DOCSLIB.ORG

Avasta Kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Avasta Kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni Avasta kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni · üldinfo · huviväärsused · reisiinfo · kaardid Piirkonna kaart lk 24-25 Eesti kirdenurk Ida-Virumaal pakub endas palju ainulaadset ja omapärast. Ühelt poolt on see ürgne loodus Balti klindiga, mis on Eesti kõrgeim Ontika juures, teiselt poolt aga inimeste mõjul tehtu – pikk tööstus- traditsioon põlevkivi tootmise näol on just siin Eesti maastikku inimese käe läbi enim muutnud. Alutaguse kant, millest suure osa moo- dustab tänane Kirderanniku piirkond, on tuntud juba Eesti muinasajaloost. Jõhvi, mis 13.-14. sajandil kujunes kihelkonnakonna- keskuseks, on tänaseks kogu Ida-Virumaa keskus. Ajalugu on siin aga veelgi – mõisad, president K.Pätsi endine suveresidents Toila Orul ning Vaivara Sinimäed, mis on olnud kindlustus- vöönditeks mitmes sõjas. Ehkki Narva-Jõesuu kui kuurortlinna hiilge- päevad jäävad sajandi ja aastakümnete taha on just siin Eesti pikim liivane supelrand. Avasta kirderannik 1 Sisukord 1 Ülevaade 26 Jõhvi linn 3 Sisukord 27 Ülevaade 4 Kohtla vald 28 Jõhvi Kontserdimaja 5 Ülevaade 29 Jõhvi Mihkli kirik 6 Kukruse Polaarmõis Kindluskiriku muuseum 7 Saka-Ontika-Toila pankrannik 30 Reisiinfo 8 Valaste juga 9 Kivisilla joastik 32 Vaivara vald Karjaoru joastik 33 Ülevaade 10 Reisiinfo 34 Sinimäed 35 Langevoja joastik 12 Kohtla-Nõmme vald Utria (Udria) pank 13 Ülevaade 36 Sinimägede Muuseum 14 Kohtla Kaevanduspark-muuseum 37 Sinimägede memoriaal Talvekeskus 38 Utria dessant 15 Reisiinfo Pargimäe rajatised 39 Tööstusmaastik 16 Toila vald 40 Reisiinfo 17 Ülevaade 18 Oru park 42 Narva-Jõesuu 20 Toila-Martsa matkarada 43 Ülevaade Aluoja joastik 44 Kuurort Päite pank 45 Silmud 21 Rand, sadam ja sadamakõrts 47 Reisiinfo 23 Reisiinfo 48 Narva-Jõesuu sadam Narva-Jõesuu Koduloomuuseum 24 Piirkonna kaart IDA-VIRUMAA: Lähemal kui tundub, lahedam kui arvad! Päite pank 2 Avasta kirderannik Avasta kirderannik Sisukord 3 Kohtla vald moodustab omaaegse Alutaguse muinaskihelkonna ehk hilisema Jõhvi kirikukihelkonna loodepoolse osa, vallakeskus on Järvel. Siia jääb Eesti ilusaim ja kõrgeim pankran- nikulõik Ontikal, mille unikaalse looduse säilitamiseks on loodud Ontika maastiku- Kohtla kaitseala. 1996.a. valis Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Põhja – Eesti pankranniku Kohtla vald Saka Mõis meie kodumaa looduspärandiks ja rahvus- www.kohtlavv.ee likuks sümboliks. Samuti on pankrannik Elanikke ca 1600 esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. Koos kõrgeima pankrannikuga on siin ka Eesti kõrgeim juga – Valaste. Üks suuremaid külasid Alutagusemail oli Saka, mis asus muinaskihelkonna piiril. Läänest tulevad kauba- ja sõjateed hargnesid siin kaheks – üks haru viis piki rannikut Pühajõele ja teine sisemaale Järve külla. Kivikliburand Kukruse mõisas, mis oli aastaid väga kehvas seisus on avatud Polaarmõis. Siin on polaaruurija ja geoloogi Eduard von Tolli ning arhivaari ja põlevkivi teadliku esma- kasutaja Robert von Tolli tegevust tutvustav väljapanek. Pangapealne maastik 4 Kohtla Avasta kirderannik Avasta kirderannik Kohtla 5 Polaarmõisas saab: LAADOGA Kukruse • Külastada vastrenoveeritud mõisa ja BOTNIA JÄRV Saka-Ontika-Toila kuulata klaverimängu LAHT Polaarmõis • Läbi viia pidulikke üritusi pankrannik • Tutvuda mõisa ajalooga Pankranniku terminina eesti keeleski Kukruse mõisas avati 2010.aasta oktoobris • Saada teada baltisaksluse rollist Eesti tuntud sõna klint tähendab rootsi ja taani polaaruurija ja geoloogi Eduard von Tolli ühiskonnas ning arhivaari ja põlevkivi teadliku esma- INGERI KLINT keeles rannaastangut. • Proovida 18.-19. sajandi rõivaid ja PÕHJA-EESTI KLINT kasutaja Robert von Tolli tegevust tutvustav SILURI KLINT tunda ennast tõelise aadlikuna LÄÄNEMERI muuseum. LÄÄNEMERE KLINT Põhja-Eesti klint on Eesti looduse sümbol. • Õppida gooti kirjas kirjutama, et oma ÖLANDI KLINT Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi sõpru sellega üllatada Balti klint astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare Eduard von Toll jäi kadunuks uurimisretkel • Tutvuda Sannikovimaa avastusretkega ja Narva vahemikus. Linnulennult on see Sannikovi maale. Kõmulisest Sannikovi • Sõita kelgukoerterakendi ja polaar- ca 300 km ehk ligi neljandik ca 1200 km maast, olematust saarestikust Põhja-Jäämeres kajakiga ning liumäest alla lasta. Ja pikkusest Balti klindist. jutustab ka Kukruse külastuskeskuse välja- palju palju muud põnevat! panek, mis peab edasi andma polaarretke Ontika maastikukaitseala Põhja-Eesti hõngu. Kukruse 20, Kukruse küla pikima (20 km) ja kõrgeima (55,6 m) panga +372 336 9812, +372 5305 9902 Samuti tutvustatakse härrastemaja eksposit- kaitseks loodi 1996. aastal. [email protected] sioonis mõisa pärandit (nii arhitektuuri kui www.kukrusemois.ee kultuuripärandit) ja on suveniirikauplus. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle mere- Klindialune mets Foto: Tarmo Mikussaar pinna ulatuv Ontika pankrannik on kui Kuni 150 istekohaga saali saab kasutada kivist loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevate ürituste (kokkutulekud, vastuvõtud, erinevate ajastute kihid. Kõige paremini pidulikud sündmused, traditsioonilised saab vaadelda pankrannikut Valaste joale üritused, kontserdid jne.) läbiviimiseks. rajatud vaateplatvormilt või tutvuda unikaalse klindimetsaga Saka-Ontika rannikule rajatud Kogu esitletavas ekspositsioonis kasutatakse matkarajal – see ca 6 km pikkune rada erinevaid interaktiivseid esitlusviise, läbi algab Sakalt ja lõpeb Valaste joa juures. mille rõhutatakse pigem inimestega seotud asjaolusid ja lugusid, mitte niivõrd ajaloolisi Põhja-Eesti klindi jalamile annab enamasti daatumeid ja fakte. Kukruse Polaarmõis Foto: Peeter Böckler Klindialune mets ilme mets, mis on ürgsemaid metsatüüpe Eestis. Raske ligipääs ei ole võimaldanud siin arendada kasutõotavat metsandust. Klindimetsa päralt on enamasti kitsuke Arvatava Sannikovi maa asukoht (50–150 m) maariba klindiastangu jalamil. Klindimets on justkui põhjamaine džungel – lopsakas laialeheline lehtpuu- mets, sõnajalatihnikud ja kuukresside hingemattev kõrgus, liaanidena vonklevad EESTI humalad puutüvedel… Eduard von Toll Saka klindi trepp Foto: Koolibri 6 Kohtla Avasta kirderannik Avasta kirderannik Kohtla 7 Valaste juga Kivisilla joastik Valaste juga on nii Eesti kui Baltimaade Kivisilla joastik Saka mõisa juures on oma kõrgeim – vesi langeb siin üle 30 m. Juga nime saanud vana silla järgi, mille alt vesi ei ole looduslik, vaid tekkinud kohas, kus enne langust läbi voolab. Oma 22,8 meetrise Kaasikvälja peakraav (Valaste oja) kuni langusega on Kivisilla Eesti kõrguselt teine, 54 m kõrgusest klindiastangust alla laskub. Valaste järel ning Karjaoru ees. Joastik Esmakordselt on juga mainitud 1852. koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt aastal, kui kohalik saksakeelne nädalaleht 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) astangust ning Inland kirjutas sellest kui suurest vaatamis- mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. väärsusest. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Vaadeldav on see kena Joa vahetusse lähedusse on rajatud kohvik, joastik nii alt rannast kui ka ülevalt klindi hostel ja parkimisplats. Samuti on heakorras- pealt. Saka Cliff hotellihoone juurest viib tatud kaldapealne. Valaste juga ümbritsev valgustatud rada vaateplatvormini ning vaateplatvorm, millelt oli viimased kümme- joani. kond aastat võimalik juga vaadelda, on hetkel suletud. Suurveed olid vaatplavormi Nõukogude ajal oli joa piirkond tavainimestele külastajatele ohtlikuks muutnud. Uue Kivisilla joastik suletud, kuna Saka mõisas asus piirivalve- projekti järgi viiakse külastajad praegusest kordon. keerdtrepist alla ja sealt kaldteed mööda uue keerdtrepini, seejärel laudteed mööda Karjaoru joastik mereni ning kulgeb kilomeetripikkuse õpperajana mööda merekallast ja läbi Karjaoru joastik asub Saka küla idaserval, pangametsa Ontika trepini. Kuna see kõik Saka - Ontika - Toila tee 4. kilomeetril asuvast valmis saab, võtab veel mõnevõrra aega. teetruubist 300 m põhja pool klindiastangul. Karjaoru on geoloogidele ideaalne koht 50 m LUBJAKIVI ORDOVIITSIUM Põhja-Eesti klindil paljanduvate kivimite uurimiseks. Joastikul on kaks astangut, GLAUKONIITLUBJAKIVI millest kraavi voolusuunas esimese kõrgus 40 m GLAUKONIITLIIVAKIVI on 3,5 ja teise 5,5 meetrit. Pärast astanguid DIKTÜONEEMA-ARGILLIIT OOBOLUSLIIVAKIVI jätkab kraavi vesi teed kosena, mille kõrgus 30 m on peaaegu 20 meetrit. Vaid väga kuivadel LIIVAKIVI suvedel on kraav veevaene. KAMBRIUM 20 m RUSUKALLE ALEUROLIIT 10 m SINISAVI SOOME LAHT Põhja-Eesti klindi kivimikihid Valaste juga Foto: Kaisa-Maarja Jagula Karjaoru joastik Foto: Tarmo Mikussaar 8 Kohtla Avasta kirderannik Avasta kirderannik Kohtla 9 samuti erinevaid rannamänge. Lasta saab Valaste kohvik ja puhkeküla Reisiinfo vibu ning mängida pentanki . Valaste puhkemajas on kohti 30-le inimesele. Võimalus rentida ka terve maja seminaride, Saka mõis oma erilise asukoha, privaatsu- Saka mõis, Kohtla vald koolituste,sünnipäevade jms läbiviimiseks. se ja erinevate võimalustega sobib niihästi +372 336 4900, Kohvikus pakutakse kiirtoitu ja snäkke puhkuseks, tööalasteks väljasõitudeks kui faks +372 336 4901 24 tundi ööpäevas. Saun, karavaniparkla, kuni 100 osavõtjaga pidulike vastuvõttude www.saka.ee telkimine, suvepäevad, peod. korraldamiseks ja pulmade pidamiseks. Külastajate käsutuses on nii luksuslikku +372 332 8200, +372 5391 2120 majutust pakkuv härrastemaja (12 tuba) kui [email protected] 33 toaga hotell, suvetingimustes ka käm- www.valaste.eu pingumaja, karavani- ja telkimisplats. Rokki Restobaar Lisaks härrastemaja suurele saalile, kus Itaalia ja korea köök! Siin on võimalik saab korraldada nii kontserte, konve- maitsta tõelisi
Load more

Recommended publications
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • 2020 Majandusaasta Aruanne
    KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 ärinimi: Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS registrikood: 10854476 tänava/talu nimi, Uus-Tehase tn 3 maja ja korteri number: linn: Kohtla-Järve linn maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 30328 telefon: +372 5058084, +372 3364683 faks: +372 3370241 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.idavesi.ee Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2020. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 17 Konsolideeritud bilanss 17 Konsolideeritud kasumiaruanne 18 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 19 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 20 Raamatupidamise aastaaruande lisad 21 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 21 Lisa 2 Raha 25 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 26 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 27 Lisa 5 Varud 27 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 28 Lisa 7 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 28 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 30 Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad 32 Lisa 10 Kapitalirent 32 Lisa 11 Kasutusrent 33 Lisa 12 Laenukohustised 34 Lisa 13 Võlad ja ettemaksed 35 Lisa 14 Võlad töövõtjatele 36 Lisa 15 Muud võlad 36 Lisa 16 Eraldised 37 Lisa 17 Tingimuslikud kohustised ja varad 37 Lisa 18 Müügitulu 38 Lisa 19 Muud äritulud 38 Lisa 20 Kaubad, toore, materjal ja teenused 39 Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud 39 Lisa 22 Tööjõukulud 40 Lisa 23 Olulised käibevara allahindlused 40 Lisa 24 Muud ärikulud 41 Lisa 25 Intressikulud 41 Lisa 26 Seotud osapooled 41 Lisa 27 Sündmused pärast aruandekuupäeva 42 Lisa 28 Konsolideerimata bilanss 43 Lisa 29 Konsolideerimata kasumiaruanne 44 Lisa 30 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 45 Lisa 31 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 46 Lisa 32 Rahavoogude aruanne 46 Lisa 33 Osakapital 47 Lisa 34 Kohustuslik reserv 47 Lisa 35 Vabatahtlik reserv 47 Aruande allkirjad 49 Vandeaudiitori aruanne 50 2 JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 1 Konsolideerimisgrupi iseloomustus 2020.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2019-2031
    TOILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2019-2031 Tellija: Toila Vallavalitsus Töö nr: 2-13/29 Tallinn 2019 Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................... 7 1.1 ÜLDIST ................................................................................................ 7 1.2 ÜVKA KOOSTAJA ............................................................................... 9 1.3 ARENGUKAVA TELLIJA ESINDAJAD ................................................ 9 1.4 TOILA VALLA ÜLDINFO ..................................................................... 9 2 ALUSDOKUMENDID ............................................................................... 11 2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS .............................. 11 2.1.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ....................................... 14 2.1.2 Ida-Viru maakonnaplaneering ..................................................... 16 2.1.3 Toila valla üldplaneeringud ......................................................... 17 2.1.4 Toila valla arengukava ................................................................ 20 2.1.5 Toila valla kohalikud õigusaktid ................................................... 21 2.1.6 Vee erikasutusload ..................................................................... 21 2.1.7 Toila valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid ..................... 22 2.1.8 Veekvaliteedi kontrollikavad .......................................................
    [Show full text]
  • P71-09 03 Liiklusuuringud 2010.08.23
    Ida-Viru Maavalitsus Maanteeamet Sillamäe Narva E20 Tallinn-Narva mnt Jõhvi – Narva lõik km 163-209 Jõhvi Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud Tallinn 2010 OÜ Hendrikson & Ko OÜ Reaalprojekt Raekoja pl 8, Tartu Vaksali 17, Viljandi Pärnu mnt 27, Tallinn Pärnu mnt 463, Tallinn http://www.hendrikson.ee http://www.reaalprojekt.ee Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud E20 TALLINN – NARVA mnt Jõhvi (km 163) – Narva (km 209) teelõik Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud Nr. P71/09_03 Projektijuht: G.Laagus “12“veebruar 2010.a. Insenerid: M.Sepp K.Einama Tallinn 2010 P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 2/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud SISUKORD 1 ÜLDIST............................................................................................................................5 2 OLEVA INFRASTRUKTUURI ÜLEVAADE.............................................................7 2.1 Teedevõrk ja (ühis)transport – maanteed, raudtee, sadamad, lennuväljad...............................7 2.1.1 Maanteed...........................................................................................................................................7
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Toila Valla Arengukava Aastateks 2018 – 2030
    Toila Vallavolikogu 30.10.2019 määruse nr 68 Lisa 1 Toila valla arengukava aastateks 2018 – 2030 2018 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Toila valla arengueeldused............................................................................................................4 1.1 Territoorium ja rahvastik........................................................................................................4 1.2 Haridus ja noorsootöö............................................................................................................7 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg......................................................................................................8 1.3.1 Kultuur...........................................................................................................................8 1.3.2 Sport...............................................................................................................................9 1.3.3 Vaba aeg.......................................................................................................................10 1.4 Sotsiaal ja tervishoid............................................................................................................10 1.5. Majandus.............................................................................................................................11 1.5.1 Elukeskkond.................................................................................................................11
    [Show full text]
  • 26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 1 x CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 35 x 1 Narva x yht. 180; 160 Rutja 215 2 x CYGCYG Joutsen laululuik x 1p 4m Tigapõllu 5 CYG SP Joutsenlaji luik x 6 6 3 x ANSFAB Metsähanhi rabahani x 4 x 1 Rutja 5 ANS SP Harmaahanhilaji hani x 15 Saka 15 4 x BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 4000 x 150 Saka, yht. 500 x yht 430 4900 5 x BRABER Sepelhanhi mustlagle x 12 Saka 12 BRA SP Tummahanhilaji lagle 6 x TADTAD Ristisorsa ristpart x 2, 2, 1 x 1 x 3, 2, 4, 1 16 7 x ANAPEN Haapana viupart x yht. 5 5 8 x ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 40 x 1/1 42 9 x ANACRE Tavi piilpart x 4/ Paljassaare x 5 Rutja, 1 10 10 x ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x yht. 130 x 35 x 70 235 11 x ANAQUE Heinätavi rägapart x 1/ Pannjärv rist 1 12 x ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 1/Võsu 1 13 x AYTFER Punasotka punapea-vart x 2/2 Paljassaare 4 14 x AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 60 60 15 x AYTMAR Lapasotka merivart x 25 Võsu 25 AYT SP Sotkalaji vart 5 6 16 x SOMMOL Haahka hahk x 3/1 Tallinna satama, 8 Paljassaare x yht. 25 37 17 x CLAHYE Alli aul x 7 Paljassaare x yht. 100 100 18 x MELNIG Mustalintu mustvaeras x 20 Saka x 2/1 Narva x 7000 7000 19 x MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Saka x 10 Saka x 2p 8m Vainupea 22 20 x BUCCLA Telkkä sotkas x yht 180 x 25 x 200 300 21 x MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 18 x 10 28 22 x MERMER Isokoskelo jääkoskel x 10 x 5 Narva, 3 Saka x 25 43 23 x TETRIX Teeri teder x 1 Saka 1 24 x GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 7W 4E 11 25 x GAVARC Kuikka järvekaur
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Kirderanniku Koostöökogu Strateegia Aastateks 2008-2013
    Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 13. jaanuarist 2011 nr 1-11 KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA AASTATEKS 2008-2013 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sisukord 2 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 6 I. Strateegiaprotsess ................................................................................................................................ 6 1.1. Strateegiaprotsessi kirjeldus ......................................................................................................... 6 1.2. Strateegia muutmise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 8 1.3. Lühikokkuvõte strateegiast ......................................................................................................... 10 II. Kohalik tegevusgrupp ....................................................................................................................... 11 2.1.Kohaliku tegevusgrupi asutamine ............................................................................................... 11 2.2. Tegevuspiirkond ......................................................................................................................... 11 2.3. Varasem koostöökogemus .......................................................................................................... 12 2.4. Liikmeskond ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]