DOCSLIB.ORG

Kaevandamise Jääkmaterjalide Kasutusvõimaluste Uuring Mai 2014

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaevandamise Jääkmaterjalide Kasutusvõimaluste Uuring Mai 2014 Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring Mai 2014 Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Tallinn 2014 Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring Toetaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A, 10117 Tallinn Teostaja: Tallinna Tehnikakõrgkool Aadress: Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn Telefon: 666 4500 Projekti vastutav spetsialist: Sven Sillamäe Projekti meeskond: Sven Sillamäe Prof. Rein Einasto (geoloogiline ülevaade) Aat Sarv (geoloogiline ülevaade, karjäärid ja mahud) Karel Saar (karjääriseadmed) Margus Vaino (katsed TTK teekonstruktsioonide laboris) Täname projekti elluviimisega seotuid: Marikai Karilaid (BDA Consulting OÜ), Annika Taukul (BDA Consulting OÜ), Anne Kraav (TTK), Tarmo Sildeberg (TTK), Rene Pruunsild (TTK), Karin Lellep (TTK), Peeter Talviste (iPT Projektijuhtimine), Kalle Kirsimäe (Tartu Ülikool), Silver Siht (AS Teede Tehnokeskus), Uile Lemberg (Eesti Keskkonnauuringute Keskus), Raul Oja (Ice Concept OÜ), Üle AS (Anti Kasuk), ViaCon Eesti AS, prof. Leena Korkiala-Tanttu (Aalto University), Henry Gustavsson (Aalto University), Matti Lojander (Aalto University). TTK tudengid Raimo Kivi, Artjom Melnikov, Romm Jakovlev, Ken Raima, Karli Ots. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1 PAEKARJÄÄRID JA EHITUSKILLUSTIKU TOOTMINE EESTIS, GEOLOOGILINE ÜLEVAADE ............................................................................................................................... 6 1. 2 Teedeehituslike maavarade kaevandamine ja ruumiline paiknemine Eesti regioonides ..... 9 1.3 Metoodika ...................................................................................................................... 19 1.3.1 Käsitlusviisi põhjendus .......................................................................................... 19 1.3.2 Valim (projektis käsitletud karjäärid) ..................................................................... 20 1.3.3 Kogutud materjal, välitööd .................................................................................... 23 1.4 Tulemused ...................................................................................................................... 25 1.4.1 Eesti geoloogilisest ehitusest tulenev ehituskivi kvalitatiivne jaotumus regiooniti25 1.4.2 Karjääride stratigraafiline asend (geoloogilise vanuse alusel) .............................. 27 1.4.3 Jäätmemajanduse potentsiaal jäätmelubade alusel ................................................ 30 1.4.4 Paekivisõelmete ligikaudsed mahud karjäärides ................................................... 33 2 OLEMASOLEVATE UURINGUTE ÜLEVAADE PAEKIVISÕELMETE KASUTUSVÕIMALUSTEST ................................................................................................. 37 3 PAEKIVISÕELMETE KASUTAMINE MINEVIKUS ........................................................ 43 4 PAEKIVISÕELMETE LABORATOORSED UURINGUD ................................................. 51 4.1 Mineroloogiline koostis ................................................................................................. 51 4.2 Sõelmete laboratoorsed katsetulemused ........................................................................ 56 4.2.1 Külmakerkekatse ................................................................................................... 73 4.3 Katsetus Tallinna Tehnikakõrgkooli teekonstruktsioonide laboratooriumis.................. 74 5 PÕLEVKIVIAHERAINE JA MUUD KARJÄÄRIMATERJALID ..................................... 78 6 KARJÄÄRIMATERJALIDE PESUSEADMED JA PESEMINE ........................................ 83 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 92 LISA 1 Karjääride nimistu ....................................................................................................... 95 L1.1 Analema....................................................................................................................... 95 L1.3 Harku ......................................................................................................................... 101 3 L1.4 Kurevere .................................................................................................................... 105 L1.5 Kogula ....................................................................................................................... 109 L1.6 Marinova ................................................................................................................... 114 L1.7 Reinu ......................................................................................................................... 116 L1.8 Rõstla......................................................................................................................... 120 L1.9 Tarva .......................................................................................................................... 123 L1.10 Ubja ......................................................................................................................... 128 L1.11 Väo .......................................................................................................................... 130 LISA 2 Paekivikarjäärid Eestis, nende aktiivne tarbevaru ja viie aasta kekmised tootmismahud ......................................................................................................................... 134 LISA 3 Paekivisõelmetega sooritatud katsed Tallinna Tehnikakõrgkooli teekonstruktsioonide laboratooriumis ....................................................................................................................... 136 4 SISSEJUHATUS Projekti „Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring“ eesmärk oli leida võimalusi uuritavate materjalide enamaks kasutamiseks peamiselt materjalimahukas teedeehituses. Ei ole mõistlik avada uusi karjääre, kui vanades on üle rohkelt materjali, kuid mille kasutamist on takistanud ebakindlus nende pikaajalise käitumise suhtes. Peamiselt on sellisteks materjalideks paekivikillustiku tootmisest üle jäävad sõelmed, põlevkivi kaevandamisest tekkiv aheraine ja vähesel määral ka kruusakarjäärides olevad savised materjalid. Projektiga on püütud hinnata taoliste materjalide hulka ja paiknemist Eestis, määrata nende omadusi ja leida viise nende kasutamiseks teedeehituses nii, et ei peaks tegema mööndusi ehitise pikaajalises vastupidavuses. Uuringu põhifookus oli suunatud paekivisõelmetele. On antud põhjalik ülevaade paekarjääridest, nende toodangu mahust, geoloogilisest infost ja olemasolevatest jäätmetest. Materjali on teaduslikult uuritud varasemalt 70 ja 80ndatel ning uuesti alustatud 2010. a. Käesolevas uuringus esitatakse nendest kokkuvõte. Lisaks sooritati viis täismõõdulise teekonstruktsiooni katset, tehti ulatuslik laboriuuringute programm ja võeti materjaliproove vanade teede muldkehadest, kus on teada, et on kasutatud sõelmeid. Töösse on koondatud põhilised järeldused ja soovitused. Lisatud on põhjalik ülevaade täismõõdulistest teekonstruktsioonide katsetustest Tallinna Tehnikakõrgkooli teekonstruktsioonide laboratooriumis pestud paekivisõelmete ehk „paekiviliivaga“. Põlevkiviaheraine uurimiseks vaadeldi varasemalt Maanteeameti ja AS Teede Tehnokeskuse poolt koostatud materjale, mis võeti aluseks asfaltkattega teede käsitluse puhul. Aherainet on laialdaselt kasutatud eelkõige RMK poolt, seetõttu anti ülevaade metsateede katenditest ja sellega seonduvatest soovitustest, mis põhinesid ka täismõõdulistel teekonstruktsioonikatsetel. Jääkmaterjalide või üldiselt kaevanduslike materjalide efektiivsemaks kasutamiseks teedeehituses on tutvustatud mineraalmaterjalide pesemisseadmeid ja kirjeldatud tööle eelnevaid ja sellega kaasnevaid protsesse. Projekti läbiviimist ja käesoleva juhendmaterjali väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5 1 PAEKARJÄÄRID JA EHITUSKILLUSTIKU TOOTMINE EESTIS, GEOLOOGILINE ÜLEVAADE Eesti on ehitusmaavaradega piisavalt varustatud, kuid maavarade erimite lõikes on paiknevus ebaühtlane. Tööstuslikku huvi pakkuvad karbonaatkivimite maardlad paiknevad põhiliselt Pärnu – Puurmani – Mustvee joonest põhjapool. Liivamaardlaid leidub üle Eesti ühtlasemalt, kuid nende genees on erinev. Näiteks Läänemere erinevate arengustaadiumite rannamoodustistega seotud liiva- ja kruusamaardlad paiknevad Lääne-Eestis ja saartel, liustikujõe hästi sorteeritud deltasetetest moodustunud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning mõhnadega seotud kõrge kvartsi sisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leidub Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Ka kruusamaardlaid paikneb üle Eesti, kuid samas on kruus geoloogilise tekke poolest kõige piiratum ehitusmaavara ressurss, mille varu Harjumaal on enamasti kaevandatud. Oosidega seotud tähtsamad kruusamaardlad asuvad Lääne- ja Viljandimaal. Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiümbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu üle 50% kogu Eesti aktiivsest varust. [Keskkonnaministeerium 2010] Ehituses on kõige materjalimahukam valdkond maanteede ehitus. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EETL) andmetel leiab hinnanguliselt 70-80% kaevandatud liivast ja kruusast ning üle poole lubjakivikillustikust kasutust teedeehituses. Suuremat osa kaevandatud ehitusmaavaradest (liivast, kruusast, paekivist valmistatud killustikust ja täitepinnasest) kasutatakse täitematerjalina, mis hõlmab nii elamuehitust kui ka tee- ja raudtee-ehitust. Liiva, kruusa ja paekillustikku
Load more

Recommended publications
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Valla Teataja Nr 18. 29.09.2019
    VALLA TEATAJA Nr 9 (18) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 29. september 2019 2019. AASTA PÄRNUMAA HARIDUSTÖÖTAJAD Aasta klassiõpetaja Silja Enok Silja Enok lõpetas 1990. aastal Tal- kirjutamine ja arvutamine on jäänud, Ta on JA Eesti nõukoja liige Oleme abikaasaga linna Pedagoogilise Instituudi alg- lisaks on tulnud teadus ja majandus. ning Eesti Majandus- ja mõlemad mujalt pärit, klasside õpetaja kasvatustöö metoo- Kus maalt algab teadlase või kunst- Ettevõtlusõpetajate Seltsi kuid lapsed on meil vänd- diku lisaerialaga. niku kasvatamine? Kõik asjad alga- juhatuse liige. ralased. Elasime mõned Kas tänapäeva lapsed on teistsu- vad algusest. Ka ettevõtlikkus on ,,Viimastel aastatel aastad välismaal ning tulime gused kui aastal 1990? eluhoiak, mis kujuneb aja jooksul oleme teinud õpetaja- tagasi koju, sest meie vanem ,,Kõik on muutnud, me ise ja elu ja mida on võimalik arendada.“ koolitusi peaaegu kõigis poeg Adam Erki oli kindlalt meie ümber. Muutunud on õpeta- Majandusõpetusest on saanud maakondades. Ma ei jaga otsustanud, et soovib edasi jatele pandud ootused ja isegi meie Silja Enoki lisaeriala. Esmalt tek- baasteadmisi, vaid metoo- õppida Eestis. Tänaseks ametinimetus. Alustasime õpinguid kis huvi, siis võimalus ja nüüdseks dikat, kuidas seda prog- on meie mõlemad pojad algklasside õpetaja erialal, kuid täna- on kujunenud välja veendumus rammi õpetada. Huvi meie Vändra Gümnaasiumi seks tuntakse meid klassiõpetajatena. majandusõppe olulisusest. Vändra koolituse vastu on suur. vilistlased. Adam Erki on Kõik sellised muutused on seotud Gümnaasium oli üks esimesi, kus Majandus ei ole aine, mille nüüdseks lõpetanud Tartu kohanemise ja lisahariduse omanda- majandusõpe eraldi ainena kooli tulemust oleks võimalik Ülikoolis materjaliteaduse misega. Teisalt lapsed on ikka lapsed õppekavasse võeti. Praegu õpeta- otsekohe mõõta, kuid selle eriala ja noorem poeg Jan oma rõõmude, murede ja kõige täht- takse majandust esimesest kaheteist- kasutegur võiks ilmneda Erik on sügisest sama üli- sam – uudishimuga.
    [Show full text]
  • Põltsamaalased Tähistasid Eesti Vabariigi Sünnipäeva 22
    Nr 3 (15) Põltsamaa Valla Leht Märts 2019 Põltsamaalased tähistasid Eesti Vabariigi sünnipäeva 22. veebruaril tähistati Põlt- üle andmine, millele vajutas samaa kultuurikeskuses Ees- justkui kinnituseks pitseri Ja- ti Vabariigi 101. sünnipäeva. rek Kasar oma kontserdiga, Väärika sünnipäeva tähista- mis oma eredas julguses tõi miseks korraldatud pidulik naeratuse näole kõigile peo- õhtu tõi kohale kauneid kü- külalistele. lalisi kõikjalt üle valla. Võõ- Kuulutati välja ka Põltsa- rustati ka kaugeid külalisi maa valla “Aasta noorte tegu sõpruslinnast Skrundast – 2018”, milleks on liikumisala on ju juba traditsiooniks saa- rajamine Põltsamaa Lille tn nud vastastikused visiidid koolimaja juurde ja “Põltsa- tähtpäevade puhul. maa valla aasta tegu 2018” on Põltsamaa vallavolikogu Põltsamaa-Annikvere kerg- esimees Andres Vään heitis liiklustee rajamie ja Põltsa- oma kõnes pilgu 100 aasta maa linnas asuva Pajusi mnt tagusesse aega, meenutades, ja Tallinna mnt uuendamine. kuivõrd keerukad olid ajad Mõlemat tegu jäävad tähista- Eesti Vabariigi esimesel sün- ma graveeritud tahvlid. nipäeval: „Usk omariikluse Pidupäevale kohaselt eh- võimalikkusesse oli visa tek- tis pidu Põltsamaa nais- kima. Riigimeestel tuli teha rahvatantsurühm Uhka, julgeid otsuseid, et sündinud tantsides oma kaunites Eesti Vabariik jääks kestma. rahvariietes ning peo lõpe- Eesti Vabariigi algusaastad tuseks sai jalga keerutada olid meie rahvale rasked. tantsuansambli saatel. Ees- Tänu oma inimestele, kes us- ti vabariigi 101. aastapäeva kusid iseseisva Eesti võima- tähistati ka järgmisel päeval likkusesse, oleme me täna, Puurmani kultuurikeskuses 100 aastat hiljem siin.“ ning traditsiooniliselt peeti Liikudes justkui ajas edasi, Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud pidulikul õhtul tunnustati neid, kelle südamega tehtud töö vääris tänavu tunnustamist. Esireas 24. veebruaril oikumeeniline kinnitas vallavanem Margus vasakult: Väino Valdmann, Anne Pern, Katrin Villem, Hiie Taks, Toivo Tõnson, Tiia Mikson ja Reet Alev.
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Pajusi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni
    KINNITATUD Pajusi Vallavolikogu 19. novembri 2015 määrusega nr 24 PAJUSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2015-2030 2015 Pajusi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2030 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4 1 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA LÄHTEANDMED ........................................................................................... 5 1.1 SEADUSANDLIK TAUST ......................................................................... 5 1.2 IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA .............................. 7 1.3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ALUSMATERJALID .................................................................................. 8 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................... 9 2.1 ÜLDANDMED ............................................................................................. 9 2.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................... 10 2.2.1 Elanikkonna iseloomustus10 2.2.2 Majanduskeskkond11 2.3 KESKKONNAÜLEVAADE ..................................................................... 14 2.3.1 Geoloogiline ehitus14 2.3.2 Pinnavesi 15 2.3.3 Põhjavesi 15 2.3.4 Põhjavee kaitstus 16 2.3.5 Põhjaveevarud 17 2.3.6 Mullastik 17 2.3.7 Kliima, sademed 17 2.4 KOHALIK OMAVALITSUS ................................................................... 18 3 PAJUSI VALLA OLEMASOLEVA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI OLUKORRA
    [Show full text]
  • Halinga Vald Teedevõrgu Seisundi Analüüs
    HHAALLIINNGGAA VVAALLDD TTEEEEDDEEVVÕÕRRGGUU SSEEIISSUUNNDDII AANNAALLÜÜÜÜSS RROOTTSS 11...22... RROONNEECCOO oommaavvaallliiitttssuusstttee ttteeeeddeevvõõrrgguu sseeiiissuunnddiii aannaalllüüüüssiiissüüssttteeeemm RROONNEECCOO OOÜÜ VVEEEEBBRRUUAARR 22000088 SISUKORD SELETUSKIRI KASUTATAVAD KOODID & LÜHENDID TEEDEVÕRGU JAOTUS.........................................................................1 - LIIKLUSJAOTUSE PÕHIMÕTTED - TEEDE JAOTUS - TÄNAVATE JAOTUS TEEDEVÕRGU SEISUND.......................................................................2 - SKI KRUUSATEEDEL - SKI KATTEGA TEEDEL - LÜHILÕIKUDE SEISUKORD TEEDEVÕRGU ANALÜÜS.....................................................................3 - KRUUSATEEDE ANALÜÜS....................................................3 o TÖÖDE MÄÄRAMINE o TÖÖDE MAKSUMUSED o KERGKATETE VALIK JA MAKSUMUSED o ANALÜÜSI TULEMUSED § HOOLDETÖÖD § REMONT & ÜMBEREHITUS § KERGKATTE EHITUS § HALVAD TEELÕIGUD o KOKKUVÕTE - KATTEGA TEEDE ANALÜÜS................................................4 o TÖÖDE MÄÄRAMINE o TÖÖDE MAKSUMUSED o ANALÜÜSI TULEMUSED § HOOLDETÖÖD § PINDAMINE § A/B ÜLEKATE & ÜMBEREHITUS § HALVAD TEELÕIGUD o KOKKUVÕTE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE......................................................................5 TÖÖDE KAART........................................................................................6 SELETUSKIRI Käesoleva töö eesmärgiks on süstematiseeritud, erinevatele teede tehnilistele andmetele tugineva teedevõrgu seisundi analüüsi abil leida omavalitsuse poolt hallatavate teede suvihoolduse-,
    [Show full text]
  • Pärnu Linna Ja Maakonna Raamatukogude Aastaaruanne 2011
    Pärnu linna ja maakonna raamatukogude aastaaruanne 2011 Elanike arv (seisuga jaanuar 2011) 89696 Üldkasutatavate raamatukogude arv: kokku 44 raamatukogu – keskraamatukogu 3 haruraamatukoguga, 2 linna- ja 41 külaraamatukogu 1. Põhilised tegevussuunad 1.1 Arendustegevus 1.1.1 Sisuline arendustegevus Korraldasime XX maaraamatukogude seminar-laagri Halinga ja Audru valla kultuurinõunikuga ja raamatukoguhoidjatega arutasime nende valdade raamatukoguvõrgu tulevikku 2011. a. hakkas kehtima uus keskraamatukogu põhimäärus ja kasutamise eeskiri Osalesime rahvusvahelises koostööprojektis Norra Buskerudi maakonna koolide ja raamatukogudega Alustasime öölaenutusega keskraamatukogu lugemissaalis, et võimaldada õppuritel paremini kasutada õppematerjale Lasteosakonnas paigaldati 3 arvutit arvutimängude mängimiseks Tegime ettevalmistusi keskraamatukogu lahtiolekuaegade muutmiseks. Osalesime kampaanias „Hea teenindaja kuu“ Raamatukogu tegevuse mitmekesistamiseks ja laiendamiseks alustasid tegevust raamatu-, filmi- ja muusikaklubi Koostöös inkassofirmaga alustasime raamatuvõlglastelt võlgade sissenõudmist Aktiivne osalemine Urrami töörühma töös aitas kaasa uue töötajarakenduse väljaarendamisele ja lugejamooduli täiendamisele Algas koostöö kooliraamatukogudega, et teha kooliraamatukogud nähtavaks sotsiaalvõrgustikus Aktiivne infovahetus Facebookis suurendas raamatukogu fännide arvu Raamatukogu juurde loodi MTÜ Biblid, et taotleda täiendavaid rahalisi vahendeid ürituste ja koolituste läbiviimiseks Raamatukogu tegevust linna kultuurielus tunnustati linna kultuuripreemiaga
    [Show full text]
  • Põhja-Pärnumaa Valla Jäätmekava 2018-2023
    Põhja-Pärnumaa Vallvolikogu määrus „Põhja-Pärnumaa valla jäätmekava aastateks 2018-2023“ Lisa PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA JÄÄTMEKAVA 2018-2023 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ..................................................... 3 2. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ............................................................. 6 2.1 Euroopa Liidu õigusaktid ................................................................................................. 6 2.2 Eesti õigusaktid ................................................................................................................ 6 2.3 Strateegilised dokumendid ............................................................................................... 7 2.4 Omavalitsuse tasand ......................................................................................................... 8 2.5 Ettevõtte tasand ................................................................................................................ 8 2.6 Kodumajapidamine .......................................................................................................... 8 3. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE ...................................................................................... 9 4. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE ................................ 10 4.1 Jäätmekäitluskohad .......................................................................................................
    [Show full text]
  • JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011
    JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011 Koostaja ja väljaandja: Jõgeva Maavalitsus Täname kõiki kaasautoreid. Küljendaja Katrin Põdra Trükk: OÜ Vali Press 3 HEA JÕGEVAMAALANE! Aastatepikkust traditsiooni järgides an- name välja järjekordset maakonna aasta- raamatut. Sündmused, millest kirjutame, ja tublid inimesed, kelle tegudest räägime – kõik see oli justkui alles eile. Siiski lisan- dub pidevalt juurde uut ja huvitavat ning varasem vajub tahes või tahtmata mine- vikku. Aastaraamatu väärtus ilmneb aga just aja möödudes, kui on võimalik võr- relda ja analüüsida paljude aastate jooksul sarnase ülesehitusega esitatud andmeid. Raamat on hea materjal üldistuste tegemi- seks ja tagasivaatamiseks. 2011. aasta augustikuus tähistasime 20 aasta möödumist taasiseseisvumisest. Pea sama kaua on kodupiirkonna heaolu eest hoolitsenud meie omavalitsused. Oleme kahe aastakümne jooksul tööku- sega silma paistes ehitanud üles oma maad, muutes ta omanäoliseks ja kauniks. Oleme püüelnud hariduse kui valguse poole, mis on olnud alati meie rahval au sees. Õnne- tunne vabadusest oli stiimuliks uue suure põlvkonna laste sünnile. Rahvastiku kasv ja huvi teadmiste vastu tingis vajaduse uute koolimajade ja haritud pedagoogide järele. Heaolu tõus ja avaramad võimalused elukoha valikuks on aga viimastel aastatel väljarände ja vähese sündivuse tõttu põhjustanud elanikkonna kahanemise. Oleme tänaseks jõudnud seisu, kus ei jätku enam piisavalt õpilasi senini hästi toiminud koolivõrguga jätkamiseks. Jõgevamaal elas 2011. aasta lõpus 34 331 elanikku, mis on nelja- ja poolesaja võrra vähem kui aasta varem ning statistika näitab jätkuvalt langevat trendi. Rahvaarvu vähenemine annab ennast tunda mitte ainult hariduses, vaid ka ühiskondlikus transpordis, tööturul ja elukeskkonna kvaliteedis võrrelduna suuremate keskustega. Valus löök tabas reformi tõttu Palamuse päästekomandot ja seeläbi kogu selle piirkonna elanikkon- na turvalisust.
    [Show full text]
  • Jäätmekava Vastuvõtmine
    Väljaandja: Halinga Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 75, 762 Jäätmekava vastuvõtmine Vastu võetud 16.02.2005 nr 4 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 364, jäätmeseaduse (2004, 9, 52; 30, 208) § 42 lõigete 1 ja 2, § 55 ja § 59 lõigete 1 ja 2,maavanema 22. detsembri 2004. a arvamuse ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse 3. veebruari 2005. a arvamuse alusel. § 1. Jäätmekava vastuvõtmine Võtta vastu Are, Sauga ja Halinga valdade jäätmekava 2005–2009. aastaks. § 2. Määruse rakendumine Määrus jõustub 25. veebruaril 2005. a. Volikogu esimees Rein PÕLD ARE, HALINGA JA SAUGA VALDADE JÄÄTMEKAVA 2004.–2009. a Sissejuhatus Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmeseaduse(RT I 2004, 9, 52) § 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku Jäätmekava vastuvõtmine Leht 1 / 75 omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Sama seaduse § 42 kohaselt võib jäätmekava koostada ühiselt mitme kohaliku omavalitsusüksuse kohta. Are, Halinga ja Sauga vallad on omavahel tihedalt seotud nii hetkel toimiva jäätmehoolduse kui ka teiste eluvaldkondade osas. Valdade vahel toimub tööjõu liikumine, piirkonna koolides õpib naabervaldade lapsi, samuti ületavad ettevõtete tegevuspiirid valdade halduspiire. Hetkel korraldatud jäätmehoolduses on valdasid ühendavaks lüliks Pärnu-Jaagupi prügila Halinga vallas, kuhu ladestatakse nii Are kui ka Halinga vallast kogutud segaolme- ja ehitusjäätmeid.
    [Show full text]
  • Valla Üldplaneering
    PAJUSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. PLANEERITAVA ALA KIRJELDUS ............................................................................................. 5 1.1 Asend, haldus ................................................................................................................... 5 1.1.1 Pindala ja rahvaarv ............................................................................................................. 5 1.1.2 Valla juhtimisstruktuur ja eelarve ........................................................................................ 5 1.2 Territooriumi jaotus .......................................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja külad .................................................................................................................. 6 1.2.2 Keskused ............................................................................................................................ 7 1.2.3 Puhkealad ............................................................................................................................ 7 1.3 Looduskeskkond .............................................................................................................
    [Show full text]