Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 75, 762

Jäätmekava vastuvõtmine

Vastu võetud 16.02.2005 nr 4

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 364, jäätmeseaduse (2004, 9, 52; 30, 208) § 42 lõigete 1 ja 2, § 55 ja § 59 lõigete 1 ja 2,maavanema 22. detsembri 2004. a arvamuse ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse 3. veebruari 2005. a arvamuse alusel. § 1. Jäätmekava vastuvõtmine Võtta vastu Are, Sauga ja Halinga valdade jäätmekava 2005–2009. aastaks. § 2. Määruse rakendumine

Määrus jõustub 25. veebruaril 2005. a.

Volikogu esimees Rein PÕLD

ARE, HALINGA JA SAUGA VALDADE JÄÄTMEKAVA 2004.–2009. a Sissejuhatus

Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmeseaduse(RT I 2004, 9, 52) § 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 1 / 75 omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Sama seaduse § 42 kohaselt võib jäätmekava koostada ühiselt mitme kohaliku omavalitsusüksuse kohta. Are, Halinga ja Sauga vallad on omavahel tihedalt seotud nii hetkel toimiva jäätmehoolduse kui ka teiste eluvaldkondade osas. Valdade vahel toimub tööjõu liikumine, piirkonna koolides õpib naabervaldade lapsi, samuti ületavad ettevõtete tegevuspiirid valdade halduspiire. Hetkel korraldatud jäätmehoolduses on valdasid ühendavaks lüliks Pärnu-Jaagupi prügila Halinga vallas, kuhu ladestatakse nii Are kui ka Halinga vallast kogutud segaolme- ja ehitusjäätmeid. Jäätmehoolduse edasist arengut silmas pidades moodustavad uue jäätmeseaduse mõistes Are, Halinga ja Sauga vallad kokku nii territoriaalselt kui ka elanike arvult (kokku ca7900 elanikku) optimaalse suurusega korraldatud olmejäätmeveo piirkonna. Lähtudes eeltoodust, otsustasid Are, Halinga ja Sauga vald koostada ühise jäätmekava, mis on eelnimetatud valdade arengukavade lahutamatu osa. Are, Halinga ja Sauga valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad kohustused ja eesmärgid ning välja töötada Are, Halinga ja Sauga valdade jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud riiklik jäätmekava ja Pärnumaa jäätmekava. Piirkonna jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö.

Suurimaks muudatuseks käsitletava piirkonna jäätmehoolduse korraldamisel on jäätmeseaduse§ 66 mõistes korraldatud olmejäätmeveo ümberkorraldamine. Seni on korraldatud olmejäätmeveoga liidetud peamiselt piirkonna keskasulad, väljaspool keskasulaid on kogumissüsteemiga liitunud üksikud jäätmetekitajad. Uue korraldatud olmejäätmeveo piirkonna kehtestamisel, on eesmärgiks võetud kõikidele piirkonna elanikele ja teistele jäätmetekitajatele regulaarse jäätmekäitlusteenuse osutamine, ning optimaalne ja ühtlustatud teenuse hind. Are, Halinga ja Sauga valdade korraldatud olmejäätmevedu hõlmab endas ainult segaolmejäätmeid. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele tuleb hakata piirkonnas arendama jäätmete liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse piirkonna pakendimüügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde pakendikogumiskonteinerid. Samuti tuleb arendada teiste jäätmeliikide (ohtlikud jäätmed, paber ja papp, metall, ehitus- ja lammutusjäätmed) liigitikogumist ja taaskasutamist. Selleks ehitatakse välja jäätmete kogumispunktid Sauga ja Are vallas ning suurem jäätmejaam Halinga vallas Pärnu-Jaagupis. Käesoleva jäätmekava on koostanud OÜ RealEnviron vastavalt Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuse välja töötatud lähteülesandele ning 9.07.2004. a sõlmitud neljapoolsele lepingule. Jäätmekava koostamiseks moodustati töögrupp, kuhu kuulusid: • Are Vallavalitsus, Kert Alamaa isikus; • Halinga Vallavalitsus, Tiit Taltsi isikus; • Sauga Vallavalitsus, Jaan Värati isikus; • OÜ RealEnviron, Jargo Jürgensi isikus.

Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse§-s 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale §-s 42. Käesolev jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs 2. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon 3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed 4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang 5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine 6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Jäätmekavas on käsitletud peamiselt kodumajapidamistes tekkivaid ja käideldavaid jäätmeid. Ettevõtete jäätmekäitluse arendamiseks on käesoleva jäätmekavaga pandud ettevõtetele täiendavad kohustused oma jäätmehoolduse planeerimiseks.

Käesolevas jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse§ 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse: 1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed (reoveesete); 3. radioaktiivsed jäätmed; 4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega.

Leht 2 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Käesoleva jäätmekava ajakohastamine peaks toimuma iga kolme aasta järel pärast Pärnumaa maakondliku jäätmekava uuendamist Keskkonnaministeeriumi poolt. Jäätmekava pidev uuendamine peaks toimuma igal aastal ning samuti pärast suuremate muudatuste toimumist piirkonna jäätmehoolduses. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Are, Halinga ja Sauga valla volikogude poolt Jäätmeseaduse§-des 55–59 sätestatud korras. 1. ARE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Are valla üldülevaade Are vald asub Edela-Eestis Pärnu maakonnas. Lõunast piirneb Are vald Sauga, läänest ja põhjast Halinga, kirdest ja ning idast Tori vallaga. Valla pindala on 159,5 km2. 1.2. Are valla rahvastik ja elamumajandus

Are vallas on 1412 elanikku (mehi 710, naisi 702). Rahvastiku tihedus on 8,9 in/km2, Pärnumaa keskmine asustustihedus on 18,8 in/km2ning valdadel 8,2 in/km2. Valla elanike arv on muutunud viimasel kümnendil lainetena: • 1994. a 1495 el. • 1996. a 1542 el. • 1998. a 1521 el. • 2000. a 1521 el. • 2002. a 1352 el. • 2003. a 1412 el. Pärnu maakonna regionaalarengukava kohaselt peaks Are valla elanike arv 2015. aastaks vähenema 4,5%. Vanuseliselt jaguneb valla elanikkond järgmiselt – 57% tööealised, 21% pensioniealised, 22% alaealised. Tööealiste inimeste edasi-tagasi liikumine toimub maakonnakeskusesse Pärnusse, kus käib igapäevaselt tööl 28% Are valla elanikkonnast. Lisaks käib suur hulk tööealisest elanikkonnast igapäevaselt tööle Halinga valda Pärnu-Jaagupisse. Teistesse maakonna tõmbekeskustesse ja Tallinnasse käib tööl ca8% valla tööealistest elanikest ning ca 4% omab liikuvat töökohta. Are valla tööealisest elanikkonnast 58% omab püsivat töökohta koduvallas. Tabel 1.Are valla rahvastiku jaotus asulate kaupa

Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arv ARE VALD Are alevik 446 Elbu küla 51 Parisselja küla 42 Suigu küla 322 Kurena küla 65 Pärivere küla 33 Niidu küla 158 Lepplaane küla 63 Tabria küla 46 Eavere küla 33 Murru küla 92 Võlla küla 61 KOKKU 1412

Vallas on 2000. a seisuga kokku 531 leibkonda. Leibkonnad on keskmiselt 1–2-liikmelised, mis näitab suhteliselt suurt pensioniealiste elanike arvu kogu elanikonnas.

Tabel 2.Are valla leibkondade iseloomustus1

1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 liikmega Keskmine ARE VALD 170 141 85 68 49 12 6 2,53 liiget

Elamumajandus

Are valla pindala on 159,5 km2. Vallas on registreeritud 1123 eramaaomanikku ning eramaade kogupindala on 12 899,3 ha, mis moodustab 80,8% kogu maakatastriüksuste pindalast. Are valla elamutest suurem osa on ehitatud 1970–80-ndatel aastatel. Aastatel 1980–1989 ehitati vallas 21 uut korterelamut ja 35 ühepereelamut. Pärast 1990. aastat on juurde ehitatud ainul 16 ühepereelamut.

Tabel 3.Are valla tavaelamuruumid1

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 3 / 75 Hooned Tavaeluruumid Asustatud Asustamata Korterelamud Eramud Muu elamud ARE VALD 23 268 12 601 486 59

Tabel 4.Are valla asustatud elamud asulate lõikes2

Asula / küla Elamud Elanikud Korterelamud Ühepereelamud Arv Elanikud Arv Elanikud Are alevik 57 446 14 290 43 156 Suigu küla 30 322 6 160 24 162 Niidu küla 43 158 2 10 41 148 Eavere küla 17 33 1 5 16 28 Elbu küla 17 51 17 51 Kurena küla 21 65 2 11 19 54 Lepplaane küla 21 63 21 63 Murru küla 22 92 22 92 Parisselja küla 12 42 1 8 11 34 Pärivere küla 13 33 13 33 Tabria küla 10 46 10 46 Võlla küla 17 61 1 10 16 51 KOKKU 280 1412 27 494 253 918

1.3. Are valla haridus, kultuur ja tervishoid Haridusasutustest on vallas: • Arepõhikool– asukoht Are alevik, 168 õpilast, 15 õpetajat. • Suigu lasteaed-algkool– asukoht Suigu küla, 18õpilast ja 4 õpetajat ning lasteaias 52 last, 6 kasvatajat. Are valla kultuuritegevuse keskuseks on Pärivere klubi. Raamatukogud asuvad Are ja Suigu asulas. Raamatukogudes asuvad ka valla avalikud internetipunktid. Külaliikumine on rohkem arenenud Murru küla piirkonnas, kus on asutatud MTÜ Murru Küla Selts. Teistes külades on valitud külavanemad, kuid külaliikumise organisatsioonid hetkel puuduvad. Suuremate kultuuriürituste korraldamine toimub Are pargis, Suigu külaplatsil ning Murru külas. Are vallas on kaks perearstipunkti, Are alevikus ja Suigu külas. Are alevikus toimub perearsti vastuvõtt kord nädalas ning Suigu külas kord kuus. Teistel päevadel toimub esmase arstiabiteenuse osutamine Halinga vallas Pärnu-Jaagupi perearstikeskuses ning erialaarstide vastuvõtt Pärnu linnas. Apteek ja hambaravi võimalus Are vallas kohapeal puuduvad. 1.4. Are valla ettevõtlus Are vallas on vastavalt ettevõtete põhitegevusala majandussektori järgi primaarsektoriga seotud 54, sh põllumajandusega 50, sekundaarsektoriga 6, sh töötleva tööstusega 3, ning tertsiaarsektoriga 14 ettevõtet või ettevõtjat. Vallas tegutsevad ettevõtted on seotud peamiselt põllumajanduse, puidutöötlemise ja teenindusega. Põllumajandusettevõtete tegevusaladeks on piima- ja lihatootmine, hobusekasvatus, teraviljakasvatus ja vähemal määral köögiviljakasvatus. Puidutöötlemisest tegeletakse peamiselt puidu järeltöötlemise ja mööbli tootmisega. Viimase viie aastaga on vallas tegutsevate ettevõtete arv langenud 43-lt 17-le. Vähenenud on ka füüsilisest isikust ettevõtjate arv, 1998. aastal 227 FIE-t ning 2003. aastal 114 FIE-t. Puidu- ja mööblitööstus • Jaagu Talu– tegevusalaks saematerjali jaküttepuude tootmine. Töötajaid 3. • Rigor OÜ– asub Niidu külas. Tegelebmööbli, akende ja uste valmistamisega. Töötajaid 10. • SW Energia– tegeleb Are Põhikoolilesoojusenergia tootmisega (ei ole registreeritud Are valda, kuid osutab energiatootmise teenust). Kaubandus • Karu OÜ– teenindusettevõte.Tegevuskohaks «Ämma baar» Are alevikus. • Mägi Trading OÜ–kaubandusettevõte, mis tegeleb esmatarbe- ja toidukaupade jaemüügiga. Kauplused on Are alevikus, Suigu ja Pärivere külas. Ettevõttes töötab 9 inimest. • Rolly OÜ– teenindusettevõte.Tegevuskohaks «Rolly baar» Are alevikus. • Kauplusauto, mis teenindab Eavere ja Elbu küla elanikke. Põllumajandus

Leht 4 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Are valla põllumajanduslikku tootmist mõjutavad enim maa- ja mullastikutingimused. Valla lõunapoolne piirkond (hõlmab Pärivere, Kurena, Lepplaane, Võlla küla) sobib paremini loomakasvatuse arendamiseks, kuna seal on soodsamad heintaimede kasvutingimused. Samuti on põllumajandustehnika kasutamise valik nendel aladel piiratud, piirkond on sobivam väiketootmisega tegelemiseks. Valla põhjapoolsemas osas (hõlmab Eavere, Niidu, Suigu, Tabria ja Murru küla) on põllud kõrgemad, mis pakub piirkonnas enam võimalusi teravilja, rapsi, herne, ristiku ja teiste põllukultuuride kasvatamiseks. Põllud on sobivad erineva põllumajandustehnika kasutamiseks ja sobivad suuremate tootmisüksuste rajamiseks. Põllumajandusettevõtete peamised tegevussuunad on piima- ja lihatootmine ja müük ning hobusekasvatus, vähemal määral köögiviljakasvatus. Väiksemate tootjate seas võib märgata huvi puuvilja- ja marjakasvatuse ning mesinduse vastu. Tegeletakse ka katmikala köögivilja kasvatamisega. Otseselt põllumajandustootmisega tegelevad järgmised ettevõtted: • ARE STK OÜ, tegeleb vilja kasvatamisega. • Arude talu, tegeleb piima ja liha tootmise ning viljakasvatusega. • Elbu Farmer OÜ, tegeleb piima ja liha tootmisega (120 looma).Töötajaid 4. • FIE Kepp Tiia, tegeleb piima ja liha tootmisega (135 looma). • FIE Toomas Luur, tegeleb piima ja liha tootmisega. • Kase Talu, tegeleb piima tootmisega. • Kukema talu, tegeleb piima tootmisega. • Lipuvälja talu, tegeleb piima ja liha tootmisega. • Lõo Talu, tegeleb liha tootmise ja puidutöötlemisega. • Mangaru Talu, tegeleb piima ja liha tootmisega. • Peedi talu, tegeleb piima ja liha tootmise ning viljakasvatusega. • Põlluaasa talu, tegeleb piima ja liha tootmise ningviljakasvatusega • Pähkli talu, tegeleb piima ja liha tootmisega. • Roigumõisa OÜ, tegeleb piima ja liha tootmisega (700 looma).Töötajaid 20. • Soo talu, tegeleb piima tootmisega. • Suike Pärivere hobusekasvanduse OÜ, tegelebtõuhobuste kasvatamisega (65 looma). Töötajaid 4. • Uida talu, tegeleb piima ja liha tootmise ning viljakasvatusega.

2001. aasta 15. juuli seisuga oli Are valla põllumajanduslikes ettevõtetes kokku ca2000 veist ja 200 siga. • AS Bovistar, tegeleb loomade söögisegude tootmisega. ASBovistar on põllumajandusministri 14. juuni 2002. a määruse nr 53 lisa 8 järgi registreeritud tootja, kes kasutab segasööda tootmiseks järgmiseid söödalisandeid: 1. antioksüdandid, 2. värvained ja pigmendid, kerotenoidid ja ksatofüllid, 3. vitamiinid, provitamiinid ja muud sarnased ained, mis on selgelt, üheselt mõistetavalt kirjeldatud, ainult vitamiin A ja D, 4. vitamiinid, provitamiinid ja muud sarnsed ained, mis on selgelt, üheselt mõistetaval kirjeldatud, välja arvatud vitamiin A ja D, 5. mikroelemendid, ainult vask ja seleen, 6. mikroelemendid, välja arvatud vask ja seleen, 7. ensüümid, 8. mikroorganismid. Autoveod • Gererio OÜ, tegeleb transpordi, buldooseritööde,remonditeenuse ja metsandusega. • Suigu trans OÜ, tegeleb transportteenuse pakkumisega. • Suigu veod OÜ, tegeleb transportteenuse pakkumisega.Töötajaid 12. Turbatööstus

Vallas tegutsev peamine ettevõte on AS Trefeks, kes tegeleb turba kogumise ja pakendamisega. Ettevõttes töötab 5 inimest. 1.5. Are valla tehniline infrastruktuur Reoveepuhastid Valla reovee puhastusvõrgustiku moodustavad kaks biopuhastit Are alevikus ja Suigu külas ning kolm pinnaspuhastit, mida kasutatakse: • Are alevikus, Kooli tn 1 Are Põhikooli; • Are alevikus, Kooli tn 7 ja 9 ridaelamute; • Niidu küla keskuse reovete puhastamiseks. Puhastid koosnevad settekaevudest ja killustikfiltritest. Are valla reoveepuhastis toimub settekäitlus ning osutatakse ka purgimisteenust. Teedevõrk

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 5 / 75 Are vald asub Pärnumaa keskel, mis võimaldab kiiret ja mugavat ühendust maakonna kõigi keskustega. Vallal on korralik teedevõrk, mis tagab hea ühenduse kõigi valla külakeskuste vahel. Probleemiks on keskustest väljaspool asuvate majapidamiste juurde viivate teede seisukord märgadel perioodidel (sügis-talvel ja kevadel). Avalike teede kogupikkus on 193,6 km. Sellest moodustavad riigiteed 44,7 km, erateed 42,5 km ja vallateed 107,4 km. Teede kogupikkusest on mustkattega 25,2 km ja kruusakattega 168,4 km. Riigiteedest läbivad Are valda Tallinna–Riia magistraaltee (Via Baltica), mis tagab korraliku ja kiire ühenduse maakonnakeskuse Pärnuga. Lisaks Are–Suigu–Selja, Jänesselja–Suigu– ja Suigu–Tiitsi tee, mis on olulised vallasisese liikumise tagamise seisukohalt. Energeetika Tsentraalne kaugküttevõrgustik Are vallas puudub. SW Energia varustab soojusenergiaga Are Põhikooli, Suigu Lasteaed-Algkooli, vallamaja ja Pärivere klubi. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse lokaalküttena õlikütet. Kortermajade soojatootmine baseerub lokaalsetel puiduküttekatlamajadel. 1.6. Are valla keskkonnakaitselised tingimused Valda läbivad Elbu oja, Sauga ja Are jõgi. Nimetatud jõed on ühtlasi Pärnu jõe lisajõed. Seetõttu tuleb Are vallas majandustegevuse planeerimisel arvestada Pärnu jõe valgalas kehtivate keskkonnakaitseliste tingimustega.

Geoloogiline aluspõhi algab Are vallas ca25 m sügavusel ja ulatub ca490 m sügavuseni. Valla madalamates osades on peamiselt liivsavise pinnakattega jääjärvetasandikud ja liivased meretasandikud. Vettpidavate setete (savi ja aleuriit) ulatusliku leviku tõttu on kunagised jääjärvetasandikud hiljem kattunud turbaga ja muutunud sootasandikeks. Piirkonnale iseloomulik on väga suur viirsavi lasundi paksus (kohati kuni 30 m) ning turbakihtide ja läätsede ning kolloidse orgaanilise aine esinemine liivakompleksis. Valla maapinna absoluutne kõrgus on 10–15 m merepinnast ja maapind tõuseb põhja-kirde suunas. Vastavalt maapinna kõrgusele suureneb ka liivakihi paksus viirsavil. Viirsavi pealispind on 5–6 m tasemel kogu valla piires ja lasundi paksus sõltub viirsavi lamami reljeefist. Pinnasmoes on valitsevaks lainjas moreentasandik üksikute väikevoortega ja Balti jääpaisjärve poolt tekitatud liivaluidetega. Suurem osa maapinnast on tasane ja halva vee pindmise äravooluga. Maavaradest on valla territooriumil leida turvast, liiva ja savi, kuigi suurem osa kaevandatavast turbaväljast jääb Sauga valla territooriumile. Mullastikust valitsevad valla lõunaosas peamiselt soostunud, liigniisked ning kohati märjad rähksed gleimullad. Mullatekke lähtekivimiks on valdavalt kollakaspruun rähkne moreen. Künnikihi lõimiseks on valdavalt savi või raskekeskmine liivsavi või vahelduvalt setteline peeneliivaga savi. Piirkonna kliima on suhteliselt pehme, mis on tingitud eelkõige mere lähedusest. Juuni keskmine õhutemperatuur on 14,0 oC, detsembris 2,5 oC. Sademete aastane keskmine summa 610 mm. 1.7. Are valla tõmbekeskused Valla keskuseks on Are alevik, mis asub maakonna keskusest Pärnust 18 km põhja pool ja Halinga valla keskusest Pärnu-Jaagupist 12 km lõuna pool. Valla keskuses on kõik inimeste esmavajadusi rahuldavad asutused olemas. Teiseks vallasiseseks tõmbekeskuseks, kus on piirkonna keskust iseloomustavad asutused (kauplus, lasteaed-algkool, perearstikeskus, raamatukogu) olemas, on Suigu küla. Samuti on nendesse keskustesse koondunud ettevõtlus, v.a põllumajandussektor. Suuremad tõmbekeskused, mis mõjutavad eelkõige Are aleviku ja Suigu küla ning nende lähipiirkonna elanike liikumist, asuvad vallast väljaspool – Pärnu linn, vähemal määral Pärnu-Jaagupi ning Tori. Pärnu linna mõju suurendab tööjõu ja põhihariduse omandanud noorte liikumine linna, samas on inimeste elukohaks jäänud Are vald. Sellest tulenevalt rahuldatakse peamised tarbimisvajadused Pärnus. Samuti osutatakse esimese astme arstiabi Pärnu linnas, mis oluliselt suurendab elanikkonna igapäevast liikumist Pärnu linna suunas. Haldusterritoriaalse reformi käigus on ühe reaalse võimalusena riiklikult ette nähtud Are valla ühinemist Halinga vallaga. See vähendaks oluliselt Are aleviku mõju piirkonna tõmbekeskusena. Sellisel juhul hakkab Pärnu-Jaagupi alevik olema piirkonna suurimaks tõmbekeskuseks, eriti kohaliku võimu asukohast tulenevalt. 2. HALINGA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 2.1. Halinga valla üldülevaade Halinga vald asub Edela-Eestis, Pärnumaa põhjaosas, piirnedes lõunast – Are, Sauga, Audru ja Lavassaare, läänest – Koonga, põhjast – Vigala ja Märjamaa ning idast – Kaisma vallaga. Valla pindala on 365 km2, millest haritavat maad on 28% ja metsa 32%, rahvastiku tihedus on 10,4 in/km2, Pärnumaa keskmine asustustihedus on 18,8 in/km2 ning valdadel 8,2 in/km2. Vallas on üks alev ja 43 küla. Keskuseks on Pärnu-Jaagupi alev, mis jääb Pärnust 28 km, Raplast 55–60 km ja Tallinnast 101 km kaugusele valda läbiva Via Balticatee äärde. Lisaks Pärnu-Jaagupile on vallas regionaalsete keskustena olulisel kohal veel ja küla.

Leht 6 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine 2.2. Halinga valla rahvastik ja elamumajandus

Halinga vallas elab kokku 3704 inimest. Valla rahvaarv on langenud ajavahemikul 1989–2004 ca 6%. Rahvastiku arvu langemine on tingitud eelkõige noorte (15- kuni 24-aastaste elanike) lahkumisest linnadesse, mida osaliselt kompenseeris vanemate inimeste elama asumine mujalt Pärnumaalt Halinga valda. Pärnumaa regionaalarengukava kohaselt prognoositakse Halinga valla rahvaarvu vähenemist 2015. aastaks 4,1%. Suur osa valla elanikest õpivad või töötavad naabervaldades ja Pärnu linnas. Valla elanikest 24% on alaealised, 57% tööealised ja 19% pensioniealised. Töötuid on vallas 2003. a andmetel ca 20%, mis oli suurem kui Pärnumaa keskmine 14%. 01.09.2004. a seisuga on töötute arv langenud 12–14 protsendini. Tööpuuduse põhjuseks on piirkonna ajalooline seotus põllumajandusega. Põllumajandusega on seotud ca 27% elanikkonnast.3 Tabel 5.Halinga valla rahvastiku jaotus asulate kaupa

Asula Elanikud Asula Elanikud Asula Elanikud HALINGA VALD Aasa 70 Kuninga 8 Pööravere 24 Altküla 3 106 47 Anelema 44 Lehtmetsa 13 Rukkiküla 16 Arase 46 25 Salu 48 Eametsa 19 Libatse 494 Sepaküla 11 20 28 Soosalu 15 28 48 Sõõrike 28 Enge 113 Mäeküla 39 Tarva 66 81 Mõisaküla 109 Tühjasma 16 Halinga 114 32 Tõrdu 59 26 Oese 32 Vahenurme 221 11 Pallika 20 34 13 Pereküla 6 15 Kangru 21 14 Vee 28 32 Pärnu-Jaagupi 1443 KOKKU 3686

Tabel 6.Halinga valla leibkondade iseloomustus4

1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 liikmega Keskmine HALINGA VALD 400 386 224 197 100 35 22 2,57 liiget

Elamumajandus Kortermajade ehituse kõrgaeg oli 1980-ndatel aastatel, mil ehitati Halinga vallas 159 korterit ja 69 pereelamut. Alates 1990. aastast ei ole Halinga valda ehitatud ühtegi kortermaja. Ühepereleamute ehitamine vähenes pärast 1990. aastat enam kui kaks korda. Kokku ehitati 1990-ndatel aastatel Halinga vallas ca25 uut elamut.

Tabel 7.Halinga valla tavaelamuruumid4

Hooned Tavaeluruumid Asustatud Asustamata Korterelamud Eramud Muu elamud HALINGA VALD 69 832 25 1537 1303 182

Tabel 8.Halinga valla asustatud elamud asulate lõikes5

Asula / küla Elamud Elanikud Korterelamud Ühepereelamud Arv Elanikud Arv Elanikud Aasa küla 22 70 1 (8 krt.) 9 21 61

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 7 / 75 Altküla 6 3 6 3 Anelema küla 23 44 23 44 Arase küla 20 46 20 46 Eametsa küla 9 19 9 19 Eense küla 14 20 14 20 Eerma küla 12 28 12 28 Enge küla 36 113 1 (8 krt.) 20 35 93 Ertsma küla 27 81 2 (4 krt.) 10 25 71 Halinga küla 22 114 2 (8 ja 12 krt.) 46 20 68 Helenurme 10 26 10 26 küla Kablima küla 8 11 8 11 Kaelase küla 10 13 10 13 Kangru küla 13 21 13 21 Kodesmaa 21 32 21 32 küla Kuninga küla 5 8 5 8 Langerma küla 36 106 36 106 Lehtmetsa küla 9 13 9 13 Lehu küla 14 25 14 25 Libatse küla 40 494 10 387 30 107 Loomse küla 9 28 9 28 Maima küla 22 48 1 (4 krt.) 10 21 38 Mäeküla 18 39 18 39 Mõisaküla 30 109 2 (8 krt.) 30 28 79 Naartse küla 12 32 12 32 Oese küla 10 32 10 32 Pallika küla 5 20 5 20 Pereküla 7 6 7 6 Pitsalu küla 9 14 9 14 Pärnu-Jaagupi 242 1443 38 886 204 557 Pööravere küla 18 24 18 24 Roodi küla 17 47 17 47 Rukkiküla 7 16 7 16 Salu küla 12 48 12 48 Sepaküla küla 5 11 5 11 Soosalu küla 4 15 4 15 Sõõrike küla 12 28 12 28 Tarva küla 25 66 25 66 Tühjasma küla 9 16 9 16 Tõrdu küla 18 59 2 (5 ja 4 krt.) 21 16 38 Vahenurme 23 221 8 165 15 56 küla Vakalepa küla 8 34 1 (4 krt.) 12 7 22 Valistre küla 11 15 11 15 Vee küla 11 28 1 (8 krt.) 10 10 18 KOKKU 901 3686 69 1606 832 2080

Libatse küla kortermajades on kokku 143 korterit, Vahenurme kortermajades 96 korterit ja Pärnu-Jaagupi alevikus kokku 376 korterit. 2.3. Halinga valla haridus, kultuur ja tervishoid Haridusasutustest on Halinga vallas: • Pärnu-Jaagupi Gümnaasium, õpilasi 397 • Lasteaed «Pesamuna», lasteaiakohti 74 • Pärnu-Jaagupi rahvamaja • Vee rahvamaja • Pärnu-Jaagupi Muusikakool

Leht 8 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine • Vahenurme Lasteaed-algkool, kus õpib 32 õpilast ja 24lasteaialast. Õpetajaid ja kasvatajaid kokku 12. • Libatse Lasteaed-algkool, kus õpib 65 õpilast ja 40lasteaialast • Kaelase Internaatkool, kus õpib 60 puuetega õpilast. Raamatukogud asuvad Mõisaküla, Anelema, Libatse ja Vahenurme külas ning Pärnu-Jaagupi alevis. Kõigis raamatukogudes on ka avalik internetipunkt.

Tervishoiuasutustest on Pärnu-Jaagupi alevis perearstikeskus koos pikaravi hooldushaiglaga (ca40 kohta), hambaravikeskus ning OÜ Halvet veterinaarapteek. Tõrdu külas asub turvakodu, kus on aastaringselt ca35 hoolealust. 2.4. Halinga valla ettevõtlus Halinga vallas on vastavalt ettevõtete põhitegevusala majandussektori järgi primaarsektoriga (põllumajandus, kalandus, metsamajandus) seotud 74, sh põllumajandusega 62, sekundaarsektoriga (mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, ehitus) 23, sh töötleva tööstusega 17, ning tertsiaarsektoriga (teenindus) seotud 43 ettevõtet või ettevõtjat. Ettevõtete netokäive 2001. a oli 187 milj krooni, mis moodustab maakonna netokäibest 1,67%. Võrreldes eelnevate aastatega ei ole suuri muudatusi ettevõtlussektoris toimunud. Mööblitööstus • Matti & Puit OÜ, tegeleb mööblivalmistamisega. • Pinea OÜ – mööblidetailide treimine,töötajaid 1. • Sohva AS – mööbli valmistamine. • Warming Grupp OÜ – mööbli tootmine. Metallitööstus • Halmet-Metall OÜ - metallkonstruktsioonide tootmine. • Welmet OÜ, tegeleb metallkonstruktsioonide ehitamisega.Töötajaid 32. Saetööstus ja metsamajandus • A & U Metsahalduse OÜ – metsatööd ja-materjalid. • Kingisepa talu – seemnekasvatus ja metsamajandus,Töötajaid 3. • Lamiflex OÜ, tegeleb vineeri valmistamisega. • Libatse saeveski OÜ, tegeleb saematerjali tootmisega. • Mairingest OÜ – metsatööd ja -materjalid. • Rosliin OÜ – puittoodete eksport ja vahendus. • Sandvelt OÜ, tegeleb saematerjali tootmisega. • Veerets OÜ – metsatööd ja -materjalid. • Vinkel Puit OÜ – puidutöötlemine, puittoodetetootmine. • OÜ Leheris – metsamaterjali varumine. • OÜ Leiger Takt – metsamaterjali varumine. • Mandel OÜ – puidutööstus, saematerjalidetootmine. Õmblustööd, käsitöö • Clivia OÜ, tegeleb õmblustoodete valmistamisega jaõmblusteenuse pakkumisega. Töötajaid 45. • Naima Käsitöö AS Uduvere Villavabrik Halingas –käsitöö. • Singer OÜ – õmblustööstus Põllumajandus, aiandus, mesindus • Agroland Syd OÜ, tegeleb põllumajandusega.Töötajaid 65. • Arvi Mölderi Veski Talu – mesindus. • Einar Mihkli Talu. • Estonian Seed OÜ, tegeleb seemnete tootmisega. • Freshfood OÜ, tegeleb köögivilja kasvatamisega. • Halinga OÜ, tegeleb põllumajandusega. Töötajaid40. • Jüri Aruse Aru talu – lilled. • Kingisepa Talu • Kõrtsi talu – piimatootmine (15 veist), töötajaid2. • Rehe talu – piimatootmine (43 veist), töötajaid 3. • Ritter Kivisaare talu Mõisaküla jahuveski – teravili. • Sarapuu talu – seakasvatus (55 siga), töötajaid 3. • Siima talu • Soosallo-Alt talu • Vahenurme Agro AS, tegeleb loomakasvatusega (305 veist ja703 siga). Töötajaid 22. Plaanis on alustada biosüsteemide ehitust ja sõnnikumajanduse rekonstrueerimist. • Vahnama talu, tegeleb piimatootmise (66 veist) ja maasikakasvatusega. Töötajaid kokku 4.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 9 / 75 • Veskimäe talu – piimatootmine (11 veist), töötajaid2. • Väiksevälja talu, tegeleb maaviljelusega. 2001. a 15. juuli seisuga oli Halinga valla põllumajanduslikes ettevõtetes kokku ca3750 veist ja 3500 siga.

Kaubandus • Clivia OÜ, tegeleb vallas toitlustamisega. • Faatum talu, omab vallas tööstuskaupadepoodi. • Glasmir OÜ Hinnapomm kauplus Pärnu-Jaagupis. • Griin Top OÜ, vallas üks toidupood. • Lamiflex Eesti OÜ – pakendite ja pakkeseadmete tootmine jaturustamine. • Mandel OÜ «Rõdu» kauplus, asukoht Vahenurmeküla. • Matsi Naima Talu • PMÜ Majatarbed kauplus Pärnu-Jaagupis. • PMÜ Pärnu-Jaagupi toidukauplus. • PMÜ Pärnu-Jaagupi tööstuskauplus. • PMÜ Vahenurme kauplus, asukoht Vahenurme küla. • Pärlen A. K. OÜ – kosmeetikakaubad. • Šeiker AS – kaubandus. • Vagron OÜ toidupood, vallas üks toidupood. • Viola Lill OÜ – lilled, lilleseadetarvikud. • Vallas tegutseb ka kauplusbuss. Toiduainetööstus Hellar ja Pojad AS – pagari- ja kondiitritooted. Töötajaid 23. Autolammutused ja -remont • AW & Womm OÜ – autohooldus ja -remont. • Ertsma OÜ, tegeleb autoremondiga. • Lorentson Aivo OÜ, tegeleb autoremondiga.

Tee-ehitus Tee-ehitusega tegeleb vallas Pärnu Teedevalitsuse osakond Kommunaalettevõtted • Mako AS, tegeleb Vee ja kanalisatsiooniteenuse ning soojusenergiapakkumisega. Töötajaid 5. Teenindus • Clivia OÜ juuksur, tegeleb vallas juuksuriteenuse pakkumisega.Töötajaid 3. • Diandron OÜ – majutus. • Halinga Keskus OÜ Halinga Restoran. • Libatse Postipunkt Pärnu Peapostkontor. • Mõisa köök – toitlustus. • Nobili OÜ – autorent, Pärnu-Jaagupi. • Pärnu-Jaagupi hostel – majutus. • Pärnu-Jaagupi postkontor Pärnu Peapostkontor. • Sinal OÜ – baar. • Vahenurme postkontor Pärnu Peapostkontor, 1 töötaja. Raviteenused • Dr. K. Lepiku Hambaravi AS Pärnu-Jaagupi filiaal. • Halvet OÜ, tegeleb vallas veterinaarteenuse pakkumisega. 1töötaja. • Libatse Perearstipunkt Eve Keskküla FIE. • Perearst Merike Roseniit OÜ – asukoht Pärnu-Jaagupi. Kinnisvara • Auxilium OÜ • Alandia Trading AS – kinnisvara arendamine ja sellega seotudehitustegevus. • Itimari OÜ Kaevandused • Halinga Maaparandus OÜ – turba kaevandamine. • Melkan AS, tegeleb vallas maaparandustöödega.Töötajaid 12. • Reiden Dolomiit AS, tegeleb vallas dolomiidi kaevandamisega.Töötajaid 30. Naftasaadused ja mootorikütus • Alexela Trade OÜ Alexela Halinga Tankla. Energeetika • Halinga Energeetika OÜ 2.5. Halinga valla tehniline infrastruktuur

Leht 10 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Reoveepuhastus Suurim reoveepuhasti koos reoveesette komposteerimisplatsiga asub Pärnu-Jaagupi alevikus. Puhasti puhastab kogu Pärnu-Jaagupi aleviku reovett. Hinnanguliselt tekib reoveepuhastis aastas ca100 tonni reoveesetet. Settesüsteeme puhastatakse hetkel üle aasta. Vahenurme külas on ühisveevärk ja kanalisatsioon keskasulas. Küla reoveepuhastit haldab AS Mako. Lisaks asuvad reoveepuhastid Libatse külas. Valla reoveepuhastussüsteemid on amortiseerunud ning Halinga valla arengukava näeb ette nende rekonstrueerimist lähiaastatel. Jäätmekäitluse seisukohast tuleks suurt tähelepanu pöörata puhastite settekäitlusele, mis võimaldaks tekkivat setet kasutada komposteerimiseks teiste jäätmetega. Lokaalsed puhastid on veel Pärnu-Jaagupi aleviku Pikaravi- ja hooldekeskusel, Langermaa, Halinga suurfarmi, Ertsma suurfarmi ning Vahenurme suurfarmi juures. Teedevõrk Halinga valda läbiv suurim maantee on Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaantee, tugimaanteedest on tähtsamad Pärnu-Jaagupi– maantee, mille kaudu toimub ühendus Kaisma, Järvakandi ning Vändra suunas ja Pärnu- Jaagupi - Kalli maantee, mille kaudu on Halinga vallal pääs Pärnu–Lihula maanteele. Valla teede kogupikkus on 203 km. Energeetika Tsentraalkütte tootmist Halinga vallas ei toimu. Eraldi katlamajad on Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumil (kütteks vedelkütus), Pärnu-Jaagupi lasteaial (vedelküte), Pärnu-Jaagupi haiglal (kivisüsi + puiduküte), Libatse küla Lasteaed-Algkoolil (vedelküte). Libatse küla korterelamutel on igal oma kütteallikas (lokaalne katlamaja või elektriküte). Vahenurme lasteaed-algkool (kütteks vedelkütus), kortermajades kasutatakse lokaalseid katlamaju või individuaalseid küttekoldeid. 2.6. Halinga valla keskkonnakaitselised tingimused Halinga vald on ülemineku ala – valla lõunaosas on vettpidavate setete (savi ja aleuriit) ulatusliku leviku tõttu kunagised jääjärvetasandikud hiljem kattunud turbaga ja muutunud sootasandikeks, põhjaosa asub karstialal, sellega seoses esineb madalamates piirkondades kevadeti põhjavee tõusust tingitud üleujutusi. Valda läbivad Naravere oja ja Enge jõgi. Valla edela osa piirneb Lavassaare järvega, kust saab alguse Audru jõgi, valla lõuna osas asuvad valdavalt rabad. Valla loodus on väga mitmekesine, leidub soid ja rabasid, karstinähtusi, loometsi ning viljakaid põllumaid. Suurimaks maastikuliseks elemendiks on Virussaare rabasaar (suurus 42 ha), mis on looduskaitse all. Teisteks Halinga valla looduskaitsealusteks objektideks on Pööravere park, Halinga park ning Kaelase park. Üksikobjektidena on kaitse all pärn Riinu, pärnad Kai ja Mai, Libatse tamm, Kõrtsitaguse tamm, Kereka tamm, Veerise tamm ja Vahenurme künnapuu. Vallas on kasutusel üks ehitusdolomiidi maardla – Anelema, mis kuulub üleriigilise tähtsusega maardlate nimistusse. Maardlat kasutab AS Reiden Dolomiit. Ehitusdolomiidi üldvarud on 63,9 miljonit m3ja klaasidolomiidi üldvarud koos prognoosvarudega kokku 16,4 miljonit m3. Riikliku geoloogilise kaardistamise tulemusena on Valiste külas välja eraldatud järvelubja perspektiivala.

Valla kliima on mere lähedusest tingituna suhteliselt pehme. Juuni keskmine õhutemperatuur on ca 14,0 oC, detsembris 2,5 oC. Sademete keskmine aastasumma on piirkonnas 613 mm.

2.7. Halinga valla tõmbekeskused Halinga valla suurimaks tõmbekeskuseks on Pärnu-Jaagupi alevik. Pärnu-Jaagupi osatähtsuse valla elanikele tagab esmateenuste (kool, teenindus, kultuur, tervishoid) rahuldamise võimalus vallasiseselt. Kindlasti hakkab lähitulevikus Pärnu linna lähedus ja Halinga valda läbiv Tallinna–Pärnu–Ikla mnt suurendama Pärnu linna mõju tõmbekeskusena. Teisteks vallasisesteks tõmbekeskusteks on Vahenurme küla, mille keskuse moodustavad 7 kahekorruselist kortermaja, 5 ühepereelamut ja kaks talu. Vahenurme on tõmbekeskuseks Kablima, Kuninga, Roodi ja Eense ning teistele hajaküladele. Sarnaselt Vahenurmele on vallasiseks tõmbekeskuseks Libatse küla, mille mõjusfääri jäävad Arase, Langermaa ja teised väikekülad: Pallika, Aasa, Altküla, Kaelase, Rukkiküla, Lehtmetsa, Pööravere, Salu. 3. SAUGA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 3.1. Sauga valla üldülevaade

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 11 / 75 Sauga vald asub Edela-Eestis, piirnedes lõunast Pärnu linnaga, läänest Audru vallaga, põhjast Halinga ja Are vallaga ning idast Tori ja Paikuse valla ning Sindi linnaga. Valla pindala on 164,8 km2, millest 26% on haritav maa ja 39% on kaetud metsaga. Valda läbib kaks jõge – Pärnu ja Sauga, mõlemale on iseloomulikud kõrgete kallastega ürgorud. Valla keskuseks on Sauga alevik, mis asub 4 km kaugusel Pärnu linnast ja on viimasega tihedalt seotud ja põhjapoolse – Vingiküla – linnaosaga peatselt kokku kasvamas. Külasid on vallas 10 – Eametsa, Kiisa, Kilksama, Nurme, Pulli, Räägu, Rütavere, Tammiste, Urge ja Vainu küla. Sauga vallas, Pärnu linna piiril, on lennujaam, kust toimuvad regulaarlennud erinevatele Lääne-Eesti saartele. Lennujaam on avatud peamiselt väikelennukitele. Lennuvälja lähedusse jääb ka üks Eesti parimaid motoringradu. Turismipiirkondadena on vallas tuntud Tammiste ja Pulli küla Pärnu jõe kallas ja Eametsa küla Sauga jõe kallas. Viimase kaldal asuvad ka valla tuntumad majutuskohad – Jõekääru kämping ja Uueda turismitalu. 3.2. Sauga valla rahvastik ja elamumajandus

Sauga vallas elab 2760 inimest, rahvastiku tihedus on 15,5 in/km2, Pärnumaa keskmine asustustihedus on 18,8 in/km2ning valdadel 8,2 in/km2. Suur osa valla elanikest õpib või töötab Pärnu linnas. Vanuseliselt jaguneb valla elanikkond – 60% tööealised, 16% pensioniealised, 24% alaealised. Töötute osakaal on 15% tööealisest elanikkonnast. Sauga valla elanike arv suureneb pidevalt 50–60 elaniku võrra aastas, mis on suurimaks näitajaks Pärnumaal. Lähitulevikus on planeeritud käivitada Sauga alevikus uuselamurajooni ehitus, mis peaks oluliselt suurendama aleviku elanike arvu. Prognooside kohaselt peaks aastaks 2015 suurenema Sauga valla elanike arv 23%.

Tabel 9.Sauga valla rahvastiku jaotus asulate kaupa

Asula Elanikud Asula Elanikud Asula Elanikud SAUGA VALD Sauga alevik 1192 Kilksama küla 304 Nurme küla 148 Urge küla 189 Eametsa küla 201 Pulli küla 150 Kiisa küla 73 Tammiste küla 386 Räägu küla 52 Rütavere küla 65 KOKKU 2760

Sauga valla keskmine leibkonna suurus on 2,62 liiget, mis on kõrgem kui Halinga ja Are valla vastav näitaja. Sellest tulenevalt võib järeldada, et vallas elab rohkem lastega peresid.

Tabel 10.Sauga valla leibkondade iseloomustus6

1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 liikmega Keskmine SAUGA VALD 241 277 189 169 68 11 11 2,62 liiget

Elamumajandus

Sauga valla korterelamutest suurem osa on ehitatud 1980. aastatel. Aastatel 1981–2000 ehitati Sauga valda 68 pereelamut ja 56 korterit. Ajavahemikul 1991–2000 ehitati ainult 78 uut pereelamut.

Tabel 11.Sauga valla tavaeluruumid7

Hooned Tavaeluruumid Asustatud Asustamata Korterelamud Eramud Muu elamud SAUGA VALD 33 1368 18 1065 887 31

Tabel 12.Sauga valla asustatud elamud asulate lõikes8

Asula / küla Elamud Elanikud Korterelamud Ühepereelamud Arv Elanikud Arv Elanikud Eametsa küla 226 201 2269 201

Leht 12 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Kiisa küla 23 73 23 73 Kilksama küla 298 304 29810 304 Nurme küla 36 148 36 148 Pulli küla 41 150 41 150 Räägu küla 20 52 20 52 Rütavere küla 22 65 22 65 Sauga alevik 96 1192 29 935 67 257 Tammiste küla 614 386 61411 386 Urge küla 25 189 4 76 21 113 KOKKU 1401 2760 33 1011 1368 1749

Järgnevatel aastatel on ette näha elamuehituse aktiviseerumist Tammiste, Eametsa, Nurme ja Kilksama külas. Sauga Vallavalitsuse andmetel on piirkonnas eraldatud juba 1416 ehituskrunti, millest 318 on tehtud ka detailplaneeringud. 3.3.Sauga valla haridus, kultuur Haridusasutustest on vallas: • Jänesselja lasteaed– asub Sauga alevikus,Pärnu linnast 4 km kaugusel. Lasteaias on neli rühma, kokku 82 last. Perspektiivis on lasteaial ca110 kohta. • Sauga põhikool– asub Nurme külas, Saugajõe kaldal, Pärnu linnast 6 km kaugusel. Koolis õpib 112 õpilast. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Vana-Pärnu, Nurme, Eametsa, Kilksama ja Räägu küla ning Sauga alevik. Kooli õppekavas on pööratud suuremat tähelepanu keskkonnakaitselisele kasvatusele. • Taali põhikool– asub Pulli külas, Pärnujõe kaldal 5 km kaugusel Pärnu linnast. Koolis õpib 110 õpilast. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Pulli, Rütavere, Urge, Vainu, Kiisa ja Tammiste küla. Pärnu linna läheduse tõttu käivad paljud lapsed Pärnu linna lasteaedades ja koolides. Lähtudes elanike arvu suurenemisest Pärnu linna lähikülades, arvestatakse võimalusega rajada kümne aasta perspektiivis Sauga valda kolmaski põhikool, asukohaga Sauga alevik. Vajadusel nähakse ette Sauga valla hariduse arengukavas 2004– 2014 alushariduse ja päevahoiuvõimaluse loomist Urge küla piirkonnas. Tervishoiuasutustest on valla alevis üks perearsti praksis. 3.4. Sauga valla ettevõtlus Valla peamised ettevõtted asuvad Sauga alevis ja Kilksama külas. Vastavalt ettevõtete põhitegevusala majandussektori järgi on Sauga vallas primaarsektoriga (põllumajandus, kalandus, metsamajandus) seotud 34, sh põllumajandusega 31, sekundaarsektoriga (mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, ehitus) 20, sh töötleva tööstusega 11, ning tertsiaarsektoriga (teenindus) seotud 64 ettevõtet või ettevõtjat. Ettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kohaselt oli Sauga valla ettevõtete netokäive 2001. a 279 milj krooni. Arvestades, et vastav näitaja oli alles 1998. a ainult 81 milj krooni, võib järeldada, et Sauga valla ettevõtlus on pärast põllumajanduse osakaalu vähenemist uuesti hoogustunud. Järgnevalt on loetletud peamised aktiivsemad valla ettevõtted tegevusalade järgi. Elektroonika • Felkontar OÜ, tegeleb Sauga alevis kaabli otsikute montaažiga.Töötajaid 30. Toiduainetetööstus • Antsu Köök OÜ, tegeleb Kilksama külaskulinaariatoodete hulgimüügiga. Töötajaid 7. Mööblitööstus • Puit AS, tegeleb Kilksama külas mööbli tootmise jaantiikmööbli restaureerimise ning müügiga. Töötajaid 30. Saetööstus • A&O Puit AS, tegeleb Sauga alevis saematerjali tootmisega.Töötajaid 30. • Stora Enso Timber AS, tegeleb Kilksama külas saematerjalitootmisega. Töötajaid 5. Energia ja sooja tootjad • Sauga Soojus AS, tegeleb Sauga alevis vee-, kanalisatsiooni- jakütteteenuse pakkumisega. Ettevõttes töötab 3 inimest. Katlamajas tehakse investeeringuid soojuse tootmiseks puiduhakke, puidujäätmete ja tükkturba baasil. Uuendatud on torustikke 20% ulatuses. Keemiatööstus • Kemirol OÜ, tegeleb Sauga alevis keemiatoodete villimisega.Töötajaid 6.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 13 / 75 Põllumajandus • Enno-Eedu talu, tegeleb Nurme külas tera- ja köögiviljakasvatamisega. Töötajaid 7. • FIE Ants Viies, tegeleb Pulli külas teravilja kasvatamisega.Töötajaid 3. • Tani talu, tegeleb Nurme külas köögivilja kasvatamisega.Töötajaid 3. • Urge Suurfarm, tegeleb Urge külas loomakasvatusega.Töötajaid 6. 2001. aasta 15. juuli seisuga oli Sauga valla põllumajanduslikes ettevõtetes kokku ca 375 veist ja 800 siga. Kaubandus • Elbi Kaubandus OÜ, tegeleb Urge külas toidukaubandusega.Töötajaid 2. • Rael Kaubad OÜ, tegeleb Kilksama külas toidukaubandusega.Töötajaid 2. • Sauga kauplus, tegeleb Sauga alevikus toidukaubandusega.Töötajaid 5. • Veeniks OÜ, tegeleb Tammiste külas toidukaubandusega.Töötajaid 3.

Autoveod • Baltic Truck Trade, tegeleb Sauga alevikus transpordi- ja remonditeenuse pakkumisega. Töötajaid 30. • Ekto Pärnu AS, tegeleb Sauga alevikus ehitusmaterjalide veoteenusepakkumisega. Töötajaid 35. • Hüntal Auto OÜ, tegeleb Kilksama külaskaugveoteenuse pakkumisega. Töötajaid 25. • Valev Udras OÜ, tegeleb Sauga alevikusKaevetööde ja kallurteenuse pakkumisega. Töötajaid 30. Autolammutus • Autoveski OÜ, tegeleb Kilksama külas autolammutuse javaruosade müügiga. Töötajaid 2. Ehitus • Sauga Maaehitus AS, tegeleb Sauga alevis ehitustööde teenuseosutamisega. Töötajaid 6.

Tee-ehitus • Magistraal OÜ, tegeleb Sauga alevikus tee-ehituse ja -hooldusega.Töötajaid 30. • Pärnu Teedevalitsus, tegeleb Sauga alevikus tee-ehituse ja-hooldusega. Töötajaid 26. • Teed OÜ, tegeleb Sauga alevikus tee-ehituse ja -hooldusega.Töötajaid 3.

Turism • Jõekääru kämping, tegeleb turistide majutamise jaürituste korraldamisega. Töötajaid (hooajal) 6. • Uueda turismitalu, tegeleb majutamise ja ürituste korraldamisega.Töötajaid 4. 3.5. Sauga valla tehniline infrastruktuur Reoveepuhastus Sauga aleviku reovesi suunatakse Pärnu linna reovee kogumis- ja puhastussüsteemi, mistõttu vallas puuduvad suuremad reoveekäitlussõlmed. Reoveepuhastussüsteemid on olemas veel Urge külas. Urge reoveepuhasti on amortiseerunud ning Sauga Vallavalitsuse hinnangul ei tööta enam korralikult. Uued reovee väikepuhastid on Taali ja Sauga koolidel. Energeetika Sauga aleviku soojusenergia tootmine baseerub AS Sauga Soojuse katlamajal. Soojusvõrk on ehitatud teenindama kogu Sauga aleviku keskust. Soojuse tootmiseks kasutatakse peamiselt puiduhaket jt puidujäätmeid ning tükkturvast. Viimastel aastatel on tarbijate arv vähenenud kodumajapidamiste hulgas 25%. Asutustest ja ettevõtetest on läinud üle lokaalküttele 50% tarbijatest. Kaugkütte arendamisel on eesmärgiks muuta soojatootmine efektiivsemaks ja liita süsteemiga maksimaalselt tarbijaid. Selleks on välja vahetatud 20% soojustorustikust. Ühe võimalusena nähakse ette Sauga aleviku soojamajanduse arengukavas aleviku liitmist Pärnu linna Ülejõe kaugküttevõrguga. Nimetatud asjaolu miinuseks jäätmekäitluse seisukohast on kohapealse puidujäätmete käitlusvõimaluse võimalik kadumine. Teedevõrk Sauga valla teedevõrk on suhteliselt hea korras ning piisavalt tihe, ühendamaks kõiki valla külasid. Valda läbivad kaks suuremat riigimaanteed: Tallinn–Pärnu ja Pärnu–Paide–Rakvere. Seetõttu on vallas hea ühendus maakonna keskuse Pärnu ja teiste maakondade keskustega. Valla siseteed on peamiselt kruusakattega. Sauga vallas on eramaanteid 44, kogupikkusega ca39 km, ning vallateid 19, kogupikkusega 34,5 km. 3.6. Sauga valla keskkonnakaitselised tingimused

Valda läbivaks suurimaks jõeks on Sauga jõgi, pikkus 77 km ja valgala pindala 570 km2. Jõe keskmine vooluhulk on 5,1 m3ning äravoolumoodul9,0 l/s km2. Sauga jõgi on Pärnu jõe lisajõgi ja seetõttu jääb kogu Sauga vald Pärnu jõe valgalale.

Geoloogiline aluspõhi algab Sauga vallas ca20 m sügavusel ja ulatub ca490 m sügavuseni. Valla madalamatel aladel on levinud liivsavise pinnakattega jääjärvetasandikud ja liivased meretasandikud. Vettpidavate setete (savi ja aleuriit) ulatusliku leviku tõttu on kunagised jääjärvetasandikud hiljem kattunud turbaga ja muutunud sootasandikeks. Iseloomulikuks on väga suur viirsavilasundi paksus (kohati kuni 30 m) ning turbakihtide ja läätsede ning kolloidse orgaanilise aine esinemine liivakompleksis. Maapinna absoluutkõrgus on 8–12 m

Leht 14 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine merepinnast ja maapind tõuseb põhja suunas. Vastavalt maapinna kõrgusele suureneb ka liivakihi paksus viirsavil. Viirsavi pealispind on 5–6 m tasemel kogu rajooni piires ja lasundi paksus sõltub viirsavi lamami reljeefist. Jääjärvetasandikel leidub luiteid, millesse on lõikunud Pärnu ja Sauga jõe orud. Sauga valla territooriumile jääb kolm suuremat raba: Elbu, Nurme ja Rääma raba.

Valla kliima on mere lähedusest tingituna suhteliselt pehme. Juuni keskmine õhutemperatuur on ca 14,0 oC, detsembris 2,5 oC. Sademete keskmine aastasumma on piirkonnas 613,8 mm. 3.7. Sauga valla tõmbekeskused Sauga vallasiseseks tõmbekeskuseks on Sauga alevik, mis on valla halduskeskuseks. Aleviku tõmbefaktoriteks on kool, lasteaed, vallamaja jne. Samas mõjutab valla elanike liikumist tugevasti Pärnu linna lähedus (töökohad, kaubandus-teenindus jne). Seetõttu liiguvad Sauga valla elanikud väljaspool Sauga alevikku pigem oma tööga seotult igapäevaste vajaduste rahuldamiseks Pärnu linna. Seega tuleb piirkonnas arvestada Pärnu linna suure mõjuga tõmbekeskusena. 4. KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA

Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on Jäätmeseadus(RT I 2004, 30, 208), mis jõustus 1. mail käesoleval aastal. Vajaduse uue Jäätmeseadusejärele tingis Eesti jäätmehoolduses viimastel aastatel toimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses.

Peamiseks kohaliku omavalitsuse kohustuseks jäätmehoolduse korraldamisel on jäätmekava koostamine. Jäätmeseaduse§ 42 kohaselt peab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava sisaldama järgmist: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvaru mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid ning tegevuskava. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamisel tuleb juhinduda riiklikust ja maakondlikust jäätmekavast, täpsustades järgmised jäätmehooldusega seotud valdkonnad: 1) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 2) jäätmete liigiti kogumise ja sorteerimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 3) jäätmehoolduse rahastamist.

Jäätmeseaduse§ 42 kohaselt võib kohalik omavalitsus koostada oma jäätmekava koostöös teiste omavalitsusüksustega mitme peale. Selline jäätmehoolduse planeerimine nõuab tihedat koostööd teiste omavalitsusüksustega. Kohalikul tasandil jäätmehoolduse planeerimisel on tähtis määratleda täpselt kohalikule omavalitsusele erinevate jäätmehooldusalaste õigusaktidega antud õigused ning pandud kohustused. 5. ARE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS Käesoleva jäätmekava koostamisel on piirkonnas kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete esitatud andmed, Pärnu maakonna jäätmekava, erinevad Eestis teostatud jäätmekäitlusalased uuringud ja Are Vallavalitsuse esitatud andmed. Ühe elaniku kohta, valdade asulate ja külade kaupa kogutava jäätmekoguse hindamisel on kasutatud piirkonda teenindava jäätmekäitlusettevõtte AS Ragn-Sells esitatud andmeid ajavahemikul 01.01.2004–31.07.2004 kogutud jäätmekoguste kohta. Esitatud andmetes on jäätmekogused toodud kuupmeetrites. Jäätmekoguste ümberarvutamiseks on jäätmealases statistikas võetud tavaliselt segaolmejäätmete tiheduseks 220 kg/m3. Tegelikkuses on jäätmekonteineris olevate segaolmejäätmete tiheduseks analüütilisel teel saadud 110…150 kg/m3. Ümberarvutuse juures on kasutatud keskmise tihedusena 115 kg/m3. 5.1. Are valla jäätmete kogumine Jäätmehoolduse korraldamiseks on Are Vallavalitsus sõlminud lepingu jäätmekäitlusettevõttega AS Ragn- Sells. Are Vallavalitsuse andmetel toimub regulaarne olmejäätmevedu Are alevikus ja Suigu külas. Vastavalt vajadusele osutatakse jäätmeveoteenust Eavere, Kurena, Lepplaane, Murru, Niidu, Tabria ja Võlla külas.

Segaolmejäätmete kogumiseks kasutatakse kortermajade juures peamiselt 2,5 m3ja 4,5 m3metallist konteinereid. Eramajade teenindamisel on välja töötatud paindlik teenus, kus kasutatakse väga erinevaid konteineri suuruseid vastavalt jäätmetekitaja vajadustele – 0,14 m3; 0,19 m3; 0,24 m3ning0,66 m3. Kogumissüsteem on kujundatud eesmärgiga koguda ühe jäätmeveoringiga võimalikult palju jäätmeid ja pakkuda jäätmetekitajatele regulaarset

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 15 / 75 teenust. Jäätmeliikidest on korraldatud ainult segaolmejäätmete kogumine. Are Vallavalitsuse andmetel tegeleb segaolmejäätmete kogumisega Are vallas AS Ragn-Sells. 2003. a koguti Are valla majapidamistest kokku 60,365 tonni segaolmejäätmeid. Arvestades Are valla elanike arvu, koguti 2003. aastal ühe inimese kohta 45,50 kg segaolmejäätmeid. Tabel 13.Jäätmekäitlejate poolt kodumajapidamistest 2003. a kogutud jäätmekogused, t/a

Jäätmekäitleja Jäätmeluba Kogutud jäätmeliigid ja kogused Jäätmeliik Jäätmekood Kogus ARE VALD AS Ragn-Sells Nr 2 Segaolmejäätmed 20 03 01 60,365 KOKKU 60,365

Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud elanike arvu hindamise aluseks on võetud jäätmekäitlusettevõtte Ragn- Sells’i lepinguliste klientide arv (vt lisa 5) ja Are valla ühe leibkonna keskmine suurus. Are Vallavalitsuse andmetel on korraldatud olmejäätmeveoga liitunud (sõlminud vastavasisulise lepingu jäätmekäitlusettevõttega) ca25 eramajades elavat klienti, arvestades, et ühe leibkonna suuruseks on ca2,5 elanikku, lisanduvad veel Are ja Suigu kortermajade elanikud, seega on Are vallas hinnanguliselt liitunud 513 elanikku, mis teeb kokku ca36% valla elanikest. Asutustest ja ettevõtetest on korraldatud olmejäätmeveoga liitunud: • Are Vallavalitsus • Are Põhikool • AS Baltfett • Puuram OÜ • Pomes Feeds AS • Rigor OÜ • Suigu Lasteaed–Algkool • Suigu Veod OÜ • Treffex AS 2003. a viis jäätmeid ise Pärnu-Jaagupi prügilasse Pärivere Töökoda OÜ.

Tabel 14.2003. aastal vallas ühe inimese kohta kogutud olmejäätmekogused, kg/a12

Jäätmeliik Jäätmekogus* Valla elaniku kohta Liitunud elaniku kohta ARE VALD Segaolmejäätmed 60 365 kg/a 34,80 kg/a 50,85 kg/a

Hindamaks jäätmehoolduse olukorda vallas, on Are vallavalitsus pidanud regulaarset arvet koostöös AS Ragn- Sells jäätmeveo teenusega seotud jäätmetekitajate, kasutatavate kogumisvahendite ja tühjendamise sageduse üle. Võttes aluseks Ragn-Sells’i andmed 2004. a Are vallast kogutud segaolmejäätmete koguste kohta, on välja arvutatud järgmised jäätmekogused ühe elaniku kohta. Tabel 15.Are vallas kodumajapidamistest (01.01–31.07.2004) kogutud segaolmejäätmete kogused

Asula Kogutud jäätmed Elanike arv Jäätmekogus Prognoositav (01.01–31.07.04.) ühe elaniku jäätmekogus, kohta, kg 13 m3 tonni kg/a Are alevik 151,34 17,40 446 39,02 66,14 Suigu küla 216,29 24,87 335 74,25 125,85 Niidu küla 8,76 1,01 158 6,38 10,81 Eavere küla 2,18 0,25 38 6,60 11,18 Kurena küla 49,2 5,66 65 87,05 147,54 Lepplaane küla 1,68 0,19 63 3,07 5,20 Murru küla 5,28 0,61 92 6,60 11,19 Tabria küla 4,62 0,53 46 11,55 19,58 Võlla küla 1,12 0,13 67 1,92 3,26 KOKKU 440,47 50,65 1310 Keskm. 26,27 Keskm. 44,53

Erinevate Eestis teostatud uuringute ja Pärnumaa jäätmekava koostamise käigus teostatud põhjalike analüüside järgi, tekkis Are vallas enne 2003. aastat ca158 kg segaolmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Seevastu 2003. a koguti ühe vallaelaniku kohta 34,80 kg (tabel 14) ja 2004. a on prognoositav jäätmekogus 44,53 kg ühe inimese kohta aastas (tabel 15). Täpsemalt on hinnatud Are vallas prognoositavalt tekkivaid jäätmekoguseid ja liike käesoleva jäätmekava peatükis 8.1.

Leht 16 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Pakendijäätmed Pakendijäätmete kogumiseks on Are Vallavalitsus paigutanud Are alevikku viis ja Suigu külla viis 600 l pakendikonteinerit. Pakendijäätmeid kogutakse segapakendina, konteineritesse kogutakse segamini klaas-, kartong-, plekk- ja plastpakendi jäätmeid. Ohtlikud jäätmed Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid kogutakse Are alevikus vana katlamaja ruumides. Viimastel aastatel on korraldatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumisringe, kus on võimalik ära anda ka elektroonikajäätmeid. Hinnanguliselt on 2004. a kogutud ca3 tonni ohtlikke jäätmeid. Täpsemad kogused ja liigid selguvad aasta lõpul, kui jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete kogumisettevõttele. 5.2. Are valla jäätmevood

Jäätmevoog Kogutud jäätmed, t/a14 Kogumis- ja käitlemisviis Biolagunevad jäätmed – Kogumine ja käitlemine puudub. Olemas komposteerimiseks sobilik plats. Suurem osa tekkivatest haljastus- ja toidujäätmetest komposteerivad eramajapidajad ise. Paberi- ja papijäätmed – Kogutakse pakendijäätmete osas segapakendina. Are alevikku on paigutatud viis 600 m3kogumiskonteinerit Kogumiskonteinereid tühjendab Ragn-Sells AS. Suurem osa põletatakse kodumajapidamistes. Suuregabariidilised jäätmed – Elektroonikajäätmeid võetakse vastu Are aleviku ohtlike jäätmete kogumispunktis. Puidujäätmed – Eraldi kogumine ja käitlemine puudub. Osaliselt taaskasutatakse puidujäätmeid energiatootmiseks. Klaasijäätmed – Kogutakse pakendijäätmete osas segapakendina. Plastijäätmed – Kogutakse pakendijäätmete osas segapakendina. Ohtlikud jäätmed – Ohtlike jäätmete kogumispunkt Are alevikus ning ohtlike jäätmete kogumisring kord aastas. Ohtlikud jäätmed antakse üle OÜ Pärnu Sekto. Segaolmejäätmed 60,365 Läbi korraldatud olmejäätmeveo on haaratud kogumissüsteemi tiheasustusega alade elanikud. Kogumiskonteinerid on paigutatud kortermajade juurde ning vähemal määral eramajade juurde. Segaolmejäätmete kogumisega tegeleb AS Ragn- Sells. Jäätmed ladestati Pärnu- Jaagupi või Pärnu prügilasse. Sõltub jäätmekogumisringist. Reoveesete – Kogumine ja käitlemine puudub. Olemas komposteerimiseks sobilik plats. Ehitus- ja lammutusjäätmed 10,000 Jäätmete kogumine toimub vastavalt jäätmetekitajate vajadustele. Jäätmed anti üle Pärnu-Jaagupi prügilasse. KOKKU 70,365 Arvestatud on nii kodumajapidamistest kui ka

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 17 / 75 ettevõtetest kogutud jäätmeliike ja -koguseid

Jäätmeliigid, mida käesolevas tabelis ei ole käsitletud, ladestatakse koos segaolmejäätmetega Pärnu-Jaagupi prügilasse või antakse üle otse Pärnu linna jäätmekäitlusettevõtetele. 5.3. Are valla jäätmehoolduseeskiri Are valla jäätmehoolduseeskiri kinnitati Are Vallavolikogu 15. augusti 2003. a määrusega nr 15. Jäätmehoolduseeskiri sätestab Are valla haldusterritooriumil jäätmete kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja ladustamise korraldamist ning nende tegevustega seotud tehnilisi nõudeid ning on kohustuslik kõigile Are vallas tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

Jäätmehoolduseeskirjaga on kehtestatud nõue KÕIKIDEL valla jäätmetekitajatel liituda korraldatud olmejäätmeveoga. Selleks peavad jäätmetekitajad sõlmima lepingu teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud olmejäätmete valdajad on kohustatud kahe aasta jooksul säilitama dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist, ning esitama need vastava ametniku nõudel kontrollimiseks. Samuti on jäätmetekitajatel kohustus ise korraldada suuregabariidiliste jäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine. Jäätmete tekkimise kohas peavad jäätmetekitajad jäätmeid sorteerima, juhul kui need sisaldavad taaskasutatavat paberit, pappi, puitu, metalli, klaas- ja plasttaarat ning nende paigutamiseks nähakse ette eraldi mahutid. Are Vallavalitsus on võtnud endale kohustuseks korraldada oma haldusterritooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejale.

5.4. Are valla jäätmehoolduse peamised probleemid – Jäätmehoolduseeskirjas ei ole täpsustatud tegelikku korraldatud segaolmejäätmeveo piirkonna ulatust. Arvestades, et kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohaselt on kõigil jäätmetekitajatel kohustus sõlmida leping jäätmekäitlusettevõttega, võib järeldada, et kohustus kehtib kogu valla territooriumil. Samas ei ole jäätmekäitlusettevõttel kohustust sõlmida hajaasustusega piirkonna elanikega lepingut või pakutava lepingu tingimuste kohaselt on teenuse hind oluliselt kõrgem. Sellest tulenevalt on ka Are vallas jäätmeveoga liitunud jäätmetekitajate arv ca30–40% valla elanikkonnast. – Jäätmetekitajatel on kohustus liigiti koguda paberit, pappi, puitu, metalli, klaas- ja plasttaarat ning paigutada need selleks ette nähtud konteineritesse. Samas ei ole täpsustatud vastavate konteinerite asukohad. – Jäätmehoolduseeskirjas ei ole täpsustatud valla teisi jäätmekäitluskohti, kogumiskonteinerite asukohti ning jäätmekäitlusettevõtte andmeid, kellega tuleks liitumisleping sõlmida. – Jäätmehooldusalane statistika ei anna selget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud jäätmetekitajatest. – Korraldatud olmejäätmeveoga on haaratud peamiselt Are alevik ja Suigu küla. Teistes külades toimub jäätmete üleandmine vähesel määral. – Kortermajade juures ei ole jäätmekonteinerite, sh liigitikogutavate jäätmete paigutamiseks piisavalt ruumi. – Jäätmetekitajate vähene huvi jäätmehoolduse vastu. 6. HALINGA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS

Käesoleva jäätmekava koostamisel on piirkonnas kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete esitatud andmed ja Are, Sauga ja Halinga valla esitatud andmed. Ühe elaniku kohta, valdade asulate ja külade kaupa kogutava jäätmekoguse hindamisel on kasutatud AS Ragn- Sells poolt esitatud andmeid ajavahemikul 01.01.2004–31.07.2004 kogutud jäätmekoguste kohta. Esitatud andmetes on jäätmekogused toodud kuupmeetrites. Jäätmekoguste ümberarvutamiseks on jäätmealases statistikas võetud tavaliselt segaolmejäätmete tiheduseks 220 kg/1m3. Tegelikkuses on jäätmekonteineris olevate segaolmejäätmete tiheduseks analüütilisel teel saadud 110…150 kg/m3. Ümberarvutuse juures on kasutatud segaolmejäätmete keskmise tihedusena 115 kg/m3. 6.1. Halinga valla jäätmete kogumine Halinga vallas on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud Pärnu-Jaagupi alevik ning Libatse ja Halinga küla. Üksikud kliendid on liitunud ka Vahenurme, Langerma, Aasa ja Enge külas. Olmejäätmete kogumisega tegeleb vallas AS Ragn-Sells. 2003. aastal koguti Halinga valla kodumajapidamistest kokku 195,351 tonni jäätmeid.

Tabel 16.Halinga vallas kodumajapidamistest 2003. a kogutud jäätmekogused, t/a15

Jäätmekäitleja Jäätmeluba Kogutud jäätmeliigid ja kogused Jäätmeliik Jäätmekood Kogus

Leht 18 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine HALINGA VALD Pärnu-Jaagupi JÄ.PM -11438 Segaolmejäätmed 20 03 01 127,00 prügila Ragn-Sells AS Nr 2 Segaolmejäätmed 20 03 01 67,405 Masp AS L.JÄ.HA-11588 Elektroonikaseadmed 20 01 36 0,060 Õlifiltrid 16 01 07* 0,015 Värvi- ja lakijäätmed 08 01 11* 0,120 Mootori- ja 13 02 08* 0,150 käigukastiõlid Luminestsentslambid 20 01 21* 0,006 Pliiakud 16 06 01* 0,300 Patareid 20 01 33* 0,007 Ravimijäätmed 20 01 98* 0,005 OJ- Jäätmekeskus Elektroonikaseadmed 20 01 36 0,100 OÜ Õlifiltrid 16 01 07* 0,015 Mootori- ja 13 02 08* 0,150 käigukastiõlid Luminestsentslambid 20 01 21* 0,006 Patareid 20 01 33* 0,007 Ravimijäätmed 20 01 98* 0,005 KOKKU 195,351

Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud elanike arvu hindamise aluseks on võetud jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells’i lepinguliste klientide arv (vt lisa 6) ja Halinga valla ühe leibkonna keskmine suurus. Halinga Vallavalitsuse andmetel on korraldatud olmejäätmeveoga liitunud (sõlminud vastavasisulise lepingu jäätmekäitlusettevõttega) ca80 ühepereelamutes elavat klienti, arvestades, et ühe leibkonna suuruseks on ca2,5 elanikku, lisanduvad veel Pärnu-Jaagupi aleviku ning Libatse ja Halinga küla kortermajade elanikud, seega on Halinga vallas hinnanguliselt liitunud 1519 elanikku, mis teeb kokku ca41% valla elanikest. Asutustest ja ettevõtetest on korraldatud olmejäätmeveoga liitunud: • Halinga restoran • Langerma karjalaut • Libatse remonditöökoda • Halinga Vallavalitsus • Pärnu-Jaagupi Hooldekodu • Pärnu-Jaagupi leivatööstus • Pärnu-Jaagupi Majandusühistu • Vahenurme Agro AS • Pärnu-Jaagupi lasteaed • Pärnu-Jaagupi Gümnaasium • Pärnu-Jaagupi rahvamaja 2003. aastal viisid ise jäätmeid Pärnu-Jaagupi prügilasse järgmised ettevõtted: • AGROLAND SYD OÜ • Baltic Cruise OÜ • Clivia OÜ • Halinga Energeetika OÜ • Lamiflex Eesti OÜ • SOHVA AS • Baltic Pack Est AS • Eesti Post AS, Pärnu Postkontor • Šeiker AS • Freshfood OÜ • Griin Top OÜ • Halinga OÜ • Melkan AS • Sanel Bags OÜ • Vahenurme Agro AS • Valev Udras OÜ • Welmet OÜ Tabel 17.2003. aastal vallas ühe inimese kohta kogutud olmejäätmekogused, kg/a

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 19 / 75 Jäätmeliik Jäätmekogus* Valla elaniku kohta Liitunud elaniku kohta HALINGA VALD Segaolmejäätmed 195,351 52,74 kg/a 128,6 kg/a

Hindamaks jäätmehoolduse olukorda Halinga vallas 2004. a, on aluseks võetud AS Ragn-Sellsi poolt ajavahemikul 01.01.2004–31.07.2004 Halinga vallast kogutud jäätmekogused ning on prognoositud aasta lõppkogus ühe elaniku kohta. Tabel 18.Halinga vallas 2004. aastal ühe inimese kohta kogutud jäätmekogused

Asula Kogutud jäätmed (01.01–31.07.04) Elanike arv Jäätmekogus Prognoositav ühe elaniku jäätmekogus, m3 tonni kohta, kg kg/a16 Aasa küla 2,64 0,30 70 4,34 7,35 Eense küla 0,98 0,11 20 5,64 9,55 Enge küla 1,52 0,17 113 1,55 2,62 Halinga küla 90,42 10,40 114 91,21 154,60 Kaelase küla 35 4,03 13 309,62 524,77 Langerma küla 33,62 3,87 106 36,47 61,82 Libatse küla 352,24 40,51 494 82,00 138,98 Mõisaküla 4,24 0,49 109 4,47 7,58 Mäeküla 1,98 0,23 39 5,84 9,90 Pärnu-Jaagupi 756,19 86,96 1443 60,26 102,14 Tarva küla 23,48 2,70 66 40,91 69,34 Vahenurme küla 156,3 17,97 221 81,33 137,85 KOKKU 1458,61 167,74 2808 Keskm. 60,31 Keskm. 102,21

Erinevate Eestis teostatud uuringute ja Pärnumaa jäätmekava koostamise käigus teostatud põhjalike analüüside järgi, tekkis Halinga vallas enne 2003. aastat ca158 kg segaolmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Seevastu 2003. aastal koguti ühe elaniku kohta 52,74 kg segaolmejäätmeid (tabel 17) ning prognoositavaks jäätmekoguseks 2004. a on 102 kg ühe elaniku kohta aastas (tabel 18). Täpsemalt on hinnatud Halinga vallas prognoositavalt tekkivaid jäätmekoguseid ja liike käesoleva jäätmekava peatükis 8.2. Ohtlikud jäätmed Halinga valla ohtlike jäätmete kogumine toimub Pärnu-Jaagupis asuvas ohtlike jäätmete kogumiskonteineris, mida haldab AS Masp. 2003. aastal koguti Halinga valla kodumajapidamistest ohtlikke jäätmeid kokku 0,786 tonni. • Sortimata ravimikogumid – 10 kg (jäätmekood20 01 98) • Pliiakud (jäätmekood 16 06 01) – 300 kg • Patareid (jäätmekood 20 0133) – 14 kg • Luminestsentslambid (jäätmekood – 12 kg 2001 21) • Mootori- ja – 300 kg käigukastiõlid(jäätmekood 13 02 08) • Värvi- ja lakijäätmed(jäätmekood – 120 kg 08 01 11) • Õlifiltrid (jäätmekood 16 0107) – 30 kg

6.2. Halinga vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine ja valla prügilad Pärnu-Jaagupi prügila Käesoleval hetkel on valla territooriumil kasutusel Pärnu-Jaagupi prügila (prügilakood 661706), mis võeti kasutusele 1981. aastal. Hinnanguliselt on prügila suuruseks 0,9 ha. Prügila on rajatud selleks mitte ettevalmistud pinnasele ning ehki pinnases domineerivad savikad setted, omab prügila suurt keskkonnariski (19,5 palli). Lähimad hooned ja elud jäävad prügilast 320 m kaugusele. Prügilale on väljastatud jäätmeluba JÄ.PM-11438, mis lõpeb 01.01.2005. a. Prügilasse ladestatakse segaolmejäätmeid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid. Eraisikutele on prügi äraandmine tasuta, juriidilised isikud peavad jäätmete üleandmise eest tasuma. Prügi ladestamist prügilas korraldab valvur. Prügila on avatud ENRL 9–12 ja 13–17.

Leht 20 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine 2003. aastal ladestati Pärnu-Jaagupi prügilasse ehitus- ja lammutusjäätmeid 88,00 tonni ning segaolmejäätmeid 667,00 tonni, ajavahemikul 01.01.2004–31.07.2004 548 tonni segaolmejäätmeid. Hetkel on Pärnu-Jaagupi prügila piirkonnas ainuke tegutsev prügila, mistõttu ladestatakse sinna lisaks Halinga valla jäätmetele ka Are valla segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmed. Lähtudes asjaolust, et Pärnu-Jaagupi prügila ei vasta keskkonnanõuetele ning lähtuvalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» §-st 62 tuleb kõik keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad sulgeda 16. juuliks 2009. a. Arvestades asjaoluga, et Pärnu-Jaagupi prügila jäätmeluba lõppeb 01.01.2005. a ning uue jäätmeloa taotlemisel tuleks teha prügila käitamiseks teatud eeltoodud keskkonnaministri määruse nõuetest tulenevaid investeeringuid – jäätmekaal, seiresüsteemid (põhjavee, nõrgvee, prügilagaasi), jäätmelademe tihendamine mahumassini 900 kg/m3.

Jäätmeseaduse§ 91 kohaselt on prügila jäätmeloa taotlemiseks muuhulgas vajalikud järgmised materjalid: • taotleja kirjalik selgitus kindlustuslepingu või rahalise tagatiseolemasolu kohta, mis tagavad käitaja suutlikkust täita oma ülesandeid nii prügila kasutamise, sulgemise kui järelhoolduse ajal – arvestades asjaoluga, et tegemist on keskkonnanõuetele mittevastava prügilaga, on väga raske leida võimalikku kindlustajat keskkonnanõuetele mittevastava tegevuse läbiviimiseks. Samuti kujuneks rahalise tagatise maksumus väga suureks, mis peab katma prügila esmased käitamiseks vajalikud investeeringud, sulgemise ning järelseirega seotud kulutused; • taotleja maakasutuse õiguslikku alust tõendavaddokumendid – tegemist on riigimaaga, mistõttu tuleks sõlmida Maa-ametiga maarendileping. Lähtudes eeltoodust ei ole nii majanduslikult kui ka keskkonnakaitseliselt otstarbekas jätkata Pärnu-Jaagupi prügila kasutamist piirkonna jäätmete ladestamiseks. Keskkonnaministri määruse nr 36 §-st 34 tulenevalt võtab vastu prügila sulgemisotsuse Pärnumaa Keskkonnateenistus, kes määrab ka täpsemad korrastamise ja järelhoolduse nõuded. Sellega seoses on koostatud AS Geotehnika Inseneribüroo poolt Pärnu-Jaagupi prügilale sulgemis(korrastamis-)kava «Pärnu-Jaagupi prügila sulgemine Pärnumaal». Nimetatud kavas on toodud prügila üldiseloomustus, korrastamise tingimused ning järelseire kohustused.

Prügila seire korraldamine17 Järelhoolduse perioodil pärast sulgemist tuleb prügilas teostada seiret: – põhjavee taseme ja kvaliteedi üle; – regulaarselt tuleb koguda meteoroloogilisi andmeid, selleks et hinnata ilmstikutingimuste mõju reoainete sisaldusele põhjavees enne ja pärast prügila sulgemist. – järelhoolduse perioodil (eriti selle alguses, kui puudub haljastus) tuleb teostada järelevalvet prügila tehisbarjääri pinnakahjustuste üle ilmastikutingimuste mõjutusel. Seire teostamiseks on prügilale rajatud seirekaevude süsteemid. Põhjavee seireprogramm Põhjavee seireprogramm koosneb põhjavee taseme mõõtmisest ja põhjavee kvaliteedi hindamisest. Põhjavee taset tuleb mõõta kord kvartalis ja veeproovid võtta kaks korda aastas. Juhul kui põhjavee taseme kõikumine on alla ühe meetri ja kui põhjavee kvaliteedi muutused ei peegelda olulist negatiivset keskkonnamõju, tuleb põhjavee seiret jätkata kaks korda aastas. Põhjavee kvaliteedi hindamisel tuleb lähtuda põhjaveele ja joogiveele esitatud nõudmistest: 1. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, vastu võetud 31. juuli 2001. a sotsiaalministri määrusega nr 82. 2. Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid, keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrus nr 12.

Veeproovidest tuleb laboril teostada järgmised analüüsid: üldanalüüs, fluoriid, PHT, rasked metallid: elavhõbe (Hg), kaadium (Cd), plii (Pb) ja tsink (Zn), naftaproduktide sisaldus. Libatse ja Vahenurme prügilad

Libatse prügila (prügilakood 432002) võeti kasutusele 1985. aastal. Prügila pindala on ca0,9 ha ning hinnanguliselt on prügilasse ladestatud 7000 m3segaolmejäätmeid. Pärnumaa jäätmekava kohaselt on Libatse prügila mõõduka keskkonnariskiga ning ei ohusta otseselt tarbitavat põhjavett ega ümbruskonna pinnaveekogusid. Vahenurme prügila (prügilakood 884304) asub Pärnu-Jaagupi–Koonga maantee ääres. Prügila pindala on ca1,0 ha. Põhja- ja pinnavee võimaliku reostumise seisukohalt on prügilast tulenev võimalik keskkonnarisk nõrk.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 21 / 75 Nimetatud prügilad on Halinga Vallavolikogu juba sulgenud ning mõlemale prügilale on koostatud korrastamiskavad AS Geotehnika Inseneribüroo poolt. Nimetatud prügilate järelhooldus ja -seire toimub samadel tingimustel ja mahus nagu Pärnu-Jaagupi prügilas. 6.3. Halinga valla jäätmehoolduseeskiri Halinga valla jäätmehoolduseeskiri võeti vastu Halinga Vallavolikogu 20.09.2000. a määrusega nr 16, mida on täiendatud Halinga Vallavolikogu 24.04.2002. a määrusega nr 14. Jäätmehoolduseeskirjas on toodud jäätmehoolduse korralduse nõuded, mis on kohustuslikud kõikidele jäätmetekitajatele Halinga valla haldusterritooriumil. Jäätmehoolduseeskirjaga on kohustatud Libatse, Pärnu-Jaagupi ja Vahenurme elanikud liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Korraldatud olmejäätmeveoga tegeleb Halinga valla territooriumil vastavat jäätmeluba omav jäätmekäitlusettevõte (hetkel tegeleb jäätmeveoga AS Ragn-Sells). Jäätmete ladestuskohtadeks on ette nähtud Pärnu-Jaagupi prügila. Samuti on jäätmehoolduseeskirjas määratud kindlaks ohtlike jäätmete käitluskoht valla jäätmetekitajatele. 6.4. Halinga valla jäätmevood

Jäätmevoog Kogutud jäätmed, t/a18 Kogumis- ja käitlusviis Biolagunevad jäätmed ca 10,00 Kalmistujäätmed Halinga vallas on kaks kalmistut, millest regulaarselt kogutakse jäätmeid Uduvere kalmistul, mis hetkel on valla hooldada. Kalmistule on paigutatud üks 2,5 m3segaolmejäätmete kogumiskonteiner. Ajavahemikul 01.01–31.07.2004 koguti Uduvere kalmistult ca 20 m3segaolmejäätmeid. Hetkel puuduvad kogumiskonteinerid Pärnu-Jaagupi kalmistul. Haljastusjäätmed Sügiseti teostab valla haljasaladel koristustöid AS Mako. Haljastusjäätmed komposteeritakse koos Pärnu-Jaagupi reoveepuhastis tekkiva settega. Pakendijäätmed Pakendijäätmeid kogutakse peamiselt Pärnu-Jaagupi alevikus ja Libatse külas Suuregabariidilised jäätmed 0,163 Kogutakse ainult elektroonikaseadmete jäätmeid. Jäätmeid võeti vastu Pärnu-Jaagupi ohtlike jäätmete kogumiskonteineris ning anti üle AS Masp. Puidujäätmed – Eraldikogumist ei teostata. Jäätmeid taaskasutatakse soojusenergia tootmiseks. Ohtlikud jäätmed 0,786 Ohtlikke jäätmeid kogutakse Pärnu-Jaagupi ohtlike jäätmete kogumiskonteineris. Segaolmejäätmed 194,41 Jäätmeid koguti peamiselt Pärnu- Jaagupi, Libatse ja Halinga kortermajade ja eramute juurest. Analüüs toodud peatükis 6.1. Reoveesete ca100,00 Regulaarselt käideldakse Pärnu- Jaagupi reoveepuhastis tekkivat reoveesetet, mida komposteeritakse koos haljastusjäätmetega. Ehitus- ja lammutusjäätmed ca14,00 Jäätmed tuuakse jäätmetekitajate poolt Pärnu-Jaagupi prügilasse, kus need ladestatakse prügilasse. KOKKU 319,359 Arvestatud on nii kodumajapidamistest kui ka ettevõtetest kogutud jäätmeliike ja -koguseid.

Leht 22 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Jäätmeliigid, mida käesolevas tabelis ei ole käsitletud, ladestatakse koos segaolmejäätmetega Pärnu-Jaagupi prügilasse või antakse üle otse Pärnu linna jäätmekäitlusettevõtetele. 6.5. Halinga jäätmehoolduse peamised probleemid – Seoses Vahenurme ja Libatse prügila sulgemisega on tekkinud piirkonda illegaalsed jäätmete mahapanekukohad. – Korraldatud olmejäätmevedu on korraldatud ainult Pärnu-Jaagupis, Vahenurmes, Libatses ja Halingas. Mõningad üksikud jäätmetekitajad on liitunud ka Vahenurme küla hajaasustusega piirkondades. – Korraldatud olmejäätmeveoga on liitunud ainult 40% valla elanikkonnast.

– Puudub ülevaade ja kontroll ettevõtete jäätmekäitluse üle. – Jäätmetekitajate jaoks puudub alternatiiv ehitus- ja lammutusjäätmete ladestamisele Pärnu-Jaagupi prügilasse. – Puuduvad paberi ja papijäätmete jt taaskasutatavate jäätmete kogumise võimalused. – Hajaasustusega piirkonnas puuduvad mõistlikud võimalused oma jäätmete üleandmiseks jäätmekogumissüsteemile. Hajaasustusega piirkonna teenindamisega kaasnevad jäätmekäitlusettevõttele suuremad kulutused transpordile ning üksikute klientide teenindamine on oluliselt kallim kui tiheasustusega aladel. Seetõttu ei ole jäätmekäitlusettevõtted huvitatud hajaasustusega piirkonnas jäätmetekitajatega lepingu sõlmimisest või küsivad teenuse eest kallist hinda.

– Jäätmealane statistika ei anna korrektset ülevaadet jäätmeveoga liitunud jäätmetekitajate ja kogutavate jäätmeliikide kohta. – Jäätmehoolduseeskirjaga on lubatud oma krundi piires põletada loodussõbralikke tavajäätmeid, kuid on jäetud täpsustamata, milliseid jäätmeliike selle all mõeldakse. 7. SAUGA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS Käesoleva jäätmekava koostamisel on piirkonnas kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete esitatud andmed ja Are, Sauga ja Halinga vallale esitatud andmed. Ühe elaniku kohta, valdade asulate ja külade kaupa kogutava jäätmekoguse hindamisel on kasutatud AS Ragn-Sells esitatud andmeid ajavahemikul 01.01.2004–31.07.2004 kogutud jäätmekoguste kohta. Esitatud andmetes on jäätmekogused toodud kuupmeetrites. Jäätmekoguste ümberarvutamiseks on jäätmealases statistikas võetud tavaliselt segaolmejäätmete tiheduseks 220 kg/1m3. Tegelikkuses on jäätmekonteineris olevate segaolmejäätmete tiheduseks analüütilisel teel saadud 110…150 kg/m3. Ümberarvutuse juures on kasutatud keskmise segaolmejäätmete tihedusena 115 kg/m3. 7.1.Sauga valla jäätmete kogumine Sauga vallas on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud Sauga alevik, Eametsa, Kilksama, Tammiste ning Urge küla. Nurme, Kiisa, Pulli, Rütavere ja Jänesselja külas kasutavad jäätmekogumisteenust üksikud majapidamised.

Tabel 19.Jäätmekäitlejate poolt kodumajapidamistest kogutud jäätmekogused, t/a19

Jäätmekäitleja Jäätmeluba Kogutud jäätmeliigid ja kogused Jäätmeliik Jäätmekood Kogus SAUGA VALD AS Ragn-Sells Nr 2 Segaolmejäätmed 20 03 01 75,341 KOKKU 75,341

Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud elanike arvu hindamise aluseks on võetud jäätmekäitlusettevõtte Ragn- Sells lepinguliste klientide arv (vt lisa 7) ja Sauga valla ühe leibkonna keskmine suurus. Sauga Vallavalitsuse andmetel on korraldatud olmejäätmeveoga liitunud (sõlminud vastavasisulise lepingu jäätmekäitlusettevõttega) ca 72 ühepereelamutes elavat klienti, arvestades, et ühe leibkonna suuruseks on ca2,6 elanikku ning lisades Sauga aleviku ja Urge küla kortermajade elanikud, on Sauga vallas hinnanguliselt liitunud 1198 elanikku, mis teeb kokku ca43% valla elanikest. Asutustest ja ettevõtetest on korraldatud olmejäätmeveoga liitunud: • AS Stora Enso Timber Sauga Saeveski • Sauga Põhikool

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 23 / 75 • Sauga Vallavalitsus • Nurme tankla • Levira AS • Edela Raudtee Halduse AS • Tammiste Hooldekodu • Baltic Truck Parts OÜ • Sauga Lastepäevakodu • Lukoil Eesti AS Sauga tankla • EXT OÜ • Telcontar OÜ • Sauga Soojus AS • Seilsat OÜ • Veeniks OÜ • Lavandia OÜ • Elbi Kaubandus OÜ • Antsu Köök OÜ • MK & MK OÜ Tabel 20.2003. aastal vallas ühe inimese kohta kogutud olmejäätmekogused, kg/a

Jäätmeliik Jäätmekogus* Valla elaniku kohta Liitunud elaniku kohta SAUGA VALD Segaolmejäätmed 75,341 26,6 kg/a 62,90 kg/a

Hindamaks jäätmehoolduse olukorda Sauga vallas 2004. a, on aluseks võetud AS Ragn-Sellsi poolt ajavahemikul 01.01.2004–31.07.2004 Sauga vallast kogutud jäätmekogused ning on prognoositud aasta lõppkogus ühe elaniku kohta.

Tabel 21.Sauga vallas 2004. aastal kogutud olmejäätmed.

Asula Kogutud jäätmed Elanike arv Jäätmekogus Prognoositav (01.01 – 31.07.04) ühe elaniku jäätmekogus, kohta, kg 20 m3 tonni kg/a Eametsa küla 82,18 9,45 201 47,02 79,69 Kiisa küla 5,52 0,63 73 8,70 14,74 Kilksama küla 632,86 72,78 304 239,40 405,77 Nurme küla 107,18 12,33 148 83,28 141,16 Pulli küla 20,30 2,33 150 15,56 26,38 Rütavere küla 5,40 0,62 65 9,55 16,19 Sauga alevik 587,79 67,60 735 91,97 157,66 Tammiste küla 50,88 5,85 386 15,16 25,69 Urge küla 36,42 4,19 189 22,16 37,56 KOKKU 1528,53 175,78 2288 Keskm. 64,65 Keskm. 109,57

Nagu tabelist selgub, koguti Kilksama külast ca72 tonni segaolmejäätmeid (rohkem kui Sauga alevikust kokku), mis teeb ühe elaniku kohta ca405 kg/a. Kogutud jäätmekogus ilmselt sisaldab ka ettevõtetelt kogutud jäätmekoguseid. Samuti on jäätmekäitlusettevõtte jäätmekoguste arvestamise aluseks tühjendatud konteinerite kogus ja maksimaalne maht, mistõttu võib eeldada, et tühjendatud konteinerid ei olnud täis. Osaliselt võib Kilksama külast kogutud jäätmekogus sisaldada naaberkülast kogutud jäätmekoguseid. Erinevate Eestis teostatud uuringute ja Pärnumaa jäätmekava koostamise käigus teostatud põhjalike analüüside järgi tekkis Sauga vallas enne 2003. aastat ca158 kg segaolmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Seevastu 2003. aastal koguti ühe elaniku kohta 26,6 kg segaolmejäätmeid (tabel 20) ning prognoositavaks jäätmekoguseks 2004. a on 109,60 kg ühe elaniku kohta aastas (tabel 21). Täpsemalt on hinnatud Sauga vallas prognoositavalt tekkivaid jäätmekoguseid ja liike käesoleva jäätmekava peatükis 8.3. Pakendijäätmedjt liigitikogutud jäätmed 2004. a paigutati Sauga alevikku 6 pakendijäätmete, 6 vanapaberi ja 7 klaasijäätmete kogumise konteinerit ning Urge külla üks klaasijäätmete kogumiskonteiner. Ajavahemikul 01.01.2004–31.07.2004 koguti liigiti järgmisi jäätmeid: Kilksama küla: • Paber ja papp 9,8m3 • Plastpakendid 18,0m3 • Ehitus- jalammutusjäätmed 7,0 m3

Leht 24 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Nurme küla: • Segapakendid 9,0 m3 Sauga alevik: • Paber ja papp 2,4m3 • Segapakendid 1,8m3 • Ehitus- jalammutusjäätmed 7,0 m3 Tammiste küla: • Ehitus- jalammutusjäätmed 7,0 m3 7.2. Sauga valla jäätmevood

Jäätmevoog Kogutud jäätmed, t/a21 Kogumis- ja käitlusviis Biolagunevad jäätmed – Eraldikogumine puudub. Haljastusjäätmeid kompostitakse peamiselt eramajapidamiste juures. Pakendijäätmed – Käesoleval aastal alustati jäätmekäitlusettevõtte AS Ragn- Sells algatusel 6–7 Sauga aleviku ning Kilksama ja Nurme küla kortermajade juures. Suuregabariidilised jäätmed – Kogumiseks on korraldatud kord aastas kogumisringid. Klaasijäätmed 1,050 AS Ragn-Sellsi poolt kogutud Are alevikus. Selleks välja pandud spetsiaalsed kogumiskonteinerid. Kogutud jäätmed anti üle taaskasutamiseks AS Järvakandi Klaas. Puidujäätmed – Eraldikogumist ei toimu. Jäätmeid taaskasutatakse peamiselt soojusenergia tootmiseks kodumajapidamistes. Ohtlikud jäätmed – Jäätmed võtab vastu OÜ Sekto Pärnu. Segaolmejäätmed 75,341 Jäätmeid kogus AS Ragn-Sells ning jäätmeid ladestati Pärnu prügilasse. Ehitus- ja lammutusjäätmed 16,720 Jäätmeid kogus AS Ragn-Sells ning jäätmed ladestati Pärnu prügilasse. KOKKU 93,111 Arvestatud on nii kodumajapidamistest kui ka ettevõtetest kogutud jäätmeliike ja -koguseid.

Jäätmeliigid, mida käesolevas tabelis ei ole käsitletud, ladestatakse koos segaolmejäätmetega Pärnu prügilasse või antakse üle otse Pärnu linnajäätmekäitlusettevõtetele. 7.3. Sauga valla jäätmehoolduseeskiri Sauga valla jäätmehoolduseeskiri kinnitati Sauga Vallavolikogu 1. juuli 2003. a määrusega nr 14. Jäätmehoolduseeskiri sätestab Sauga valla haldusterritooriumil jäätmete kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja ladustamise korraldamist ning nende tegevustega seotud tehnilisi nõudeid ning on kohustuslik kõigile Sauga vallas tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehoolduseeskirjaga on kehtestatud nõue KÕIKIDEL valla jäätmetekitajatel liituda korraldatud olmejäätmeveoga. Selleks peavad jäätmetekitajad sõlmima lepingu teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud olmejäätmete valdajad on kohustatud kahe aasta jooksul säilitama dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist, ning esitama need vastava ametniku nõudel kontrollimiseks. Samuti on jäätmetekitajatel kohustus ise korraldada suuregabariidiliste jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine. Jäätmete tekkimise kohas peavad jäätmetekitajad jäätmeid sorteerima juhul, kui need sisaldavad taaskasutatavat paberit, pappi, puitu, metalli, klaas- ja plasttaarat ning nende paigutamiseks nähakse ette eraldi mahutid.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 25 / 75 Jäätmekava kohaselt tuleb Sauga vallas tegutsevatel ettevõtetel koostada jäätmekava, mis käsitleb ettevõtte jäätmehoolduse korraldust. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda OÜ-le SEKTO Pärnu OJ, mis asub Pärnu linnas Raba tn 23a. Ladestamisele kuuluvad olmejäätmed ladestatakse Pärnu prügilasse. 7.4. Sauga valla jäätmehoolduse peamised probleemid – Jäätmehoolduseeskirjas ei ole täpsustatud tegelikku korraldatud segaolmejäätmeveo piirkonna ulatust. Arvestades, et kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohaselt on kõigil jäätmetekitajatel kohustus sõlmida leping jäätmekäitlusettevõttega, võib järeldada, et kohustus kehtib kogu valla territooriumil. Samas ei ole jäätmekäitlusettevõttel kohustust sõlmida hajaasustusega piirkonna elanikega lepingut või pakutava lepingu tingimuste kohaselt on teenuse hind oluliselt kõrgem. Sellest tulenevalt on ka Sauga vallas jäätmeveoga liitunud jäätmetekitajate arv ca40–50% valla elanikkonnast. – Jäätmetekitajatel on kohutus liigiti koguda paberit, pappi, puitu, metalli, klaas- ja plasttaarat ning paigutada need selleks ette nähtud konteineritesse. Samas ei ole täpsustatud vastavate konteinerite asukohad ning konteinerite paigaldamise kohustust. – Jäätmehooldusalane statistika ei anna selget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud jäätmetekitajatest. – Korraldatud olmejäätmeveoga on haaratud peamiselt valla tiheasustusega alad: Sauga alevik, Kilksama ja Nurme küla. – Arvestades, et Sauga vald piirneb suures osas Pärnu linnaga, on olmejäätmete kogumissüsteemiga liitunud elanike arv väljaspool tiheasustusega alasid väike. 8. PIIRKONNAS HINNANGULISELT TEKKIVAD JÄÄTMED

AS Maves poolt koostatud ning Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega heaks kiidetud üleriigilise jäätmekava kohaselt tekkis 2000. a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 378 kg olmejäätmeid aastas, mis teeb ca1 kg segaolmejäätmeid inimese kohta kuus. Paikuse jäätmekäitluskompleksi teeninduspiirkonna jäätmekava kohaselt anti Pärnumaal ühe elaniku kohta jäätmete kogumissüsteemile üle keskmiselt 192 kg segaolmejäätmeid aastas. Eraldi linnade ja valdade arvestuse kohaselt linnades keskmiselt 193 kg segaolmejäätmeid inimese kohta aastas ning valdades vastavalt 158 kg. Arvestuslikult, tekib Pärnumaa segaolmejäätmetest ca55% Pärnu linnas, kus elanike tarbimisharjumistest ja -võimalustest tulenevalt tekib oluliselt rohkem jäätmeid kui maapiirkondades. Hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste hindamise aluseks on võetud Pärnumaa jäätmekavas toodud aastas ühe elaniku kohta tekkiv jäätmekogus. Tekkivate jäätmete kogus sõltub suuresti elanike tarbimisharjumistest ning kaubandus ja teiste teenindusettevõtete lähedusest või paremast ühendusest suuremate tõmbekeskustega. Sellest tulenevalt on arvestatud segaolmejäätmete tekkeks: • tiheasustusega piirkonna elanikud 225 kg/a • hajaasustusega piirkonna elanikud 175 kg/a Segaolmejäätmete liigiline koostis Segaolmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed ja nende koostis on muutuv. Jäätmete koostis muutub suuresti sõltuvalt inimeste tarbimisharjumistest, kaubandusettevõtete kaugusest, inimeste võimalusest jäätmeid ise käidelda. Isekäitlemise osakaal on oluliselt suurem maapiirkondades, kus orgaanilised toidujäätmed komposteeritakse või osaliselt kasutatakse loomatoiduks ning paberi- ja papijäätmed põletatakse. Käesolevas jäätmekavas on segaolmejäätmete liigilise koostise aluseks võetud üleriigilises jäätmekavas toodud protsentuaalne koostis. 2000. aastal Tallinnas, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Loo asulas läbiviidud uuringu kohaselt moodustasid orgaanilised jäätmed keskmiselt 42,1%, paber, papp, kartong 25,3%, klaas 2,7%, metall 3,8%, plast 11,6%, puit 3,3%, püsijäätmed 6,7%, komposiitmaterjalid (k.a kartongil põhinevad joogipakendid) 3,4%, tekstiil 0,9% ja ohtlikud jäätmed 0,2% kogutud segaolmejäätmetest. Olmejäätmete hulgas olevad pakendijäätmete kogused Lähtudes asjaolust, et pakendite ja pakendijäätmete käitlemisele on seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga senisest rohkem tähelepanu pööratud ning Pakendiseadusegaon täpsemalt reguleeritud seda jäätmehoolduse valdkonda, on Are, Halinga ja Sauga vallas täpsemalt selgitatud pakendite klassifikatsioone ning analüüsitud tekkivaid pakendi- ja pakendijäätmete koguseid. Pakendid on kõik tooted, sõltumata valmistamise materjalist või selle omadustest, mida kasutatakse kaupade hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, toormest kuni valmiskaubani, tootjast kuni kasutajani või tarbijani. Pakendiks loetakse ka sel eesmärgil kasutatavaid mittetagastatavaid esemeid22. Pakendid muutuvad pakendijäätmeteks, kui nende valdaja on need ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema, ehk siis, kui tarbija on visanud pakendi prügikasti või kogumiskonteinerisse. Pakendid liigitatakse lähtuvalt nende koostismaterjalidest järgmiselt:

Leht 26 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine • Paber ja papp-pakend– moodustavad koos komposiitpakendiga (kihilisest kartongist või sellele lisaks kile, plast või foolium) ca40% kasutatavast pakendimaterjalist23. Komposiitpakend asendab toiduainetööstuses oluliselt plastpakendit joogipakendina. Peamiselt kasutatakse komposiitpakendeid mittegaasiliste karastusjookide, mahlade ja piimatoodete pakendamiseks.

• Klaaspakend– kasutatakse peamiselt toiduainetööstuses (alkohoolsete- ja karastusjookide pakendamiseks), vähemal määral farmaatsia- , keemia- jt tööstusharude toodete pakendamisel.

• Plastpakend– hinnanguliselt 70% plastpakendist on müügipakend. Kasutatakse peamiselt karastusjookide, lahjade ja kangete alkohoolsete jookide pakendamiseks. Osaliselt ka rühm- ja veopakendid (taara- ja muud kastid ning kanistrid, tünnid). Enamus kasutatavast plastpakendist on ühekorrapakendid, mis muutuvad jäätmeteks kodumajapidamises. Suurema osa kasutatavast plastpakendist moodustavad polüetüleen- (PE) ja polüetüleentereftaatpakend (PET). Hinnanguliselt moodustab ca20% müügipakendist plastpakend. Lähiaastatel prognoositakse plastpakendi (sh joogipakendi) kasutamise kümnekordset kasvu.

• Metallpakend– peamiselt teras- ja alumiiniumpakendid. Kasutatakse peamiselt toiduainetööstuse toodangu pakendamiseks (karastus- ja vähealkohoolsed joogid ning pikema säilivusajaga erinevad konservid). Teiseks suuremaks kasutusvaldkonnaks on keemiatööstuse toodangu pakendamine (värvid, lakid, liimid jne). Keemiatööstuses kasutatavast pakendist moodustavad pärast nende kasutamisest kõrvaldamist suurema osa ohtlikud jäätmed, mis tuleks koguda ja käidelda väljaspool üldist pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi.

• Puitpakend– on peamiselt seotud tootmises kasutatavate veopakenditega: EUR-alused, puitkastid jne. Teeninduses (kauplused) kasutatavad veopakendid tagastatakse kaupa transportivale ettevõttele reeglina uue kauba toomisel. Samuti kasutatakse puitaluseid uuesti kaubanduses või tootmises.

Hindamaks Are, Halinga ja Sauga vallas tekkivate pakendite ja pakendijäätmete liike ja koguseid, on kasutatud SEI-Tallinn poolt teostatud uuringute ja üleriigilise jäätmekava ühe osana koostatud «Pakendi- ja pakendijäätmealane tegevuskava» toodud tulemusi. Tekkinud olmejäätmete liigist moodustavad vastavad pakendid ja pakendijäätmed järgmise protsentuaalse osa: • Paberist ja papist ca50% paber ja papp-pakend • Klaasijäätmetest ca100% klaaspakend • Metallijäätmetest ca80% metallpakend • Plastijäätmetest ca80% plastpakend • Komposiitmaterjal ca100% pakendijäätmed

Uuringute kohaselt moodustavad pakendijäätmed kaaluliselt 25–30%, mahuliselt ca60% segaolmejäätmetest. Ühe inimese kohta tekib aastas ca85 kg pakendijäätmeid, kogu sisetarbimises kasutatakse pakendeid ligi 190 kg ühe inimese kohta (sealhulgas veopakendid ning rühmpakendid, mis eemaldatakse enne tarbijat). Joogipakendid moodustavad kogu pakendimassist ca15%. Pakendijäätmete kogumassist moodustavad erinevast materjalist pakendid: • Puitpakend – 10% • Metallpakend – 8% • Plastpakend – 17% • Klaaspakend – 20% • Paber ja papppakend – 43% • Muu pakend – 2% 8.1. Are vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmekogused ja -liigid

Tabel 22.Are valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete kogus, t/a

Asula Elanike arv Kortermajad Ühepereelamud KOKKU Elanikud Jäätmekogus Elanikud Jäätmekogus Are alevik 446 290 65,250 156 35,100 100,350 Suigu küla 322 160 36,000 162 36,450 72,450 Niidu küla 158 10 2,250 148 33,300 35,550 Eavere küla 33 5 0,875 28 4,900 5,775 Elbu küla 51 51 8,925 8,925 Kurena küla 65 11 1,925 54 9,450 11,375 Lepplaane küla 63 63 11,025 11,025 Murru küla 92 92 16,100 16,100

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 27 / 75 Parisselja küla 42 8 1,400 34 5,950 7,350 Pärivere küla 33 33 5,775 5,775 Tabria küla 46 46 8,050 8,050 Võlla küla 61 10 1,750 51 8,925 10,675 KOKKU 1412 494 109,450 918 183,950 293,400

Tabel 23.Are valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete koostis

Jäätmeliik Massi protsent Jäätmekogus, t/a Orgaanilised jäätmed 42,1 123,521 Paber, papp, kartong 25,3 74,230 Klaas 2,7 7,922 Metall 3,8 11,149 Plast 11,6 34,034 Puit 3,3 9,682 Püsijäätmed 6,7 19,658 Komposiitmaterjalid 3,4 9,976 Tekstiil 0,9 2,641 Ohtlikud jäätmed 0,2 0,587 KOKKU 100 293,400

Pakendijäätmete tekkivad kogused Täpsemate andmete saamiseks on koguste arvutamisel kasutatud mõlemat erinevates uuringutes kasutatud pakendijäätmete massiprotsenti: • Massiprotsent 1– aluseks on kogu pakendijäätmete massis konkreetse pakendijäätmeliigi osa. • Massiprotsent 2– segaolmejäätmete massis olevast jäätmeliigist pakendijäätmete osa. Tabel 24.Are vallas tegelikult tekkivad pakendite ja pakendijäätmete kogused, kg/a

Pakendijäätmeliik Massiprotsent1 Kogus Massiprotsent2 Kogus Paber ja papppakend 43 37,849 50 37,115 Metallpakend 8 7,042 80 8,919 Plastpakend 17 14,963 80 27,228 Klaaspakend 20 17,604 100 7,922 Komposiitpakend 12 10,562 100 9,976 KOKKU 88,020 91,159

8.2. Halinga vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmekogused ja -liigid Tabel 25.Halinga valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete kogus, t/a

Asula Elanike arv Kortermajad Ühepereelamud KOKKU Elanikud Jäätmekogus Elanikud Jäätmekogus Aasa küla 70 9 1,575 61 10,675 12,250 Altküla 3 3 0,525 Anelema küla 44 44 7,700 Arase küla 46 46 8,050 Eametsa küla 19 19 3,325 Eense küla 20 20 3,500 Eerma küla 28 28 4,900 Enge küla 113 20 3,500 93 Ertsma küla 81 10 1,750 71 Halinga küla 114 46 10,350 68 Helenurme 26 26 4,550 küla Kablima küla 11 11 1,925 Kaelase küla 13 13 2,275

Leht 28 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Kangru küla 21 21 3,675 Kodesmaa 32 32 5,600 küla Kuninga küla 8 8 1,400 Langerma küla 106 106 18,550 Lehtmetsa küla 13 13 2,275 Lehu küla 25 25 4,375 Libatse küla 490 387 87,075 103 23,175 110,250 Loomse küla 28 28 4,900 Maima küla 48 10 1,750 38 6,650 Mäeküla 39 39 6,825 Mõisaküla 109 30 5,250 79 13,825 19,075 Naartse küla 32 32 5,600 Oese küla 32 32 5,600 Pallika küla 20 20 3,500 Pereküla 6 6 1,050 Pitsalu küla 14 14 2,450 Pärnu-Jaagupi 1406 872 196,200 534 120,150 316,350 Pööravere küla 24 24 4,200 Roodi küla 47 47 8,225 Rukkiküla 16 16 2,800 Salu küla 48 48 8,400 Sepaküla küla 11 11 1,925 Soosalu küla 15 15 2,625 Sõõrike küla 28 28 4,900 Tarva küla 66 66 11,550 Tühjasma küla 16 16 2,800 Tõrdu küla 59 21 3,675 38 6,650 Vahenurme 221 165 37,125 56 12,600 49,725 küla Vakalepa küla 34 12 2,100 22 3,850 5,950 Valistre küla 15 15 2,625 Vee küla 28 10 1,750 18 3,150 4,900 KOKKU 3645 1592 352,100 2053 397,325 749,425

Tabel 26.Halinga valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete koostis

Jäätmeliik Massi protsent Jäätmekogus, t/a Orgaanilised jäätmed 42,1 315,508 Paber, papp, kartong 25,3 189,605 Klaas 2,7 20,234 Metall 3,8 28,478 Plast 11,6 86,933 Puit 3,3 24,731 Püsijäätmed 6,7 50,211 Komposiitmaterjalid 3,4 25,480 Tekstiil 0,9 6,745 Ohtlikud jäätmed 0,2 1,499 KOKKU 100 749,425

Pakendijäätmete tekkivad kogused Täpsemate andmete saamiseks on koguste arvutamisel kasutatud mõlemat erinevates uuringutes kasutatud pakendijäätmete massiprotsenti: • Massiprotsent 1– aluseks on kogu pakendijäätmete massis konkreetse pakendijäätmeliigi osa.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 29 / 75 • Massiprotsent 2– segaolmejäätmete massis olevast jäätmeliigist pakendijäätmete osa.

Tabel 27.Halinga vallas tegelikult tekkivad pakendite ja pakendijäätmete kogused, kg/a

Pakendijäätmeliik Massiprotsent1 Kogus Massiprotsent2 Kogus Paber ja papppakend 43 96,676 50 94,802 Metallpakend 8 17,986 80 22,783 Plastpakend 17 38,221 80 69,547 Klaaspakend 20 44,966 100 20,234 Komposiitpakend 12 26,976 100 25,480 KOKKU 224,828 232,846

8.3. Sauga vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmekogused ja -liigid Tabel 28.Sauga valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete kogus, t/a

Asula Elanike arv Kortermajad Ühepereelamud Elanikud Tekkis Elanikud Tekkis Sauga alevik 1192 935 210,375 257 57,825 Urge küla 189 76 17,100 113 25,425 Kiisa küla 73 73 12,775 Kilksama küla 304 304 53,200 Eametsa küla 201 201 35,175 Tammiste küla 386 386 67,550 Nurme küla 148 148 25,900 Pulli küla 150 150 26,250 Räägu küla 52 52 9,100 Rütavere küla 65 65 11,375 KOKKU 2760 1011 227,475 1749 324,575

Tabel 29.Sauga valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete koostis

Jäätmeliik Massi protsent Jäätmekogus, t/a Orgaanilised jäätmed 42,1 232,413 Paber, papp, kartong 25,3 139,669 Klaas 2,7 14,905 Metall 3,8 20,978 Plast 11,6 64,038 Puit 3,3 18,218 Püsijäätmed 6,7 36,987 Komposiitmaterjalid 3,4 18,770 Tekstiil 0,9 4,968 Ohtlikud jäätmed 0,2 1,104 KOKKU 100 552,050

Pakendijäätmete tekkivad kogused Täpsemate andmete saamiseks, on koguste arvutamisel kasutatud mõlemat erinevates uuringutes kasutatud pakendijäätmete massiprotsenti: • Massiprotsent 1– aluseks on kogu pakendijäätmete massis konkreetse pakendijäätmeliigi osa. • Massiprotsent 2– segaolmejäätmete massis olevast jäätmeliigist pakendijäätmete osa. Tabel 27.Sauga vallas tegelikult tekkivad pakendite ja pakendijäätmete kogused, kg/a

Pakendijäätmeliik Massiprotsent1 Kogus Massiprotsent2 Kogus Paber ja papppakend 43 71,214 50 69,834 Metallpakend 8 13,249 80 16,782 Plastpakend 17 28,155 80 51,230 Klaaspakend 20 33,123 100 14,905

Leht 30 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Komposiitpakend 12 19,874 100 18,770 KOKKU 165,615 171,522

9. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG Jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub iga jäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist ning võib olla nii otsene kui kaudne. • OTSENE KESKKONNAMÕJU – loodusliku keskkonnareostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine; • KAUDNE KESKKONNAMÕJU – prügilateümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu. Jäätmekäitlusest tuleneva otsese keskkonnamõju vähendamiseks tuleb esmajärjekorras tähelepanu pöörata ebaseaduslikele jäätmete mahapanekukohtadele. Tegemist on eelkõige jäätmelademetega, mis on keskkonnamõju seisukohast samasugused saasteallikad nagu ka kõik keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad. Suuremad mõjud on eelkõige tekkiv nõrgvesi ja ohtlikest jäätmetest tulenevad keskkonnaohud. Sellest tulenevalt tuleks eelkõige leevendada nende ladestuspaikade mõju looduskeskkonnale – kas likvideerida või katta pinnasega, sõltuvalt ladestuspaiga suurusest. Samuti kaasnevad otsesed negatiivsed keskkonnamõjud Pärnu- Jaagupi, Libatse ja Vahenurme prügilatega. Negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks,tuleb need prügilad korrastada korrastamiskavade kohaselt ning teostada järelseiret keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» 6. peatükis toodud nõuete kohaselt. Jäätmekäitluse üldise negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Samuti on vajalik kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine, mis on võimalik läbi jäätmete sorteerimise nende tekkekohal. See tagab kogutud jäätmete parema liigilise puhtuse, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid paremini kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kogumisel avaldab negatiivset keskkonnamõju eelkõige toidujäätmete ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel negatiivne mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete ajutine ladustamine kodumajapidamistes suurendab oluliselt ohtu keskkonnale ja inimese tervisele. Selleks tuleb luua kohapealsed võimalused, kus elanikel on võimalik järjepidevalt oma jäätmeid üle anda. Ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada ainult selleks ette nähtud spetsiaalset kogumistaarat. Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult osaline kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju. Isekäitlemisel tuleb vältida erinevate plastijäätmete põletamist ning kompostimisel tekkiva haisu tekkimist. Jäätmeveo negatiivne keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning on sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et vältida jäätmete mahapudenemist nii laadimistööde kui veo käigus. 10. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID 10.1. Eesti keskkonnastrateegia ja tegevuskava

Eesti riiklikud keskkonnaalased ja jäätmehooldusalased eesmärgid kuni 2010. aastani on toodud Eesti keskkonnastrateegias. Keskkonnastrateegia kohaselt toetab riik toorme ja materjalide säästlikku kasutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutust, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja nendega saastunud alasid ning arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlemist. Saavutamaks riiklikult püstitatud jäätmealaseid eesmärke, tuleb nii maakondlikul kui ka kohalikul tasandil jäätmehoolduse planeerimisel ja jäätmekäitluse teostamisel lähtuda järgmisest jäätmekäitlustegevuste pingereast: 1. jäätmete tekke vältimine 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. jäätmete taaskasutamise laiendamine; • otsene ringlussevõtt (korduskasutus), • jäätmetes sisalduva materjali ringlussevõtt, • jäätmete bioloogiline töötlemine(kompostimine), • jäätmete taaskasutamine energiatootmiseks(põletamine), 4. keskkonnanõuetekohane jäätmete töötlus ja ohutustamine; 5. jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.

Riiklike eesmärkide rakendatavad meetmed ja tegevuste prioriteedid on toodud Eesti keskkonnategevuskavas. Jäätmekäitluse arendamise, jäätmete tekke vähendamise ja taaskasutamise stimuleerimiseks on planeeritud rakendada järgmiseid praktilisi tegevusi:

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 31 / 75 Nr Tegevus Vastutav täitja 1. Vanade keskkonnaohtlike KKM24, KOV25 väikeprügilate järkjärguline sulgemine aastaks 2009 2. Ohtlike jäätmete üleriigilise KKM, KOV kogumisvõrgustiku rajamine 3. Loomade matmispaikade KKM, PM26 sulgemine pärast loomsete jäätmete põletusseadme käikuandmist 4. Orgaaniliste olmejäätmete KKM eelsorteerimise ja kompostimise katseprogrammi läbiviimine 5. Reoveepuhastite settekäitluse KKM, KOV probleemide lahendamine, reoveesette käitlusstrateegia väljatöötamine ja rakendamine 6. Kasutatud rehvide kogumissüsteemi KKM rajamine 7. Jäätmejaamade rajamine KKM, KOV taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks 8. Kompostväljakute rajamine KKM, KOV biolagunevate jäätmete käitlemiseks 9. Jäätmehoolde nõustamiskeskuste KKM, KOV loomine iga keskkonnanõuetele vastava prügila teeninduspiirkonnas 10. Maakondlike jäätmekavade KKM rakendamiseks vajalikud administratiivsed ja tehnilised lahendused (rahastamise tagamine maakondlike jäätmekavade tegevustele, mis ei kajastu otseselt keskkonnategevuskavas)

10.2. Jäätmeseadus

1.06.2004. aastal kehtima hakanud Jäätmeseaduseson püstitatud üleriigilised senise jäätmekäitluspraktika piirangud ja jäätmehoolduse arendamise eesmärgid. Riiklikud eesmärgid tavajäätmete ladestamise kohta: • tavajäätmete prügilate osas alustataksejäätmete ladestamiseelse töötlemisega hiljemalt 1.01.2008. a, et vähendada nende kogust ja ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmeid, mille töötlemine neid eesmärke ei saavutaks, ei ole vaja ladestamiseelselt töödelda; • prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohibiolagunevaid jäätmeid olla: ° üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; ° üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; ° üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. • keelatakse vedelate jäätmete, teatud ohtlike omadustegajäätmete ja määratlemata ainete ladestamine; • keelatakse vanarehvide ladestamine, keeld ei laiene prügilasehitusmaterjalina kasutatavatele rehvidele: ° alates 16. juulist 2006. a ei võeta prügilasse vastutükeldatud kasutatud rehve. 10.3. Pakendiseadus Pakendi ja pakendijäätmete taaskastussüsteem peab olema kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatud selliselt, et saavutatakse Pakendiseaduses toodud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid ja kehtestatud sihtarvud ning Jäätmeseadusessätestatud jäätmekäitluse üldised eesmärgid. Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi kavandatud eesmärgid: • vähendada ja vältida kasutatud pakendist Jäätmeseaduse§ 2 tähenduses jäätmete tekkimist; • suurendada pakendi, pakendimaterjali ja pakendijäätmete kordus- ja taaskasutust vastavalt tehnilistele ja keskkonnakaitselistele võimalustele, saavutamaks Pakendiseadusessätestatud taaskasutamise sihtarvud; • vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasoovitavat (kahjulikku) mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvud (vastavalt Pakendiseaduse§ 36): • Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutuse järgmises ulatuses: • pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50% aastas;

Leht 32 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine • pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. • Alates 2010. aasta 31. detsembrist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: • pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60% aastas; • pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. 10.4. Riiklik jäätmekava Üleriigilise jäätmekava (kiideti heaks Riigikogu 4. detsembri 2002. aasta otsusega – RT I 2002, 104, 609) kohaselt on riik seadnud omale eesmärgiks tähelepanu pöörata järgmistele jäätmehooldusalastele tegevustele: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmete tekke ennetamine ning tekkivate jäätmekoguste vähendamine; • tootmises ja jäätmekäitluses parima võimaliku tehnoloogia kasutamine; • jäätmete taaskasutamisel nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele; • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale lähimas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas. 10.5.Maakondlik jäätmekava Maakondlik jäätmekava on maakondliku planeeringu osa, mille eesmärgiks on välja tuua maakondlikud jäätmehooldusalased eesmärgid ja juhised omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks. Hetkel kehtiv Pärnumaa jäätmekava valmis 2002. aastal. 2004. aastal jõustunud uutest Jäätmeseaduseja Pakendiseadusegarakendunud jäätmehooldusalastest nõuetest tingituna ajakohastatakse Pärnumaa jäätmekava Keskkonnaministeeriumi poolt 2004. a sügisel. Maakondlikud jäätmehoolduse üldised eesmärgid on järgmised: • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve suhtes; • jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • optimaalse jäätmekogumisjaamade võrgu rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi; • kontroll meditsiinijäätmete tekke ja käitlemise üle; • vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemine. 10.6. Are, Halinga ja Sauga valla jäätmehooldusalased eesmärgid Üldisteks jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning propageerida ja arendada vähem jäätmeid tekitava tehnoloogia kasutamist tööstusettevõtetes. Korraldatud jäätmehoolduse laiendamine • Korraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamine 01.04.2005. a • Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine hiljemalt 01.08.2005. a • Liita korraldatud olmejäätmeveoga 90% jäätmetekitajatest 31.12.2005. aastaks • Koguda 75% hinnanguliselt tekkivatest segaolmejäätmetest 31.12.2006. aastaks

Jäätmete tekkekoguse vähendamine • Elanikkonna pidev teavitamine jäätmehoolduse korraldusest ja sõltuvusest jäätmetetekitajate suhtumisest ja tarbimisharjumustest; • keskkonna ja jäätmehooldusalaste projektide läbiviimine kooliõpilastele. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine • Ohtlike jäätmete kogumiskonteineri soetamine Are ja Sauga valda; • kogumisringide korraldamine vähemalt üks kord aastas; • ettevõtetes tekkinud ohtlike jäätmete üleandmiseks lepingu sõlmimise kohustuse määratlemine; • integreerida asutuste ja ettevõtete ohtlike jäätmete kogumine üldise ohtlike jäätmete kogumissüsteemiga; • kontroll meditsiinijäätmete käitlemise üle. Olmes tekkivate tavajäätmete taaskasutamine • Rajada jäätmejaam Halinga valda Pärnu-Jaagupisse. • Suurendada kodumajapidamistes tekkinud jäätmete liigitikogumist ja sorteerimist tekkekohas. • Rajada taaskasutatavate jäätmete kogumiseks jäätmekogumispunktid Are ja Sauga valda (paber, papp, plastik, metall, suuregabariidilised jäätmed jne).

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 33 / 75 • Suurendada ettevõtetes tekkinud samalaadsete jäätmete taaskasutamist (liigitikogumise integreerimine) – võimaldatakse ettevõtetel liigitikogutud jäätmeid üle anda valla kogumispunktis. • Kehtestada kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete eraldikogumise nõue alates 01.01.2008. a. Läbi taaskasutussüsteemi arenduse soovitakse saavutada 2010. aastaks: • Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine vähemalt 50% • Metallijäätmete taaskasutamine vähemalt 70% • Plasti taaskasutamine vähemalt 55% • Orgaaniliste jäätmete taaskasutamine kogumassist: – alates 2005. aastast 50% haljastusjäätmetest; – alates 2006. aastast 80% haljastusjäätmetest ja 50% toidujäätmetest; – alates 2009. aastast vähemalt 75% toidujäätmetest ja 90% haljastusjäätmetest.

Pakendijäätmete taaskasutamine Pakendi taaskasutussüsteemi ülesehitamisel on Are, Halinga ja Sauga vald pannud pakendiettevõtetele järgmised pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid: • Pakendite ja pakendijäätmete tekke vältimine ja tekkivate koguste stabiliseerimine 2009. aastaks 2005. aasta tasemele. Alates 01.05.2005: • koguda ja taaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 50%, sh ringlussevõtuna vähemalt 25%; • iga pakendijäätmete liigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15% aastas. Alates 01.01.2010: • koguda ja taaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 60%, sh ringlussevõtuna vähemalt 45%; • iga pakendijäätmete liigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15% aastas. Pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisel tuleks pakendijäätmeteliigist sõltuvalt kokku koguda ja taaskasutusse suunata: • KLAASPAKEND 60% • PABER JA PAPP 60% • METALL 50% • PLAST 22,5% • PUIT 15% Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine • Propageerida korduvkasutatavate ja vähem ohtlikke aineid sisaldavate materjalide kasutamist ehitustegevuses; • puidujäätmete taaskasutamine soojusenergia tootmiseks; • tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel jäätmete taaskasutamise eelistamine jäätmete kõrvaldamisele; • siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõue ja korraldus ehitusdokumentatsiooniga. Probleemtoodete taaskasutamine • Probleemtoodete vastuvõtmise võimaldamine Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas ja Are ning Sauga jäätmekogumispunktis. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine • Pärnu-Jaagupi prügila sulgemine alates 01.01.2005. a; • Libatse, Vahenurme ja Pärnu-Jaagupi prügila korrastamine 2005–2006. a; • Paikuse prügila avamisel ladestatakse piirkonna jäätmed keskkonnanõuetele vastavasse Paikuse prügilasse. 11. ARE, HALINGA JA SAUGA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS Jäätmehoolduse korraldamisel on lähtutud üldistest keskkonnakaitselistest põhimõtetest: • terviklikkuse põhimõte– jäätmete tekke vähendamine ja maksimaalse taaskasutust võimaldava tehnoloogia rakendamine tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis; • «saastaja maksab» põhimõte– jäätmetekitaja kohustub kandma kõikkulutused jäätmete käitlemisele ning nendest põhjustatud keskkonnakahjustuste likvideerimisele; • elutsükli põhimõte– kajastada toote omahinnas kõik keskkonnakaitselised kulutused kogu toote elutsükli jooksul (sealhulgas hilisemalt tootest tekkinud jäätmete käitlemise kulud); • «tootja vastutuse» põhimõte– kui tooted on muutunud jäätmeteks, peab tootja korraldama nende kogumise ja käitlemise ning taaskasutamise võimalikult suures ulatuses; • läheduse põhimõte– jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal keskkonnanõuetele vastavas ning parimat tehnoloogiat kasutavas jäätmekäitluskohas; • jagatud vastutuse põhimõte– jäätmehoolduses rakendatavad meetmed jagatakse osapoolte vahel selliselt, et need annavad parima tulemuse. Lisaks eeltoodud põhimõtetele on eeldatud, et lähiaastatel Are, Halinga ja Sauga valla elanike arv oluliselt ei kasva. Samas aga suureneb kindlasti olmejäätmete kasv, seda tingituna elanike elatustaseme kasvust ja tarbimisharjumuste muutumisest. Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel on eeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemiga liituvad kõik Are, Halinga

Leht 34 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine ja Sauga valla jäätmetekitajad. Seetõttu suureneb vajadus taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsema korraldamise järele. Arvestades, et taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine on peamine võimalus jäätmetekitajatel igapäevase jäätmehooldusega seotud kulutusi kokku hoida, peaks kõigil jäätmetekitajatel olema võimalikult võrdsed võimalused jäätmetest vabanemiseks. Seepärast on Are, Halinga ja Sauga valla jäätmehoolduse planeerimisel suuremat tähelepanu pööratud hajaasustusega piirkondade kaasamisele korraldatud jäätmekogumissüsteemiga. Are, Halinga ja Sauga vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi: Esimene tasand– jäätmete kohtsorteerimine ja orgaaniliste jäätmete kompostimine jäätmete tekkekohal. Teine tasand(kohaliku omavalitsuse tasand) – elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmejaamades (Pärnu-Jaagupi jäätmejaam), kust need suunatakse edasi või viiakse kohtsorteerimise konteineritest otse teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Vastavalt vajadusele toimub järelsorteerimine ja mõningane jäätmete eeltöötlus. Samuti arendatakse piirkondlikku orgaaniliste jäätmete kompostimist. Kolmas tasand– jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine. Are, Halinga ja Sauga vallas on kolmanda tasandi jäätmekäitluskohaks Pärnu prügila. Pärast Pärnu prügila sulgemist ja Paikuse prügila avamist jääb kolmanda tasandi jäätmekäitlussüsteemi osaks Paikuse prügila. Lähtudes maakondlikest juhistest ja arvestades Are, Halinga ja Sauga valla senist jäätmehoolduse praktikat, toimub jäätmehoolduse korraldus kahes erinevas kogumissüsteemis: 1. Korraldatud olmejäätmete kogumissüsteem 2. Taaskasutatavate jäätmete liigitikogumise süsteem, sh pakendi- ja jäätmete kogumissüsteem.

11.1.Korraldatud olmejäätmevedu

Jäätmeseaduse§ 66 lg 1 järgi on korraldatud olmejäätmevedu kohaliku omavalitsusorgani korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta. Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest (-konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele. Are, Halinga ja Sauga vallas on peamiseks korraldatud jäätmeveo korraldamise eesmärgiks kõikide elanike liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Sellest tulenevalt on jäätmeveo planeerimisel tähelepanu pööratud kahele aspektile: 1. kõigil jäätmetekitajatel peavad olema võimalused oma jäätmete üleandmiseks kogumissüsteemile; 2. jäätmete kogumise maksumus peab olema kõigile jäätmetekitajatele võrdne ning sõltuma jäätmete tekkekogusest. 11.1.1. Korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliigid Korraldatud olmejäätmeveoga korraldatakse kõikides Are, Halinga ja Sauga valla kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Segaolmejäätmetena käsitletakse käesolevas jäätmekavas Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» jäätmekoodiga 20 03 01 prügi segaolmejäätmeid. Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuse korraldatud olmejäätmeveoga ei korraldata olmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete ja taaskasutatavate tavajäätmete ning pakendijäätmete kogumist ja vedu.

11.1.2. Korraldatud olmejäätmeveo piirkond Korraldatud olmejäätmeveo piirkond on jäätmekava ja kohaliku omavalitsusega kindlaks määratud omavalitsuse territooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks konkursi korras välja valitud, selleks ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte. Are, Halinga ja Sauga vallas korraldatakse segaolmejäätmete vedu kogu valla haldusterritooriumil. Lähtudes asjaolust, et Jäätmeseadusekohaselt võib kohalik omavalitsus jätta jäätmeveo korraldatud olmejäätmeveo mõistes korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub oluline tervise- ja keskkonnakaitsevajadus, kehtestatakse tihe- ja hajaasustusega piirkondades erinevad korraldatud olmejäätmeveo tingimused. Are, Halinga ja Sauga vallas moodustatakse üks korraldatud olmejäätmeveo piirkond, mis haarab kogu eelnimetatud valdade haldusterritooriumi (vt lisa 4). Korraldatud olmejäätmeveopiirkond moodustatakse kahetasandiline:

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 35 / 75 I tasand– omavalitsuste tiheasustuse piirkonnad; II tasand– hajaasustusega piirkonnad. Asulate ja külade jaotus I ja II tasandi piirkondade vahel on toodud tabelis 28 ning käesoleva jäätmekava lisas 4. Asulate ja külade puhul, mis oma majapidamiste paiknemistiheduselt jagunevad eraldi tihe- ja hajaasustusega piirkondade vahel, täpsustatakse I ja II tasandi piir Are, Halinga ja Sauga Volikogude määrusega ning lisatakse jäätmehoolduseeskirjadele. Majapidamiste arv asulate lõikes on toodud tabelites 4, 8 ja 12. 11.1.3. Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus Are, Halinga ja Sauga valla kõikidel jäätmetevaldajatel, segaolmejäätmete tekitajad või muud füüsilised ja juriidilised isikud, kelle valduses on segaolmejäätmeid ja kes elavad või tegutsevad Are, Halinga ja Sauga valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas, on kohustus liituda korraldatud olmejäätmeveoga.

Korraldatud olmejäätmeveoga liitumine on kohustuslik ka korteri- või mõnel muul elamuühistul, selle puudumisel kinnisasja, millel asub elu- või äriruum või hoone, kui vallasasja omanikul. Korteri- või elamuühistu liitumisel korraldatud olmejäätmeveoga loetakse ühistu elanikud süsteemiga automaatselt liitunuks. Liitumise kohustus algab alates korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks välja kuulutatud konkursi tulemuste välja kuulutamisest, jäätmekäitlusettevõtte ja omavalitsuste vahelise lepingu sõlmimisest ning vastavasisuliste muudatuste tegemisest Are, Halinga ja Sauga valla jäätmehoolduseeskirjades. Konkursi tulemustest ja liitumise kohustuslikkusest antakse teada Are, Halinga ja Sauga Vallalehes. Korraldatud olmejäätmeveoga liitumiseks peavad eelnimetatud jäätmevaldajad sõlmima lepingu väljavalitud jäätmekäitlusettevõttega.

Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas elavad segaolmejäätmete valdajad võivad taotleda tähtajalist ja erandkorras korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, esitades selleks oma elukohajärgsele vallavalitsusele kirjaliku avalduse. Mitteliitunuks lugemise avalduse esitamise ja läbivaatamise korra kehtestab Are, Halinga ja Sauga Vallavolikogu.

11.1.4. Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused I tasandi kogumispiirkond Segaolmejäätmete kogumine toimub sarnaselt hetkel toimiva segaolmejäätmete kogumissüsteemiga Are, Halinga ja Sauga valla tiheasustusega aladel. Kõigi kortermajade ja ühepereelamute juurde paigaldab jäätmekäitlusettevõte erineva suurusega konteinerid: kortermajade juurde ca2,5–5 m3ja ühepereelamute juurde 80–240 l. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad lepivad jäätmekäitlusettevõttega ise kokku optimaalse konteineri suuruse. Eramajapidamised võivad mitme majapidamise peale võtta ühise konteineri, kuid lepingu peavad jäätmekäitlusettevõttega sõlmima kõik majapidamised eraldi. Elamu(korteri-)ühistu puhul sõlmib lepingu jäätmekäitlusettevõttega elamuühistu. Kõigi elanikega (leibkondadega) sõlmitakse leping vähemalt miinimumpaketi ulatuses, kuid hilisem arveldamine toimub reaalselt üleantud jäätmekoguste järgi, kuid mitte vähem kui miinimumpaketis ette nähtud. Kortermajade juures võib kasutada ka ühiskonteinereid e. kogumispunkte. Ühiskasutatavate konteinerite asukohad tuleb kooskõlastada vastavalt asukohale kas Are, Halinga või Sauga vallavalitsusega. Ühiskasutatavate konteinerite kasutamisel tuleb arvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste ja konteinerit kasutavate inimeste arvu. Arvestades ühe kortermaja elaniku kohta tekkivaks minimaalseks segaolmejäätmete koguseks 160 kg ja arvestuslikuks teenindus-tühjendussageduseks kaks korda kuus, peaks kogumispunktis olema üks 5 m3kogumiskonteiner 80–120 inimese kohta. I tasandi kogumispiirkonnas toimub jäätmete kogumine vähemalt kord kuus vastavalt konteinerite täitumisele. Täpsem kogumistihedus märgitakse jäätmekäitlusettevõttega sõlmitavas lepingus. Are, Halinga ja Sauga valla avalike kohtade jäätmete kogumine on korraldatud olmejäätmeveo lahutamatu osa. Avalikesse kohtadesse paigutatakse maksimaalselt 60 l suurused segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Kogumiskonteinerite asukohad määratakse kindlaks vallavalitsuse ja jäätmekäitlusettevõtte vahelises lepingus. Avalike kohtade kogumiskonteinerite tühjendamist korraldab korraldatud olmejäätmevedu läbiviiv jäätmekäitlusettevõte. II tasandi kogumispiirkond Segaolmejäätmete kogumine hajaasustusega piirkondades toimub jäätmete kokkukandepunktides. Kokkukandepunktidesse on paigutatud metallist 2,5–5 m3suurused segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Kokkukandepunktid peaksid asuma kõikides Are, Halinga ja Sauga valla hajakülades, mis jäävad väljapoole I tasandi kogumispiirkonda. Kokkukandepunktide asukohtade kindlaksmääramisel arvestatakse elanike arvu piirkonnas, majapidamiste kaugust kogumispunktidest ning jäätmekogumisauto juurdepääsu kogumispunktile. Kogumispunktid peaks asuma maksimaalselt 3 km kaugusel majapidamistest, näiteks hajakülade keskustes, suuremate teede ristumiskohtades, kauplusauto peatumiskohtades või bussipeatuste juures. Kogumispunktide võrgustik hajaasustusega piirkondades peaks olema ühtne ning olema kujundatud logistiliselt loogilise kogumisringina. Ühes hajakülas võib olla ka rohkem kui üks jäätmete kokkukandepunkt, sõltuvalt

Leht 36 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine majapidamiste paiknemisest hajapiirkonnas. Kui kokkukandepunktid asuvad kõikides hajakülades ja kõikide jäätmetekitajatega on sõlmitud leping miinimumpaketi ulatuses, väheneb võimalus, et jäätmeid viiakse võõrastesse konteineritesse ning ühe küla jäätmetekitajad peavad seetõttu ka teiste külade jäätmeveo kinni maksma. II tasandi piirkonna kogumisringi, kokkukandepunktide asukohad, arvu ja jäätmekogumsiringi täpse kuupäeva määravad kindlaks Are, Halinga ja Sauga Vallavolikogud ning määratlevad selle oma jäätmehoolduseeskirjades. Kokkukandepunktide tühjendamine toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kord kvartalis. II tasandi piirkonna elanikud (leibkonnad) tasuvad segaolmejäätmete kogumisteenuse eest võrdselt, kehtestatud miinimumpaketi alusel 90 kg segaolmejäätmeid inimese kohta aastas, ning kehtestatud teenustasu ulatuses. Selleks sõlmitakse leping kõikide elanikega (leibkondadega).

11.1.5. Korraldatud olmejäätmeveoettevõtte kohustused Are, Halinga ja Sauga valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas konkursi korras välja valitud jäätmete kogumiseks ja veoks ainuõigust omav ettevõte on kohustatud: • varustama kõik I tasandi kogumispiirkonnajäätmetekitajad nõuetekohase jäätmetaaraga. Selleks paigaldatakse iga kortermaja juurde või omavalitsuse poolt kindlaks määratud nn kogumispunkti vähemalt 2,5 m3metallist kogumiskonteiner (hinnanguliselt 113 konteinerit) ning eramajade juurde 0,14–0,24 m3plastkonteinerid (hinnanguliselt 465 konteinerit); • sõlmima lepingud kõikide Are, Halinga ja Sauga vallastegutsevate asutuste ja ettevõtetega; • vahetama välja ilma lisatasuta jäätmetekitaja pooltvälja ostetud, mittestandardse jäätmete kogumiskonteineri standardse 0,08–0,24 m3suuruse plastkonteineri vastu; • tühjendama segaolmejäätmete konteinereid vastavaltvajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Täpsemad tühjendamise sagedused nähakse ette Are, Halinga ja Sauga valla jäätmehoolduseeskirjas ning sätestatakse täpsemalt korraldatud olmejäätmevedu teostava jäätmekäitlusettevõttega sõlmitavas lepingus; • paigaldama II tasandi veopiirkonna kokkukandepunktidesse2,5–5 m3kogumiskonteinerid (hinnanguliselt kuni 57 kogumiskonteinerit); • andma oma tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalisandmeid liitunud jäätmetekitajate ning kogutud jäätmeliikide kohta (täpne andmete sisu ja edastamise kord sätestatakse omavalitsusega sõlmitavas lepingus): • I tasandi kogumispiirkonnas tuleb anda andmeid igajäätmetekitaja kohta eraldi; • II tasandi kogumispiirkonnas kokkukandepunktide põhiselt. • tegema jäätmehooldusalast teavitustööd japropagandat piirkonna jäätmetekitajatele. 11.1.6. Are, Halinga ja Sauga valla jäätmetekitajate kohustused I tasandi olmejäätmeveo piirkonna jäätmetekitajad on kohustatud: • liituma Are, Halinga ja Sauga vallas korraldatudolmejäätmeveoga; • vastu võtma jäätmekäitlusettevõtte pooltpakutava jäätmekogumiskonteineri; • andma jäätmekäitlusettevõttele ülesegaolmejäätmeid vähemalt üks kord kuus I tasandi miinimumpaketi ulatuses; • tasuma jäätmekäitlusteenuse eest vastavalt üleantudjäätmekogustele. II tasandi olmejäätmeveo piirkonna jäätmetekitajad on kohustatud: • liituma Are, Halinga ja Sauga vallas korraldatudolmejäätmeveoga; • viima kogutud jäätmed prügikotis kord kvartalisjäätmehoolduseeskirjas ettenähtud kokkukandepunkti; • andma jäätmekäitlusettevõttele ülesegaolmejäätmeid vastavalt tekkinud jäätmekogustele, kuid mitte vähem kui kord kvartalis II tasandi miinimumpaketi ulatuses; • tasuma jäätmekäitlusteenuse eest vastavalt kehtestatudmiinimumpaketile ja kehtestatud teenustasule.

Juriidilised isikud ja asutused, sõltumata tegevuskohast Are, Halinga või Sauga vallas, on kohustatud: • liituma Are, Halinga ja Sauga vallas korraldatudolmejäätmeveoga; • vastu võtma jäätmekäitlusettevõtte pooltpakutava jäätmekogumiskonteineri või soetama ise jäätmetekitaja poolt aktsepteeritud suuruse ja kujuga jäätmekogumiskonteineri; • andma jäätmekäitlusettevõttele ülesegaolmejäätmeid vastavalt tekkinud jäätmekogustele; • tasuma jäätmekäitlusteenuse eest vastavalt üleantudjäätmekogustele. Kuni korraldatud olmejäätmeveo konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõttele Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt jäätmeloa väljastamiseni toimub segaolmejäätmete kogumine ja vedu selle hetkeni kehtivate lepingute ning samade tingimuste alusel. 11.1.7. Korraldatud olmejäätmeveo miinimumpakett Käesoleva jäätmekava peatükis 8 on toodud hinnanguliselt tekkivad segaolmejäätmete kogused ühe elaniku kohta, tiheasustusega aladel ca 225 kg/a ja hajaasustusega aladel 175 kg/a. Tegelikkuses segaolmejäätmete kogumissüsteemile üleantav jäätmetekogus sõltub jäätmetetekitajate võimalustest ise jäätmeid käidelda ning

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 37 / 75 taaskasutatavate jäätmeliikide kogumissüsteemi korraldusest ja efektiivsusest. Minimaalsete üleantavate segaolmejäätmete koguste hindamisel on arvestatud Are, Halinga ja Sauga vallas korraldatava pakendite ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete jt liigitikogutavate jäätmete kogumissüsteemi eeldatavat kogumisefektiivsust järgmisel kolmel aastal. Käesoleva töö koostamisel arvestuslikuks segaolmejäätmete minimaalseks koguseks, mille üleandminepeaks võimalikku elatustaseme erinevust ja jäätmekäitluseks paremate võimaluste olemasolu silmas pidades olema tiheasustusega aladel (I tasandi kogumispiirkonnas) 13,3 kgkuus ehk 160 kgaastas ühe inimese kohta. Koos isikliku tagaõue, kinnistu (v.a vaid mõttelise osa) olemasoluga, avarduvad ühepereelamutes elavatele inimestele oluliselt suuremad võimalused omaenda jäätmekäitluse efektiivsemaks korraldamiseks. Teades, et ca40% olmejäätmetest on biolagunevad ning ka kodustes tingimustes edukalt komposteeritavad, ja eeldades elanikkonna tahet jäätmekäitluse kulutusi kärpida, võib maapiirkonna elanikkonna üldisest jäätmekäitlejale antavast jäätmekogusest nimetatud osa maha arvata. Selline jäätmekoguse vähendamine on küll kohati ebaõige ning lausa väär, kuid kavandades jäätmekäitluseks vajalikke struktuure ning neile tehtavaid kulutusi, on õigem üledimensioneerimist pigem vältida. Lisaks biolagunevate jäätmete kompostimisvõimaluse kasutamisele, ei saa kõrvale jätta ka põlevjäätmete (eelkõige paberi) põletamist soojusenergia enda tarbeks tootmise eesmärgil. Jääb üle loota, et keskkonnateadlikkuse tõusuga lõpeb plasti ja sellega analoogsete jäätmete koduahjudes põletamine ning piiratakse ka selleks otstarbeks keskkonnaohtlike või majanduslikult mittesobivate paberite tuletoitena kasutamist. Täiendavalt tuleb arvestada pakendijäätmetega ning pakendiga, millele kehtestatakse kohustuslik pakendi tagatisraha. Seega, eeltoodut arvestades tuleb jäätmekäitlejani jõudvast olmejäätmete kogusest lisaks maha arvata jäätmekogus suurusjärgus 15…20% kogu jäätmemassist.27 Võttes kokku eeltoodut, on käesolevas töös arvestatud ühepereelamus elava inimese poolt jäätmekäitlejale potentsiaalselt üleantavaks jäätmekoguseks ca10 kgkuus. Aastane jäätmekäitlejale üleantav jäätmekogus oleks seega 120 kg. II tasandi kogumispiirkond

Pärnumaa jäätmekavast, tinglikult ühe elaniku poolt hajaasustusega piirkondades jäätmekogumissüsteemile üleantavaks segaolmejäätmete koguseks ca90 kgaastas. Tabel 28.Korraldatud olmejäätmeveopiirkonnas hinnanguliselt kogutavad jäätmekogused, t/a

Asula Vald Elanikearv Kortermajad Ühepereelamud KOKKU Elanikud Kogus Elanikud Kogus I TASANDI SEGAOLMEJÄÄTMETE KOGUMISPIIRKOND Are alevik Are vald 446 290 46,400 156 18,720 65,120 Suigu küla Are vald 322 160 25,600 162 19,440 45,040 Niidu küla Are vald 158 10 1,600 148 17,760 19,360 Halinga küla Halinga vald 114 46 7,360 68 8,160 15,520 Libatse küla Halinga vald 490 387 61,920 103 12,360 74,280 Pärnu- Halinga vald 1406 872 139,520 534 64,080 203,600 Jaagupi Vahenurme Halinga vald 221 165 26,400 56 6,720 33,120 küla Sauga alevik Sauga vald 1192 935 149,600 257 30,840 180,440 Urge küla Sauga vald 189 76 12,160 113 13,560 25,720 Kiisa küla Sauga vald 73 73 8,760 8,760 Kilksama Sauga vald 304 304 36,480 36,480 küla Eametsa Sauga vald 201 201 24,120 24,120 küla Tammiste Sauga vald 386 386 46,320 46,320 küla Nurme küla Sauga vald 148 148 17,760 17,760 5650 2941 470,56 2709 325,080 795,640 II TASANDI SEGAOLMEJÄÄTMETE KOGUMISPIIRKOND Eavere küla Are vald 33 5 0,450 28 2,520 2,970 Elbu küla Are vald 51 51 4,590 4,590 Kurena küla Are vald 65 11 0,990 54 4,860 5,850 Lepplaane Are vald 63 63 5,670 5,670 küla Murru küla Are vald 92 92 8,280 8,280

Leht 38 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Parisselja Are vald 42 8 0,720 34 3,060 3,780 küla Pärivere küla Are vald 33 33 2,970 2,970 Tabria küla Are vald 46 46 4,140 4,140 Võlla küla Are vald 61 10 0,900 51 4,590 5,490 Aasa küla Halinga vald 70 9 0,810 61 5,490 6,300 Altküla Halinga vald 3 3 0,270 0,270 Anelema Halinga vald 44 44 3,960 3,960 küla Arase küla Halinga vald 46 46 4,140 4,140 Eametsa Halinga vald 19 19 1,710 1,710 küla Eense küla Halinga vald 20 20 1,800 1,800 Eerma küla Halinga vald 28 28 2,520 2,520 Enge küla Halinga vald 113 20 1,800 93 8,370 10,10 Ertsma küla Halinga vald 81 10 0,900 71 6,390 7,290 Helenurme Halinga vald 26 26 2,340 2,340 küla Kablima Halinga vald 11 11 0,990 0,990 küla Kaelase küla Halinga vald 13 13 1,170 1,170 Kangru küla Halinga vald 21 21 1,890 1,890 Kodesmaa Halinga vald 32 32 2,880 2,880 küla Kuninga Halinga vald 8 8 0,720 0,720 küla Langerma Halinga vald 106 106 9,540 9,540 küla Lehtmetsa Halinga vald 13 13 1,170 1,170 küla Lehu küla Halinga vald 25 25 2,250 2,250 Loomse küla Halinga vald 28 28 2,520 2,520 Maima küla Halinga vald 48 10 0,900 38 3,420 4,320 Mäeküla Halinga vald 39 39 3,510 3,510 Mõisaküla Halinga vald 109 30 2,700 79 7,110 9,810 Naartse küla Halinga vald 32 32 2,880 2,880 Oese küla Halinga vald 32 32 2,880 2,880 Pallika küla Halinga vald 20 20 1,800 1,800 Pereküla Halinga vald 6 6 0,540 0,540 Pitsalu küla Halinga vald 14 14 1,260 1,260 Pööravere Halinga vald 24 24 2,160 2,160 küla Roodi küla Halinga vald 47 47 4,230 4,230 Rukkiküla Halinga vald 16 16 1,440 1,440 Salu küla Halinga vald 48 48 4,320 4,320 Sepaküla Halinga vald 11 11 0,990 0,990 Soosalu küla Halinga vald 15 15 1,350 1,350 Sõõrike küla Halinga vald 28 28 2,520 2,520 Tarva küla Halinga vald 66 66 5,940 5,940 Tühjasmaa Halinga vald 16 16 1,440 1,440 küla Tõrdu küla Halinga vald 59 21 1,890 38 3,420 5,310 Vakalepa Halinga vald 34 12 1,080 22 1,980 3,060 küla Valistre küla Halinga vald 15 15 1,350 1,350

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 39 / 75 Vee küla Halinga vald 28 10 0,900 18 1,620 2,520 Pulli küla Sauga vald 150 150 13,500 13,500 Räägu küla Sauga vald 52 52 4,680 4,680 Rütavere Sauga vald 65 65 5,850 5,850 küla 2167 156 14,04 2011 180,99 194,960

11.1.8. Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär on ühe kilogrammi segaolmejäätmete maksimaalne hind jäätmete üleandmisel korraldatud olmejäätmevedu teostavale jäätmekäitlusettevõttele. Teenustasu piirmäära arvutamisel ei ole arvestatud segaolmejäätmete kogumiskonteineri rendimaksumust ja tingimusi. Korraldatud olmejäätmeveo piirmäära kehtestamise aluseks on jäätmetekitajate poolt tekitatud segaolmejäätmete kogus. Kogusest on maha arvestatud liigitikogutavate jäätmete, sh pakendijäätmete kogused ning eramajades elavate elanike puhul veel täiendavalt kohapeal hinnanguliselt käideldavad jäätmekogused. Täpsemalt on analüüsitud tekkivaid jäätmekoguseid käesoleva jäätmekava peatükkides 8 ja 11.1.7. Jäätmeveo teenustasu piirmäär on välja arvutatud eraldi I ja II tasandi kogumispiirkondade kohta. 1) I tasandi korraldatud olmejäätmeveo piirkond • Kortermajades elavate elanike arv 2941 elanikku • Kortermajades ühe inimese kohta üleantav 160 kg/a jäätmekogus • Eramajades elavate elanike arv 2709 elanikku • Eramajades ühe inimese kohta üleantav jäätmekogus 120 kg/a

• Piirkonnas hinnanguliselt kogutav jäätmekogus kokku 796 tonni /aastas • Prügiauto mahutavus 10 tonni • Jäätmekoormate arv aastas 80 koormat • Jäätmeveo piirkonna teepikkus 180 km • Aastas läbitud kilomeetrid 14 322 km • Transportteenuse maksumus 15 kr /km

• Transpordi maksumus kokku 214 823 kr Kütusekulu (l/km) 0,40 Kütuse hind (kr/l) 11,50 Kütusekulu kokku (kr/km) 4,60 Õli kulunorm (% kütusest) 12,00 Õli kulunorm (kr/km) 0,55 Rehvide arv 6 Rehvide hind (kr/tk) 4600 Rehvide läbijooks (km) 35000 Rehvide kulunorm (kr/km) 0,79 Varuosad, remont (kr/km) 1,40 Auto soetusmaksumus 2000000 Aastane amortisatsioon (%) 10 Aastane läbisõit (km) 100000 Auto soetuskulud (kr/km) 2,00 Palgakulud (kr/km) 1,80 Lisakulud (24%) 3,50 Transpordikulud kokku (kr/km) 14,64

• Majapidamiste arv piirkonnas 578 tk • Konteinerite tühjendamisele kulunud aeg (5 min/tk) 48 h • Tühjenduse maksumus kokku (350 kr/h) 16 858 kr • Segaolmejäätmete veokulud (koos tühjendusega) 0,291 kr/kg • Jäätmete vastuvõtuhind prügilas 0,430 kr/kg • Jäätmekäitlusettevõte üldkulud 0,309 kr/kg • TEENUSTASU PIIRMÄÄR 1,030 kr/kg Teenustasu hind: ~ 1.05 kr/kg

2) II tasandi olmejäätmeveo piirkond

Leht 40 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine • Piirkonnas elavate elanike arv 2167 elanikku • Eramajades ühe inimese kohta üleantav jäätmekogus 90 kg/a • Piirkonnas hinnanguliselt kogutav jäätmekogus kokku 195 tonni/aastas • Prügiauto mahutavus 10 tonni • Jäätmekoormate arv aastas 20 koormat • Jäätmeveo teekonna pikkus Are vallas 194 km • Jäätmeveo teekonna pikkus Halinga vallas 203 km • Jäätmeveo teekonna pikkus Sauga vallas 42 km • Jäätmeveo piirkonna teepikkus kokku 439 km • Aastas läbitud kilomeetrid 8554 km • Transportteenuse maksumus 15 kr/km • Transpordi maksumus kokku 128 310 kr • Kokkukandepunktide arv piirkonnas 52 tk • Konteinerite tühjendamisele kulunud aeg (5 min/tk) 5 h • Tühjenduse maksumus kokku (350 kr /h) 1517 kr • Segaolmejäätmete veokulud (koos tühjendusega) 0,671 kr/kg • Jäätmete vastuvõtuhind prügilas 0,430 kr /kg • Jäätmekäitlusettevõte üldkulud 0,472 kr /kg • TEENUSTASU PIIRMÄÄR 1,573 kr /kg Teenustasu hind: ~ 1.60 kr /kg

Lähtudes eeltoodust võime järeldada, et ühe kg jäätmete üleandmine kogumissüsteemile maksab kõige rohkem II tasandi kogumispiirkonnas 1,60 kr/kg(I tasandil vastavalt 1,05 kr/kg). Teenustasu piirmäära kehtestades peaks arvestama kahte väga olulist põhimõtet: 1. jäätmeveo teenustasu peaks olema võrdne kõigile jäätmeveopiirkonnas elavatele jäätmevaldajatele, nii I kui II tasandi veopiirkondadele; 2. teenustasu piirmäära kehtestades tuleb arvestada suuremate kuludega kui välja arvutatud jäätmeveo hind. Sellest tulenevalt peaks olema Are, Halinga ja Sauga valla jäätmeveo piirkonna ühtne jäätmeveo teenustasu piirmäär 1,60 kr/kg. NB! Teenustasu kehtestatakse 1 kg jäätmete üleandmisele jäätmekogumissüsteemile ning 1 kg segaolmejäätmete üleandmine peab olema igale jäätmetekitajale võrdne. Korraldatud olmejäätmeveo konkursile pakkumise esitamisel peavad jäätmekäitlusettevõtted esitama teenustasu hinna 1 kg ja 1 m3kohta, tuues eraldi põhjendatud ümberarvutuse kg-lt m3-le. Teenustasu piirmäär ei sisalda jäätmekogumiskonteineri rendihinda. Jäätmevaldaja ja jäätmeveoettevõte vahel sõlmitavas lepingus fikseeritakse teenustasu piirmäär mahulise koguse (m3) järgi, aluseks võttes kasutatava jäätmekonteineri suurust. Lisaks teenustasule fikseeritakse lepingus konteineri rendihind. Võimalikudjäätmekonteinerite ühekordsed tühjendamise maksumused võiksid olla järgmised, arvestades 1 m3segaolmejäätmete massiks 115 kg:

Konteineri tüüp Konteineri maht, m3 Konteineri mass, kg Teenustasu 80-liitrine plastkonteiner 0,080 9,200 14,70 140-liitrine plastkonteiner 0,140 16,100 25,80 240-liitrine plastkonteiner 0,240 27,600 44,20 600-liitrine plastkonteiner 0,600 69,000 110,40 1500-liitrine 1,500 172,500 276,00 metallkonteiner 2500-liitrine 2,500 287,500 460,00 metallkonteiner 4500-liitrine 4,500 517,500 828,00 metallkonteiner

Konteinerite suuruse valikul tuleb aluseks võtta hinnanguliselt tekkivat jäätmekogust ja tühjendussagedust vähemalt üks kord kuus (I tasandi jäätmevaldajate puhul). Arvestades hinnanguliseks minimaalseks segaolmejäätmete koguseks, mida peaks jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveosüsteemile üle andma: • 160 kg/a ühe inimese kohta I tasandi kogumispiirkonnakortermajas; • 120 kg/a ühe inimese kohta I tasandi kogumispiirkonnaühepereelamus,

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 41 / 75 peaks konteineri suurus olema minimaalselt: • üks 2,5 m3segaolmejäätmetekogumiskonteiner 80 inimese kohta (tühjendus üks kord nädalas); • 80 l kogumiskonteiner iga ühepereelamus elava elaniku kohta(tühjendusega üks kord kuus). 11.1.9. Jäätmeveo tehnilised tingimused Veosagedus sõltub peamiselt kasutatavate konteinerite suurusest. Samas peab veosageduse kindlaks määramisel jälgima, et konteinerid ei täituks kiiremini või oleksid tühjendamisel pool tühjad. Samuti ei tohiks jäätmed olla konteineris liiga kaua – suvel hakkavad jäätmed lagunema, tekib hais ning talvel külmuvad jäätmed konteineris ära, mis raskendab nende tühjendamist. Kindlaks määratud veosagedus aitab kokku hoida jäätmete veokulusid ühe kg jäätmete käitlemisele, mistõttu peaks jäätmeveo ring toimuma kindlal kuupäeval ning tellimisel jäätmete kogumine peaks olema pigem erandiks kui reegliks. I TASANDI KOGUMISPIIRKOND – mitte harvem kui kord kuus. Kortermajade juurest, sõltuvalt kortermajas elavate elanike arvust ja konteineri suurusest (arvestusega, et ühe inimese kohta kogutakse 0,12 m3segaolmejäätmeid kuus):

Konteineri tüüp Elanike arv Tühjendussagedus 2,5 m3 85 Üks kord nädalas 43 Kaks korda kuus 5,0 m3 170 Üks kord nädalas 85 Kaks korda kuus

Ühepereelamute juurest (arvestusega, et ühe inimese kohta kogutakse 0,085 m3segaolmejäätmeid kuus) peaks toimuma konteinerite tühjendamine kord kuus. Konteinerite suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ühe inimese kohta: • kortermajades – 0,12 m3konteineriruumi kuus; • ühepereelamus – 80 l konteineriruumi kuus. II TASANDI KOGUMISPIIRKOND – kord kvartalis, kindlaksmääratud kuupäeval. Teised tehnilised tingimused: • veo aeg – n. tööpäevadel kell06.00–23.00 • teekasutamise piirang – teedel ajutiste raskuspiirangute kestel tuleb taotleda vallavalitsustest luba jäätmete veoks. 11.1.10. Korraldatud olmejäätmeveo konkurss Korraldatud olmejäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks oma haldusterritooriumil korraldavad Are, Halinga ja Sauga Vallavolikogud koostöös avaliku konkursi Konkurentsiseaduse(RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168; 56, 401) alusel kehtestatud korras. Konkursi korraldamiseks peavad Are, Halinga ja Sauga Vallavolikogud kehtestama järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid: 1. Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise kord. 2. Korraldatud olmejäätmeveost vabastamise kord. 3. Korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi korraldamise kord (arvesse tuleks võtta lisaks Jäätmeseadusenõuetele, järgmiseid õigusakte: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse§ 6 lõige 1, Konkurentsiseaduse§ 14 lõige 2 ning Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrus nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord»). 4. Jäätmevaldajate registri pidamise kord. Konkursi korraldamiseks ja pakkumiste läbivaatamiseks moodustatakse Are, Halinga ja Sauga valla ühine komisjon, mille koosseisu kinnitavad valdade volikogud. Komisjoni ülesandeks on pakkumise kutsedokumentide ettevalmistamine ning pakkumiste hindamine. Lõplikud konkursi tulemused kinnitavad omavalitsuste volikogud. Konkursi pakkumise kutsedokumentides määratakse kindlaks: 1. veopiirkond – (vt peatükk 11.1.2); 2. veetavad jäätmeliigid – (vt peatükk 11.1.1); 3. eeldatavad jäätmekogused – (vt peatükk 11.1.7); 4. jäätmekäitluskohad – ( vt peatükk 11.1.4 ning 11.3); 5. eri- või ainuõiguse kestus – (3 aastat); 6. veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused – (vt peatükk 11.1.9); 7. jäätmeveo teenustasu piirmäär – (vt peatükk 11.1.8).

Leht 42 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolm kuud alates konkursi väljakuulutamisest. 11.2. Taaskasutavate jäätmete käitlus Taaskasutavate jäätmete käitlemise korraldamise eesmärgiks on vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid, suurendada erinevate materjalide kordus- ja taaskasutust. Samuti planeeritakse kogu jäätmete liigitikogumise ja taaskasutamise süsteem selliselt, et oleks tagatud Jäätmeseaduse§ 35 tingimuse, et prügilasse ei tohi ladestada töötlemata jäätmeid. Sama seaduse § 16 kohaselt on jäätmete töötlemine muuhulgas nende sorteerimine, mis hõlbustab nende taaskasutamist. Tabel 29.Erinevate kogumisviiside hinnanguline efektiivsus

Kogutavad jäätmeliigid Jäätmete kogumisviis Efektiivsus28 Kõik taaskasutatavad jäätmeliigid kokku29 90% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Kogumispunkt, jäätmejaam30 12–20% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Keskne sorteerimisjaam31 20–30% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Kohtkogumine32 25% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Kogumispunktide võrgustik33 75% Segapakend34 Kogumispunkt, jäätmejaam 10–20% Segapakend Keskne sorteerimisjaam 10% Segapakend Kohtkogumine 60% Joogipakend Tagatisrahasüsteem35 80% Klaas Kogumispunkt, jäätmejaam 10–20% Klaas Keskne sorteerimisjaam 2–5% Klaas Kogumispunktide võrgustik 50% Klaas Kohtkogumine 70% Plast Jäätmejaam 10–20% Plast Keskne sorteerimisjaam 2–5% Plast Kogumispunktide võrgustik 50% Plast Kohtkogumine 60% Metall Keskne sorteerimisjaam 5% Metall Jäätmejaam 10–20% Metall Kogumispunktide võrgustik 50% Metall Kohtkogumine 70% Paber ja papp Kogumispunktide võrgustik 30% Paber ja papp Kohtkogumine 60% Paber ja papp Keskne sorteerimisjaam 10%

Eeltoodud tabelist selgub, et suurema efektiivsuse tagab eelkõige kohtsorteerimine jäätmetekitaja juures. Samas on kohtsorteerimise korraldamine hajaasustusega piirkonnas väga kallis ning teatud jäätmeliike (paber ja papp) ei ole mõtet hajaasustusega piirkonnas koguda. Sellest tulenevalt rajatakse Are, Halinga ja Sauga vallas kolmetasandiline taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteem: 1. Jäätmejaam piirkonna tõmbekeskuses. 2. Jäätmekogumispunkt väiksemates asulates. 3. Liigitikogumise konteinerid jäätmete hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktides. Jäätmejaam Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid, sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmejaamas on ka olmehoone ning toimub kasutuskõlblike ja suuregabariidiliste jäätmete (mööbel, kodumasinad, majatarbed, riietusesemed jms) kogumine ja jaotamine. Samuti on jäätmejaam rajatud perspektiiviga kompostida orgaanilisi jäätmeid (asfaltplats jne). Jäätmejaama on võimalik ehitada ka ümberlaadimis- ja/või sorteerimisjaamana. Erinevalt jäätmepunktist on jäätmejaama teeninduspiirkond suurem (üks jäätmejaam võib hõlmata omavalitsuse erinevaid piirkondi, tervet omavalitsust, suurem jaam tervet maakonda) ja seal toimub ka jäätmete käitlemine. Jäätmejaam rajatakse tehnilise võimalusega võtta vastu ka ettevõtetelt tasuliselt liigiti kogutavaid jäätmeid.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 43 / 75 Jäätmete liigitikogumise punkt Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms.) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid, vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmepunkte on kahte liiki: 1. Igas vallas, kus ei ole jäätmejaama, on kogumispunkt + ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kohaliku omavalitsuse kogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid, selleks rajatakse ajutised varjualused (selle vajadust näitab probleemtoodete käitlemise praktika tulevikus). 2. Igas suuremas asulas on kogumispunktid (vastavalt rahvastiku tihedusele), kus on ainult liigitikogumise konteinerid. Kogumispunkt võib olla rajatud osaliselt ka mõnda olemasolevasse hoonesse, kuhu paigutatakse liigitikogumiskonteinerid. Kogumispunkt ei ole Jäätmeseadusemõistes jäätmekäitluskoht. 11.2.1. Kogumissüsteemi üldine ülesehitus Are, Halinga ja Sauga piirkonna jäätmete taaskasutussüsteem rajatakse järgmiselt: ARE VALD • Jäätmekogumispunkt Are alevikus koos ohtlike jäätmete kogumiskonteineriga. • Jäätmekogumispunkt Suigu külas. • Haljastusjäätmete komposteerimisplats Niidu külas. • Pakendijäätmete kogumiskonteinerid müügipunktide ja suuremate elamugruppide juures. • Pakendijäätmete (segapakendi) kogumiskonteiner II tasandi kogumispiirkonna jäätmete kokkukandepunktides. HALINGA VALD • Jäätmejaam Pärnu-Jaagupi alevikus koos ohtlike jäätmete kogumiskonteineriga. • Komposteerimisplats Pärnu-Jaagupi reoveepuhasti juures. • Jäätmekogumispunkt Vahenurme ja Libatse külas. • Pakendijäätmete kogumiskonteinerid müügipunktide ja suuremate elamugruppide juures. • Pakendijäätmete (segapakendi) kogumiskonteiner II tasandi kogumispiirkonna jäätmete kokkukandepunktides. SAUGA VALD • Jäätmekogumispunkt Sauga alevikus koos ohtlike jäätmete kogumiskonteineriga. • Jäätmekogumispunkt Urge külas. • Pakendijäätmete kogumiskonteinerid müügipunktide ja suuremate elamugruppide juures. • Pakendijäätmete (segapakendi) kogumiskonteiner II tasandi kogumispiirkonna jäätmete kokkukandepunktides. Pärnumaa jäätmekava kohaselt tuleks Are, Halinga ja Sauga piirkonnas taaskasutusse suunata järgmises koguses taaskasutatavaid jäätmeid aastas: ARE VALD Paber ja papp 34,7 tonni (sh Are alevikust12,8 tonni) Pakendijäätmed 40,3 tonni (sh Are alevikust 14,9tonni) Orgaanilised jäätmed 67,9 tonni (sh Are alevikust 25,1 tonni) HALINGA VALD Paber ja papp 87,5 tonni (shPärnu-Jaagupist 40,2 ja Libatsest 11,4 tonni) Pakendijäätmed 101,6 tonni (sh Pärnu-Jaagupist 46,7ja Libatsest 13,2 tonni) Orgaanilised jäätmed 170,8 tonni (sh Pärnu-Jaagupist 78,5 ja Libatsest 22,2 tonni) SAUGA VALD Paber ja papp 61 tonni (sh Sauga alevikust29,9 tonni) Pakendijäätmed 71 tonni (sh Sauga alevikust 34,8tonni) Orgaanilised jäätmed 119,3 tonni (sh Sauga alevikust 58,5 tonni) 11.2.2. Pakendid ja pakendijäätmed

Pakendiseadusesttulenevalt on omavalitsustel pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemis koordineeriv roll. Kohalik omavalitsus peab kindlaks määrama oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestama need oma jäätmehoolduseeskirjas. Pakendid liigitatakse nende kasutusotstarbest tulenevalt järgmiselt: • Müügipakend– on pakend, mis moodustab ühe osa tarbijale müügipunktis müüdavast kaubast, ilma milleta kauba müümine on lähtuvalt tervisekaitsenõuetest raskendatud. • Rühmapakend– on pakend, mida kasutatakse mingi liigi ja hulga kauba rühmitamiseks müügikohas. Rühmapakendi kasutamise eesmärgiks võib olla muuta kaupa lihtsamini käsitsetavaks, selle kaitsmine või esitlemine. Rühmapakend ei ole kaubaartikli lahutamatu osa ning selle eemaldamine ei muuda kauba omadusi. • Veopakend– veopakendi eesmärk on kaitsta kaupa transportimisel võimalike tekkivate füüsiliste kahjustuste eest. Veopakendite hulka ei loeta transportkonteinereid. Pakendid ja pakendijäätmed liigitatakse nende omadusest ja taas- või korduskasutusvõimalikkusest tulenevalt järgmiselt:

Leht 44 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine • Korduskastuspakend– on pakend, mis selle tootmisel on mõeldud ja oma olemuselt võimaldab seda kasutada samal otstarbel, niikaua kui selle omadused võimaldavad seda korduskasutada. Eelkõige klaasist ja plastist joogipakend. • Ühekorrapakend– on pakend, mis on mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. • Taaskasutuspakend– on pakend, mida on võimalik taaskasutada. Are, Halinga ja Sauga valla haldusterritooriumil määratakse kindlaks vastavalt rühma-, veo- ja müügipakendi ning eraldiseisvana tagatisrahaga kaetud müügipakendi kogumissüsteemid. Pakendikogumissüsteeme ei eraldata üksteisest pakendi materjalist tulenevalt. Kui pakendiettevõtted on korraldanud erinevate pakendi materjaliliikide kogumise erinevate organisatsioonide läbi, tuleks elanikkonnalt koguda pakendit võimalikult ühtse kogumissüsteemi läbi. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud erinevate osapoolte kohustustega jäätmekäitluses ning üldpõhimõtetega: • Ennetamine– tõstes tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkust, suunata pakendite kasutamist selliselt, et pakendid ei muutuks jäätmeteks, vähendada pakendite kasutamist, vähendada ohtlikke aineid sisaldavate pakendite kasutamist. • Tootja-vastutus– pakendite tootjad ja riiki importijad vastutavad enda poolt toodetud ja imporditud pakendite koostise ning kasutamise ja käitlemise eest kogu pakendi elutsükli jooksul. • Saastaja-maksab– jäätmetekitaja katab hiljem kõik pakendijäätmete hooldusega seotud kulud (lisatud toote hinna sisse). Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi osapooled: • PAKENDIETTEVÕTE – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; • TAASKASUTUSORGANISATSIOON – keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kes tegeleb teatud liiki pakendi või pakendijäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamisega; • MÜÜGIPUNKT v MÜÜGIETTEVÕTTED – ettevõtja või ettevõtte tegevuskoht, kus müüakse pakendatud kaupa; • TARBIJA – pakendeid tarbiv ning pakendijäätmeid tekitav isik; • KOV – kohalik omavalitsus.

Üldised kohustusedPakendiseadusesttulenevalt: 1) Pakendiettevõttedon kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmpakendi. 2) Pakendivõtjad, välja arvatud isikud, kes müüvad pakendatud kaupa (müügiettevõtted e kauplused jm teenindusasutused, kes tegelevad pakendatud kauba müümisega), peavad oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama sellisel määral, et oleks tagatud Pakendiseaduse§-s 36 ja käesoleva jäätmekava peatükis 10.6 toodud sihtarvud, arvestades Are, Halinga ja Sauga vallas tekkivaid pakendikoguseid. 3) Pakendiettevõtjad, välja arvatud isikud, kes müüvad pakendatud kaupa (müügiettevõtted e kauplused jm teenindusasutused, kes tegelevad pakendatud kauba müümisega), võivad oma kohustused üle anda keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. 4) Pakendiettevõtted, sh müügiettevõtted, kes müüvad tagatisrahaga kaetud pakendisse pakendatud kaupa, peavad müüdud kauba pakendi vastu võtma müügikohas ning tasuma tarbijale pakendile kehtestatud tagatisraha. Kui tehniliselt ei ole võimalik müügipunktil korraldada pakendi vastuvõtmist, võib ta lepinguga oma kohustuse üle anda teisele vahetus läheduses (samas külas, asulas) olevale müügipunktile. Sellisel juhul peab müügipunkt välja panema vastavasisulise märgistuse. Tagatisrahaga kaetud pakendi vastuvõtukohustust müügikohas ei saa üle anda taaskasutusorganisatsioonile.

5) Pakendiettevõtted, millised ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga, peavad täitma Pakendiseaduseja käesoleva jäätmekavaga pandud kohustused iseseisvalt. 6) Pakendiettevõtted, sh müügiettevõtted, on kohustatud pidama arvestust piirkonnas kogutud pakendite ja pakendijäätmete üle ning selle kohta regulaarselt aru andma Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsustele. 7) Lisaks peavad pakendiettevõtted pakendite ja pakendijäätmete tootmisel, turustamisel, kogumisel ning taaskasutamisel järgima siinkohal täpsustamata Jäätmeseadusesja Pakendiseadusestoodud nõudeid ja kohustusi. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumisel ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu piirkonda hõlmav pakendiettevõtetel ja taaskasutusorganisatsioonidel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik. Pakendi ja pakendijäätmete, v.a tagatisrahaga kaetud müügipakendi, kogumisvõrgustik peab toimima alates 01.05. 2005. a. Tagatisrahaga kaetud müügipakendi kogumine algab vahetult pärast tagatisraha määrade ja korra kinnitamist keskkonnaministri poolt. Pakendijäätmete kogumissüsteemis on omavalitsusel suunav ja koordineeriv roll.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 45 / 75 Arvestades riiklikku pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldust, hakkavad pakendijäätmeid koguma ja taaskasutusse suunama vähemalt kaks eraldiseisvat taaskasutusorganisatsiooni: 1. Osaühing Eesti Pandpakend (EPP) 2. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)

EPP hakkab läbi pakendimüügiettevõtete korraldama Pakendiseadusealusel tagatisrahaga kaetud pakendite kogumist, taaskasutamist ning tagatisraha liikumist kõigi osapoolte vahel. ETO korraldab koos jäätmekäitlusettevõtetega rühma-, veo- ja müügipakendite kogumist ja taaskasutamist, v.a tagatisrahaga kaetud pakend. Are, Halinga ja Sauga valla pakendi taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud eelkõige piirkondlike erinevustega, senise jäätmekäitluse praktikaga, pakendikogumise majandusliku tasuvusega ning kogu süsteemi maksimaalse rakendumisega. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse tagamiseks peab toimuma segapakendist müügipakendi sorteerimine ja kogumine nende tekkekohas. Majanduslikult tasuva süsteemi põhialuseks on piisavalt suured jäätmekogused ning võimalikult puhas liigitikogutud materjal. Sellest lähtuvalt ehitatakse Are, Halinga ja Sauga vallas välja kolmetasandiline sorteerimissüsteem: • sorteerimine tarbija juures ehk kodumajapidamistes; • liigitikogumine elamupiirkondades, kogumispunktides ja müügipunktide vahetus läheduses; • järelsorteerimine jäätmekäitleja poolt. Pakendijäätmete taaskasutusel tuleb lähtuda järgmisest taaskasutusmeetodite prioriteedist: • pakendi taaskasutamine ringluspakendina e korduskasutus; • pakendimaterjali taaskasutamine materjalina; • pakendijäätmete bioloogiline töötlemine e kompostimine; • pakendijäätmete põletamine energia tootmiseks.

Pakendi taaskasutussüsteem moodustub neljast erinevast kogumissüsteemist: 1. tagatispakendi kogumissüsteem; 2. segapakendi kogumissüsteem; 3. ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem; 4. tootmisettevõtete pakendi kogumissüsteem. 1. Tagatispakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON (n EPP) Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON (n EPP) Kogumiskoht: MÜÜGIPUNKT Tagatisrahaga kaetud joogipakendi kogumine toimub müügipunktides. Tagatisrahaga kaetud pakendite süsteem on õigusaktiga kehtestatud joogitaarale. Taaral on vastavasisuline märgistus. Tarbijale tagastatakse raha pakendi üleandmisel müügipunkti, kui pakendil on säilinud tagatisraha märgistus. Tagatisraha süsteem töötab tootja- vastustusel ning jäätmetekitajate jaoks majandusliku motiivi olemasolul on pakendite tagastusprotsent suurem ja kvaliteet kõrgem kui tasuta kogumissüsteemi korral. Tagatisraha kasutamine suurendab korduskasutuspakendi kasutust. Tagatisraha süsteemi rakendamine on kindlaks määratud Pakendiseadusega.

• Pakendiettevõtevõi taaskasutusorganisatsioon– korraldab pakendite vastuvõttu müügipunktides või kogumispunktides, korraldab tagatisraha liikumise ning katab kaubandusettevõtete tehtud kulutused pakendite vastuvõtule (vastavalt omavahelisele kokkuleppele).

• Kaubanduse müügipunktid– võtavad vastu tarbijalt tagastuspakendi, tagastavad tarbijale tagatisraha ning ladustavad ajutiselt tagastuspakendi. Seejärel annavad kogutud pakendikogused üle taaskasutusorganisatsioonile.

• Tarbija– tagastab müügikohta sealt ostetud või samalaadse, tagatisrahaga kaetud, pakendi ning saab tagasi kauba soetamisel makstud tagatisraha. Pakend peab olema säilinud vormiliselt algsel kujul. Süsteemis osalemine on vabatahtlik.

• KOV– määrab oma jäätmehoolduseeskirjaga kindlaks müügikohad, millistes võetakse vastu tagatisrahaga kaetud pakendit ning pakendiliigid, milliseid vastu võetakse. Kontrollib müügikohtade lepingute olemasolu taaskasutusorganisatsiooniga ning müügipunktide omavahelisel kohustuse jagamisel koostöölepingute olemasolu. 2. Segapakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE (EPO) Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE (EPO) Kogumiskoht: KOGUMISKONTEINERID (müügikohas, elamugruppides, hajaasustuse kokkukandepunktides, kogumispunktides ja jäätmejaamades). Konteinerite võrgustiku kaudu kogutakse elanikkonnalt peamiselt segapakendit ja paber-papppakendit. Konteinerid peavad olema müügikohtade vahetus läheduses (ca100 m). Lisaks müügipunktide juures olevatele

Leht 46 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine kogumispunktidele paigaldatakse Are, Halinga ja Sauga valla suuremate asulate elamugruppide vahetusse lähedusse segapakendi ja paber-papppakendi kogumiskonteinerid ning hajaasustusega külade jäätmete kokkukandepunktidesse segapakendi kogumiskonteiner. Pärnu-Jaagupi jäätmejaama ning Are ja Sauga aleviku kogumispunktide väljaehitamisel paigaldatakse segapakendi ja paber-papppakendi kogumiskonteinerid ka sinna. Kogumispunktide rajamisega tegeleb taaskasutusorganisatsioon. Täpsed kogumiskonteinerite vajadused on toodud käesoleva jäätmekava lisas 8. Kogumissüsteemi eelised: • võimaldab koguda koos erinevat liiki pakendeid ja pakendijäätmeid; • võimaldab pakendijäätmete kogumist integreerida üldise liigitikogumise süsteemile; • kogumine on läbinähtav ja allutatud ühtsele korraldamisele; • kogumispunkti halduskulud madalad; • kogumispunkti kasutamine tarbijale mugav.

Kogumissüsteemi miinused: • puuduvad stimuleerivad vahendid, sõltub elanikkonna kaasamisest. Ainukeseks stimulatsioonivahendiks on segaolmejäätmete koguste ning otseste jäätmekäitluskulude vähenemine elanikkonnal. Elanikkonna madala tahte korral raske saavutada kehtestatud taaskasutuse määrasid; • kogutud materjali liigiline kvaliteet madal, kogutud materjal tuleb reeglina üle sorteerida; • hajaasustusega piirkondades kogumispunkti kasutamine ebamugav, kaugused suured. Pakendi taaskasutussüsteemi osapooled:

• Pakendiettevõttedvõi taaskasutusorganisatsioon– kohustus korraldada pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist. Finantseerivad kogu pakendijäätmete kogumist ning paigaldavad selleks ettenähtud kohtadesse pakendikonteinerid. Kohustatud tegelema koostöös KOV-ga müügikohtade ja tarbijate teavitustööga: pakendikoguste vähendamine ja vältimine, pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine. Pidada arvestust pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle ning esitama kord poole aasta jooksul KOV andmeid kogutud pakendikoguste ja -liikide kohta. Pakendi taaskasutusorganisatsiooni olemasolul on kohustus sõlmida sellega leping ning pakendite kogumise ja taaskasutuse korraldamine toimub läbi organisatsiooni.

Pakendikogumiskonteinerid tuleks paigaldada järgmiselt: 1. müügipunktide juurde – alates 01.05.2005. a; 2. elamugruppide juurde – alates 01.05.2005. a; 3. hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktide juurde – alates 01.01.2006. a; 4. Are ja Sauga aleviku kogumispunkti – alates selle valmimisest; 5. Pärnu-Jaagupi jäätmejaama – alates selle valmimisest. • KOV– määrab oma jäätmehoolduseeskirjas kindlaks pakendikonteinerite täpsed asukohad ning korraldab nende paigaldust ettenähtud kohtadesse (administratiivne korraldus – kokkulepped maaomanikega jne) • Tarbijad– kasutavad pakendi ja pakendijäämete kogumissüsteemi vabatahtlikkuse alusel. Pakendi ja pakendijäätmete äraandmine on tarbijatele tasuta. 3. Ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE Kogumiskoht: OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISKONTEINER Ohtlike ainetega saastunud või neid sisaldavad pakendid ja pakendijäätmed, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, kogutakse Are, Halinga ja Sauga jäätmete kogumispunktis asuvas ohtlike jäätmete kogumiskonteineris. Pakendiettevõtepaigaldab KOV ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse täiendavad pakendijäätmete kogumiskonteinerid ning kannab nende jäätmete käitlemise kulud. Jäätmekäitlusettevõtekogub ohtlike ainetega saastunud pakendijäätmed koos teiste ohtlike jäätmetega ning suunab ohtlike jäätmete käitlussüsteemi. Annab taaskasutusorganisatsioonile aru kogutud pakendijäätmete koguste ja liikide kohta. OHTLIKE AINETEGA SAASTUNUD PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE EELTOODUD VIISIL HAKKAB TOIMUMA PÄRAST VASTAVASISULISE TAASKASKASUTUSORGANISATSIOONI TEKKIMIST, KUID MITTE HILJEM KUI 01.01.2006. a. 4. Ettevõtete pakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Kogumiskoht: ETTEVÕTTE TOOTMISTERRITOORIUM Ettevõtete all mõeldakse kõiki Are, Halinga ja Sauga vallas tegutsevaid tootmis- ja teenindusettevõtteid, kes oma tegevuses kasutavad erinevat liiki pakendeid ning pakendatud kaupu. Ettevõtetee tarbijapoolt

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 47 / 75 kasutatud pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine toimub tarbijaja pakendiettevõtte vahelisel kokkuleppel, arvestades Pakendiseadusesreguleeritud pakendiettevõtte kohustusi. Pakendiseaduse§ 16 kohaselt on pakendiettevõttel kohustus kokku koguda ja taaskasutada enda poolt pakendatud või imporditud kauba pakendid ja nendest tekkinud pakendijäätmed ning kanda eelnimetatud tegevusega seotud kulud. Pakendiettevõttel või organisatsioonil on enda poolt toodetud või imporditud pakendi kogumiseks järgmised võimalused: • Kogumine iga ettevõtte territooriumil– ettevõtete poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse selleks rajatud kogumiskohas iga ettevõtte territooriumil. Pakendiettevõtepeab varustama ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele ning kandma ettevõtte otsesed kulud pakendi kogumisega seoses. • Kogumine suuremate ettevõtete territooriumil– ettevõtete kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse ainult suuremate sama tegevusalaga ettevõtete territooriumil. Pakendiettevõtepeab varustama suuremad ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele, kandma otsesed pakendikogumisega seotud kulud ettevõttele ning teavitama väiksemaid ettevõtteid kogumiskoha paiknemiskohast. Are, Halinga ja Sauga valla ettevõtted, kes kasutavad pakendeid, peavad kokku leppima pakendiettevõttega, kelle pakendeid nad kasutavad, pakendijäätmete kogumise viisis ning nõustuma pakendiettevõtte sooviga nende territooriumile pakendikonteinerite paigaldamisega. Ettevõtted, kes ei tee pakendiettevõttega koostööd, peavad ise enda poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kokku koguma ja transportima pakendiettevõtte territooriumile ning kandma sellega seonduvad kulud. Spetsiaalseid ettevõtete poolt kasutatud pakendite ja pakendijäätmete kogumispunkte, väljaspool «tarbija ettevõtete» territooriume Are, Halinga ja Sauga valda ei rajata. 11.2.3. Orgaanilised jäätmed

Orgaanilised biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimeerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberi- ja papijäätmed(k.a pakend) on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Antud jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku rajamise abil. Paberi- ja papijäätmed suunatakse taaskasutusse läbi vanapaberi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi. Samuti põletatakse suurem osa paberijäätmetest kodumajapidamistes. Paberi- ja papijäätmete komposteerimist piirkonnas ette ei nähta. Lisaks paberi ja papp-pakendi konteineritele, paigaldatakse piirkonna suuremate asulate (I tasandi olmejäätmeveo piirkonnas) kortermajade juurde (üks konteiner kahe maja kohta) ning Are, Halinga ja Sauga valla kogumispunktidesse (vt lisa 3) ja Pärnu-Jaagupi jäätmejaama vanapaberi kogumiskonteinerid (ca60 tk.). Haljastusjäätmetestsaab eristada koduaedades ja ühiskondlikel aladel (pargid, kalmistud) tekkivaid haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80% ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset komposteerimist. Reoveesettekomposteerimise aluseks on reovee puhastussüsteemi ümberkujundamine, et sette käitlemine oleks kogu puhastusprotsessi lahutamatu osa. Arvestades, et keskkonnanõuetele vastava settekäitluse välja ehitamine on kallis, on otstarbekas välja ehitada kaasaegne sette järelkäitlussüsteem ainult Pärnu-Jaagupi reoveepuhastis. Teistes reoveepuhastites, väikeasulate ja ettevõtete reoveepuhastites tekkiv reoveesete tuleks kokku koguda, mehhaaniliselt setitada ning transportida Pärnu-Jaagupi reoveepuhasti settekäitlussüsteemi. Puidujäätmetekäitlemine läbi orgaanilise aine laguprotsesside eeldab puidujäätmete eelnevat purustamist, et komposteeritav materjal oleks võimalikult ühtlase fraktsiooniga.

Orgaaniliste jäätmete käitlemise korraldus 2005–2007 Orgaaniliste jäätmete käitlemine toimub iga valla keskuses olevatel komposteerimisplatsidel. Komposteeritavateks jäätmeliikideks on eelkõige haljastusjäätmed ja reoveekäitlusel tekkivad setted. Are ja Halinga piirkonna väikepuhastite setted transporditakse Are ja Pärnu-Jaagupi reoveepuhastitesse ning komposteeritakse koos piirkonna haljastusjäätmetega vastavalt Niidu küla ja Pärnu-Jaagupi komposteerimisplatsidel. Sauga piirkonna haljastusjäätmete ja reoveesette komposteerimine peaks toimuma koostöös Pärnu linnaga. Orgaaniliste toidujäätmete eraldikogumine on vabatahtlik. Suuremaid investeeringuid orgaaniliste toidujäätmete käitlussüsteemi ülesehitamiseks ei tehta. Kortermajade puhul on vabatahtlik paigutada lokaalsed komposterid, kus komposteeritakse kodumajapidamistes tekkivaid orgaanilisi jäätmeid ning tekkivat komposti saab kasutada haljastuses. Komposterite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ise, kuid seeläbi on võimalik oluliselt vähendada segaolmejäätmete teket ning igapäevaseid otsekulusid jäätmekäitlusele.

Leht 48 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Käesoleva jäätmekava eesmärgiks on 2008. aastaks kohapeal komposteerida 15% kortermajapidamistes ja 50% eramajapidamistes tekkivatest orgaanilistest jäätmetest.

Orgaaniliste jäätmete käitlemine alates 01.01.2008 Alates 01.01.2008 muudetakse orgaaniliste jäätmete eraldikogumine kohustuslikuks kortermajades, kus on vähemalt neli korterit. Eraldikogutud orgaaniliste jäätmete kogumine muudetakse korraldatud olmejäätmeveo I tasandi piirkonnas korraldatud olmejäätmeveo lahutamatuks osaks. Orgaanilisi jäätmeid hakkab koguma korraldatud olmejäätmevedu teostav jäätmekäitlusettevõte. Komposteerimiseks ehitatakse praeguse Pärnu- Jaagupi komposteerimisplatsi baasil välja keskkonnanõuetele vastav plats koos nõrgvete kogumissüsteemiga. Kogutud orgaanilised jäätmed (sh toidujäätmed) komposteeritakse koos reoveesette, pidujäätmete (puukoor), sõnniku (hobusesõnnik) ja haljastusjäätmetega Pärnu-Jaagupi komposteerimisplatsil. Selleks veetakse eelnimetatud jäätmed Are ja Halinga piirkonnast kokku Pärnu-Jaagupisse. Sauga piirkonna komposteerimine tuleks majanduslikust otstarbekusest lähtudes korraldada koostöös Pärnu linna vastavate käitlussüsteemidega. Eesmärgiks on tagada, et aastaks 2010 oleks biolagunevate jäätmete osakaal ladestamisele suunatavates jäätmetes alla 45 massiprotsendi. Samuti hakatakse Pärnu-Jaagupi reoveepuhasti settekäitlussüsteemis käitlema piirkonna teiste väikepuhastite mehhaanilisel setitusel tekkinud reoveesetet, seejärel komposteeritakse kogu piirkonna reoveesete Pärnu-Jaagupi komposteerimisplatsil. TÄPSEM ORGAANILISTE JÄÄTMETE KOGUMISE JA KÄITLEMISE SÜSTEEMTÖÖTATAKSE VÄLJA PÄRAST RIIKLIKU KONTSEPTSIOONI VÄLJA TÖÖTAMIST 2005. AASTAL. Komposteerimisprotsessi kirjeldus Komposteerimise eesmärk Komposteerimise eesmärgid on järgmised: • vähendada orgaaniliste jäätmete sisaldust ladestatavatessegaolmejäätmetes; • vähendada täitematerjalidena kasutavatetavajäätmete ladestamist prügilasse.

Komposteerimisplatsid Haljastusjäätmete kompostimine peaks toimuma võimalikult lähedal nende tekkekohale: • ARE VALLAS – komposteerimisplatsi võimalik asukoht Are alevikus tuleks munitsipaliseerida; • HALINGA VALLAS – komposteerimisplats Pärnu-Jaagupi reoveepuhasti juures; • SAUGA VALLAS – leida võimalik komposteerimisplats Sauga alevikus või Pärnu linna vastav käitluskoht.

Komposteerimisprotsess Komposteerimise käigus segatakse erinevaid jäätmeliike järgmises vahekorras: • 40% reoveesetet • 40% poorset täitematerjali (puukoor ja haljastusjäätmed) • 10% orgaanilist ainet sisaldavat materjali (hobusesõnnik) • 10% koldetuhka, orgaanilisi väetisi ja muid lisaaineid Komposteeritavad materjalid segatakse kokku frontaallaaduriga. Kokkusegatud materjalist koostatakse kompostiaunad, mille laiuseks on 3500 mm ja kõrguseks 1500 mm. Kompostiaunade läbisegamiseks kasutatakse spetsiaalset kompostisegajat, millega segatakse kompost regulaarselt kahe nädala tagant läbi. Samal ajal jälgitakse kompostis toimuvaid protsesse, mõõtes komposti temperatuuri ning niiskuse sisaldust. Temperatuuri langedes võetakse kompostiaunast keskmine proov, milles hinnatakse saasteainete sisaldust.

Komposti lisamaterjalid Saavutamaks komposteerimisprotsessi optimaalset ja stabiilset kulgemist, on vaja komposteeritavatele jäätmeliikidele lisada täiendavaid lisamaterjale. Lisamaterjalide otstarve ja panus komposti on erinev. Lisamaterjalide kasutamine on vajalik reguleerimaks kompostis toimuvaid protsesse või kutsumaks neid esile. Nende kasutamine sõltub kompostis toimuvate protsesside kulgemisest ja valdavatest tingimustest. Tabel 30.Kasutatavad lisamaterjalid ja nende toime

Lisamaterjal Toime kompostile Reoveesetted Lisavad kompostile niiskust Orgaanilised väetised Lisavad kompostile orgaanilist ainet Puukoore ja -korgijäätmed Lisavad komposti süsinikku ning parandavad õhu- ja niiskusrežiimi. Saepuru ja höövlilaast Lisavad komposti süsinikku ning parandavad õhu- ja niiskusrežiimi. Koldetuhk ja räbu Mõjutab komposti pH-d ning parandab niiskusrežiimi Kuivad haljastusjäätmed Lisavad komposti süsinikku Õled ja kuiv rohi Lisavad komposti süsinikku ning parandavad õhu- ja niiskusrežiimi.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 49 / 75 Värsked haljastusjäätmed Lisavad kompostile lämmastikku

Komposteerimise tingimused Komposteerimiseks vajalikud tingimused on järgmised:

• Niiskusesisaldus– niiskussisaldus komposteeritavasmaterjalis peaks olema ca50%. Kõige efektiivsemalt saab seda kontrollida spetsiaalse niiskusmõõtjaga. Samas, kui võtta komposteeritavat materjali pihku ning pigistada, peab see tunduma märjana, kuid vett ei tohi materjalist välja tilkuda. Niiskussisaldust on võimalik reguleerida erinevate täitematerjalide lisamisega. Niiskusregulatsioon kompostis sõltub ohtlike ainetega saastunud pinnase niiskussisaldusest ning valitsevatest ilmastikutingimustest.

• Temperatuur– orgaanilise aine kiirekslagunemisprotsessiks vajalik temperatuur kompostiaunas on ca60 oC. Väiksemate temperatuuride korral lagunemisprotsessid lakkavad ning vajalikud mikroorganismid surevad. • Toitainete sisaldus– komposteerimisprotsessiks peabolema komposteeritavas materjalis piisavalt süsinikku ja lämmastikku. Soodsaim toitainete vahekord on C : N : P = 100 : 20 : 1 kuni 330 : 10 : 1. Selleks lisatakse süvenduspinnasele toitainete rikkamaid täiteaineid – haljastusjäätmeid, sõnnikut, reoveesetet, puidujäätmeid. Täitematerjalide segamisel reguleeritakse toitainete sisaldus kompostis vajaliku väärtuseni. • Õhu sisaldus ja juurdepääs–mikroorganismide elutegevuseks on vajalik piisav õhu olemasolu komposteeritavas materjalis, ca5–15% O2. Süvenduspinnas on liiga tihe materjal, et õhk iseenesest materjali pääseks. Selleks tuleb pinnasele lisada poorsemaid materjale: puidujäätmed (puukoor), haljastusjäätmed (purustatud oksad) jne. • PH– sobivaim komposteeritava materjali pH on6–8.

Komposteerimisega kaasnevad keskkonnamõjud ja nende leevendamine Sõltuvalt eeltoodud komposteerimistingimuste muutumisest, võivad tekkida kompostis ebasoodsad tingimused orgaanilise aine lagunemiseks, mille tulemusel hakkab komposteeritav materjal oluliselt mõjutama teda ümbritsevat keskkonda. Suurimateks keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja ohtlike ainetega saastatud nõrgvete tekkimine.

Õhusaastamisevältimiseks tuleb hoida komposteerimisprotsessi aeroobsena, et ei eralduks suurtes kogustes välisõhu kvaliteeti mõjutavaid gaase. Ohtlike ainetega saastatud nõrgvete tekkimine on seotud õhu- ja niiskusrežiimi kõikumistega kompostis. Tekkivad nõrgveed kogutakse kokku nõrgvete kogumisüsteemi kaudu ning käideldakse koos prügilas tekkivate nõrgvetega. Tabel 31.Komposteerimist mõjutavad tegurid ja nende leevendamine.

Keskkonnamõju Põhjus Leevendamine Halb lõhn Liiga vähe õhku Kompost vajab täiendavat läbisegamist ning suurema fraktsiooniga lisamaterjali lisamist (n. puidujäätmed Liiga suur värskete Lisada tuleks täiendavalt kuivemat haljastusjäätmete sisaldus kompostis lisamaterjali, n. kuivemad haljastusjäätmed, puidujäätmed ning kompost tuleks täiendavalt läbi segada Kompost ei lagune Liiga kuiv Vajalik niisutamine või suurema niiskussisaldusega lisamaterjalide lisamine, n. reoveesete, värsked haljastusjäätmed Liiga märg, vesi surub õhupooridest Lisada tuleks kuivemat materjali, õhu välja n. puidujäätmed, õlgi, kuivemaid haljastusjäätmeid ning kompost tuleks täiendavalt läbi segada Vähe õhku, liiga palju tihedat Lisada tuleks poorsemat materjali, pinnast n. puukoort, ning materjali tihedamalt segada Nõrgvete teke Liiga märg Vajalik on kuivema materjali lisamine ning täiendav läbisegamine Kompostis valitsevad anaeroobsed Kompostis on liiga palju vett, mis tingimused tõrjub hapniku õhupooridest välja. Vajalik materjali läbisegamine ning kuivema ja poorsema materjali lisamine, n. puukoor, õled

Leht 50 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Komposti pH ei ole neutraalne Materjal on liiga happeline Tuleks lisada aluselisemat täitematerjali, n. koldetuhk Materjal on liiga aluseline Kompostis on liiga palju koldetuhka, lisada tuleks happelisemat täitematerjali, n. turvas

Komposteerimisel tekkivad jäätmed Komposteerimisprotsessi ebaefektiivse kulgemise käigus võib tekkida erinevaid jäätmeid: • Olme- ja samalaadsete jäätmete komposteerumata fraktsioon,jäätmekood 19 05 01 • Taimsete ja loomsete jäätmete komposteerumata fraktsioon,jäätmekood 19 05 02 • Praakkompost, jäätmekood 19 05 03

Nimetatud jäätmeliikide edasine käitlus sõltub nende koostisest. Nende prügilakõlbulikkusel kasutatakse neid prügila ladestusalal täitematerjalina. Praakkomposti kasutatakse ka lisamaterjalina uutes kompostiaunades. 11.2.4. Ohtlikud jäätmed

Jäätmeseaduse§ 65 lg 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Kohalik omavalitsus ei pea korraldama oma haldusterritooriumil probleemtoodetest tekkinud ohtlike jäätmete kogumist. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamiseks ja keskkonnakaitseliste nõuetega vastavusse viimiseks soetatakse valdadesse spetsiaalsed ohtlike jäätmete kogumiskonteinerid: • Are vald, asukohaga Are alevik – 2004. aastal; • Sauga vald, asukohaga Sauga alevik – 2005. aastal. Lisaks korraldavad Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsused vähemalt kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi. Kogumisringi läbiviimisel keskendutakse peamiselt hajaasustusega piirkondades tekkinud ohtlike jäätmete kogumisele. Ohtlike jäätmete kogumisringi peatumispunktideks on II tasandi korraldatud olmejäätmeveo piirkonna jäätmete kokkukandepunktid. Suuremate koguste ohtlike jäätmete üleandmiseks peavad elanikud pöörduma otse ohtlike jäätmete käitlusettevõtte poole. Ohtlike jäätmete üleandmine kogumissüsteemile peaks eraisikutele olema tasuta. Ohtlikke jäätmeid tekitavad ettevõtted (sh meditsiiniasutused) peavad sõlmima ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõttega jäätmete üleandmiseks vastavasisulise lepingu. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad ettevõtted rajama või leidma spetsiaalse koha, mis on vastavalt märgistatud ning kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalset jäätmetaarat. Pärnu-Jaagupi perearstikeskuses tuleks välja ehitada spetsiaalne meditsiinijäätmete kogumiskoht. Samuti peavad eelnimetatud ettevõtted vastu võtma ettevõttesisesed jäätmekäitluseeskirjad. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmisega seotud kulud katavad ettevõtted ise. Jäätmete üleandmise tõestamise aluseks on vastavasisuline ohtlike jäätmete saatekiri. Ohtlike jäätmete käitlemisel ei nähta Are, Halinga ja Sauga piirkonnas ette ohtlike jäätmete põletamist ega komposteerimist. 11.2.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamist ning vanade lammutamist. Eesmärgiks peab olema ehitusjäätmete eraldi kogumine.

Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorralduse ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • vähendada ohtlike ainete kasutamist; • eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • lammutusjäätmete hulgast võimalusel eraldada turuväärtust omavad materjalid; • lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust; • siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlussüsteemi kirjeldus ehitusloa dokumentatsiooniga. Ehitusjäätmete kogumisel tuleb eraldi koguda ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed: • asbesti sisaldavad materjalid; • värvide, naftasaaduste jt ohtlike ainetega saastunud materjalid (kivid, pinnas, puit jms); • puidukaitsevahenditega immutatud puitmaterjalid.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 51 / 75 Nimetatud jäätmeid peab kogu tegevusprotsessi kestel käsitlema ohtlike jäätmetena ning käitlema Jäätmeseadusegasätestatud korras. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ehitusobjektil peab toimuma spetsiaalsetes kogumiskonteinerites ning tekkinud jäätmed tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale tuleb käidelda keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusega nr 22 «Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded» kehtestatud korras ning üle anda selleks jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pärnumaal omab asbestijäätmete käitlemiseks luba AS Minu Vara Lääne, jäätmekäitluskohaga Pärnu prügila. Puitmaterjale, mis ei liigitu ohtlike jäätmete hulka, on võimalik kompostida Pärnu-Jaagupi komposteerimisplatsil. Selleks tuleb puidujäätmed eelnevalt purustada. Samuti on võimalik puitmaterjale põletada soojusenergia tootmiseks. Ohtlike ainetega mittesaastunud betooni, telliseid jne on mõistlik kasutada täitematerjalina oma krundi piires või teede-ehitusel. Tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Pärnumaa Keskkonnateenistuses, esitades keskkonnaministri 20. aprilli 2004. a määrusega nr 18 kinnitatud jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi (RTL 49, 844, 2004). Ülejäänud Are ja Halinga vallas tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed kogutakse Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas. Sauga valla ehitus- ja lammutusjäätmed antakse üle otse Pärnu linna jäätmekäitlusettevõtetele. Sauga vallas jäätmete kogumispunkti ette ei nähta. 11.2.6. Puidujäätmed Puidujäätmete suurimaks tekkevaldkonnaks on puidutöötlemisega tegelevad ettevõtted. Puidujäätmete käitlemisel tuleb suurt tähelepanu pöörata tekkivate jäätmete (saepuru, puukoor, pinnud jne) taaskasutamisele. Taaskasutuse võimalusteks nähakse piirkonnas ette: 1. puidujäätmete taaskasutamine ettevõtte siseselt – teiste toodete tootmiseks (puidugraanuli või -briketi tootmine) soojusenergia tootmiseks; 2. puidujäätmete kompostimine koos reoveesette, haljastusjäätmete ning alates 2008. aastast lisaks kodumajapidamistes tekkinud biolagunevate jäätmetega (n toidujäätmed); 3. puidujäätmete kasutamine soojusenergia tootmiseks väljaspool ettevõtte territooriumi (kaugkütte võrgustik ja eramajapidamised). Puidujäätmete käitlemisel tuleks vältida puidujäätmete ladustamist ettevõtte tootmisterritooriumil, jäätmeid koheselt taaskasutamata. Samuti tuleb eraldi välja sorteerida kemikaalidega töödeldud või ohtlike ainetega pinnatud või muul viisil töödeldud (n lakk, värvid, emulsioonid) puidujäätmete käitlemist koos teiste puidujäätmetega. Eelnimetatud puidujäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete hulka ning neid tuleb käidelda ohtlike jäätmete käitlussüsteemis. Nimetatud jäätmete põletamist tuleb käsitleda ohtlike jäätmete põletamisena, mistõttu peab põletamine vastama 11.2.7. Probleemtooted Probleemtooted on kõik tooted, mille jäätmed võivad põhjustada kõrgendatud riske inimese tervisele ja keskkonnale. Siiani on reguleeritud probleemtoodete käitlust koos teiste ohtlike jäätmetega, kuid nende kõrgendatud riskist tulenevalt tuleb nende käitlemisele täiendavat tähelepanu pöörata. Probleemtooted on: • patareid ja akud; • PCB-sid sisaldavad seadmed; • mootorsõidukid ja nende osad; • elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.

Jäätmeseadusesttulenevalt on probleemtoodete tootja kohustatud korraldama enda poolt toodetud ja edasimüüdud probleemtoodete ja nende jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise ning kandma nimetatud tegevusega seotud kulud. Selleks peavad tootjad (sh ka müüjad) korraldama vastavate probleemtoodete kogumise. Are, Halinga ja Sauga vallas on mõistlik koguda erinevaid probleemtooteid jäätmete kogumispunktides (Are ja Sauga alevikus) ning Halinga vallas Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas ning piirkonna tanklates ning avalikes asutustes. Jäätmete üleandmine peab olema elanike jaoks tasuta. Patareid Patareide kogumiseks tuleks paigutada koolidesse, vallamajja, poodidesse jne spetsiaalsed patareide kogumiskastid (igas omavalitsuses 5–10 kogumiskohta). Patareide kogumiskastid paigaldavad vastavalt Are vald 5 tk, Halinga vald 10 tk ja Sauga vald 10 tk. Mootorsõidukid ja nende osad, sh akud Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve.

Leht 52 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja-vastutuse põhimõttel ellu rakendama ja finantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta, peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite materjali aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85% sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80% sõiduki keskmisest massist. Akudekogumine võiks toimuda happekindlates kogumiskonteinerites: • bensiinijaamades; • ohtlike jäätmete kogumiskonteinerites; • akude müügikohtades, autoremondi ettevõtetes. Vanarehvetuleks koguda Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas, Are ja Sauga kogumispunktides. Piisavate transportkoguste kogumisel,tuleb anda vanarehvid üle käitlusettevõttele. Autoromudekäitlemise ettevõtted peavad oma tegevuses juhinduma keskkonnaministri 8. juuli 2004. a määrusest nr 89 ning taotlema vormikohase ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid kogutakse: • Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas; • Are ja Sauga kogumispunktides; • Elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohtades. Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas ning Are ja Sauga kogumispunktis kogutud elektri- ja elektroonikajäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõtetele. Pärast vastava tootjavastutusorganisatsiooni tekkimist antakse jäätmed üle organisatsioonile, kes katab ka kogumisega seotud kulud.

Elektri- ja elektroonikaseadmete kogumise korraldamist EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Omavalitsuse peamised tegevused antud valdkonnas saavad olla teavitustöö ja järelevalve ning võimaldada kodumajapidamistes tekkinud probleemtoodete kogumist omavalitsuse jäätmekogumiskohtades. Are, Halinga ja Sauga valla territooriumil tegutsevatelt autode lammutus- ja remonditöökodadelt tuleb nõuda tegutsemis- ja kauplemislube välja andes tootja vastutuse põhimõtte täitmist. 11.3. Segaolmejäätmete kõrvaldamine Are, Halinga ja Sauga vallast kogutud segaolmejäätmed kõrvaldatakse alates 01.01.2005 pärast Pärnu- Jaagupi prügila sulgemist Pärnu prügilas. Pärast Pärnu prügila sulgemist hakatakse piirkonnast kogutud segaolmejäätmeid ladestama Paikuse prügilas. Valdade kaugus Paikuse prügilast on vastavalt: • Are vald 27 km, • Halinga vald 37 km, • Sauga vald 14 km. 12. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE 12.1. Are, Halinga ja Sauga valla seadusandlus Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisim jäätmehoolduseeskiri. Are, Halinga ja Sauga valla jäätmehoolduseeskirjad uuendatakse pärast korraldatud olmejäätmeveo konkursi tulemuste selgumist. Muudetud jäätmehoolduseeskirjad võetakse vallavolikogude poolt vastu enne konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõttele Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt jäätmeloa väljastamist ja selle jõustumist. Kuni jäätmekäitlusettevõttele jäätmeloa väljastamiseni toimub korraldatud olmejäätmevedu samadel tingimustel nagu 2004. aastal ning seniste jäätmekäitluslepingute alusel.

Uuendatud jäätmehoolduseeskirjades tuleb lisaks Jäätmeseaduse§ 71 toodule täpsustada: 1. korraldatud olmejäätmeveo I ja II tasandi veopiirkondade täpsed piirid; 2. korraldatud olmejäätmeveo miinimumpakett korraldatud olmejäätmeveosüsteemile üleantavate jäätmekoguste osas; 3. segaolmejäätmete üleandmisel jäätmekäitlusteenuse hind; 4. jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimise kohustuslikkus; 5. taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad; 6. pakendijäätmete kogumiskonteinerite täpsed asukohad ja pakendijäätmete liigid, milliseid sinna kogutakse;

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 53 / 75 7. pakendi müügikohtade kohustused tagatisrahaga seotud pakendi vastuvõtul; 8. ettevõtete jäätmehooldusega seotud kohustused. Jäätmeveo konkursi korraldamiseks peavad Are, Halinga ja Sauga Vallavolikogud kehtestama järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid: 1. Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise kord. 2. Korraldatud olmejäätmeveost vabastamise kord. 3. Korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi korraldamise kord (arvesse tuleks võtta lisaks Jäätmeseadusenõuetele järgmiseid õigusakte: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse§ 6 lõige 1, Konkurentsiseaduse§ 14 lõige 2 ning Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrus nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord». 4. Jäätmevaldajate registri pidamise kord. 12.2. Are, Halinga ja Sauga valla ülesanded Halinga, Are ja Sauga Vallavalitsuse otsesed ülesanded piirkonna jäätmehoolduse arendamisel ning käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamisel on järgmised: • Jäätmejaamade, sorteerimis- ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamine ja haldamise korraldamine. • Segaolmejäätmete käitlemiseks konkursi korraldamine. • Kindlustab korraldatud olmejäätmeveo tingimustes jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud transpordivahendite ligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele ja kokkukandepunktidele. See puudutab eelkõige talvetingimustes korrapärast lumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ning üldist teedevõrgu seisukorda. • Jäätmevaldajate registri pidamine. • Ettevõtete ja asutuste jäätmehoolduse kontrollimine kord aastas. • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine. • Kodumajapidamistes tekkinud kompostitavate, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ja käitlemise korraldamine. • Teeninduspiirkonnas korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest olmejäätmete valdaja vabastamine. • Jäätmekäitlusalase arendus- ja selgitustöö ning keskkonnateadlikkuse tõstmise alase propaganda tegemine.

12.3. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja ülesanded

Lisaks Jäätmeseadusesja selle alamõigusaktides toodud üldistele jäätmehooldusalasetele nõuetele peavad Halinga, Are ja Sauga vallas tegutsevad ettevõtted ja asutused järgima järgmiseid täiendavaid jäätmekäitlusega seotud kohustusi: • Põllumajandustootja peab pidama arvestust kasutatud taimekaitsevahendite üle. • Puidutööstusettevõtted peavad kasutama oma tootmises tehnoloogiat, mis võimaldab maksimaalselt taaskasutada tekkivaid puidujäätmeid. • Jäätmetekitajad, millised tekitavad aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid, esitama oma tegevuskohajärgsele kohalikule omavalitsusele aasta lõpus aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine möödunud aasta jooksul. • Juriidilistelt isikutelt ei nõuta jäätmeloa olemasolu vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusele nr 21 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamise nõuded». • Eeltoodud punktis käsitletud jäätmetekitajad on kohustatud ennast registreerima Pärnumaa keskkonnateenistuses, esitades keskkonnaministri 20. aprilli 2004. a määruses nr 18 nimetatud jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimistõendi (RTL 49, 844, 2004). • Ettevõtted, mis alustavad oma tegevust Are, Halinga või Sauga vallas, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, on kohustatud omavalitsusest tegevusluba taotledes esitama lisaks muudele dokumentidele ettevõtte jäätmekava, kus on toodud põhjalik ülevaade kavatsetavast jäätmehooldusest ettevõttes. • Ettevõtted, mis juba tegutsevad Are, Halinga või Sauga valla haldusterritooriumil, peavad koostama oma ettevõtte jäätmekava hiljemalt 01.01.2006. a ning esitama selle kooskõlastamiseks oma tegevuskohajärgsele omavalitsusele. 12.4. Jäätmehoolduse rahastamine

Vastavalt Saastetasu seadusele(RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 32, 228; 53, 371) on saastetasu maksmise eesmärk vähendada erinevate saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimaliku kahju. Saastetasu ei maksta jäätmete viimisel keskkonda, kui viidav kogus on väiksem kui Jäätmeseadusegakehtestatud jäätmeloa kohustuslikkuse alampiir ning jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseadusetähenduses. Saastetasu seaduse § 7 kohaselt makstakse saastetasu olmejäätmete keskkonda viimisel 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. Teiste jäätmeliikide keskkonda viimisel laekub 100% saastetasust riigieelarvesse. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. Saastetasu seadusega kehtestatud saastetasu määrad jäätmete keskkonda viimisel on järgmised: • tavajäätmed – alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 30,0 krooni; • olmejäätmed – alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 30,0 krooni;

Leht 54 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Tabel 32.Hinnanguliselt omavalitsustele laekuv saastetasu

Jäätmetekitaja Prognoos Kogus Saastetasu ARE VALD Kodumajapidamised (I tasand) 129,52 3 497,05 Kodumajapidamised (II tasand) 43,74 1 180,98 Ettevõtted ja asutused ca614,4 16 588,80 KOKKU 21 266,85 HALINGA VALD Kodumajapidamised (I tasand) 326,52 8 816,05 Kodumajapidamised (II tasand) 127,19 3 434,15 Ettevõtted ja asutused ca1068 28 836,00 KOKKU 41 086,20 SAUGA VALD Kodumajapidamised (I tasand) 206,16 5 566,30 Kodumajapidamised (II tasand) 124,11 3 351,00 Ettevõtted ja asutused ca368 9 936,00 KOKKU 18 853,30

12.5. Jäätmevaldajate register

Jäätmeseaduse§ 69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärk on tekitada omavalitsusel ülevaade kõikidest piirkonna jäätmetekitajatest, nende poolt tekitatud jäätmeliikidest ja kogustest. Jäätmevaldajate registris võiks kajastuda järgmised andmed: • jäätmetekitaja nimi, • jäätmetekitaja aadress, • eraisikust jäätmetekitaja puhul kasutatav elamutüüp, • jäätmetekitaja asukoht korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas ning piirkonna tasand (I või II tasand), • II tasandi piirkonna puhul jäätmete kokkukandepunkti asukoht, • I tasandi piirkonna jäätmetekitajate puhul kasutatava konteineri tüüp, • jäätmeveo sagedus, • kogutud jäätmekogus, • andmed jäätmeveost ajutise vabastamise kohta. Kõik piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted peavad tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalis andma eeltoodud andmeid oma klientide kohta. Taaskasutatavate jäätmete käitlejad peavad esitama kogutud jäätmeliikide ja -koguste kohta kogumiskohtade järgi. 13. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS

Nr Tegevuse / Teostamise aeg Teostaja, Maksumus Kommentaar projekti nimi rahastaja 1. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU 1.1. Segaolmejäätmete 01.01.2005 KOV-d – Konkursi kogumiseks ja tulemusel veoks korraldatud sõlmitakse leping olmejäätmete segaolmejäätmete konkursi välja veoks parima kuulutamine pakkumise teinud jäätmekäitlusettevõttega 1.2. Segaolmejäätmete Hiljemalt Jäätmekäitlusettevõte– Konkursi võitnud kogumiseks 01.09.2005 jäätmekäitlusettevõte konteinerivõrgustiku rajab kogu Are, rajamine Sauga ja Halinga valda katva segaolmejäätmete konteinerivõrgustiku vastavalt käesoleva

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 55 / 75 jäätmekava ptk- le 11.1 1.3. Kõikide Hiljemalt Jäätmekäitlusettevõte– Jäätmetekitajate jäätmetekitajatega 01.01.2006 määratlemise lepingute aluseks on sõlmimine jäätmevaldajate register jajäätmekava ptk- s 11.1 toodud tingimused 2. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 2.1. Kodumajapidamistes2005 Sauga vald, KIK 50 000.00 Konteineri tekkinud soetamiseks ohtlike jäätmete esitatakse SA kogumiskonteineri Keskkonnainvesteeringute soetamine Sauga Keskusele valda vastavasisuline projektitaotlus 2.2. Kodumajapidamistes2004–2005 Are vald, KIK 30 000.00 Konteineri tekkinud soetamiseks ohtlike jäätmete esitatakse SA kogumiskonteineri Keskkonnainvesteeringute soetamine Are Keskusele valda vastavasisuline projektitaotlus 2.3. KodumajapidamistesIga aasta Jäätmekäitlusettevõte,45 000.00 ca15 000 krooni tekkivate KOV-d, KIK/ omavalitsuse ohtlike jäätmete kohta kogumisaktsioonide korraldamine Are, Halinga ja Sauga vallas 3. MUUDE TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE KOGUMINE 3.1. Pärnu-Jaagupi 2005 Halinga vald, 150 000.00 jäätmejaama KIK projekteerimine 3.2. Pärnu-Jaagupi 2006–2007 Halinga vald, 1 500 000 00 jäätmejaama KIK ehitamine 3.3. Libatse küla 2005–2007 Halinga vald, 50 000.00 jäätmekogumispunkti KIK rajamine 3.4. Vahenurme küla 2005–2007 Halinga vald, 50 000.00 jäätmekogumispunkti KIK rajamine 3.5. Are aleviku 2005–2007 Are vald, KIK 50 000.00 jäätmekogumispunkti rajamine 3.6. Suigu küla 2005–2007 Are vald, KIK 50 000.00 jäätmekogumispunkti rajamine 3.7. Sauga aleviku 2005–2007 Sauga vald, KIK 50 000.00 jäätmekogumispunkti rajamine 3.8. Urge küla 2005–2007 Sauga vald, KIK 50 000.00 jäätmekogumispunkti rajamine 3.9. Pärnu-Jaagupi 2007 Halinga, Are 70 000.00 komposteerimisväljaku vald, KIK projekteerimine 3.10. Pärnu-Jaagupi 2007–2008 Halinga, Are 700 000.00 komposteerimisväljaku vald, KIK väljaehitamine 3.11. Orgaaniliste 2008–2009 Jäätmekäitlusettevõte– Alates jäätmete orgaaniliste kogumiskonteinerite jäätmete võrgustiku eraldikogumise

Leht 56 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine paigaldamine kohutuse kortermajade rakendamist. juurde 3.12. Pakendijäätmete 2005–2006 Pakendiettevõtted – Vastavalt kogumiskonteinerite või TKO36 käesoleva võrgustiku jäätmekava ptk- väljaehitamine le 11.2.2 ja lisa- s 8. 3.13. Tagatisrahaga 2005 Pakendiettevõtted – Alates kaetud või TKO36 vastavasisulise pakendikogumissüsteemi KKMm rakendamine vastuvõtmist ning vastavalt käesoleva jäätmekava ptk- le 11.2.2 3.14. Vanapaberi 2005–2006 KOV-d, – Vastavalt kogumiskonteinerite jäätmekäitlusettevõtted käesoleva paigaldamine jäätmekava ptk- I tasandi le 11.2.3 olmejäätmeveo piirkonna kortermajade juurde 3.15. SuuregabariidilisteIga aasta KOV-d, KIK 45 000.00 Iga omavalitsus jäätmete 15 000.00 kogumisringide korraldamine 3.16. Probleemtoodete kogumise rakendamine Patareide 2005 KOV-d, TVO37 2 500.00 Are vald 500.00, kogumiskastide Sauga vald paigaldamine 1000.00, Halinga vald 1000.00. Jäätmekava ptk 11.2.7 Akude 2005 KOV-d, TVO37 – Vastavalt kogumiskastide käesoleva paigaldamine jäätmekava ptk- le 11.2.7 Elektri- ja 2005 KOV-d, TVO37 – Vastavalt elektroonikaseadmete käesoleva ning vanarehvide jäätmekava ptk- kogumine le 11.2.7 4. ELANIKKONNA KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE ja KOV JÄÄTMEHOOLDUSEKORRALDUS 4.1. Keskkonnasõbraliku2006–2009 KOV-d, – Iga aasta ettevõtte konkursi ettevõtted valitakse rakendamine keskkonnasõbralikum ettevõte 4.2. Infovoldikute 2005–2009 KOV-d, – koostamine ja jäätmekäitlusettevõtted levitamine ning vallalehtedes jäätmehooldusalaste artiklite avaldamine 4.3. Õpilastele ja 2005–2009 KOV-d, – täiskasvanutele jäätmekäitlusettevõtted jäätmehooldusalaste loengute pidamine 4..4 Osalise 2005 KOV-d 80 000.00 Jäätmevaldajate koormusega registri Are, Halinga ja haldamine,

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 57 / 75 Sauga valla ühise rahataotluste jäätmehooldusspetsialisti koostamine, palkamine järelevalve teostamine, koolituste ja arendusprojektide elluviimine. 4.5. Jäätmevaldajate Hiljemalt KOV-d 20 000.00 Mõistlik oleks registri 01.07.2005 asutada kõiki sisseseadmine kolme valda ühendav ühtne register. Register tuleks rakendada enne korraldatud olmejäätmeveo rakendamist. 5. PRÜGILATE JA EBASEADUSLIKE JÄÄTMELADESTUSPAIKADE SULGEMINE NINGJÄRELHOOLDUS 5.1. Pärnu-Jaagupi 2005–2007 Halinga vald, 600 000.00 Koostatud prügila sulgemine KIK korrastamiskava, ja korrastamine töö nr 1432C, AS Geotehnika 2004 5.2. Libatse prügila 2005–2007 Halinga vald, 414 000.00 Koostatud korrastamine KIK korrastamiskava, töö nr 1432A-2, AS Geotehnika 2004 5.3. Vahenurme 2005–2007 Halinga vald, 343 000.00 Koostatud prügila KIK korrastamiskava, korrastamine töö nr 1432B-2, AS Geotehnika 2004 5.4. Halinga valla 2005–2006 Halinga vald, – Maksumused ebaseaduslike KIK tuleb täpsemalt ladestuspaikade välja selgitada korrastamine 5.5. Are valla 2005–2006 Are vald, KIK – Maksumused ebaseaduslike tuleb täpsemalt ladestuspaikade välja selgitada korrastamine 5.6. Pärnu-Jaagupi, 2005–2009 Hainga vald, KIK 25 000.00 5 000 kr/a, Libatse ja sõltub Pärnumaa Vahenurme Keskkonnateenistuse prügilate nõudmistest järelhooldus järelseire mahu ja kestuse kohta. 6. ETTEVÕTETE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 6.1. Ettevõtete 2005 ettevõtted – Jäätmekava jäätmekavade koostamise koostamine nõude aluseks on Jäätmeseaduse§ 44 lg 4 6.2. Ettevõtetes 2005–2009 ettevõtted – taaskasutatavate jäätmete lahuskogumise rakendamine 6.3. Jäätmekäitlusnõuete2005 KOV-d, – Saavutamaks sidumine ettevõtted kontrolli ja ehitus- ja suunamaks tegevuslubadega ettevõtteid oma jäätmeid käitlema 6.4. Nõuetekohase 2005 perearstikeskus 10 000.00 meditsiiniasutuste jäätmete kogumiskoha väljaehitamine

Leht 58 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Pärnu-Jaagupi perearstikeskuses

Märkused. 12000. aasta rahvastikuloenduse andmed. Statistikaamet. 2Are Vallavalitsuse andmed. 3Halinga valla rahvastikuprognoos 2002–2025. Pärnu Maavalitsus, 2003. 4Rahvastikuloenduse andmed 2000. aasta (Statistikaamet). 5Halinga Vallavalitsuse andmed. 6Rahvastikuloenduse andmed 2000. aasta (Statistikaamet). 7Rahvastikuloenduse andmed 2000. aasta (Statistikaamet). 8Sauga Vallavalitsuse andmed. 9sh on Eametsa külas 210 suvilat. 10sh on Kilksama külas 234 suvilat. 11sh on Tammiste külas 574 suvilat. 12AS Ragn-Sells andmetel 2003. a Are valla kodumajapidamisest kogutud jäätmekogused. 13Prognoositav aastane segaolmejäätmete kogus ühe elaniku kohta, kg/a. 142003. aastal kodumajapidamistes kogutud jäätmekogused. 15Aluseks on võetud jäätmekäitlusettevõtete 2003. aasta andmed. 16Prognoositav aastane segaolmejäätmete kogus ühe elaniku kohta, kg/a. 17Pärnu-Jaagupi prügila sulgemine Pärnumaal. AS Geotehnika Inseneribüroo, Tallinn 2004. 182003. aastal kodumajapidamistes kogutud jäätmed. 19Aluseks on võetud jäätmekäitlusettevõtete 2003. aasta jäätmearuanded. 20Prognoositav aastane segaolmejäätmete kogus ühe elaniku kohta, kg/a. 212003. aastas kodumajapidamistes kogutud jäätmed. 22Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis. Säästva Eesti Instituut 2003. 23Pakendikoguste ja -liikide uuring Statistikaameti andmete põhjal. SEI-Tallinn, 2002. 24KKM – Keskkonnaministeerium 25KOV – kohalik omavalitsus 26PM – Põllumajandusministeerium 27Lääne-Virumaa jäätmehoolduse arengusuunad. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus, Rakvere 2004. 28Hinnanguline protsent jäätmeid tekkivatest jäätmetest, mis on võimalik kogumissüsteemiga eraldi koguda. 29Teoreetiline piir, arvestades segaolmejäätmete koostises olevate jäätmeliikide maksimaalset taaskasutatavat osa (koos orgaaniliste jäätmetega). 30Asulakesksed taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumiskohad. Kogumispunkt on rajatud iga asula teenindamiseks, jäätmejaam piirkonna suurema asula/linna ümbruskonna teenindamiseks. 31Suurema piirkonna (maakonna) teenindamiseks rajatud segaolmejäätmete sorteerimisjaam. 32Kogumine jäätmete vahetus tekkekohas (taaskasutatavate jäätmete kogumiskonteinerid elamugruppide sees). 33Kogumispunktid asulates ja hajaasustusega piirkondades. 34Kogutakse kõiki levinud pakendiliike ühte konteinerisse, hiljem toimub sorteerimine. 35Joogitaara kokkuostmine kõikides müügipunktides tagatisraha alusel. 36TKO – pakendi taaskasutuse organisatsioon. 37TVO – probleemtoodete tootjavastuse organisatsioon.

Lisad

Lisa 1

OMAVALITSUSE TÄPSUSTATUD ÜLESANDED JÄÄTMEHOOLDUSEKORRALDAMISEL

Õigusakt Õigus või kohustus Jäätmeseadus01.04.2004. a §12, lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 Kohaliku omavalitsuse organkorraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse üksusejäätmekava.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 59 / 75 § 43, lg 4 Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksusejäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44, lg 4 Kohaliku omavalitsuste organvõib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt Jäätmeseaduse§ 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44, lg 5 Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse organon kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seadusega sätestatud korras. § 46, lg 2 Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu koostamisele kaasatakse asjakohaste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste organite, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate, mittetulundusühingute ning nende liitude esindajad ja teised asjast huvitatud isikud. § 47, lg 2 Maakonna jäätmekava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks vastava maakonna maavanemale ning seisukohavõtuks kohaliku omavalitsuse organile, kelle haldusterritooriumi jäätmekava käsitleb. § 55 Kohaliku omavalitsuse üksusejäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale. § 56, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organkorraldab kohaliku omavalituse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi. § 56, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusejäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat. § 56, lg 3 Kohaliku omavalitsuse üksusejäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes. § 56, lg 4 Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet. § 57, lg 1 Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. § 57, lg 2 Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust. § 57, lg 3 Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele. § 58 Valla- või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes. § 59, lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. § 65, lg 2 Kohaliku omavalitsuse organidkorraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist

Leht 60 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine jäätmekäitlejatele, välja arvatud Jäätmeseaduse§ 26 lõikes 1 nimetatud juhul. § 66, lg 2 Kohaliku omavalitsuse organkorraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66, lg 3 Kohaliku omavalitsuse organvõib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. § 66, lg 4 Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega. § 67, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organkorraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi Konkurentsiseaduse(RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. § 67, lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede ja tänavate võrgu eripärast. § 67, lg 8 Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldajaavalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. § 69, lg 3 Kohaliku omavalitsuse organasutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69, lg 4 Valla- või linnavalitsusvõib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 69, lg 6 Kohalikul omavalitsuselon õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmevaldajate registri andmete kohta. § 70 Kohaliku omavalitsuse organkorraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse organvõib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71, lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. § 72 Jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. § 79 Jäätmekäitleja tegevus- või asukohajärgne valla- või linnavalitsusesitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 85, lg 3 Jäätmeloa andja tunnistab jäätmeloa kehtetuks sellest loa omajat eelnevalt informeerides, kui loa omaja ei ole alustanud kohaliku omavalitsuse organikorraldatud jäätmevedu ühe nädala jooksul loas märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks. § 117, lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuseltandmeid Eestis valmistatavate või

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 61 / 75 Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 127, lg 2 Jäätmeseaduse§-des 120–126 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon, politseiprefektuur ning kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. § 128, lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida Jäätmeseaduse§ 128, lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organAsendustäitmise ja sunniraha seaduses(RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128, lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse organei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ. § 135, lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist. § 135, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus Jäätmeseaduse§-de 66–69 tähenduses ei laiene. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm(RT I 2004, 31, 211) § 10, lg 3 Litsentsi taotlemiseks esitab taotleja litsentsi andjale järgmised dokumendid: 3) taotleja jäätmekäitluskohajärgse, või kui jäätmekäitluskoht puudub, ettevõtte registreerimiskohajärgse maakonna Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse ja valla- või linnavalitsuse arvamus kavandatava tegevuse kohta. Saastetasu seadus(RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 32, 228; 53, 371) § 7, lg 1 Saastetasu makstakse riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras. § 7, lg 2 Saastetasu seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuseeelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Pakendiseadus(21.04.2004, jõust 01.06.2004, RT I 2004, 41, 278; 89, 611) § 15, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organmäärab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusejäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. § 26, lg 1 Teostada pakendijäätmete käitlemise üle järelevalvet vastavalt keskkonnajärelevalve seadusega (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591; 2004, 30, 209; 38, 258) sätestatud korras. § 33, lg 2 Valla- või linnavalitsuson kohustatud teostama pakendiseaduse §-des 27–32 nimetatud väärtegude kohtuvälist menetlust. Keskkonnajärelevalve seadus(06.06.2001, jõust 07.07 2001, RT I 2001, 56, 337, 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591; 2004, 30, 209; 38, 258)

Leht 62 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine § 3, lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. § 6, lg 1 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- või linnavalitsus. § 6, lg 2 Kui kohalikule omavalitsusüksusele on pandud seadusega ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata keskkonnajärelevalve ülesandeid, või kui ta on need endale seaduse alusel ise võtnud, määrab volikogu ka nende teostamiseks vajalikud isikud või asutused või teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus. § 6, lg 3 Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnaabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seostud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimese elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumistest. § 6, lg 4 Kui kohaliku omavalitsusüksuse volikoguei ole otsustanud teisiti, toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnajärelevalve samaselt riigiasutuste korraldatava järelevalvega ning järelevalve teostajal on oma haldusterritooriumil võrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutuse ja keskkonnainspektoriga. § 7, lg 1 Keskkonnainspektsioonil on õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusüksuselepandud või kohaliku omavalitsusüksusepoolt halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste ülesannete täitmist ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsusekeskkonnakaitse- ja -kastusalaste üksikaktide seaduslikkust, Maa-ametil on õigus kontrollida toiminguid maakorralduse, maade eraldamise, arvestuse ja kasutuse valdkonnas ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsusevastavate üksikaktide seaduslikkust. § 7, lg 2 Keskkonnainspektsioonil ja Maa-ametil on õigus nõuda kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuseantud, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üksikakti ärakirja, Keskkonnainspektsioonil on õigus nõuda antud keskkonnaloa ärakirja. § 7, lg 3 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuspeavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ärakirja esitama hiljemalt seitsmendal päeval alates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku nõude saamisest. § 7, lg 4 Kui Keskkonnainspektsioon või Maa-amet leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse volikogu või valitsuseüksikakt või antud keskkonnaluba ei vasta kas täielikult või osaliselt seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, esitab ta kirjaliku ettepaneku viia akt nendega vastavusse. Kui omavalitsusüksuste volikogu või valitsusei ole 15 päeva jooksul, arvates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku ettepaneku saamisest, akti või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub Keskkonnainspektsioon või

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 63 / 75 Maa-amet Halduskohtumenetluse seadustikussätestatud korras protestiga halduskohtusse. § 11 Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoron linna- või vallavalitsuse või muu omavalitsuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesannete asutusesisese jaotuse või volikogu otsusega. § 12, lg 2 Kohaliku omavalitsuse keskkonnainspektorilon tegutsemisõigus töökohajärgse omavalitsusüksuse territooriumil. § 13, lg 2 Omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoritõendi vormi ning valmistamise, väljaandmise ja äravõtmise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. § 14, lg 2 Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektorile väljastatakse vormi- ja eririietus kohaliku omavalitsusekehtestatud korras ja kujunduses. § 16, lg 1 Riigi ja kohaliku omavalitsusekeskkonnakaitseinspektoril on õigus kontrollida füüsilist ning era- ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut, riigiasutust ja omavalitsusorganit või - asutust ning nende tegevuskohta, kui isiku või asutuse tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda ning ohustab või võib ohustada inimese elu, tervist või vara. § 16, lg 2 Keskkonnakaitseinspektor oma pädevuse piires: 1) kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist;

2) peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja õiguspärase tegevuse, kui see ohustab inimese elu, tervist või vara; 3) võtab keskkonnakaitsealastest nõuetest kinnipidamise kontrollimisel kontrollproove ja teeb mõõtmisi ning nõuab keskkonna kaitsega seotud dokumentide esitamist; 4) ebaseadusliku tegevuse avastamise või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamata jätmise tuvastamise korral teavitab õiguserikkujat tema tegevuse või tegevusetuse lubamatusest ning teeb vajadusel ettekirjutuse või annab suulise korralduse ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või kohustuslike abinõude rakendamiseks.

Lisa 2

ARE, HALINGA JA SAUGA VALLA RAHVASTIKU JAOTUS

Leht 64 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Jäätmekava vastuvõtmine Leht 65 / 75 Lisa 3

ARE, HALINGA JA SAUGA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSOBJEKTID

Leht 66 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Jäätmekava vastuvõtmine Leht 67 / 75 Lisa 4

ARE, HALINGA JA SAUGA VALLA KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU

Leht 68 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Lisa 5

ARE VALLAS KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEOGA LIITUNUDJÄÄTMETEKITAJAD

Nr Jäätmetekitaja Aadress Alev, küla 1. ALAMAA-AAS, KARIN Niidu Niidu küla, Are, Pärnu maakond 2. Alamaa, Juhan Niidu küla Are vald, Pärnu maakond 3. Alamaa, Taimi Uus 10 Are alevik, Are, Pärnu maakond 4. Are Põhikool Are alevik Are vald, Pärnu maakond 5. ARENBERG KATI Suigu Suigu küla, Are, Pärnu maakond 6. Bovistar AS Suigu Suigu küla, Are, Pärnu maakond 7. ERM AIVAR Suigu Are vald, Pärnu maakond 8. Janop, Annely Vana 2 Are alevik, Are, Pärnu maakond 9. Juss, Merle Suigu küla Are vald, Pärnu maakond 10. Juss, Sirje Suigu Are vald, Pärnu maakond 11. Jõerand, Kalev Tabria küla Are vald, Pärnu maakond 12. KARU PIIM OÜ Are Are vald, Pärnu maakond 13. Koger, Signe Tori 8 Are alevik, Are, Pärnu maakond 14. Kolts, Tiiu Uus tn 5 Are alevik, Are, Pärnu maakond 15. Kumm KÜ Suigu 1–18 Suigu küla, Are, Pärnu maakond 16. KUSLAP ENN FIE Murru küla Are vald, Pärnu maakond 17. Lippu, Eve Lepplaane Raja Are vald, Pärnu maakond 18. Pomes Feeds AS Suigu Are vald, Pärnu maakond 19. Rigor OÜ Niidu küla Are vald, Pärnu maakond 20. Sarv, Pirret Suigu Are vald, Pärnu maakond 21. Suigu Lasteaed-Algkool Suigu Are vald, Pärnu maakond 22. Suigu Veod OÜ Suigu Are vald, Pärnu maakond 23. Talts, Rita Uus tn 3 Are alevik, Are, Pärnu maakond 24. Tamla, Veiko Suigu küla Are vald, Pärnu maakond 25. Tilk, Peeter Võlla küla, Suigu Võlla küla, Are, Pärnu maakond 26. TITSON INDREK Kaldeni 2–4 Are vald, Pärnu maakond 27. TREFFEX AS Are Kurena küla, Are, Pärnu maakond 28. Tromm, Raimond Pärnu mnt 4 Are alevik, Are, Pärnu maakond 29. Tugedam, Elle Are Are alevik, Are, Pärnu maakond 30. Vaarmaa, Aino Tori 6 Are vald, Pärnu maakond 31. Vaher, Olavi Suigu küla, Jõe 2 Suigu küla, Are, Pärnu maakond 32. Vaitti, Andrei Kurena Räägu Kurena küla, Are, Pärnu maakond 33. VESTEROV VIIVE Suigu 9 Suigu küla, Are, Pärnu maakond 34. Vinkel, Marianne Eavere, Mardi talu Eavere küla, Are, Pärnu maakond

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 69 / 75 Lisa 6

HALINGA VALLAS KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEOGA LIITUNUDJÄÄTMETEKITAJAD

Nr Alev, küla Klient Nr Alev, küla Klient 1. Aasa küla Aasa küla Jõgioja 53. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 3 talu alev 2. Enge küla Enge 54. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 37–4 alev 3. Halinga küla Urke 55. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 37 alev 4. Halinga küla Urke 1 56. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 62 alev 5. Halinga küla Urke 2 57. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 7 alev 6. Halinga küla Halinga restoran 58. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 24 alev 7. Halinga küla Kaelase 59. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 2 alev 8. Halinga vald Mardi talu 60. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 27 alev 9. Langerma Langerma 61. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 31 karjalaut alev 10. Libatse küla Libatse 62. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 34 alev 11. Libatse küla Libatse 1 63. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 35 alev 12. Libatse küla Libatse 10 64. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 36 alev 13. Libatse küla Libatse 14 65. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 39 alev 14. Libatse küla Libatse 3 66. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 4 alev 15. Libatse küla Libatse 4 67. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 62 alev 16. Libatse küla Libatse 5 68. Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupi alev koolimaja 17. Libatse küla Libatse 6 69. Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupi alev lasteaed 18. Libatse küla Libatse 7 70. Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupi alev rahvamaja 19. Libatse küla Libatse 8 71. Pärnu-Jaagupi Põhja 4 alev 20. Libatse küla Libatse 9 72. Pärnu-Jaagupi Sidejaoskond alev 21. Libatse küla Libatse küla 73. Pärnu-Jaagupi Siller kpl. alev 22. Libatse küla Libatse 74. Pärnu-Jaagupi Soo 12, 14 remonditöökoda alev 23. Libatse küla Metsa 1 75. Pärnu-Jaagupi Soo 4, 6 alev 24. Libatse küla Metsa 11 76. Pärnu-Jaagupi Soo 8, 10 alev 25. Libatse küla Metsa 3, Libatse 77. Pärnu-Jaagupi Uduvere kalmistu alev 26. Pärnu-Jaagupi Halinga 78. Pärnu-Jaagupi Uus 23 alev Vallavalitsus alev 27. Pärnu-Jaagupi Hooldekodu 79. Pärnu-Jaagupi Uus 26 alev alev 28. Pärnu-Jaagupi Kalli 29 80. Pärnu-Jaagupi Uus 27 alev alev

Leht 70 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine 29. Pärnu-Jaagupi Kalli 7 81. Pärnu-Jaagupi Uus 28 alev alev 30. Pärnu-Jaagupi Kalli mnt 9 82. Pärnu-Jaagupi Uus 32,34 alev alev 31. Pärnu-Jaagupi Kergu mnt 21 83. Pärnu-Jaagupi Uus 37 alev alev 32. Pärnu-Jaagupi Kergu mnt 90 84. Pärnu-Jaagupi Uus 41 alev alev 33. Pärnu-Jaagupi Kergu mnt 73 85. Pärnu-Jaagupi Uus 43 alev alev 34. Pärnu-Jaagupi Kergu mnt 92 86. Pärnu-Jaagupi Uus 45 alev alev 35. Pärnu-Jaagupi Kirikumõis 87. Pärnu-Jaagupi Uus 47 alev alev 36. Pärnu-Jaagupi Kooli 7 88. Pärnu-Jaagupi Uus 51 alev alev 37. Pärnu-Jaagupi Kooli 9 89. Pärnu-Jaagupi Uus 61, 63 alev alev 38. Pärnu-Jaagupi Leivatööstus 90. Pärnu-Jaagupi Uus 8 alev alev 39. Pärnu-Jaagupi Lepa 5 91. Pärnu-Jaagupi Vahenurme Agro alev alev AS 40. Pärnu-Jaagupi Majandusühistu 92. Uduvere küla Valistre 2 alev 41. Pärnu-Jaagupi Majandusühistu 93. Pärnu-Jaagupi Ülase 12 alev kpl. alev 42. Pärnu-Jaagupi Pargi tee 1 94. Pärnu-Jaagupi Ülase 13 alev alev 43. Pärnu-Jaagupi Piimaühistu 95. Pärnu-Jaagupi Ülase 14 alev alev 44. Pärnu-Jaagupi Pikk 10 96. Pärnu-Jaagupi Ülase 15 alev alev 45. Pärnu-Jaagupi Pikk 26 97. Pärnu-Jaagupi Ülase 17 alev alev 46. Pärnu-Jaagupi Pikk 4 98. Pärnu-Jaagupi Ülase 21 alev alev 47. Pärnu-Jaagupi Pikk 5 99. Pärnu-Jaagupi Ülase 9 alev alev 48. Pärnu-Jaagupi Pikk 6 100. Pärnu-Jaagupi Aia 2 alev alev 49. Pärnu-Jaagupi Pikk 8 101. Eense küla Tõnise Talu alev 50. Pärnu-Jaagupi Põik 4 alev 51. Pärnu-Jaagupi Pärna 4 alev 52. Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 28 alev

Lisa 7

SAUGA VALLAS KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEOGA LIITUNUDJÄÄTMETEKITAJAD

Nr Asula Klient Nr Asula Klient 1. Eametsa küla Eametsa 11 40. Sauga alevik Sauga 18–10 2. Eametsa küla Eametsa 13 41. Sauga alevik Sauga 20a–11 3. Eametsa küla Eametsa 14 42. Sauga alevik Sauga 21–1 4. Eametsa küla Eametsa 17 43. Sauga alevik Sauga 21–2 5. Eametsa küla Eametsa 2 44. Sauga alevik Sauga 22–13

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 71 / 75 6. Eametsa küla Eametsa 3 45. Sauga alevik Sauga 23–3 7. Eametsa küla Eametsa AÜ 27 46. Sauga alevik Sauga 24–2 8. Eametsa küla Farmer 25 47. Sauga alevik Sauga sotsiaalmaja 9. Eametsa küla Nurme 21 48. Sauga alevik Selja tee 3–2 10. Eametsa küla Sport 20 49. Sauga alevik Tallinna mnt 112 11. Eametsa küla Nurme 59 50. Sauga alevik Tallinna mnt 130 12. Eametsa küla Nurme 3 51. Sauga alevik Tiigi 13 13. Eametsa küla Sauga aed 22 52. Sauga alevik Sauga 15–4 14. Eametsa küla Sauga aed 25 53. Sauga alevik Sauga 29 KÜ 15. Eametsa küla Sauga aed 29 54. Sauga alevik Selja tee 2 KÜ 16. Kiisa küla Kiisa elamu nr 2 55. Sauga alevik Sauga 27 KÜ 17. Kiisa küla Kiisa Matu OÜ 56. Sauga alevik Baltic Truck Parts OÜ 18. Kilksama küla Haavik 3 57. Sauga alevik Samaaria EM 19. Kilksama küla Haaviku 23 58. Sauga alevik Sauga 6 KÜ 20. Kilksama küla Haaviku 24 59. Sauga alevik Sauga 10 KÜ 21. Kilksama küla Haaviku 25 60. Sauga alevik Sauga 9 KÜ 22. Kilksama küla Haaviku 29 61. Sauga alevik Sauga 25 KÜ 23. Kilksama küla Kilksama küla 62. Sauga alevik Sauga 3 KÜ 24. Kilksama küla Kilksama 63. Sauga alevik Sauga Nõmme 7 Lastepäevakodu 25. Kilksama küla Kilksamaa 3–1 64. Sauga alevik Sauga 16 KÜ 26. Kilksama küla Kaasik 43 65. Sauga alevik Lukoil Eesti AS, Sauga tankla 27. Kilksama küla Viira talu 66. Sauga alevik Sauga 28 KÜ 28. Kilksama küla Pähkli 14 67. Sauga alevik Sauga 26 KÜ 29. Kilksama küla Sauga Saeveski 68. Sauga alevik Sauga 19 KÜ 30. Nurme küla Jõe 9 69. Sauga alevik Telcontar OÜ 31. Nurme küla Jõe 9 70. Sauga alevik Sauga Soojus AS 32. Nurme küla Nurme tankla 71. Sauga alevik Sauga 2 33. Nurme küla Nurme 72. Sauga alevik Oma Kodu KÜ Ühepereelamu 34. Pulli küla Õie Murro 73. Sauga alevik Seilsat OÜ 35. Pulli küla Avo Paas 74. Sauga alevik Lavandia OÜ 36. Pulli küla Ainoli Liitmaa 75. Sauga alevik Nelli Vadam 37. Rütavere küla Salumaa talu 76. Sauga alevik Antsu Köök OÜ 38. Rütavere küla Taavi Sarapuu 77. Sauga alevik MK&MK OÜ 39. Sauga alevik Eametsa 15 78. Sauga alevik Riho Teearu 79. Sauga alevik Harri Oskar FIE 116. Tammiste küla Edela KÜ 80. Sauga vald Jõekalda talu 117. Tammiste küla Jaama 17 KÜ 81. Sauga vald Jänesselja 118. Tammiste küla Tammiste tee 8 82. Sauga vald Karukäpa talu 119. Tammiste küla Piibelehe 3 83. Sauga vald Kasteheina 9 120. Tammiste küla Uuemetsa tee 5 84. Sauga vald Kilksama 2–2 121. Tammiste küla Uuemetsa tee 3 85. Sauga vald Kilksama 6–4 122. Tammiste küla Tammiste tee 2 86. Sauga vald Nurme baar 123. Tammiste küla Veeniks OÜ 87. Sauga vald Sauga 20–18 124. Tammiste küla Mesika põik 3 88. Sauga vald Sauga põhikool 125. Tammiste küla Piibelehe 4 89. Sauga vald Sauga ühiselamu 126. Tammiste küla Rain Kaur 90. Sauga vald Selja tee 3–1 127. Tammiste küla Inge-Malle Ney 91. Sauga vald Tallinna mnt 116 128. Tammiste küla Roman Juuse 92. Sauga vald Tallinna mnt 120 129. Tammiste küla Marko Uusalu 93. Sauga vald Metsa 15 130. Tammiste küla Helena Laidna 94. Sauga vald Tiigi 14 131. Tammiste küla Luule Haava 95. Sauga vald Urge 14–4 132. Tammiste küla Kristi Sutt 96. Sauga vald Urge 2–5 133. Tammiste küla Rita Tettermann

Leht 72 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine 97. Sauga vald Urge 8–1 134. Tammiste küla Ingrid Ree 98. Sauga vald Uuemetsa 7 135. Tammiste küla Kristo Kirs 99. Sauga vald Rääsa talu 136. Tammiste küla Aivar Saidla 100. Sauga vald EXT OÜ 137. Tammiste küla Boriss Leppsoo 101. Tammiste küla Kangru, Kuuse 1 138. Tammiste küla Madis Salom 102. Tammiste küla Koit 20 139. Tammiste küla Kaie Tammsalu 103. Tammiste küla MOON 5 140. Tammiste küla Ain Tomingas 104. Tammiste küla Murel 4 141. Tammiste küla Aleksandr Martsuk 105. Tammiste küla Põrgupõhja 5 142. Tammiste küla Tiina Saar 106. Tammiste küla Tammiste 143. Tammiste küla Maarika Metis bussipeatus 107. Tammiste küla Koit 13 144. Tammiste küla Ain Ulm 108. Tammiste küla Koit 26 145. Tammiste küla Aadu Kiisk 109. Tammiste küla Viiruse 1 146. Urge küla Urge 10 110. Tammiste küla Tervise 14 147. Urge küla Urge elamu nr 1 111. Tammiste küla Ranna 4 148. Urge küla Elbi Kaubandus OÜ 112. Tammiste küla Salu 12 149. Urge küla Andrei Vetikas 113. Tammiste küla Edela Raudtee 150. Vainu küla Raimo Vihterbal Halduse AS 114. Tammiste küla Levira AS 151. Vainu küla Toni Tenno 115. Tammiste küla Tammiste Hooldekodu

Lisa 8

PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISKONTEINERITE VAJADUS ARE, HALINGA JA SAUGAPIIRKONNAS

Alev, küla Konteinerite arv erinevate objektide juures Müügipunktid Elamugrupid* Kogumispunkt Kokkukandepunkt Jäätmejaam ARE VALD Are alevik 1+1 3+3 1+1 Suigu küla 1+1 2+2 1+1 Niidu küla 1 Eavere küla 1 Elbu küla 1 Kurena küla 1 Lepplaane küla 1 Murru küla 1 Parisselja küla 1 Pärivere küla 1+1 1 Tabria küla 1 Võlla küla 1 KOKKU 6 tk 10 tk 4 tk 10 tk HALINGA VALD Aasa küla 1 Altküla 1 Anelema küla 1 Arase küla 1 Eametsa küla 1 Eense küla 1 Eerma küla 1

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 73 / 75 Enge küla 1 Ertsma küla 1 Halinga küla 2+2 Helenurme küla 1 Kablima küla 1 Kaelase küla 1 Kangru küla 1 Kodesmaa küla 1 Kuninga küla 1 Langerma küla 1 Lehtmetsa küla 1 Lehu küla 1 Libatse küla 2+2 5+5 1+1 Loomse küla 1 Maima küla 1 Maeküla 1 Mõisaküla 1 Naartse küla 1 Oese küla 1 Pallika küla 1 Pereküla 1 Pitsalu küla 1 Pärnu-Jaagupi 4+4 19+19 2+2 Pööravere küla 1 Roodi küla 1 Rukkiküla 1 Salu küla 1 Sepaküla 1 Soosalu küla 1 Sõõrike küla 1 Tarva küla 1 Tühjasma küla 1 Tõrdu küla 1 Vahenurme küla 1+1 3+3 1+1 Vakalepa küla 1 Valistre küla 1 Vee küla 1 KOKKU 14 tk 58 tk 8 tk 43 tk SAUGA VALD Sauga alevik 1+1 10+10 1+1 Urge küla 1+1 2+2 1+1 Kiisa küla 2+2 Kilksama küla 1+1 3+3 Eametsa küla 2+2 Tammiste küla 1+1 3+3 Nurme küla 1+1 Pulli küla 1 Räägu küla 1 Rütavere küla 1 KOKKU 8 tk 46 tk 4 tk 3 tk

* Elamugruppide juurde tiheasustusega aladel paigutatakse konteinerid ca100 inimese kohta segapakendile ja paber-papp- pakendile.

KASUTATUD MATERJALID 1. 2000. aasta rahvaloenduse andmed. Tallinn: Statistikaamet.

Leht 74 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine 2. Halinga valla rahvastikuprognoos 2000–2025. Pärnu Maavalitsus, 2003. 3. Halinga valla üldplaneering. AS Entec, 1998. 4. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC , 2003. 5. Lääne-Virumaa jäätmehoolduse arengusuunad. Rakvere: Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus, 2004. 6. Paikuse jäätmekäitluskompleksi teeninduspiirkonna jäätmekava. Entec AS, 2002. 7. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi rakendamine Eestis. Tallinn: SEI-Tallinn, 2003. 8. Pakendikoguste ja -liikide uuring Statistikaameti andmete põhjal. Tallinn: SEI-Tallinn, 2003. 9. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn: AS Maves, 2002.

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 75 / 75