuvat õppeaastat meelde, vaheajal toimunust ning uued õpetajad. la haridusasutustes tööd alustanud uute õpeta- sellest õppeaastast meie valla haridus- O et kõik, kõik on uus septembrikuus. Sü- Sellest õppeaastast alustasid meie valla hari- jatega ühendust, et neid kohalikele inimestele asutustes tööd alustasid. Soovime teile jät- giskuu ja uue õppeaasta saabumine toovad alati dusasutused tööd mitmed uued õpetajad. Kooli tutvustada. kuvat õpetamise rõõmu, rohkelt toredaid endaga kaasa palju põnevat – veel avastamata roll kogukonnas on ääretult oluline. Sellel põh- hetki ja palju häid mõtteid! tasin õpinguid Tallinna Ülikoolis klassi- alates 2008. aastast Võhma Seltsimaja Mis teeb õpetaja elukutse eriliseks? Otseselt Võsuga olen seotud 2018. õpetaja erialal ja tööd Veltsi–Lasteaed segakoori koorijuht. Ühes kooriproo- Õpetajana töötades on meil, õpe- aasta kevadest, mil alustasin tööd algkoolis pikapäevarühma õpetajana. vis viskasid koorilauljad nalja, et tule tajatel, küllaltki suur roll õpilaste elus Haljala vallavalitsuse keskkonna- MAAJA LAAST Läbi õnneliku juhuse, tänu vennanaise- Haljala Kooli muusikaõpetajaks - tu- ning äärmiselt vahva on vaadata, kui- spetsialistina. Haljala Kooli le, sattusin tööle Rakvere Gümnaasiu- lingi! Samuti on oma käsi mängus Hal- das õpilased suureks sirguvad, maa- Võsu Kooli füüsikaõpetajaks kut- eesti keele õpetaja mi. Rakvere Gümnaasiumis töötamine jala Kooli haridustehnoloog Andres ilma avastavad ning kuidas nende väär- sus mind kooli endine direktor Liina oli väga õpetlik aeg, olen selle eest väga Trumanil, kes kiitis väga Haljala Kooli tushinnangud aja jooksul muutuvad. Altro , kes oli teada saanud, et enne Palun tutvustage ennast tänulik Rakvere Gümnaasiumi õppe- juhtkonda ning kollektiivi. vallavalitsusse tööle asumist olen va- Olen pärit Viru-Nigulast ning õppi- juhile ja kolleegidele. Viimased neli rem õpetaja ametit pidanud. Nii saigi nud Viru-Nigula lähedal asuvas Vasta aastat töötasin Saku Gümnaasiumis. Kuidas on esimesed kuud Haljala tööandjatega kokkulepitud ning 1. sep- koolis, seejärel Rakvere Gümnaasiumis 2011. aastal lõpetasin Tallinna Ülikooli. Kooli õpetajana möödunud? ANE ALBERT tembrist algas minu töö Võsu Koolis ning lõpetanud ka Tartu Ülikooli. Tartu Selle aasta kevadel nägin kuulutust, et Esimesed kuud Haljala Koolis on ol- Võsu Kooli õpetajana. Ülikoolis omandasin eesti keele õpeta- minu kool - Haljala kool - otsib klassi- nud väga meeldivad. Õpilased on väga kunstiõpetaja ja eriala ning alustasin õpetajana tööd õpetajat. Kandideerisin sellele kohale toredad, kooli juhtkond ning õpetajad Kuidas on esimesed kuud Võsu tuttavas ja koduses Vasta koolis. Vasta ja nüüd töötan koolis, mille lõpetasin äärmiselt toetavad. Koore on ühe põ- Palun tutvustage ennast Koolis õpetajana möödunud? koolis jõudsin järeldusele, et õpetami- 35 aastat tagasi. Üks endine kolleeg hikooli kohta väga palju - terve 1. klass Olen Võsu Kooli 5.-9. klasside kunsti- Esimesed kuud pisikeses Võsu Koo- ne on mulle südamelähedane ning las- kommenteeris minu töökohavahetust laulab koorina, mudilaskoor, lastekoor, õpetaja. Tulen Tallinnast, kus on ka lis on olnud põnevad ja pannud silmad tega töötamine sobib mulle. Paar aastat tabalt: „Sealt, kust alustasid, seal ka poistekoor. Samuti tegelen solistidega. mu teine kodu, kuid Lahemaa met- särama. Klassitunde on mul küll vähe, peale õpetajana töötamist sain aga ise lõpetad“. Töö on läinud väga edukalt käima ning sades, rannas ja merel on möödunud ainult neli tundi nädalas, aga ikkagi on lapsevanemaks ning peagi otsustasime kõik toimib suurepäraselt. Ka debüüt- lapsepõlv ning paljud vabad hetked. tore jälle peale kolme aastast pausi perega pisikesest linnakorterist Haljala Kuidas on esimesed kuud Haljala esinemine laste näol toimus õpetajate Ilusad ja päikest täis hetked! klassi ees tagasi olla. Varem olen õpe- lähistele maamajja kolida. Haljala lä- Koolis õpetajana möödunud? päeval ning selle võib lugeda edukaks. Võsu Kooli oleksin võinud jõuda ka tanud loodusaineid nii Loksa Güm- histel elades tundis peagi Haljala Kool Esimesed kuud Haljala koolis on varem, kuid juhuste kokkulangemise naasiumis kui ka Kadrina Keskkoolis. minu vastu huvi ning kooliga tutvuma möödunud töiselt ja väga meeldi- Mis teeb õpetaja elukutse eriliseks? tulemusena ja mulle tundunud kõige minnes tundus kool ning sellega seotud valt. Usun, et olen oma klassi lapsi juba Töötamine õpilastega toob välja va- õigema ajastuse tulemina jõudsin just Mis teeb õpetaja elukutse eriliseks? inimesed väga sümpaatsed. Kuna Hal- tundma õppinud, kuigi mõned lapsed hetud emotsioonid ning kogemused. sellel imelisel sügisel siia. Mõnikord Õpetaja elukutse teeb eriliseks see, jala Kool on minu elukohale tunduvalt ajan veel nimepidi segi, lapsed on aga Minu õpetatav õppeaine on väga loov on lihtsalt nii, et hiljem paistab kõik et selle ametiga on kõige parem ja liht- lähemal kui Vasta kool, otsustasin peale selles suhtes mõistvad ja parandavad ning aitab motiveerida ning arendada nii loogiline ja õige, justkui oleks keegi sam maailma muuta. Õpetajad teevad lapsehoolduspuhkust võtta vastu pak- mind. erinevaid väärtusi läbi loomingulise te- selle meelega teele ette sättinud. seda läbi oma õpilaste, kelle silmi me kumise Haljala koolis tööle asumiseks. gevuse. Õpetajana annad endast väga maailma osas iga päev avame, ja nende Mis teeb õpetaja elukutse eriliseks? palju, kuid ka lapsed annavad kuhjaga Kuidas on esimesed kuud Võsu tulevaste valikute. Õpetame neid maa- Kuidas on esimesed kuud Haljala Õpetaja töö on väga põnev ja huvi- vastu. Koolis õpetajana möödunud? ilma tundma – sellest tekib mõistmine Kooli õpetajana möödunud? tav. Iga päev on eriline - mitte ükski Koolimajja esmakordselt sisenedes nende ümber toimuvast ja asjadest, Esimese kuud Haljala koolis on möö- päev ei ole teisega sarnane. Eriti meel- oli rõõmus äratundmine. Tundsin, et mida tuleb elus väärtustada ja hoida. dunud väga edukalt. Tõsi, kool ise on dib mulle see, et ei teki mingit töö- jõudsin koju, mis on ammu minu saa- küll üsna väsinud ilmega, aga kollektiiv rutiini ja töö ei muutu kunagi igavaks. KELLI LIBLIKAS bumist oodanud. ja õpilased on see-eest väga toredad. Lapsepõlve soov õpetajaks saada leiab Võsu Kooli Kuna õppetunde pole väga palju, Haljala koolis on väga head sportimis- koolis töötades iga päev kinnitust – informaatika- võtab noortega tutvumine aega. Mõni MAARJA LIINVE võimalused ning palju erinevaid huvi- teen just seda, mida olen alati tahtnud. õpetaja hakkab alles nüüd näitama oma ole- Võsupere rühma ringe, samuti on koostöö lapsevanema- Võin öelda, et minu töö on mulle hobi, must, käekirja, hoiakuid, mõni on ava- õpetaja abi tega väga hea. mida teen suure rõõmuga. Palun tutvustage ennast tum, mõnel läheb sellega kauem. Olen Kelli ning pärit Rakvere külje Kunstitunnid on loomingust ja Palun tutvustage ennast Mis teeb õpetaja elukutse eriliseks? alt. Hetkel õpin veel Tallina Tehnika- emotsioonidest tulvil. Olen juba näi- Elame perega Võsuperes ja olen kahe Iga amet on millegi poolest eriline. ülikooli Virumaa Kolledžis ning minu nud noorte ülevaid hetki, kuid ka pi- lapse ema. Võsupere lasteaeda tööle Õpetaja elukutse teeb minu jaoks eri- ELENE ALTMÄE põhitööks on hoopiski tantsuõpeta- danud lohutama pisaraid täis kurbuse- sattusingi tänu noorema lapse lasteaeda liseks koostöö erinevate inimestega. Haljala Kooli jaks olemine. Võsu Kooli jõudsin suu- puhanguid. Viimast on olnud õnneks harjutamisele. Ühel harjutamishommi- Õpetajana töötamisel pakuvad rahul- muusikaõpetaja resti tänu oma emale, kes juhtus nä- harva. kul küsiti, et kas ma ei oleks huvitatud dust õpilaste õnnestumised ning edu gema töökuulutust, kuhu otsustasingi lasteaeda tööle tulemisest. Võtsin enda- elamused. Palun tutvustage ennast kandideerida. Kuna õpin telemaatikat Mis teeb õpetaja elukutse eriliseks? le mõtlemisaega, kuid sama päeva lõu- Olen Elene Altmäe, sellest õppe- ja arukaid süsteeme, siis informaatika Erilised on need hetked, kui näen, et naks olin nõus lasteaeda tööle minema. aastast Haljala Kooli muusikaõpetaja, ja robootika, mida koolis õpetan, pole loominguga tegelemine puudutab õpi- Pakkumine tuli väga sobival ajal, kuna koorijuht ning solistide juhendaja. Pärit mulle võõrad ja tänu tantsimisele olen last nii, et silmad säravad, ta teeb asja soovisin taas tööle asuda. ÜLLE MARTINSON olen Kadrinast, kus olen elanud kogu avastanud soovi töötada noortega. suurima pühendusega ja on seda tehes Haljala Kooli elu. Muusikaõpetajana olen töötanud Võsu Kool on suurepärane koht ühele õnnelik. Kuidas on esimesed Võsu rühmas klassiõpetaja alates 2000. aastast, seega tööstaaži alustavale õpetajale, kes puutub antud töötatud kuud möödunud? on 20 aastat. Minu töötatud aastate ametiga alles esimest korda kokku Esimene kuu on Võsupere lasteaias Palun tutvustage ennast jooksul olen viinud mitmeid õpilasi Kullaterade rühmas möödunud väga Olen Ülle Martinson, pärit Vanamõis muusikaolümpiaadidele, kus õpilased Kuidas on esimesed kuud õpetaja- KULDAR PÄRN hästi. Töökaaslased on toredad ja toeta- külast, lõpetanud 1985. aastal Haljala on saavutanud kõrgeid kohti. Lisaks ametis möödunud? Võsu Kooli vad. Lapsed aga vahvad, ausad ja avatud. Keskkooli. Õpetajaks olen soovinud
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • 9 Haljala, JAH1000314 (Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 9 Haljala, JAH1000314 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Haljala Jahisport 1.2. Registrikood 80205035 1.3. Aadress Vihula küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Alar Randoja 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5135611 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Alar Randoja Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vila metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini. Metssigade nimetus/ lisasöötmine püsielupaigas keelatud. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Maakond Haljala Vald Sakussaare Küla Nõmme Maaüksuse Detailplaneering Eskiislahendus
    Töö nr DP-14-16 LÄÄNE-VIRU MAAKOND HALJALA VALD SAKUSSAARE KÜLA NÕMME MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING ESKIISLAHENDUS Tellija: Alar Rosin Koostaja: GeoBaltica OÜ [email protected] Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ Postiaadress: Tel: 5552 3686, 5517 551 Reg. kood 11347994 Sõpruse pst 2 E-post: [email protected] A. Starkopfi tn 50 Tartu linn, 50050 www.geobaltica.ee Tartu 51011 NÕMME MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU ESKIIS 2 SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA KOOSTAJA ........................ 3 2. PLANEERINGUALA ASUKOHT JA OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................................... 3 2.1 Asukoht ........................................................................................................................ 3 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ..................................................................... 3 2.3 Olemasolevad juurdepääsud ja teed ............................................................................. 3 2.4 Olemasolev haljastus ja maastik .................................................................................. 4 2.5 Olemasolevad tehnovõrgud ......................................................................................... 4 2.6 Kehtivad piirangud ...................................................................................................... 4 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ................................................ 4 4. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGUGA
    [Show full text]
  • 26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 1 x CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 35 x 1 Narva x yht. 180; 160 Rutja 215 2 x CYGCYG Joutsen laululuik x 1p 4m Tigapõllu 5 CYG SP Joutsenlaji luik x 6 6 3 x ANSFAB Metsähanhi rabahani x 4 x 1 Rutja 5 ANS SP Harmaahanhilaji hani x 15 Saka 15 4 x BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 4000 x 150 Saka, yht. 500 x yht 430 4900 5 x BRABER Sepelhanhi mustlagle x 12 Saka 12 BRA SP Tummahanhilaji lagle 6 x TADTAD Ristisorsa ristpart x 2, 2, 1 x 1 x 3, 2, 4, 1 16 7 x ANAPEN Haapana viupart x yht. 5 5 8 x ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 40 x 1/1 42 9 x ANACRE Tavi piilpart x 4/ Paljassaare x 5 Rutja, 1 10 10 x ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x yht. 130 x 35 x 70 235 11 x ANAQUE Heinätavi rägapart x 1/ Pannjärv rist 1 12 x ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 1/Võsu 1 13 x AYTFER Punasotka punapea-vart x 2/2 Paljassaare 4 14 x AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 60 60 15 x AYTMAR Lapasotka merivart x 25 Võsu 25 AYT SP Sotkalaji vart 5 6 16 x SOMMOL Haahka hahk x 3/1 Tallinna satama, 8 Paljassaare x yht. 25 37 17 x CLAHYE Alli aul x 7 Paljassaare x yht. 100 100 18 x MELNIG Mustalintu mustvaeras x 20 Saka x 2/1 Narva x 7000 7000 19 x MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Saka x 10 Saka x 2p 8m Vainupea 22 20 x BUCCLA Telkkä sotkas x yht 180 x 25 x 200 300 21 x MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 18 x 10 28 22 x MERMER Isokoskelo jääkoskel x 10 x 5 Narva, 3 Saka x 25 43 23 x TETRIX Teeri teder x 1 Saka 1 24 x GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 7W 4E 11 25 x GAVARC Kuikka järvekaur
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Külade Arhitektuuri Ja Asustusstruktuuri Analüüs
    LAHEMAA RAHVUSPARGI KÜLADE ARHITEKTUURI JA ASUSTUSSTRUKTUURI ANALÜÜS A SISSEJUHATUS .................................................... 10 B LÄHTEKOHAD JA METOODIKA ......................................... 11 1 ÜLEVAADE VARASEMATEST UURINGUTEST .................................................................................. 11 2 MÕISTED ...................................................................................................................................... 12 3 METOODIKA OSAD ....................................................................................................................... 14 4 KAARDIANALÜÜS JA ARHIIVIUURINGUD ....................................................................................... 15 4.1 Kaardianalüüs ........................................................................................................................ 15 4.2 Arhiiviuuringud....................................................................................................................... 18 4.3 Ülevaade arhiiviuuringute tulemustest ................................................................................... 18 5 INVENTEERIMINE .......................................................................................................................... 20 6 ANDMETE ANALÜÜS, KÜLATÜÜBID .............................................................................................. 21 7 VÄÄRTUSLIKE EHITISTE MÄÄRATLEMISE ALUSED NING REMONDI JA EHITAMISE NÕUDED ........... 25 7.1 Üldnõuded .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Aprill 2021, Nr 4
    Tööd alustas uus Kirjandivõistlusest Kuidas olla sama planeerimis- ja sai luulevõistlus õnnelik kui keskkonnaspetsialist soomlane ja taanlane? lk 3 lk 5 lk 6 Aprill 2021, nr 4 VALLAVANEMA Haljala Kooli VEERG ead Haljala valla inimesed, soovin teile ehitustööde hankele ilusat kevadet! Päevad muutuvad ühe H pikemaks, ilm läheb soojemaks ja loo- detavasti pole ka teised kevademärgid kaugel. Märtsi keskel lõppes Haljala koolihoone ja võimla ehitamise hange. Pakkumise esitas esitati seitse pakkumist seitse ettevõtet ning maksumused algasid ala- tes seitsmest miljonist eurost. Nende numbrite üle ei saa ilmtingimata rõõmustada, aga kur- vastamiseks pole ka põhjust. Ehitusturul on jä- relikult seis selline ja peame sellega hakkama saama. Praeguse koolihoone seisukord pole juba ammu kiita, mistõttu pole muud lahen- dust, kui täita lubadus koolipere ees ja asuda uut koolimaja ehitama. Vallavalitsuses teeme pingutusi selleks, et koolihoone ehitamine al- gaks juba peagi. Aprillikuu vallalehe ilmumise ajaks peaks ehitushanke võitja selgunud olema ning loodetavasti oleme taas samm lähemal hankelepingu sõlmimiseni. Kindlasti hoia- me edasiste koolihoone ehitust puudutavate sündmustega vallaelanike kursis vallalehe ning kodulehe vahendusel. Märtsis möödus aasta taasiseseisvunud Eesti esimese eriolukorra väljakuulutamisest. Aasta hiljem võime tõdeda, et tänane olukord on tunduvalt „erilisem“ kui möödunud aastal. Nii väga sooviks vallavanema veerus rääkida hoopis toredamatest teemadest, kuid kahjuks pole koroonaviirus meie seast ja seega ka jutu- teemadest kuhugi kadunud. COVID-19 viiruse levikuga on olukord väga halb. Nakatumisnäitaja pole ootustele kohaselt langenud, mis annavad ilmselt märku piiran- 18. märtsil lõppes Haljala Kooli ehitustööde planeeritud koolihoone ehituseks 5 872 468 eu- 19. märtsil lõppes ka Haljala Kooli ehitamise gute pikendamisest. Hetkel kehtivad piirangud hankele pakkumiste esitamine. Pakkumise Hal- rot ja köstrimaja renoveerimiseks 250 000 eurot.
    [Show full text]
  • Külade Spordipäeval Pärast Aastaid Kestnud Pausi Toimus Võsu Spordihoones Taas Külade Spordipäev
    Nr 4 APRILL 2016 Külade spordipäeval Pärast aastaid kestnud pausi toimus Võsu spordihoones taas külade spordipäev. Võisteldi koroonas, kabes, korvpalli vabavisetes, nooleviskes ja kombineeritud teatevõistlustes. Meeleoluka spordipäeva lõpetas parima tulemusega Vergi, kes küla esindaja Tarmo Nuija sõnul on parima küla tiitli võitnud viiel korral. Tihedas punkt-punkti heitluses sai teise koha Sakussaare küla Võhma ees. Neljandaks jäi Käsmu, järgnesid Vihula VV ja Võsu. Käsmu ja Sakussaare mõõtu võtmas „trips-traps-trullis”. Kabevõistluse võitja Tarmo Nuija Vergist (paremal) ja Vihula VV teisele kohale kabetanud Urmas Osila Arno Pärna tõi Võhma külale koroonas teise koha punktid. seisu analüüsimas, mängu jälgivad kabekohtuniku rollis olnud Valdek Kilk ja Andres Truman. Palmsekad panid Jüriööjooksu kinni 22. aprillil Sagadi mõisa tiigi ümber toimunud Jüriöö teatejooksul startis kuus võistkonda. Stardipaugu laskis Peeter Hussar. Jooksu võitsid Palmsekad, eelmise aasta võitjad Helena ja sõbrad saavutasid igati tubli teise koha võistkonna Oravad ja sõbrad ees. Võistlust aitas korraldada Sagadi Mõis. Rohkem pilte aadressil www.facebook.com/Võsu- Spordihoone- 1709807102628263 2 VIHULA VALLA LEHT APRILL 2016 Raamatuesitlus Võsu sadamas toimub ETV saate Võsu sadamas Karepal Suvenaabrid lindistus lisakohad Pühapäeval, 19. juunil algusega kell Rannaääre, Kalle ja Indrek Tetsmann ja 16.00 toimub Võsu sadamas ETV Toomas Vanem. Võsu sadamasse paigutati kolmas saate Suvenaabrid lindistus, kus Päeva sisukamaks muutmiseks soovime ujuvkai ja seega tekkis täiendavalt kohti korraldada laada, kus aukohal kohalik söök, omavahel võtavad mõõtu Haljala ja alustele. Sooviavaldusi saab esitada Vihula valla laulukoorid. jook, käsitöö... aadressil: [email protected] Täpsem info laada kohta ja registree- Lisaks eelmisel aastal pakutud Külalisesinejaks on Anne Veski. rumine [email protected] Saatejuhid on Gerli Padar ja Jüri Tule sinagi! teenustele lisandub sel aastal võimalus Aarma, sündmuse programmijuht Reet Kaamerad käivituvad iga ilmaga! kasutada duzzi.
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite.
    [Show full text]