DOCSLIB.ORG

P71-09 03 Liiklusuuringud 2010.08.23

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
P71-09 03 Liiklusuuringud 2010.08.23 Ida-Viru Maavalitsus Maanteeamet Sillamäe Narva E20 Tallinn-Narva mnt Jõhvi – Narva lõik km 163-209 Jõhvi Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud Tallinn 2010 OÜ Hendrikson & Ko OÜ Reaalprojekt Raekoja pl 8, Tartu Vaksali 17, Viljandi Pärnu mnt 27, Tallinn Pärnu mnt 463, Tallinn http://www.hendrikson.ee http://www.reaalprojekt.ee Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud E20 TALLINN – NARVA mnt Jõhvi (km 163) – Narva (km 209) teelõik Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud Nr. P71/09_03 Projektijuht: G.Laagus “12“veebruar 2010.a. Insenerid: M.Sepp K.Einama Tallinn 2010 P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 2/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud SISUKORD 1 ÜLDIST............................................................................................................................5 2 OLEVA INFRASTRUKTUURI ÜLEVAADE.............................................................7 2.1 Teedevõrk ja (ühis)transport – maanteed, raudtee, sadamad, lennuväljad...............................7 2.1.1 Maanteed...........................................................................................................................................7 2.1.2 Transiitvedu.......................................................................................................................................7 2.1.3 Ühistransport.....................................................................................................................................8 2.1.4 Riigiraudteed.....................................................................................................................................8 2.1.5 Lennuväljad.......................................................................................................................................9 2.1.6 Sadamad ............................................................................................................................................9 2.1.7 Elektriliinid .......................................................................................................................................9 3 LIIKLUSE JAGUNEMINE OLEVAL MAANTEEL ...............................................10 3.1 Üldist......................................................................................................................................10 3.2 Liikluse jagunemine E20 Tallinn – Narva maanteel ..............................................................11 3.2.1 Liikluse jagunemine ööpäeva lõikes ...............................................................................................13 3.2.2 Liikluse jagunemine nädala jooksul (liikide kaupa)........................................................................16 3.3 Liikluse jagunemine ristuvatel teedel....................................................................................20 3.3.1 Liikluse jagunemine ööpäeva lõikes ...............................................................................................20 3.3.2 Liikluse jagunemine nädala jooksul (liikide kaupa)........................................................................25 4 LIIKLUSKOOSSEIS....................................................................................................30 4.1 E20 Tallinn – Narva maantee.................................................................................................30 4.2 Ristuvad maanteed .................................................................................................................32 4.3 Sõidu otstarve, sõidu lähte- ja sihtkohad ning läbivliiklus.....................................................35 4.4 Vabaaja liiklus........................................................................................................................37 5 LIIKLUSSAGEDUSE PROGNOOS...........................................................................39 6 LIIKLUSVOOGUDE JAGUNEMINE .......................................................................47 6.1 Liikluse võimalik ümberjagunemine. Kogujateede ja kergliiklusteede vajadus. ...................47 6.2 Liikluse jagunemine trassi variandi A korral .........................................................................49 6.3 Liikluse jagunemine trassivariandi B korral...........................................................................52 6.4 Vodova – Riigiküla perspektiivne lõik...................................................................................54 7 MAANTEE TEENINDUSTASEME HINDAMINE..................................................55 8 KOKKUVÕTE ..............................................................................................................56 P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 3/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud LISAD LISA 1. Üldine liiklussagedus ja raskeliikluse sagedus oleval maanteel 2009.aastal LISA 2. Üldine liiklussagedus ja raskeliikluse sagedus trassivariandi A korral 2040.aastal LISA 3. Üldine liiklussagedus ja raskeliikluse sagedus trassivariandi B korral 2040.aastal LISA 4. „Riigimaantee nr 1 Tallinn – Narva lõigu km 182,0 – 187,2 transiitliikluse osakaalu määramine „ Inseneribüroo „Stratum“ Tallinn 2010 JOONISED Joonis 1. Liiklussagedus aastal 2009 E20 Jõhvi – Narva teelõigu, km 163,2 – 208,8 Joonis 2. Liiklussagedus jagunemine ristmikel aastal 2040 trassivariandi A korral E20 Jõhvi – Narva teelõigu, km 163,2 – 208,8 Joonis 3. Liiklussagedus jagunemine ristmikel aastal 2040 trassivariandi B korral E20 Jõhvi – Narva teelõigu, km 163,2 – 208,8 P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 4/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud 1 ÜLDIST Käesolev aruanne annab ülevaate vaadeldaval Jõhvi – Narva maanteelõigul olevast ja prognoositud liiklussagedusest. Aruande koostamisega selgitati välja liiklussageduse kõikumised ööpäevas, nädalas ja kuus, uuriti liikluse struktuuri. Määrati tee teenindustase. Koostati liikluskorralduse skeem arvestades lähialade planeeringuid ja ümberkaudseid alasid ühendavaid liiklemissuundi. Peamine info saadud AS Teede Tehnokeskuse Liiklusloenduse osakonnast ja teeregistrist http://teeregister.riik.ee/ . Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt liiklusloendustulemustes. Liiklussagedust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule olulisel määral ka kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng. Liiklusloenduse tulemusi kasutatakse maanteede hooldustasemete määramisel, perspektiivsete trasside kavandamisel ja mitmete liiklusohutusmeetmete rakendamisel. Kui viimase kümne aasta jooksul kuni aastani 2007 kasvas liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 6 – 10%-ni aastas, siis alates 2009. aastast vähenes liiklussagedus 4,1% võrreldes 2008. aastaga. 2009. aasta kokkuvõtete põhjal vähenes liiklus riigimaanteedel võrreldes ülemöödunud aastaga aga 7,5%. Liiklusest ja seal toimuvatest muudatustest ülevaate saamiseks kogutakse süstemaatiliselt andmeid ja analüüsitakse neid. Liikluse koosseisu, liiklussageduste ja liikide arengutest ülevaate saamiseks teostatakse maanteede teelõikudel loenduspunktides liiklusloendusi. Läbiviidud liiklusloendused võivad olla nii pikaajalised kui lühiajalised. Pikaajalised liiklusloendused kestavad aastaringselt. Püsiloenduspunktide loendustulemuste põhjal saab hinnata liikluse iseloomu loenduspunkti piirkonnas. Lisaks püsiloenduspunktidele toimub liiklussageduste andmete kogumine lühiajaliste liiklusloendustega. 2009 aastal teostatud lühiajaliste liiklusloenduste kestvuseks oli enamuse liiklusloenduse puhul 5 – 7 päeva, osadel juhtudel 2 – 3 nädalat. Liiklusloendust alustati reeglina nädala keskel, vahemikus teisipäevast neljapäevani. Lühiajalist liiklusloendust ei teostatud nendel nädalatel, kus liiklus võis olla tavapärasest erinev (riiklikud pühad jms.) P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 5/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ Liiklusuuringud Aruande koostamise aluseks on AS Teede Tehnokeskuse poolt 2009 aastal teostatud pikaajalised ja lühiajalised liiklusloendused vaadeldaval maanteelõigul ja ristuvatel teedel. Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt välja töötatud juhenditele “Liiklusloenduse metoodika koormussageduse määramiseks” (2009-7) ja “Põhi- ja tugimaanteede liiklussageduse prognoos 2040. aastani” tuletati liiklusloenduse alusel aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ja koormussagedus nii loendusaastal kui ka perspektiivis 2040. Liiklusloenduse tulemusel saadud koguliiklus ja raskeliiklus nii Jõhvi – Narva maantee lõigul kui ristuvatel teedel on näidatud Lisas 1 ja Joonisel 1. P71-09_03 Liiklusuuringud (2010.08.23).doc Lk 6/58 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori
Load more

Recommended publications
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Toila Valla Arengukava Aastateks 2018 – 2030
    Toila Vallavolikogu 30.10.2019 määruse nr 68 Lisa 1 Toila valla arengukava aastateks 2018 – 2030 2018 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Toila valla arengueeldused............................................................................................................4 1.1 Territoorium ja rahvastik........................................................................................................4 1.2 Haridus ja noorsootöö............................................................................................................7 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg......................................................................................................8 1.3.1 Kultuur...........................................................................................................................8 1.3.2 Sport...............................................................................................................................9 1.3.3 Vaba aeg.......................................................................................................................10 1.4 Sotsiaal ja tervishoid............................................................................................................10 1.5. Majandus.............................................................................................................................11 1.5.1 Elukeskkond.................................................................................................................11
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Avasta Kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni
    Avasta kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni · üldinfo · huviväärsused · reisiinfo · kaardid Piirkonna kaart lk 24-25 Eesti kirdenurk Ida-Virumaal pakub endas palju ainulaadset ja omapärast. Ühelt poolt on see ürgne loodus Balti klindiga, mis on Eesti kõrgeim Ontika juures, teiselt poolt aga inimeste mõjul tehtu – pikk tööstus- traditsioon põlevkivi tootmise näol on just siin Eesti maastikku inimese käe läbi enim muutnud. Alutaguse kant, millest suure osa moo- dustab tänane Kirderanniku piirkond, on tuntud juba Eesti muinasajaloost. Jõhvi, mis 13.-14. sajandil kujunes kihelkonnakonna- keskuseks, on tänaseks kogu Ida-Virumaa keskus. Ajalugu on siin aga veelgi – mõisad, president K.Pätsi endine suveresidents Toila Orul ning Vaivara Sinimäed, mis on olnud kindlustus- vöönditeks mitmes sõjas. Ehkki Narva-Jõesuu kui kuurortlinna hiilge- päevad jäävad sajandi ja aastakümnete taha on just siin Eesti pikim liivane supelrand. Avasta kirderannik 1 Sisukord 1 Ülevaade 26 Jõhvi linn 3 Sisukord 27 Ülevaade 4 Kohtla vald 28 Jõhvi Kontserdimaja 5 Ülevaade 29 Jõhvi Mihkli kirik 6 Kukruse Polaarmõis Kindluskiriku muuseum 7 Saka-Ontika-Toila pankrannik 30 Reisiinfo 8 Valaste juga 9 Kivisilla joastik 32 Vaivara vald Karjaoru joastik 33 Ülevaade 10 Reisiinfo 34 Sinimäed 35 Langevoja joastik 12 Kohtla-Nõmme vald Utria (Udria) pank 13 Ülevaade 36 Sinimägede Muuseum 14 Kohtla Kaevanduspark-muuseum 37 Sinimägede memoriaal Talvekeskus 38 Utria dessant 15 Reisiinfo Pargimäe rajatised 39 Tööstusmaastik 16 Toila vald 40 Reisiinfo 17 Ülevaade 18 Oru park 42 Narva-Jõesuu 20 Toila-Martsa matkarada 43 Ülevaade Aluoja joastik 44 Kuurort Päite pank 45 Silmud 21 Rand, sadam ja sadamakõrts 47 Reisiinfo 23 Reisiinfo 48 Narva-Jõesuu sadam Narva-Jõesuu Koduloomuuseum 24 Piirkonna kaart IDA-VIRUMAA: Lähemal kui tundub, lahedam kui arvad! Päite pank 2 Avasta kirderannik Avasta kirderannik Sisukord 3 Kohtla vald moodustab omaaegse Alutaguse muinaskihelkonna ehk hilisema Jõhvi kirikukihelkonna loodepoolse osa, vallakeskus on Järvel.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Der Asaphiden-Kalkstein (Ordovizium) Im Bohrloch Von Lagedi
    K. Orviku. Der Asaphiden-Kalkstein (Ordoviziunt) im Bohrloch von Lagedi (Eesti). Tartu 1930. Separatabzug aus den "Sitzungsberichten der Naturforscher-Gesellschaft be der Univeusität Tartu (Dorpat)". Bd. XXXVI, Heft 3-4. K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Ges., Dorpat, 1930. Der Asaphiden-Kalkstein (Ordovizium) im Bohrloch YOD Lagedi (Eesti). K. Orvik u. 1 n halt: l. Stratigraphischer Teil. 2. Die chemische Zusammen­ setwng der Gesteine. 3. Die Mikrostruktur der Gesteine. Eine der vom estnischen staatlichen Bergamt im Jahre 19:25 zur Untersuchung des phosphoritführenden Obolus-Sandsteines ange­ legten Bohrlöcher liegt in dem südlichen Teile des Dorfes La ge d i , etwas nördlich von der Eisenbahnlinie Tallinna-Narva. Das Bohr­ loch liegt südlicher von allen Aufschlüssen des Asaphiden-Kalkstei­ nes der Umgegend von Tallinna und da die genannte Kalksteinserie in ihm vollständig· durchteuft ist, so bietet seine Untersuchung und Vergleichung mit den entsprechenden Schichten aus den in der Nähe liegenden Aufschlüssen einiges Interesse. Ansatzpunkt des Bohrloches liegt ca 42 m über dem Meeres­ spiegel (nach der topographischen Karte). Die Tiefe des Bohrloches ist 35.82 m. Das Profil des Bohrloches in grossen Zügen ist folgendes : bis 3,96 m Quartärbildungen 9,45 Ku k r u s e -St ufe 12,00 Caryocystites-Kalkstein.;, '" � 20,64 B a u kalkst ein 21,38 � '! Echinosphaerites-Kalkstein .Q "' 22,67 � � Vaginatum-Kalkstein 25,86 < "' MegalaszJis-Kalkstein 35,82 Obolus-Selie Im folgenden werden nur die Schichten des Asaphiden-Kalk­ steines näher betrachtet. Das älteste Glied des Asaphiden-Kalksteines - Megalaspis­ Kalkstein - in einer Mächtigkeit von R,l9 m liegt hier in einer Ausbildung vor, die demjenigen an Profil von Iru (3, 10 m) und J ä g a l a ( 2,85 m) ähnelt.
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Balticconnector – Environmental Impact
    ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT BALTICCONNECTOR — ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT 2015 REPORT ASSESSMENT IMPACT — ENVIRONMENTAL BALTICCONNECTOR BALTICCONNECTOR Natural gas pipeline between Finland and Estonia 2015 Environmental impact assessment report Estonia ESTONIA BALTICCONNECTOR — ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT CONTACT INFORMATION Project Developers: Gasum Corporation Eero Isoranta Phone: +358 20 447 8652 [email protected] www.gasum.com AS EG Võrguteenus Priit Heinla Phone: +372 617 0028 [email protected] www.egvorguteenus.ee Coordinating authority for the EIA procedure in Estonia: Ministry of Economic Affairs and Communications Taivo Linnamägi Phone: +372 62 56 342 [email protected] Coordinating authority for the EIA procedure in Finland: Uusimaa Centre for Economic Development, Transport and the Environment Leena Eerola Phone: +358 295 021 380 [email protected] EIA consultant: Pöyry Finland Oy Terhi Rauhamäki Phone: +358 10 33 21420 [email protected] Entec Eesti OÜ Andres Piirsalu Phone: +372 50 19662 [email protected] Published by: Gasum Corporation Layout and design: Kreab Base map data: © Maanmittauslaitos, Lupanro 48/MML/14, Estonian Land Board Base Map ETAK (agreement No EP-B2–2713) Cover photo: Ramboll The EIA report and related material are available online at http://www.balticconnector.fi and at http://www.egvorguteenus.ee/kasulikku/balticconnector/ The project’s EIA report for Finland is available in English at http://www.balticconnector.fi 2 BALTICCONNECTOR — ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT FOREWORD Gasum Corporation (hereinafter Gasum) and the Esto- negative impacts caused by alternatives of proposed nian company AS EG Võrguteenus are jointly planning activity in Estonia and Finland. The EIA procedure the Balticconnector natural gas pipeline to intercon- covers the natural gas pipeline route from Ingå, Finland, nect the Finnish and Estonian natural gas distribution to Paldiski, Estonia.
    [Show full text]
  • BALTICCONNECTOR Natural Gas Pipeline Between Finland and Estonia
    BALTICCONNECTOR, NATURAL GAS PIPELINE BALTICCONNECTOR Natural gas pipeline between Finland and Estonia January 2014 Environmental Impact Assessment Programme BALTICCONNECTOR, NATURAL GAS PIPELINE BETWEEN FINLAND AND ESTONIA, EIA-PROGRAMME Contact information Developer Gasum Oy Add. Miestentie 1, P.O.BOX 21, FI-02151 Espoo, Finland Email: [email protected] Tel.: +358 20 4471 Contact person: Eero Isoranta Coordinating Authority for the EIA procedure in Finland Uusimaa Centre for Economic Development, Transport and the Environment (ELY Centre) Add. Opastinsilta 12 B, P.O. BOX 36, FI-00521 Helsinki, Finland Email: [email protected] Tel.: +358 295 021 000 Contact person: Leena Eerola Permitting Authority for the EIA procedure in Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Add. Harju 11, Tallinn 15072 Email: [email protected] Tel.: +372 62 56 342 Fax: +372 6 313 660 Contact person: Taivo Linnamägi EIA programme consultant Ramboll Add: Säterinkatu 6, P.O. Box 25, FI-02601 Espoo, Finland Email: [email protected] Tel.: +358 20 755 611 Fax: +358 20 755 6201 Contact persons: Tommi Marjamäki Veronika Verš Publication Gasum Ltd ISBN 978-952-93-3480-3 ISBN (pdf) 978-952-93-3481-0 Maps © Logica, maanmittaustoimisto lupa nro 3/MML/13 Printing Picaset Oy, Helsinki 2 FOREWORD Foreword Gasum Oy is planning for a natural gas pipeline, which connects Finland and Estonia. The name of the project is Balticconnector. This environmental impact assessment programme launches the environmental impact assess- ment procedure (EIA procedure) in Finland and Estonia. The EIA procedure will be applied in both countries ac- cording to national legislation.
    [Show full text]
  • Strategic Environmental Assessment of Estonian Marine Strategy`S Programme of Measures to Achieve and Maintain Good Environmental Status of Estonian Marine Area
    Strategic Environmental Assessment of Estonian Marine Strategy`s Programme of Measures to achieve and maintain Good Environmental Status of Estonian marine area Draft report (12.10.2015) Client: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Prepared by: Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut (Marine Systems Institute at Tallinn University of Technology) OÜ Alkranel Head of SEA working group: Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2015 CONTENTS INTRODUCTION .................................................................................................................................... 5 1. PROGRAMME OF MEASURES AND ITS LIST OF NEW MEASURES ............................................ 7 2. OVERVIEW OF THE CURRENT SITUATION, PROBLEMS AND PRESSURES ............................. 9 2.1 Overview of the natural environment .............................................................................................. 9 2.1.1 Bathymetry, characteristics of seafloor and coast ...................................................................... 9 2.1.2 Temperature, salinity, stratification, ice cover ......................................................................... 11 2.1.3 Currents, wave regime and sea level ........................................................................................ 12 2.1.4 Nutrients and oxygen .............................................................................................................. 14 Plankton .........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ida Prefektuur.Xlsx
    Prefektuur Politseijaoskond Konstaablijaoskond Teeninduspiirkond Ametnik Juht kontakt telefon Vastuvõtu koht (aadress) Vastuvõtu aeg Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Jõhvi piirkonnavanem 3372307 Rahu 38, Jõhvi E 11.00-12.00 Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Toila vald Juhan Reisi 3372313 / 59185760 Pikk tn 13a, Toila kuu 1. T 10.00-11.00 Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Toila vald Juhan Reisi 3372313 / 59185760 Kooli 2, Jõhvi N 09.00-10.00 Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Jõhvi linn Karoliina Sild 3372328 / 53810182 Kooli 2, Jõhvi N 09.00-10.00 Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Alutaguse vald Indrek Hindreus 3372143/ 58866062 Pargi tn 2, Tudulinna T 13.00-14.00 Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Alutaguse vald Indrek Hindreus 3372143/ 58866062 end. Illuka vallavalitsus, llluka küla N 15.00-16.00 Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Alutaguse vald Margus Murdsalu 3372144 / 58601616 Tartu mnt 58, Iisaku N 10.00-11.00 Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Alutaguse vald Margus Murdsalu 3372144 / 58601616 Valla tn 8, Alajõe K 10.00-10.30 Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Alutaguse vald Margus Murdsalu 3372144 / 58601616 Pargi tn 1, Mäetaguse K 11.00-12.00 Ida P Jõhvi PJ Jõhvi piirkonnagrupp Iidla linnaosa/Ahtme ja Vana-Ahtme linnaosa Sergei Matjušin 3371455 / 53072995 Estonia pst 38, kab 8, Kohtla-Järve T 13.00-15.00 Ida P Jõhvi PJ Kohtla-Järve piirkonnagrupp Kohtla-Järve linn, Lüganuse ja Toila vald (end Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald) Anna Tihhomirova piirkonnavanem 3372308 / 53359182 Kohtla-Järve, Järveküla tee 36 K 10:00-11:00
    [Show full text]