Väljaandja: Halinga Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 75, 762 Jäätmekava vastuvõtmine Vastu võetud 16.02.2005 nr 4 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 364, jäätmeseaduse (2004, 9, 52; 30, 208) § 42 lõigete 1 ja 2, § 55 ja § 59 lõigete 1 ja 2,maavanema 22. detsembri 2004. a arvamuse ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse 3. veebruari 2005. a arvamuse alusel. § 1. Jäätmekava vastuvõtmine Võtta vastu Are, Sauga ja Halinga valdade jäätmekava 2005–2009. aastaks. § 2. Määruse rakendumine Määrus jõustub 25. veebruaril 2005. a. Volikogu esimees Rein PÕLD ARE, HALINGA JA SAUGA VALDADE JÄÄTMEKAVA 2004.–2009. a Sissejuhatus Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmeseaduse(RT I 2004, 9, 52) § 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku Jäätmekava vastuvõtmine Leht 1 / 75 omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Sama seaduse § 42 kohaselt võib jäätmekava koostada ühiselt mitme kohaliku omavalitsusüksuse kohta. Are, Halinga ja Sauga vallad on omavahel tihedalt seotud nii hetkel toimiva jäätmehoolduse kui ka teiste eluvaldkondade osas. Valdade vahel toimub tööjõu liikumine, piirkonna koolides õpib naabervaldade lapsi, samuti ületavad ettevõtete tegevuspiirid valdade halduspiire. Hetkel korraldatud jäätmehoolduses on valdasid ühendavaks lüliks Pärnu-Jaagupi prügila Halinga vallas, kuhu ladestatakse nii Are kui ka Halinga vallast kogutud segaolme- ja ehitusjäätmeid. Jäätmehoolduse edasist arengut silmas pidades moodustavad uue jäätmeseaduse mõistes Are, Halinga ja Sauga vallad kokku nii territoriaalselt kui ka elanike arvult (kokku ca7900 elanikku) optimaalse suurusega korraldatud olmejäätmeveo piirkonna. Lähtudes eeltoodust, otsustasid Are, Halinga ja Sauga vald koostada ühise jäätmekava, mis on eelnimetatud valdade arengukavade lahutamatu osa. Are, Halinga ja Sauga valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad kohustused ja eesmärgid ning välja töötada Are, Halinga ja Sauga valdade jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud riiklik jäätmekava ja Pärnumaa jäätmekava. Piirkonna jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö. Suurimaks muudatuseks käsitletava piirkonna jäätmehoolduse korraldamisel on jäätmeseaduse§ 66 mõistes korraldatud olmejäätmeveo ümberkorraldamine. Seni on korraldatud olmejäätmeveoga liidetud peamiselt piirkonna keskasulad, väljaspool keskasulaid on kogumissüsteemiga liitunud üksikud jäätmetekitajad. Uue korraldatud olmejäätmeveo piirkonna kehtestamisel, on eesmärgiks võetud kõikidele piirkonna elanikele ja teistele jäätmetekitajatele regulaarse jäätmekäitlusteenuse osutamine, ning optimaalne ja ühtlustatud teenuse hind. Are, Halinga ja Sauga valdade korraldatud olmejäätmevedu hõlmab endas ainult segaolmejäätmeid. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele tuleb hakata piirkonnas arendama jäätmete liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse piirkonna pakendimüügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde pakendikogumiskonteinerid. Samuti tuleb arendada teiste jäätmeliikide (ohtlikud jäätmed, paber ja papp, metall, ehitus- ja lammutusjäätmed) liigitikogumist ja taaskasutamist. Selleks ehitatakse välja jäätmete kogumispunktid Sauga ja Are vallas ning suurem jäätmejaam Halinga vallas Pärnu-Jaagupis. Käesoleva jäätmekava on koostanud OÜ RealEnviron vastavalt Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuse välja töötatud lähteülesandele ning 9.07.2004. a sõlmitud neljapoolsele lepingule. Jäätmekava koostamiseks moodustati töögrupp, kuhu kuulusid: • Are Vallavalitsus, Kert Alamaa isikus; • Halinga Vallavalitsus, Tiit Taltsi isikus; • Sauga Vallavalitsus, Jaan Värati isikus; • OÜ RealEnviron, Jargo Jürgensi isikus. Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse§-s 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale §-s 42. Käesolev jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs 2. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon 3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed 4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang 5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine 6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Jäätmekavas on käsitletud peamiselt kodumajapidamistes tekkivaid ja käideldavaid jäätmeid. Ettevõtete jäätmekäitluse arendamiseks on käesoleva jäätmekavaga pandud ettevõtetele täiendavad kohustused oma jäätmehoolduse planeerimiseks. Käesolevas jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse§ 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse: 1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed (reoveesete); 3. radioaktiivsed jäätmed; 4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega. Leht 2 / 75 Jäätmekava vastuvõtmine Käesoleva jäätmekava ajakohastamine peaks toimuma iga kolme aasta järel pärast Pärnumaa maakondliku jäätmekava uuendamist Keskkonnaministeeriumi poolt. Jäätmekava pidev uuendamine peaks toimuma igal aastal ning samuti pärast suuremate muudatuste toimumist piirkonna jäätmehoolduses. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Are, Halinga ja Sauga valla volikogude poolt Jäätmeseaduse§-des 55–59 sätestatud korras. 1. ARE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Are valla üldülevaade Are vald asub Edela-Eestis Pärnu maakonnas. Lõunast piirneb Are vald Sauga, läänest ja põhjast Halinga, kirdest Tootsi ja Kaisma ning idast Tori vallaga. Valla pindala on 159,5 km2. 1.2. Are valla rahvastik ja elamumajandus Are vallas on 1412 elanikku (mehi 710, naisi 702). Rahvastiku tihedus on 8,9 in/km2, Pärnumaa keskmine asustustihedus on 18,8 in/km2ning valdadel 8,2 in/km2. Valla elanike arv on muutunud viimasel kümnendil lainetena: • 1994. a 1495 el. • 1996. a 1542 el. • 1998. a 1521 el. • 2000. a 1521 el. • 2002. a 1352 el. • 2003. a 1412 el. Pärnu maakonna regionaalarengukava kohaselt peaks Are valla elanike arv 2015. aastaks vähenema 4,5%. Vanuseliselt jaguneb valla elanikkond järgmiselt – 57% tööealised, 21% pensioniealised, 22% alaealised. Tööealiste inimeste edasi-tagasi liikumine toimub maakonnakeskusesse Pärnusse, kus käib igapäevaselt tööl 28% Are valla elanikkonnast. Lisaks käib suur hulk tööealisest elanikkonnast igapäevaselt tööle Halinga valda Pärnu-Jaagupisse. Teistesse maakonna tõmbekeskustesse ja Tallinnasse käib tööl ca8% valla tööealistest elanikest ning ca 4% omab liikuvat töökohta. Are valla tööealisest elanikkonnast 58% omab püsivat töökohta koduvallas. Tabel 1.Are valla rahvastiku jaotus asulate kaupa Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arv ARE VALD Are alevik 446 Elbu küla 51 Parisselja küla 42 Suigu küla 322 Kurena küla 65 Pärivere küla 33 Niidu küla 158 Lepplaane küla 63 Tabria küla 46 Eavere küla 33 Murru küla 92 Võlla küla 61 KOKKU 1412 Vallas on 2000. a seisuga kokku 531 leibkonda. Leibkonnad on keskmiselt 1–2-liikmelised, mis näitab suhteliselt suurt pensioniealiste elanike arvu kogu elanikonnas. Tabel 2.Are valla leibkondade iseloomustus1 1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 liikmega Keskmine ARE VALD 170 141 85 68 49 12 6 2,53 liiget Elamumajandus Are valla pindala on 159,5 km2. Vallas on registreeritud 1123 eramaaomanikku ning eramaade kogupindala on 12 899,3 ha, mis moodustab 80,8% kogu maakatastriüksuste pindalast. Are valla elamutest suurem osa on ehitatud 1970–80-ndatel aastatel. Aastatel 1980–1989 ehitati vallas 21 uut korterelamut ja 35 ühepereelamut. Pärast 1990. aastat on juurde ehitatud ainul 16 ühepereelamut. Tabel 3.Are valla tavaelamuruumid1 Jäätmekava vastuvõtmine Leht 3 / 75 Hooned Tavaeluruumid Asustatud Asustamata Korterelamud Eramud Muu elamud ARE VALD 23 268 12 601 486 59 Tabel 4.Are valla asustatud elamud asulate lõikes2 Asula / küla Elamud Elanikud Korterelamud Ühepereelamud Arv Elanikud Arv Elanikud Are alevik 57 446 14 290 43 156 Suigu küla 30 322 6 160 24 162 Niidu küla 43 158 2 10 41 148 Eavere küla 17 33 1 5 16 28 Elbu küla 17 51 17 51 Kurena küla 21 65 2 11 19 54 Lepplaane küla 21 63 21 63 Murru küla 22 92 22 92 Parisselja küla 12 42 1 8 11 34 Pärivere küla 13 33 13 33 Tabria küla 10 46 10 46 Võlla küla 17 61 1 10 16 51 KOKKU 280 1412 27 494 253 918 1.3. Are valla haridus, kultuur