DOCSLIB.ORG

Avasta Kirderannik

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Avasta kirderannik Väljaandja: MTÜ Kirderanniku Koostöökogu Koostanud: Ingrid Kuligina, MTÜ Alutaguse Matkaklubi Kasutatud allikad: Oru park. Maire Uustal. 2010 Karl XII. Bengt Liljegren. 2000 Ida-Virumaa põlispuud, kivimürakad ja salapärased veed. Anne Nurgamaa, Ingrid Kuligina, Tiit Leito. 2011 Põhja-Eesti klint. Kalle Suuroja. 2005 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis, Nikolai Varb, Ülo Tambet http://www.kukrusemois.ee http://www.orthodox.ee/epc/index.php/et/convent-est http://www.wikipeedia.ee http://www.mois.ee http://www.narvamuuseum.ee Koduloolase Olav Vallimäe materjalid Ajaloolase Vallo Reimaa materjalid Pildid: Ingrid Kuligina, Enn Käiss, Kristina Ernits, Ida-Virumaa Turismiklastri fotopank, Valdor Ernits, Vladimir !urmin, Raili Lille, Mehis Luus Kaardid: Aluskaart: Maaamet, 2013 Trükk: OÜ Greif Välja antud: september, 2013 “Mõisad, pargid, kirikud” “Karl XII teekond Ida-Virumaal” “Eesti loodussümbol – Pankrannik “Pruuni kulla jälgedes” Ükski Eestimaa reis ei ole täiuslik, kui marsruudist jääb välja kirderannik. Kirderanniku rikkalikku ajalugu tutvustavad uhked mõisad, pargid, kirikud ja kuurordid. Kuigi kuurortpiirkonna hiigelajad jäid 20.saj algusesse, on tänane kirderannik oma kunagisi positsioone puhkekohana jõuliselt taastamas. Piiriäärse alana on kirderannik läbi aja olnud sõdade tallermaaks. Siin võib matkata legendaarse Rootsi kuninga Karl XII või Vene tsaaride Ivan Julma ja Peeter Suure vägede jälgedel. Piirkonna loodussümboliteks on Soome lahte ääristav majesteetlik pankrannik ja Narva-Jõesuu kuldne rannaliiv. Rohket kuulsust on kirde- rannikule toonud põlevkivi – iidsete kivististe mustriga kirjatud maavara, mida kohalikud pruuniks kullaks nimetavad. Kõige selle nautimiseks tuleb tingimata ise kohale sõita. Reisi kavandamise lihtsustamiseks on kirderannikul välja töötatud 4 teemakohast marsruuti: “Mõisad, pargid, kirikud” “Karl XII teekond Ida-Virumaal” “Eesti loodussümbol – Pankrannik “Pruuni kulla jälgedes” 3 Mõisad, pargid, kirikud Teekond: Jõhvi – Edise – Kukruse – Saka – Valaste – Toila – Pühajõe – Kuremäe – Illuka – Mäetaguse - Jõhvi Soovituslik liikumisviis: kombineeritult mootorsõiduk ja jalgsi või jalgratas. Optimaalne läbimise kestvus on 3-4 päeva. Vahemaad Jõhvi – Edise 4,7 km Toila – Pühajõe 2,5 km Edise – Kukruse 2,9 km Pühajõe – Kuremäe 29,3 km Kukruse – Saka 15,1 km Kuremäe – Illuka 6 km Saka – Valaste 10 km Illuka – Mäetaguse 14,3 km Valaste – Toila 11,2 km Mäetaguse – Jõhvi 19,2 km Kokku: 115, 2 km 19.saj lõpp oli pillavalt luksuslik. Rikkad said ehitada endale toretsevaid losse ning mõisaid, mille juurde kuulus alati esinduslik park. Temaatilised huvipunktid teekonnal 1. Jõhvi park, Kontserdimaja Praeguse moodsa Jõhvi kontserdi- maja asemel laius kunagi suursu- gune Jõhvi mõis. Mõisa peahoone oli nii suur, et selle välistreppidele mahtusid laulma Jõhvi laulupidude ühendkoorid. Mõisa trepil 1865.a korraldatud laulupäev andis tõuke esimese üldlaulupeo läbiviimiseks Tartus. Mõisa kunagist hiilgust annab veel osaliselt edasi linna- pargiks ümber kujundatud mõisa- park. Kontserdimaja asukoht Jõhvi mõisa asemel on justkui sümbol piirkonna kultuuritegevuse järjepi- devusele. Kontserdimajas korralda- takse erinevaid kontserte, etendusi, balle, konverentse, seminare, näitu- si, pidulikke vastuvõtte jm. Külas- tajatele avatud kino Amadeus, Jõhvi Linnagalerii ja kohvik Mozart & Catering. Aadress: Pargi tn 40, 41537 Jõhvi. Tel: +372 334 2000, +372 334 2003, e-post: [email protected], www.concert.ee 4 2. Jõhvi Issanda Ristimise kirik ehk Jõhvi Jumalailmumise kirik Maakivist ja tellisest kirik valmis 1895.a seoses Eestimaa kuberneri !hahhovskoi kavaga muuta Jõhvi vene õigeusu keskuseks Kirde- Eestis. See kirik oli esimeseks töökohaks noorele vaimulikule Aleksei Mihhailovits Ridigerile, kellest sai hiljem Aleksius II, Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh. Siin teenis ta koguduse esipreestrina seitse aastat. Avatud: 01.05 - 30.09 igapäevaselt 09:00 - 14:00. Külastus: tasuta. Aadress: Narva mnt 2a, 41531 Jõhvi. Telefon: +372 335 2138 3. Jõhvi Mihkli kirik ja Kindluskiriku muuseum Jõhvi Mihkli kirik on linna vanim hoone. Algkiriku ehitusajaks on ilmselt 13.saj II pool, mil kirik oli võlvimata nelinurkne kaitseehitis. 16.saj I poolel ehitati kirik ümber. Läänefassaadi keskele ehitati 8korruseline torn ja kogu hoone võlviti ühelööviliseks pikihooneks. Käesoleval ajal on Jõhvi Mihkli kirik Eesti suurim ühelööviline kirik ja oma unikaalse akustika tõttu populaarne kontsertpaik. Kiriku altarialustes võlvkeldrites asub Jõhvi Kindluskiriku muuseum, kus eksponeeritakse arheoloogilisi leide Jõhvi ja Lüganuse kihelkondade muistsete ülikute haudadest. Avatud: suveaeg 01.05.-01.10. T - L 11.00-15.00; talveaeg ettetellimisel. Aadress: Rakvere mnt 6, Jõhvi. Tel: +372 518 7590, e-post: [email protected], www.johvimuuseumiselts.ee 4. Edise mõis Edisega seondub Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson, kes sai mõisasüdame omanikuks 1919.a võõrandamise järel. Mõisast kujunes eeskujulik talund. 1940.a tuli häving - mõis konfiskeeriti, kindral arreteeriti ja hukati. Mõisa tallis on täna tuntud söögikoht Valge Hobu Trahter. 5 !" Kukruse polaarmõis 1762.a omandas mõisa Christopher Friedrich von Toll, kes pani aluse Tollide suguvõsa pikaajalisele valitsemisele Kukrusel. Tollid olid oma aja kangelased ja suurkujud. Robert von Toll pühendus sõjaväest lahkudes Kukruse mõisa ürikute kogu täiendamisele ja välja- andmisele. Hermann von Toll pani aluse põlevkivitööstusele, lastes rajada mõisamaadele katsekaevanduse. Carl Friedrich von Toll koostas Napoleoni vastu mitu sõjaplaani ja ta ülendati Vene armees koguni jalaväekindraliks. Kuulsaimaks Tolliks võib ehk pidada geoloogi ja polaaruurijat Eduard von Tolli, kes jäi kadunuks Sannikovi maa otsingutel. Avatud: suveaeg 01.05.-30.09. T - P kell 10.00-18.00, talveaeg 01.10.-30.04. T-R kell 10.00-16.00. Aadress: Mõisa, Kukruse küla 20, Kohtla vald. Tel: +372 336 9812, +372 530 59902, e-post: [email protected], koduleht: http://www.kukrusemois.ee #" Järve mõis Tänaseks varemetes mõisamaja ehitati peale 1508.a. Linnuse rajamisel arvestati kaht funktsiooni – elamu ja kindlus. Kuni 2m paksused seinad olid valdavalt linnuslikud. Esimesel korrusel oli kaevuga kelder. Keldri kitsaid aknaid sai kasutada laskeavadena. Järgnes peakorrus ja veel kaitsekorrus. Elamu põhjaküljel oli eluks vajalike kõrvalhoonetega kindlustatud eelhoov. $" Saka mõis Praegusesse paika – kõrge ja maalilise paekalda servale tekkis Saka mõis 1626.a, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis selle ümbruse maad võimsast "oti klannist pärit Jürgen Leslie'le. Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919.a maareformi oli Hermann von Löwis of Menar, kelle kätte jäi peahoone kuni 1939.a ümberasumiseni. Peale 1939.a sai Sakast militaarne keskus. Mõisas paiknesid eri aegadel kolme riigi sõjaväed: Eesti rannakaitsepatarei, Waffen-SS väeosa (1941-44) 6 ning mõningate vaheaegadega Nõukogude piirivalve kuni 1992.a. Kompleksihooned on tänaseks kohandatud uhkeks majutusasutuseks. Aadress: Saka küla, Kohtla vald. Tel: +372 336 4900, +372 336 4906 koduleht: www.saka.ee 8. Ontika mõis Ontika mõisa mainitakse esmakordselt 17. saj. keskel. Varasematel aegadel on mõis kuulunud Falkenklaudele, von Knorringitele ja von Wrangellidele. 1780.a müüs Anna Helena von Wrangell mõisa oma poja võlgade katteks kindralleitnant Johann Clapier de Colongue'ile. Clapier de Colongue'id olid mõisa omanikud 1919.a. Tänaseni säilinud peahoone püstitati 1855.a ja selle omanik on Soome mäesuusakuulsus, maailmameister Kalle Palander. Mõisakompleksis on majutus ja suveperioodil tegutseb kohvik. 9. Oru park ja lossiplats Rikka vene kaupmehe Jelissejevi soovil valmis 1898.a Pühajõe kaldale itaaliapärane villa – Oru loss. Loss oli kolmekorruseline, ligi kuuekümne toaga ning erinevate rõdudega, kust avanesid suurepärased vaated. Arvestades maastikku ja hooneid kujundas aiaarhitekt Kuphaldt pargi kahes osas. Lossi lähima ümbruse korrapärase mustriga iluaiana – kus puude, hekkide, roosipeenarde, muruparterite paigutus ühtis lossi arhitektuuriga. Ülejäänud ligi 70ha pargialast sai maastikupark. Teedevõrk, terrasside ja paviljonide asetus oli valitud selliselt, et maksimaalselt nautida ümbritsevat maastikku ja rõhutada koha looduslikku ilu. Oru lossi endises veetornis, mis kuulub Toila Gümnaasiumile, on suvekuudel avatud vaatetorn ning president K.Pätsi Avatud: suveaeg 04.06.-30.08 K-P kell 11.00-19.00. Aadress: Pühajõe küla, Toila vald. ja Oru pargi Tel: +372 336 9642, koduleht: www.toila.edu.ee väljapanek. 7 10. Pühajõe kirik Kohaliku kogukonna muistsete uskumuste murdmiseks ja uute juurutamiseks ehitati 1467.a Pühajõe küla hiide puidust kirikuhoone. Kivikirik valmis 1838.a. Kiriku ehitamise patrooniks olid Pagari mõisnik Otto von Stackelberg ja Järve mõisnik Reinhold voh Arnold. Kord abikogudusena, kord iseseisvana tegutsenud Pühajõe kogudus likvideeriti 1968.a. Kirik jäi kasutuseta ning lagunes. 1988.a alustati kiriku taastamist. Esimene jumalateenistus uues kirikus peeti jõuluõhtul aasta hiljem. 11. Kurtna mõis Kurtna ordumõis tekkis arvatavasti Valkena kloostri majandusmõisa kohale. Historistlik mõisa peahoone ehitati Arnoldite ajal 19.saj II poolel. Kurtna Arnold oli mälestuste järgi vahva mees, kes istus ka talupojaga ühte lauda juttu puhuma. Paraku seisab peahoone täna kasutuseta. 12. Kuremäe klooster Kuremäe klooster asub piirkonna kõrgeimal künkal, muinasaegsel hiiemäel. Kloostri rajas 1892.a tuline õigeusu ja venestamise pooldaja Eesti kuberner vürst Sergei !ahhovskoi. Kompleksi hooned on ehitatud pidades silmas tervikut: nunnade
Recommended publications

  • Nõmme Kohtla- Järve

    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas

    Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas

    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Eastern Estonia

    Eastern Estonia

    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
  • Toila Valla Arengukava Aastateks 2018 – 2030

    Toila Valla Arengukava Aastateks 2018 – 2030

    Toila Vallavolikogu 30.10.2019 määruse nr 68 Lisa 1 Toila valla arengukava aastateks 2018 – 2030 2018 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Toila valla arengueeldused............................................................................................................4 1.1 Territoorium ja rahvastik........................................................................................................4 1.2 Haridus ja noorsootöö............................................................................................................7 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg......................................................................................................8 1.3.1 Kultuur...........................................................................................................................8 1.3.2 Sport...............................................................................................................................9 1.3.3 Vaba aeg.......................................................................................................................10 1.4 Sotsiaal ja tervishoid............................................................................................................10 1.5. Majandus.............................................................................................................................11 1.5.1 Elukeskkond.................................................................................................................11
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!

    MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!

    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
  • Kirderanniku Koostöökogu Strateegia Aastateks 2008-2013

    Kirderanniku Koostöökogu Strateegia Aastateks 2008-2013

    Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 13. jaanuarist 2011 nr 1-11 KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA AASTATEKS 2008-2013 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sisukord 2 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 6 I. Strateegiaprotsess ................................................................................................................................ 6 1.1. Strateegiaprotsessi kirjeldus ......................................................................................................... 6 1.2. Strateegia muutmise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 8 1.3. Lühikokkuvõte strateegiast ......................................................................................................... 10 II. Kohalik tegevusgrupp ....................................................................................................................... 11 2.1.Kohaliku tegevusgrupi asutamine ............................................................................................... 11 2.2. Tegevuspiirkond ......................................................................................................................... 11 2.3. Varasem koostöökogemus .......................................................................................................... 12 2.4. Liikmeskond ..............................................................................................................................
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • (22.09.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu

    (22.09.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu

    Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (22.09.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 53, lisaks 7 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 17 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud, ettepaneku teinud või saanud omavalitsuste arv: 185 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.09.2016 Harjumaa Saue vald 10 530, Saue vald 4 km2, Saue linn 5837, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2049, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus VV-s kinnitatud. Nissi 2890 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 306 Kokku 639 km2 Aegviidu 707, Aegviidu 12 km2, 2. Aegviidu vald, Anija Anija 5630 Anija 521 km2 Ühinemisleping avalikustatud, vald kommentaarid kuni 9.okt. Kokku 6337 Kokku 533 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku juuni 2016. Kuusalu 6589, Kuusalu 708 km2, Loksa linn ei vastanud tähtaegselt. 3. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2730 Loksa 4 km2 linn Loksa moodustas komisjoni ja saatis Kokku 9319 Kokku 712 km2 kutse läbirääkimiste alustamiseks, kuid ei ole nõustunud läbirääkimistega. Harjumaa ja Läänemaa Keila vald 4873, Keila vald 179 km2, Paldiski 3806, Paldiski 60 km2, 4. Keila vald, Paldiski Vasalemma 2510, Vasalemma 39 km2, linn, Vasalemma Ühinemislepingu projekt avalikustatud Nõva on nõustunud Lääne-Nigula Padise 1730, Padise 367 km2, vald, Padise vald, kuni 2.okt. ettepanekuga. Nõva 365 Nõva 130 km2 Nõva vald Kokku 13 284 Kokku 774 km2 Hiiumaa Käina 2109, Käina 186 km2, Emmaste 1235, Emmaste 197 km2, 5. Käina vald, Emmaste Pühalepa 1582 Pühalepa 255 km2 vald, Pühalepa vald Kokku 4926 Kokku 639 km2 Käina vald tegi ettepaneku 24.08.2016.
  • Uikala Prügila I Ja III Ladestusala Sulgemise Keskkonnamõju Hindamine

    Uikala Prügila I Ja III Ladestusala Sulgemise Keskkonnamõju Hindamine

    OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] Töö nr E1357 Tellija: SWECO Projekt AS Uikala prügila I ja III ladestusala sulgemise keskkonnamõju hindamine Aruanne Aide Kaar Keskkonnaekspert, litsents KMH0123 Tallinn 2017 OÜ EstKONSULT Uikala prügila I ja III ladestusala sulgemise KMH lk 1/50 Töö nr E1357 Aruanne Töö nimi Uikala prügila I ja III ladestusala sulgemise keskkonnamõju hindamine Töö staadium Aruanne nõuetele vastavaks tunnistamisele Töö number E1357 Kuupäev 14. august 2017 Töös osalenud Aide Kaar, Roland Kraavi © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Dok: E1357 KMHA_14082017.docx; Kuupäev: 14. august 2017 OÜ EstKONSULT Uikala prügila I ja III ladestusala sulgemise KMH lk 2/50 Töö nr E1357 Aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. KMH OSAPOOLED ....................................................................................................... 5 3. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST .............................................................. 6 4. OLEMASOLEV OLUKORD ..........................................................................................12 4.1. Uikala prügila asukoht ............................................................................................12
  • Avasta Kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni

    Avasta Kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni

    Avasta kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni · üldinfo · huviväärsused · reisiinfo · kaardid Piirkonna kaart lk 24-25 Eesti kirdenurk Ida-Virumaal pakub endas palju ainulaadset ja omapärast. Ühelt poolt on see ürgne loodus Balti klindiga, mis on Eesti kõrgeim Ontika juures, teiselt poolt aga inimeste mõjul tehtu – pikk tööstus- traditsioon põlevkivi tootmise näol on just siin Eesti maastikku inimese käe läbi enim muutnud. Alutaguse kant, millest suure osa moo- dustab tänane Kirderanniku piirkond, on tuntud juba Eesti muinasajaloost. Jõhvi, mis 13.-14. sajandil kujunes kihelkonnakonna- keskuseks, on tänaseks kogu Ida-Virumaa keskus. Ajalugu on siin aga veelgi – mõisad, president K.Pätsi endine suveresidents Toila Orul ning Vaivara Sinimäed, mis on olnud kindlustus- vöönditeks mitmes sõjas. Ehkki Narva-Jõesuu kui kuurortlinna hiilge- päevad jäävad sajandi ja aastakümnete taha on just siin Eesti pikim liivane supelrand. Avasta kirderannik 1 Sisukord 1 Ülevaade 26 Jõhvi linn 3 Sisukord 27 Ülevaade 4 Kohtla vald 28 Jõhvi Kontserdimaja 5 Ülevaade 29 Jõhvi Mihkli kirik 6 Kukruse Polaarmõis Kindluskiriku muuseum 7 Saka-Ontika-Toila pankrannik 30 Reisiinfo 8 Valaste juga 9 Kivisilla joastik 32 Vaivara vald Karjaoru joastik 33 Ülevaade 10 Reisiinfo 34 Sinimäed 35 Langevoja joastik 12 Kohtla-Nõmme vald Utria (Udria) pank 13 Ülevaade 36 Sinimägede Muuseum 14 Kohtla Kaevanduspark-muuseum 37 Sinimägede memoriaal Talvekeskus 38 Utria dessant 15 Reisiinfo Pargimäe rajatised 39 Tööstusmaastik 16 Toila vald 40 Reisiinfo 17 Ülevaade 18 Oru park 42 Narva-Jõesuu 20 Toila-Martsa matkarada 43 Ülevaade Aluoja joastik 44 Kuurort Päite pank 45 Silmud 21 Rand, sadam ja sadamakõrts 47 Reisiinfo 23 Reisiinfo 48 Narva-Jõesuu sadam Narva-Jõesuu Koduloomuuseum 24 Piirkonna kaart IDA-VIRUMAA: Lähemal kui tundub, lahedam kui arvad! Päite pank 2 Avasta kirderannik Avasta kirderannik Sisukord 3 Kohtla vald moodustab omaaegse Alutaguse muinaskihelkonna ehk hilisema Jõhvi kirikukihelkonna loodepoolse osa, vallakeskus on Järvel.