Avasta Kirderannik

Avasta kirderannik

Väljaandja: MTÜ Kirderanniku Koostöökogu Koostanud: Ingrid Kuligina, MTÜ Alutaguse Matkaklubi Kasutatud allikad: Oru park. Maire Uustal. 2010 Karl XII. Bengt Liljegren. 2000 Ida-Virumaa põlispuud, kivimürakad ja salapärased veed. Anne Nurgamaa, Ingrid Kuligina, Tiit Leito. 2011 Põhja-Eesti klint. Kalle Suuroja. 2005 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis, Nikolai Varb, Ülo Tambet http://www.kukrusemois.ee http://www.orthodox.ee/epc/index.php/et/convent-est http://www.wikipeedia.ee http://www.mois.ee http://www.narvamuuseum.ee Koduloolase Olav Vallimäe materjalid Ajaloolase Vallo Reimaa materjalid Pildid: Ingrid Kuligina, Enn Käiss, Kristina Ernits, Ida-Virumaa Turismiklastri fotopank, Valdor Ernits, Vladimir !urmin, Raili Lille, Mehis Luus Kaardid: Aluskaart: Maaamet, 2013 Trükk: OÜ Greif

Välja antud: september, 2013 “Mõisad, pargid, kirikud” “Karl XII teekond Ida-Virumaal” “Eesti loodussümbol – Pankrannik “Pruuni kulla jälgedes” Ükski Eestimaa reis ei ole täiuslik, kui marsruudist jääb välja kirderannik.

Kirderanniku rikkalikku ajalugu tutvustavad uhked mõisad, pargid, kirikud ja kuurordid. Kuigi kuurortpiirkonna hiigelajad jäid 20.saj algusesse, on tänane kirderannik oma kunagisi positsioone puhkekohana jõuliselt taastamas. Piiriäärse alana on kirderannik läbi aja olnud sõdade tallermaaks. Siin võib matkata legendaarse Rootsi kuninga Karl XII või Vene tsaaride Ivan Julma ja Peeter Suure vägede jälgedel. Piirkonna loodussümboliteks on Soome lahte ääristav majesteetlik pankrannik ja Narva-Jõesuu kuldne rannaliiv. Rohket kuulsust on kirde- rannikule toonud põlevkivi – iidsete kivististe mustriga kirjatud maavara, mida kohalikud pruuniks kullaks nimetavad. Kõige selle nautimiseks tuleb tingimata ise kohale sõita. Reisi kavandamise lihtsustamiseks on kirderannikul välja töötatud 4 teemakohast marsruuti: “Mõisad, pargid, kirikud” “Karl XII teekond Ida-Virumaal” “Eesti loodussümbol – Pankrannik “Pruuni kulla jälgedes” 3 Mõisad, pargid, kirikud

Teekond: Jõhvi – Edise – Kukruse – Saka – Valaste – Toila – Pühajõe – Kuremäe – Illuka – Mäetaguse - Jõhvi Soovituslik liikumisviis: kombineeritult mootorsõiduk ja jalgsi või jalgratas. Optimaalne läbimise kestvus on 3-4 päeva. Vahemaad Jõhvi – Edise 4,7 km Toila – Pühajõe 2,5 km Edise – Kukruse 2,9 km Pühajõe – Kuremäe 29,3 km Kukruse – Saka 15,1 km Kuremäe – Illuka 6 km Saka – Valaste 10 km Illuka – Mäetaguse 14,3 km Valaste – Toila 11,2 km Mäetaguse – Jõhvi 19,2 km Kokku: 115, 2 km

19.saj lõpp oli pillavalt luksuslik. Rikkad said ehitada endale toretsevaid losse ning mõisaid, mille juurde kuulus alati esinduslik park.

Temaatilised huvipunktid teekonnal 1. Jõhvi park, Kontserdimaja Praeguse moodsa Jõhvi kontserdimaja asemel laius kunagi suursu- gune Jõhvi mõis. Mõisa peahoone oli nii suur, et selle välistreppidele mahtusid laulma Jõhvi laulupidude ühendkoorid. Mõisa trepil 1865.a korraldatud laulupäev andis tõuke esimese üldlaulupeo läbiviimiseks Tartus. Mõisa kunagist hiilgust annab veel osaliselt edasi linnapargiks ümber kujundatud mõisa- park. Kontserdimaja asukoht Jõhvi mõisa asemel on justkui sümbol piirkonna kultuuritegevuse järjepi- devusele. Kontserdimajas korralda- takse erinevaid kontserte, etendusi, balle, konverentse, seminare, näitu- si, pidulikke vastuvõtte jm. Külas- tajatele avatud kino Amadeus, Jõhvi Linnagalerii ja kohvik Mozart & Catering. Aadress: Pargi tn 40, 41537 Jõhvi. Tel: +372 334 2000, +372 334 2003, e-post: [email protected], www.concert.ee 4 2. Jõhvi Issanda Ristimise kirik ehk Jõhvi Jumalailmumise kirik Maakivist ja tellisest kirik valmis 1895.a seoses Eestimaa kuberneri !hahhovskoi kavaga muuta Jõhvi vene õigeusu keskuseks Kirde- Eestis. See kirik oli esimeseks töökohaks noorele vaimulikule Aleksei Mihhailovits Ridigerile, kellest sai hiljem Aleksius II, Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh. Siin teenis ta koguduse esipreestrina seitse aastat.

Avatud: 01.05 - 30.09 igapäevaselt 09:00 - 14:00. Külastus: tasuta. Aadress: Narva mnt 2a, 41531 Jõhvi. Telefon: +372 335 2138

3. Jõhvi Mihkli kirik ja Kindluskiriku muuseum Jõhvi Mihkli kirik on linna vanim hoone. Algkiriku ehitusajaks on ilmselt 13.saj II pool, mil kirik oli võlvimata nelinurkne kaitseehitis. 16.saj I poolel ehitati kirik ümber. Läänefassaadi keskele ehitati 8korruseline torn ja kogu hoone võlviti ühelööviliseks pikihooneks. Käesoleval ajal on Jõhvi Mihkli kirik Eesti suurim ühelööviline kirik ja oma unikaalse akustika tõttu populaarne kontsertpaik. Kiriku altarialustes võlvkeldrites asub Jõhvi Kindluskiriku muuseum, kus eksponeeritakse arheoloogilisi leide Jõhvi ja Lüganuse kihelkondade muistsete ülikute haudadest.

Avatud: suveaeg 01.05.-01.10. T - L 11.00-15.00; talveaeg ettetellimisel. Aadress: Rakvere mnt 6, Jõhvi. Tel: +372 518 7590, e-post: [email protected], www.johvimuuseumiselts.ee

4. Edise mõis Edisega seondub Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson, kes sai mõisasüdame omanikuks 1919.a võõrandamise järel. Mõisast kujunes eeskujulik talund. 1940.a tuli häving - mõis konfiskeeriti, kindral arreteeriti ja hukati. Mõisa tallis on täna tuntud söögikoht Valge Hobu Trahter. 5 !" Kukruse polaarmõis 1762.a omandas mõisa Christopher Friedrich von Toll, kes pani aluse Tollide suguvõsa pikaajalisele valitsemisele Kukrusel. Tollid olid oma aja kangelased ja suurkujud. Robert von Toll pühendus sõjaväest lahkudes Kukruse mõisa ürikute kogu täiendamisele ja välja- andmisele. Hermann von Toll pani aluse põlevkivitööstusele, lastes rajada mõisamaadele katsekaevanduse. Carl Friedrich von Toll koostas Napoleoni vastu mitu sõjaplaani ja ta ülendati Vene armees koguni jalaväekindraliks. Kuulsaimaks Tolliks võib ehk pidada geoloogi ja polaaruurijat Eduard von Tolli, kes jäi kadunuks Sannikovi maa otsingutel.

Avatud: suveaeg 01.05.-30.09. T - P kell 10.00-18.00, talveaeg 01.10.-30.04. T-R kell 10.00-16.00. Aadress: Mõisa, Kukruse küla 20, Kohtla vald. Tel: +372 336 9812, +372 530 59902, e-post: [email protected], koduleht: http://www.kukrusemois.ee

#" Järve mõis Tänaseks varemetes mõisamaja ehitati peale 1508.a. Linnuse rajamisel arvestati kaht funktsiooni – elamu ja kindlus. Kuni 2m paksused seinad olid valdavalt linnuslikud. Esimesel korrusel oli kaevuga kelder. Keldri kitsaid aknaid sai kasutada laskeavadena. Järgnes peakorrus ja veel kaitsekorrus. Elamu põhjaküljel oli eluks vajalike kõrvalhoonetega kindlustatud eelhoov.

$" Saka mõis Praegusesse paika – kõrge ja maalilise paekalda servale tekkis Saka mõis 1626.a, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis selle ümbruse maad võimsast "oti klannist pärit Jürgen Leslie'le. Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919.a maareformi oli Hermann von Löwis of Menar, kelle kätte jäi peahoone kuni 1939.a ümberasumiseni. Peale 1939.a sai Sakast militaarne keskus. Mõisas paiknesid eri aegadel kolme riigi sõjaväed: Eesti rannakaitsepatarei, Waffen-SS väeosa (1941-44) 6 ning mõningate vaheaegadega Nõukogude piirivalve kuni 1992.a. Kompleksihooned on tänaseks kohandatud uhkeks majutusasutuseks. Aadress: Saka küla, Kohtla vald. Tel: +372 336 4900, +372 336 4906 koduleht: www.saka.ee

8. Ontika mõis Ontika mõisa mainitakse esmakordselt 17. saj. keskel. Varasematel aegadel on mõis kuulunud Falkenklaudele, von Knorringitele ja von Wrangellidele. 1780.a müüs Anna Helena von Wrangell mõisa oma poja võlgade katteks kindralleitnant Johann Clapier de Colongue'ile. Clapier de Colongue'id olid mõisa omanikud 1919.a. Tänaseni säilinud peahoone püstitati 1855.a ja selle omanik on Soome mäesuusakuulsus, maailmameister Kalle Palander. Mõisakompleksis on majutus ja suveperioodil tegutseb kohvik. 9. Oru park ja lossiplats Rikka vene kaupmehe Jelissejevi soovil valmis 1898.a Pühajõe kaldale itaaliapärane villa – Oru loss. Loss oli kolmekorruseline, ligi kuuekümne toaga ning erinevate rõdudega, kust avanesid suurepärased vaated. Arvestades maastikku ja hooneid kujundas aiaarhitekt Kuphaldt pargi kahes osas. Lossi lähima ümbruse korrapärase mustriga iluaiana – kus puude, hekkide, roosipeenarde, muruparterite paigutus ühtis lossi arhitektuuriga. Ülejäänud ligi 70ha pargialast sai maastikupark. Teedevõrk, terrasside ja paviljonide asetus oli valitud selliselt, et maksimaalselt nautida ümbritsevat maastikku ja rõhutada koha looduslikku ilu. Oru lossi endises veetornis, mis kuulub Toila Gümnaasiumile, on suvekuudel avatud vaatetorn ning president K.Pätsi Avatud: suveaeg 04.06.-30.08 K-P kell 11.00-19.00. Aadress: Pühajõe küla, Toila vald. ja Oru pargi Tel: +372 336 9642, koduleht: www.toila.edu.ee väljapanek. 7 10. Pühajõe kirik Kohaliku kogukonna muistsete uskumuste murdmiseks ja uute juurutamiseks ehitati 1467.a Pühajõe küla hiide puidust kirikuhoone. Kivikirik valmis 1838.a. Kiriku ehitamise patrooniks olid Pagari mõisnik Otto von Stackelberg ja Järve mõisnik Reinhold voh Arnold. Kord abikogudusena, kord iseseisvana tegutsenud Pühajõe kogudus likvideeriti 1968.a. Kirik jäi kasutuseta ning lagunes. 1988.a alustati kiriku taastamist. Esimene jumalateenistus uues kirikus peeti jõuluõhtul aasta hiljem.

11. Kurtna mõis Kurtna ordumõis tekkis arvatavasti Valkena kloostri majandusmõisa kohale. Historistlik mõisa peahoone ehitati Arnoldite ajal 19.saj II poolel. Kurtna Arnold oli mälestuste järgi vahva mees, kes istus ka talupojaga ühte lauda juttu puhuma. Paraku seisab peahoone täna kasutuseta.

12. Kuremäe klooster Kuremäe klooster asub piirkonna kõrgeimal künkal, muinasaegsel hiiemäel. Kloostri rajas 1892.a tuline õigeusu ja venestamise pooldaja Eesti kuberner vürst Sergei !ahhovskoi. Kompleksi hooned on ehitatud pidades silmas tervikut: nunnade elumajad, talvekirik-söögimaja, haigla, Jumalaema Uinumise peakirik, kellatorn, Pühad Väravad, kool ja võõrastemaja. Kloostri tähtsaim ehitis on Jumalaema Uinumise peakirik. Kuremäe nunnakloostri katkematut tegutsemist ka nõukogude ajal peetakse piiskop Aleksiuse teeneks. Praegu elab kloostris ligi 160 nunna ja noviitsi.

Avatud: iga päev kell 06.00-21.00. Aadress: Kuremäe küla, Illuka vald. Tel: +372 337 0715 8 13. Illuka mõis Mõisa arengu ning hoonestuse seisukohalt oli tähelepanuväärseks ajajärk alates 19.saj keskpaigast, mil Illuka läks Dieckhoffide suguvõsa valdusesse. 1882.a pärandas Karoline Dieckhoff mõisa oma poegadele Oscarile ja Eduardile. Nende valitsusaega langeski siiani säilinud mõisamaja ehitamine. Kahe venna valitsemisajast on tänaseni levinud mitmeid rahvajutte. Viimane mõisa omanik parun Claus von Nottbeckile müüs mõisa 1921.a riigile, lahkus Saksamaale ja asus mõisa eest saadud rahaga Saku õlletehase osanikuks. Alates 1921.a asub mõisa peahoones Illuka Kool.

Avatud: kokkuleppel. Aadress: Illuka küla, Illuka vald. Tel: +372 518 9129, e-post: [email protected], koduleht: http://www.illuka.ee/illukakool/mois

14. Mäetaguse mõis Mäetaguse mõisa esinduslik härrastemaja on ühtaegu näiteks nii klassitsistlikust kui historitsistlikust ehitusstiilist. Mõisahoone on oma ehitusloos läbinud vähemalt kolm suuremat etappi. Mõis püstitati 1796.a paiku Eugnius Octave von Roseni poolt. 1816.a kannatas peahoone rängalt tulekahjus ning seisis mõned aastad hüljatuna. Mõis taastati 1820.a Otto von Roseni poolt. Ulatuslike laiendustega lõpetas peahoone rekonstrueerimise 19.saj lõpul Eugeneniuse pojapoeg Konstantin von Rosen. Käesoleval ajal tegutseb härrastemaja esimesel korrusel Mäetaguse vallavalitsus. Ülemisel korrusel on kaunid seminari- ja kontserdisaalid. Mõisaansamblist on säilinud veel 13 hoonet. Tall-tõllakuuri on rajatud hotell-suplusmaja ja restoran ning viina-aita Jäägrimuuseum.

Avatud: ettetellimisel. Aadress: Mäetaguse alevik, Mäetaguse vald. Tel: +372 333 1150, +372 336 9174, e-post: [email protected], koduleht http://www.moisahotell.ee/ 9 Karl XII teekond Ida-Virumaal

Eellugu 01.09.1700 jõuab Karl XII-ni teade, et vene väed on piiranud Narvat. 01.okt purjetab ta 200 laevaga, 8000mehelise väeosaga Baltikumi. Armee kogunemiskohaks sai Rakvere. 03.okt on vene väejuht !eremetjev hõivanud 6000 mehelise ratsaväega Rakvere.

Teekond: Purtse – Aa – Valaste – Pühajõe – Päite – Laagna – Narva – Rootsi kants – Jõhvi Soovituslik liikumisviis: kombineeritult mootorsõiduk ja jalgsi. Optimaalne marsruudi läbimise kestvus on 2 päeva. Vahemaad Rakvere – Purtse 47,2 km Päite pank – Rootsi kants 16,6 km Purtse – Aa 9,5 km Rootsi kants – Laagna 8,6 km Aa – Saka mõis 2,4 km Laagna – Narva 13,4 km Saka mõis – Pühajõe 22,7 km Narva – Jõhvi 48,5 km Pühajõe – Päite pank 12,9 km Jõhvi – Laiuse 99,2 km Kokku: 281 km

Temaatilised huvipunktid teekonnal

15. Purtse Kuuldes Rootsi vägede lähenemisest Rakverele taandus !eremetjev Purtse linnuse juurde. Ta paigutas oma mehed väikeste salkadena piki Purtse jõge ja Narva teed küladesse: Purtse, Varja, Kohtla. Ise seadis end suuremate jõududega sisse Pavandus.

Purtse jõgi 25.okt ründas kindral Vellingki eelvägi vene positsioone Purtse jõe idakaldal. Rünnak oli venelaste jaoks ootamatu ja nii saavutati kerge võit. Purtse jõgi oli muinasaja piirkonna Askälä rahvale pühaks jõeks. Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Küllap ongi Purtse kõige ägedamate kärestikkudega jõgi Eestimaal. 10 Purtse linnus Purtse vasall-linnuse ehitamist alustati Jakob van Taube ajal 1533. Oma ajaloo jooksul on Purtse vasall-linnus mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Viimast korda restaureeriti hoone 1987-1990. Purtse linnust külastas 1992.a Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja istutas visiidi mälestuseks linnuse õuele tammepuu.

Avatud: suveaeg 01.05.-30.09. T-P kell 11.00-18.00, talveaeg – ettetellimisel. Aadress: Purtse küla, Lüganuse vald. Tel +372 509 2488, e-post: [email protected], koduleht: http://www.purtsekindlus.ee

16. Varja 26.okt ründasid rootsi eelväed juba Varja küla. Üksikutel vene ratsaväelastel õnnestus eluga põgeneda Pavandusse. !eremetjev saatis otsemaid Varjale suure üksuse. Vellingk eelväed piirati ümber. Rootslased murdsid end piiramisrõngast suurte kaotustega läbi. Vaatamata saavutatud võidule otsustas !eremetjev taanduda Pühajõe külasse.

Postimaanteede ajal oli külas Varja postijaam. Varja postijaama juurde kuulus 19.saj peahoone, kaks võõrastemaja, aiamaja, tõllakuur, hobusetall, kaev. Säilinud on vaid ümberehitatuna peahoone ja mõni kõrvalhoone.

17. Aa mõis Kuulnud Purtse kokkupõrke tulemustest otsustas Karl XII kiiremini liikuda. 13.nov alustab rootsi armee Rakverest 11 000 mehega marssi Narva poole. Juba 15.nov peatutakse Aa mõisa juures.

Aa mõisa kaunikujuline ehisfrontoon pärineb 1780test, mil mõis oli von Nascakinite valduses. Alates 1889.a kuni 1919.a võõrandamiseni kuulus mõis von Gruenewaldtide aadliperekonnale. Sellest ajast pärinevad neli kaunist puitpitsilist historitsistlikku varikatust. Alates 1923.a tegutseb mõisas hooldekodu. 11 18. Pühajõe reduut Taandunud Purtse-Pavandu piirkonnast jättis !eremetjev Pühajõele 600 ratsaväelast. Ülejäänud suure osa oma väeosast saatis salkadena küladesse rüüsteretkele. Kuningas Karl XII saatis välja 400 tragunist koosneva väeosa kindralmajor Maideli juhtimisel. Maidel märkas jõe lõunakaldal vene ratsaväelasi. Väikesearvulisele vene väesalgale tungiti kallale. Lahing jäi lühikeseks, sest !eremetjev taandus Narva alla laagrisse. 19. Ajalooline kauba- ja sõjaretkede tee Piki pankrannikut kulgeb üks Eesti vanimaid ühendusteid, mida mööda ratsutasid Saksa Ordu rüütlid, Rootsi kuningad ja Vene tsaarid. Praegugi on veel säilinud üksikud aastasadade vanused miilikivid tee ääres. Marss Pühajõelt jätkus suurte kannatuste hinnaga. Puhus tugev tuul ja sadas vihma. Oli külm, teed porised, savised ja libedad – „äraütlemata põhjatud ja salakavalad“. See muutis marsi piinaks. Järgmine öö veedeti savistel põldudel, mis karoliinide päevaraamatuis sai nimeks „pasalaager“.

20. Laagna mõis ja Karl XII peatuspaik Ööl vastu 19.nov jõudsid rootslased Laagna mõisa, kus jäädi öölaagrisse. Kell kuus hommikul peeti jumalateenistus ning veel pimedas asusid Karl XII juhitud 10 537 meest läbi metsa Narva suunas teele.

Esmakordselt 1498.a mainitud Laagna mõis põletati Rootsi-Vene sõjas. 1660.a paiku rajas mõisa uuesti üles Bernhard Johann von Wrangell. Hiljem mõis riigistati ja kuulus Rootsi riigile. 1711 aastal tagastati mõis venelaste poolt Wrangellidele. Järgnevate sajandite vältel vahetusid mitmed omanikud. Selles mõisas on peatunud Eestimaa ja Baltikumi ringkäikudel paljud kroonitud pead, ka Katariina II. Tänaseks on mõisast säilinud vaid mõnede hoonete varemed ja park. 12 21. Narva Rootsi Lõvi on mälestusmärk, mis tähistab Karl XII edu Narva all 1700.a. Just võit Narva all tegi Karl XII kuulsaks kui andeka väejuhi.

Karl XII väed jõudsid 20.nov hommikul kella kümne paiku Narva alla. Vaatamata, et sõdurid olid väsinud ja söömata, olid Rootsi väed juba kell üks pärastlõuna valmis astuma võitlusse ülekaalus oleva Vene armeega. Rootsi jalaväelased ründasid tormijooksuga ja murdsid läbi Vene kaitseliinist. Kell seitse õhtul laskis Karl XII trompetimeestel puhuda signaali tule peatamiseks. Esimene mälestussammas oli Rootsi kuningriigi kingitus Narva linnale ja lõvikuju oli koopia Stockholmi kuningalossi ees asunud kujust.

Narva bastionid 14.saj lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. Kaitseehitised moderniseeriti 15-17.saj seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega. Keskaegsed tornid ehitati ümber suurtükitornideks – rondeelideks, rajati võimsad bastionid. Eriti aktiivselt täiustasid linnuse kaitsevõimet rootslased 17.saj. Väljapaistva Rootsi sõjaväeinseneri ja arhitekti Erik Dahlbergi projekti järgi ehitati välja grandioosne prantsuse tüüpi bastionidest koosnev täiustatud kaitseliin. Praeguseks ajaks ei ole Eestis säilinud ühtki teist nii mitmekülgset sõjalis-ajaloolist ehitist.

Külastajatele on välja töötatud marsruut „Bastionide ring“, mille läbimine võtab aega keskmiselt 2-3 tundi. 13 Narva linnus 13.saj lõpus püstitati taanlaste poolt jõe järsule kaldale Narva linnus. Liivi Ordu võimuletulekuga Eestis sai linnus alates 1347.a Ordu esindajate peakorteriks ja ehitati ümber tüüpiliseks "konvendi- hooneks" - nelinurkne võimsate müüridega hoone ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva siseõuega. Tulirelvade areng XIV- XVsaj tõi kaasa vajaduse kaasajastada linnust. Põhjahoovi ehitati platvormid ja vallid kahurite jaoks. Kolmekorruselisele tornile veel kahe lisamisega kasvas tema kõrgus 50 meetrini. Võimas torn sai Liivi sõjas nime Pikk Hermann. Rootsi ajal ehitati läänehoovi Suur kivisaal - Rootsi valitseja residents ja arsenal. Tänapäeval on võimsas linnuse tornis Narva Muuseum.

Avatud: suveaeg 25.05-26.08 E-P kell 10.00-18.00, talveaeg 27.08-24.05 K- P kell 10.00-18.00, E-T kell 10.00-17.00 Aadress: Peterburi mnt 2, Narva. Tel +372 359 9230, e-post: [email protected], koduleht: http://www.narvamuuseum.ee

22. Rootsi vall ehk reduut (ei ole talvel läbitav) Rootsi valliks ehk kantsiks nimetatakse Põhjasõja ajal venelaste poolt rajatud muldkindlustusliini. Sõjaajalooliselt on sedavõrd vana muldkindlustuse säilimine unikaalne ja seni puuduvad sellele silmaga kohe ära tuntavat vastet mujal Euroopas.

1703.a suvel suundusid vene väed taas Eestimaale. 1704.a juunis piirati Narva linnus. Ehkki rootslased võitlesid sel ajal Eestimaast kaugel, rajati Karl XII pealetungi kartusest ulatuslik eelkindlustusliin. 14 Eesti sümbol - Pankrannik

Eesti looduse üheks sümboliseerivaks maastikuks on kindlasti Põhja-Eesti klint ehk rahvakeeli pankrannik. Selle kandi kivid ja maa, mets ja meri, majandus ja asustus, inimesed ja pärimused – kõik on tihedalt seotud klindi astangutega.

Teekond: Narva-Jõesuu – Sinimäe – Sillamäe – Päite – Toila – Valaste – Ontika - Saka Soovituslik liikumisviis on kombineeritult jalgsi ja mootorsõiduk. Optimaalne marsruudi läbimise kestvus on 2 päeva. Vahemaad Narva-Jõesuu – Meriküla 10 km Pühajõe – Toila 7,5 km Meriküla – Udria –Mummassaare 5,6 km Toila – Martsa 5,6 km Mummassaare – Sinimäed – Perjatsi 16 km Martsa – Valaste 8,5 km Perjatsi (oja) – Sillamäe 4 km Valaste – Ontika 3,6 km Sillamäe – Päite 4,7 km Ontika – Saka 9,5 km Päite – Pühajõe 15,3 km Kokku 90,3 km

Temaatilised huvipunktid teekonnal

23. Narva-Jõesuu Kaunis 13km pikkune valge, peene liiva ja sooja mereveega rand meelitas suvitajaid juba 19. sajandist alates. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast Tallinn- Peterburi raudtee avamist 1870.a. Rajati linnatänavad, korrastati veevärk ja tänavavalgustus. Ehitati hulk üürisuvilaid ja pansionaate. Kujunes ainulaadne, puitpitsvillade arhitektuur. 1882.a avati esimene kuursaal ja rajati kaunid pargid. Narva-Jõesuu kui kuurorti teine tõus oli juba 1930ndate lõpus, kui suvitajaid oli ligi 10 000. Nende seas palju Eesti kultuuriinimesi. Rekordiline arv suvitajaid oli aga Narva-Jõesuus nõukogude-perioodi lõpus, näiteks 1986.a oli 37 000 siin suvitajat. Tänasel päeval on Narva-Jõesuu taas kuurortlinnana tõusu teel. Jalutades puiesteedel või rannas, võite nautida kauneid vaateid, kuulata vaikust ja tajuda meretuuli. Võib-olla kõnnite just neid radu mööda, kus kunagi jalutasid kuulsused. 15 24. Meriküla mänd 19.saj 80-90tel aastatel suvitas Narva-Jõesuus üks realistliku maastikumaali rajajatest, Vene maalikunstnik Ivan !i"kin (1832-1898). Siin valmis tal hulk maale, etüüde ja joonistusi. Kuna kunstnik armastanud just selle männi all maalida, on rahvas hakanud mändi ka !i"kini männiks kutsuma. Mändi kutsutakse veel Musumänniks. Rahvapärimuse kohaselt noored, kes selle männi all esimest korda suudlevad, armastavad teineteist igavesti. 25. Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed on kolmest künkast koosnev kõrge seljak. Ahelik on kuni 3km pikkune, 300m laiune ja suhteline kõrgus küünib kuni 50m. Vaivara Sinimäed on kerkinud enam-vähem sealtsamast, kus nad praegu on. Arvatakse, et selle põhjuseks on olnud 2-3km paksuse mandriliustiku surve all tektoonilise rikkevööndi piires voolama hakanud sinisavi. 1944.a toimusid Sinimägedes ohvriterohkeimad ja raskeimad lahingud Eesti ajaloos. Piirkonna sõja-ajaloolisi sündmusi kajastab Sinimägede muuseum.

Avatud: suveaeg 01.06.-30.08. T - L kell 10.00-19.00, P 10.00-16.00; talveaeg 01.09.-30.05. T - L kell 10.00-17.00 Aadress: Roheline 19D, Sinimäe alev. Tel: +372 392 4634, e-post: [email protected], koduleht: www.muuseum.vaivaravald.ee

26. Vaivara ajaloorada Vaivara ajaloorada läbib Põhjasõja ja II ms sündmustega seotud paiku ja tutvustab kohalikku kultuuripärandit. Nii sõja jälgi ja kui mälestusi on siinses maastikus palju. Samuti on maastik ise vahelduv ja huvitava kooslusega. Matkaraja pikkus on 16km. Keskmine läbimise aeg 5-6 h. Rada on võimalik läbida ka lõikudena. Matkaraja kulgemist tähistavad viidad ja valge-sinise-valged ristkülikud puudel. 16 27. Sillamäe Sillamäe linn asub Balti klindil, mida on oskuslikult kasutatud linna arhitektuuris nii peatänava hoonete kui suursuguste treppide ehitamisel. Mere ääres pangapealsel asub stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis linnaväljak ja seda ümbritsev hoonestus. Väljak on kujundatud sellele ajastule kohaselt pidulikuks ansambliks. Väljaku ääres on kultuurihoone, torniga linnavalitsuse hoone ja elumajad. Pangapealselt väljakult laskub alla mere poole lai trepp, millele järgneb pidulik ja lai bulvar. Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed. Haljasalade kujundus jälgib 1950.a iseloomulikku kujunduslaadi. Kultuurikeskuse paleelikkus kajastab ilmekalt stalinismiajastu arusaama kunsti ülevusest.

Sillamäe muuseum Avatud: T-L kell 10.00-18.00. Aadress: Kajaka17A, Sillamäe. Tel +372 397 4200, e-post: [email protected], koduleht: http://www.sillamae-muuseum.ee

28. Päite pank (ilus vaade üleval või retk all mere ääres) Päite pank on üheks muljetavaldavamaks loodusmonumendiks Põhja-Eesti klindil. Esmalt ligi 7km pikkune, kõrge ja värvikirev, merega rinnutsi seisev 40m kõrgune klindiastang, siis kitsuke klindimetsariba ning kõige selle kohal sikk-sakiline karniis. Kõrguses jääb Päite küll Ontikale alla, kuid selle korvab astangu merelähedus. 17 29. Aluoja juga (väike jalutuskäik ja ilusad vaated) Enne Pühajõkke suubumist voolab Mägara oja kitsas püstiste seintega kanjonis ja omapärases treppi meenutavas astmelises sängis, moodustades sel viisil ilusa väikese Aluoja joastiku. Joastik koosneb neljast suuremast ja mõnest väiksemast astangust. Aluoja kohta on säilinud palju rahvapärimusi. Esivanemad austasid ennemuistsetel aegadel Aluoja allikaid, kus arvati peituvat hingestatud olevusi.

30. Pühajõe ürgorg ja Oru park (jalutuskäik) Toilas süüvib klindiplatoosse V-kujuliselt ja ligi 1,5km sügavuselt Toila klindilaht. Klindilahe orus on kambriumi liivakivist terrassi end sisse uuristanud Pühajõgi. See on suudmealal väike, umbes 10 m laiune mägijõele sarnane jõgi, mis kohisedes ning vahutades järsukaldalises orus oma teed otsib. Endise Oru lossi vastas on jõesäng end andekalt avardanud. Läänest ja idast paistavad metsad, põhjas asetseb meri. See kõik kokku on loonud mitmekesise maastiku ja omapärase kliima, mis on oluliselt mõjutanud 19.saj rajatud Oru pargi kujunemist. Veidi üle sajandi on Oru park paljusid põlvkondi rõõmustanud. Põlvkond põlvkonna järel sammub mööda kauneid pargiteid. Oru park on kahtlemata üks Eesti väljapaistvamaid parke oma mitmekesise maastiku, oskusliku kujunduse ning rikkaliku dendrofloora poolest.

31. Martsa-Toila matkarada (retk) Matkarada tutvustab endise kaluriküla Toila elu-olu ja pankranniku klindipealset. Kohati on veel jälgitavad vana kaubatee piirdepostid. Enamuse teest on kaasa viinud varingud ja murrutused. Küla lääneosas asuvad 19.saj lõpul teeservale ehitatud majade vundamendid nüüdseks kõrge panga serval, kujutades nö rippmaju. Raja pikkus: lühike ring 3,2 km, pikk rin 6,5 km. Keskmine läbimise aeg: 2 h. Raja algus ja lõpp: Toila sadam. Läbitav koos giidiga. 18 32. Ontika – Toila klindiplatoo (ilus vaade) Saka-Ontika-Toila klindiplatoo teeb eriliseks ligi 20km ulatuses umbes 50m kõrgune ja üsna sirgjooneliselt kulgev klindiastang. Eesti ilusaima ja kõrgeima astangu on loodusjõud kujundanud aastamiljonite jooksul. Kõrge paeseina igas tükikeses on otsekui muuseumis tardunud aastamiljonite tagune merepõhjaelu. Siia on talletunud ajavahemikus 540-450milj aastat tagasi 90. miljoni aasta jooksul toimunu. Kivististe rikkuse ja hea säilivuse poolest on Põhja-Eesti klindile sedavõrd vanade kivimilasundite seas maailmas raske võrdväärset leida. Klindiastangult avanevad suurepärased vaated merele, astangut ilmestavatele jugadele ja klindimetsale. Pangaalune mets on väga lopsakas ja omapärase ürgse ilmega.

33. Valaste juga (vaade) Valaste on Eesti ja Baltimaade kõrgeim juga. Tema kõrgus (26-32m) on heitlik ja suuresti sõltuv veeseisust. Suurvee aegu uuristab vesi astangu jalamile mitmete meetrite sügavuse kanjoni, mille tagajärjel võib langeva veejoa kõrgus tõusta üle 30m. Kuivematel aastatel täidavad varingud joaaluse ning seeläbi on joa kõrgus kohati kahanenud 26m.

34. Saka klindimõisa matkarada Matkarada saab alguse Saka mõisa juurest, kulgeb piki mere äärt ja klindipealset. Raja pärliks on Kivisilla joastik. Kindlasti tasub uudistada ka kambriumi liivakivi terrassi, sinisavi lademeid, rändrahne rannas ja omapärast klindimetsa, mis on ürgseimaid metsatüüpe Eestis. Lõpetuseks sobib mõnus jalutuskäik Saka mõisapargis. Saka klindimõisa matkarada on 3km pikk ja rahulikult käies ning loodusevõlusid nautides võtab aega keskmiselt 1-2h. 19 Pruuni kulla jälgedes

Kohalik rahvas teadis „põlevat kivi“ juba ammustest aegadest, kuid tööstuslik tootmine käivitus alles 1916.a. Sellest alates on „pruun kuld“ maakonna elu põhjalikult ümber kujundanud. Tänaseks võib kokku lugeda 20 kaevandamiskohta – karjääri ja allmaakaevandust, kus põlevkivi on kaevandatud või kaevandatakse tänaseni.

Marsruut: Jõhvi – Kukruse Polaarmõis – Kukruse alev – Kohtla-Järve linn – Kohtla kaevanduspark – Ojamaa – Viru kaevandus – Tammiku - Jõhvi Soovituslik liikumisviis on jalgratas. Üheks võimaluseks on alustada rattaretke Jõhvist, kuhu saab tulla nii rongi, bussiga kui autoga. Oma auto on võimalik jätta Jõhvi ja sooritada kahepäevane rattaretk. Marsruut on läbitav ka mootorsõidukiga. Vahemaad: Jõhvi – Kukruse Polaarmõis 7 km Kohtla-Nõmme – Kiikla 11 km Kukruse Polaarmõis – Kukruse alev 2 km Kiikla – Viru kaevandus 8 km Kukruse alev – Kohtla-Järve 4 km Viru kaevandus – Tammiku 6,5 km Kohtla-Järve – Kohtla-Nõmme 12 km Tammiku – Jõhvi 4,1 km Kokku: 54, 6 km

Temaatilised huvipunktid teekonnal

35. Kukruse Polaarmõis Põlevkivi kaevandamise ajaloos on kahtlemata suur tähtsus Kukruse majoraatmõisal ja selle omanikul Robert von Tollil (1802–1876). Arvatavasti tuginedes Aleksander #amarini uurimusele, et põlevkivi on sama väärtuslik kui kasepuit - otsustas Toll uut kütteainet proovida. Alguses põletas ta viinaköögi ahjus ja mõisa kaminas põlevkivi, mis oli kaevatud kraavidest (puiduga segamini). Hiljem aga spetsiaalsest karjäärist toodud põlevkivi. Seega võib praegu pidada Robert von Tolli põlevkivikütte esmakasutajaks.

Avatud: suveaeg 01.05.-30.09. T - P kell 10.00-18.00, E ja riigipühadel suletud; talveaeg 01.10.-30.04. T-R kell 10.00-16.00, E-P suletud. Aadress: Mõisa, Kukruse küla 20, Kohtla vald. Tel: +372 336 9812, +372 530 59902, e-post: [email protected], koduleht: http://www.kukrusemois.ee 20 36. Kukruse alev ja Põlevkivimuuseum Kukruse kaevandus kuulub Eesti vanimate allmaakaevanduste hulka. Algelisel viisil hakati põlevkivi siin kaevandama juba 1916.a. Töötati kahes vahetuses, kummaski 6 meest. !ahti kogunenud vesi pumbati välja käsipumbaga, mille „mootoriks“ olid 6 naist. Tõeline kaevandus alustas tööd 1921 ja töötas kuni põlevkivivarude lõppemiseni 1967. Asula esimene elamu ehitati 1921.a. Juba 1933.a lõpuks oli kaevandus ehitanud oma töölistele ja ametnikele 16 elumaja, 2 sauna, 2 pesukööki, haigemaja, ambulantsi ja raamatukogu. 1950.a sai Kukruse alevi õigused.

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum Avatud: T-R: 10.00-18.00, L 10.00-16.00 Giid ainult ettetellimisel! Aadress: Lehe 10a, Kukruse alev, Kohtla-Järve. Tel: +372 332 1350, +372 533 59080, e-post: [email protected], koduleht: www.pkm.ee

37. Kohtla-Järve linn 1916.a juunis kaevandati Järve mõisa lähedal 22 vagunitäit põlevkivi, mis saadeti Peterburi katsetusteks. Tulemused olid positiivsed ja sama aasta novembris alustati põlevkivikarjääri rajamist Pavandu kõrtsi lähedale. 1924.a ehitati Kohtla raudteejaama lähedusse põlevkiviõli tootmise tehas. Selle juurde tekkis töölisasula, mis sai nimeks Kohtla- Järve. 1946.a sai põlevkivi-basseini tähtsaim asula linna staatuse. 1950.a ehitati välja linnasüda, mida läbib purskkaevudega Võidu allee. Allee algas kinomaja „Pobeda“ eest ja lõppes uhke kultuuripaleega. Kultuuripaleest algava linnapargi servas ja vanalinna osas on ilmekad näited 1920-1940 tööstusasundustest: Hädaküla, Siidisuka ja Käva. 21 38. Kohtla Kaevanduspark Kohtla Kaevanduspargi maa-aluses muuseumis saab külastaja näha, kuulda ja tunda osa kaevurite tööst 25m sügavusel ehtsas kaevanduses. Kohtla kaevanduse rajas välisfirma The new Consolidated gold Fields Eesti osakond. 1.04.2001.a Kohtla kaevandus suleti ja muudeti muuseumiks.

Avatud: T-L 10.00-16.00, P-E 11.00-15.00. Aadress: Jaama 1, Kohtla- Nõmme. Tel: +372 332 4017, 372 332 1441, e-post: [email protected], koduleht: www.kaevanduspark.ee

39. Aidu karjäär Aidu karjäär avati 30.09.1974 ja suleti 01.08.2012 aastal. Oma eksisteerimise esimestest päevadest alates on Aidu karjäär olnud uue tehnika ja tehnoloogia katsetamise ning juurutamise baasettevõtteks. Aidus töötasid suurimad ekskavaatorid, mille kõrgus on võrreldav 22 korruselise maja omaga. Aidu karjäär on 38 aastaga varustanud Eestit rohkem kui 90 miljonit tonni põlevkiviga. Pea karjääri algusaastatest algas puistangute metsastamine. Praeguseks on rekultiveeritud on üle 2600 ha maad. Inimtegevuse ja looduse koosmõjule on Aidus tekkinud terve pisijugade kaskaad ja rida pikki tehisveekogusid.

Maasturiretked Aidu karjääris: Adrenaator Grupp OÜ Tel: +372 504 856, www.adrenaator.ee

40. Ojamaa kaevandus Eesti esimene uus kaevandus, mis on rajatud peale taasiseseisvumist. Ojamaa kaevandus kuulub Eesti suurimale keemiatööstusettevõttele Viru Keemia Grupile. Kaevandust ja tootmisterritooriumi ühendab omavahel ainulaadne maapealne kaetud konveier. VKG toodab põlevkivist põlevkiviõli ja muid peenkemikaale, mida kasutatakse parfümeerias, farmaatsias, kosmeetikas, masina- ja rehvitööstuses. Peale selle valmib põlevkivist ka liimide, vaikude ja muude ehituskeemiatoodete tooraine. 22 41. Viru kaevandus Viru kaevanduse anti ametlikult käiku 13.01.1965.a. Põlevkivi kaevandamine lõpetati siin 2013.a. Lõpetamise ajaks sai kokku kaevandatud 78 miljonit tonni kaubapõlevkivi. Viru kaevandusväljal on idapool põhiliselt künklik moreenmaastik ja läänepool laialdane soostunud madalik – Kalina soo. Kalina järv on üks väheseid loodulikke järvi maakonnas, mille alt on maa kaevandatud.

42. Tammiku aherainemägi ja kaitsealused Tammiku hiietammed Eestis ei olegi mujal sellist hiiepaika, kus vanad pühapuud ja tänapäevane tööstusmaastik nii dramaatiliselt omavahel põimuksid. Pärimuste järgi asunud Tammiku ja Pauliku vahel Tammiku hiis, mis ulatunud Kahula karjalaudast endise Tammiku mõisani. Tänapäeval märgivad hiie asukohta vaid üksikud otse kaevanduse aherainemägede jalamil allesjäänud põlistammed. Tammiku kaevandust hakati rajama 1946.a. Kaevanduse tööeaks oli esialgu kavandatud 32a. Tegelikult lõpetati põlevkivi kaevandamine Tammikus 1999.a aprillis.

43. Jõhvi park Iseloomulikult antud piirkonnale on ka Jõhvi endist mõisaparki mõjutanud põlevkivi kaevandamine. 1949.a avatud ja 1973.a suletud kaevandus nr. 2 on oluliselt mõjutanud pargi veere!iimi. Selle tagajärjel on pargi tagaosas olnud kraavid ja tiigid jäänud veeta. Park rajati tõenäoliselt 18.-19.saj, mõisaparkide rajamiste perioodil. Uhkeim osa asus praeguse laululava lähedal, kus oli kolm tiiki, paviljon ja kaarsillad. Mõisapark kujundati 1950.a ümber linnapargiks. Praeguseks on kompaktse roheala pindala ca 35 ha. Jõhvi linnapark koosneb kahest erinevailmelisest osast: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud kunagise Jewe mõisa park ja lõunapoolne osa on looduslikult uuenenud puudega ala. 23 Info

Jõhvi Turismiinfokeskus. Rakvere 13a, Jõhvi; +372 337 0568; [email protected] Narva Külastuskeskus. Peetri plats 3, Narva; +372 359 9137; [email protected], tourism.narva.ee

Giidid Anneli Bobrov (eesti, vene) +372 5342 5673, [email protected] Anne-Ly Fer%el (eesti, inglise) +372 5097 242, [email protected] Gradislava Ju%manova (vene, inglise) +372 5800 7993, [email protected] Enn Käiss (eesti) +372 5076 944, [email protected] Ingrid Kuligina (eesti) +372 5141 692, [email protected] Ivika Maidre (eesti, inglise) +372 5647 4552, [email protected] Kaja Toikka (eesti, soome) +372 5646 7137, [email protected] Katrin Leon (eesti, vene) +372 5362 4997, [email protected] Nikolai Pavlenko (vene) +372 5101 837, [email protected] Sander Kibin (eesti, vene) +372 5022 442, [email protected]

Hädaabinumbrid Politsei 110 Kiirabi, päästeamet 112 Tehniline abi maanteedel 1888

24 Marsruutidele jäävad ööbimiskohad

(sulgudes on toodud majutuskohtade arv) Aseri, Purtse, Aa piirkond: Kõrtsialuse Külalistemaja (16+3). Kõrtsialuse küla, Aseri vald; ! +372 5340 3296; www.kortsialuse.ee Lüganuse puhkemaja (6-10). Lüganuse tee 23, Lüganuse alevik, ! Lüganuse vald; +372 53 637 423 Ontika, Toila piirkond: Saka Mõisa hotell ja Saka Mõisahäärber (65+24). Saka küla, Kohtla ! vald; +372 336 4900, +372 336 4906; www.saka.ee Valaste puhkelaager - puhkemaja, telkimine (10+15). Valaste küla, ! Kohtla vald; +372 332 8200, +372 5391 2120; www.valaste.ee Toila SPA hotell: (270). Ranna 12, Toila alevik, Toila vald; ! +372 334 2900, +372 33 42 909; www.toilaspa.ee ! Ontika Boutique B&B (24). Ontika küla, Kohtla vald; +372 336 616 005, +372 530 92755; www.ontikamanorhouse.com ! Kämping Männisalu (majakesed, telkimine, karavan) (85+50+40). Pikk 12, Toila alevik, Toila vald; +372 334 2900, +372 334 2909; www.toilaspa.ee Villa Meretare külalistemaja (19). Pikk 2, Toila alevik, Toila vald; ! +372 5345 1181, +372 336 9933; www.villameretare.com Lea Kodumajutus (7). Oru 6, Toila alevik, Toila vald; +372 5342 8705; ! www.puhkatoilas.ee Toila Apartment (2). Merepuiestee 6b-8, Toila alevik, Toila vald; ! +372 53 941 582 Toila Puhkemajad (7+5). Pikk 24, Toila alevik, Toila vald; ! +372 501 4302; www.hot.ee/toilapuhkemajad Motovilla Puhkemaja (34). Pühajõe küla, Toila vald; +372 5302 2058; ! www.motovilla.ee ! Vahtramäe puhkemaja (10). Lossiplatsi 3, Pühajõe küla, Toila vald; +372 524 7654 Pühajõe puhkemaja ja puhkeküla (14+20). Pühajõe küla, Toila vald; ! +372 516 1514, +372 522 5906; www.hot.ee/pyhajoe Alujoa Puhkekeskus (35). Pühajõe küla, Toila vald; +372 511 0853, ! +372 58190994; www.alujoa.eu Tia Bed & Breakfast (6-8). Voka küla, Toil vald; +372 339 8241, ! +372 529 2729 Sillamäe, Vaivara piirkond: Laagna hotell (60). Laagna küla, Vaivara vald; +372 392 5900; ! www.laagna.ee Krunk Hotell (37). Kesk 23, Sillamäe linn; +372 392 9030; ! www.krunk.ee Orava talu (12). Sõtke küla, Vaivara vald; +372 504 5485 25 ! Perjatsi kodumajutus: (27). Perjatsi küla, Vaivara vald; ! +372 564 2173, +372 510 4799 Vana Olgina Mõisa puhkemaja (6-12). Olgina 1, Vaivara vald; ! +372 505 4598; www.olgina-mois.ee Narva, Narva-Jõesuu piirkond: Hotell Inger (160). Puskini 28, Narva linn; +372 688 1100; ! www.inger.ee Hotell Narva (87). Puskini 6, Narva linn; +372 359 9600; ! www.narvahotell.ee Hotell King (45). Lavretsovi 9, Narva linn; +372 357 2404; ! www.hotelking.ee Central hotell (40). Lavrentsovi 5, Narva linn; +372 359 1333; ! www.hot.ee/centralhotel Elektra külalistemaja (12). Kerese 11, Narva linn; +372 716 6651; ! http://elektra.nev.ee/ Külalistemaja Europe (10). III Roheline 8, Narva linn; +372 359 9470, ! +372 553 8256; www.europe.ee Hostel Starmaks (17). Kreenholmi 40, Narva linn; +372 356 2056 ! Meresuu SPA & Hotel (250). Aia 48a, Narva-Jõesuu; +372 357 9600, ! +372 357 9630; www.meresuu.ee Narva-Jõesuu SPA hotell (142). Aia 3, Narva-Jõesuu; +372 359 9521, ! +372 53 447 779; www.narvajoesuu.ee Hotell YES (47). Vabaduse 30, Narva-Jõesuu; +372 356 6740; ! www.hotelyes.ee Pansionaat Valentina (külalistemaja ja kämping) (16+6). Aia 49, ! Narva-Jõesuu; +372 357 7468, +372 502 9818; www.pansionaatvalentina.com Külalistemaja Veagles (20). Mäe 16A, Narva-Jõesuu; +372 357 7764, ! +372 5820 9687; www.veagles.ee Liivarand Külalistemaja (100). Koidula 21, Narva-Jõesuu; ! +372 357 7391, +372 357 7439; www.liivarand.ee Külalistemaja Algus (56) Rahu 7; Narva-Jõesuu; +372 357 7192, ! +372 5340 0686; www.algushotel.ee Hostel Laine (25). Aia 7/9, Narva-Jõesuu; +372 357 7246 ! Kodumajutus Anna (5). Nurme 58, Narva-Jõesuu; +372 357 3083, ! +372 506 3722 Kodumajutus Baenar (6). Raja 6G, Narva-Jõesuu; +372 5354 0818, ! +372 5596 3944; www.balticlodge.com Kodumajutus Galeana (4). Karja 11A, Narva-Jõesuu; +372 510 0328, ! +372 5663 7056 Kodumajutus Arkadia (8). Linda 15A, Narva-Jõesuu; +372 501 6816 ! Puhkemaja Holidays In (6). Metsa 10, Narva-Jõesuu; +372 510 5448 26 ! Külaliskorter Ekavid (6). Sepa 14-9, Narva-Jõesuu; +372 357 8265; ! www.ekavid.ee Puhkemaja Raktaris (6). Mäe 33, Narva-Jõesuu; +372 357 7576, ! +372 5646 2552; www.raktaris.ee Puhkemaja Liivakell (40). L.Koidula 19c, Narva-Jõesuu; ! +372 5326 4719; www.liivakell.ee Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme piirkond: Hotell Alex (20). Kalevi 3, Kohtla-Järve linn; +372 339 6230; ! www.alex.ee ! Külalistemaja Ratsõbor (12). Tuuslari 13, Kohtla-Järve linn; +372 337 5123 Kohtla-Nõmme hostel (32). Jaama 1, Kohtla-Nõmme alev, Kohtla- ! Nõmme vald; +372 33 21 441; www.kaevanduspark.ee Jõhvi, Kukruse piirkond: Wironia hotell (41). Rakvere 7, Jõhvi linn; +372 336 4200; ! www.wironia.ee Hotell Pääsuke (21). Põllu 10, Jõhvi linn; +372 337 0190 ! Hostel Nele (56). Kaare 11, Jõhvi linn; +372 33 61 001 ! Naerunaba Kodumajutus (6). Soo 50, Jõhvi linn; +372 5200951 ! Illuka, Mäetaguse piirkond: Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus (40). Vasavere küla, Illuka vald; ! +372 52 83 239; www.alutaguse.com Kuremäe hostel (12). Kuremäe küla, Illuka vald; +372 339 2130, ! +372 525 0896; www.copsmax.ee Mäetaguse Mõisahotell ! Meintack (48). Mäetaguse alevik, Mäetaguse vald; +372 333 1150, +372 530 35436; www.moisahotell.ee

27 Marsruutidele jäävad toitlustuskohad

(sulgudes on toodud majutuskohtade arv) Aseri, Purtse, Aa piirkond: Jäägri Grill (45). Kõrtsialuse küla, Aseri vald; +372 51 566; ! www.kortsialuse.ee Purtse linnus (60). Purtse küla, Lüganuse vald; +372 5092 488; ! www.purtsekindlus.ee Baar Argo Purtse küla, Lüganuse vald; +372 5591 4001 ! Ontika, Toila piirkond: Saka Mõisa restoran (70+15). Saka küla, Kohtla vald; +371 336 4914; ! www.saka.ee Valaste kohvik (26+30). Valaste küla, Kohtla vald; +372 332 8200; ! www.valaste.ee Restoran Fregatt (45). Pikk 18, Toila alevik, Toila vald; ! +372 3369 647, +372 5097 829 Restoran Mio Mare (120). Ranna 12, Toila alevik, Toila vald; ! +372 334 2915; www.toilaspa.ee Sadamakõrts (60). Toila sadam, Toila alevik, Toila vald; ! +372 336 9619; avatud suvel Trahter Mõisa Ait (80). Pargi 22, Voka küla, Toila vald; ! +372 5661 5300; www.voka.ee Sillamäe, Vaivara piirkond: Restoran, grillbaar Krunk (50+40). Kesk 23, Sillamäe linn; ! +372 392 9030; www.krunk.ee Kohvik Randevuu (40). Kesk 26A, Sillamäe linn; +372 392 4546 ! Peetri Pizza (15). Viru pst 35, Sillamäe linn; +372 392 4199 ! Sadama Grill. Kesk 4, Sillamäe linn; +372 397 259 ! Cafe Marilyn. Viru pst 2, Sillamäe linn; +372 689 8339; ! www.cinema.ee Hotell laagna restoran (40). Laagna küla, Vaivara vald; ! +372 392 5900; www.laagna.ee Narva, Narva-Jõesuu piirkond: Restoran King (110). Lavretsovi 9; Narva linn; +372 359 2075; ! www.hotelking.ee Restoran Castell (120). Peterburi mnt 2, Narva linn; +372 359 9257; ! www.castell.ee Geneva Jazz Cafe (40). Võidu 2, Narva linn; +372 359 9423; ! www.geneva.ee Restoran Narva (50). Pu kini 6, Narva linn; +372 359 9600; ! " www.narvahotell.ee Restoran Salvadore (115). Pu kini 28, Narva linn; +372 688 1105; ! " www.inger.ee Restoran Old Trafford (60). Peetri plats 1, narva linn; +372 336 005 28 ! Restoran VIS-a-VIS (16). Pu kini 28, Narva linn; +372 688 1105; ! " www.inger.ee Kohvik Aleksander (30). Pu kini 13, Narva linn; +372 357 3150 ! " Kohvik Europe (48). III Roheline 8, Narva linn; +372 359 947 ! Kohvik-restoran Viva (35). Pu kini 12, Narva linn; +372 5687 0187 ! " German Pub (45). Pu kini 10, Narva linn; +372 359 1548; ! " www.germanpub.ee Pubi OK Modern (30). Pu kini 12, Narva linn; +372 356 0207 ! " Pubi Vana Mölder (96). Pu kini 4a, Narva linn; +372 359 2880 ! " Narva Kutseõppekeskuse restoran ja söökla (40+50). Kreenholmi 45, ! Narva linn; +372 356 1777 Restoran 100% China (70). Tallinna mnt 6b, Narva linn; ! +372 357 5099; www.china24.ee Baar Ro-Ro (50). Jõe 3, Narva linn; +372 357 5141 ! Pubi Gulliver (45). Lavretsovi 7, Narva linn; +372 356 0007 ! Sushi baar Crisis (40). Tallinna mnt 19c, Narva linn; +372 5551 4498 ! Restoran Petchki-Lavotchki (50). FAMA Keskus, Tallinna mnt 19c, ! Narva linn; +372 5692 8888; www.geneva.ee Chocolaterie Parisienne (40). FAMA Keskus, Tallinna mnt 19c, Narva ! linn; +372 357 9333 New York Cafe (44). Astri Keskus, Tallinna mnt 41, Narva linn; ! +372 356 7423 Astri buffet (146). Astri Keskus, Tallinna mnt 41, Narva linn; ! +372 356 7421 Centrum bistroo (60). Tallinna mnt 47, Narva linn; +372 5362 4949 ! Restoran Club Avenue (70). Rakvere 71, Narva linn; +372 356 0061 ! Pappa Pizza (40). Kerese 3, Narva linn; +372 355 0665; ! www.pappapizza.ee Peetri Pizza (40). Kreenholmi 50, Narva linn; +372 356 4030 ! Kohvik Gloria (35). Sepa 4, Narva linn; +372 356 0312 ! Restoran Meloodia (150). Meresuu SPA, Aia 48a, Narva-Jõesuu; ! +372 357 9600; www.meresuu.ee Sinine baar Narva-Jõesuu SPA, Aia 3, Narva-Jõesuu; +372 359 0588; ! www.narvajoesuu.ee Restoran Al Mare (49). Vabaduse 30, Narva-Jõesuu; +372 356 6749; ! www.hostelyes.ee Kohvi Lemmik (28). Vabaduse 29; Narva-Jõesuu; +372 357 7307; ! www.kohviklemmik.ee Barracuda kohvik Pargi 1a, Narva-Jõesuu; +372 357 5101 ! Kohvik-baar Veagles. Mäe 26a, Narva-Jõesuu; +372 357 7764 ! Meretare kohvik. Supluse 1, Narva-Jõesuu; +372 553 6222 ! 29 Jõhvi, Kukruse piirkond: Restoran Wironia (58). Rakvere 7, Jõhvi linn; +372 51 3754 ! Restoran Aroma (60). Rakvere 19, Jõhvi linn; +372 332 0204; ! www.aromajohvi.ee Restora Nostalgie+Silk (40). Sompa 1a, Jõhvi linn; +372 337 7905 ! Kohvik Mozart (50). Jõhvi Kontserdimaja, Pargi 40, Jõhvi linn; ! +372; 334 2040; www.kohvikmozart.ee Linnaisa kohvik (30). Tartu mnt 2, Jõhvi linn; +372 335 6996 ! Trahter Mimino Lääne 1b, Jõhvi linn; +372 337 5750; ! http://www.mimino.ee/et Wironia Pubi&Steak House (100). Rakvere 7, Jõhvi linn; ! +372 336 4202; www.wironia.ee Pubi Kompromiss (60). Keskväljak 8, Jõhvi linn; +372 334 0094 ! Vanameistri Pubi (90). Rahu 15a, Jõhvi linn; +372 5557 7756, ! +372 5850 4525; http://www.vanameistripubi.ee/ Peetri Pizza (23). Keskväljaku 4, Jõhvi linn; +372 334 4918 ! Antalya Kebab Keskväljak 4, Jõhvi linn; + 372 335 7157 ! CitiCafe bistroo (40). Keskväljaku 4, Jõhvi linn; +372 337 0452 ! Grill-Bistroo (40). Kaspari Keskus, Narva mnt 143, Jõhvi linn; ! +372 336 4202 Trahter Valge Hobu (140). Edise küla 16, Jõhvi vald; +372 337 0522; ! www.valgehobu.ee Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme piirkond: Kohvik Malahat. Keskallee 5, Kohtla-Järve linn; +372 334 9005 ! Taverna A ot (50). Järveküla tee 62, Kohtla-Järve linn; +372 334 5463 ! ! Aleksandri pubi (100). Kalevi 3, Kohtla-Järve linn; +372 339 6230 ! Baar Rokki (27). Tln-Narva mnt 155 km, Järve küla, Kohtla vald; ! +372 337 5605 Hesburger. Järveküla tee 50, Kohtla-Järve linn; + 372 660 1144 ! PIT Rurger. Järveküla tee 79A, Kohtla-Järve linn; +372 334 0077 ! Kohtla Kaevanduspargi allmaarestoran ja kohvik (60+20). Jaama 1, ! Kohtla-Nõmme alev, Kohtla-Nõmme vald; +372 332 4017; www.kaevanduspark.ee Illuka, Mäetaguse piirkond: Alutaguse Puhke- ja Spordikompleksi Kohvik (60). Vasavere küla, ! Illuka vald, +372 5343 3718; www.alutaguse.ee Kuremäe Apteegi kohvik (50+80). Kuremäe küla, Illuka vald; ! +372 339 2130; www.copsmax.ee Kuremäe kohvik. Kuremäe küla, Illuka vald; +372 5348 3208 ! Illuka Mõisa köök. Illuka küla, Illuka vald, +372 517 0922 ! Mäetaguse mõisa Tõllakuuri restoran (60). Mäetaguse küla, ! Mäetaguse vald; +372 333 1150, +372 5303 5436; www.moisahotell.ee 30 “Mõisad, pargid, kirikud” “Karl XII teekond Ida-Virumaal” “Eesti loodussümbol – Pankrannik “Pruuni kulla jälgedes” Avasta kirderannik

Välja antud: september, 2013 Avasta kirderannik

Välja antud: september, 2013