EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond Hüdrogeoloogia osakond Ain Põldvere litsents KMH0108 SOPIMETSA LUBJAKIVIMAARDLA SOPIMETSA II LUBJAKIVIKARJÄÄRI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE OÜ Eesti Geoloogiakeskus direktor Vello Klein Tartu 2009 SISUKORD 1. Kokkuvõte…………………………………………………………………… 4 2. Sissejuhatus…………………………………………………………………. 8 2.1. Andmed keskkonnamõju hindamise objekti kohta, kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud ..……………………………………. 8 2.2. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised ..……………….……... 8 2.3. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine 10 2.4. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest……………………… 11 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ………………………………..…………. 11 3.1 Sopimetsa lubjakivimaardlal kavandatava Sopimetsa II lubjakivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus……………………… 11 3.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur………………………………. 11 3.1.2. Ümbruskonna vesivarustus, vee kvaliteet…………………….. 12 3.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned………………… 14 3.2.1. Pinnakate……………………………………………………… 14 3.2.2. Aluspõhi……………………………………………………….. 14 3.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus……………………………………… 14 3.3. Maavara (kasulik kiht)………………………………………………… 15 3.4. Looduskaitsealad ja rohevõrgustik……………………………………. 16 4. Kavandatava kaevandamise ja selle võimalike alternatiivide kirjeldus ning võrdlus……………………………………………………………..….. 16 4.1. Kattekihi eemaldamine ja dolokivi kaevandamiseks ettevalmistamine.. 16 4.2. Karbonaatkivimite (dolo- ja lubjakivi) kaevandamine………………… 16 4.3. Lõhkamine ja selle alternatiivid……………………………….………. 17 4.3.1. Mäetööde põhiprotsess………………………………………... 17 4.3.2. Dolokivi kobestamise alternatiivide võrdlus………………….. 17 4.3.3. Maardlate ja tootmisalade võrdlus……………………………. 21 4.4. Mäemassi purustamine, saadava toote ladustamine ja laadimine, transport……………………………………………………………….. 23 4.5. 0-alternatiivi kirjeldus…………………………………………………. 23 5. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju…………………………. 23 5.1. Hinnang välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsioonidele ja heitekogustele ning lõhketööde ohumaale, leevendavad meetmed mõjutatavas keskkonnas…………………………………………………………………….. 24 5.1.1. Hinnang välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsioonidele ja heitekogustele ning lõhketööde ohumaale………………………………….. 24 5.1.2. Leevendavad meetmed mõjutatavas keskkonnas………………… 28 5.2. Hinnang kaevandamise mõju kohta pinna-, pinnase- ja põhjaveele, karjääri mõjupiirkonda jäävate tarbijate veevarustuse tagamine, meetmed veetaseme muutuste jälgimiseks ja vee kvaliteedi kontrolliks, leevendavad meetmed veetaseme alanemise vähendamiseks……………………………….. 29 5.2.1. Hinnang kaevandamise mõju kohta pinna-, pinnase- ja põhjaveele 29 5.2.2. Karjääri mõjupiirkonda jäävate tarbijate veevarustuse tagamine, 32 meetmed veetaseme muutuste jälgimiseks ja vee kvaliteedi kontrolliks………. 5.2.3. Leevendavad meetmed veetaseme alanemise vähendamiseks…… 33 5.3. Hinnang karjäärist väljapumbatava vee saastetaseme kohta, meetmed vee kvaliteedi kontrolliks……………………………………………………… 33 5.3.1. Hinnang karjäärist väljapumbatava vee saastetaseme kohta…….. 33 5.3.2. Meetmed vee kvaliteedi kontrolliks……………………………… 35 5.4. Hinnang vee reostamisele lõhkamisel…………………………………. 35 5.5. Hinnang kaevandamise mõjust maastikule……………………………. 35 5.6. Hinnang kaevandamise mõjust taimestikule ja loomastikule…………. 36 5.7. Hinnang kaevandamise ja killustiku tootmise jäätmetele……………… 36 5.8. Hinnang mürale karjääris ja väljaveoteedel, liikluskoormuse kasvule, meetmed mõjude vähendamiseks……………………………………………… 36 5.9. Hinnang lõhketöödega kaasnevale vibratsioonile (maavõngetele) ning õhulööklaine prognoos………………………………………………………… 38 5.10. Hinnang kaevandamisega kaasnevale radooni ohule………………… 42 5.11. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang………………………………………………………………………… 42 5.12. Hinnang kaevandamise mõjust naaberkinnistute väärtusele…………. 43 5.13. Hinnang kaevandatava ala korrastamisvõimalustele…………………. 43 6. Loodusressursid..…………………………………………………………… 43 7. Kavandatava tegevuse keskkonnamõjude kontroll, meetmed oluliste keskkonnamõjude kõrvaldamiseks……………………………………………. 43 8. Üldsuse suhtumine kavandatavasse tegevusse……………………………… 46 9. Hindamistulemuste lühikokkuvõte…………………………………………. 46 Kasutatud materjalid………………………………………………………….. 47 Tekstilisad 1. Sopimetsa II lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotlus…………………… 49 2. Sopimetsa II lubjakivikarjäärist karbonaatkivimite kaevandamise 51 keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll……………... 3. Sopimetsa lubjakivimaardlas Sopimetsa II lubjakivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise programm……... 52 4. Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja kiri nr 33-11-3/18496-29 Sopimetsa lubjakivimaardlas Sopimetsa II lubjakivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine…………………………………………………………………... 57 5. Sopimetsa KMH käigus mõõdetud salv- ja puurkaevud……………………. 59 6. Mõõdetud kaevude vee omadused…………………………………………... 60 7. Tartu Tervisekaitsetalituse Mõõtmisgrupi müra mõõtmine (ekspert Ilmar Orav)…………………………………………………………………………… 61 8. Moreen OÜ Sopimetsa II lubjakivikarjääri seirekava 73 Graafiline lisa 1 Sopimetsa II lubjakivikarjääri keskkonnamõjude hindamine. Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:10 000 4 1. KOKKUVÕTE Tegevuse arendajaks on Moreen OÜ, kes taotleb kaevandamise luba Jõgevamaal, Pajusi vallas paikneva Sopimetsa lubjakivimaardla Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Taotletava Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 31,20 ha. Mäeeraldis asub Virumetsa (57301:001:0105), Viru (57301:001:0072) ja Kaasiku (57301:001:0028) maaüksuste piires. Kaevandatava ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 1638 tuh. m 3 ja ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 2527 tuh. m 3. Kaevandatavast kihist jääb 86% veetasemest madalamale. Moreen OÜ kavatseb Sopimetsa II lubjakivikarjäärist toota kõrgekvaliteedilist ehituskillustikku, mida kasutada nii ehitustöödel kui ka teede ehitusel Kesk- ja Lõuna-Eestis. Karjääri tööajaks planeeritakse kolmkümmend aastat ja maksimaalseks kaevandatavaks aastaseks mahuks 150 tuh. m 3 karbonaatkivimeid (lubja- ja dolokivi). Karbonaatkivimite kobestamiseks kavatsetakse kasutada lõhkamist ja piirkondades, kus lõhkamine ohustab lähiala elanikke ning hooneid, hüdrovasaraga raimamist. Veealuse kivimi väljamiseks kavatsetakse alandada veetaset ning väljapumbatud ja selginenud vett suunata magistraalkraavi kaudu Põltsamaa jõkke. Kavandatava tegevusega kaasnevateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on müra ja tolm, maapinna vibratsioon (maavõnked), mõju põhjaveele, mõju maastikule, mõju ümbruskonnas elavate inimeste elukvaliteedile, ehitistele. Keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Jõgevamaa keskkonnateenistuse poolt 07. 04. 2008. a. juhataja korraldusega nr 33-1-1/864. Algatamise aluseks oli Moreen OÜ kaevandamise loa taotlus Sopimetsa II lubjakivikarjääris. Keskkonnamõju hindamise aluseks oli programm, mis on heaks kiidetud Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja korraldusega. Taotletava Sopimetsa II lubjakivikarjääri kasutuselevõtuga kaasneda võivate keskkonnamõjude hindamisel oli abiks lähikonnas sarnastes oludes töötav Sopimetsa dolokivikarjääri kogemus mõjutatava keskkonna ulatusest ja senise kaevandamisega kaasnenud keskkonnamõjudest. Selleks, et prognoosida müra taset kavandatava karjääri ümbruses, tehti müramõõtmisi juba olemasolevas karjääris olukorras, kus töötas kogu karjääri tehnika. Kuna tegutsevas dolokivikarjääris toimub vee väljapumpamine (mida kavandatakse ka taotletavas karjääris), siis andmed veetaseme alanemise kohta lähiümbruse kaevudes andsid võimaluse võrrelda hüdrogeoloogiliste uuringute käigus saadud arvutuslikke alandusi tegelikuga. Vee alanemise taseme, alanduslehtri ulatuse ja väljapumbatava vee koguste hindamisel võeti aluseks olemasoleva ja taotletava karjääri koosmõju, kusjuures arvutustesse võeti ka kahe karjääri vahele jääv ca 10 ha suurune ala. 5 Olulisemad keskkonnamõjud, nende leevendamisevõimalused, seire. Maapinna vibratsioon (maavõnked). Esimestel lõhkamistel tuleb mõõta võnkekiirust ca 200 m kaugusel lõhkekohast, et prognoosida võnkekiirust olukorras, kui lõhketööd toimuvad Virutoa ja Ööbikutoa elamumaa (hoonete) lähikonnas ja seega juba eelnevalt kavandada meetmed (laengu vähendamine) vastavate olukordade jaoks. Enne lõhketööde alustamist tuleb läbi viia karjääri mõjupiirkonda jäävate hoonete passistamine, mis loob aluse hoonetele kaevandamisega põhjustatud võimalike kahjustuste väljaselgitamiseks ning arendaja poolt likvideerimiseks ja kompenseerimiseks. Lõhkamise täpsest ajakavast peab kaevandaja teavitama elanikkonda karjääri piirist 600 m raadiuses võimalikult varakult ja viisil, et on tagatud iga eeldatavalt mõjutatud isikul selle informatsiooni kättesaamine. Lubatust suuremate maavõngete korral, mis võivad ohustada hoonete konstruktsiooni ja inimesi, muudetakse lõhketööde passi – vähendatakse lõhkelaengute suurust määral, mis tagab lõhkamise ohutuse hoonetele ja neis elavatele inimestele. Juhul kui seda pole võimalik teha, asendatakse lõhkamine raimamisega või kaljumassi kobestustööd mõjutataval alal lõpetatakse seniks, kuni olukord mõjutatava objekti (elamumaa, hooned, inimesed) suhtes pole muutunud. Olukord võib muutuda, kui arendaja ja maaomanike vahel on saavutatud kokkulepe hoonete lammutamiseks ja maa sihtotstarbe muutmiseks. Tehnoloogiline müra. Kavandatava karjääri lähikonnas asuvas Luige Kivi OÜ Sopimetsa dolokivikarjääris on Moreen OÜ tellimusel teinud müra mõõtmisi Tartu Tervisekaitsetalituse ekspert Ilmar Orav. Müra mõõdeti 29. oktoobril 2008.