Ida-Viru Maavalitsus Maanteeamet

Sillamäe

Narva E20 Tallinn-Narva mnt Jõhvi – Narva lõik km 163-209

Jõhvi

Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“

Liiklusuuringud

Tallinn 2010

OÜ Hendrikson & Ko OÜ Reaalprojekt Raekoja pl 8, Tartu Vaksali 17, Viljandi Pärnu mnt 27, Tallinn Pärnu mnt 463, Tallinn http://www.hendrikson.ee http://www.reaalprojekt.ee Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

E20 TALLINN – NARVA mnt Jõhvi (km 163) – Narva (km 209) teelõik

Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“

Liiklusuuringud

Nr. P71/09_03

Projektijuht: G.Laagus “12“veebruar 2010.a. Insenerid: M.Sepp K.Einama

Tallinn 2010

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 2/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

SISUKORD

1 ÜLDIST...... 5 2 OLEVA INFRASTRUKTUURI ÜLEVAADE...... 7 2.1 Teedevõrk ja (ühis)transport – maanteed, raudtee, sadamad, lennuväljad...... 7 2.1.1 Maanteed...... 7 2.1.2 Transiitvedu...... 7 2.1.3 Ühistransport...... 8 2.1.4 Riigiraudteed...... 8 2.1.5 Lennuväljad...... 9 2.1.6 Sadamad ...... 9 2.1.7 Elektriliinid ...... 9 3 LIIKLUSE JAGUNEMINE OLEVAL MAANTEEL ...... 10 3.1 Üldist...... 10 3.2 Liikluse jagunemine E20 Tallinn – Narva maanteel ...... 11 3.2.1 Liikluse jagunemine ööpäeva lõikes ...... 13 3.2.2 Liikluse jagunemine nädala jooksul (liikide kaupa)...... 16 3.3 Liikluse jagunemine ristuvatel teedel...... 20 3.3.1 Liikluse jagunemine ööpäeva lõikes ...... 20 3.3.2 Liikluse jagunemine nädala jooksul (liikide kaupa)...... 25 4 LIIKLUSKOOSSEIS...... 30 4.1 E20 Tallinn – Narva maantee...... 30 4.2 Ristuvad maanteed ...... 32 4.3 Sõidu otstarve, sõidu lähte- ja sihtkohad ning läbivliiklus...... 35 4.4 Vabaaja liiklus...... 37 5 LIIKLUSSAGEDUSE PROGNOOS...... 39 6 LIIKLUSVOOGUDE JAGUNEMINE ...... 47 6.1 Liikluse võimalik ümberjagunemine. Kogujateede ja kergliiklusteede vajadus...... 47 6.2 Liikluse jagunemine trassi variandi A korral ...... 49 6.3 Liikluse jagunemine trassivariandi B korral...... 52 6.4 Vodova – Riigiküla perspektiivne lõik...... 54 7 MAANTEE TEENINDUSTASEME HINDAMINE...... 55 8 KOKKUVÕTE ...... 56

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 3/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

LISAD

LISA 1. Üldine liiklussagedus ja raskeliikluse sagedus oleval maanteel 2009.aastal LISA 2. Üldine liiklussagedus ja raskeliikluse sagedus trassivariandi A korral 2040.aastal LISA 3. Üldine liiklussagedus ja raskeliikluse sagedus trassivariandi B korral 2040.aastal LISA 4. „Riigimaantee nr 1 Tallinn – Narva lõigu km 182,0 – 187,2 transiitliikluse osakaalu määramine „ Inseneribüroo „Stratum“ Tallinn 2010

JOONISED

Joonis 1. Liiklussagedus aastal 2009 E20 Jõhvi – Narva teelõigu, km 163,2 – 208,8 Joonis 2. Liiklussagedus jagunemine ristmikel aastal 2040 trassivariandi A korral E20 Jõhvi – Narva teelõigu, km 163,2 – 208,8 Joonis 3. Liiklussagedus jagunemine ristmikel aastal 2040 trassivariandi B korral E20 Jõhvi – Narva teelõigu, km 163,2 – 208,8

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 4/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

1 ÜLDIST

Käesolev aruanne annab ülevaate vaadeldaval Jõhvi – Narva maanteelõigul olevast ja prognoositud liiklussagedusest. Aruande koostamisega selgitati välja liiklussageduse kõikumised ööpäevas, nädalas ja kuus, uuriti liikluse struktuuri. Määrati tee teenindustase. Koostati liikluskorralduse skeem arvestades lähialade planeeringuid ja ümberkaudseid alasid ühendavaid liiklemissuundi. Peamine info saadud AS Teede Tehnokeskuse Liiklusloenduse osakonnast ja teeregistrist http://teeregister.riik.ee/ .

Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt liiklusloendustulemustes. Liiklussagedust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule olulisel määral ka kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng.

Liiklusloenduse tulemusi kasutatakse maanteede hooldustasemete määramisel, perspektiivsete trasside kavandamisel ja mitmete liiklusohutusmeetmete rakendamisel.

Kui viimase kümne aasta jooksul kuni aastani 2007 kasvas liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 6 – 10%-ni aastas, siis alates 2009. aastast vähenes liiklussagedus 4,1% võrreldes 2008. aastaga. 2009. aasta kokkuvõtete põhjal vähenes liiklus riigimaanteedel võrreldes ülemöödunud aastaga aga 7,5%.

Liiklusest ja seal toimuvatest muudatustest ülevaate saamiseks kogutakse süstemaatiliselt andmeid ja analüüsitakse neid. Liikluse koosseisu, liiklussageduste ja liikide arengutest ülevaate saamiseks teostatakse maanteede teelõikudel loenduspunktides liiklusloendusi. Läbiviidud liiklusloendused võivad olla nii pikaajalised kui lühiajalised.

Pikaajalised liiklusloendused kestavad aastaringselt. Püsiloenduspunktide loendustulemuste põhjal saab hinnata liikluse iseloomu loenduspunkti piirkonnas.

Lisaks püsiloenduspunktidele toimub liiklussageduste andmete kogumine lühiajaliste liiklusloendustega. 2009 aastal teostatud lühiajaliste liiklusloenduste kestvuseks oli enamuse liiklusloenduse puhul 5 – 7 päeva, osadel juhtudel 2 – 3 nädalat. Liiklusloendust alustati reeglina nädala keskel, vahemikus teisipäevast neljapäevani. Lühiajalist liiklusloendust ei teostatud nendel nädalatel, kus liiklus võis olla tavapärasest erinev (riiklikud pühad jms.)

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 5/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Aruande koostamise aluseks on AS Teede Tehnokeskuse poolt 2009 aastal teostatud pikaajalised ja lühiajalised liiklusloendused vaadeldaval maanteelõigul ja ristuvatel teedel. Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt välja töötatud juhenditele “Liiklusloenduse metoodika koormussageduse määramiseks” (2009-7) ja “Põhi- ja tugimaanteede liiklussageduse prognoos 2040. aastani” tuletati liiklusloenduse alusel aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ja koormussagedus nii loendusaastal kui ka perspektiivis 2040. Liiklusloenduse tulemusel saadud koguliiklus ja raskeliiklus nii Jõhvi – Narva maantee lõigul kui ristuvatel teedel on näidatud Lisas 1 ja Joonisel 1.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 6/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

2 OLEVA INFRASTRUKTUURI ÜLEVAADE

2.1 Teedevõrk ja (ühis)transport – maanteed, raudtee, sadamad, lennuväljad

Kvaliteetne transpordisüsteem on riigi teiste majandusharude (tööstus, põllumajandus, energeetika) konkurentsiedukuse üheks eelduseks. Sellest johtuvalt on vajalik poliitiline kokkulepe, mis sätestaks transpordisüsteemi prioriteetsuse taseme riigi majandusarengus. Transpordipoliitika peamisteks võtmesõnadeks tänapäeva Euroopas on “juurdepääs” ning “keskkonna- ja inimsõbralikkus”. Transpordipoliitika elluviijaks on riik ning transpordi arengu alusteks on transpordisektori juhtimise riiklikud mehhanismid. Transpordi arenguks vajalikud meetmed tagatakse seadustega, riigikogu otsustega, vabariigi valitsuse määrustega, riikidevaheliste autoveo kokkulepetega ja rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepetega, millega Eesti on ühinenud ning muude õigusaktidega.

2.1.1 Maanteed

Ida – Viru maakonnas on 924,5 kilomeetrit riigimaanteid, sellest 150,9 km põhimaanteid (mnt.nr.1 Tallinn – Narva ja mnt.nr.3 Jõhvi – Tartu – Valga), 156,1 km tugimaanteid, 616,2 km kõrvalmaanteid ja 1,3 km rampe ja ühendusteid. Maanteehoiu (teedehooldus, -remont, uute teede ehitus, sildade ehitus ja remont jm.) ülesanded lasuvad teede valdajal.

2.1.2 Transiitvedu Ida – Viru maakonda läbib kaks transpordikoridori: Via Vironia: Stockholm – Tallinn – St.Petersburg Via Hanseatica: St.Petersburg – Narva – Jõhvi – Tartu – Valga – Riia – Kaliningrad – Gdansk – Berliin – Hamburg Tallinna piirkonna sadamad koos Tallinn - Narva raudtee ja maanteega moodustavad osa Via Vironiast, praegu tähtsaimast Eestit läbivast Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest transpordikoridorist. Kaks kolmandikku rahvusvahelisest kaubaveoliiklusest kulgeb Tallinn - St. Peterburi suunal, sellest 90% raudteel. Transiiditrassid on Eestis ühtlasi tähtsaimad riigisisesed ühendusteed suurimate keskuste vahel. Kommunikatsiooni parandamine transiiditrassidel võimaldab parandada suuremate keskuste ühendust omavahel, Tallinnaga ning rahvusvaheliste turgudega. Rahvusvaheline koostööprojekt „Via Hanseatica“ on praegu seiskunud.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 7/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

2.1.3 Ühistransport Maakonna ühistranspordi planeerimise ja korraldamise lähtealuseks on piirkonna ja mistahes maakasutuse ning teede ehituse, rekonstrueerimise või kapitaalremondi planeerimisel ühistranspordi korraldamise ja vastava liinivõrgu vajaduste arvestamine. Ida-Viru maakonna ühiskondlikku transporti kasutavast elanikkonnast 98% eelistab bussi kui odavamat ja mobiilsemat liiklusvahendit ja ainult väike osa kasutab liiklemiseks raudteetransporti. Peale maakonna- ja linnaliinide teenindamise on Ida-Viru Maavalitsuse ettepanekul korraldatud kohaliku elanikkonna (eriti üliõpilaste) ja turistide teenindamine maakonda läbivatel linnadevahelistel liinidel nii, et oleks olemas otseühendus suuremate linnadega – Tallinna ja Tartuga. Tallinna on võimalik ümber istumata sõita Toilast, Vokast, Lüganuselt, Püssist, Kiviõlist, Sondast, Maidlast, Aserist, Kuremäelt, Avinurmest ja Tudulinnast. Tartusse on võimalik otse sõita Vokast, Toilast, Iisakust, Kauksist. See on lisaks mugavusele veel ka vähem aega nõudev ja odavam.

Seisuga 01.11.2008 oli maakonnas avalikku maakonna- ja linnaliinide arv 62, liiniläbisõit oli 5619,4 tuhat kilomeetri.

2.1.4 Riigiraudteed

Maakonda läbib Tallinn – Narva – Peterburi rahvusvaheline raudteetranspordi koridor A-101. Eesti sadamate arengu perspektiividest lähtudes on majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi andmetel tõenäoline transiitvedude kasv raudteel 5...8 % aastas, mis nõuab Tapa-Narva raudteeliinil teise raja ehitamist. Ehitus toimub raudtee oleva maaeralduse piires. Raudtee läbilaskevõime suurendamiseks tuleb parandada raudtee tollipunkti võimsust. Soldino raudteejaamas on võimalik välja ehitada raudtee sorteerimis-ümberlaadimisjaam, ladude kompleks. Seoses Sillamäe sadama rajamisega ning sellest tulenevate kaubavoogude suurenemisega raudteel, vajab lühiajalises tegevuskavas lahendamist Vaivara külas mitmetasandilise raudtee ja Sillamäe-Viivikonna maantee ristumise taastamine, mille puudumine pidurdab Vaivara küla arengut. Vald teeb laialdast selgitustööd nendele instantsidele, kellest oleneb viadukti ehitamine.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 8/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

2.1.5 Lennuväljad

Reserveeritud on endised lennuväljad lennuklubi, eralennukite ja helikopterite tarbeks. Vana- Olgina lennuvälja maadele on riik esitanud taotluse maa riigiomandisse seadmiseks, et edaspidi kasutada lennuvälja ka lähiriikide tšarterreiside, kaubaveo jms tarbeks.

2.1.6 Sadamad

Käesoleval ajal toimub Sillamäe sadama ehitus ja sadama teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine. Sadama arengukava näeb ette uute terminalide, laokomplekside ja tootmisettevõtete rajamist ning nende teenindamiseks täiendavate kaide ja raudteede rajamist. Sadamas on avatud rahvusvaheline piiripunkt ja territooriumil kehtestatud I kontrolltüüpi vabatsoon. Sadam on kujunenud oluliseks Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste kaubavedude sõlmpunktiks. Lisaks Sillamäe sadama arendamisele toimub väikesadamate arendamine Narvas, Narva- Jõesuus, Toilas, Liimalas ja Alajõel ning ka Aseris.

2.1.7 Elektriliinid

Vastavalt Eesti Energia arenguplaanidele kuuluvad maakonna territooriumil väljaehitamisele: 1) Eesti Elektrijaam - Püssi 330 kV EÜL (projekteerimisel); 2) Balti Elektrijaam - Harku ( - Põhjamaad) 330 kV EÜL: orienteeruv ehitusaeg - 2020.a. Nimetatud liinid puudutavad järgmiste omavalitsuste huve: Vaivara, Püssi, Kohtla, Jõhvi, Lüganuse, Sonda. Viru Elektrivõrkudel on ette nähtud üleminek 10 kV jaotusvõrgu liinil pingelt 20 kV-le. Töödega alustatakse Lõunaregioonist.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 9/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

3 LIIKLUSE JAGUNEMINE OLEVAL MAANTEEL

3.1 Üldist

Maantee lõigul kilomeetritel 163,26 – 208,8 on aastate 2000 - 2009 jooksul muutunud püsiloenduspunktide arv – loenduspunkte on aastate jooksul on lisandunud. Kogu vaadelda loendusaja jooksul on toimunud loendused lõikudel, mille alguskohad on järgmised: Jõhvi, Jõhvi linn, Oru, Viivikonna ja Narva-Jõesuu (tähistatud tabelis halli taustaga).

Maantee liiklussageduste andmed (AS Teede Tehnokeskuse andmetel) aastatel 2000 – 2009:

Loendus- Tallinn-Narva punkti nimi 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 mnt km (lõigu alguse asukoht)

162,26 166,67 Jõhvi 3 500 2 900 3 240 3 640 4 330 4 600 4 990 6 082 6 025 5 984

166,67 169,67 Jõhvi linn 6 480 4 640 5 050 5 670 6 130 6 510 7 060 9 424 9 335 9 220

169,52 173,28 Toila rist 6 480 3 910 4 250 4 770 4 440 4 720 5 120 7 366 7 219 6 730

173,28 181,50 Oru 6 480 3 300 3 590 4 030 4 440 4 720 5 220 5 711 5 844 5 677

181,50 183,86 Sillamäe linn 3 520 3 300 3 590 4 030 4 440 4 720 5 220 6 246 6 392 6 428

183,70 193,91 Viivi-konna 3 120 2 870 3 120 3 500 3 960 4 210 4 570 6 061 6 202 5 640

193,91 203,55 Narva-Jõesuu 2 640 2 670 2 910 3 260 3 680 3 910 4 230 4 822 5 047 4 912 Peeter 203,55 208,84 2 640 2 670 2 910 3 260 4 980 5 290 5 740 5 275 5 521 6 965 risti

Jõhvi, Jõhvi linn, Oru, Viivikonna ja Narva-Jõesuu loenduspunktide liiklussagedused aastatel 2000-2009 10 000 9 000 8 000 7 000 6 000 5 000 4 000 Liiklussagedus (a/ööp) 3 000 2 000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Loendusaasta Jõhvi Jõhvi linn Oru Viivi-konna Narva-Jõesuu

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 10/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Võrreldes aastaga 2000 on 2001 aastal toimunud enamikes loendusvahemikes liiklussagedused vähenenud. Samasugune langus on toimunud 2009 aastal 2008 aasta suhtes. Liiklusloenduse aluseks on kilomeetril 195,0 asuva Sinimäe püsiloenduspunkti ja kilomeetril 176,9 asuva Konju püsiloenduspunkti (kaalupunkti) tulemused. Lisaks on AS Teede Tehnokeskuse poolt tehtud lühiajalised loendused kilomeetritel 164,0; 167,5, 172,9; 182,9; 192,6 ja 206,5. Lühiajalised loendused viidi läbi ajavahemikus 27.mai – 9. juunini 2009.a. Loendustulemuste alusel on saadud vaadeldava maanteelõigu liiklussagedused. Liiklusloenduse andmetest on aruande koostamiseks välja toodud järgmised parameetrid:
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Tallinn – Narva maantee olulisemates ristlõigetes vahemikus Jõhvi – Narva kilomeetritel 163,2 – 208,8 ja lõikuvate teede suudmetes;
Liikluse jagunemine sõidusuundade vahel ja muutus ööpäeva lõikes;
Liiklusvoogude jagunemine ristmikel
Liikluskoosseis oleva tee olulisemates ristlõigetes ja lõikuvate teede suudmetes;
Perspektiivne liiklussagedus planeeritavatel trassi variantidel ja lõikuvate teede suudmetes

3.2 Liikluse jagunemine E20 Tallinn – Narva maanteel

Ristlõike loenduse järgi on autod liigitatud klassidesse. Klasside arv sõltub loenduspunkti liigist ja klassid liigitatakse 3 gruppi : Püsiloenduspunktis toimub sõidukite klassifitseerimine 10 klassi :
Sõiduautod (SA) – 1(mootorrattad), 2, 3 klass
Veoautod ja autobussid – 4, 5, 6, 9, 10klass
Autorongid (AR) – 7, 8 klass kaalupunktis jaotub liiklus 20 klassi:
Sõiduautod (SA) – 0(mootorrattad), 1, 2, 21 klass
Veoautod ja autobussid – 31, 32, 33, 61klass
Autorongid (AR) – 41, 42, 43, 44, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 7 klass ja lühiajaliste voolikloendustega 13 klassi:
Sõiduautod (SA) – 1(mootorrattad), 2, 3 klass
Veoautod ja autobussid – 4, 5, 6, 7klass
Autorongid (AR) – 8, 9, 10, 11, 12, 13 klass (1 või 0 klass – mootorrattad arvestatakse kokku sõiduautodega, sest mõjutavad tulemust piisavalt vähe)

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 11/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Tabel 1.1 – Tallinn – Narva maantee automaatloenduse tulemused erinevates lõigetes füüsiliste autodena Loenduse nädalapäev Neljapäev Neljapäev Neljapäev Neljapäev Neljapäev Loenduse kuupäev 28. mai 4. juuni 4. juuni 4. juuni 4. juuni km Tallinn-Narva mnt.-l km 167,5 km 172,9 km 176,9 km 195,0 km 206,5 kellaaeg 0:00 72 85 73 74 86 1:00 68 56 51 70 77 2:00 49 53 51 56 56 3:00 33 26 25 32 33 4:00 45 42 32 39 35 5:00 92 56 44 48 74 6:00 170 157 133 146 200 7:00 643 433 363 290 370 8:00 647 513 397 331 405 9:00 611 475 406 334 432 10:00 632 449 363 292 405 11:00 601 489 422 341 455 12:00 586 477 399 327 445 13:00 635 511 414 333 471 14:00 642 506 415 353 440 15:00 608 583 494 382 498 16:00 772 529 456 373 507 17:00 789 613 515 431 591 18:00 598 488 385 329 463 19:00 514 356 280 281 361 20:00 400 259 214 204 275 21:00 313 196 152 163 185 22:00 210 145 113 120 134 23:00 128 88 75 92 94 Päeva liiklus 9858 7585 6272 5441 7092 AKÖL (2009) * 9220 6730 5677 4912 6965

AKÖL (2040) * 16688 12172 10256 8884 12587 * AKÖL = aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 12/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

3.2.1 Liikluse jagunemine ööpäeva lõikes Kui vaadata liikluse jagunemist ööpäeva lõikes, siis üldiselt on päevane liiklusvoog küllalt ühtlane. Tipptundidest eristub õhtune tipptund selgemini välja kui hommikune, nädalapäevadest on suurima sagedusega reede, kus ka õhtune tipptund on suurima väärtusega. Liikluse selline jagunemine on tingitud küllalt suurest transiitliikluse osakaalust sellel maanteel. Erandina on km 206,5 (vahetul enne Narva linna), kus maksimaalne liiklussagedus on nädalavahetusel s.o. laupäev ja pühapäev ja koosseisult on ülekaalus sõiduautod. Kõigi loenduspunkti andmetel on hommikune tipptund on samas suurusjärgus keskpäevase liiklusega moodustades ~6% ööpäevasest liiklusest. Ajaliselt on hommikune tipptund hajutatud ja tihti kattuvad maksimumsagedused keskpäevaga. Õhtune tipptund moodustab 7- 8% ööpäevasest liiklusest.

Graafik 1.1 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul kilomeetril 167,5

Mnt nr 1 km 167,5

900 800

700 E 1.06.2009 600 T 2.06.2009 K 27.05.2009 500 N 28.05.2009 400 R 29.05.2009 300 L 30.05.2009 200 P 31.05.2009 100 0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 13/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.2 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul kilomeetril 172,9

Mnt nr 1 km 172,9

800

700

600 E 8.06.2009 T 2/9.06.2009 500 K 3.06.2009 400 N 4.06.2009 R 5.06.2009 300 L 6.06.2009 200 P 7.06.2009 100

0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

Graafik 1.3 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul kilomeetril 176,9 (püsiloenduspunkt)

Mnt nr 1 km 176,9

600

500 E 8.06.2009 400 T 2.06.2009 K 3.06.2009 300 N 4.06.2009 R 5.06.2009 200 L 6.06.2009 P 7.06.2009 100

0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 14/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.4 - liikluse jagunemine ööpäeva jooksul kilomeetril 195,0 (püsiloenduspunkt)

Mnt nr 1 km 195,0

500 450

400 E 8.06.2009 350 T 2.06.2009 300 K 3.06.2009 250 N 4.06.2009 200 R 5.06.2009 150 L 6.06.2009 100 P 7.06.2009 50 0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

Graafik 1.5 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul kilomeetril 206,5

Mnt nr 1 km 206,5

800

700

600 E 8.06.2009 T 2/9.06.2009 500 K 3.06.2009 400 N 4.06.2009 R 5.06.2009 300 L 6.06.2009 200 P 7.06.2009 100

0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 15/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

3.2.2 Liikluse jagunemine nädala jooksul (liikide kaupa) Liiklusloendus andmetest on näha, et peaaegu kogu vaadeldaval maantee lõigul on nädalavahetuste liiklussagedus väiksem, kui ülejäänud nädala jooksul. Erandiks on enne Narva linna jääv piirkond, kus nädalavahetustel on liiklussagedus nädala keskmisest suurem. Üldiselt on ka rakseliikluse osakaal nädalavahetustel väiksem kui tööpäevadel. Eriti märgatav on see autorongide osas – nädalavahetustel on autoronge liikumas kolmandik kuni pool keskmisest autorongide arvust. Ka busse ja muid veoautosid on nädalavahetusel poole vähem liikumas. Sõiduautode osas on maksimum sagedusega päevadeks enamasti reede ja esmaspäev. Erandiks on jälle Narva linna eelne lõik, kus sõiduautode osakaal on kogu vaadeldava lõigu suurim ja kus enne Narvat paiknevate suvila ja puhkealade tõttu on nädalavahetusel sõiduautode liiklussagedus suurem nädala keskmisest.

Graafik 1.6 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul km 167,5

Liikluse jagunemine km 167,5

12000

10000

8000

6000

4000

2000

0 ETKNRLP kokku 10393 9753 9783 9858 11290 8763 8397 sõiduautod 9322 8502 8643 8691 9959 8089 7821 veoautod+buss 519 635 604 673 745 481 391 autorongid 552 616 536 494 586 193 185

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 16/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.7 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul km 172,9

Liikluse jagunemine km 172,9

10000

8000

6000

4000

2000

0 ETKNRLP kokku 8138 7983 7609 7585 8334 6779 6348 sõiduautod 7078 6743 6654 6755 7383 6208 5768 veoautod+buss 510 614 424 373 483 369 258 autorongid 550 626 531 457 468 202 322

Graafik 1.8 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul km 176,9

Liikluse jagunemine km 176,9

8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 ETKNRLP kokku 6587 6080 6279 6272 6812 5684 5207 sõiduautod 5532 4960 5183 5287 5804 5248 4663 veoautod+buss 451 501 531 468 537 249 195 autorongid 604 619 565 517 471 187 349

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 17/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.9 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul km 195,0

Liikluse jagunemine km 195,0

7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 ETKNRLP kokku 5857 5154 5376 5441 5995 5406 4900 sõiduautod 4709 4102 4234 4379 4828 4792 4391 veoautod+buss 714 718 799 783 813 479 372 autorongid 434 334 343 279 354 135 137

Graafik 1.10 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul km 206,5

Liikluse jagunemine km 206,5

10000

8000

6000

4000

2000

0 ETKNRLP kokku 7914 7370 7667 7092 7869 8136 8170 sõiduautod 7255 6792 7077 6557 7272 7796 7827 veoautod+buss 280 287 301 276 320 228 206 autorongid 379 291 289 259 277 112 137

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 18/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.11 – liikluse jagunemine püsiloenduspunktis aasta jooksul km 195,0

Liikluse jagunemine km 195,0

200000

150000

100000

50000

0 jaan veeb märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets

kokku 131735 126930 147994 149544 158408 161633 170810 175159 147372 143178 126058 129447 sõiduautod 108403 102935 120270 122107 129456 132507 140150 144861 119309 115397 100614 105328 veoautod+buss 16290 15784 18310 18751 20109 20242 21447 20668 19219 18557 16330 15262 autorongid 7042 8211 9414 8686 8843 8884 9213 9630 8844 9224 9114 8857

Kui vaadata liikluse jagunemist aastajooksul, siis suurimad summaarsed liiklussagedused jäävad suvekuudele - juulisse ja augustisse. Need kaks kuud on ka sõiduautode liiklussageduselt suurimad – juulis ja augustis on puhkuste kõrgaeg. Raskeliikluse osas on autorongide jaotumine aasta jooksul suhteliselt ühtlane, vaid jaanuaris on autoronge arvuliselt vähem, seletatav on see aasta algusesse jäävate pikkade pühadega naaberriikides. Veoautode ja busside osas on samuti juuli ja august suurimate liiklussagedustega kuudeks.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 19/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

3.3 Liikluse jagunemine ristuvatel teedel

Vaadeldavale maantee lõigule Jõhvi – Narva kilomeetritel 163,3 – 208,8 jääb 16 ristumist 15 riigimaanteega. Nendest 12 teel tehti AS Teede Tehnokeskuse poolt 2009. aastal lühiajalised liiklusloendused. Tehnilistel põhjustel ebaõnnestusid loendused 3 maanteel.

3.3.1 Liikluse jagunemine ööpäeva lõikes

Kui vaadata liikluse jagunemist ristuvatel teedel ööpäeva lõikes, siis maanteel 13106 Sillamäe – Viivikonna on liiklusvoo jaotumine analoogne põhiteega. Päevane liiklusvoog on küllalt ühtlane, tipptundidest eristub õhtune tipptund selgemini välja kui hommikune, nädalapäevadest on suurima sagedusega reede, kus ka õhtune tipptund on suurima väärtusega. Maanteel on suhteliselt suur raskeliikluse osakaal, kuna teed kasutavad tööstusettevõtteid teenindavad veokid. Ülejäänud ristuvatel maanteedel, kus moodustavad suurema osa liiklusest sõiduautod ja valdavaks on tööle – koju sõit, on märgata liiklussageduse tõusu ka hommikuse tipptunni ajal. Samas keskpäevane liiklus võib mõnel päeval olla suuremgi kui tavaliselt tipptundideks loetavatel aegadel. Teedel, mis suunduvad valdavalt puhke- suvitusaladele, on tunduvalt suurem liiklus nädalavahetustel ja tipptundideks on keset päeva jäävad tunnid.

Graafik 1.12 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul ristuval maanteel 13136

Mnt. nr. 13136 - km 1,0

100 E 1.06.2009 90 T 2.06.2009 80 K 27.05.2009 70 N 28.05.2009 60 R 29.05.2009 L 30.05.2009 50 P 31.05.2009 40 30 20 10 0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 20/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.13 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul ristuval maanteel 13105

Mnt. nr. 13105- km 2,0

250 E 8.06.2009 T 9.06.2009 200 K 3.06.2009 150 N 4.06.2009 R 5.06.2009 100 L 6.06.2009 P 7.06.2009 50

0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

Graafik1.14 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul ristuval maanteel 13187

Mnt. nr. 13187 - km 1,9

60 E 17.08.2009 50 T 18.08.2009 K 12/19.08.2009 40 N 13.08.2009 30 R 14.08.2009 L 15.08.2009 20 P 16.08.2009 10

0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 21/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik1.15 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul ristuval maanteel 13106

Mnt. nr. 13106 - km 0,2

250 E 17.08.2009 T 18.08.2009 200 K 12/19.08.2009 150 N 13.08.2009 R 14.08.2009 100 L 15.08.2009 P 16.08.2009 50

0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

Graafik1.16 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul ristuval maanteel 13144

Mnt. nr. 13144 - km 5,1

80 E 17.08.2009 70 T 18.08.2009 60 K 12/19.08.2009 50 N 13.08.2009 40 R 14.08.2009 30 L 15.08.2009 P 16.08.2009 20 10 0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 22/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik1.17 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul ristuval maanteel 91

Mnt. nr.91 - km23,1

100 90 80 E 8.06.2009 70 T 2.06.2009 60 K 3.06.2009 50 N 4.06.2009 40 R 5.06.2009 30 L 6.06.2009 20 P 7.06.2009 10 0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

Graafik1.18 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul ristuval maanteel 13146

Mnt. nr. 13146 - km 0,4

8 E 8.06.2009 7 T 9.06.2009 6 K 3.06.2009 N 4.06.2009 5 R 5.06.2009 4 L 6.06.2009 3 P 7.06.2009 2 1 0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 23/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik1.19 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul ristuval maanteel 13149

Mnt. nr. 13149 - km 1,5

20 E 8.06.2009 18 T 9.06.2009 16 K 3.06.2009 14 N 4.06.2009 12 R 5.06.2009 10 L 6.06.2009 8 P 7.06.2009 6 4 2 0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

Graafik1.20 – liikluse jagunemine ööpäeva jooksul ristuval maanteel 13148

Mnt. nr. 13148 - km 7,9

30 E 8.06.2009 25 T 9.06.2009 K 3.06.2009 20 N 4.06.2009 R 5.06.2009 15 L 6.06.2009 P 7.06.2009 10

5

0 0:00 2:00 4:00 6:00 8:00 10:00 12:00 14:00 16:00 18:00 20:00 22:00

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 24/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

3.3.2 Liikluse jagunemine nädala jooksul (liikide kaupa) Ristuvatel teedel on saadud automaatloenduse nädalajooksul järgmised liikluse jagunemised liikide kaupa.

Graafik 1.21 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul maanteel 13136

Mnt.nr.13136 - km 1,0

900 800 700

600 500 400 300

200 100 0 ETKNRLP kokku 767 683 713 679 819 761 647 sõiduautod 705 627 656 623 757 742 638 veoautod+buss 30 33 33 30 35 13 2 autorongid 32 23 24 26 27 6 7

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 25/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.22 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul maanteel 13105

Mnt.nr.13105 - km 2,0

2500

2000

1500

1000

500

0 ETKNRLP kokku 2114 2105 2075 1975 2231 2228 1967 sõiduautod 1986 2018 1968 1931 2134 2181 1929 veoautod+buss 53 68 75 38 84 40 34 autorongid 75 19 32 6 13 7 4

Graafik 1.23 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul maanteel 13187

Mnt.nr. 13187 - km 1,9

600

500 400 300

200 100

0 ETKNRLP kokku 474 449 461 516 542 473 354 sõiduautod 456 442 449 503 526 455 348 veoautod+buss 7 7 11 11 15 15 6 autorongid 11 0 1 2 1 3 0

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 26/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.24 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul maanteel 13106

Mnt.nr. 13106 - km 0,2

2500

2000

1500

1000

500

0 ETKNRLP kokku 1925 1985 2008 1984 2098 1831 1552 sõiduautod 1518 1641 1684 1675 1741 1627 1369 veoautod+buss 87 87 86 94 115 44 38 autorongid 320 257 238 215 242 160 145

Graafik 1.25 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul maanteel 13144

Mnt.nr. 13144 - km 5,1

700 600 500 400 300 200 100 0 ETKNRLP kokku 515 443 635 527 503 514 366 SA 484 404 449 492 464 478 344 VA+B 31 38 93 35 38 24 22 AR 0 1 93 0 1 12 0

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 27/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.26 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul maanteel 91

T91 - km 23,1

1200

1000 800

600 400

200

0 ETKNRLP kokku 784 793 842 724 831 965 996 sõiduautod 762 752 781 691 789 944 983 veoautod+buss 15 38 48 31 36 20 11 autorongid 7 3 13 2 6 1 2

Graafik 1.27 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul maanteel 13146

Mnt.nr.13146 - km 0,4

50

40

30

20

10

0 ETKNRLP kokku 33 25 24 26 21 43 40 SA 33 22 21 24 21 41 40 VA+B 0 0 3 0 0 2 0 AR 0 3 0 2 0 0 0

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 28/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Graafik 1.28 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul maanteel 13149

Mnt.nr.13149 - km 1,5

200

150

100

50

0 ETKNRLP kokku 132 111 115 102 101 153 136 SA 126 103 110 93 90 148 134 VA+B 5 5 5 5 5 5 2 AR 1 3 0 4 6 0 0

Graafik 1.29 – liikluse jagunemine automaatloenduse nädala jooksul maanteel 13148

Mnt.nr.13148 - km 7,9

250

200

150

100

50

0 ETKNRLP kokku 179 191 173 140 159 195 163 SA 178 191 172 140 158 191 158 VA+B 1 0 1 0 1 4 4 AR 0 0 0 0 0 0 1

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 29/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

4 LIIKLUSKOOSSEIS

4.1 E20 Tallinn – Narva maantee

Tallinn – Narva maantee Jõhvi – Narva lõigul on 2009 aasta liiklusloenduse andemetel on sõiduautode osatähtsus vaadeldaval lõigul piirides 83% kuni 93% . Sõiduautode osatähtsus liikluses on suurem tavaliselt suuremate asulate – linnade lähialas. Suurim sõiduautode osatähtsus ongi vaadeldava lõigu alguses Jõhvi linna kõrval ja Jõhvi – Toila teeristi vahel ning enne Narva linna. Samuti peaks eeldatavalt olema suurem sõiduautode osakaal ka Sillamäe linna alas. Samas Sillamäe linnas asuvast sadamast ja Sillamäe – Viivikonna teelt tulenev raskeliiklus ei lase sõiduautode osakaalu väga suureks tõusta. Busside ja veoautode osakaal muutub piirides 4% kuni 7% ja autorongide osatähtsus on vahemikus 3% kuni 7%. Valitseb selge seos – lõikudel , kus sõiduautoliikluse osatähtsus on suur on autorongide osatähtsus väike ja vastupidi. Kogu raskeliikluse osatähtsus jääb vahemikku 7% - 16%. Kõrgeim raskeliikluse osatähtsus on Oru ja Sillamäe vahel. Liikluskooseis 3 gruppi pikki vaadeldavat maanteelõiku järgmine:

Liikluskoosseis km 167,5 Liikluskoosseis km 172,9

autorongid autorongid veoautod 6% +buss 5% veoautod 6% +buss 6%

sõiduautod sõiduautod 89% 88%

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 30/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Liikluskoosseis km 176,9 Liikluskoosseis km 195,0

autorongid autorongid 5% veoautod 8% veoautod +buss +buss 7% 12%

sõiduautod sõiduautod 85% 83%

Liikluskoosseis km 206,5

autorongid veoautod 3% +buss 4%

sõiduautod 93%

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 31/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

4.2 Ristuvad maanteed

Ristuvatel maanteedel on 2009 aasta liiklusloenduse andemetel on sõiduautode osatähtsus piirides 84% kuni 99% . Sõiduautode osatähtsuse ristuvatel maanteedel määrab tee otstarve – kas tegemist on elamu - suvila ala teenindava teega või paikneb tee tõmbealas ka tööstusettevõtteid. Suurim sõiduautode osatähtsus on maanteel 13148 Narva – Arumäe, 13141 Sillamäe – Vaivara, 13199 Konju - Voka ja 13187 – Toila – Oru, kus raskeliiklus peaaegu puudub. Väikseim sõiduautode liikluse osatähtsus on maanteel 13106 – Sillamäe – Viivikonna, kus liikluskooseisus on suur osa raskeliiklusel, mis tuleb Vaivara raudteejaamast ja Viivikonnas paiknevatest karjääridest. Suur raskeliikluse osakaal on ka veel maanteel 13138 Lagedi – Oru , kus Oru linnaosaga piirneb turba kaevandamise ja töötlemisega seotud tööstus. Ülejäänud teedel esineb raskeliiklust vähesel määral valdavalt kohaliku teenindava liiklusena. Maanteel 13136 Jõhvi - Uikala on tegu prügimajandusega seotud liiklusega (Uikalas asuv uus prügila). Maanteel 13105 Kõrve – Toila on suur küll suur osatähtsus puheliiklusel – sõiduautod ja ka bussid, kuid raskeliiklust tekitab Toilas asuv peamiselt kalatöötlemisega tegelev tööstus.

Liikluskoosseis mnt nr 13136 Liikluskoosseis mnt.nr. 13105

autorongid veoautod autorongid 3% veoautod +buss 1% +buss 3% 3%

sõidu- sõiduautod autod 96% 94%

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 32/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Liikluskoosseis mnt.nr 13187 Liikluskoosseis mnt.nr.13106

veoautod autorongid +buss 1% autorongid 2% 12% veoautod +buss 4%

sõiduautod sõiduautod 84% 97%

Liikluskoosseis mnt.nr.13144 Liikluskoosseis mnt.nr.91

autorongid autorongid 3% veoautod +buss 1% veoautod 3% +buss 8%

sõiduautod 89% sõiduautod 96%

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 33/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Liikluskoosseis mnt.nr. 13146 - km 0,4 Liikluskoosseis mnt.nr. 13149 - km 1,5 autorongid veoautod+bu 2% ss 2% veoautod+b autorongid uss 2% 4%

sõiduautod sõiduautod 96% 94%

Liikluskoosseis mnt.nr.13148

veoautod+buss autorongid 1% 0%

sõiduautod 99%

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 34/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

4.3 Sõidu otstarve, sõidu lähte- ja sihtkohad ning läbivliiklus

Sõidu otstarve, sõidu lähte ja sihtkohad ning läbivliikluse osakaal oleks vaja määrata ja välja tuua kogu aasta keskmisena, sealjuures ära näidates sesoonsed erisused. Pärast seda kui trassikoridorid on valitud võib osutuda vajalikuks teha liiklusvoogude ümberjagunemise täpsustamiseks teatud ulatuses täpsustavaid uuringuid. Juhul kui jäädakse suuremal osal lõigul olevale trassile ja aset leiavad vaid lokaalsed trassimuudatused ei ole see vajalik. Käesoleval trassil on oluline osa läbivliiklusel. Samas jääb vaadeldava lõigu keskele Sillamäe linn, mis toimib ka ise transiidi põhjustajana nii ida kui lääne suunal. Vähemal määral tekitab transiiti Toilas asuv kalatööstus. Orul asuv turbatööstus tekitab transiitliiklust nii Ida kui lääne suunal ja ka vähesel määral pendelliiklust Sillamäe sadama vahel. Samal ajal sõltub transiidi osakaal Eesti – Venemaa suhetest. Kui vaadata liiklussagedusi ja -kooseisu enne ja peale Sillamäed praegu siis, liiklussagedus väheneb peale Sillamäed, samas suureneb raskeliikluse osa – nii arvuliselt kui osakaaluliselt. Sillamäel asuvad tööstusettevõtted ja valdavalt sadam toimivad liikluse tekitajana – transiidi tekitajana ülejäänud maanteelõigule. Hetkel on Sillamäe sadamas ca1500 töökohta ja kaubavedu 300 – 600 autot/ööpäevas. Planeeritud on veose kasv kaubaveole 1000 autot/ööpäevas. Planeeritud on taasavada reisijate vedu kuni 500 000 inimest aastas, mis lisaks olevale liiklusele ~25 bussi ja 165 sõiduautot ööpäevas. Koos sadamaga on planeeritud arendada ja välja ehitada Sõtke tööstuspark, kus hakkas toimuma sadamast tuleva kauba ümberlaadimine.

Käesoleva töö käigus teostati kontrolliks Stratum OÜ poolt 2010.aasta 21. juulil numbrimärgiloendus transiitliikluse osakaalu määramiseks kogu liiklusest, mis läbib Sillamäe linna vahemikus kilomeetritel 182,0 – 187,2. Uuringu tulemusena saadi transiidi osakaaluks mõlemal suunal kokku ~56%, sealhulgas autorongide liiklusest moodustab transiitliiklus ~67%. Loendustulemuste kohta koostatud aruanne on esitatud Lisas 4 .

Sõtke Tööstuspargi planeerimise ja liikluse korraldamisega on Stratum OÜ poolt uuritud ja prognoositud liikluse toimimine vaadeldava maantee ja maantee 13106 Sillamäe – Viivikonna ning Sillamäe Geoloogia tänava ristumisel.

Ühiskondlikust transpordist on suur osa kanda bussiliiklusel. Tallinn – Narva suunal sõitvatest bussidest peatub Jõhvis 72% ja Sillamäel 42%. Tartu – Narva suunal peatub Sillamäel 29% bussidest. Lisaks maakondlikud ja kohalikud bussiliinid. Narva linnast väljub mööda Tallinn -

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 35/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Narva maanteed 8 kohalikku liini, millest enamus teenindab enne Narva linna paiknevaid suvilate asumeid , siksakitades mööda vaadeldavat maanteed ja kõrvalteid. Jõhvist lähtub 6 kohalikku bussiliini, mis osaliselt või kogu marsruudi pikkuselt liigub mööda vaadeldavat maanteelõiku. Enamik kohalikke liine teeb ristmikel pöördeid kõrval olevatesse asumitesse.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 36/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

4.4 Vabaaja liiklus

Antud töös lähtutakse eeldusest , et vabaaja liiklus seotakse otseselt ainult sõiduautoliiklusega teatud kindlatel ajavahemikel. Nendeks vahemikeks on võetud: Tavatööpäevadel (esmaspäevast – neljapäevani) liiklus ajavahemikel 00:00 kuni 7:00 ja 19:00 kuni 24:00 Reedel sõiduautoliiklus ajavahemikel 00:00 kuni 7:00 ja 18:00 kuni 24:00 Laupäeval ja pühapäeval kogu päeva jooksul.

Selline käsitlus ei ole täiuslik, kuid annab teatud ülevaate olukorrast. Vabaaja liikluse tulemused leiavad käsitlemist järgmistel graafikutel. Arvutused näitavad, et kogu aasta vältel võib nädala keskmise vabaaja liikluse osatähtsus Sinimäel olla vahemikus 37% kuni 61% (44%), keskmiselt 40%. Madalaim on see novembri keskel ja kõrgeim jaanipäeva paiku. 35 nädal on äärmiselt lähedane aasta keskmisele näitajale. Nädalapäevadest on vabaaja liikluse osatähtsus madalaim teisipäeval. Vaadeldava maanteelõigu erinevates loenduspunktides muutub nädala keskmine vabaaja liikluse osatähtsus loendusnädalal(23. nädal) 31,9% kuni 46,4%.

14. näd Sinimäed 2009. a. 15. näd 16. näd (AKÖL keskm) 100% 17. näd 90% 18. näd 33. näd 80% 34. näd 70% 35.näd (keskmine) 60% 36.näd 37. näd 50%

liikluses 40%

30%

20%

10% Vabaaja liikluse osatähtsus %-des kogu kogu %-des osatähtsus liikluse Vabaaja 0% E T K N R L P keskmine nädalapäev

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 37/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

km 167,5 E20 Jõhvi- Narva lõigul 2-9 juunini km 172,9 km 176,9 100% km 195 90% km 206,5

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20% Vabaaja liikluse osatähtsus Vabaaja liikluse%-des osatähtsus 10%

0% E T K N R L P keskmine nädalapäev

ristuvad teed

100%

90%

80% mnt nr 13136 mnt nr 13105 70% mnt nr 13187 60% mnt nr 13106 50% mnt nr 13144 mnt nr 91 40% mnt nr 13146 30% mnt nr 13149 20% mnt nr 13148 Vabaaja Vabaaja liikluse%-des osatähtsus 10%

0% E T K N R L Pkeskmine nädalapäev

Tugi- ja kõrvalmaanteedel jäävad vabaaja liikluse osatähtsused vahemikku 36,3% - 54,7%.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 38/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

5 LIIKLUSSAGEDUSE PROGNOOS

Vaadeldaval teelõigule on koostatud liiklussageduse prognoos aastale 2040. Liiklusprognoosi koostamisel on tuginetud 2007. aasal TTÜ Teedeinstituudis koostatud tööle: „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“. Metoodika selles töös põhineb TTÜ Ehitiste projekteerimise instituudi poolt 1997.a. koostatud uurimistöös „Eesti oluliste maanteede liiklussageduse prognoosi koostamine aastani 2020“ ja TTÜ Teedeinstituudi poolt 2001. aastal koostatud töös: „Põhi- ja tugimaanteede liiklussageduse prognoos 2035. aastani“ metoodika korrigeeritud variandil. Liiklusprognoosi põhivalemis oletatakse, et iga sõidukiliigi liiklussagedus suureneb proportsionaalselt vastava sõidukiliigi pargi suurenemisele. Lisaks pargi suurenemisele arvestatakse baasprognoosis ka teisi tegureid, kuid baasprognoosi puhul piirdutakse maakondliku tasemega. Üksikute maanteelõikude tasemel osutub väga määravaks maakasutus ja selle muutus ja sellega tuleb üldjuhul kokku puutuda projekti koostamise või selle eelsel tasandil. Põhivalem võimaldab arvesse võtta ka aastase keskmise läbisõidu muutumist ja läbisõidu toimumise regiooni arengu iseärasusi ning maantee liiki. Perspektiivne liiklussagedus arvutatakse eraldi kolmele sõidukiliigile, mille pargi kasvutempo on erinev. Arvestatud sõidukiliigid on: - sõiduautod, väikebussid ja pakiautod; - autobussid ja haagiseta veoautod - autorongid ja sadulautorongid. Juhul kui arvestusi teha maakondlikul tasandil, siis eeldatava aasta keskmine ööpäeva liiklussagedus leitakse valemiga:

3 P 0 N j = ∑ N i K ij i =1 Maakonna keskmise liiklussageduse muutumise tegur Kij avaldub kujul:

Kij = (K ESTij – 1)K R+1

Ja Eesti summaarse liiklussageduse muutumise tegur K ESTij a valdub kujul:

KESTij = K Ej KAij KLij K Mj P Nj – perspektiivne summaarne aasta seskmine liiklussagedus kahes suunas kokku kõigi sõidukite osas j-ndal aastal: i – sõidukiliigi indeks: 1 – sõiduautod, väikebussid, väikesed pakiautod, 2 – autobussid, 3 – veoautod, suured pakiautod, autorongid, sadulautorongid; j- perspektiivse aasta indeks (vaatluse all on aastad 2010, 2020, 2035 ja 2040);

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 39/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

0 Nj – i-nda sõidukiliigi aasta keskmine liiklussagedus lähteaastal (2006a.a.); E0 Eesti elanike arv lähteaastal(2006.a.); P Ej – Eesti prognoositud elanike arv j-ndal aastal; P 0 KEj = E j /E – elanike arvu muutumist arvestav tegur

Ai Eesti i-nda sõidukiliigi autostumistase lähteaastal (2006.a.); P Aij – Eesti i-nda sõidukiliigi prognoositud autostumistase j-ndal aastal; P 0 KAij – A ij /A i – i-nda sõidukiliigi autostumistaseme muutumist arvestav tegur; 0 Li – Eesti i-nda sõidukiliigi aasta keskmine läbisõit lähteaastal (2006.a.); P Lij – Eesti i-nda sõidukiliigi prognoositud aasta keskmine läbisõit j-ndal aastal; P 0 KLij = L ij / L i – i-nda sõidukiliigi aasta keskmise läbisõidu muutust arvestav tegur;

KMj – maantee liiki arvestav tegur;

KR – regiooni arengu iseärasusi arvestav tegur. Konkreetse teelõigu liiklussageduse määramiseks projekti tasandil üldjuhul jäävad korraliste loendustega haaratavad maanteelõigud liialt pikkadeks ja korralistest loendustest ei selgu maakasutuse lokaalsed muutused. Projekti eel või selle käigus tuleb välja selgitada kõik senised ja ka eeldatavad mõjutegurid, sel juhul valemit (1) tuleb täiendada teguriga K LOKi ja selle tulemusena valem omandab kuju

3 P 0 N j = ∑ N i K ij K LOKi i = 1

KLOKi – i-nda sõidukiliigi jaoks kohalikke erisusi arvestav tegur. Antud töö puhul on lähteaastaks 2009. aasta . Prognoosi koostamise aluseks oleval maanteel ja ristuvatel teedel on AS Teede Tehnokeskuse poolt teostatud liiklusloenduse tulemused aastal 2009. Jõhvi idapoolsele ümbersõidule tulev perspektiivne liiklussagedus on tuletatud - OÜ Liiklusbüroo poolt tehtud liiklusloenduse ja liikluse jagunemise aruandest, mis koostati Jõhvi Ringtee projekti jaoks (Toner-Projekt 12-08) - T. Metsvahi poolt koostatud liikluse uuringute ja prognoosi aruandest (AS Teede Tehnokeskuse Töö nr. PO 108 Tugimaantee nr.32 Jõhvi – Vasknarva Jõhvi – Kose – Rausvere lõigu km 0,0 – 8,4 remondi projekt, Kaust nr.2 –Liiklusuuringud) Perspektiivse Vodava – Riigiküla teetrassi liiklussagedus on tuletatud Maksu- ja Tolliametist saadud piiriületus andmetest aastatest 2000 - 2009. Trassivariandi B lõigule 1B tulev liiklus saadud AS Teede Tehnokeskuse tööst nr. 121/05 E20 Tallinn – Narva mnt. Jõhvi – Kukruse (km 156 – 163), Tehniline projekt, 2005. aastast. Prognoosi tulemused aastaks 2040 kogu trassi kohta erinevate kasvustsenaariumite korral on esitatud tabelites.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 40/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Liiklussageduse kasvu koondtegurid Ida - Virumaal

Keskmine Kiire Aeglane Keskmine baasprognoos maakonnas kasv kasv kasv Põhimaanteel Aasta keskmine muutus perioodil Muutus perioodil 2006…2010 1,053 2009…2010 1,053 1,053 1,053 1,053 2010…2020 1,030 2010…2020 1,391 1,35 1,566 1,102 2020…2030 1,017 2020…2030 1,203 1,183 1,266 1,07 2030…2035 1,011 2030…2035 1,067 1,055 1,076 1,002 2035…2040 1,005 2035…2040 1,032 1,027 1,028 0,977 ningväikebussid

Sõidu-ja pakiautod 2040…2050 1,002 2040…2050 1,021 1,017 1,018 0,966 2006…2010 1,071 2009…2010 1,071 1,071 1,071 1,071 2010…2020 1,030 2010…2020 1,382 1,342 1,557 1,097 2020…2030 1,015 2020…2030 1,173 1,156 1,277 1,045 2030…2035 1,008 2030…2035 1,047 1,039 1,065 0,988

sadulrongid 2035…2040 1,003 2035…2040 1,019 1,016 1,019 0,966

Veoautod,ja auto- 2040…2050 1,001 2040…2050 1,006 1,003 1,005 0,954 2006…2010 1,037 2009…2010 1,037 1,037 1,037 1,037 2010…2020 1,023 2010…2020 1,028 1,252 1,452 1,023 2020…2030 1,013 2020…2030 1,159 1,138 1,257 1,029 2030…2035 1,008 2030…2035 1,046 1,038 1,063 0,979 Bussid 2035…2040 1,003 2035…2040 1,018 1,015 1,018 0,965 2040…2050 1,001 2040…2050 1,004 1,001 1,004 0,952 Tugimaanteel Aasta keskmine muutus perioodil Muutus perioodil 2006…2010 1,044 2008…2010 1,044 1,258 1,659 0,956 2010…2020 1,021 2010…2020 1,264 1,056 1,099 1,004 2020…2030 1,010 2020…2030 1,116 1,056 1,099 1,004 2030…2035 1,005 2030…2035 1,029 1,025 1,041 0,975 2035…2040 1,001 2035…2040 1,007 1,003 1,005 0,954 ningväikebussid

Sõidu-ja pakiautod 2040…2050 0,999 2040…2050 0,989 0,985 0,987 0,937 2006…2010 1,024 2008…2010 1,024 1,206 1,606 0,942 2010…2020 1,017 2010…2020 1,203 1,032 1,104 0,986 2020…2030 1,007 2020…2030 1,086 1,036 1,105 0,979 2030…2035 1,002 2030…2035 1,009 1,01 1,063 0,964 2035…2040 0,999 2035…2040 0,996 0,995 0,997 0,946 Veoautod, rasked

veoautod bussidja 2040…2050 0,998 2040…2050 0,979 0,969 0,971 0,922 2006…2010 1,026 2008…2010 1,026 1,258 1,604 0,94 2010…2020 1,013 2010…2020 1,158 1,035 1,106 0,984 2020…2030 1,006 2020…2030 1,066 1,036 1,104 0,984 2030…2035 1,001 2030…2035 1,007 1,009 1,062 0,961

Autorongid 2035…2040 0,999 2035…2040 0,994 0,995 0,997 0,946 2040…2050 0,998 2040…2050 0,977 0,977 0,979 0,929

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 41/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Eeldatavad liiklussagedused 2040 aastal mööda olevat teed

Keskmine kasvustsenaarium Tallinn-Narva mnt km 2040 km lõigu algus SA+PAK BUSS VA AR KOKKU 162,259 166,671 Jõhvi 9595 186 315 735 10831 166,671 169,673 Jõhvi linn 15120 287 647 647 16700 169,522 173,275 Toila 10914 210 354 708 12186 173,275 181,5 Oru 8689 177 498 896 10260 181,5 183,86 Sillamäe linn 10424 200 225 789 11639 183,697 193,911 Viivikonna 9352 176 297 396 10220 Narva - 203,552 193,911 Jõesuu 7876 153 345 517 8891 203,552 208,838 Peeterristi * 11802 217 244 366 12630 * - koos Vodava - Riigiküla trassile mineva liiklusega

Vodava - Riigiküla 1942 63 337 2341

Jõhvi ida poolne ümbersõit 7 1337 19 437 925 2717 2 4222 645 1018 5585

Kiire kasvustsenaarium Tallinn-Narva mnt km 2040 km lõigu algus SA+PAK BUSS VA AR KOKKU 162,259 166,671 Jõhvi 12160 245 415 968 13788 166,671 169,673 Jõhvi linn 19162 378 852 852 21244 169,522 173,275 Toila 13831 276 467 933 15507 173,275 181,5 Oru 11012 233 656 1181 13081 181,5 183,86 Sillamäe linn 13211 263 297 1040 14811 183,697 193,911 Viivikonna 11852 231 391 521 12995 Narva - 203,552 193,911 Jõesuu 9755 233 532 795 11314 203,552 208,838 Peeterristi* 14958 285 322 483 16048 * - koos Vodava - Riigiküla trassile mineva liiklusega

Vodava - Riigiküla 2461 83 444 2987

Jõhvi ida poolne ümbersõit 7 1943 30 698 1478 4149 2 6138 1031 1627 8796

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 42/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Aeglane kasvustsenaarium Tallinn-Narva mnt km 2040 km lõigu algus SA+PAK BUSS VA AR KOKKU 162,259 166,671 Jõhvi 6401 123 210 491 7225 166,671 169,673 Jõhvi linn 10086 190 432 432 11141 169,522 173,275 Toila 7280 139 237 473 8129 173,275 181,5 Oru 5796 117 333 599 6845 181,5 183,86 Sillamäe linn 6954 133 151 527 7764 183,697 193,911 Viivikonna 6238 116 198 264 6817 Narva - 203,552 193,911 Jõesuu 5135 118 270 403 5925 203,552 208,838 Peeterristi* 7873 144 163 245 8425 * - koos Vodava - Riigiküla trassile mineva liiklusega

Vodava - Riigiküla 1295 42 225 1562

Jõhvi ida poolne ümbersõit 7 831 12 279 590 1711 2 2624 412 649 3685

Jõhvi idapoolne ümbersõit koosneb kahest alamlõigust – 2 ümbersõit kulgeb mööda olevat Jõhvi – Vasknarva tee trassi 7 lõik olevast Jõhvi – Tartu – Valga maanteest ristumiseni maanteega nr 32 Jõhvi – Vasknarva – maanteelõik kulgeb mööda uut planeeritavat trassikoridori. Eeldatavad koormussagedused lõikude kaupa

Keskmine kasvustsenaarium Koormussagedus Raskeliiklus Tallinn-Narva mnt normitelge /ööp 2040 2035 2 km lõigu algus a/ööp % rada 4 rada 162,259 166,671 Jõhvi 1236 11 - 936 166,671 169,673 Jõhvi linn 1581 9 - 1111 169,522 173,275 Toila 1272 10 - 959 173,275 181,5 Oru 1571 15 - 1191 181,5 183,86 Sillamäe linn 1215 10 - 933 183,697 193,911 Viivikonna 868 8 - 619 193,911 203,552 Narva - Jõesuu 1014 11 - 974 203,552 208,838 Peeterristi* 828 7 - 632 * - koos Vodava - Riigiküla trassile mineva liiklusega Vodava - Riigiküla 400 17 389 -

Jõhvi idapoolne ümbersõit 1663 30 1553 -

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 43/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Kiire kasvustsenaarium Koormussagedus Raskeliiklus Tallinn-Narva mnt normitelge /ööp 2040 2035 km lõigu algus a/ööp % 2 rada 4 rada 162,259 166,671 Jõhvi 1628 12 - 1239 166,671 169,673 Jõhvi linn 2082 10 - 1481 169,522 173,275 Toila 1675 11 - 1200 173,275 181,5 Oru 2069 16 - 1564 181,5 183,86 Sillamäe linn 1600 11 - 1227 183,697 193,911 Viivikonna 1143 9 - 818 193,911 203,552 Narva - Jõesuu 1560 14 - 1264 203,552 208,838 Peeterristi* 1090 7 - 822 * - koos Vodava - Riigiküla trassile mineva liiklusega Vodava - Riigiküla 527 18 511 -

Jõhvi idapoolne ümbersõit 2325 26 2478 -

Aeglane kasvustsenaarium Koormussagedus Raskeliiklus normitelge /ööp Tallinn-Narva mnt 2040 2035 km lõigu algus a/ööp % 2 rada 4 rada 162,259 166,671 Jõhvi 825 11 - 656 166,671 169,673 Jõhvi linn 1054 9 - 788 169,522 173,275 Toila 849 10 - 668 173,275 181,5 Oru 1048 15 - 837 181,5 183,86 Sillamäe linn 810 10 - 652 183,697 193,911 Viivikonna 579 8 - 436 193,911 203,552 Narva - Jõesuu 790 13 - 677 203,552 208,838 Peeterristi* 552 7 - 435 * - koos Vodava - Riigiküla trassile mineva liiklusega Vodava - Riigiküla 267 17 273 -

Jõhvi idapoolne ümbersõit 1061 29 1043 -

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 44/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Kõigile Jõhvi – Narva lõigul ristuvatele riigiteedele on koostatud liiklussageduse prognoos. Prognoosi koostamisel arvestati ka maantee E20 Jõhvi – Narva lõigu lähialade planeeringuid (Sillamäe sadama arengkavad; Sõtke tööstuspargi arendamine jne). Keskmine kasvustsenaarium Tallinn-Narva mnt 2040 km tee nr tee nimi SA+PAK BUSS VA AR KOKKU 164 13136 Jõhvi - Uikala 1015 1 35 30 1081 169,7 13105 Kõrve - Toila 3017 20 58 32 3127 172,5 13139 Lagedi - Pühajõe 261 0 3 0 264 173,3 13138 Lagedi - Oru 1385 9 375 18 1787 174,1 13187 Toila - Oru 1563 6 52 24 1645 176,5 13199 Konju - Voka 113 0 3 3 118 183,7 13141 Sillamäe - Vaivara 1048 0 6 2 1056 185,3 13106 Sillamäe - Viivikonna 2636 37 83 355 3111

185,3 13106 Sillamäe - Viivikonna koos 2836 42 518 1355 4751 Sõtke tööstuspargiga 187,3 13144 Sillamäe - Sinimäe km 0,2 664 1 16 10 691 191,2 13144 Sillamäe - Sinimäe km 4,8 749 3 46 1 799 Narva - Narva-Jõesuu - 193,9 91 Hiiemetsa 1336 14 29 8 1386 194,5 13145 Hiiemetsa - Auvere 629 3 76 35 742 201,5 13146 Vodova - Meriküla 781 0 19 19 818 203,6 13147 Peeterristi - Vodova 1408 6 36 5 1455 204,6 13149 Lapiotsa - Soldina 190 1 7 3 200 207,7 13148 Narva - Arumäe 361 0 3 0 364

Kiire kasvustsenaarium Tallinn-Narva mnt km 2040 km tee nr tee nimi SA+PAK BUSS VA AR KOKKU 164 13136 Jõhvi - Uikala 1287 1 46 39 1374 169,7 13105 Kõrve - Toila 3823 26 76 42 3968 172,5 13139 Lagedi - Pühajõe 330 0 4 1 335 173,3 13138 Lagedi - Oru 1755 12 495 23 2285 174,1 13187 Toila - Oru 1981 7 69 31 2089 176,5 13199 Konju - Voka 143 0 4 4 150 183,7 13141 Sillamäe - Vaivara 1328 0 8 3 1339 185,3 13106 Sillamäe - Viivikonna 3340 48 109 468 3966 185,3 13106 Sillamäe - Viivikonna koos Sõtke tööstuspargiga 3540 53 544 2355 6492 187,3 13144 Sillamäe - Sinimäe km 0,2 842 1 21 13 877 191,2 13144 Sillamäe - Sinimäe km 4,8 949 4 61 1 1015 Narva - Narva-Jõesuu - 193,9 91 1693 18 39 10 1759 Hiiemetsa 194,5 13145 Hiiemetsa - Auvere 797 4 100 46 946

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 45/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

201,5 13146 Vodova - Meriküla 990 0 25 25 1039 203,6 13147 Peeterristi - Vodova 1785 8 48 6 1846 204,6 13149 Lapiotsa - Soldina 240 1 9 4 254 207,7 13148 Narva - Arumäe 457 0 4 0 462

Aeglane kasvustsenaarium Tallinn-Narva mnt km 2040 km tee nr tee nimi SA+PAK BUSS VA AR KOKKU 164 13136 Jõhvi - Uikala 677 1 23 20 721 169,7 13105 Kõrve - Toila 2013 13 39 21 2086 172,5 13139 Lagedi - Pühajõe 174 0 2 0 176 173,3 13138 Lagedi - Oru 924 6 251 12 1192 174,1 13187 Toila - Oru 1043 4 35 16 1097 176,5 13199 Konju - Voka 75 0 2 2 79 183,7 13141 Sillamäe - Vaivara 699 0 4 1 705 185,3 13106 Sillamäe - Viivikonna 1758 24 55 237 2075

185,3 13106 Sillamäe - Viivikonna koos 1958 29 490 1237 3714 Sõtke tööstuspargiga 187,3 13144 Sillamäe - Sinimäe km 0,2 443 1 11 7 461 191,2 13144 Sillamäe - Sinimäe km 4,8 499 2 31 1 533 Narva - Narva-Jõesuu - 193,9 91 Hiiemetsa 891 9 20 5 925 194,5 13145 Hiiemetsa - Auvere 419 2 51 23 495 201,5 13146 Vodova - Meriküla 521 0 12 12 546 203,6 13147 Peeterristi - Vodova 939 4 24 3 971 204,6 13149 Lapiotsa - Soldina 126 0 4 2 133 207,7 13148 Narva - Arumäe 241 0 2 0 243

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 46/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

6 LIIKLUSVOOGUDE JAGUNEMINE

6.1 Liikluse võimalik ümberjagunemine. Kogujateede ja kergliiklusteede vajadus.

Liiklusvoogude ümberjagunemine sõltub teetrassi valikust. Trassivariandi A korral on sisuliselt tegemist oleva tee koridoriga, kus on kavandatud lokaalsed trassiõgvendused. Puudused nimetatud trassi puhul on seotud sellega, et trassi äärde jääb palju majapidamisi, millistele tuleb tagada juurdepääs. Lisaks läbi maantee Sillamäe linna territooriumi. Tänu asustusele on tarvilik tagada kohalik bussiliiklus ja ligipääs bussipeatustesse. Nende probleemide lahendamisel tuleb silmas pidada nõuet, et jalakäijad ei tohiks sattuda I kassi maanteele. Päris pikkadel lõikudel on asustus maantee mõlemal poolel, seega on vajadus kergliiklusteede suhtes suhteliselt suur ja sellega seoses on suur vajadus rajada kergliiklejatele eritasandilisi risteid. Kohaliku liikluse tarbeks tuleb rajad päris pikalt uusi kogujateid. Olevaid kõrvalmaanteid ja kohalikke teid kogujateedena kasutada saab vaid üksikutes lõikudes.

Sõltuvalt kavandatud kogujateede võrgust langeb sellele üksikutel lõikudel kuni 10% põhimaantee liiklussagedusest.

Trassivariandi B korral on tegemist valdavalt uue trassikoridoriga. Oleva trassiga ühtib variant B peale Sillamäed lõiguti, tehes ka Sillamäe ja Narva vahel suuremaid õgvendusi oleva tee suhtes. Trassivariandi algusest kuni ühtimisega oleva teega peale Sillamäed ei ole vaja rajada teele juurdepääse olevatele kinnistutele. Samuti puudub vajadus rajada suures ulatuses kergliiklusteid ja kohalik bussiliiklus jääb olevale maanteele. Tunduvalt vähem on vaja rajada ka kogujateid.

Trassi variandi A korral toimub liiklusvoogude ümberjagunemine

• Vodava ristmikul

Ainuke liiklusvoogude ümberjagunemine toimub mööda olevat teed kulgeva trassi korral Vodava ristmikul perspektiivsele Vodava – Riigiküla trassile. Perspektiivsele trassile uude piiriületuskohta suundub kuni 20% kogu tee liiklusest

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 47/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Trassivariandi B korral toimuvad liiklusvoogude ümberjagunemised järgmistes kohtades: • Jõhvi I ristmikul

Oleva tee kilomeetrile ~160,3 planeeritaval Jõhvi I ristmikul liigub uuele trassile ~40% liiklusvoost.

• Jõhvi II ristmikul

Oleva tee kilomeetril 167,8 planeeritaval Jõhvi II ristmikul toimub Jõhvi idapoolselt ringilt tuleva transiitliikluse ja ka Jõhvi linnast tuleva liikluse liitumine Tallinn – Narva maantee liiklusega. Samas suundub osa Tallinn – Narva suunalisest liiklusest kui ka Jõhvi linnast tulevast liiklusest olevale maanteetrassile. Uuele planeeritavale teetrassile suunduks ~65% liiklusvoost. Uuele trassile suunduv liikluse osakaal on veidi suurem, kui uuringute ajal saadud (Stratum 2010) transiitliikluse osakaal Sillamäe linna lähialas, see on tingitud nii transiitliikluse eeldatavast suuremast (kiiremast) kasvust võrreldes kohaliku liiklusega, kui ka uue teetrassi poolt tekitatavast liikluse kasvust. (Transiitliikluse eeldatavat kasvu toetab võimalik Eesti Vabariigi ja Venemaa vaheline piiriületuse parem reguleerimine – käesoleval ajal on selles osas madalseis.)

• Perjatsi ristmikul

Perjatsi ristmikust –s.o. oleva maantee kilomeetrist 187,7 Perjatsi edasi on trassil B trassiga A analoogne liiklusvoog. Perjatsi ristmikul lisandub ~20% trassil B olevast liiklusest.

• Vodava ristmikul

Vodava ristmikul suundub osa liiklusvoost analoogselt trassivariandiga A perspektiivsele Vodava – Riigiküla trassile. Perspektiivsele trassile uude piiriületuskohta suundub kuni 20% kogu tee liiklusest

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 48/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

6.2 Liikluse jagunemine trassi variandi A korral

Trassivariandi A korral jääb planeeritav maantee suuremas ulatuses oleva maantee asukohale. Maantee E20 Tallinn – Narva kilomeetritele 163,3 – 208,8 jäävad olulisemad ristmikud.

Ristumine maanteega 13136 Jõhvi – Uikala kilomeetril 164,0 (Uikala ristmik). Praegu toimub mõõda seda teed valdavalt pendelränne suvila piirkondade ja Jõhvi linna vahel. Maanteele on juurdepääsu teeks maakonda teenindavale Uikala prügilale. Ristmiku lähialale on planeeritud Jõhvi tööstuspargi rajamine, lisaks on planeeringutega ette nähtud teenindus- (tootmis-) ettevõtete rajamine ristmiku läheduses Jõhvi linnas. Planeeritud on uusi väiksemaid elamualasid. Detailplaneeringuga ettenähtud rajada eritasandiline ristmik.

Ristumine Jõhvi idapoolse ümbersõiduga kilomeetril 166,3 (Kotinuka ristmik). Planeeritud on ümber ehitada Jõhvi linnatänava (Narva maantee) ristmik kilomeetril 166,8. Sellel ristmikul liitub Tallinn – Narva maantee liiklusega Tartu - Narva suunaline transiitliiklus. Sama on see ristmik ka liikluse jagunemise kohaks kohalikule –lähialade elanikele elukohast Jõhvi ja Jõhvist lõunasse jäävatele töökohtadele sõiduks (nt. Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa). Kavandatud on Tartu suunalt tulev transiitliiklus suunata Jõhvi idapoolsele ümbersõidule. Idapoolse ümbersõidu lõpp on planeeritud Jõhvi linnas oleva Narva maantee ja maantee nr 32 Jõhvi – Vasknarva ristmiku lähedusse. Edasi on planeeritud eritasandiline sõlm.

Ristumine maanteega 13105 Kõrve – Toila km 169,5 (Toila ristmik). Mööda seda teed toimub nn pendelränne, kusjuures tööle – koju sõit toimub nii Toila – Jõhvi suunal, kui Jõhvi – Toila suunal. Toilas asub peale elamute ala veel ka kalatööstus, mis tekitab mõningal määral ka rakseliiklust. Toilas asuv park (puhke alana), sadam ning sanatoorium omavad suurt tähtsust puhkeliikluse tekitajatena. Lisaks on planeeritud uued arendused Toila ja Voka alevike vahel.

Ristumine maanteedega 13139 Lagedi – Pühajõe; 13138 Lagedi – Oru ja 13187 Toila – Oru kilomeetril 173,2 (Oru ristmik). Praegu on ristumine maanteega nr 13139 kilomeetril 172,5 ja ristumine maanteega nr 13187 kilomeetril 174,1. Mõlemat maanteed pidi toimub liiklus Voka alevikku. Kilomeetril 173,3 on ristumine maanteega nr 13138 mis viib Kohtla-Järve linna Oru linnaossa.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 49/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Planeeritud on ühendada need kolm ristumist üheks eritasandiliseks sõlmeks ja suunata liiklus läbi kogujateede olevatele kõrvalmaanteedele. Maanteede 13139 ja 13187 kaudu toimub tööle- koju liiklus Voka alevikku ja aleviku lähialadele. Maantee 13138 on ühendusteeks Kohtla – Järve linna Oru linnaosaga. Oru linnaosa lähedusse jäävad Oru briketitehas ja turba töötlemise väljakud, mis tekitavad Lagedi – Oru maanteele lisaks raskeliiklust.

Ristumine maanteega 13199 Konju – Voka kilomeetril 176,4 (Konju pood). Kilomeetritel 174 – 178 paikned mõlemal pool teed Konju hajaküla. Eritasandiline ristmik on vajalik eelkõige läbi kogujateede hajaküla maanteele välja toomiseks ja kohaliku liikluse ühendamiseks.

Ristumine Tööstuse tänavaga Sillamäel kilomeetril 183,0 (Sillamäe I ristmik). Seoses Sillamäe sadama laiendamisega planeeritud eritasandiline ristmik Tööstuse tänava ja Tallinn – Narva maantee ristumisele. Läbi kogujateede on planeeritud sellesse sõlme tuua ka maantee 13141 Sillamäe – Vaivara liiklus.

Ristumine maanteega 13106 Sillamäe – Viivikonna ja Sillamäe Ivan Pavlovi tänavaga kilomeetril 185,3 (Viivikonna ristmik). Eritasandiline ristmik, kust kaudu toimub suurem sissesõit Sillamäe linna elamupiirkonda ja Sillamäe – Viivikonna maanteed mööda liigub Sõtke tööstuspargist tulev transport.

Ristumine Geoloogia tänavaga Sillamäel kilomeetril 186,6 (sSillamäe II ristmik) . Eritasandiline ristmik Sillamäe Narva poolses küljes sissesõiduks Sillamäe linna. Sellesse sõlme on planeeritud läbi kogujateede tuua maantee 13144 Sillamäe – Sinimäe liiklus.

Ristumine maanteega 13144 Sillamäe – Sinimäe kilomeetril 191,5 (Sinimäe II ristmik). Ristmiku kaudu toimub Sinimäe asulast tuleva liikluse liitumine Tallinn – Narva maanteega. Eritasandiline ristmik on vajalik kogujateede maanteele välja toomiseks ja kohaliku liikluse ühendamiseks.

Ristumine maanteega 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa ja maanteega 13145 Hiiemetsa - Auvere kilomeetril 194,4 (Narva – Jõesuu ristmik). Ristmikul toimub liikluse jagunemine Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee ja Hiiemetsa – Auvere teedele.

Ristmik kilomeetril 197,5 (Laagna ristmik). Laagna ristmikul toimub läbi kogujateede kohaliku liikluse liitumine lahknemine Tallinn – Narva maantee trassiga.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 50/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Ristumine perspektiivse Vodava – Riigiküla lõiguga kilomeetril 200,6 (Vodava ristmik). Vodava ristmikul toimub liikluse jagunemine perspektiivsele Vodova – Riigiküla lõigule (piiri ületav transiitliiklus) ja Narva linna suunduva liikluse vahel. Vodava ristmikule suunatakse läbi koguja teede ka maantee13146 Vodava – Meriküla liiklus.

Ristumine maanteedega 13147 Peeterristi – Kudruküla ja 13149 Lapiotsa – Soldina kilomeetril 204,9 (Lapiotsa ristmik). Lapiotsa ristmiku kaudu toimub liiklus Soldina- Lapiotsa teele ja läbi kogujateede suunatakse sellel ristmikul ka Peetrristi – Kudruküla liiklus.

Liikluse jagunemine ristmikel on näidatud Lisas 2 ja Joonisel 2.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 51/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

6.3 Liikluse jagunemine trassivariandi B korral

Trassivariandi B korral jääb olev maantee kasutusele kogujateena kohalikule liiklusele, transiitliiklus suunatakse suuremate või väiksemate lõikudena uuele trassile. Suuremad ristmikud tekivad oleva tee ja uue trassi lõikumiskohtadel.

Trassivariandi lõik 1B Lõik 1B kujutab endast Jõhvi põhjapoolset ümbersõitu. Lõigul on järgmised ristmikud: Jõhvi I ristmik lõigu alguses oleva tee kilomeetril 160,3. Jõhvi II ristmik lõigu lõpus ristumisel oleva teega kilomeetril 167,8. Jõhvi II ristmik on lõigu 3B alguseks. Jõhvi II ristmiku kaudu toimub Jõhvi idapoolselt ringilt tuleva transiitliikluse ja ka Jõhvi linnast tuleva liikluse liitumine Tallinn – Narva maantee liiklusega.

Trassivariandi lõigud 3B ja 4B Lõik 3B algab lõigu 1B lõpust Jõhvi II ristmikuga ja kulgeb lõunapool olevat maanteed paralleelselt raudteega kuni Päite külani ja jätkub lõiguna 4B. Lõik 4B võib tinglikult lugeda Sillamäe ümbersõiduks. Lõigul on järgnevad ristmikud: Jõhvi II ristmik lõigu 3B alguses ristumisel oleva teega kilomeetril 167,8.

Päite ristmik on lõigu 3B lõpuks ja lõigu 4B alguseks. Ristmik on planeeritud Sillamäe sadamaga seotud liikluse liitumiseks-lahknemiseks suunal Jõhvi – Sillamäe.

Sõtke ristmik lõigu 4B ristumisel maanteega 13106 Sillamäe – Vaivar a. Trassivariandi lõigul 4B toimub ristumine oleva Sillamäe – Vaivara maanteega. Uuest trassivariandist põhjapoole on planeeritud Sõtke tööstuspargi arendamine. Sõtke ristmiku kaudu toimuks tööstuspargi poolt tekitatud transiitliikluse suunamine Tallinn – Narva maanteele.

Perjatsi ristmik lõigu 4B lõpus ristumisel oleva maanteega ligikaudu kilomeetril 187,7. Perjatsi ristmikku võib lugeda ka Sillamäe ümbersõidu lõpuks. Ristmikul toimub lisaks Sillamäe – narva suunalise liikluse liitumisele ka Sillamäe sadamast tuleva Narva suunalise liikluse liitumine Tallinn – Narva maantee liiklusega.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 52/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Trassivariandi lõik 5B Lõik 5B algab oleva tee kilomeetrilt 194 ja lõppeb kilomeetril 197,9 kohal. Lõigule jäävad järgmised ristmikud Narva – Jõesuu ristmik kilomeetril 194,0 lõigu alguses ja Laagna ristmik kilomeetril 197,9 lõigu lõpus. Analoogselt trassivariandile A toimub Narva – Jõesuu ristmikul liikluse jagunemine Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee ja Hiiemetsa – Auvere teedele. Lisandub olevalt teelt tulev Jõhvi (Tallinna) suunaline kohalik liiklus.

Laagna ristmikul toimub läbi kogujateede kohaliku liikluse liitumine lahknemine Tallinn – Narva maantee trassiga.

Trassivariandi lõik 6B Lõik 6B algab oleva tee kilomeetrilt 199 ja lõppeb kilomeetril 204,9. Lõigule jäävad järgmised ristmikud. Puhkovo ristmik lõigu alguses. Ristmiku kaudu toimub kohaliku liikluse liitumine ja tulevikus perspektiivsele Vodava – Riigiküla lõigule mineva transiitliiklusega. Lõigu lõpus asuv Lapiotsa ristmiku kaudu toimub liiklus kohalikele teedele 13147 Peeterristi – Kudruküla ja 13146 Vodava – Meriküla ja 13149 Lapiotsa – Soldina .

Trassivariandi lõigud 7B ja 7C Trassivariandi lõigud 7B ja 7C on Jõhvi idapoolse ümbersõidu alamlõigud. Lõikude erinevuseks on nende algukoht maanteel nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga. Liiklussageduse seisukohalt variantidel erinevust ei ole.

Liikluse jagunemine ristmikel on näidatud Lisas 3 ja Joonisel 3.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 53/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

6.4 Vodova – Riigiküla perspektiivne lõik

Kilomeetrite 200 – 201 vahele on planeeritud perspektiivse Vodava – Riigiküla lõigu algus. Maantee lõik on planeeritud ühendamaks olevat maanteed uue piiriületuskohaga. Liiklussageduse andmed uuele trassile on tuletatud lähtuvalt Maksu- ja Tolliametist saadud piiriületus andmetest:

sõiduautod ja mootorattad veoautod bussid KÕIK aasta sisse välja KOKKU sisse välja KOKKU sisse välja KOKKU KOKKU 2 000 122 506 122 737 245 243 19 258 15 742 35 000 4 303 4 516 8 819 289 062 2 001 118 726 119 663 238 389 18 873 15 447 34 320 4 713 5 018 9 731 282 440 2 002 135 248 136 674 271 922 21 923 20 506 42 429 5 237 5 593 10 830 325 181 2 003 128 798 130 887 259 685 29 475 30 184 59 659 5 844 6 207 12 051 331 395 2 004 139 949 142 424 282 373 37 893 39 100 76 993 6 415 6 742 13 157 372 523 2 005 177 721 180 661 358 382 48 648 54 754 103 402 6 293 6 710 13 003 474 787 2 006 152 829 155 648 308 477 50 517 51 858 102 375 6 557 7 138 13 695 424 547 2 007 138 956 143 223 282 179 44 142 44 606 88 748 5 932 6 405 12 337 383 264 2 008 178 142 181 929 360 071 44 929 42 151 87 080 6 509 6 682 13 191 460 342 2 009 195 902 193 037 388 939 37 530 32 600 70 130 7 353 7 375 14 728 473 797

Liiklussagedus antud maanteelõigul on vastav kaherajalise teele (III klassi maantee).

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 54/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

7 MAANTEE TEENINDUSTASEME HINDAMINE

Teenindustase on liikluse kvaliteedinäitaja, mida iseloomustatakse konkreetse liikleja liikumistingimustega ja mis väljendub liiklusvoo tiheduse, kiiruse, ooteaja ja manööverdusvabaduse kaudu. Teenindustaset iseloomustatakse tähtedega A, B, C, D, E ja F, kus A tähendab parimat kvaliteeti, E rajatise läbilaskvust ja F ummikut. Enamus liiklusrajatised projekteeritakse teenindustasemele D, linna ja linnalähiümbruse puhul võib kasutada ka teenindustaset E. Läbilaskvus on suurim ühikautode arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib ideaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta - iseloomustab liiklusrajatise võimsust. Mitmerajaliste maanteede (I klassi mnt) teenindustaseme määramisel vaadeldakse sõidusuundi eraldi. Mitmerajaliste maanteede teenindustasemete kriteeriumid Teenindustase Liiklussagedus, Vaba voo kiirus, sa/km/rada km/h

A ≤ 7 ≥  120 B ≤ 11 ≥ 110 C ≤16 ≥ 100 D ≤ 22 ≥ 85 E ≤ 28 ≥ 75

Teenindustase liitumisalades tuleb määrata lähtudes maantee kahe äärmise sõiduraja- ja rambi liiklussageduse ning liitumisala pikkusest. Teenindustase liitumisaladel Teenindustase Tihedus sõidurajal, sa/km

A ≤ 6 B 8,0 – 12,0 C 12,0 – 17,0 D 17,0 – 22,0 E ≥ 25,0

Vaadeldava maantee teenindustase prognoositud liiklussageduste juures on A. Vaid enne Narvat, kus tekib linnaline keskkond ja liikumiskiirust piiratakse on teenindustasemeks B.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 55/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

8 KOKKUVÕTE

Tallinn – Narva maantee lõigul kilomeetritel 163,3 – 208,8 kasvas keskmine liiklussagedus perioodil 2000 – 2007 keskmiselt 10%. Kahe viimase aastajooksul on liiklussagedus keskmiselt jäänud samale tasemele. Vaadeldavale Jõhvi – Narva maanteelõigule on iseloomulik liikluse suhteliselt ühtlane jaotumine nädala jooksul. Üldiselt suurima sagedusega päevadeks reede ja esmaspäev, madalamad sagedused on nädalavahetustel. Erandiks on vaid Narva linnalähiala, kus nädalavahetuse liiklus on veidi kõrgem ülejäänud nädalapäevade liiklusest. Erinevused liiklussagedustes on suhteliselt väikesed. 2009.aasta liiklussagedus vaadeldaval maanteelõigul oli 4912 – 9220 autot/ööpäevas. Madalaim oli see lõigul Udria – Peeterristi vahel. Võttes aluseks uuritava teelõigu liiklussagedusi ja liikluskooseisu võib järeldada, et 2040 aastaks on kogu vaadeldaval Jõhvi - Narva maanteelõigul eeldatav keskmine liiklussagedus ületanud I klassi maanteele nõutava minimaalse keskmise liiklussageduse aastas.

Trassivariant A Trassivariant B Tallinn-Narva mnt 2040 Tallinn-Narva mnt 2040 km AKÖL km lõik AKÖL 162,3 164,0 13740 160,5 167,5 1b 9420 164,0 166,3 14000 166,3 169,9 17364 169,9 173,2 16144 167,5 3b 10924 173,2 176,4 13894 176,4 183 13734 183 185,3 14934 4b_1 9604 185,3 186,6 12324 187,7 4b_2 8724 186,6 191,5 10684 187,7 191,5 - 10684 191,5 194,2 10684 191,5 194,1 - 10684 194,2 197,5 10684 194,1 197,7 - 10684 197,5 200,5 10994 197,7 199,2 - 10994 8874/ 8874/ 200,5 204,8 199,2 204,8 - 11449* 11449* 10354/ 10354/ 204,8 208,8 204,8 208,8 - 12929* 12929* Vodava – Riigiküla 2575 - - - 2575 Jõhvi idapoolne ümbersõit 2717 - - - 2717 5585 5585 Märkus: * E20 liiklussagedus, kui ei arvestata Vodava – Riigiküla perspektiivsele trassile suunduva piiri ületava liiklusega.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 56/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

Perspektiivsele Vodava – Riigiküla trassile tuletatud liikluse järgi tuleks selle maanteelõik planeerida vastavalt III klassi maantee nõuetele.

Jõhvi idapoolsele ümbersõidule tuletatud liikluse järgi tuleks antud maantee planeerida III klassi maantee nõuetele vastavalt.

P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 57/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud

LISAD

LISA 1. Üldine liiklussagedus ja raskeliikluse sagedus oleval maanteel 2009.aastal

LISA 2. Üldine liiklussagedus ja raskeliikluse sagedus trassivariandi A korral 2040.aastal

LISA 3. Üldine liiklussagedus ja raskeliikluse sagedus trassivariandi B korral 2040.aastal

LISA 4. „Riigimaantee nr 1 Tallinn – Narva lõigu km 182,0 – 187,2 transiitliikluse osakaalu määramine „ Inseneribüroo „Stratum“ Tallinn 2010

JOONISED

Joonis 1. Liiklussagedus aastal 2009 E20 Jõhvi – Narva teelõigu, km 163,2 – 208,8

Joonis 2. Liiklussagedus jagunemine ristmikel aastal 2040 trassivariandi A korral E20 Jõhvi – Narva teelõigu, km 163,2 – 208,8

Joonis 3. Liiklussagedus jagunemine ristmikel aastal 2040 trassivariandi B korral E20 Jõhvi – Narva teelõigu, km 163,2 – 208,8