PÄRNUMAAL HALINGA VALLAS EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE HEAKSKIITMISELE

OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee

Töö nr 1869/13

Robert Tomasson Allkiri /...... / Projektijuht

Heikki Kalle Allkiri /...... / KMH litsents KMH 0039

Tartu 2015

SISUKORD

SISUKORD ...... 3 KASUTATUD LÜHENDID ...... 5 1. SISSEJUHATUS ...... 7 2. ÜLEVAADE KAVANDATAVAST TEGEVUSEST...... 8

2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 8 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT ...... 8 2.3. OLEMASOLEVAD JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ...... 9 2.3.1. Olemasolevad tegevused Eense sigalakompleksi alal...... 9 2.3.2. Kavandatavad tegevused Eense sigalakompleksis ...... 10 2.4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID ...... 10 2.5. HINDAMISE JA MÕJUDE PROGNOOSIMISE METOODIKAST ...... 15 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOKKUSOBIVUS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA SEADUSANDLUSEGA ...... 17

3.1. ÕIGUSAKTID ...... 17 3.2. VAREM KOOSTATUD STRATEEGILISED DOKUMENDID ...... 17 3.2.1. Halinga valla üldplaneering ...... 18 3.2.2. Halinga valla arengukava 2018 ...... 18 3.2.3. Pärnu maakonnaplaneeringud ...... 19 3.3. MUUD ARENGUT SUUNAVAD DOKUMENDID ...... 19 3.3.1. Eesti Maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 ...... 19 3.3.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ...... 20 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEISUND ...... 21

4.1. ASUSTUS JA TARISTU ...... 21 4.2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ...... 22 4.2.1. Geoloogiline ehitus ja tingimused ...... 22 4.2.2. Hüdrogeoloogia ...... 25 4.3. TAIMESTIK JA ROHEVÕRGUSTIK ...... 26 4.3.1. Taimestik ...... 26 4.3.2. Rohevõrgustik ...... 27 4.4. LOOMASTIK ...... 28 4.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ...... 28 4.5.1. Natura alad ...... 30 4.6. MUINAS-JA MILJÖÖVÄÄRTUSED ...... 32 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA MÕJUDE VÕIMALIK KUMULEERUMINE ...... 33

5.1. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE ...... 33 5.1.1. Mõju pinnaveele ...... 33 5.1.2. Mõju põhjaveele ...... 34

5.1.3. Sõnniku käitlus ja sellega kaasnevad mõjud ...... 38 5.1.4. Sõnnikukäitlemisest väljaspool käitist avalduv mõju ...... 47 5.2. MÕJU TAIMESTIKULE, ROHEVÕRGUSTIKULE JA LOOMASTIKULE ...... 53 5.2.1. Mõju taimestikule ...... 53 5.2.2. Mõju rohevõrgustikule ...... 53 5.2.3. Mõju loomastikule ...... 53 5.3. MÕJU KAITSEALUSTELE OBJEKTIDELE SH NATURA 2000 ALADELE ...... 53 5.4. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE ...... 54 5.4.1. Saasteallikad ...... 56 5.4.2. Saasteainete heitkoguste arvutamine ...... 62 5.4.3. Õhusaaste modelleerimine ...... 72 5.4.4. lõhn ...... 84 5.5. MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ...... 89 5.6. MÕJU MAASTIKULE, SH VISUAALNE MÕJU ...... 91 5.7. JÄÄTMETEKKE VÕIMALUSED ...... 91 5.8. LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 92 5.9. VASTAVUS PARIMALE VÕIMALIKULE TEHNIKALE ...... 93 5.10. KUMULATIIVSED MÕJUD ...... 97 6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS, LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE VAJADUS ...... 99

6.1. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ...... 99 6.2. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE ...... 102 7. AVALIKKUSE KAASAMINE KMH PROTSESSI ...... 106

7.1. KMH OSAPOOLED ...... 106 7.2. KMH PROTSESS JA AVALIKKUSE KAASAMINE ...... 107 7.3. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMINE ...... 108 8. KOKKUVÕTE JA LÕPPJÄRELDUS ...... 109 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 111

KASUTATUD LÜHENDID

BAT/PVT best available technology/parim võimalik tehnika

EELIS Eesti Looduse Infosüsteem

HMS Haldusmenetluse seadus

KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KMH keskkonnamõju hindamine

KÜ katastriüksus

LKS Looduskaitseseadus

LOÜ lenduvad orgaanilised ühendid

MAK Maaelu arengukava

PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

SPV saastatuse taseme piirväärtus

THS Tööstusheiteseadus

VeeS Veeseadus

ÜP üldplaneering

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 7

1. SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamine (lühendina KMH) on olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel läbi viidav avalikkuse kaasamist sisaldav protsess, mille üldiseks eesmärgiks on parima lahenduse väljatöötamisele kaasa aitamine.

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 21.08.2012. a kirjaga nr PV 6-10/12/7916-4 on algatatud AS Vahenurme Agro keskkonnakompleksloa taotlemisele keskkonnamõju hindamise (KMH) protsess.

KMH aruanne on koostatud vastavalt KeHJSi § 20 ning KMH programmile (heakskiidetud 19.09.2014 kirjaga nr PV 6-7/14/4348-9).

Keskkonnamõju hindamise aruande alusel kaalub Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa väljastamist AS Vahenurme Agro´le Eense sigalakompleksi rekonstrueerimiseks. Keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel tehakse ettepanekuid kompleksi rekonstrueerimisprotsessi parima võimaliku tehnika valikuks ning pakutakse välja leevendavaid meetmeid keskkonnamõjude minimeerimiseks.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

8 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

2. ÜLEVAADE KAVANDATAVAST TEGEVUSEST

2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Pärnumaal Halinga vallas asuva Eense sigalakompleksi laiendamine ja rekonstrueerimine. Eense sigalakompleksi rekonstrueerimise peamiseks eesmärgiks on selle uuendamine, et moodustada kompleksne aretuskeskus, tõsta toodangumahtu, tagada loomade paremad pidamistingimused, optimeerida ruumikasutus ja kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi seakasvatuses.

AS Vahenurme Agro taotleb Keskkonnaametilt keskkonnakompleksluba Eense sigalakompleksi laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerimisega soovitakse muuta tootmist efektiivsemaks, parandada loomapidamistingimusi ja sellega panustada Eesti seakasvatuse arengusse.

Hetkel on AS Vahenurme Agro Eense sigalakompleksi keskkonnakompleksluba esitatud Keskkonnaametile menetlemiseks.

2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT

AS Vahenurme Agro tegeleb seakasvatusega täistsükliga Eense sigalas. Käitise hooned asuvad Halinga vallas Eense külas (joonis 1) Eense sigala (KÜ 18801:002:0033, 4,96 ha), Vanaeense (KÜ 18801:002:0125, 1,8 ha) ja Mustaugu (KÜ 18801:002:0078, 0,026 ha) katastriüksustel.

Käitisele lähimad majapidamised on Kruusmäe (KÜ 18801:002:0015) ja Naissoo (KÜ 18801:002:0182) ca 250 m kagu suunas, Kaare (KÜ 18801:002:0062) ja Tõnise (KÜ 18801:002:0052) ca 250 m lääne suunas, Mäe (KÜ 18801:002:0068) ca 200 m loode suunas ning käitisest 500 m raadiusesse jääb rohkem kui 15 majapidamist.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 9

Joonis 1 Eense sigalakompleksi asukohaskeem

2.3. OLEMASOLEVAD JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED

2.3.1. OLEMASOLEVAD TEGEVUSED EENSE SIGALAKOMPLEKSI ALAL

Eense sigalakompleksis tegutseb töötav seafarm ning käesoleval hetkel on sigalas kohti 5 099 loomale: 100 kohta imetavatele emistele, 366 kohta vabadele ja tiinetele emistele, 2 579 kohta nuumikutele ja kesikutele, 1 920 kohta võõrdepõrsastele ning 10 kuldikohta.

Sigala kompleksis on käesolevaks ajaks rekonstrueeritud neli boksi kolmes laudas (üks poegimis-, üks seemendus- ja kaks võõrdepõrsaboksi), kus on kasutusel restpõrandad, vaakumsüsteemiga (va seemendusboks) sõnnikueemaldus, kaasajastatud söötmine ning installeeritud uus ventilatsioon. Olemasolevad rekonstrueerimata laudad kujutavad endast endisi majandiaegseid sigala lautasid, kus loomi peetakse vähese allapanuga (saepuru) betoonpõrandal ja sõnnik eemaldatakse skreeperiga. Loomade väljaheited separeeritakse ja vedel osa kogutakse ühte vedelsõnnikuhoidlasse e laguuni. Olemasolevate hoonete

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

10 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

ventilatsioon on aladimensioneeritud ning see põhjustab ebasoodsa laudasisese mikrokliima.

Kompleks vajab edasist uuendamist, kuna rekonstrueerimata hooned on amortiseerunud ja pidamistehnoloogiad aegunud. Ettevõttel on probleeme normikohase välisõhu kvaliteedi tagamisega. Sõnnikuhoidlad mahutavad seadusega nõutava kompleksis kaheksa kuu jooksul tekkiva sõnniku, kuid olemasolevatel sõnnikuhoidlatel puuduvad seirekaevud.

2.3.2. KAVANDATAVAD TEGEVUSED EENSE SIGALAKOMPLEKSIS

Kavandatavaks tegevuseks on Eense sigalakompleksi täielik rekonstrueerimine. Rekonstrueeritud kompleksis saab olema kohti 7 064 loomale: 150 kohta imetavatele emistele, 550 kohta vaba- ja tiinetele emistele, 90 kohta nooremistele, 3 388 kohta nuumikutele ja kesikutele, 2 880 kohta võõrdepõrsastele ja 6 kuldikohta. Tegevus suurendab ettevõtte toodangumahtu ja aitab tõsta tootmise efektiivsust. Seejuures uusi tootmishooneid ei püstitata, tõstetakse olemasolevate ruumikasutuse efektiivsust ning võetakse kasutusse endise veisefarmi üks laut, kus pidamine hakkab olema sügavallapanul. Ümberehitamise tulemusena rajatakse restpõrandad ja sõnnikueemaldamise vaakumsüsteem, automatiseeritakse söötmisliinid ning rajatakse uus ventilatsioon. Sõnniku separeerimine jääb alles. Vedelsõnniku laguuni asemel püstitatakse kaks vedelsõnniku ringhoidlat. Endine betoonist laguun võetakse kasutusele kompostimisplatsina, kus hakkab toimuma sügavallapanu ja tahke separaadi kompostimine. Sigalakompleksi rekonstrueerimisega tagatakse kasutatava tehnoloogia vastavus PVT-le. Rakendatavad lahendused tagavad seakasvatusest tulenevate negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimise.

Kavandatava tegevuse ehitusetappide järjekord:

1. esimese ringhoidla püstitamine; 2. emiselautade ümberehitamine; 3. võõrdepõrsaste lauda ümberehitamine; 4. teise ringhoidla püstitamine; 5. nuumalautade ümberehitamine.

2.4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID

Kavandatavaks tegevuseks ja põhialternatiiviks on Eense sigalakompleksi täielik rekonstrueerimine.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise raames analüüsitakse järgmisi reaalseid alternatiive:

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 11

A0 (e „nullalternatiiv”) – olemasoleva olukorra jätkumine (rekonstrueerimisest loobumine); A1 – põhialternatiiv, mida on kirjeldatud ptk-s 2.3.2 ja alljärgnevalt. Eense sigalakompleksi edasine rekonstrueerimine osalise restpõrandaga vaakumsõnnikueemaldamisega sigalaks, lisaks üks laut sügavallapanul;

A2 – sigalakompleksi edasine rekonstrueerimine osalise restpõrandaga vaakumsõnnikueemaldamisega ja sõnniku pinnajahutusega sigalaks rekonstrueerimata lautades.

Lisaks kirjeldatud reaalsetele alternatiividele kaalutakse iga alternatiivi puhul vajadusel täiendavaid tehnoloogilisi all-alternatiive, eesmärgiga selgitada välja parim võimalik lahendus loomapidamise ja keskkonnamõjude seisukohast.

Reaalsed alternatiivid on valitud lähtuvalt olemasolevast olukorrast ja PVT lahendustest. KMH käigus ei käsitleta erinevaid kompleksi asukohaalternatiive, kuna tegu on olemasoleva sigalakompleksiga.

Reaalsete alternatiivide lühikirjeldus:

0-alternatiiv e olemasoleva olukorra jätkumine tähendab kompleksi rekonstrueerimisest loobumist. Tänases sigalakompleksis on kohti 5 099 loomale: 100 kohta imetavatele emistele, 366 kohta vaba- ja tiinetele emistele, 124 kohta nooremistele, 2 579 kohta nuumikutele ja kesikutele, 1 920 kohta võõrdepõrsastele ja 10 kuldikohta. Sigala kompleksis on käesolevaks ajaks rekonstrueeritud neli lauta (üks poegimis-, üks seemendus- ja kaks võõrdepõrsalauta), kus sõnnikueemaldus on vaakumsüsteemiga. Olemasolevad rekonstrueerimata laudad kujutavad endast endisi majandiaegseid sigala lautasid, kus loomi peetakse vähese allapanuga (saepuru) betoonpõrandal ja sõnnik eemaldatakse skreeperiga. Loomade väljaheited separeeritakse ja vedel osa kogutakse ühte vedelsõnnikuhoidlasse e laguuni. Laguun on mõõtmetega 100 x 27 x 2,23 = 6 021 m3. Tahke osa mahuti asub laguuni kõrval ja on mõõtmetega 26 x 36 x 1,5 m, seega mahutavus 1 404 m3. Lautadest eemaldatav sõnnik pumbatakse laguuni läbi põhjas avaneva toru. Sõnnikuhoidlal on ujuvkattena kasutusel hekselpõhk.

Omaaegne ventilatsioonisüsteem on vanades lautades amortiseerunud ja õhuvahetus toimub loomulikul teel. Uutes lautades on kasutusel sundventilatsioon. Vesi saadakse oma puurkaevust ning heitvesi suunatakse Parmel Farm OÜ-le kuuluvasse biopuhastisse. Käitisel on kehtiv jäätmeluba ja vee-erikasutusluba.

Eense sigalakompleksil hetkel kehtiv kompleksluba puudub. Keskkonnaametis on hetkel lisaks A1 alternatiivi elluviimise taotluse aluseks olevale keskkonnakompleksloale menetluses ka A0 alternatiivi ehk olemasoleva olukorra tegevuste legaliseerimiseks kompleksloa taotlus.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

12 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Eense sigalakompleksi olemasoleva olukorra territooriumi skeem on esitatud joonisel 2.

Joonis 2 Eense sigalakompleksi olemasoleva olukorra territooriumi skeem. Aluskaart: Maa-amet 2014

A1- alternatiiv e põhialternatiiv. Sigalakompleksi rekonstrueerimine osalise restpõrandaga vaakumsõnnikueemaldamisega sigalaks + üks laut sügavallapanul. Rekonstrueeritud kompleksis nähakse kokku kohti 7 064 loomale: 150 kohta imetavatele emistele, 550 kohta vaba- ja tiinetele emistele, 90 kohta nooremistele, 3 388 kohta nuumikutele ja kesikutele, 2 880 kohta võõrdepõrsastele ja 6 kuldikohta. Endise veisefarmi löövi (joonis

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 13

3 pos. 7) on plaanis kasutada tiinete- ja remontemiste laudana, osa jääks nuumalaudaks. Vastavalt sellele oleks laudas 372 tiine emiste-, 90 nooremise- ja 250 nuumiku kohta. Eense sigala KÜ-l paiknevas kompleksis on kavandatud järgmised tootmisvõimsused.

Rekonstrueeritud poegimislaudas (joonisel 3 pos 1) on kavandatud 120 kohta imetavatele emistele üksiksulgudes. Pidamisviis on plastrestiga, allapanuta. Sõnnikueemaldus toimub vaakumsüsteemiga.

Seemenduslaudas (joonisel 3 pos 2) on plaanitud kaks boksi vabadele emistele, vastavalt 108 vabaemist ja 3 kulti ning 70 vabaemist ja 2 kulti. Lisaks veel üks poegimisboks 30 koha peale. Pidamisviis on täisbetoonrestiga, allapanuta. Sõnnikueemaldus toimub vaakumsüsteemiga (va suuremas seemendusboksis, kus on allapanuga betoonpõrand ja skreeper). Imetavaid emiseid peetakse plastrestil.

Võõrdepõrsaste boksid on kavandatud laudas 3 ja 4 (vastavalt 960 ja 1 920 kohta). Pidamisviis on malmist ja plastist poolrestiga, allapanuta. Sõnnikueemaldus toimub vaakumsüsteemiga.

Ülejäänud boksid on kavandatud nuumikutele ja kesikutele, kokku 3 388 kohta (joonisel 3 pos 3, 5 ja 6). Pidamisviis on täisbetoonrestiga, allapanuta. Sõnnikueemaldus on plaanitud vaakumsüsteemiga.

Loomade väljaheited separeeritakse ja vedel osa kogutakse kahte betoonseinaelemendist vedelsõnniku ringhoidlasse (positsioon 8 ja 9 joonisel 3) kõrgusega 4,0 m, läbimõõduga 38 m, säilitusmahuga V= 4 500 m³. Lautadest eemaldatav sõnnik pumbatakse hoidlasse läbi põhjas avaneva toru. Sõnnikuhoidlal on ujuvkattena kasutusel hekselpõhk.

Tahke osa (sügavallapanu ja tahke separaat) kompostitakse endises lägabasseinis. Kompostimine on antud juhul perspektiivne lahendus, kuna sügavallapanusõnnik on suure põhu sisaldusega, mis annab hea C/N suhte kompostitavas materjalis. Samuti viiakse toiteelemendid taimedele sobivamatesse ühenditesse, mis vähendab nende kadu väetamisel. Anaeroobsete tingimuste vältimiseks tuleb lahendada võimaliku liigvee ära juhtimine kompostimisplatsilt.

A2 – alternatiiv e sigalakompleksi rekonstrueerimine osalise restpõrandaga vaakumsõnnikueemaldamisega ja sõnniku pinnajahutusega sigalaks. Rekonstrueerimine ja laiendamine toimuks analoogselt põhialternatiivile (A1), ammoniaagi lendumise vähendamiseks laudas toimub restpõrandate alla kogunenud sõnniku täiendav pinnajahutus.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

14 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Alternatiivide A1 ja A2 kohaselt antakse AS-ile Vahenurme Agro täiendav keskkonnakompleksluba ning rajatakse Eense sigalakompleks, kus seakasvatus hakkab toimuma vastavalt keskkonnakompleksloas kehtestatud korrale.

Joonis 3 Eense sigalakompleksi territooriumi skeem alternatiivide A1 ja A2 rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2014

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 15

2.5. HINDAMISE JA MÕJUDE PROGNOOSIMISE METOODIKAST

KMH läbiviimisel lähtutakse KeHJSi põhimõtetest, heaks kiidetud KMH programmist (heakskiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon 19.09.2014 kirjaga nr PV 6- 7/14/4348-9) ning heast tavast ja praktikast.

Vastavalt KMH programmile on keskkonnamõju hindamisel keskendutud eeskätt järgmistele mõjudele:

1. Kavandatava maakasutuse ja planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele ning õigusaktide nõuetele. 2. Lähialade maakasutus, sh hinnatakse võimalikke mõjusid naaberalade maakasutusele. 3. Kavandatavate tehnoloogiliste protsesside ja seadmete vastavus parimale võimaliku tehnika (PVT/BAT) nõuetele. Hinnatakse reaalsete alternatiivide vastavust PVT nõuetele, sealhulgas hinnatakse 0-alternatiivi e olemasoleva olukorra vastavust kehtivale seadusandlusele ja keskkonnanõuetele. 4. Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile. Piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud. KMH käigus hinnatakse planeeringuga kavandatud mõju põhja- ja pinnaveele ja kaasnevaid reostusriske, vajadusel esitatakse ettepanekud PVT valikuteks ja leevendavateks meetmeteks. Hinnatakse tegevusega kaasnevat eeldatavat põhjaveekasutust. Arvestatakse tarbitava vee koguseid ning veetarbimisega kaasneda võivaid mõjusid. Seejuures arvestatakse sõnnikukäitlusega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Hindamise osaks on ka reoveekäitlusega kaasneda võivate keskkonnamõjude hindamine. Hinnatakse põhjavee kvalitatiivset seisundit alal varasemalt läbi viidud uuringute tulemuste alusel ja olemasolevate puurkaevude veekvaliteedi mõõtmiste põhjal ja antakse hinnang Naravere oja seisundile Eesti riikliku keskkonnaseireprogrammi raames läbi viidud jõgede hüdrokeemilise seire tulemuste alusel. Töö käigus arvutatakse ettevõtte poolt kasutatavate põldude pindala piisavus, et tagada nõuetele vastav läga laotamine piirkonnas. Antakse soovitusi väetamisega seotud negatiivsete mõjude leevendamiseks. 5. Taimestik ja loomastik. Kavandatav tegevus leiab aset tootmisterritooriumil, kus uusi hooneid ei püstitata, planeeritud on juurde ehitada kaks raudbetoonelemendist vedelsõnniku ringhoidlat. Seega tegevusel ei ole eeldada märkimisväärset mõju taimestikule ega loomastikule. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratletud rohevõrgustiku elemendid ei jää ettevõtte territooriumile. 6. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad. LKS-i alusel kaitstavaid objekte planeeringualale või selle lähialasse ei jää, mistõttu mõju kaitstavatele loodusobjektidele tegevuse elluviimisega eeldatavalt ei kaasne. Võimalikud on kaudsed mõjud.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

16 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

7. Mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saastetaset modelleeritakse, võttes arvesse farmi tehnilisi omadusi, mahtusid, kavandatavat tehnoloogiat, prognoositakse heitmeid, arvestatakse kohalikke meteoroloogilisi tingimusi (nt tuule suund, temperatuur). 8. Sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh mõju inimese tervisele ja heaolule. Hinnatakse detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju lähialade maakasutusele ja lähipiirkonna elanikele. Samuti antakse hinnang sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri mõjudele ning hinnatakse õhusaaste mõju ulatust ja olulisust. 9. Jäätmetekke mõju. Hinnatakse tekkivate olmejäätmete, ohtlike jäätmete ning loomsete jäätmete käitlusega kaasneda võivaid mõjusid. 10. Keskkonnaseire programm ja soovitused seire teostamiseks. On teada, et Vahenurme piirkonna põhjavesi ja mitmed pinnaveekogud on pikaajalisest loomakasvatusest ja põllumajandustegevusest tingitult nitraatidega tugevalt reostunud. KMH aruandes määratletakse soovituslik pinnaveekogude- ja põhjavee seire vajadus ja sagedus, et minimeerida planeeritava sigalakompleksi negatiivset mõju keskkonnale. Seire andmete põhjal antakse soovitusi ka põldude väetamise mustri valikuteks.

Käeoleva KMH raames on situatsiooni analüüsil kasutatud nii primaarandmete vahetut analüüsi (olemasolevad tööde tulemused - näiteks andmed taimestiku, loomastiku ja geoloogiliste tingimuste jne kohta), sekundaarandmete analüüsi ja kombineerimist teiste meetoditega (näiteks kaitsealade kaitse-eeskirjad jne) ning ruumilistest analüüsimeetoditest on kasutatud kaardikihtide võrdlemise meetodit (nt andmebaas EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister).

Õhureostuse modelleerimine teostati rahvusvaheliselt tunnustatud ja testitud Gaussi saastelehviku kontseptsioonil (difusioonivõrrandil) baseeruva õhureostuse leviku modelleerimise spetsiaaltarkvara AEROPOL abil.

Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnati lisaks kavandatava sigalakompleksi alale ka ümbritseval alal – sealjuures hinnati seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks.

Keskkonnamõju hindamisel kasutati põhiliselt kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsiti eelnevalt välja toodud keskkonnaelementide lõikes. KMH metoodika seisneb alternatiivsete tegevuskavade prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 17

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOKKUSOBIVUS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA SEADUSANDLUSEGA

3.1. ÕIGUSAKTID

Keskkonnakompleksloa taotlemine ja taotluse menetlemine on sätestatud THS-iga1 ning Vabariigi Valitsuse määrusega nr 892 (vastu võetud 06.06.2013) „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba”. Vastavalt määruse § 11 lg 1 punkt 2-le, on kompleksluba nõutav sigade intensiivkasvatusega tegelevas käitises kohtade arvuga rohkem kui 2 000 siga kehamassiga üle 30 kg või 750 emist.

THS-i § 7 defineerib keskkonnakompleksloa, kui dokumendi, mis annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise.

3.2. VAREM KOOSTATUD STRATEEGILISED DOKUMENDID

Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud varasematest arengutest ja asjakohastest planeerimisdokumentidest. Olulisemad planeeringud, millega tuleks arvestada, on erineva tasandi planeeringud (maakonnaplaneering, omavalitsuste üldplaneeringud,) ning muud arengut suunavad dokumendid (nt omavalitsuste arengukavad):

Halinga valla üldplaneering; Halinga valla arengukava; Pärnu maakonnaplaneeringud.

1 Tööstusheite seadus. Riigikogu seadus. Vastu võetud 24.04.2013 2 Vabariigi Valitsuse määrus nr 89. Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba. Vastu võetud 06.06.2013

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

18 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Kõigi eelnimetatud strateegiliste dokumentidega on kompleksloa taotlemisel ja keskkonnamõju hindamise protsessi käigus arvestatud. Olulisem info on alljärgnevalt välja toodud.

3.2.1. HALINGA VALLA ÜLDPLANEERING

Halinga Vallavolikogu 31.10.2012. a. määrusega nr 22 kehtestati Halinga valla üldplaneering, mille eesmärgiks on valla arengusuundade määramine ja territooriumi maakasutuse parem planeerimine.

Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et Halinga Valla pinna-ja põhjavee kvaliteeti on tugevalt mõjutanud piirkonna loomakasvatus. Loomakasvatusest tulenev mõju on seotud ühest küljest lautadega, mis ei vasta tänapäevastele keskkonnanõuetele, teisest küljest on olulise mõjuga sõnniku laotamine.

Üldplaneeringu järgi tuleb:

uute tootmisobjektide rajamisel ja praegu mittekasutatavate loomakasvatus- ja teiste tootmishoonete taaskasutusele võtmisel hinnata võimalikku saastekoormust igal konkreetsel juhul eraldi ning leitakse võimalikult keskkonnasõbralik kasutusviis; rangemalt järgida ning kontrollida põllumajanduslikke keskkonnanõudeid – nt väetiste ja taimekaitsevahendite õige kasutamine, sõnniku ladustamise ja laotamise tingimuste täitmine, muldade tuulekande vältimine avamaastikus loodusliku taimestikuga puhverribade abil, vooluveekogude kaitse toitainete vette sattumise vähendamiseks (loodusliku taimestikuga puhverribade jätmisega ja vajadusel ka rajamisega), loomapidamistingimuste järgimine, pinnasereostuse vältimine jm; Järgida ja kontrollida reovee- ja jäätmekäitluse nõuete täitmist.

3.2.2. HALINGA VALLA ARENGUKAVA 2018

Halinga valla arengukavas 2018 on oluliste strateegiliste punktidena teiste seas välja toodud tugeva ja jätkusuutliku ettevõtluse toetamise vajadus ning funktsionaalne maakasutus. Arengukavas nimetatakse Vahenurme Agro AS-i koos Halinga OÜ-ga suurimaks põllumajandussektori tööandjaks. Eense sigalakompleksi rekonstrueerimisprotsessi elluviimisel aitaks arendaja kaasa Halinga valla arengule ja püstitatud arengustrateegia eesmärkide rakendamisele, kuna töötajatele võimaldataks paremaid töötingimusi. Efektiivsem loomapidamine aitab tegevusest tulenevaid negatiivseid keskkonnamõjusid vähendada ja kasutatavaid ressursse säästa.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 19

3.2.3. PÄRNU MAAKONNAPLANEERINGUD

Hetkel kehtiv Pärnu maakonnaplaneering kehtestati 1998. aastal ning see tugineb suuresti täpsustavatele teemaplaneeringutele. Pärnu maakonna planeeringute ülevaatamise käigus selgus3, et majandustegevuse arendamisel maakonnas ei ole sageli arvesse võetud kehtivat maakonnaplaneeringut ega ka -üldplaneeringut.

Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2013 korraldusega nr 337 tuleb kõigis Eesti maakondades algatada uued maakonnaplaneeringud. Hetkel on algusfaasis uue Pärnu maakonnaplaneeringu koostamise protsess.

Kehtivat Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu kohaselt on planeeringuga kirjeldatud rohelise võrgustiku koridoride alale uute tehniliste rajatiste ehitamine keelatud.4 Teemaplaneeringu kohaselt ei jää Eense sigalakompleks väärtuslike rohealade ega väärtmaastike piiresse.

3.3. MUUD ARENGUT SUUNAVAD DOKUMENDID

Lisaks strateegilistele planeerimisdokumentidele suunatakse piirkondade arengut mitmete muude dokumentidega. Nendeks on nt riiklikud arengukavad ja –strateegiad ja veemajanduskavad. Järgnevalt on toodud olulisemad strateegilised arengudokumendid, millega tuleb Eense sigalakompleksi laiendamisel ja rekonstrueerimisel arvestada.

3.3.1. EESTI MAAELU ARENGUKAVA (MAK) 2014-2020

Eesti maaelu arengukava5 tugineb kuuele prioriteetsele eesmärgile:

. Prioriteet 1: Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades; . Prioriteet 2: Põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime parandamine kõigis piirkondades ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine;

3 Pärnu maakonna planeeringute ülevaatamine ja planeerimisalase olukorra hinnang seisuga 6.03.2011. Pärnu Maavalitsus, 2011.

4 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Pärnu Maavalitsus, 2003.

5 Eesti maaelu arengukava 2014-2020. Põllumajandusministeerium 2015. http://agri.ee/et/eesmargid- tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

20 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

. Prioriteet 3: Toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses; . Prioriteet 4: Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine;

. Prioriteet 5: Ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2 heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris; . Prioriteet 6: Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine.

AS Vahenurme Argo eesmärk on Eense sigalakompleksi laiendamise ja rekonstrueerimisega parandada loomapidamistingimusi ja viia tootmine vastavusse PVT nõuetele ning seega vastab kavandatav tegevus igati Maaelu arengukavaga 2014-2020 seatud prioriteetidele.

3.3.2. LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava6 eesmärkideks on looduslike pinnaveekogude ja põhjaveekogumite hea ökoloogilise seisundi saavutamine ja hoidmine ning kõikide kehtestatud kaitse-eesmärkide saavutamine veekogudel või veekogudega seotud kaitset vajavatel aladel.

Lääne-Eesti veemajanduskavas on soovituslikud meetmed põllumajandusliku reostuse hajukoormuse mõjude leevendamiseks. Veemajanduskavas on nenditud, et põllumajandusliku hajukoormuse mõju on otseselt sõltuvuses väetisainete kasutamise intensiivsusega ja tõhusaid meetmeid hajukoormuse vähendamiseks ei ole. Koormuse leevendamiseks tuleb rangelt järgida kehtestatud veekaitselisi piiranguid ja pidada kinni heast põllumajandustavast.

Eense sigalakompleksis toimub vedelsõnniku laotamine vedelsõnniku laotusplaani alusel ja laotamise planeerimisel arvestatakse põllupõhiselt mullaomadustega ja põhjavee kaitstusega. Eriti hoolikalt koordineeritakse laotamine pinnaveekogude veekaitsevööndi alal.

6 Lääne-Eesti veemajanduskava 2009-2015. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudlaane- eestivesikonnaveemajanduskava.pdf

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 21

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEISUND

4.1. ASUSTUS JA TARISTU

Halinga vallas elab ligikaudu 4% Pärnumaa elanikkonnast. Valla elanike arv on eelkõige noorte (15-24 aastaste) väljarändest tingitult viimaste aastate jooksul pigem vähenenud. Mõningal määral kompenseerib noorte väljarännet vanemate inimeste sisseränne. Nagu üle vabariigi, on ka Halinga vallas probleemiks sündivuse vähenemine võrreldes 90ndate algusaastatega. Praeguse rahvaarvu vähenemise jätkudes väheneks 2018. aastaks Halinga valla elanikkond 16% võrra. Kõigis Eense sigalakompleksi naaberasulates, nagu ka enamikes Halinga valla asulates, on viimase viie aasta jooksul rahvaarv mõnevõrra vähenenud (tabel 1).

Tabel 1 Elanike arv Eense Sigala lähedastes asulates 2009. ja 2013. aasta seisuga7

Asula Vahenurme Eense Mäeküla Roodi

Rahvaarv 2009. a 195 20 24 38

Rahvaarv 2013. a 170 17 23 36

Eense sigalakompleks asub vahetult Audru - Lavassaare – Vahenurme (riigi kõrvalmaantee nr 19103) maantee ääres jäädes Pärnu-Jaagupi – Kalli (riigi kõrvalmaantee nr 19201) maanteest ca 400 m lõuna pool (joonis 4).

7 Halinga Valla Arengukava aastani 2018

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

22 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Joonis 4 Piirkonna asustus. Aluskaart Maa-amet 2014

4.2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA

Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise olukorra kirjeldamisel on kasutatud Maa-ameti kaardiserveri kaardirakendust ja olemasolevaid geoloogilisi andmeid. Täiendavaid geoloogilisi uuringuid käesoleva töö raames alal läbi viidud ei ole.

4.2.1. GEOLOOGILINE EHITUS JA TINGIMUSED

Eense sigalakompleks asub Alam-Siluri Jaagarahu lademe (S1jg) lubjakivi avamusalal (joonis 5), kus Kvaternaari pinnakatte paksus jääb valdavalt alla 5 m. Ettevõttele kuuluva Siluri põhjaveekompleksi avava puurkaevu (registrikood PRK0006163) geoloogilise läbilõike kohaselt on piirkonnas pinnakatteks üksnes 1 m paksune savika kruusa kiht. Piirkonnas levivad moreentasandikele iseloomulikud

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 23

rähksed ja savikad setted ja holotseeni soosetted (joonis 5). Ala iseloomustavad õhukese pinnakattega karbonaatsed jääjärve- ja jääkuhjetasandikud, madalad rannavallistikud, õhukese kattega paetasandikud ning madalsootasandike paigastikud ( jJoonis 7).

Joonis 5 Piirkonna aluspõhja geoloogia

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

24 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Joonis 6 Piirkonna pinnakate

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 25

Joonis 7 Piirkonna paigastikud

4.2.2. HÜDROGEOLOOGIA

Eense sigalakompleks paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas (joonis 10). Ettevõttele kuuluva puurkaevu (registrikood PRK0006163) kohaselt on piirkonnas pinnakatteks üksnes 1 m-, ja Eense suurfarmile kuuluva puurkaevu (registrikood PRK0006158) geoloogilise läbilõike kohaselt ca 6 m paksune kruusaka liivsavi kiht. Maapinnale lähim aluspõhjaline veekompleks, Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum, on piirkonnas ca 15-20 m absoluutsel kõrgusel ehk keskmiselt ca 5 m sügavusel maapinnast. Veekompleksi vesi on pindmise reostuse eest kaitsmata või suhteliselt halvasti kaitstud (joonis 10), sest pinnakate on väga õhuke. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb lubjakividest ja dolomiitidest, milles esinevad savikama koostisega vahekihid. Siluri kivimikompleksi ülemine osa (keskmiselt ca 30 m) on tugevalt lõhestunud ja karstunud. Karstiõõnsused kujutavad endast valdavalt aluspõhja kihilisuse ja püstlõhede järgi kulgevaid kuni poolemeetrise kõrgusega kanaleid.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

26 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Eense sigalakompleks paikneb Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonda kuuluva Naravere oja valgalal, Naravere oja jääb käitisest u 1,4 km lääne poole. Ojja suubuv Halinga peakraav jääb aga sigalast ca 0,1 km kaugusele itta (joonis 9). Naravere oja suubub ca 10 km põhja pool omakorda Enge jõkke. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Naravere oja puhul tegemist looduliku heasse seisundiklassi kuuluva väikese (tüüp I-B) vooluveekoguga (kood: 1114700_1). Ettevõttele kuuluvad põllud (kokku 51 põllumassiivi, joonis 10) jäävad peamiselt samuti Naravere oja valgalale, kuid üksikuid põlde jääb ka Avaste oja ja Maima oja valgalale (esimesed veekogud kuuluvad Matsalu alamvesikonda, Maima oja Pärnu alamvesikonda).

4.3. TAIMESTIK JA ROHEVÕRGUSTIK

4.3.1. TAIMESTIK

Taimestiku üldine kirjeldus

Eense sigala ja Vanaeense kinnistud asuvad inimtegevusest tugevasti mõjutatud alal. Hoonete lähiümbrus on asfalteeritud. Eense sigala lautade ja Audru-Lavassaare maantee vahel (Eense kinnistul) paikneb ca 0,5 ha rohumaad, mille maanteepoolne serv on võsastunud. Vanaeense kinnistul on tee ääres laiem metsariba, lautadest ida pool asub osaliselt võsastunud rohumaa.

Kasvukohatüübid ja vääriselupaigad

Isekujunenud tihedas puistus domineerib okaspuudest harilik mänd, leidub ka üksikuid kuuski. Lehtpuudest kasvavad siin pajud, sookask ja harilik haab. Puistu kõrgus tee servas on 10 – 12 m. Puuderiba laius Vanaeense kinnistul on ca 50 m, Eense sigala kinnistul ca 20 m. Rohumaal domineerivad kultuurrohumaadele iseloomulikud kõrrelised rohttaimed ja rohkesti on ka põldudelt pärit umbrohtusid.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 27

Joonis 8 Vaade Eense kinnistule Audru-Lavassaare-Vahenurme maanteelt (allikas: Google Street-View)

Hoonete ümbruse taimkattele on omased õuedele ja teeservadele ning prahipaikadele iseloomulikud kooslused, milles kasvavad ruderaaltaimkonda kuuluvad liigid. Neile on iseloomulik kiire paljunemine ja kasv. Kultuurisuhtelt on need liigid sageli apofüüdid (kodumaised liigid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju ja seeläbi muudetud kooslusi) ja antropofüüdid ehk inimkaaslejad, sissetoodud taksonid (kas tulnukad või kultuurist metsistunud liigid).

Eense sigalakompleksi alal ei esine EELISe andmebaasi põhjal vääriselupaiku ega kaitsealuste taimeliikide leiukohti.

Eense sigala ja Vanaeense kinnistute taimkate sisaldab inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele iseloomulikke taimekooslused ja liike, mis ei oma looduskaitselist väärtust.

4.3.2. ROHEVÕRGUSTIK

Pärnu maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“8 on Pärnu maakonnas määratletud roheline võrgustik, mis koosneb funktsioneerivaks tervikuks ühendatud tugialadest ja koridoridest. Roheline võrgustik täpsustab bioloogilise mitmekesisuse toimimise struktuuri ning loob eeldused loodushoidlikuks ja tasakaalustatud arendustegevuseks.

Hainga valla üldplaneeringuga on Pärnu maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud rohelist võrgustikku suurendatud või kohandatud vastavalt Halinga üldplaneeringu mõõtkavale,

8 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Pärnu Maavalitsus, 2003

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

28 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

võrgustiku alade ja koridoride piire on täpsustatud, et parandada võrgustiku kui terviku sidusust.

Vastavalt Halinga valla üldplaneeringule9 ei paikne kavandatava sigalakompleksi ala rohevõrgustikus. Küll aga jääb Naravere Valla ÜP rohevõrgustiku kaardil märgitud Naravere oja olulise rohevõrgustiku koridorina ja Vahenurme rohevõrgustiku tuumala vahetult Eense sigalakompleksist ida suunas.

Väärtuslike maastikena käsitletakse eelkõige inimese tegevuse ja maakasutuse tulemusena kujunenud kultuurmaastikke. Kultuurmaastik on kooslus põllumajandusmaastikust, asustusest ja teedevõrgust koos seal sisalduvate looduslike elementidega. Väärtuslikud maastikud on alad, mis võiksid saada maastikuhoolduslepingute objektiks ja mille hoidmiseks on maakonna teemaplaneeringuga kehtestatud ehitus- ja kasutustingimused.

4.4. LOOMASTIK

Kavandatava tegevuse alal ega selle vahetus läheduses kaitstavate loomaliikide elupaiku teadaolevalt ei leidu. Kompleksi territoorium on tõenäoliselt elupaigaks närilistele ja väiksematele inimtegevusele vastuvõtlikele imetajatele. Kavandatav tegevus ei ohusta alal elutsevate loomaliikide seisundit.

4.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU

ALAD

Vastavalt LKS §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:

1) kaitsealad (sh kaitsealused pargid); 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse EELISe andmetel ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses ühtegi kaitseala, sh Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealust üksikobjekti. Lähimad kaitsealad kavandatavale projektialale on Vahenurme looduskaitseala (KLO1000272), mis asub kavandatavast sigalakompleksist ligikaudu 2,5 km põhja pool ja Lavassaare hoiuala (KLO2000246),

9 Halinga valla üldplaneering, vastu võetud Halinga Vallavolikogu 27.06.2012. otsusega nr nr 11.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 29

ca 1,6 km lääne pool (joonis 9). Avaste hoiuala jääb planeeritavast sigalakompleksist ca 5 km loode suunas.

Joonis 8 Piirkonna looduskaitsealad ja Natura 2000 võrgustiku alad. Aluskaart: Maa-amet 2014

Järgnev kaitsealade ja hoiualade kaitse-eesmärkide ülevaade on antud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmete alusel:

Vahenurme looduskaitseala eesmärk on kaitsta puisniite, rohunditerikkaid kuusikuid, vanu loodusmetsi, kuivi rohumaid, vanu laialehiseid metsi, puis-karjamaid, nõrgalt happelisi liigirikkaid madalsoid ning kaitsealuseid taime- ja linnuliike.

Lavassaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade laialehiste metsade (9020*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), kadastike (5130), loodude (6280*) kaitse ning nõukogu direktiivi

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

30 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: sarvikpütt (Podiceps auritus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), piilpart (Anas crecca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo- loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), rabapüü (Lagopus lagopus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja hallõgija (Lanius excubitor).

Avaste hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), sinihelmikakoosluste (6410), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*) ning II lisas nimetatud liigi - kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse.

Virusaare rabasaare looduskaitseala (KLO1000433) võeti kaitse alla 1957. aastal. Tegemist on madala (vähem kui 5 m raba pinnast), liustikutekkelise lauge moreenkünkaga. Ümara põhiplaaniga soosaare läbimõõt on ~0,5 km. Soosaar on ümbritsetud laugete rannavallidega. Saar on kaetud kuuse-segametsaga, millel on kohati tihe pärna alusmets, üksikult esineb ka jalakat, saart, remmelgat, tamme jt. Arheoloogia mälestisena on Virussaar I aastatuhande II poolel olnud eluasemeks ja pelgupaigaks. Kaitseala pindala on 497,6 ha.

Halinga valla loodus on väga mitmekesine, leidub soid ja rabasid, karstinähtusid, loometsi ning viljakaid põllumaid. Metsadega on kaetud ca 43% valla territooriumist. Sageli kasvab puisniitudel ja metsades tammi, saari ning teisi lehtpuid. Maastikus domineerivad lamedad põllustatud kõrgendikud ja neid ümbritsevad madalamad metsad ja soised tasandikud.

4.5.1. NATURA ALAD

Natura 2000 võrgustiku alad kattuvad piirkonnas suurel määral olemasolevate kaitsealade piiridega (Joonis 8) hõlmates ka teisi naaberalade kaitse-ja hoiualasid.

Vahenurme loodusala (EE0040365) kattub Vahenurme kaitseala piiridega ja selle peamiseks kaitse-eesmärgiks on soojumaka (Saussurea alpina subsp. Esthonica) elupaiga säilitamine.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 31

Lavassaare linnu-ja loodusala (EE0040325) hõlmab Virussaare rabasaare looduskaitseala (KLO1000433), Ura maastikukaitseala (KLO1000585), Lavassaare hoiuala (KLO2000246), Laisma kaljukotka püsielupaiga (KLO3000338), Kiisamaa kaljukotka püsielupaiga (KLO3001016), Laisma metsise püsielupaik (KLO3001186) ja Lavassaare metsise püsielupaiga (KLO3001188).

Lavassaare linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta järgnevate linnuliikide elupaiku: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg- õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja väikeluik (Cygnus columbianus bewickii).

Lavassaare loodusala kaitse-eesmärgiks on järgnevate elupaigatüüpide kaitse: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Avaste linnu- ja loodusala (EE0040208) hõlmab Avaste hoiuala (KLO2000269), Avaste looduskaitseala (KLO1000464), Kesu raba ja Kesu sookaitseala (KLO1000491) ning Avaste merikotka püsielupaika (KLO3000969).

Avaste loodusala kaitse-eesmärgiks on järgnevate elupaigatüüpide kaitse: kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Tuhu-Kesu linnuala (EE0020338) kattub suurel määral Natura 2000 võrgustikku kuuluva Avaste loodusalaga. Tuhu-Kesu linnuala hõlmab Avaste looduskaitseala (KLO1000464), Kesu raba; Kesu sookaitseala (KLO1000491), Lihula maastikukaitseala (KLO1000200), Tuhu maastikukaitseala (KLO1000199), Avaste hoiuala (KLO2000269), Lihula hoiuala (KLO2000248), Tuhu hoiuala (Pärnu) (KLO2000278), Tuhu hoiuala (Läänemaa) (KLO2000155), Hälvati väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000830), Avaste merikotka püsielupaik (KLO3000969).

Tuhu-Kesu linnuala kaitse-eesmärgiks on järgnevate linnuliikide elupaikade kaitse: sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurüdi (Calidris alpina schinzi), soo-loorkull (Circus pygargus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

32 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)

4.6. MUINAS-JA MILJÖÖVÄÄRTUSED

Eense sigalakompleksi alal ega ka selle vahetus läheduses ei asu teadaolevalt kultuurimälestisi. Lähimaks kultuurimälestiseks on ca 900 m põhja pool asuv Vahenurme kalmistu ja Asula kultuurimälestis (arheoloogiamälestis 11742) ja kinnismälestise kaitsevöönd. Käitisest ca 900 m lõuna pool, vahetult Audru - Lavassaare – Vahenurme (riigi kõrvalmaantee nr 19103) maantee ääres, asub Kivikalme arheoloogiamälestise (11744) ala.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 33

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA MÕJUDE VÕIMALIK KUMULEERUMINE

5.1. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Eense sigalakompleksi rajamisega planeeritakse tootmise mahtu kasvatada. Sigalakompleksis tegutseb täna töötav seafarm ning käesoleval hetkel on sigalas kohti 5 099 loomale: 100 kohta imetavatele emistele, 366 kohta vabadele ja tiinetele emistele, 2 579 kohta nuumikutele ja kesikutele, 1 920 kohta võõrdepõrsastele ning 10 kuldikohta.

5.1.1. MÕJU PINNAVEELE

Eense sigala paikneb Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonda kuuluva Naravere oja valgalal kus käitisele lähimaks märkimisväärseks vooluveekoguks on Halinga peakraav, mis jääb lähimas punktis farmist ca 120 m kaugusele itta. Halinga peakraav suubub käitisest ca 5,5 km põhja pool Naravere ojja. Olulist seisuveekogu sigala läheduses pole. Samas tuleb arvestada, et tegevus näeb ette sigala läga laotamist ümbruskaudsetele põldudele ja seega tuleb arvestada oluliselt suurema mõjualaga kui seda on käitise vahetu naabrus. Ettevõtte kasutatavatest põldudest jääb valdav osa Naravere oja valgalale, seega käsitletakse tegevusest tulenevaid mõjusid, nii pinna-, kui ka põhjaveele, valgala põhiselt.

Ettevõttele kuulub PRIA andmetel kokku 51 põllumassiivi (Lisa 2, joonis 10), millest 38 asuvad Naravere oja valgalal, 6 põllumassiivi Allika oja valgalal ja 7 Maima oja (Maima pkr) valgalal.

Sõnnikulaotamisest tuleneva hajukoormuse hindamine on keeruline, kuna puudub väljatöötatud ja ühene metoodika. Pinnaveekogudele avalduv hajukoormus ei pruugi avalduda ka üksnes põllumajandustegevusest. Sõnnikulaotamise mõju pinnaveekogudele saab kõige paremini mõõta veekogumite hüdrokeemilise ja hüdrobioloogilise seire alusel, kuid väikejõgedel on hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire toimunud ebaregulaarselt või pole seda üldse tehtud. Naravere oja ja Allika oja, mille valgaladel asub 86% ettevõttele kuuluvatest põldudest, paigutuvad 2013. aasta veekogumite seisundi koondtabeli andmeil heasse ökoloogilisse seisundiklassi, kuid regulaarset seiret pole veekogumitel tehtud ja seega on andmete usaldusväärsus madal. Maima oja (Maima pkr) veekogumina arvel ei ole ja seetõttu ei ole olemas ka adekvaatseid andmeid veekogu seisundi hindamiseks.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

34 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Naravere oja ja Allika oja paigutuvad tüüpi I-B ehk heledaveelised vähese orgaanilise aine sisaldusega vooluveekogud. Hüdrokeemiliste näitajate poolest kuuluvad mõlemad ojad heasse seisundiklassi (tabel 2, kuna veekogumitel regulaarset seiret ei toimu, siis tuleb arvestada, et andmete usaldusväärsus on madal) ning seda olukorda tuleb säilitada. Sigala suhtelist lähedus Halinga peakraavile (ca 120 m) ja kraavi kaudu ühenduses olevale Naravere ojale tuleb arvestada Eense sigalakompleksi rekonstrueerimisel kui ka sõnnikumajanduse edasisel planeerimisel piirkonnas. Asjaolud ja piirangud, mida sõnniku laotamise planeerimisel arvesse võtta tuleb, on põhjalikumalt lahti kirjutatud käesoleva aruande ptk-s 5.1.4. Sõnnikulaotamise mõju hindamiseks pinnaveekogudele on aruande ptk-s 6.2. toodud soovituslikud seirepunktid fooniproovide võtmiseks Naravere ojal.

Tabel 2 Vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüübid I-B, II-B ja III-B. Riikliku keskkonnaseire andmed. 2009. aasta hüdrokeemilise seire aruanne

5.1.2. MÕJU PÕHJAVEELE

Seakasvatuse mõju põhjaveele väljendub eelkõige sõnnikukäitluses – kogumine, hoiustamine ja laotamine ning põhjavee tarbimises - loomade jootmine ja lautade puhastamine.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 35

Keskmine sigade poolt tarbitava vee kogus on järgmine10:

emised - vabaperiood...85 tiinuspäev – 5...10 l/siga/päev; - 85 tiinuspäev...poegimine – 10...22 l/siga/päev; - imetamine – 25...40 l/siga/päev

nuumsead - kaaluga 25-40 kg – 4 l/siga/päev; - kaaluga 40-70 kg – 4...8 l/siga/päev; - kaaluga 70 kg -realiseerimine – 4...10 l/siga/päev.

Sigade poolt tarbitava vee kogus sõltub mitmetest tingimustest (sh sea vanus ja kehamass, tervislik seisund ja reproduktsioonitsükli faas, klimaatilised tingimused, sööda iseärasused jmt).

Lisaks loomade jootmiseks ja lautade puhastamiseks kuluvale veele, kulub farmis vett ka farmi personali olmevee vajaduse rahuldamiseks ning muudes võimalikes tehnoloogiaprotsessides. Hinnanguliselt kulutab personal maksimaalselt 200 liitrit päevas inimese kohta. Arvutuslik vajaminev maksimaalne vee kogus sigalakompleksis põhialternatiivi rakendumisel on 16 500 m3 aastas, millest ca 14 165 m3 kulub loomade joogiveeks ja ca 2 090 m3 aastas lautade pesuveeks, ca 370 m3 olmeveeks ning ca 200 m3 põllutöödeks. Lisaks müüb AS Vahenurme Agro ca 5 000 m3 puurkaevu vett aastas Eense suurfarmile. Eense sigalakompleks aasta jooksul tarbitava vee kogused KMH alternatiivide lõikes on toodud tabelis 3.

Tabel 3 Eense sigalakompleksi veetarve erinevate alternatiivide korral

kogu loomade tehnoloogiline põllutöödele Olmevesi Alternatiiv veetarbimine joogivesi vesi kuluv vesi (m3/aastas) (m3/aastas) (m3/aastas) (m3/aastas) (m3/aastas)

A0 12 240* 9 480 2 190 370 200

A1 16 500* 14 165 2 090 370 200

A2 16 500* 14 165 2 090 370 200

* AS Vahenurme Agro müüb lisaks tabelis näidatavale veetarbimisele lepingu alusel ca 5000 m3 puurkaevu vett aastas Eense suurfarmile. Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline tagada põhjavee olemasolev keemiline seisund ja seda nii käitise territooriumil, selle vahetus läheduses kui ka selle sõnnikukäitluse alal.

10 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika sigade ja lindude intensiivkasvatuses. http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/sead-linnud-pvt%20eesti%20k.pdf

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

36 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Eense sigalakompleks ja ettevõttele kuuluvad põllud jäävad Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi levikualale.

Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum on moodustatud Siluri–Ordoviitsiumi põhjavee-kompleksi veekihtidest Lääne-Eesti vesikonnas. Administratiivselt haarab põhjaveekogum suuremat osa Pärnumaast ning osaliselt Läänemaad, Raplamaad, Viljandimaad ja Järvamaad. Põhjaveekogumi pindala on 4 352 km2. Põhjavee survepind on otseses sõltuvuses reljeefist. Valdavalt on vesi vabapinnaline. Veetase paikneb enamasti 2–5 m sügavusel maapinnast. Põhjaveekogumi paksus on enamasti 100–120 m. Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on Siluri– Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis koosneb monoliitsetest karbonaatkivimitest sügavamal kui 100–120 m nende pealispinnast11.

2014. aasta riikliku põhjaveekogumite seiretulemuste andmeil on Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum heas seisundis. Inimtekkelistest ühenditest on kaitsmata põhjaveega aladel olulisim nitraatioon, mille väärtused on 2014. aastal võetud veeproovides valdavalt alla 0,4 mg/l ning seega võib väita, et piirkonna põllumajandustegevus ei ole olulisel määral mõjutanud põhjaveekogumi kvalitatiivset seisundit.

Sellegi poolest on kavandatava tegevuse planeerimisel ja edaspidisel sõnnikulaotamise planeerimisel oluline arvestada asjaoluga, et põhjavesi on Vahenurme ümbruses enamjaolt nõrgalt kaitstud ja kaitsmata (sh Eense sigala territooriumil). Nendel aladel asuvad ka ettevõttele kuuluvad põllud (joonis 10). Seetõttu on igasugune pinnasele sattuv reostus (sh norme ületav kogus sõnnikut) potentsiaalselt põhjavee kvaliteeti ohustav.

Kompleksi territooriumil ei toimu sademevee kogumist, kuid kinnistu kalle on Eense suurfarmi kinnistul (KÜ 18801:002:0124) paikneva töötava biotiigi suunas, mida kasutatakse vastavalt kokkuleppele sigalakompleksis tekkiva olmereovee puhastamiseks. Biotiiki juhitakse ca 100 m3 olmereovett aastas.

Sademevee täiendav kogumine kompleksi territooriumilt ei ole vajalik, kuna kompleksis ei toimu suurtes kogustes ohtlike- ega prioriteetsete ohtlike ainete kasutamist. Sõnniku vedu toimub kinniste lekkekindlate mahutitega.

Kuna loomakohtade arv suureneb, siis tuleb arvestada veekasutuse suurenemisega ja reovee hulkade suurenemisega. Suurenevad ka tekkiva sõnniku kogused. Põhjavee kaitseks tuleb piirkonnas rangelt kinni pidada kehtivatest veekaitse- piirangutest ja sõnniku laotamist põhjalikult planeerida. Soovitusena tuleks sõnnikulaotamise mõju hindamiseks piirkonna põhjaveele läbi viia regulaarset põhjavee kvaliteedi seiret kahes piirkonna puurkaevus (vt ptk 6.2).

11 Põhjaveekogumite seire 2014. a aruanne. Põhjavee seire. Seireveeb. Keskkonnainfo. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=category&id=1277&Itemid=5788

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 37

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

38 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

5.1.3. SÕNNIKU KÄITLUS JA SELLEGA KAASNEVAD MÕJUD

Kavandatav tegevus näeb ette sigalakompleksi rekonstrueerimist ja efektiivsemaks muutmist, seal juures plaanitakse tõsta sigala loomade arvu 5 099-lt 7 064 isendini ehk ca 28%. See tähendab ettevõtte jaoks ka vedelsõnniku koguste kasvamist. Kavandatava rekonstrueerimisprotsessi käigus planeeritakse sigala territooriumile rajada kaks 4 500 m3 mahutavusega raudbetoonist vedelsõnniku ringhoidlat ning olemasolev vedelsõnniku laguun kasutusele võtta tahesõnniku komposteerimise väljakuna. Uued vedelsõnniku ringhoidlad on varustatud automaatseirekaevudega ja seetõttu põhjavee kaitse seisukohast oluliselt ohutumad.

Sõnniku käitlemisel tuleb arvestada mitmete seadusandlusest tulenevate veekaitse nõuetega12 13:

Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse; Vedelsõnniku- ja virtsahoidla peab ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud; Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel; Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas; Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini; Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale; Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa; Üle 300 loomühiku loomi pidav isik, kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isik, kes lepingu alusel laotab 300-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut, koostab enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded.

12 Veeseadus. Vabariigi Valitsuse seadus. Vastu võetud 11.05.1994. § 26. Valgala kaitse veereostuse eest. 13 Vabariigi Valitsuse määrus nr 288. Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vastu võetud 28.08.2001 nr 288. § 5.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 39

Vastavalt põllumajandusministri määrusele nr 71 (vastu võetud 14.07.2014) „ Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” tuleb sõnnikuhoidla miinimummaht looma kohta arvutada järgmise valemi alusel:

V = (A – B) × c × 0,67, kus V on sõnnikuhoidla 8 kuu miinimummaht, m3;

A on hoidlasse ladustatud sõnniku kogus, t/aasta;

B on kaod hoidlast, t/aasta; c on sõnniku mahumass, m3/t.

A = a1 + a2 + a3 + a4 kus A on hoidlasse ladustatud sõnniku kogus, t/aasta;

a1 on väljaheidete kogus, t/aasta;

a2 on allapanu lisandumine, t/aasta;

a3 on tehnoloogilise vee lisandumine, t/aasta;

a4 on sademevee lisandumine t/aasta;

B = b1 + b2, kus B on kaod hoidlast, t/aasta;

b1 on niiskuse aurumine, t/aasta;

b2 on sõnniku kuivaine lagunemine, t/aasta;

Eense sigalakompleksis kaheksa kuu jooksul tekkiva sõnniku hoiustamiseks vajalik vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on esitatud alternatiivide kaupa järgneva arvutuskäiguga:

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

40 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

0-alternatiiv rakendumisel A= 6 829 t (aastane vedelsõnniku kogus) +0 t (aastane allapanu)+2 194 t (aasta jooksul tekkivad tehnoloogilised veed)+520 t (aasta jooksul lisanduv virts) +1 741 t (aastane sademevesi14) =11 284 t.

B= 3 114 t/aastas (auramine sõnnikuhoidlast katmata sõnnikuhoidla puhul)+ 180 t/aastas (sõnniku kuivaine lagunemine)=3 295 m3 c (sõnniku mahumass, m3/t) =1,0 m3/t, kuna toimub sõnniku separeerimine

V = (11 284 – 3 295) × 1 × 0,67=5 353 m3

Arvutuskäigu tulemused ja arvesse võetud vedelike kogused on esitatud tabelites 4 ja 5.

14 Aastane sademehulk on arvutatud Pärnumaa pikaajalise keskmise aastakeskmise sademehulga alusel. Riigi Ilmateenistuse andmed.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 41

Tabel 4 Eense sigalakompleksis tekkivad sõnnikukogused A0 rakendumisel15

Loomagrupp Looma- Arvutuslik Loomade Sõnniku Sõnniku Kuivaine Vedel- Tahesõnniku Märkus kohtade voorude arv norm aastane sisaldus sõnniku aastane kogus arv arv looma kogus sõnnikus aastane (t) aastas kohta (t) (%)** kogus (t/aastas)* (t)***

Betoonpõrand, allapanuks saepuru, Nuumikud 2 579 3,2 8 253 0,5 4 126 11,2 3 664 462 poolvedelsõnnik, skreepriga sõnnikueemaldus

Imetavad Betoonpõrand, allapanuks saepuru, emised/ 416**** 1 416 4,2 1 747 14,3 1497 250 poolvedelsõnnik, skreepriga tiined emised sõnnikueemaldus

Imetavad Täisrestpõrand, vedelsõnnik, 60 1 60 3,7 222 4,3 212 10 emised sõnnikueemaldus vaakumsüsteemiga

Betoonpõrand, allapanuks saepuru, Nooremised 124 1,9 236 1,4 330 13,2 286 44 poolvedelsõnnik, skreepriga sõnnikueemaldus

Osaline restpõrand, vedelsõnnik, Võõrdepõrsad 1 920 6,4 12 288 0,1 1 229 4,9 1 169 60 sõnnikueemaldus vaakumsüsteemiga

KOKKU 5 099 21 252 7 654 6 829 825

* Sõnniku norm sõltub pidamisviisist (vt tabeli märkuste lahter). ** Kuivaine sisaldus sõnnikus sõltub sõnnikutüübist (vt tabeli märkuste lahter).

15 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

42 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

*** Kompleksis toimub sõnniku separeerimine **** Imetavate ja tiinete emiste hulka on arvestatud lisaks 10 kuldikohta Tabel 5 Eense sigalakompleksis tekkivad sõnnikuhoidlatesse jõudvad vedelikud A0 rakendumisel16 17 18 19

Vedeliku liik Vedeliku kogus Vedeliku kogus (m3/aastas) 8 kuu jooksul vedelsõnnikuhoidlasse suunatav vedelik (m3/päevas) (m3)

Tehnoloogiline reovesi 6,0 2 194 1 470

Sademevesi* 4,8 1 741 1 166

Virts 1,4 520 348,4

Vedelsõnnik 18,7 6 829 4 900

KOKKU 30,9 11 284 5353**

* Sademevee kogus on arvutatud Pärnumaa pikaajalise keskmise sademehulga alusel (Riigi Ilmateenistuse andmetel). ** Põllumajandusministri määruse nr 7120 alusel arvutatud vedelsõnnikuhoidla vajaliku minimaalse ruumala arvutamisel on arvesse võetud aurumise osakaalu vedelsõnnikuhoidlast.

16 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71. 17 Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Looma tervise ja keskkonna osakond. Tööettevõtulepingu nr. 399 Lõpparuanne. Vastutav täitja: Kaasik, A. Eesti Maaülikool, 2013. 18 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika sigade ja lindude intensiivkasvatuses, http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/sead-linnud- pvt%20eesti%20k.pdf 19 Sõnnikuhoidlate ehitamine. Luts, V. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2007. 20 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 43

Kompleksis toimub sõnniku separeerimine. Aasta jooksul tekib ca 825 t sõnniku tahket fraktsiooni. Arvestades, et separeeritud tahesõnniku mahumass on võrdväärne sügavallapanu sõnniku mahumassiga ehk ca 1,67 m3/t, siis tekib kompleksis tänases olukorras ca 1 378 m3 tahesõnnikut aastas. Vajalik tahesõnnikuhoidla minimaalne ruumala A0 rakendumisel on ca 930 m3.

A1 ja A2 alternatiivide rakendumisel A= 7 596 t (aastane vedelsõnniku kogus) +0 t (allapanu)+2 090 t (tehnoloogilised veed)+520 t (virts) +1 871 t (aastane sademevesi21) =12 071 t.

B= 3 332 t/aastas (auramine sõnnikuhoidlast)+ 193 t/aastas (sõnniku kuivaine lagunemine)=3 525 t c (sõnniku mahumass, m3/t) =1,0 m3/t, kuna toimub sõnniku separeerimine.

V = (12 071 – 3 525) × 1, × 0,67=5 726 m3

Arvutuskäigu tulemused ja arvesse võetud vedelike kogused on esitatud tabelites 6 ja 7.

21 Aastane sademehulk on arvutatud Pärnumaa pikaajalise keskmise aastakeskmise sademehulga alusel. Riigi Ilmateenistuse andmed.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

44 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Tabel 6 Eense sigalakompleksis tekkivad sõnnikukogused A1 ja A2 rakendumisel22

Looma- Looma- Arvutus Looma- Sõnniku Sõnniku Kuivaine Vedel- Tahe- Märkus grupp kohtade -lik de arv norm aastane sisaldus sõnniku sõnniku arv voorude looma kogus sõnnikus aastane aastane arv kohta (t) kogus kogus aastas (t/aastas)* (%)** (t)*** (t)

Nuumikud 3 138 3,2 10 042 0,5 5 021 7,3 4 654 367 Osaline restpõrand, vedelsõnnikutehnoloogia, sõnnikueemaldus toimub vaakumsüsteemiga

250 3,2 800 0,6 480 26,6 0 480 Vanaeense laudas sügavallapanul

Imetavad 334**** 1 334 3,7 1 236 4,3 1 183 53 Poegimislaudas täisrestpõrandad ja emised/ tiined vaakumsõnnikueemaldus, seemnduslaudas on emised esimeses boksis betoonpõrand ja pidamine saepuru allapanul, sõnnikueemaldus skreeperiga, teises boksis täisrestpõrand ja sõnnikueemaldus vaakumsüsteemiga.

372 1 372 4,9 1 823 27,4 0 1 823 Vanaeense laudas sügavallapanul

Nooremised 90 1,9 171 1,6 274 27,1 0 274 Vanaeense laudas sügavallapanul

Võõrdepõrsad 2 880 6,4 18 432 0,1 1 843 4,9 1 753 90 Osaline restpõrand, vedelsõnnikutehnoloogia, sõnnikueemaldus toimub vaakumsüsteemiga

KOKKU 7 064 30 145 10 654 7 569 3 085

* Sõnniku norm sõltub pidamisviisist (vt tabeli märkuste lahter). ** Kuivaine sisaldus sõnnikus sõltub sõnnikutüübist (vt tabeli märkuste lahter). *** Kompleksis toimub sõnniku separeerimine **** Imetavate ja tiinete emiste hulka on arvestatud lisaks 10 kuldikohta

22 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 45

Tabel 7 Eense sigalakompleksis tekkivad vedelsõnnikuhoidlatesse jõudvad vedelikud A1 ja A2 alternatiivi korral23 24 25 26

Vedeliku liik Vedeliku kogus Vedeliku kogus 8 kuu jooksul vedelsõnnikuhoidlasse suunatav vedelik (m3) (m3/päevas) (m3/aastas)

Tehnoloogiline reovesi 5,7 2 090 1 400

Sademevesi* 5,3 1 871 1 254

Virts 1,4 520 348

Vedelsõnnik 20,0 7 590 5 085

KOKKU 32,4 12 071 5 726**

* Sademevee kogus on arvutatud Pärnumaa pikaajalise keskmise sademehulga alusel (Riigi Ilmateenistuse andmetel). ** Põllumajandusministri määruse nr 7127 alusel arvutatud vedelsõnnikuhoidla vajaliku minimaalse ruumala arvutamisel on arvesse võetud aurumise osakaalu vedelsõnnikuhoidlast.

23 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71. 24 Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Looma tervise ja keskkonna osakond. Tööettevõtulepingu nr. 399 Lõpparuanne. Vastutav täitja: Kaasik, A. Eesti Maaülikool, 2013. 25 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika sigade ja lindude intensiivkasvatuses, http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/sead-linnud- pvt%20eesti%20k.pdf 26 Sõnnikuhoidlate ehitamine. Luts, V. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2007. 27 Põllumajandusministri määrus. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

46 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Planeeritava sigalakompleksi alal toimub sõnniku separeerimine, aasta jooksul tekib kompleksis ca 510 t sõnniku tahket fraktsiooni. Lisaks separaatorist saadavale sõnniku tahkele fraktsioonile suunatakse tahesõnnikuhoidlasse ja sealt edasi komposteerimisplatsile Vanaeense kinnistu emiste laudas (positsioon 7 joonisel 3) tekkiv sügavallapanusõnnik, mida tekib aastas ca 2 575 t. Võttes aluseks, et sügavallapanusõnniku ja separeeritud sõnniku tahke fraktsiooni mahumass on 1,67 m3/t, tekib A1 ja A2 rakendumisel kompleksis aastas ca 5 151 m3 tahesõnnikut ja vajalik tahesõnnikuhoidla minimaalne ruumala A1 ja A2 rakendumisel on 3 451 m3.

VeeSi kohaselt peab kõigil loomapidamishoonetel olema sõnnikuhoidla, mis mahutab põllumajandusloomade pidamisel vähemalt nende 8 kuu sõnniku. Peamised sõnnikuhoidlatele seatavad nõuded on kehtestatud Vabariigi Valituse 28.08.2001. a. määrusega nr 288 „Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded“. Määruse kohaselt peab sõnnikuhoidla olema ehitatud nii et sademed ja pinna- ja põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse, samuti peab sõnnikuhoidla olema lekkekindel ning ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel. Eense sigalakompleksis planeeritavad kaks 4 500 m3 mahutavusega raudbetoonelemendist vedelsõnnikuhoidlat, mis vastavad PVT nõuetele ning mahutavad loomade poolt kaheksa kuu jooksul tekkiva sõnniku.

Eense sigalakompleks asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ja enamik ettevõttele kuuluvatest põldudest jäävad kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alale (joonis 10). Seetõttu tuleb sõnniku laotamisel rangelt järgida seadusega sätestatud piiranguid ja kinni pidada heast põllumajandustavast.

Käitises tekkivad tehnoloogilised reoveed suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, hoidlate mahutavuse hindamisel on nende veekogustega arvestatud. Samuti on sõnnikuhoidlate mahutavuse kalkuleerimisel arvestatud lisanduvate sademetega (tabelid 5 ja 7).

Hoonestusalale langevad sadeveed juhitakse krundi madalamatesse piirkondadesse ja lastakse pinnasesse imbuda krundi piires.

Eense sigalakompleksi rajamine Eense ja Vanaeense katastriüksustele ei oma hea põllumajandustava järgimisel negatiivset mõju piirkonna pinna- ja põhjavee kvaliteedile, kuna planeeritava kompleksi sõnnikumajandus vastab PVT nõuetele ning planeeritavad vedelsõnnikuhoidlad on lekkekindlad ja mahutavad VeeS-iga kehtestatud 8 kuu jooksul tekkiva sõnniku.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 47

5.1.4. SÕNNIKUKÄITLEMISEST VÄLJASPOOL KÄITIST AVALDUV MÕJU

Hoolimatu sõnnikukäitlus võib põhjustada nii pinna- kui põhjavee reostumist, põllumajandusreostus avaldub põhjavees suurenenud ammooniumlämmastiku, raua ja orgaanilise aine sisaldusena, vesi haiseb ning võib olla mikrobioloogiliselt saastunud, pikaajalist põllumajandusmõju iseloomustab kõrgendatud nitraatlämmastik. Pinnaveekogudes võib liigne põllumajanduskoormus põhjustada taimestiku vohamist ehk eutrofeerumist.

AS Vahenurme Agro on lasknud analüüsida tahke ja vedela fraktsiooni N-sisaldust. Selle alusel on tahkes osas 6,7 kg/t lämmastikku ja vedelas 4,1 kg/t. Seega 62% lämmastikku jääb tahkesse faasi ning 38% vedelasse, kus selle baasil tekib ammoniaak. Ülaltoodu alusel on ammoniaagi tekkivat kogust hoidlast korrigeeritud koefitsiendiga 0,38. Kuna sõnnikumajanduses toimub separeerimine, siis on arvutuslikult tekkivad lämmastikukogused võimalik esitada eraldi vedelsõnnikumahutisse suunatavate vedelike- ja tahesõnniku kohta. Täna on Eense sigalakompleksi vedelsõnniku hoidlasse aasta jooksul suunatavas vedelikus arvutuslikult 28 tonni ja tahesõnnikus ca 5,3 tonni lämmastikku.

Käitises tekkiv tahesõnnik laotatakse paisklaoturi ning vedelsõnnik injektor- ja lohisvooliklaoturi abil. Tehnoloogiliselt on PVT sõnniku laotamisel põllumaadele injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4…6 tunni jooksul. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus. Paisklaotus sõnniku laotamisel rohu- ning karjamaadele ei ole PVT. PVT on sõnniku laotamisel arvestada nii põllu- kui sõnniku omaduste ja väetamisvajadusega, samuti ilmastiku ning muude teguritega, mis vähendavad sõnnikulaotamisega kaasneda võivaid häiringuid (nii haisuhäiringud kui mõju veekeskkonnale). Eeltoodu analüüsi tulemusena vastavavad kavandatud tahe- ja vedelsõnniku laotamisel kasutatavad tehnoloogiad PVT nõuetele.

Vastavalt põllumajandusministri määrusele nr 7128 on erinevatele loomagruppidele määratud loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Määrusest tulenevalt on Eense sigalakompleksi maksimaalne loomakoormus (põhialternatiivi rakendumisel) ca 589 loomühikut (tabel 9). Arvestades, et VeeSi järgi on lubatud 1 ha põllumajandusmaal pidada kahele loomühikule vastaval hulgal loomi, siis on loomühikute alusel arvutatuna kogu kompleksis aasta jooksul tekkiva sõnniku laotamiseks vajalik vähemalt 295 ha põllumaa olemasolu.

Üldisest loomkoormusest rangemad nõuded põllupindadele tulenevad sõnnikuga antavate toitainete piirkogustest. VeeSi § 261 lõike 41 kohaselt on sõnnikuga lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25

28 Põllumajandusministri määrus. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

48 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

kilogrammi fosforit aastas. Sõnniku laotamiseks vajaliku põllupinna leidmiseks tuleb aluseks võtta sõnnikuteke ning sõnniku toitainete sisaldus.

Eense sigalakompleksis tekkiva sõnniku summaarne lämmastiku sisaldus ja nõuetele vastavaks sõnniku laotamiseks vajaliku haritava maa pindala on esitatud tabelis 8.

Tabel 8 Vajalik põllumaa pindala Eense sigalakompleksis tekkiva sõnniku nõuetekohaseks laotamiseks

Sõnniku-teke N sisaldus Laotamiseks vajalik põllumaa pindala Sõnnikutüüp aastas (t) (kg/t) (ha, N koormuse alusel)

A0

Vedelsõnnik 6829 4,1 165

Tahesõnnik 825 6,7 33

Kokku 7654 197

A1

Vedelsõnnik 7569 4,1 183

Tahesõnnik 3085 6,7 122

Kokku 10654 304

A2

Vedelsõnnik 7569 4,1 183

Tahesõnnik 3085 6,7 122

Kokku 10654 304

Vedelsõnniku laotamisel, laotusplaani koostamisel ning põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikul kindlasti arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Põllukultuuride maksimaalse toiteelementide omastamise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel, enne kevadkündi või kasvavale taimikule.

Ehkki sõnniku laotamine toimub väljaspool käitist, on käitise kui terviku PVT- vastavuse seisukohalt oluline käsitleda ka sõnniku laotamise mõju, kuna vedelsõnniku hooletu laotamine on potentsiaalselt oluline keskkonnareostuse allikas.

Arenduse täiemahulisel realiseerumisel (A1 ja A2) saab kompleksis olema loomakohti kuni 7 063 seale. Sigalakompleksis tekib ca 10 654 tonni sõnnikut aastas ning VeeS

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 49

sätestatud nõuete kohaseks peab ettevõttel olema kasutada minimaalselt 304 ha põllumaad sõnniku nõuete kohaseks laotamiseks (arvutused tehtud Eense sigalakompleksist võetud sõnnikuproovide alusel, vt tabel 8). Ettevõtte ise sõnnikulaotamisega ei tegele, laotamine toimub ettevõttele kuuluvatele põldudele tellimustööna.

Põllumajandusministri määruse nr 7129 alusel on rekonstrueeritavas ja laiendatavas Eense sigalakompleksis kokku 589 LÜ (vt tabel 9), kuid võetud sõnnikuproovid näitavad suuremat toiteelementide sisaldust sõnnikus ja seetõttu tuleb rakendada VeeSi § 261 lõikest 41 tulenevaid rangemaid piiranguid.

Laotamine toimub sigalast ca 7 km ulatuses ning ettevõtte kasutuses on ca 630 ha põllumaad (vt joonis 10), mis on piisav nõuetekohaseks sõnniku laotamiseks.

Tabel 9 Eense sigalakompleksi loomkoormus30

Loomagrupp Looma- Voorude Loomade Loomühikuteks LÜ kohtade arv arv aastas arv ümberarvutamise koefitsient

Nuumikud 3 388 3,2 10 842 0,03 325

Imetavad- ja 706 1 706 0,2 141 tiined emised

Võõrdepõrsad 2 880 6,4 18 432 0,006 111

Nooremised 90 1,9 171 0,07 12

KOKKU 7 064 30 151 589

Arendajal tuleb arvesse võtta, et AS-ile Vahenurme Agro kuuluvad põllud asuvad kaitsmata- või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (joonis 10), seega toiteelementide (N ja P) sissekanne pinna- ja põhjavee koosseisu on väga tõenäoline ning seadusega ettenähtud piiridest tuleb rangelt kinni pidada. Kindlasti peab vältima ebaühtlast väetise jaotust põldudel, st suurte läga kontsentratsioonide sattumist pinnasele.

Seadusest tulenevalt on üle 300 loomühikule võrdsel arvul loomi pidaval isikul/ettevõtjal kohustus koostada vedelsõnniku laotusplaan, mille kinnitab Keskkonnaamet kolmeks aastaks31.

29 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71. 30 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71. 31 Vabariigi Valitsuse määrus nr 288. Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamis- kohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vastu võetud 28.08.2001 nr 288.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

50 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Kavandatava tootmismahu juures on Eense sigalakompleksi koormus ca 552 LÜ piiresse ja seadusandlusest tulenevalt peab sõnniku laotaja koostama vedelsõnniku laotusplaani. Arvestades looduslikke olusid (kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavesi ja mitmete vooluveekogude lähedus põllumassiividele) on laotusplaani koostamine veekaitse seisukohalt väga oluline.

Järgnevalt on välja toodud olulisemad veekaitse-piirangud, millega tuleb Eense sigalakompleksis tekkiva sõnniku laotamisel arvestada:

. Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega (VeeS § 261 lõige 41); . Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini (VeeS § 261 lõige 43); . Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale (VeeS § 261 lõige 44); . Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul (VeeS § 261 lõige 45); . Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse (VeeS § 261 lõige 46); . Põllumajandusmaa ühe hektari kohta tohib pidada aasta keskmisena kuni kahele loomühikule vastaval hulgal loomi. Rohkem kui kahele loomühikule vastaval hulgal loomi ühe hektari kohta tohib pidada nõuetekohase mahutavusega sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla ning sõnniku laotamislepingu või ostu-müügilepingu olemasolu korral (VeeS § 261 lõige 6); . Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muu hulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mulla omaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta (VeeS § 261 lõige 7); . Valgala ei tohi ohtlike ainetega ega muude saasteainetega (sh nitraadid ja fosfaadis) koormata nii, et see põhjustab või võib põhjustada pinna- või põhjavee seisundi halvenemist (VeeS § 265 lõige 1); . Sõnnikuveol peab vedaja ära hoidma sõnniku keskkonda sattumise (VV määrus nr 28832) . Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus (sh sõnniku laotamine) keelatud (VeeS § 281 lõige 1);

32 Vabariigi Valitsuse määrus nr 288. Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamis- kohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vastu võetud 28.08.2001 nr 288.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 51

. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse LKS-is sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi (VeeS § 281 lõige 2); . Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd (VeeS § 29 lõige 1); . Väiksematel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel on veekaitsevööndi ulatus 10 m veepiirist (VeeS § 29 lõige 2); . Veekaitsevööndi ulatus maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 on 1 m eesviilu veepiirist (VeeS § 29 lõige 2); . Veekogu veekaitsevööndis on keelatud väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal (VeeS § 29 lõige 4).

Joonis 10 illustreerib AS-ile Vahenurme Agro kuuluvate põllumassiivide paiknemist veehaarete ja veekogude suhtes, millele rakenduvad eelpoolnimetatud kitsendused. Täiendavalt on veekaitselised piirangud, millega kompleksis tekkiva sõnniku laotamisel arvestada tuleb , esitatud tabelina aruande Lisas 2.

AS Vahenurme Agro ei tegele ise kompleksis tekkiva sõnniku laotamisega. Sõnniku laotamine tellitakse vastavat teenust pakkuva isiku/ettevõtte poolt ning laotamisel arvestatakse kehtivate piirangute ja kitsendustega. Laotamine toimub Keskkonnaameti poolt kinnitatud vedelsõnniku laotusplaani alusel. Laotamine dokumenteeritakse põlluraamatus vastavalt ettenähtud korrale33 34.

Sõnnikulaotamisega kaasneva mõju hindamiseks ja seiramiseks on käesolevas aruandes ekspertgrupi ja arendaja koostöös välja pakutud sobiv seirekaev, millest on ka esmane fooniproov fikseeritud (ptk 6.2).

33 Põlluraamat. Põllumajandusministeerium. http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/pollumajandus- ja-toiduturg/polluraamat 34 Põllumajandusministri määrus nr 36. Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord. Vastu võetud 09.04.2003 nr 36.

HEAKSKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

52 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Joonis 9 AS Vahenurme Agro põllud ja olulisemad veeobjektid põhjavee kaitstuse kaardil (2015. aasta seisuga; PRIA andmed) Aluskaart: Maa-amet 2015

TÖÖ 1869/13 VERSIOON I 27.07.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 53

5.2. MÕJU TAIMESTIKULE, ROHEVÕRGUSTIKULE JA LOOMASTIKULE

5.2.1. MÕJU TAIMESTIKULE

Eense sigalakompleksi laiendamine ja rekonstrueerimine leiab aset tootmisterritooriumil. Kavandatava tegevuse hulka ei kuulu uute hoonete rajamine. Planeering sisaldab kahe raudbetoonelemendist vedelsõnniku ringhoidla ehitamist. Sõnnikuhoidlate rajamine avaldab lokaalselt destruktiivset mõju taimkattele, mis jääb nende rajatiste alla. Tootmisterritooriumil kasvavad taimeliigid ja kooslused on inimtegevusest tugevasti mõjutatud ja ei oma looduskaitselist väärtust. Laiemat märkimisväärselt mõju kavandatud tegevus taimkattele ei avalda.

5.2.2. MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE

Vastavalt Halinaga valla üldplaneeringule ei paikne rekonstrueeritav sigalakompleks rohevõrgustikuga määratletud alal (vt ptk 4.3.2), seega otsest negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele kavandatava arendustegevusega ei tekitata.

5.2.3. MÕJU LOOMASTIKULE

Eense sigalakompleksi rekonstrueerimise käigus korrastatakse olemasolevad loomapidamishooned ja uusi hooneid ei ehitata. Kuna käitise alal ega selle vahetus läheduses ei ole väärtuslike loomaliikide elupaikasid, siis ei saa eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist mõju loomastikule.

5.3. MÕJU KAITSEALUSTELE OBJEKTIDELE SH NATURA 2000 ALADELE

Lähimad kaitstavad alad jäävad Eense sigalakompleksist enam kui 1,5 km kaugusele ja ei ole põhjust eeldada, et kompleksi rekonstrueerimise ehitusaegsed mõjud ja selle ekspluatatsiooniaegsed mõjud võiksid kahjustada lähiümbruse kaitstavate alade soodsat seisundit või ohustada nende kaitse-eesmärkide saavutamist.

AS Vahenurme Agro poolt kasutatavad põldudest jäävad enamus kaitstavatest aladest eemale (vt joonis 10) ning ei piirne vahetult kaitstavate aladega. Kaitstavate alade vahetuses läheduses tuleks rakendada puhvertsooni vähemalt 200 m ulatuses ning sõnniku laotamist vahetult kaitstavate loodusobjektide läheduses vältida.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

54 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

5.4. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE

Õhusaaste mõju hindamisel lähtuti normatiividest, mis on püstitatud vastavalt keskkonnaministri 08.07.2011 määrusele nr 43 “Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase”.

Vaadeldava objekti mõju välisõhu kvaliteedile on eelkõige seotud väljaheidete (peamiselt uriinis sisalduv karbamiid) ensümaatilise lagundamise protsessis (ensüüm ureaasi toimel) tekkiva ammoniaagi ja teiste saasteainete emiteerimises välisõhku.

Käitis on ümbritsetud maatulundusmaadest. Lähimad elamud asuvad Vanaeense laudast 214 m kagusse ja Eense sigalast 246 m loodes. Valdavate tuulesuundade alla jäävad esimesed elamud põhjas 475 m kaugusele sigalast ning kirdes – 500 m kaugusele.

Saasteained lenduvad nii laudas, sõnnikuhoidlas kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel. Põhiliste saasteainete tekkefaktorid on toodud allpool.

Ammoniaagi eraldumise intensiivsus sõltub mitmest tegurist. Ammoniaagi teket soodustab kõrge pH (aluseline keskkond), soojus, niiskus, kõrge toorproteiini sisaldus söötades ning ka hea õhuvahetus.

Ammoniaagi teke on seotud eelkõige väljaheidete (peamiselt uriinis sisalduv karbamiid) ensümaatilise lagundamise protsessis ensüüm ureaasi toimel. Väljaheidetes sisalduvad lämmastiku ühendid lagunevad ammoniaagi ja + ammooniumi ühenditeni. Sõltuvalt pH tasemest nihkub NH3/NH4 tasakaal ühe või teise ühendi tekkimise suunas. Madal ja neutraalne pH tase soosib ammooniumi teket, kõrge – ammoniaagi teket. Ammooniumi ühendid on vees kergesti lahustuvad ning seetõttu praktiliselt ei aurustu.

Väljaheidete pH taset saab preventiivselt mõjutada läbi söötmise. Fosforirikas sööt ja/või kaltsiumi soolade lisamine aitab vähendada ekskrementide pH taset. Lämmastiku üldkoguse vähendamine söödas läbi proteiini ja aminohapete sisalduse reguleerimise võtab ära ammoniaagi tekke baasi. Samuti on võimalik inhibeerida ensüüm ureaasi toimet keemiliste ühendite abil (mitmed triamiidid). Soojusvahetus lauda siseõhus sõltub välistemperatuurist ja ventilatsioonist. Kõige intensiivsem ammoniaagi eraldumine leiab aset palava ilmaga. Samal ajal ammoniaagi kiire väljaviimine laudast initsieerib uue ammoniaagi teket.

Lisaks ventilatsiooniavadele on võimalik ammoniaagi emissiooni vähendada ka vedelsõnnikuhoidlas. Antud juhul on vedelsõnnikuhoidla lahtine. Võrreldes kinnise vedelsõnnikuhoidlaga on lämmastikukaod ligi kaks korda suuremad. Siiski on sellisel juhul võimalik ammoniaagi heitkogust vähendada, kattes virtsa saepuru-, kergkruusa- või õlekihiga, samuti ka õhukese rapsiõlikihiga (ujuvkatted).

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 55

Üheseid soovitusi ammoniaagi tekke vähendamiseks ei ole välja töötatud, sest see sõltub konkreetse käitise iseärasustest. Seega iga ammoniaagi teket soodustava või pärssiva faktori osakaal on täpselt teadmata.

Kompleksse ammoniaagi heitkoguse vähendamise näitena saab tuua järgmisi tegevusi: proteiini sisalduse vähendamine söödas; sõnniku kiire mulda viimine ning sõnnikuhoidla ujuvkatte moodustamine (põhk). See meede võib tuua ammoniaagi heite vähenemise 65-70%.

Lisaks ammoniaagile lendub oluline kogus dilämmastikoksiidi, metaani, väävelvesinikku (vesiniksulfiid) ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ).

Dilämmastikoksiid e naerugaas tekib orgaaniliste lämmastikuühendite mikrobioloogilisel lagundamisel sõnnikus. Erinevalt ammoniaagist, toimub dilämmastikoksiidi emissioon teatud tingimustes, st kui nitrifikatsiooni protsessile järgneb denitrifikatsioon. Täpsemalt, esmalt peab sõnnik olema aeroobsetes tingimustes ning seejärel anaeroobsetes. Põhiline emissioon toimub sõnnikuhoidlatest ja sõnniku laotamise tagajärjel. Laotamisel soodustab dilämmastikoksiidi teket rasked mullad ja laotamisaeg väljaspool taimede kasvuperioodi.

Väävelvesinik (ebameeldivat lõhna põhjustav aine) tekib vedelsõnniku anaeroobsel lagundamisel. Väävli allikateks on väävlit sisaldavad aminohapped ja anorgaanilised soolad (sulfaadid), mis satuvad looma organismi toidu ja veega. Väävelvesiniku emissiooni suurendab happeline keskkond, niiskus, kõrge temperatuur, suur väävliühendite sisaldus toitainetes ja ekskrementide pikk säilitamine. Aeroobses keskkonnas tekivad vesiniksulfiidi asemel mittelenduvad sulfaadid.

LOÜ–d (peamised ebameeldivat lõhna põhjustavad ühendid) tekivad vaheühenditena orgaanilise materjali anaeroobsel lagundamisel vedelsõnnikus. Aeroobses keskkonnas oksüdeeruvad need ühendid kiiresti süsinikdioksiidiks ja veeks. Anaeroobses keskkonnas, juhul kui mikrobioloogiline lagundamisprotsess sujub tasakaalustatult, LOÜ-d lagunevad metaaniks ja süsinikdioksiidiks. Juhul, kui protsess on tasakaalust välja viidud, toimub lenduvate orgaaniliste ühendite kontsentreerumine ja emissioon. Tavalisteks põhjusteks, mis inhibeerivad lagunemise protsessi on temperatuuri kõikumised ja orgaanilise materjali pikaajaline kuhjamine hoidlas.

Seega antud juhul, väävelvesiniku ja LOÜ-de peamine ja määrav tekkeallikas on vedelsõnnikuhoidla, sest laudas ei toimu pikaajalist väljaheidete hoidmist anaeroobses keskkonnas.

Metaan tekib orgaaniliste ainete lõhustamisel anaeroobsetes tingimustes. Taolised tingimused tekivad vedelsõnniku käitlemisel. Tahesõnniku hoiustamise puhul märkimisväärseid metaani koguseid ei teki. Emissiooni soodustab soojus, niiskus ja pikk säilitusperiood.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

56 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

5.4.1. SAASTEALLIKAD

A0 alternatiivi rakendumisel Saasteallikate asukohad on esitatud joonisel 11.

Laut nr 1, poegimisosakond (positsioon 1 joonisel 2)

Laudas on arvestatud kohti 100-le imetavale emisele individuaalsulgudes. Kaks sektsiooni (kumbki 30 kohta) on uuendatud (plastist täisrestpõrand, va põrsaste magamisala ja vaakum sõnnikueemaldus). Heitõhu eraldumine toimub läbi nelja katusel asetseva ventilatsiooniava (kõrgus 10 m; ava läbimõõt 0,5 m; õhuvahetus 4 x 2,2 m3/s, joonkiirus 11,2 m/s), mis on iseloomult punktallikad. Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on lauda saasteallikad koondatud ühte joonsaasteallikasse nr 4. Ülejäänud 40 kohta on betoonpõranda ja skreeperiga. Ventilatsioon on uuendamata. Sundtõmbe tagab üks seinaventilaator (kõrgus 2,5 m; ava läbimõõt 0,75 m; õhuvahetus 3 m3/s, joonkiirus 6,8 m/s) (SA-5). Lisaks on nelja lõõriga õhutuskorsten (kõrgus 7,5 m; ava tingläbimõõt 3,6 m; joonkiirus ~1 m/s) (SA-6). Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on boksi saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 1.

Laut nr 2, seemenduslaut (positsioon 2 joonisel 2)

Laudas on ca 108 emise kohta ja 4 kuldikohta ühes boksis, lisaks 372 loomakohaga nuumaboks. Loomi peetakse betoonpõrandal (allapanuks saepuru), kus sõnnikueemaldus toimub skreeperitega. Heitõhu eraldumine seemendusboksist toimub läbi kahe katusel asetseva ventilatsiooniava (kõrgus 11,5 m; ava läbimõõt 0,71 m; õhuvahetus 2 x 4,6 m3/s, joonkiirus 11,6 m/s), mis on iseloomult punktallikad. Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on boksi saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 1.

Nuumaboksis on ventilatsioon uuendamata. Sundtõmbe tagab üks seinaventilaator (kõrgus 2,5 m; ava läbimõõt 0,75 m; õhuvahetus 3 m3/s, joonkiirus 6,8 m/s) (SA- 2). Lisaks on nelja lõõriga õhutuskorsten (kõrgus 7,5 m; ava tingläbimõõt 3,6 m; joonkiirus ~1 m/s, õhuvahetus ~10 m3/s) (SA-3). Õhuvahetushulkade võrdlemisel võib oletada, et sundtõmbega lahkub ligikaudu ¼ heitõhust ning loomuliku tõmbega u ¾ heitõhust. Lähtudes sellisest proportsioonist on tehtud ka saasteainete heitkoguste jaotus sama lauda saasteallikate vahel.

Laut nr 3, nuumalaut (positsioon 3 joonisel 2)

Laudas on kaks boksi. Nuumikuid-kesikuid peetakse rühmasulgudes. Ühes boksis on 386 loomakohta. Teises boksis on 412 loomakohta. Loomi peetakse betoonpõrandal (allapanuks saepuru), kus sõnnikueemaldus toimub skreeperitega. Ventilatsioon on uuendamata. Sundtõmbe tagab üks seinaventilaator (kõrgus 2,5 m; ava läbimõõt 0,75 m; õhuvahetus 3 m3/s, joonkiirus 6,8 m/s) (SA-7). Lisaks on nelja lõõriga õhutuskorsten (kõrgus 7,5 m; ava tingläbimõõt 3,6 m; joonkiirus ~1 m/s) (SA-8).

Laut nr 4, võõrdepõrsaste laut (positsioon 4 joonisel 2)

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 57

Laudas on kokku 1 920 võõrdepõrsakohta kahes boksis. Põrandatena kasutatakse malmist ja plastist osalist restpõrandat. Sõnnikueemaldus toimub vaakumiga. Heitõhu eraldumine toimub läbi kaheksa ava (kõrgus 10 m; ava läbimõõt 0,65 m; õhuvahetus 8 x 3,4 = 27,2 m3/s, joonkiirus 10,2 m/s), mis on iseloomult punktallikad. Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on lauda saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 9.

Laut nr 5, nuumalaut (positsioon 5 joonisel 2)

Laudas on kolm boksi. Nuumikuid-kesikuid peetakse rühmasulgudes. Esimese boksis on 437 loomakohta, teises – 482 ja kolmandas - 490. Loomi peetakse betoonpõrandal (allapanuks saepuru), kus sõnnikueemaldus toimub skreeperitega. Ventilatsioon on uuendamata. Sundtõmbe igas boksis tagab üks seinaventilaator (kõrgus 2,5 m; ava läbimõõt 0,75 m; õhuvahetus 3 m3/s, joonkiirus 6,8 m/s). Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on lauda saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 10. Lisaks on nelja lõõriga õhutuskorsten (kõrgus 7,5 m; ava tingläbimõõt 3,6 m; joonkiirus ~1 m/s). Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on lauda saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 11.

Laut nr 6, emiste laut (positsioon 6 joonisel 2)

Laudas on kokku 3 boksi. Laudas kokku 258 emist, 124 nooremist ja 6 kulti. Esimeses boksis on 73 vabaemise- ja 6 kuldi kohta. Teises boksis on 114 tiineemise kohta. Kolmandas - 71 tiineemise kohta ja 124 nooremise kohta. Loomi peetakse betoonpõrandal (allapanuks saepuru), kus sõnnikueemaldus toimub skreeperitega. Ventilatsioon on uuendamata. Loomuliku tõmbe tagamiseks on igas boksis nelja lõõriga õhutuskorsten (kõrgus 7,5 m; ava tingläbimõõt 3,6 m; joonkiirus ~1 m/s) (SA-12).

Loomade väljaheited separeeritakse ja vedel osa kogutakse ühte vedelsõnnikuhoidlasse e laguuni (SA-13). Laguun on mõõtmetega 100 x 27 x 2,23 = 6 021 m3. Lautadest eemaldatav sõnnik pumbatakse laguuni läbi põhjas avaneva toru. Sõnnikuhoidlal on ujuvkattena kasutusel hekselpõhk.

Lähiajal on kavas püstitada vedelsõnniku ringhoidla (SA-14) mahutavusega 4 500 m3, kõrgus 4 m, läbimõõt 40 m. Ringhoidla hakkab asendama laguuni, millest saab esialgu varuhoidla, hilisemas etapis tahetakse olemasolev laguun võtta kasutusele sõnniku komposteerimise väljakuna.

Tahke osa mahuti (SA-15) asub laguuni kõrval ja on mõõtmetega 26 x 36 x 1,5 m, seega mahutavus 1 404 m3.

Koosmõju avaldavateks saasteallikateks on TÜ Tige Pull laut ja tahesõnnikuhoidla. Nimetatud objektid asuvad vahetus naabruses, Eense suurfarmi kinnistul (KÜ 18801:002:0124) Eense sigalast vahetult lõunas. Laudas on kohti 200 noorpullile ja 100 vasikale. Loomi peetakse sügavallapanul, sõnnikueemaldamine toimub traktoriga. Veiselauda ülejäänud kahte (idapoolset) löövi loomapidamishoonetena ei kasutata ning lähimas tulevikus seda ka ei kavandata.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

58 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Sundtõmbe laudas tagavad neli katuseventilaatorit (kõrgus 5 m; ava läbimõõt 0,6 m; õhuvahetus 2 m3/s, joonkiirus 7,1 m/s) (SA-16).

Tahesõnnikuhoidla (SA-17) asub sigala laguuni kõrval ja on mõõtmetega 59 x 21 m.

Joonis 10 Saasteallikate asukohad A0 alternatiivi korral Aluskaart: Maa-amet 2014

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 59

A1 alternatiivi rakendumisel

Saasteallikate asukohad on esitatud joonisel 12.

Laut nr 1, poegimisosakond (positsioon 1 joonisel 3)

Laudas on arvestatud kohti 120-le imetavale emisele individuaalsulgudes. Kõik sektsioonid (4 x 30 kohta) on uuendatud (plastist täisrestpõrand, va põrsaste magamisala ja vaakum sõnnikueemaldus). Heitõhu eraldumine toimub läbi kaheksa katusel asetseva ventilatsiooniava (kõrgus 10 m; ava läbimõõt 0,5 m; õhuvahetus 8 x 2,2 m3/s, joonkiirus 11,2 m/s), mis on iseloomult punktallikad. Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on lauda saasteallikad koondatud ühte joonsaasteallikasse nr 1.

Laut nr 2, seemenduslaut (positsioon 2 joonisel 3)

Laudas on 108 emise kohta ja 4 kuldikohta esimeses boksis, 70 emise kohta ja 2 kuldikohta teises boksis ning lisaks 30 kohta imetavale emisele kolmandas boksis. Loomi peetakse esimeses boksis betoonpõrandal (allapanuks saepuru), kus sõnnikueemaldus toimub skreeperitega. Teises ja kolmandas boksis toimub sõnnikueemaldus vaakumiga. Heitõhu eraldumine esimesest seemendusboksist toimub läbi kahe katusel asetseva ventilatsiooniava (kõrgus 11,5 m; ava läbimõõt 0,71 m; õhuvahetus 2 x 4,6 m3/s, joonkiirus 11,6 m/s), mis on iseloomult punktallikad. Teise seemendusboksi ja poegimisboksi on ette nähtud samade parameetritega ventilatsiooniava, kummassegi boksi üks. Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on boksi saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 2.

Laut nr 3, võõrdepõrsaste-nuumalaut (positsioon 3 joonisel 3)

Laudas on kaks boksi. Loomi peetakse rühmasulgudes. Ühes boksis on 960 võõrdepõrssakohta. Teises boksis on 402 nuumiku-kesiku (50/50) loomakohta. Põrandatena kasutatakse malmist ja plastist osalist restpõrandat. Sõnnikueemaldus toimub vaakumiga. Heitõhu eraldumine toimub läbi kaheksa ava (kõrgus 10 m; ava läbimõõt 0,65 m; õhuvahetus 8 x 3,4 = 27,2 m3/s, joonkiirus 10,2 m/s), mis on iseloomult punktallikad. Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on lauda saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 3.

Laut nr 4, võõrdepõrsaste laut (positsioon 4 joonisel 3)

Laudas on kokku 1 920 võõrdepõrsakohta kahes boksis. Põrandatena kasutatakse malmist ja plastist osalist restpõrandat. Sõnnikueemaldus toimub vaakumiga. Heitõhu eraldumine toimub läbi kaheksa ava (kõrgus 10 m; ava läbimõõt 0,65 m; õhuvahetus 8 x 3,4 = 27,2 m3/s, joonkiirus 10,2 m/s), mis on iseloomult punktallikad. Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on lauda saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 4.

Laut nr 5, nuumalaut (positsioon 5 joonisel 3)

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

60 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Laudas on kolm boksi. Nuumikuid-kesikuid peetakse rühmasulgudes. Igas boksis on 456 loomakohta, kokku laudas - 1 368 loomakohta. Põrandatena kasutatakse betoonist osalist restpõrandat. Sõnnikueemaldus toimub vaakumiga. Heitõhu eraldumine igas boksis toimub läbi nelja ava (kõrgus 10 m; ava läbimõõt 0,65 m; õhuvahetus 4 x 3,4 = 13,6 m3/s, joonkiirus 10,2 m/s), mis on iseloomult punktallikad. Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on lauda saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 5.

Laut nr 6, nuumalaut (positsioon 6 joonisel 3)

Laudas on kolm boksi. Nuumikuid-kesikuid peetakse rühmasulgudes. Igas boksis on 456 loomakohta, kokku laudas - 1 368 loomakohta. Põrandatena kasutatakse betoonist osalist restpõrandat. Sõnnikueemaldus toimub vaakumiga. Heitõhu eraldumine igas boksis toimub läbi nelja ava (kõrgus 10 m; ava läbimõõt 0,65 m; õhuvahetus 4 x 3,4 = 13,6 m3/s, joonkiirus 10,2 m/s), mis on iseloomult punktallikad. Kuna saasteallikate parameetrid on samad, siis on lauda saasteallikad koondatud ühte koondsaasteallikasse nr 6.

Laut nr 7, sügavallapanu laut (Positsioon 7 joonisel 3.)

Laudas on kokku 3 boksi. Laudas kokku 372 emise, 90 nooremise ja 250 nuumiku- kesiku kohta. Loomi peetakse sügavallapanul. Ventilatsioon on uuendamata. Loomuliku tõmbe tagamiseks on igas boksis nelja lõõriga õhutuskorsten (kõrgus 8 m; ava tingläbimõõt 4 m; joonkiirus ~1 m/s) (SA-7).

Loomade väljaheited separeeritakse ja vedel osa kogutakse kahte vedelsõnniku ringhoidlasse (SA-8 ja 9). Iga vedelsõnniku ringhoidla mahutavus on 4 500 m3, kõrgus 4 m, läbimõõt 40 m. Lautadest eemaldatav sõnnik pumbatakse hoidlasse läbi põhjas avaneva toru. Sõnnikuhoidlal on ujuvkattena kasutusel hekselpõhk.

Ringhoidlad hakkavad asendama laguuni, millest saab esialgu varuhoidla ning hiljem sügavallapanu ja tahke separaadi kompostimisväljak. Laguun (SA-10) on mõõtmetega 100 x 27 x 2,23 = 6 021 m3. Sellele lisandub tahke osa mahuti, mis asub laguuni kõrval ja on mõõtmetega 26 x 36 x 1,5 m, mahutavus 1 404 m3.

Koosmõju avaldavateks saasteallikateks on TÜ Tige Pull laut ja tahesõnnikuhoidla. Nimetatud objektid asuvad vahetus naabruses, Eense sigalast lõunas. Laudas on kohti 200 noorpullile ja 100 vasikale. Loomi peetakse sügavallapanul, sõnnikueemaldamine toimub traktoriga.

Sundtõmbe laudas tagavad neli katuseventilaatorit (kõrgus 5 m; ava läbimõõt 0,6 m; õhuvahetus 2 m3/s, joonkiirus 7,1 m/s) (SA-11).

Tahesõnnikuhoidla (SA-12) asub sigala laguuni kõrval ja on mõõtmetega 59 x 21 m.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 61

Joonis 11 Saasteallikate asukohad A1 ja A2 alternatiivi korral

A2 alternatiivi rakendumisel on loomade arv ja jaotus ning saasteallikate arv ja parameetrid samad, mis alternatiivi A1 puhul. Erinevus seisneb ainult sõnniku pinnakihi jahutamise rakendamises nuumalautades (laudad 3, 5 ja 6).

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

62 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

5.4.2. SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTAMINE

Loomade pidamisel lenduva ammoniaagi kogust mõjutavad peamiselt järgmised faktorid:

Temperatuur. Mida kõrgem on lauda sisetemperatuur, seda rohkem ammoniaaki eraldub. Sise- ja välistemperatuuri vahe kiirendab õhuvahetust ning suurendab ammoniaagi lendumist; Ventilatsioonisüsteem. Üledimensioneeritud ventilatsioonisüsteem soodustab ammoniaagi emissiooni; Pidamistehnoloogia. Allapanu vähendab ammoniaagi lendumist; Söödaratsioon. Proteiinirikas sööt suurendab ammoniaagi heitkoguseid; Sõnnikueemaldus. Metall- ja betoonrestid, sõnnikueemaldamise sagedus lägakanalitest ja kanali põhja siledus vähendab ammoniaagi lendumist.

Olemasolevas sigalas on loomade tihedus optimaalne ning on olemas mõõdukas sundventilatsioon, va emiste laudas. Siiski on uuendamata lautades ventilatsioon kesine – üks sundtõmbeventilaator ja loomuliku tõmbe ava. See eeldab suuremat erinevust lauda sise- ja välistemperatuuri vahel ja puudulikku ventilatsiooni palava ilmaga. Alternatiivide A1 ja A2 korral on rakendatud sundventilatsiooni, mis tagab soodsa mikrokliima lautades ka palavate ilmadega. Allapanu kasutamine on vähene, va vanas poegimislaudas.

Sõltuvalt looma arengujärgust, on kasutusel erinevad söödaratsioonid, kus proteiinisisaldus on keskmine. Näiteks nuumikusööda proteiinisisaldus on 15,5% (soovitatav on vahemikus 13-17%), kesikusööda proteiinisisaldus on 16,25% (soovitatav on vahemikus 14-21%), vaba ja tiine emise sööda proteiinisisaldus on 14,1% (soovitatav on vahemikus 13-16%), imetava emise sööda proteiinisisaldus on 17,3% (soovitatav on vahemikus 16-18%), võõrdepõrsastel 17%. Sööda kogused on: nuumikutel 2,72, kesikutel 2,04, imetavatel emistel 5,95, vabaemistel 2,76 ja võõrdepõrsastel 1,06 kg/d/koht.

Olemasolevates lautades on erinevad pidamisviisid. Valdavalt on kasutusel betoonpõrandal pidamine vähese allapanuga. Sõnnikueemaldus toimub läbi restpõranda osa skreeperiga. Rekonstrueeritud boksides on kasutusel sõnniku vaakumeemaldamine, va seemenduslaut. Perspektiivis on kavas uuendada kõik laudad ning võtta kasutusele sõnniku vaakumeemaldamine, va seemenduslaut. Alternatiivi A2 korral seni rekonstrueerimata lautades rakendatakse sõnniku pinnakihi jahutust.

Saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud keskkonnaministri 25.03.2014 määruses nr 8 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” toodud kombineeritud metoodikat.

Ammoniaagi heitkogus määratakse lämmastikubilansi meetodil, kus esmalt määratakse N-sisaldus väljaheidetes valemi abil:

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 63

Söödas sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga:

N N M sööt = m sööt × Msööt / 1000, kus: N m sööt – keemilise analüüsiga määratud lämmastikusisaldus loomasöödas, g/kg;

Msööt – sööda mass, kg

Sööda N-sisaldus määratakse selle keemilise koostise alusel (valgusisaldus/6,25). Sigade puhul on piima N-sisaldus null. Kuna sigade embrüod on väga väikesed, siis ka sinna kuluva lämmastiku kogus on marginaalne ja seda ei arvestata. Juurdekasvule kuluv lämmastik arvestatakse ainult noorloomade puhul, sest vanaloomade juurdekasv on väga väike. Juurdekasv on nuumikutel ja kesikutel 750 g/d ja võõrdepõrsastel 500 g/d. Noorpullide juurdekasv moodustab 1000 g/d ja vasikate 700 g/d.

Sigade ja veiste väljaheites sisalduva lämmastiku mass arvutatakse järgmise valemiga:

N N N N N M väljaheited = M sööt – M piim – M juurdekasv – M loode.

Seejärel arvestatakse ammoniaagi heitkogus loomapidamishoonest:

NH3 N M laut = M väljaheited × klaut × sk, kus: N M väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg; klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides; sk – karjatamise tegur, aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Ammoniaagi heitkogus sõnnikuhoidlast arvutatakse järgmiselt:

NH3 N NH3 M sõnnikuhoidla = (M väljaheited × sk – M laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100, kus: N M väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg; sk – karjatamise tegur, aastaringse laudaspidamise korral sk=1; NH3 M laut – ammoniaagi heitkogus loomapidamishoonest, kg; 1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur; ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides.

Tabel 10 Ammoniaagi emissiooni näitajad sigalast

näitaja/arengujärk imetav vaba emis nuumik (ka kesik võõrdepõrsas emis nooremis)

Sööda kogus, kg/d 5,95 2,76 2,72 2,04 1,06

Sööda kogus, kg/a 2172 1007 993 745 387

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

64 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

näitaja/arengujärk imetav vaba emis nuumik (ka kesik võõrdepõrsas emis nooremis)

Proteiini % 17,3 14,1 15,5 16,25 17

N M sööt 60,1 22,7 24,6 19,4 10,5

N M juurdekasv - - 7,1 7,1 4,8

N M väljaheited 60,1 22,7 17,5 12,3 5,7

lendumise%/100 0,13 0,12 skreeper 0,12 skr 0,12 skr 0,13 vaakum vaakum ksõnnikuhoidla / 100 0,15 0,14 vaakum 0,14 vaakum 0,10 jahutus 0,12 sügavallapanu 0,10 jahutus 0,10 jahutus skreeper 0,15 0,15 sügavallapanu sügavallapanu

Tabel 11 Ammoniaagi emissiooni näitajad koosmõju avaldavast lihaveisefarmist

näitaja/arengujärk pullik vasikas

Sööda kogus, kg/d 19,5 15,125

Sööda kogus, kg/a 9353,1 5520,6

Proteiini % 4,8 6,3

N M sööt 71,83 55,65

N M juurdekasv 11,44 6,19

N M väljaheited 59,69 49,46

lendumise%/100 0,075 sügavallapanu 0,05 sügavallapanu

ksõnnikuhoidla / 100

Ringhoidla puhul on kasutatud ksõnnikuhoidla väärtust 10%, st korrigeerivat tegurit – 0,1. Sama koefitsiendi väärtus laguuni kohta on 20% ja tahesõnnikuhoidla kohta 40%.

Loomakasvatushoonest eralduv metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

CH4 CH4 M laut = L × q laut × sk, kus: L – aastaloom või aastalind, tk; CH4 q laut – metaani eriheide, kg/aastaloom (sigadele 1,5; veistele 53); sk – karjatamise tegur, aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 65

Sõnnikuhoidlast eralduv metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga:

CH4 CH4 M sõnnikuhoidla = L × q sõnnikuhoidla × sk, kus: L – aastaloom või aastalind, tk; CH4 q sõnnikuhoidla – metaani eriheide, kg/aastaloom (sigade vedelsõnniku korral = 5,5, tahesõnnikul 0,6 veistel sügavallapanul 1,1); sk – loomapidamishoonest karjatamise tegur, aastaringse laudas pidamise korral sk=1.

Sõnnikuhoidlast eralduv dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

N2O N M sõnnikuhoidla = M väljaheited × sk × ksõnnikuhoidla / 100, kus: N M väljaheited – väljaheites sisalduva lämmastiku mass, kg; ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides (vedelsõnniku puhul = 0,1, sügavallapanusõnniku puhul 1,0); sk – karjatamise tegur, aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Ammoniaagi heitkoguste arvestamisel on vedelsõnniku puhul arvestatud katmata laguuniga, tegur 0,2 (lendumine 20%), mis on halvem variant võrreldes ringhoidlaga. Samas on vedelsõnniku separeerimise tehnoloogiaga lautade puhul arvestatud koefitsiendiga 0,85 (st eeldusel, et 15% lämmastikust on separeeritud tahkesse fraktsiooni). Tahesõnniku puhul on ammoniaagi lendumine 40% katmata hoidlast.

Kuna ettevõttes toimub Eestis sigalate puhul harva rakendatav sõnniku separeerimine, mida kehtiv metoodika ei käsitle, siis projekti koostaja konsulteeris heitkoguste määramisel hr. Allan Kaasikuga (EMÜ vanemteadur, Ph.D), kes on üks metoodika koostajatest. Konsultatsiooni tulemusena eeldati, et ammoniaagi emissioon toimub peamiselt separeeritud sõnniku vedelfraktsioonis sisalduva lämmastiku baasil. Separeeritud tahket fraktsiooni hoiustatakse kinnises (katusega ja avatud seinaga) hoidlas, st sadevee juurdepääsu pole. Alljärgnevalt on lisatud lühiselgitus.

Ammoniaagi teke on seotud eelkõige väljaheidete (peamiselt uriinis sisalduv karbamiid) ensümaatilise lagundamise protsessis ensüüm ureaasi toimel. Väljaheidetes sisalduvad lämmastiku ühendid lagunevad ammoniaagi ja + ammooniumühenditeni. Sõltuvalt pH tasemest nihkub NH3/NH4 tasakaal ühe või teise ühendi tekkimise suunas. Madal ja neutraalne pH tase soosib ammooniumi teket, kõrge – ammoniaagi teket. Ammooniumühendid on vees kergesti lahustuvad ning seetõttu praktiliselt ei aurustu. Mikrobioloogiliste protsesside lakkamiseks separeeritud tahedas fraktsioonis on tarvis kuivaine sisaldust 45%. Antud juhul on see u 32% ja seetõttu on ammoniaagi ja naerugaasi heitkoguste arvutamisel lähtutud tahesõnniku näitajatest, täpsemini sügavallapanusõnniku (kuivaine >25%)

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

66 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

näitajatest. Sõnniku separeerimisel jäävad tahkesse faasi fekaalid ja vedelasse - uriin. Selle tagajärjel kaovad tahkest faasist ammoniaagi tekkimise eeldused (karbamiid, ureaas) ning laguproduktidena tekivad peamiselt lendumatud ammooniumühendid. Vedelas faasis toimub ammoniaagi tekkimine nagu tavalises hoidlas.

Saadud saasteainete heitkogused on toodud alljärgnevates tabelites loomrühmade ja tekkekohtade kaupa.

A0 alternatiivi rakendumisel

Tabel 12 Saasteainete heitkogused 1.-st laudast

CAS kood Saasteaine g/s t/a

1. poegimisboksi avad; 60 imetava emise kohta, vaakum

7664-41-7 NH3 0,014 0,469

74-82-8 CH4 0,003 0,090

2. poegimisboksi avad; 40 imetava emise kohta, skreeper

7664-41-7 NH3 0,009 0,289

74-82-8 CH4 0,002 0,060

Kokku 1. laut

7664-41-7 NH3 0,023 0,758

74-82-8 CH4 0,005 0,150

Tabel 13 Saasteainete heitkogused 2.-st laudast

CAS kood Saasteaine g/s t/a

Seemendusboksi avad; 108 emise ja 4 kuldi kohta

7664-41-7 NH3 0,009 0,305

74-82-8 CH4 0,005 0,168

Nuumaboksi avad; 186 nuumiku- ja 186 kesiku kohta

7664-41-7 NH3 0,020 0,665

74-82-8 CH4 0,017 0,558

Kokku 2. laut

7664-41-7 NH3 0,029 0,970

74-82-8 CH4 0,022 0,726

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 67

Tabel 14 Saasteainete heitkogused 3.-st laudast

CAS kood Saasteaine g/s t/a

Nuumaboksi avad; 399 nuumiku- ja 399 kesiku kohta

7664-41-7 NH3 0,043 1,426

74-82-8 CH4 0,036 1,197

Tabel 15 Saasteainete heitkogused 4.-st laudast

CAS kood Saasteaine g/s t/a

Võõrdeboksi avad; 1920 võõrdepõrsa kohta

7664-41-7 NH3 0,043 1,429

74-82-8 CH4 0,086 2,880

Tabel 16 Saasteainete heitkogused 5.-st laudast

CAS kood Saasteaine g/s t/a

Nuumaboksi avad; 705 nuumiku- ja 704 kesiku kohta

7664-41-7 NH3 0,075 2,518

74-82-8 CH4 0,063 2,114

Tabel 17 Saasteainete heitkogused 6.-st laudast

CAS kood Saasteaine g/s t/a

Seemendusboksi avad; 264 emise ja 124 nooremise kohta

7664-41-7 NH3 0,030 0,981

74-82-8 CH4 0,017 0,582

Tabel 18 Saasteainete heitkogused laguunist

CAS kood Saasteaine g/s t/a

Kogu vedelsõnnik suunatakse laguuni

7664-41-7 NH3 0,303 10,110

74-82-8 CH4 0,715 23,838

10024-97-2 N2O 0,002 0,056

Tabel 19 Saasteainete heitkogused ringhoidlast

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

68 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

CAS kood Saasteaine g/s t/a

Kogu vedelsõnnik suunatakse ringhoidlasse

7664-41-7 NH3 0,152 5,055

74-82-8 CH4 0,715 23,838

10024-97-2 N2O 0,002 0,056

Tabel 20 Saasteainete heitkogused tahesõnnikuhoidlast

CAS kood Saasteaine g/s t/a

7664-41-7 NH3 0,106 3,547

74-82-8 CH4 0,014 0,459

10024-97-2 N2O 0,003 0,099

A1 ja A2 alternatiivi rakendumisel

Tabel 21 Saasteainete heitkogused 1.-st laudast

A1 A2

CAS Saasteaine g/s t/a CAS kood Saasteaine g/s t/a kood

poegimisbokside avad; 120 imetava emise kohta, poegimisbokside avad; 120 imetava emise vaakum kohta, vaakum

7664-41- 7664-41- NH3 0,028 0,938 NH3 0,028 0,938 7 7

74-82-8 CH4 0,005 0,180 74-82-8 CH4 0,005 0,180

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 69

Tabel 22 Saasteainete heitkogused 2.-st laudast

saasteain CAS kood g/s t/a CAS kood saasteaine g/s t/a e

1. seemendusboksi avad; 108 emise ja 4 1. seemendusboksi avad; 108 emise ja 4 kuldi kuldi kohta, skreeper kohta, skreeper

7664-41-7 NH3 0,009 0,305 7664-41-7 NH3 0,009 0,305

74-82-8 CH4 0,005 0,168 74-82-8 CH4 0,005 0,168

2. seemendusboksi avad; 70 emise ja 2 kuldi 2. seemendusboksi avad; 70 emise ja 2 kuldi kohta, kohta, vaakum vaakum

7664-41-7 NH3 0,007 0,229 7664-41-7 NH3 0,007 0,229

74-82-8 CH4 0,003 0,108 74-82-8 CH4 0,003 0,108

poegimisboksi avad; 30 imetava emise kohta, poegimisboksi avad; 30 imetava emise kohta, vaakum vaakum

7664-41-7 NH3 0,007 0,234 7664-41-7 NH3 0,007 0,234

74-82-8 CH4 0,001 0,045 74-82-8 CH4 0,001 0,045

Kokku 2. laut Kokku 2. laut

0,768 7664-41- 0,768 7664-41-7 NH3 0,023 NH3 0,023 7

74-82-8 CH4 0,009 0,321 74-82-8 CH4 0,009 0,321

Tabel 23 Saasteainete heitkogused 3.-st laudast

CAS CAS saasteaine g/s t/a saasteaine g/s t/a kood kood

Nuumaboksi avad; 201 nuumiku- ja 201 kesiku Nuumaboksi avad; 201 nuumiku- ja 201 kesiku kohta, vaakum kohta, jahutus

7664-41- 7664- NH3 0,025 0,838 NH3 0,018 0,598 7 41-7

74-82-8 CH4 0,018 0,603 74-82-8 CH4 0,018 0,603

Võõrdeboksi avad; 960 kohta, vaakum Võõrdeboksi avad; 960 kohta, jahutus

7664-41- 7664- NH3 0,021 0,714 NH3 0,016 0,549 7 41-7

74-82-8 CH4 0,043 1,440 74-82-8 CH4 0,043 1,440

3. laut kokku 3. laut kokku

7664-41- 7664- NH3 0,046 1,552 NH3 0,034 1,147 7 41-7

74-82-8 CH4 0,061 2,043 74-82-8 CH4 0,061 2,043

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

70 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Tabel 24 Saasteainete heitkogused 4.-st laudast

saasteain saasteain CAS kood g/s t/a CAS kood g/s t/a e e

võõrdeboksi avad; 1920 võõrdepõrsa kohta, võõrdeboksi avad; 1920 võõrdepõrsa kohta, vaakum vaakum

7664-41-7 NH3 0,043 1,429 7664-41-7 NH3 0,043 1,429

74-82-8 CH4 0,086 2,880 74-82-8 CH4 0,086 2,880

Tabel 25 Saasteainete heitkogused 5.-st laudast

CAS kood saasteaine g/s t/a CAS kood saasteaine g/s t/a

Nuumaboksi avad; 684 nuumiku- ja 684 Nuumaboksi avad; 684 nuumiku- ja 684 kesiku kesiku kohta, vaakum kohta, jahutus

7664-41-7 NH3 0,085 2,852 7664-41-7 NH3 0,061 2,037

74-82-8 CH4 0,062 2,052 74-82-8 CH4 0,062 2,052

Tabel 26 Saasteainete heitkogused 6.-st laudast

CAS kood saasteaine g/s t/a CAS kood saasteaine g/s t/a

Nuumaboksi avad; 684 nuumiku- ja 684 Nuumaboksi avad; 684 nuumiku- ja 684 kesiku kesiku kohta, vaakum kohta, jahutus

7664-41-7 NH3 0,085 2,852 7664-41-7 NH3 0,061 2,037

74-82-8 CH4 0,062 2,052 74-82-8 CH4 0,062 2,052

Tabel 27 Saasteainete heitkogused 7.-st laudast

CAS kood saasteaine g/s t/a CAS kood saasteaine g/s t/a

372 emise kohta sügavallapanul 372 emise kohta sügavallapanul

7664-41-7 NH3 0,043 1,437 7664-41-7 NH3 0,043 1,437

74-82-8 CH4 0,017 0,582 74-82-8 CH4 0,017 0,582

250 nuumiku ja 124 nooremise kohta 250 nuumiku ja 124 nooremise kohta sügavallapanul sügavallapanul

7664-41-7 NH3 0,024 0,795 7664-41-7 NH3 0,024 0,795

74-82-8 CH4 0,016 0,511 74-82-8 CH4 0,016 0,511

7. laut kokku 7. laut kokku

7664-41-7 NH3 0,067 2,232 7664-41-7 NH3 0,067 2,232

74-82-8 CH4 0,033 1,093 74-82-8 CH4 0,033 1,093

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 71

Tabel 28 Saasteainete heitkogused tahesõnnikuhoidlast

CAS kood Saasteaine g/s t/a CAS kood saasteaine g/s t/a

Kogu tahesõnnik suunatakse Kogu tahesõnnik suunatakse tahesõnnikuhoidlasse tahesõnnikuhoidlasse

7664-41-7 NH3 0,191 6,357 7664-41-7 NH3 0,184 6,124

74-82-8 CH4 0,030 0,999 74-82-8 CH4 0,030 0,999

10024-97-2 N2O 0,008 0,252 10024-97-2 N2O 0,008 0,252

Tabel 29 Saasteainete heitkogused ringhoidlast

CAS kood saasteaine g/s t/a CAS kood saasteaine g/s t/a

Kogu vedelsõnnik suunatakse ringhoidlasse Kogu vedelsõnnik suunatakse ringhoidlasse

7664-41-7 NH3 0,173 5,767 7664-41-7 NH3 0,180 6,014

74-82-8 CH4 0,891 29,696 74-82-8 CH4 0,891 29,696

10024-97-2 N2O 0,002 0,065 10024-97-2 N2O 0,002 0,065

Alternatiivide võrdlus

Tabel 30 Saasteainete summaarsed heitkogused eri alternatiivide puhul

Saasteaine A0 A1 A2

Loomrühm, kohtade g/s t/a g/s t/a g/s t/a arv

NH3 0,653 21,758 0,817 27,228 0,767 25,572

CH4 0,958 31,945 1,239 41,290 1,239 41,290

N2O 0,005 0,155 0,010 0,317 0,010 0,317

Alternatiivide võrdlemisel tuleb silmas pidada, et A0 puhul on kompleksis märkimisväärselt (28%) vähem loomi. Seda peegeldab metaani heitkoguste rida, kus alternatiivide A1 ja A2 metaani heitkogused on samad, kuid A0 puhul on heitkogus tunduvalt väiksem.

Naerugaasi emissioonide võrdluses on näha, et alternatiiv A0 on madalamate väärtustega kui teised. Seda saab seletada asjaoluga, et tahesõnnikust (ka sügavallapanust) tekib tunduvalt rohkem naerugaasi kui vedelast. Alternatiivi A0 puhul on tahesõnniku osa kõige tagasihoidlikum (ainult tahe separeeritud fraktsioon) ning ka naerugaasi heitkogus on märgatavalt madalam teistest alternatiividest.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

72 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Ammoniaagi heitkoguste juures nii suuri erinevusi pole märgata. Siin on määravaks ammoniaagi heitkogused sõnnikuhoidlatest. Metoodika alusel on ammoniaagi lendumine vedelsõnniku ringhoidlast 10%, laguunist 20% ning tahesõnnikuhoidlast 40%, st vastavalt kaks ja neli korda rohkem. Kõige suurema panuse alternatiivi A0 korral annab ammoniaagi heitkogus laguunist, mis on ligi kaks korda kõrgem kui ringhoidlast (A1 ja A2). Samas on heitkogus tahesõnnikuhoidlast tagasihoidlik. Alternatiivide A1 ja A2 puhul on ammoniaagi heitkogus tahesõnnikuhoidlast kõrgem kui ringhoidlast.

Ammoniaagi lendumine laudast on väiksem alternatiivi A0 korral loomakohtade väiksemale arvule ja ammoniaagi väiksemale lendumisele skreeperi kasutamisel võrreldes vaakumsüsteemiga.

Alternatiivide A1 ja A2 võrdluses on ammoniaagi väiksem lendumine sõnniku jahutamisega süsteemis, kuna jahutamine pärsib mikrobioloogilist tegevust. Heitkogus sõnnikuhoidlast on seevastu pisut kõrgem alternatiivi A2 puhul, sest sinna jõuab rohkem substraati mikrobioloogiliseks lagundamiseks, mille tulemusena tekib ammoniaak.

5.4.3. ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE

Välisõhu saastetasemete määramiseks kasutati maailmas enimlevinud Gaussi saastelehviku kontseptsioonil baseeruvat arvutusmudelit AEROPOL 5.1.

Saasteainete levikut modelleeriti 30° sammuga tuulesuundadega, tuule kiirustel vahemikus 0,5-2 m/s. Hajumispiltidel leiti saasteaine kontsentratsioon igas punktis (võrgusamm 20 m). Tuleb silmas pidada, et üheaegselt tekivad kontsentratsioonid ainult ühe tuulesuunaga.

Koosmõju avaldavaid samalaadseid saasteallikaid läheduses pole, seega fooni saastetase on null.

Tabel 31 Saasteainete saastetaseme väärtused

Saasteaine Maksimaalne SPV1 c/SPV1 c µg/m3 koos kontsentratsioon, c veiselaudaga µg/m3

A0

Ammoniaak NH3 280 200 1,4 475

Naerugaas N2O 10 200 0,05 12

A1

Ammoniaak 155 200 0,775 460

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 73

Saasteaine Maksimaalne SPV1 c/SPV1 c µg/m3 koos kontsentratsioon, c veiselaudaga µg/m3

N2O 4 200 0,02 12

A2

Ammoniaak 156 200 0,78 460

N2O 4 200 0,02 12

Saadud hajumistulemused näitavad, et alternatiiv A0 korral on ebasoodsate ilmastikutingimustega võimalik saavutada ammoniaagi saastetaseme väärtus 1,4

SPV1. Ülenormatiivne saastetase kujuneb vahetult tahesõnnikuhoidla ja laguuni juures u 20 m ulatuses. See võib ulatuda üle tootmisterritooriumi piiri naaberlauda maale. Naerugaasi saasteainete kontsentratsioonid on madalad.

Muud ammoniaaki emiteerivad saasteallikad (lautade avad) paiknevad tihedalt, kuid koosmõju tulemusena ammoniaagi kontsentratsioon ei tõuse üle 80 µg/m3.

Mõjupiirkond e 10% SPV1 väärtus kujuneb ammoniaagi puhul u 300-350 m kaugusel lautadest.

Alternatiivide A1 ja A2 puhul on saasteleviku pildid sarnased. Ammoniaagi saastetaset kummalgi korral ei ületata ning see jääb turvaliselt alla 0,8 SPV1. Muud ammoniaaki emiteerivad saasteallikad paiknevad tihedalt, kuid koosmõju tulemusena ammoniaagi kontsentratsioon ei tõuse üle 10 µg/m3. Sügavallapanuga lauda maksimaalne hajumistulemus on 30 µg/m3 – aga siin on arvestatud passiivse ventilatsiooniga ning sisuline koosmõju teiste lautadega puudub. Naerugaasi saasteainete kontsentratsioonid on veelgi madalamad. Mõjupiirkond e 10% SPV1 väärtus kujuneb ammoniaagi puhul u 250-300 m kaugusel lautadest.

Koosmõju avaldava veiselauda lisamisel hajumispilti saastetaseme väärtus oluliselt tõuseb. Saastetaset kujundavaks allikaks on veiselauda tahesõnnikuhoidla, mis koosmõjus laguuniga (A0 puhul) annabki kõrgeimad ammoniaagi kontsentratsioonid lähiümbruses. Piirväärtuse ületamine leiab aset ainult tootmisterritooriumil (vastavatel hajumispiltidel märgitud sinise isojoonena). Seega veisefarm avaldab märkimisväärset mõju välisõhu kvaliteedile ainult tahesõnnikuhoidla vahetus läheduses, tootmisterritooriumil.

Vaatamata saasteallikate suurele arvule ja koosmõjule, ei kujuta antud käitis ohtu ümberkaudsete inimeste tervisele ja keskkonnale, kuna maksimaalsed kontsentratsioonid kujunevad tootmisalal ning lähimate elamuteni ei ulatu.

Võrreldes olemasoleva olukorraga (A0) on väljapoole ulatuvad ammoniaagi saastetaseme väärtused A1 ja A2 puhul madalamad. Kavandatavatest vedelsõnniku

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

74 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

ringhoidlatest on ammoniaagi heitkogus tunduvalt vähenenud, hoidlate kõrgus suurenenud ja peegelpind kahanenud – kõik see tagab väiksemad võimalikud mõjutused elamualale võrreldes olemasoleva olukorraga. Igal vaadeldaval juhul on maksimaalset saastetaset kujundavaks saasteallikaks sõnnikuhoidlad, mille panus on 100%. Mõju väljapoole tootmisterritooriumi on tagasihoidlik. Alternatiivid A1 ja A2 erinevad hajumispildi suhtes väga vähe.

Joonistel 13 - 22 on illustreeritud saasteainete hajumisel tekkivad kontsentratsioonid. Joonise paremas servas on antud kontsentratsioonidele (µg/m3) vastav värviskaala. Sinise ristkülikuga on tähistatud mõjutatav elamuala. Katkendjoon tähistab territooriumi piiri.

Joonis 12 NH3 hajumispilt alternatiiv A0 korral, kus värviskaalal on näidatud 3 3 saastetaseme väärtused µg/m . NH3 saastetaseme piirväärtus võrdub 200 µg/m , mis antud juhul saavutatakse 20 m kaugusel tahehoidlast

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 75

Joonis 14 NH3 hajumispilt alternatiiv A0 korral koos veiselaudaga, kus värviskaalal 3 on näidatud saastetaseme väärtused µg/m . NH3 saastetaseme piirväärtus võrdub 475 µg/m3, mis antud juhul saavutatakse 40 m kaugusel veiselauda tahehoidlast

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

76 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Joonis 15 NH3 hajumispilt alternatiiv A1 korral, kus värviskaalal on näidatud 3 3 saastetaseme väärtused µg/m . NH3 saastetaseme piirväärtus võrdub 200 µg/m , mida antud juhul ei saavutata

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 77

Joonis 16 NH3 hajumispilt alternatiiv A1 korral koos veiselaudaga, kus värviskaalal 3 on näidatud saastetaseme väärtused µg/m . NH3 saastetaseme piirväärtus võrdub 460 µg/m3, mis antud juhul saavutatakse 40 m kaugusel veiselauda tahehoidlast

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

78 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Joonis 17 NH3 hajumispilt alternatiiv A2 korral, kus värviskaalal on näidatud 3 3 saastetaseme väärtused µg/m . NH3 saastetaseme piirväärtus võrdub 200 µg/m , mida antud juhul ei saavutata.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 79

Joonis 18 NH3 hajumispilt alternatiiv A2 korral koos veiselaudaga, kus värviskaalal 3 on näidatud saastetaseme väärtused µg/m . NH3 saastetaseme piirväärtus võrdub 460 µg/m3, mis antud juhul saavutatakse 40 m kaugusel veiselauda tahehoidlast

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

80 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Joonis 19 N2O hajumispilt alternatiivi A0 korral, kus värviskaalal on näidatud 3 3 saastetaseme väärtused µg/m . N2O saastetaseme piirväärtus võrdub 200 µg/m , mida antud juhul ei saavutata.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 81

Joonis 20 N2O hajumispilt alternatiiv A0 korral koos veiselaudaga, kus värviskaalal 3 on näidatud saastetaseme väärtused µg/m . N2O saastetaseme piirväärtus võrdub 200 µg/m3, mida antud juhul ei saavutata

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

82 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Joonis 21. N2O hajumispilt alternatiivide A1 ja A2 korral, kus värviskaalal on 3 näidatud saastetaseme väärtused µg/m . N2O saastetaseme piirväärtus võrdub 200 µg/m3, mida antud juhul ei saavutata

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 83

Joonis 22 N2O hajumispilt alternatiiv A1 ja A2 korral koos veiselaudaga, kus 3 värviskaalal on näidatud saastetaseme väärtused µg/m . N2O saastetaseme piirväärtus võrdub 200 µg/m3, mida antud juhul ei saavutata

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

84 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

5.4.4. LÕHN

Ebameeldivat lõhna põhjustavad väävelvesiniku, ammoniaagi ja LOÜ esinemine sõnniku laguproduktides. LOÜ-dest saab välja tuua järgmised ühendid: lenduvad orgaanilised happed, indool, skatool, fenoolid, lenduvad amiinid, metüülmerkaptaan, kokku u 200 ühendit.

Olulisemad lõhnaemissiooni mõjutavad faktorid on:

lõhnaainete potentsiaalse sisalduse sõnnikus määrab söödaratsioon; lõhnaainete peamine paikne allikas on sõnnikuhoidla; lõhnaainete suurenenud emissioon sõnnikuhoidlast tekib selle tühjendamisel; sõnniku laotamisel on võimalik lõhna taju sõnnikuhoidlast kaugelasetsevatel aladel.

Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 02.07.2007 määrus nr 50 “Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühmaliikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramisekskasutatavate meetodite loetelu”.

Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15 % aasta tundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% aasta kogu tundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 3 x 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Enamus lõhna komponentidest pärinevad anaeroobse lagundamise protsessidest, mis on eeskätt seotud vedelsõnniku käitlemisega (vt ptk 5.4 algust). Õigel tahesõnniku käitlemisel tekib lõhnaaineid vähem. Siiski ka õigesti ehitatud ja kasutatavad vedelsõnnikuhoidlad põhjustavad suhteliselt tagasihoidlikku lõhna taset. Problemaatiliseks kujuneb olukord kevadeti, kui toimuvad sagedased temperatuuri muutused, mis kõigutavad mikrobioloogilist tasakaalu ja LOÜ-de kõrget sisaldus hoidlas35.

Üldtuntud on ka fakt, et sea vedelsõnnik tekitab rohkem häirivat lõhna, kui veise oma36. Hinnanguliselt üle poole lõhnaühendite kogusest vabaneb sõnniku laotamisel, laudast ja sõnnikuhoidlast eraldub kummastki umbes viiendik, vähesel määral toimub lõhnainete eritumine söödast.

Olemasolev situatsioon, kus peamiselt vanades rekonstrueerimata lautades peetakse 5 099 siga, võib eeldada mõningaid lõhnahäiringuid lähiümbruses. Vedelsõnnikut hoiustatakse laguunis, mis on suure peegelpinnaga ja suhteliselt madal. See võimaldab vedelsõnniku kiiret soojenemist ja laguprotsesside intensiivistumist ning saasteainete eritumist suurelt pinnalt. Rekonstrueerimata lautades on pidevalt niiske

35 „Soovitused vedel- ja tahesõnniku kasutamiseks majandis, tagamaks keskkonnakaitsenõuete täitmise“. Koostajad: Bogun, G. ja Jõgeva, V. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku, 2005. 36 Evaluation of odor-reducing commercial products for animal waste. S.S. Shukla, 1997.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 85

mikrokliima (aegunud ventilatsioon ei leevenda seda) ja kulunud betoonpõrand ei lase täielikult eemaldada sinna kogunenud sõnnikut. Seega ka laudad võivad olla olulisteks saasteallikateks.

Kavandatud suurem sigala (7 063 loomakohta) tõstab mõnevõrra loomühikute kontsentratsiooni piiratud alal ning eeldab rangemat loomapidamisreeglite järgimist vältimaks ebasobivate mõjude tekkimist farmi töö tulemusena. Siiski kaasaegsed pidamistingimused ja sõnnikueemaldus loovad eeldused lõhnaheite vähenemiseks.

Sõnniku ebameeldivat lõhna saab reguleerida ennetavalt, läbi tasakaalustatud söötmise, mis optimeerib lõhnaainete lähteühendite (N, S) sisaldust söödas, mis omakorda määrab lõhnaainete sisalduse väljaheidetes. Söödaratsiooni valikul on kavandatud käitises lähtutud eri loomrühmade vajadustest. Valkude ja aminohapete sisaldus söödas on pideva kontrolli all. Sõltuvalt looma arengujärgust, on kasutusel erinevad söödaratsioonid, kus proteiinisisaldus on keskmine. Näiteks nuumikusööda proteiinisisaldus on 15,5% (soovitatav on vahemikus 13-17%), kesikusööda proteiinisisaldus on 16,25% (soovitatav on vahemikus 14-21%), vaba ja tiine emise sööda proteiinisisaldus on 14,1% (soovitatav on vahemikus 13-16%), imetava emise sööda proteiinisisaldus on 17,3% (soovitatav on vahemikus 16-18%), võõrdepõrsastel 17%. Söödaratsiooni optimeerimine vähendab lõhnaainete teket kuni 25%.

Laudas tekkiva ebameeldiva lõhna vähendamiseks on tähtis sõnniku piisavalt sage eemaldamine laudast ja liigse niiskuse vältimine; samuti puhtad loomad, seadmed, konstruktsioonid. Olemasolevate ja kavandatavate lautade sisseseade ja loomade puhtuse eest kantakse pidevalt hoolt ning sõnnik eemaldatakse jooksvalt (restpõrand). Allapanu kasutamine, kus see on võimalik, aitab samuti vähendada lõhna emissiooni, samuti õhuvoolude vältimine kanalites (mittevajalike restpõrandalõikude katmine)37. Restpõrand on ainult sulgudes, kusjuures sõnnikukihi jahutussüsteem pärsib lõhnaainete teket. Sõnnikueemaldamine kanalitest hakkab toimuma suhteliselt lühikese perioodi (kaks nädalat) kaupa, mis koosmõjus jahutamisega avaldab kontrollivat mõju lõhnaheitele. Edaspidi, on tähtis tööprotsessis pöörata tähelepanu liigse niiskuse vältimisele lautades.

Enne hoidlasse jõudmist vedelsõnnik separeeritakse, mille käigus tekib tahke ja vedel fraktsioon. Tahkesse fraktsiooni jääb oluline osa toiteelementidest, mille tõttu jääb vedelsõnnikuhoidlast eraldumata osa saasteainetest. Separeerimine vähendab lõhnainete teket kuni 20%.38

Sõnniku ladustamisel, mis on põhiline lõhnaallikas farmis, aitab lõhna levikut vähendada hoidla katmine. Sõltuvalt sõnnikuhoidla konstruktsioonist kasutatakse selleks mitmesuguseid katteid, nii ujuv- kui statsionaarseid katteid. Laguun-tüüpi hoidla puhul on tihti ainuvõimalikud ujuvkatted. Neist efektiivselt vähendavad lõhna põhk ja kergkruus (kuni 60%, paksusel 10 cm; kuni 90%, paksusel 30 cm) ning

37 „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses“. Koostajad: Annuk, A., Kaasik, A., Kiiman, H., Ots, M., Kärt, O., Nurmekivi, H. ja Oinus, N. 38 Practices to Reduce Odor from Livestock Operations Flowchart. Iowa State University, 2005. http://www.extension.iastate.edu/Publications/PM1970B.pdf

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

86 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

geotekstiil ja plastkate (kuni 10%, paksusel 0,4 mm; kuni 45%, paksusel 2,4 mm). Võimalikud on kombineeritud variandid, kus näiteks geotekstiilile laotatakse hekselpõhku39 40 41 42.

Kavandatavad vedelsõnnikuhoidlad on ringhoidla-tüüpi, mis võrreldes laguuniga, on tunduvalt väiksema peegelpinnaga ja sügavamad. See fakt eeldab saasteainete madalamat emissiooni: väiksem avaldumise ala ja väiksemad temperatuuri kõikumised.

Samuti võimaldab ringhoidla tüüp ujuvkatte suhteliselt hõlpsat kasutamist. Ujuvkatte alla klassifitseerub ka veisesõnnikul tekkiv koorikkiht, mis on lehma sõnniku puhul terviklik ja piisava ulatusega43. Vedelsõnniku puhul kattub pind tavaliselt (vähemalt suures ulatuses) naturaalse koorikuga, mis püsib suurema lõhnaemissiooni perioodil ning moodustub ligikaudu nädala jooksul. Efekti lisab veel muu kattega katmine ja pinna aeratsioon ning hoidla täitmine/tühjendamine allpool sõnniku välispinda44. Lisaainena kooriku kiirel moodustamisel saab kasutada hekselpõhku vmt. Siiski sõltub naturaalse kooriku efektiivsus selle füüsikalistest omadustest (eriti paksusest) ning see on suhteliselt kergesti mõjutatav ilmastikutingimustest (tuul, paduvihm). Sõltuvalt asjaoludest on naturaalse kooriku kestuseks hinnatud 2-4 kuud, mis ei kata kogu intensiivsema lõhnaerituse perioodi kestust (u 6 kuud). Seevastu hekselpõhu kattekihi kestuseks on hinnatud 6 kuud45.

Hoidla täitmine/tühjendamine saab toimuma toru kaudu, mis asetseb põhja ligidal ning seega on ujuvkihi kahjustamine viidud miinimumini. Ujuvkate vähendab lõhnainete teket 50-70%46.

Lõhna vähendamise meetmeks on ka hoidla mahutavuse kavandamine, kus annab paremat efekti varuga ehitatud hoidla, kus see väljendub seinte täiendavas hajutamisvõimes. Tähtis on hoidla täitmine ning seda on soovitatav teha iga päev (vähemalt kord nädalas) ja kindlas koguses, st ühtlane vedelsõnniku juurdevool, st

39 Iowa concentrated animal feeding operations air quality study. Final report. Iowa State University and The University of Iowa Study Group. 2002. www.public-health.uiowa.edu/ehsrc/CAFOstudy 40 Reducing odor, hydrogen sulfide and ammonia emissions from manure with straw and geotextile covers. J. Bicudo jt. Minnesota/Wisconsin Engineering Notes. Fall 1999. www.bae.umn.edu/ennotes/enfall99/reducing.htm 41 Emission control strategies for manure storage facilities. L. Jacobson jt. Livestock and poultry environmental stewardship (LPES) curriculum. http://www.lpes.org/Lessons/Lesson43/43_Facility_Emissions.html 42 Using covers to minimize odor and gas emissions from manure storages. J. Bicudo jt. University of Kentucky – College of Agriculture. 2004.www.ca.uky.edu/agc/pubs/aen/aen84/aen84.pdf 43 Using covers to minimize odor and gas emissions from manure storages. J. Bicudo jt. University of Kentucky – College of Agriculture. 2004.www.ca.uky.edu/agc/pubs/aen/aen84/aen84.pdf 44 „Veiste vabapidamislaudad“, koostaja: V. Luts. Saku, 1997. 45 Using covers to minimize odor and gas emissions from manure storages. J. Bicudo jt. University of Kentucky – College of Agriculture. 2004.www.ca.uky.edu/agc/pubs/aen/aen84/aen84.pdf 46 Practices to Reduce Odor from Livestock Operations Flowchart. Iowa State University, 2005. http://www.extension.iastate.edu/Publications/PM1970B.pdf

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 87

hoidla optimaalse nivoo säilitamine ja täitmine teatud piirini47. Kuna käitisesse on plaanitud kaks hoidlat, on võimalik kombineerida täitmist nii, et mõlemas oleks võimalikult madal sõnniku tase.

Hoidlate tühjendamine on ette nähtud kaks korda aastas, mis võimaldab tagada sõnniku suhteliselt madala nivoo (täiendav hajutav efekt) ja vähendada hoiustamisaega (vähendab lõhnainete teket). Planeeritud hoidlad on mõnevõrra üledimensioneeritud, mis võimaldab saasteainete (ka lõhnaainete) hajumisel tekitada barjääriefekti, kus saasteained enne välisõhku jõudmist täiendavalt hajuvad vastu hoidla seina.

Lõhna levikul on olulised ka sõnniku omadused. Happesus, soojus ja kõrge tahke osa sisaldus suurendavad lõhnaainete heitkogust. Samuti on täheldatud korrelatsiooni ammoniaagi ja lõhnainete eritumise vahel, mis on seletatav mikrobioloogilise aktiivsusega substraadis48. Sõnniku segamist ja väljaviimist tuleb planeerida võimalikult külmale perioodile, st kevadel võimalikult vara ja sügisel võimalikult hilja, et vältida sõnniku temperatuuri tõusu ja seega suuremat lõhnainete emissiooni. Vältimaks sõnniku pH langemist, tuleb silomahl lisada enne hoidla tühjendamist kui sõnniku kogus on suurim.

Emiteeritud lõhnaineid saab kunstlikult hajutada barjääride abil. Selleks otstarbeks sobivad mitmed haljastuselemendid, nagu puuderead, hekid. Need rajatakse tavaliselt lõhna eritava objekti ja elamute vahele, lõhnaallika lähedusse. Tehisbarjäärid annavad suurimat efekti juhul, kui elamud asetsevad lõhnaallika lähedal valdava tuulesuuna suhtes allatuult. Samuti on lõhnaainete levikut võimalik reguleerida saasteallikate parameetrite kaudu nagu: kõrgus maapinnast, mahtkiirus. Antud juhul on valdavad tuulesuunad edelast ja lõunast. Lõhna levikut lõuna suunas takistava barjäärina saab käsitleda endist veisefarmi hoonet. Lääne suunas on takistusena haljastus. Valdavate tuulte suunas takistusi pole, kuid seal asuvad põllud ning lähimate elamuteni on üle 600 meetri. Lähim elamu paikneb u 220 m kaugusel vedelsõnnikuhoidlast kagu suunas ning 625 m kaugusel valdavate tuulesuundade (edela) all.

Kavandatavate ringhoidlate asukoha valikul on arvesse võetud, et need jääksid võimalikult kaugel käitisele lähimast elamust (450 m) ja valdavate tuulesuundade alla jäävatest elamutest. Hajumisbarjäärina saab käsitleda laudast põhjas asuvat hoonetekompleksi, mis tagab täiendava lõhnaainete hajumise valdavate tuulte puhul.

47 Reducing odor, hydrogen sulfide and ammonia emissions from manure with straw and geotextile covers. J. Bicudo jt. Minnesota/Wisconsin Engineering Notes. Fall 1999. www.bae.umn.edu/ennotes/enfall99/reducing.htm 48 Evaluation of odor-reducing commercial products for animal waste. S.S. Shukla, 1997.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

88 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Vedelsõnniku laotamine on tellitud teenustööna. Laotamisel tuleb kindlasti arvestada ka valitseva ilmastikuga. Sõnniku laotamine on ebasoovitatav kuiva, sooja, päikesepaistelise ja tuulise ilmaga49 ning vältida tuleb laotamist puhkepäevadel.

Eeltoodu analüüsi tulemusena vastavavad kavandatud vedelsõnniku laotamisel kasutatavad tehnoloogiad PVT nõuetele. Keskkonnaministri määruse nr 50 „Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu“ § 5 lõige 5 kohaselt ei käsitleta sõnniku laotamisest tekkivat lõhnaaine lühiajalist esinemist häirivana, seda eeldusel, et sõnniku laotamisel on järgitud sõnniku hoidmise ja laotamise parima võimaliku tehnika nõudeid.

Teised vajalikud leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on sõltuvuses juhtimissüsteemist ja hea põllumajandustava täitmisest.

Esmatähtsate tegevustena võib välja tuua:

Söödaratsiooni edaspidine kontroll ja täiustamine, silmas pidades lõhnaainete lähtekomponentide mõistlikku vähendamist; Puhtuse jälgimine laudas; Lägakanalite õigeaegne tühjendamine; Laotuskoht ja -aeg valitakse arvestades ilmastikutingimustega ja elamute paiknemisega; Ujuvkattesse täiendavate komponentide (saepuru, hekselpõhk) lisamine, saavutamaks selle efektiivse paksuse ja vastupidavuse; Kaitsehaljastuse rajamine hoidlate juurde.

Käitise igapäevane töö ei eelda lõhnaainete häiriva taseme teket lõhnatundlike objektide juures. Lõhnahäiringud võivad paratamatult tekkida sõnniku väljaveol ja laotamisel, suuremal määral vedelsõnniku puhul. Alternatiivid A1 ja A2 tagavad parema kontrolli lõhnaleviku üle kui A0. Omavahelises võrdluses on lautade osas parem pinnajahutamisega sõnnikusüsteem (A2), kuid tekivad probleemid jahutamisel saadud soojuse kasutamisega. Nimelt on seni uuendatud peamiselt poegimis- ja võõrdepõrsaste laudad (taolise soojuse põhilised tarbijad), kuid seal pole ette nähtud analoogse soojuse tarbimist. See asjaolu nõuab täiendavaid investeeringuid ja juba uuendatud lautade rekonstrueerimist, mis on hetkel majanduslikult koormav.

49 „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses“. Koostajad: Annuk, A., Kaasik, A., Kiiman, H., Ots, M., Kärt, O., Nurmekivi, H. ja Oinus, N.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 89

5.5. MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE

Inimese elukeskkonna korraldus määrab oluliselt inimese sotsiaalse heaolu ja tema tervisliku seisundi. Väliskeskkonna seisundil on oluline mõju inimese tervise kõigile aspektidele. Parandades väliskeskkonna tingimusi, saavutatakse inimeste parem tervislik seisund ja haigestumiste arvu vähenemine. Ühiskonna tasandil on olulised keskkonnakorralduslikud meetmed – maakasutuse suunamine ja inimkasutuses oleva või kasutusse võetava keskkonna ruumiplaneerimine, riskide seire, hindamine ja juhtimine jne. Nende meetmete rakendamise tase ja tulemuste arvesse võtmine otsuste tegemisel määrab ka mõju, mis avaldub iga inimese tervisele.

Piirkonna elanike elukvaliteeti ja sotsiaal-kultuurilist keskkonda silmas pidades võib sigalakompleksi arendustegevuse mõju avaldada peamiselt läbi:

Õhukvaliteedi, eelkõige lõhna; Kasutatavate teede seisukorra muutumise; Mõju inimese varale; Uute töökohtade loomise ja majandusliku kasu kohalikule omavalitsusele.

Maakonna tasandil ei põhjusta kavandatud tegevus ümberkorraldusi asustusmustris, õhukvaliteedist tulenevaid probleeme saab rekonstrueerimisprotsessil PVT lahendusi rakendades oluliselt leevendada. Ka Halinga valla tasandil ei saa tegevust lugeda olulisi muudatusi põhjustavaks, kuna käitise territooriumil on loomakasvatusega tegeldud juba pikemat aega. Peamised tegevusega kaasnevad mõjud on n-ö lokaalsed ja häiringud mõjutavad eelkõige kompleksi naabermajapidamisi. Läga laotamise ajal põldudele tuleb aga arvestada oluliselt suurema õhureostuse levialaga. Ettevõtte poolt kasutatavad põllud asuvad valdavalt Naravere oja valgalal mitmete asulate (Vahenurme, Eense, Mäeküla, Roodi jv) vahetus naabruses, ning seetõttu tuleb orgaanilise väetise kasutamisel väetamisprotsess põhjalikult planeerida ja ajastada, et minimeerida häiringuid ümbruskaudsetele majapidamistele.

Mõju inimese varale

Inimese varana käsitletakse käesoleva peatükis eelkõige kinnisvara ehk maid ja ehitisi. Omavahel nn võimalike konfliktsete huvidega maakasutusviiside või objektide (näiteks prügila ja elamu, range looduskaitse ja kinnisvaraarendus, avalik ruum ja privaatruum jne) puhul tõstatub sageli küsimus mõjust kinnisvarale. Analoogseks võib pidada olukorda ka Eense sigalakompleksi ja läheduses paiknevate elamute puhul.

Loomakasvatuse lähedus omab kinnisvara (eeskätt elamumaad/ elamud/eluruumid) hinnale pigem negatiivset mõju, kuna turul kujuneva hinna puhul arvestatakse sigalakompleksiga kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid. Sealjuures ei pruugi turu käitumine (st hinna kujunemine) olla ratsionaalne, tegelikud mõjud sõltuvad sigalakompleksis kasutatavast tehnoloogiast, kasutatavatest leevendavatest ja kompenseerivatest meetmetest jne. Kuna Eense sigalakompleksi alal toimub ka täna seakasvatus ja kasutatav tootmistehnoloogia ja hooned on suures osas

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

90 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

amortiseerunud, siis on ettevõttel välisõhu kvaliteediga probleeme ja kompleks vajab ümberehitamist vastavalt PVT nõuetele.

Sigalakompleksi rekonstrueerimisega ei kaasne täiendavat negatiivset mõju inimese varale. Kuna kogu farmikompleks korrastatakse (sh planeeritakse visuaalse häiringu vähendamiseks täiendav haljastus) ja viiakse vastavusse PVT nõuetega, võib väita, et keskkonna olukord tervikuna ei halvene ja seega ei avalda planeeritav tegevus kinnisvara hinnale olulist mõju.

Tänasel päeval on töötav Eense sigala amortiseerunud ja arendaja tahab kompleksi ümber ehitada ja viia tegevus vastavusse PVT nõuetega, et tootmist efektiivsemaks muuta ja seakasvatusest tulenevad keskkonnamõjud miinimumini viia. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt parandaks seakasvatusest tulenevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanike varale, kuna õhusaaste koormus väheneks. Peamiselt on mõjutatud üksikud elanikud, kelle eluasemed jäävad sigalakompleksi mõjutsooni (võimalikud häiringud tulenevalt õhusaastest, veekvaliteedi muutustest kaevudes).

Mõju piirkonna rekreatiivsetele kasutusvõimalustele Arendaja tahab rajada Eense sigalakompleksi olemasolevale amortiseerunud tootmistehnoloogiaga sigala ja veisefarmi alale. Kuna tegevus näeb ette olemasolevate hoonete rekonstrueerimist ja pidamistehnoloogia viimist vastavusse PVT nõuetega, et muuta tootmine efektiivsemaks ja minimeerida tegevusest tulenev negatiivset keskkonnamõju, siis on eeldada praeguse olukorra paranemist ja parema õhukvaliteediga ala on potentsiaalselt atraktiivsem piirkond elamiseks ja puhkamiseks.

Vahetult planeeritava Eense sigalakompleksi alast lõuna pool Ranna kinnistul (KÜ 18801:002:0103) arendatakse vesiviljelust, kus endise kruusakarjääri tehisveekogu alale on kaevatud kalakasvatustiik. Tänasel päeval levib sigalast tulev hais rajatava kalakasvatuse alale ja vähendab mõningal määral arenduse rekreatiivset potentsiaali. Samas tuleb arvestada, et vesiviljeluse arendamine piirkonnas on toimunud Eense sigalakompleksi ekspluatatsiooniperioodil ja seetõttu oli arendaja sigalakompleksi võimalikust negatiivsest mõjust teadlik. Eense sigalakompleksi rekonstrueerimine seisneb kompleksi korrastamises ning PVT nõuetele vastavusse viimises ning lõpptulemusena vähenevad seakasvatusest tulenevad mõjud kogu piirkonna loodus- ja elukesskonnale.

Kasutatavate teede seisukorra muutumine

Juurdepääs kavandatavale Eense sigalakompleksile on hea, kuna kinnistu jääb vahetult Audru-Lavassaare-Vahenurme kõvakattega maantee (19103) äärde. Juurdepääs kinnistule toimub maanteelt. Loomakohtade arvu tõstmine kompleksi rekonstrueerimisel tähendab mõnevõrra suuremat raskeveokite liikluskoormust piirkonnas. Lisaks loomade transpordile suureneb hooajaliselt sõnnikuveo ja laotamise intensiivsus. Seetõttu tuleb arvestada mõningase liikluskoormuse kasvuga, kuid ei ole eeldada, et seetõttu olulisel määral halveneb piirkonna teede kvaliteet.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 91

Uute töökohtade loomine ja majanduslik kasu kohalikule omavalitsusele Sigalakompleksi rajamisega täiendavaid töökohti ei kavandata, kuid säilitatakse olemasolevad töökohad.

5.6. MÕJU MAASTIKULE, SH VISUAALNE MÕJU

Sigalakompleks rajatakse olemasolevate sigala- ja veisefarmi alale, hoonestusala sealjuures ei laiendata, ning seetõttu ei saa maastikupildi muutust lugeda oluliseks. Lisaks olemasolevale laguuntüüpi vedelsõnnikuhoidlale, planeeritakse rajada kaks uut 4 500 m3 raudbetoonelemendist vedelsõnnikuhoidlat. Sõnnikuhooned jäävad sigala hoonete juurde ning eraldi visuaalset efekti ei oma.

5.7. JÄÄTMETEKKE VÕIMALUSED

Peamised sigalakompleksi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:

Olmejäätmed; Biolagunevad jäätmed; Söödapakendid jt pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit, kile); Ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, süstlad, õlid ja määrdeained).

Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi. Olmejäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

Biolagunevad jäätmed

Tekkivad taimsete kudede jäätmed (nt söödajäägid, riknenud silo) suunatakse sõnnikuhoidlasse.

Loomsed jäätmed

Tekivad loomade hukkumisel. Loomsete jäätmete käitlemine toimub määrusega 50 sätestatud korra lausel.

Olmejäätmed

50 Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord. Põllumajandusministri määrus. Vastu võetud 10.11.2000 nr 65.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

92 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Olmejäätmed tekivad peamiselt töötajate igapäevase tegevuse tulemusel: paber, toidujäätmed, erinevad pakendijäätmed, kontoritarbed. Iga lauda juures on olemas konteiner ning täitumise korral transporditakse lähimasse jäätmejaama.

Pakendijäätmed

Pakendijäätmeid tekib töötajate ja farmi igapäevase tegevuse tulemusena. Pesu- ja desovahendite pakendid antakse tagasi tarnijale, osad lähevad taaskasutusse käitises ning osad lähevad teiste pakendite hulka. Pakendid kogutakse ja veetakse jäätmejaama.

Ohtlikud jäätmed

Sigalakompleksi tegevuse tulemusel tekib erinevat liiki ohtlikke jäätmeid: süstlad, kasutatud kemikaalide ja ravimite pakendid, kasutatud hõõg- ja päevavalguslambid, vanaõli, jne.

Ohtlike jäätmete kogumine ning hoidmine toimub vastavalt tekkinud jäätmete omadustele (kemikaalide pakend, ohutuskaart). Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Ohtlikke jäätmeid võib väheses koguses tekkida ka hooldus- või remonditööde käigus. Nende jäätmete eest vastutab hooldustöid läbiviiv ettevõte.

Ehitusjäätmed

Sigalakompleksi rekonstrueerimisega kaasneb paratamatult ehitusjäätmete teke. Kõik ehitusjäätmed eemaldatakse alalt ja antakse üle vastavaid jäätmetüüpe käitlevatele ettevõtetele.

Kokkuvõtteks: Erinevate alternatiivide puhul ei teki jäätmekäitluses märkimisväärseid erinevusi, muutuvad vaid jäätmete kogused.

5.8. LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA

ARENGU PÕHIMÕTETELE

Loodusressursside kasutuse seisukohalt tuleb antud tegevust olemasoleva olukorra ja kavandatav tegevuse korral pidada üldjoontes säästvaks – loomapidamise kõrvalproduktina tekkivat sõnnikut kasutatakse põldude väetamiseks.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 93

5.9. VASTAVUS PARIMALE VÕIMALIKULE TEHNIKALE

Seakasvatuse valdkonnas on parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamise printsibid ühtseks köidiseks koondatud. Seetõttu on käesolevas aruandes seakasvatuse PVT kirjeldamisel lähtutud olemasolevast seakasvatuse PVT-st51, seadusega sätestatud nõuetest52 ning avaldatud juhenditest ja köidistest53 54 55.

Juhtimine

Ettevõtte juhtkond hoiab end pidevalt kursis antud käitise tegevust otseselt reguleeriva seadusandluse nõuetega, sõltuvalt vajadusele suunatakse vastutavaid töötajaid ettevõttevälistele koolitustele. Käitises toimub üldtasemel sisendite ning väljundite arvestus. Arvestust peetakse järgnevate parameetrite üle: loomasöödad, elektrienergia, veekasutus, sõnniku teke ja äravedu, muude jäätmete teke. Valdavalt toimub arvestus kogu käitise tasemel, ei peeta täpset arvestust erinevate loomarühmade, tootmislõikude jne lõikes.

Vastavalt PVT-le peavad käitises olema juhendid ettenägematute olukordade likvideerimiseks, hoolduskavade- ja vahendite olemasolu tagamaks ettevõtte struktuuride ja seadmete tõrgeteta töö. Ettevõttes tuleb koostada tuleohutuseeskiri ning juhend tegutsemaks lägareostuse korral. Jooksvalt peab toimuma tehnoloogiaseadmete korrasoleku kontroll, rikete esinemisel tuleb koheselt korraldada nende kõrvaldamine.

Pidamine, sõnniku-eemaldus PVT on loomade pidamine viisil, mis tagab nende heaolu ning liigiomase käitumise võimalused.

Planeeritav sigalakompleks koosneb rekonstrueeritavast sigalast (joonisel 3 pos A) ja ühest veisefarmi löövist (joonisel 3 pos B). Uue kompleksi rajamise käigus paigaldatakse hoonetesse uus ventilatsioon, olemasolev skreeperiga sõnniku eemaldamine asendatakse vaakumsüsteemiga. Sigala kompleksis on käesolevaks ajaks rekonstrueeritud neli lauta (üks poegimis-, üks seemendus- ja kaks võõrdepõrsalauta). Antud juhul on lähtutud lautade perspektiivsest lahendusest.

Võrreldes kompleksloa taotlusmaterjalides tooduga on käesoleval hetkel sigala arenduskavas tekkinud muudatusi. Muudatused on seotud endise veisefarmi osa võõrandamisega. Vahenurme Agro AS-i omandisse jääb veisefarmi läänepoolne lööv

51 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika sigade ja lindude intensiivkasvatuses. Kaasik, A. 2013. 52 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vabariigi Valitsuse määrus. Vastu võetud 28.08.2001 nr 288. 53 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium. Põllumajandusministeerium. AS Maves. 2005. 54 Sõnnikuhoidlate ehitamine. Luts, V. Põllumajandusministeerium. 2007. 55 Hea põllumajandustava. Rooma, L. jt. Põllumajandusministeerium. 2007.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

94 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

(KÜ 18801:002:0125, Vanaeense). Uue omaniku plaanid ülejäänud veisefarmi kompleksi arendamiseks pole käesoleval hetkel teada. Koos suurema osa veisefarmiga võõrandati ka biotiik, kuid seda saab kasutada edasi kokkuleppe alusel.

Lisaks on muutunud plaan kasutada sügavallapanul lauta (joonisel 3 pos 7) Vanaeense kinnistul nuumalaudana. Käesoleval momendil on kavas kasutada seda tiinete- ja remontemiste laudana, osa jääks nuumalaudaks. Vastavalt sellele oleks laudas 372 tiinete emiste, 90 remontemiste ja 250 nuumiku kohta.

Eense sigala KÜ-l paiknevas kompleksis on kavandatud järgmised tootmisvõimsused.

Rekonstrueeritud poegimislaudas (joonisel 3 pos 1) on kavandatud 120 kohta imetavatele emistele üksiksulgudes. Pidamisviis on plastrestiga, allapanuta. Sõnnikueemaldus toimub vaakumsüsteemiga.

Seemenduslaudas (joonisel 3 pos 2) on plaanitud kaks boksi vabadele emistele, vastavalt 108 vabaemist ja 3 kulti ning 70 vabaemist ja 2 kulti. Lisaks veel üks poegimisboks 30 koha peale. Pidamisviis on täisbetoonrestiga, allapanuta. Sõnnikueemaldus toimub vaakumsüsteemiga (va suuremas seemendusboksis, kus on allapanuga betoonpõrand ja skreeper). Imetavaid emiseid peetakse plastrestil.

Võõrdepõrsaste boksid on kavandatud laudas 3 ja 4 (vastavalt 1 920 ja 960 kohta). Pidamisviis on malmist ja plastist poolrestiga, allapanuta. Sõnnikueemaldus toimub vaakumsüsteemiga.

Ülejäänud boksid on kavandatud nuumikutele ja kesikutele, kokku 3 138 kohta (joonisel 4 pos 5, 6 ja 7). Pidamisviis on täisbetoonrestiga, allapanuta. Sõnnikueemaldus plaanitud vaakumsüsteemiga.

Vabapidamisega lautades on PVT optimaalse suurusega kuivad puhkelatrid, piisava laiuse ning pindalaga liikumiskäigud, loomade ja puhkelatrite arvu ning söödalava pikkuse vastavus.

PVT sõnniku eemaldamisel vabapidamisega laudast on skreeperseadmed söötmis- puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem või osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem. Sügavallapanul pidamisviisi puhul on PVT piisavas koguses allapanu, skreeper või mobiilsed seadmed. Uutele vabapidamisega lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all ning sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine) PVT.

Antud juhul peetakse sigu vabalt sulgudes ja sügavallapanul, sõnnikueemaldamine käib skreeperiga. Vedelsõnnik juhitakse ristkanali kaudu pumplasse, kust see pumbatakse edasi vedelsõnnikuhoidlasse, kusjuures toimub sõnniku separeerimine.

Söötmine

Kasutusel on mehhaniseeritud kuivsöötmine söödaliiniga. Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid. Ratsioon on koostatud

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 95

vastavalt looma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele), kasutatakse mitmefaasilisi söötmisskeeme. Sõltuvalt looma arengujärgust on kasutusel erinevad söödaratsioonid, kus proteiinisisaldus on keskmine. Näiteks nuumikusööda proteiinisisaldus on 15,5% (soovitatav on vahemikus 13-17%), kesikusööda proteiinisisaldus on 16,25% (soovitatav on vahemikus 14-21%), vaba ja tiine emise sööda proteiinisisaldus on 14,1% (soovitatav on vahemikus 13-16%), imetava emise sööda proteiinisisaldus on 17,3% (soovitatav on vahemikus 16-18%), võõrdepõrsastel 17%. Ratsioonis kasutatakse toitefaktorite kasutamise efektiivsust parandavaid söödalisandeid ning mineraalsöötasid. Söötmine toimub noorloomadel ad libitum printsiibil, vanaloomadel võib olla söötmine ajaliselt piiratud (söödaautomaat lülitatakse öösel mõneks ajaks välja). Igas noorloomade sulus on kasutada hõivatusmaterjali (ketid, pallid vms). Vesi on kõikidel loomadel alati kättesaadav.

Veekasutus PVT on kõrgsurvepesurite kasutamine loomapidamishoonete ja inventari pesemisel, mis võimaldab vett kokku hoida. Veetarbimist jälgitakse puurkaevul olevate veemõõturite abil. Antud juhul kavandatakse söödaplatsi puhastamist survepesuritega, survepesureid kasutatakse ka vajadusel hoonete pesemisel. Loomade jootmiseks kuluv vesi on optimeeritud kasutatava nippeljooturite tehnoloogiaga.

Sõnniku ja reovee käitlus Sõnniku käitlemisel tuleb läbi mõelda kogu tegevus sõnniku liikumisel laudast hoidlasse, sõnniku hoidmisel, transpordil ja põllule laotamisel.

Kompleksis toimub sõnniku separeerimine. Loomade väljaheited separeeritakse ja vedel osa kogutakse vedelsõnnikuhoidlasse. Praeguses kompleksis on vedelsõnnikuhoidlaks laguun, mõõtmetega 100 x 27 x 2,23 = 6 021 m3. Tahke osa mahuti asub laguuni kõrval ja on mõõtmetega 26 x 36 x 1,5 m, seega mahutavus 1 404 m3. Lautadest eemaldatav sõnnik pumbatakse laguuni läbi põhjas avaneva toru. Sõnnikuhoidlal on ujuvkattena kasutusel hekselpõhk.

Kompleksi täielikult rekonstrueerimisel (A1 või A2 rakendumisel) on kavandatud rajada kaks 4 500 m3 mahutavusega vedelsõnniku ringhoidlat. Sügavallapanusõnniku hoiustamiseks on kavas rajada hoidla sügavallapanuga lauda juurde.

Tahesõnnikuhoidla juurde rajatakse sõltumata hoidla suurusest virtsahoidla, kuhu kogutakse sõnnikust väljaimbunud vedelikud (uriin, lauda tehnoloogiline vesi, tahesõnniku hulka sattuv sademevesi). Juhul kui tahesõnnikuhoidlale planeeritakse katus ja allapanu hulk virtsa sidumiseks on piisav (sõnniku kuivaine sisaldus üle 30%) ja sõnnikuhoidla mõõtmed võimaldavad hoiustada kompleksis tekkiva 8 kuu sõnniku hulga, puudub praktiline vajadus virtsa kogumiseks.

PVT vedelsõnniku säilitamisel on lekkekindlad kaetud ringhoidlad. Ka lekkekindel, mehhaaniliste-, termiliste- ja keemiliste mõjurite suhtes vastupidav plastikmaterjalist laguun-tüüpi hoidla on PVT. Hoidla konstruktsioonide tehnilist korrasolekut kontrollitakse ning hooldustöid tehakse regulaarselt (1 kord aastas). PVT laguun-tüüpi hoidla katmisel on plastikkate või ujuvkate, mille materjaliks võib

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

96 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

olla hekselpõhk, kergkruus vmt saasteainete emissiooni vähendav materjal. Sõnnikuhoidla peab mahutama 8 kuu sõnniku.

Hoidla optimaalne paiknemine elamualade suhtes peaks vältima/vähendama negatiivse mõju ilmnemist.

Sõnniku laotamine

PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus ning paisklaotus, kui muldaviimine toimub 4…6 tunni jooksul. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus. Laotamine toimub vastavalt vedelsõnniku laotusplaanile. Sõnniku laotamine tuleb planeerida, et minimeerida ilmastikuoludest tulenevat negatiivse mõju suurenemist ja põhjustada vähem häiringuid kohalikele elanikele.

AS Vahenurme Agro tellib sõnniku äraveo ja põldudele laotamise teenusena sisse Keskkonnameti poolt kinnitatud sõnnikulaotamise kava omavalt ettevõttelt. Seega toimub kompleksis tekkiva sõnniku nõuetele vastav laotamine ümbruskaudsetele põldudele.

Energiakasutus

Põhilised energiasäästu meetodid on antud juhul rakendatud:

Rekonstrueeritud hoonetes kasutatakse optimaalse energiakuluga sundventilatsioonilahendusi; Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe (energiasääst võrreldes hõõglampidega ca 60 %); Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhinev valgustusega; Puidu- või biomassikatla kasutamine kesküttesüsteemis soojusenergia ja sooja vee saamiseks (elektrienergia kokkuhoid võrreldes elekterküttesüsteemiga ca 95 %, kütus odav, katla maksumus on väike).

Jäätmekäitlus Olmejäätmete käitlemiseks on sõlmitud leping jäätmekäitlusettevõttega. Loomatervishoiul tekkivad ohtlikud jäätmed hoiustatakse käitises olevas eraldi ruumis ning antakse seejärel üle ohtlike jäätmete kogumispunkti. Loomsed jäätmed käideldakse seadusega ette nähtud korra alusel.

Välisõhu kaitse Vabapidamisega laudas vähendab saasteainete emissiooni atmosfääri (PVT):

Optimaalse suurusega puhkelatrid. Loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne; Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaaki lendub; Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse;

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 97

Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine; Piisavas koguses allapanu sügavallapanul pidamisviisi korral.

5.10. KUMULATIIVSED MÕJUD

Mõju hindamisel pöörati tähelepanu ka mõju erinevale avaldumisviisile – kumulatiivsusele, sünergilisusele ja ajalisele dimensioonile. Erialakirjanduses käsitletakse kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning koosmõju teemat järjest aktiivsemalt ja tähelepanu vajavana. Siiski on teema alles arenemas ning ka näiteks ka definitsioone on ohtralt - seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi (kumulatiivseid, sünergilisi, ajalise dimensiooniga) mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisuliselt on selline lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele.

Mainitud ja ka muude käesolevas aruandes käsitletud keskkonnamõjude hindamisel on kumulatiivsust arvestatud iga teema juures integreeritult tavapärase hindamise loogilise osana.

Kumulatiivne mõju on üksikute tegevuste ja mõjuliikide koostoimes avalduv/tekkiv mõju (mis ei pruugi olla erinevate mõjude „aritmeetiline summa”).

Koosmõju võib avaldada juhul, kui piirkonnas toimub samaaegselt teisi ehitus või rekonstrueerimistöid. KMH töögrupil puudub informatsioon samaaegselt kavandatavate suuremahuliste ehitustegevuste kohta kavandatava Kula sigalakompleksi vahetus ümbruses, mis võiks kaasa tuua olulise kumulatiivse mõju tekke.

Eense sigalakompleksist vahetult lõunas Eense suurfarmi kinnistul (KÜ 18801:002:0124) asub töötav veisefarm, mida ei kasutata loomade aastaringseks pidamiseks. Kompleksi kasutatakse hooajaliselt lihaveiste talviseks pidamiseks juhul, kui talvised tingimused lihaveiste pidamiseks väljas on karmid (madal temperatuur või paks lumikate, mis takistab loomadel sööda kättesaamist rullidest). Täpsemad andmed veisefarmi arengu kohta puuduvad, seetõttu pole võimalik hetkel koosmõju välja tuua. Juhul kui veisefarm kavandab jätkuvat tegevust lähipiirkonnas ning taotleb luba tegevuseks, tuleb kavandataval veisefarmil sigalakompleksi mõjusid arvesse võtta.

Eense sigalakompleksist kahe kilomeetri raadiusesse jääb PRIA56 andmetel veel viis loomapidamisasutust, kuid nende loomakohtade arv jääb oluliselt tagasihoidlikumaks kui Eense sigalakompleksis ning seetõttu ei ole eeldada olulist mõjude kumuleerumist.

56 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Avalik veebikaart. https://kls.pria.ee/kaart/

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

98 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Potentsiaalne mõjude kumuleerumine võib ilmneda sõnnikulaotamisel, kuna see toimub tavaliselt suhteliselt lühikesel perioodil kevadel ja sügisel. Vahenurme ümbruses ja Halinga vallas üldiselt on suhteliselt suur põllumaa osatähtsus maastikus ning enamike piirkonna loomakasvatusettevõtete sõnnik laotatakse vahetult lähedal asuvatele põldudele. Eeldusel, et laotajad peavad kinni kehtivatest piirangutest, ei ole eeldada olulist kumuleeruvat mõju veekeskkonnale, kuid lühiajalised kumuleeruvad lõhnahäiringud on sõnniku laotamise perioodil tõenäolised. Oluline on rakendada põllumajandusettevõtete puhul seirekohustust, mis aitab võimaliku negatiivse keskkonnamõju kiirelt avastada ja vastavalt sellele on võimalik täiendavaid leevendavaid meetmeid rakendada.

Teatud määral võib koosmõju avalduda veel järgmiste tegevuste kaudu: Teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile;

Põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 99

6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS, LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE VAJADUS

6.1. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

Kavandatava tegevuse põhialternatiiviks (A1) on Eense sigalakompleksi rajamine Halinga vallas Pärnumaal asuvale endise sigalakompleksi ja loomafarmi alale. Seega käsitleti KMH aruandes põhivarianti – Eense sigalakompleksi täielikku rekonstrueerimist. Lisaks käsitleti täiendava alternatiivina A2- Eense sigalakompleksi täielik rekonstrueerimine, kus tänaseks rekonstrueerimata hoonetel kasutatakse sõnniku pinnajahutuse tehnoloogiat. Reaalseid alternatiive hinnati võrdluses 0- alternatiiviga (kavandatavat tegevus ei realiseerita) kõikide oluliste võtmetegurite lõikes. Alternatiivide võrdlus on esitatud tabelis 41.

Tabel 32 Alternatiivide võrdlus

Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang

0-alternatiiv A1 A2

Loodus- Veekasutus, Mõju negatiivne või Mõju nõrgalt negatiivne. Mõju nõrgalt negatiivne. keskkond käitise mõju nõrgalt negatiivne. Kuna kavandatava Kuna kavandatava pinna- ja Vanad sigalakompleksi sigalakompleksi põhjaveele amortiseerunud loomakohtade arv loomakohtade arv sõnnikuhoidlad ja kasvab, siis kasvab kasvab, siis kasvab laudad on sigade jootmiseks vaja sigade jootmiseks vaja potentsiaalsed mineva vee hulk. Samas mineva vee hulk. Samas punktreostus-allikad planeeritakse kasutada planeeritakse kasutada ja võivad põhjustada nippeljootureid, mis nippeljootureid, mis muutusi tagavad joogivee tagavad joogivee veekvaliteedis optimaalse kasutuse. optimaalse kasutuse. lautade läheduses. Rekonstrueeritud Rekonstrueeritud Kompleks ja sigalakompleksi sigalakompleksi ettevõtte kasutuses grupisulud planeeritakse grupisulud planeeritakse olevad põllud asuvad täisrestpõrandatega. täisrestpõrandatega. kaitsmata ja nõrgalt Seetõttu väheneb Seetõttu väheneb kaitstud põhjaveega sõnniku eemaldamiseks sõnniku eemaldamiseks alal. Sõnniku ja põrandate pesemiseks ja põrandate pesemiseks laotamine peab kasutatava tehnoloogilise kasutatava tehnoloogilise toimuma rangelt vee osakaal märgatavalt. vee osakaal märgatavalt. Keskkonnaameti poolt kinnitatud Ruumide ja tehnika Ruumide ja tehnika sõnniku laotamise pesemiseks kasutatakse pesemiseks kasutatakse plaani alusel. kõrgsurvepesureid, mis kõrgsurvepesureid, mis võimaldab vett võimaldab vett täiendavalt kokku hoida. täiendavalt kokku hoida. Sigalakompleksi rajamine Sigalakompleksi rajamine suurendab, praeguse suurendab, praeguse käitisega võrreldes, üldist käitisega võrreldes, üldist põhjavee tarbimist. Siiski põhjavee tarbimist. Siiski on kavandatava on kavandatava kompleksi tarbeks kompleksi tarbeks piirkonnas piisavalt piirkonnas piisavalt kvaliteetset põhjavett, kvaliteetset põhjavett, mille kasutuselevõtt ei mille kasutuselevõtt ei

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

100 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang

0-alternatiiv A1 A2

too kaasa ressursi too kaasa ressursi ületarbimist. ületarbimist. Olemasolev ja Olemasolev ja planeeritavad planeeritavad vedelsõnnikuhoidla vedelsõnnikuhoidla vastavad PVT nõuetele ja vastavad PVT nõuetele ja nende lekkekindlust nende lekkekindlust kontrollitakse kontrollitakse automaatseire- automaatseire- kaevudega. Kompleks ja kaevudega. Kompleks ja ettevõtte kasutuses ettevõtte kasutuses olevad põllud asuvad olevad põllud asuvad kaitsmata ja nõrgalt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. kaitstud põhjaveega alal. Sõnniku laotamine peab Sõnniku laotamine peab toimuma rangelt toimuma rangelt Keskkonnaameti poolt Keskkonnaameti poolt kinnitatud sõnniku kinnitatud sõnniku laotamise plaani alusel. laotamise plaani alusel.

Sõnniku Mõju nõrgalt Mõju neutraalne või Mõju neutraalne või käitlemisega negatiivne. nõrgalt negatiivne. nõrgalt negatiivne. kaasnev mõju Olemasoleva Rakendades VeeSis ning Rakendades VeeSis ning kompleksi selle alamaktides selle alamaktides loomakasvatusega sätestatut, ning hea sätestatut, ning hea seotud punktallikate põllumajandustava põllumajandustava koormus pinnavee- sõnnikukäitlemisele sõnnikukäitlemisele kogudele. Sõnniku- suunatud meetmeid, on suunatud meetmeid, on laotamisega kaasnev kavandatavas kavandatavas hajureostus Navesti sigalakompleksis tekkiv sigalakompleksis tekkiv ja Pärnu jõele. sõnnik võimalik põldudele sõnnik võimalik laotada selliselt, et põldudele laotada tegevusega ei kaasneks selliselt, et tegevusega ei hajukoormuse kaasneks hajukoormuse suurenemist. Selleks suurenemist. Selleks tuleb rangelt kinni pidada tuleb rangelt kinni pidada Keskkonnaameti poolt Keskkonnaameti poolt kinnitatud kinnitatud sõnnikulaotamise sõnnikulaotamise plaanidest plaanidest Rekonstrueeritud Rekonstrueeritud kompleksis tekkiva kompleksis tekkiva sõnniku kogused on ca sõnniku kogused on ca 25% suuremad, kui 25% suuremad, kui praeguses sigalas praeguses sigalas tekkivad kogused. tekkivad kogused.

Taimestik sh Mõju neutraalne Mõju neutraalne või Mõju neutraalne või kaitsealused nõrgalt positiivne. nõrgalt positiivne. liigid Kavandatava tegevusega Kavandatava tegevusega (nii ehitus kui (nii ehitus kui käitamisperioodil käitamisperioodil kaasnevad) ei toimu suuri kaasnevad) ei toimu muutusi, mis võiksid suuri muutusi, mis kaasa tuua olulisi mõjusid võiksid kaasa tuua olulisi taimestikule või mõjusid taimestikule või kaitstavatele kaitstavatele loodusobjektidele. loodusobjektidele. Täiendava haljastuse Täiendava haljastuse rajamisel kinnistule, on rajamisel kinnistule, on mõju taimestikule pigem mõju taimestikule pigem positiivne. positiivne.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 101

Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang

0-alternatiiv A1 A2

Sotsiaal- Maakasutus ja Mõju neutraalne Mõju neutraalne või Mõju neutraalne või majandus- visuaalne nõrgalt positiivne. Eense nõrgalt positiivne. Eense lik keskkond mõju sigalakompleksi sigalakompleksi rekonstrueerimisega rekonstrueerimisega korrastatakse kogu korrastatakse kogu kompleksi ala ja kompleksi ala ja visuaalselt esteetilisemal visuaalselt esteetilisemal kompleksil on kompleksil on maastikupildis pigem maastikupildis pigem positiivne mõju. Selgelt positiivne mõju. Selgelt amortiseerunud hooned amortiseerunud hooned korrastatakse. korrastatakse.

Tööhõive Mõju neutraalne Mõju neutraalne. Mõju neutraalne. Kompleksi Kompleksi rekonstrueerimisega ei rekonstrueerimisega ei nähta ette uute nähta ette uute töökohtade teket. töökohtade teket. Olemasolevad töökohad Olemasolevad töökohad säilivad. säilivad.

Mõju Õhusaaste ja Mõju negatiivne. Mõju inimese tervisele on Mõju inimese tervisele on inimese lõhn Olemasolev eeldatavalt neutraalne, eeldatavalt neutraalne, tervisele ja sigalakompleks ei mõju inimese heaolule mõju inimese heaolule heaolule vasta PVT nõuetele. nõrgalt negatiivne. nõrgalt negatiivne. Mõningane lõhnaainete Mõningane lõhnaainete Rekonstrueerimata esinemine võib ette tulla esinemine võib ette tulla lautade ventilatsioon asustatud aladel, kuid asustatud aladel, kuid ei taga vastuvõetavat sagedusega, mis ei ületa sagedusega, mis ei ületa sisekliimat lautades, normatiivset. SPV normatiivset. SPV mis ilmselt tekitab ületamisi pole eeldada. ületamisi pole eeldada. suurenenud Sõnniku pinnajahutamine saasteainete toob kaasa täiendava heitkoguseid. efekti saasteainete Betoonist madala emissiooni vähendamisel sügavusega laguun laudast. Samas pisut võib põhjustada kasvab emissioon suurenenud sõnnikuhoidlast. emissiooni soojal Pinnajahutamise ajal. Võib esineda rakendamine SPV ületamisi raskendatud, sest juba tootmisalal. rekonstrueeritud lautades sellega arvestatud pole. Alternatiivid A1 ja A2 erinevad hajumispildi suhtes minimaalselt.

Kavandatava tegevusega kaasneb nii negatiivse kui ka positiivse mõjuga aspekte. Kuna sigalakompleksi laiendamisega kasvatatakse tootmismahtu, siis tuleb arvestada suurema veetarbimise, jäätmetekkega ja sõnniku koguste kasvamisega.

Sigalakompleksi rekonstrueerimisega parandatakse aga loomade pidamistingimusi, loomakasvatus ja sõnnikumajandus viiakse veel enam vastavusse PVT nõuetega ja amortiseerunud hooned korrastatakse, sh paraneb kinnistu visuaalne olukord ja võimalike lekete oht.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

102 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Peamised loomakasvatusega kaasnevad probleemid on seotud välisõhu kvaliteedi ja veekeskkonna võimaliku reostamisega. Leevendavate meetmete jälgimisel on võimalik veekeskkonnaga seotud mõjusid minimeerida. Õhusaaste levik on seakasvatuse üks olulisemaid aspekte, kuid loomakasvatushoonete rekonstrueerimisega ja loomapidamise viimisel vastavusse PVT nõuetega on õhusaaste koormust võimalik vähendada.

Alternatiivide võrdluse kokkuvõttena võib öelda, et eelistatuim lahendus praeguses kompleksis (alternatiiv A0) toimuvale loomakasvatusele, on kompleksi rekonstrueerimine ja laiendamine ehk alternatiivide A1 ja A2 rakendumine. Kummagi alternatiivi puhul pole eeldada SPV ületamisi. Alternatiivide A1 ja A2 hajumispildi erinevad teineteisest minimaalselt. A2 puhul võib mõningane lõhnaainete esinemine ette tulla asustatud aladel, kuid sagedusega, mis ei ületa normatiivset. Sõnniku pinnajahutuse rakendamine A2 puhul annaks vähesel määral täiendavat positiivset efekti, kuid arvestades kompleksi seniseid arenguid, kus hooned on juba osaliselt rekonstrueeritud, ei ole sõnnikujahutuse paigaldamine täna enam soodne lahendus. Seega tänases olukorras on hindamise tulemusena eelistatud põhialternatiivi A1 rakendamine.

6.2. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE

Keskkonnamõju hindamise tulemusena saab järeldada, et PVT printsiipide rakendamisel ei tekita tegevus olulist negatiivset mõju keskkonnale. Sellegipoolest kaasnevad sigade intensiivkasvatusega paratamatult teatavad keskkonnamõjud.

Järgnevalt on välja toodud peamised asjakohased meetmed, kuidas võimalikku tekkivat mõju keskkonnale ära hoida või leevendada.

Mõju leevendamine põhja- ja pinnaveele

Nii põhja- kui pinnaveekvaliteedi hea seisundi tagamiseks tuleb rajatavad vedelsõnniku ringhoidlad varustada automaatseirekaevudega, mis annavad võimalikest leketest koheselt märku; Kavandatava vedelsõnnikuhoidla asukoht tuleb viia optimaalsele kaugusele majapidamistest, et minimeerida võimalikke õhukvaliteedist tulenevaid häiringuid; Sõnnikulaotamise konkreetsel planeerimisel (laotusplaani koostamisel) tuleb võtta sõnnikuhoidlatest sõnnikuproovid ning korraldada laboris selle analüüs; Sõnniku laotamine peab toimuma rangelt Keskkonnaameti poolt kinnitatud vedelsõnniku laotusplaani alusel ja seadusandlusest tulenevaid piiranguid järgides; Vedelsõnniku väljaveoks kasutatakse kinniseid tsisterne, seega ei leki sõnnik teedele ei koormast ega veoki rehvide küljest, mis oluliselt vähendab ebameeldiva lõhna levikut vedelsõnnikuhoidlate tühjaks pumpamise ajal;

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 103

Vedelsõnniku- ja virtsahoidlad tuleb ammoniaagi lendumise takistamiseks katta vähemalt ujuvkattega (selleks võib olla hekselpõhk, mis on PVT); Ettevõtte põldudel, mis asuvad kaitsmata põhjaveega alal, tuleb võimalusel laotada seadusega lubatud normidest vähem. Soovitusena võiks nendel aladel rakendada VeeSi kohaseid nitraaditundlikele aladele kehtestatud laotusnorme; Olemasolevat väärtuslikku haljastust ja rohevõrgustiku struktuuri võimalusel maksimaalselt säilitada.

Välisõhu saasteainete, sh lõhna mõju leevendamine Välisõhu leevendava meetmena tuleb kasutada hoidla katmist ujuvkattega ning nivoo hoidmist hoidla äärest allapool. Ujuvkatte efektiivsust on hinnatud 80%; Ujuvkattesse täiendavate komponentide (saepuru, hekselpõhk) lisamine, saavutamaks selle efektiivse paksuse ja vastupidavuse; Söödaratsiooni edaspidine kontroll ja täiustamine, silmas pidades lõhnainete lähtekomponentide mõistlikku vähendamist; Puhtuse jälgimine laudas; Lägakanalite õigeaegne tühjendamine ja sõnniku pinnajahutuse rakendamine; Sõnnikuhoidla laotamiseelne tühjendamine viiakse läbi jälgides tuulesuunda ja –tugevust. Eraldi jälgitakse naturaalkooriku seisukorda, vajadusel kaetakse tekkinud lõhed hekselpõhu või saepuruga. Värskelt tühjendatud sõnnikuhoidlasse lisatakse hekselpõhku kiirendamaks naturaalkooriku teket vedelsõnniku pinnale; Laotuskoht ja -aeg valitakse arvestades ilmastikutingimustega ja elamute paiknemisega; Kaitsehaljastuse rajamine hoidlate juurde.

Mõju taimestikule Olemasolevat väärtuslikku haljastust ja rohevõrgustiku struktuuri võimalusel maksimaalselt säilitada.

Seire korraldus

KMH ekspertgrupi soovitused seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest:

Seadmete (eriti ventilatsiooniseadmete, jooturite, pesurite jne) korrasoleku pidev kontroll; Nii põhja- kui pinnaveekvaliteedi hea seisundi tagamiseks tuleb rajatavad vedelsõnniku ringhoidlad varustada automaatseirekaevudega, mis annavad võimalikest leketest koheselt märku;

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

104 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Sõnnikumahutite täiendav visuaalne kontroll lekete avastamiseks (vähemalt 1 kord aastas); Jäätmekäitluse omakontrolli läbiviimine; Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll.

Pinna-ja põhjaveeseire

Sigade intensiivkasvatuse potentsiaalselt suurim oht seisneb piirkonna pinna-ja põhjaveekvaliteedi halvenemises. Isegi, kui kompleksi territooriumil järgitakse rangelt veekaitse piiranguid ja igasuguste lekete oht on minimeeritud, siis tuleb erilist tähelepanu pöörata seakasvatuse kõrvalproduktide (eeskätt sõnniku) käitlemisele väljaspool käitist. Kuna kompleksis tekkiv sõnnik laotatakse periooditi ettevõttele kuuluvatele põldudele, siis tuleb korraldada seire sõnnikulaotamise mõjude hindamiseks piirkonna veekvaliteedile.

Arendaja on võtnud põhjavee fooniproovid ja lasknud laboratoorselt määrata põhjavee kvalitatiivse seisundi üksikutes salv- ja madalamates puurkaevudes vahetult sõnnikulaotusalade piirkonnas.

Koostöös käesoleva töö ekspertgrupiga on arendaja leidnud ühe madala puurkaevu, mis sobib piirkonna sõnniku laotamise mõju hindamiseks kõige paremini.

Seirekaevu valikul on lähtutud järgnevatest tingimustest:

. Kaev on kaetud selliselt, et sademevesi ega muu tahke materjal (pinnas, puulehed, -oksad) ei satuks kaevu; . Kaev on pidevalt kasutuses joogiveehaardena; . Kaevu vahetus läheduses ei ole potentsiaalset saasteallikat (nt välikäimla); . Kaev avab maapinnale lähima põhjaveekihi.

Seirekaevuks sobiv puurkaev, mis vastab kõigile nimetatud tingimustele, asub Annisauna kinnistul (KÜ 18801:003:0038). Kaevu koordinaadid: X= 64995941, Y= 523282. Soovituslikud põhjaveeseirepunktid on märgitud joonisel 10. Kaev avab Siluri-Ordiviitsiumi põhjaveekompleksi ca 25 m sügavuselt. Puurkaev ei ole Keskkonnaregistri andmebaasis, kuid on nõuetekohaselt rajatud ja joogiveehaardena kasutuses. Annisauna kinnistu puurkaevu veekvaliteedi fooniproovi analüüsiakt on esitatud aruande lisas 3.

Lisaks teostab AS Vahenurme Agro regulaarselt veekvaliteedi seiret kompleksi veehaardeks olevas puurkaevus (registrikood PRK0006163). Kaevu koordinaadid: X= 6497838, Y= 522800 (joonis 10).

Joogiveehaarete kvaliteediseire käigus mõõdetakse keemilistest kvaliteedinäitajatest - minimaalselt nitraatide (NO3 ) sisaldust ja mikrobioloogilistest näitajatest Escherichia coli, Coli-laadsete bakterite sisaldus ning kolooniate arv 22°C juures. Kaevude veekvaliteedi seire peaks toimuma minimaalselt kord aastas, soovituslikult peale

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 105

sügist sõnnikulaotusperioodi, mil sõnniku leostumine on potentsiaalselt kõige suurem.

Põllumajandusliku hajukoormuse hindamine pinnaveekogudel on keeruline ülesanne ja üksikute seirepunktide alusel lõplike järelduste tegemine ei ole alati õige. Kuna mitmed ettevõttele kuuluvad põllud asuvad Naravere oja valgalal, siis on Keskkonnaameti ettepanekul määratud Naravere ojale kaks seirepunkti, mille alusel on võimalik hinnata piirkonna sõnnikulaotamise mõju pinnaveele. Pinnavee seirepunktid määrati AS Vahenurme Agro sõnniku laotusalade läheduses Naravere oja ülemjooksule ja vahetult mitmetest valgalal asuvatest ettevõttele kuuluvatest põldudest alla voolu. Pinnavee seirepunktide koordinaadid on X= 6496032, Y= 522163. ja X= 6502064, Y= 520799 (joonis 10).

Kuna ettevõte laotab sõnnikut rangelt Keskkonnameti poolt kinnitatud vedelsõnniku laotusplaani alusel, siis ei ole mõistlik arendajale märata regulaarset pinnaveekogude veekvaliteedi seiret, samas üldise sõnnikulaotamise mõju hindamiseks piirkonnas, on käesolevas aruandes määratud Naravere oja seirepunktidest esmaste proovide võtmine soovituslik. Esimesel laotusaastal tuleks võtta Naravere oja seirepunktidest veeproovid vahetult enne sõnniku laotamist ja ca nädal peale sõnniku laotamist ning määrata vees nitraatide ja fosfaatide kontsentratsioonid. Oluline on veeproovid võtta sarnastes ilmastikuoludes, et proovitulemusi oleks võimalik võrrelda. Esmaste proovide tulemuste alusel saab Keskkonnaamet vajadusel teha ettepanekuid sõnniku laotusnormide karmistamiseks sõnnikulaotusplaani alusel.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

106 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

7. AVALIKKUSE KAASAMINE KMH PROTSESSI

Alljärgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva KMH osapooltest, KMH protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigipiiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultatsioone ei peetud.

7.1. KMH OSAPOOLED

Otsustaja ja keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Roheline 64, 80010 Pärnu Kontaktisik: Toomas Kalda Telefon: 447 7383 e-mail: [email protected].

Arendaja AS Vahenurme Agro 87101 Vahenurme, Pärnumaa Kontaktisik: Matti Sakari Koro Telefon: 449 4768 e-mail: vahenurme. [email protected]

Keskkonnamõju hindaja on OÜ Hendrikson & Ko (aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; Lennuki 22, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest:

Robert Tomasson projektijuht, (õhusaaste)

Heikki Kalle juhtekspert, KMH ekspert; litsents KMH0039

Riin Kutsar KMH ekspert; litsents KMH0131 (looduskaitse, sotsiaalsed mõjud) Tõnn Tuvikene keskkonnaspetsialist (veestik); Märt Öövel juhtiv ekspert (hüdroloogia), PhD keskkonnatehnoloogias. Ülle Jõgar Keskkonnaspetsialist (taimestik)

Kontaktisik: Projektijuht Robert Tomasson, tel 5038040, [email protected].

Tabel 33 Keskkonnamõju hindamise osapooled

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Soovitavalt teavitatakse kirjaga*

Halinga Vallavalitsus ja Kohaliku arengu edendaja ja Teavitatakse kirjaga. Vallavolikogu tasakaalustatud avalike huvide kaitsja.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 107

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Soovitavalt teavitatakse kirjaga*

Eesti Vabariik Arengu edendaja ja Keskkonnainspektsiooni Lääne (Keskkonnainspektsioon, tasakaalustatud avalike huvide regioon, Pärnu Maavalitsus - kaitsja. teavitatakse kirjaga. Pärnu Maavalitsus)

Naaberkinnisasjade omanikud On huvitatud maksimaalselt Teavitatakse kirjaga. kõrge kvaliteediga elukeskkonnast.

Piirkonna elanikud On huvitatud maksimaalselt Kirjaga ei teavitata (teavitatakse kõrge kvaliteediga ajalehes ja Ametlikes elukeskkonnast. Teadaannetes, vähemalt ühes üldkasutatavas kohas).

Valitsusvälised organisatsioonid Keskkonnaalaste või muude Teavitatakse kirjaga Eesti ja kodanikeühendused organisatsiooni suunitlusest Keskkonnaühenduste Koda. tulenevate väärtuste arvestamise tagamine kavandatava tegevuse realiseerimisel.

Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid. Kirjaga ei teavitata (teavitatakse ajalehes ja Ametlikes Teadaannetes). Informatsioon avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee, Hendrikson&Ko kodulehel www.hendrikson.ee.

* Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson&Ko) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja.

7.2. KMH PROTSESS JA AVALIKKUSE KAASAMINE

Avalikkuse kaasamine on loomulik osa inimeste eluolu puudutavate tegevuste kavandamisel. Nii ka käesoleva töö raames moodustas osa töömahust erinevate sihtrühmade arvamuste ja seisukohtade väljaselgitamine ning nende alusel võimalikult tasakaalustatud lahenduse väljatöötamine.

Avalikkuse kaasamine on keskkonnamõju hindamise kohustuslikuks osaks ka vastavalt KeHJS ning muudele keskkonnamõju hindamist käsitlevatele seadusaktidele.

Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJSi ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (HMS) sätestatud nõuetele.

Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku.

Informatsioon KMH kohta on muuhulgas üleval ka koduleheküljel www.hendrikson.ee jaotuses Avalikud dokumendid.

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

108 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

7.3. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMINE

KMH aruande avalikustamine toimus vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS). Avalikustamisega seotud dokumendid on esitatud käesoleva KMH aruande Lisas 4.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 109

8. KOKKUVÕTE JA LÕPPJÄRELDUS

Keskkonnamõju hindamine on algatatud AS Vahenurme Agro keskkonnakompleksloa taotlusele Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 21. 08. 2012. a kirjaga nr PV 6-10/12/7916-4.

Tänasel päeval on töötav Eense sigala amortiseerunud. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Pärnumaal Halinga vallas asuva Eense sigalakompleksi laiendamine ja rekonstrueerimine. Eense sigalakompleksi rekonstrueerimise peamiseks eesmärgiks on selle uuendamine, et moodustada kompleksne aretuskeskus, tõsta toodangumahtu, tagada loomade paremad pidamistingimused, optimeerida ruumikasutus ja kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi seakasvatuses.

Eense sigalakompleksis tegutseb töötav seafarm ning käesoleval hetkel on sigalas kohti 5 099 loomale: 100 kohta imetavatele emistele, 366 kohta vaba- ja tiinetele emistele, 124 kohta nooremistele, 2 579 kohta nuumikutele ja kesikutele, 1 920 kohta võõrdepõrsastele ja 10 kuldikohta. Täielikult rekonstrueeritud kompleksis saab olema kohti 7 064 loomale: 150 kohta imetavatele emistele, 550 kohta vaba- ja tiinetele emistele, 90 kohta nooremistele, 3 388 kohta nuumikutele ja kesikutele, 2 880 kohta võõrdepõrsastele ja 6 kuldikohta.

Tegevuse elluviimisel planeeritakse olemasolevad hooned rekonstrueerida ning juurde ehitada kaks vedelsõnniku ringhoidlat. Olemasolevas kompleksis vedelsõnnikuhoidlana kasutatav laguun tahetakse täielikult rekonstrueeritud kompleksis kasutusele võtta sõnniku komposteerimise väljakuna. Lisaks lautadele paikneb krundil ka olmeplokk ja katlamaja. Olmeplokk planeeritakse täielikult rekonstrueerida.

Alternatiivsetest lahendustest oli KMH aruande koostamise hetkeks vaatluse all kolm põhialternatiivi (kui kolm kõige reaalsemat alternatiivi): A0 („nullalternatiiv”) – olemasoleva olukorra jätkumine (rekonstrueerimisest loobumine); A1 – põhialternatiiv. Eense sigalakompleksi edasine rekonstrueerimine osalise restpõrandaga vaakumsõnnikueemaldamisega sigalaks + üks laut sügavallapanul;

A2 – sigalakompleksi edasine rekonstrueerimine osalise restpõrandaga vaakumsõnnikueemaldamisega ja sõnniku pinnajahutusega sigalaks rekonstrueerimata lautades.

Käesoleva KMH analüüsil keskendutakse eelkõige sigalakompleksi tänastele keskkonnamõjudele võrdluses kompleksi täielikul rekonstrueerimisel kaasnevate keskkonnamõjudega. Ehitusaegsed mõjud on hinnatud mitte oluliseks.

Eeltoodust tulenevalt on peamised kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivse keskkonnamõju valdkonnad:

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

110 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Mõju põhjavee tarbimisele. Loomakohtade arvu tahetakse kasvatada ca 27% võrra ja seetõttu suureneb loomade poolt tarbitava vee kogus.

Mõju põhjavee kvaliteedile. Eense sigalakompleks ja ettevõtte kasutuses olevad põllud paiknevad valdavalt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Käitise täielikul rekonstrueerimisel väheneb käitise alal põhjavee reostumise risk, kuna rajatakse uued PVT nõuetele vastavad lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Samas tuleb arvestada suurema aastase sõnnikutekkega ning seetõttu tuleb eriti rangelt järgida veekaitselisi piiranguid sunniku laotamisel. Heitmed välisõhku (lõhnahäiring) sigalakompleksist, samuti heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel.

Enim mõjutab kavandatav tegevus inimeste heaolule tulenevalt välisõhu, sh eelkõige lõhna kvaliteedi seisundit, samas tuleb arvestada, et kompleksi rekonstrueerimisel kasutatavate tehnoloogiliste uuendustega viiakse lõhnahäiringud minimaalsele tasemele ja täiendavat negatiivse mõju avaldumist ei ole põhjust eeldada.

Eense sigalakompleksi rajamine ei oma hea põllumajandustava järgimisel negatiivset mõju piirkonna pinna- ja põhjavee kvaliteedile, kuna planeeritava kompleksi sõnnikumajandus vastab PVT nõuetele ja planeeritavad vedelsõnnikuhoidlad on lekkekindlad.

Lõppjäreldus:

Kavandatava tegevuse puhul ei ole eeldada olulise negatiivse mõju avaldumist ümbritsevale keskkonnale, sh inimese tervisele ning heaolule. Eense sigalakompleksi rekonstrueerimine, eesmärgiga viia kasutatavad tehnoloogiad vastavusse PVT nõuetega, parandades sealjuures loomapidamistingimusi ja minimeerides keskkonnamõjusid, on käesoleva KMH ekspertgrupi hinnangul mõistlik lahendus. Lõpliku otsuse keskkonnakompleksloa väljastamiseks langetab Keskkonnaamet.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015

EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE 111

KASUTATUD KIRJANDUS

Emission control strategies for manure storage facilities. L. Jacobson jt. Livestock and poultry environmental stewardship (LPES) curriculum. http://www.lpes.org/Lessons/Lesson43/43_Facility_Emissions.html

Evaluation of odor-reducing commercial products for animal waste. S.S. Shukla, 1997.

Halinga Valla Arengukava aastani 2018

Halinga valla üldplaneering, vastu võetud Halinga Vallavolikogu 27.06.2012. otsusega nr nr 11.

Hea põllumajandustava. Rooma, L. jt. Põllumajandusministeerium. 2007.

Iowa concentrated animal feeding operations air quality study. Final report. Iowa State University and The University of Iowa Study Group. 2002. www.public- health.uiowa.edu/ehsrc/CAFOstudy

Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord. Põllumajandusministri määrus. Vastu võetud 10.11.2000 nr 65.

Practices to Reduce Odor from Livestock Operations Flowchart. Iowa State University, 2005. http://www.extension.iastate.edu/Publications/PM1970B.pdf

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Avalik veebikaart. https://kls.pria.ee/kaart/

Põllumajandusministri määrus nr 36. Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord. Vastu võetud 09.04.2003 nr 36.

Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014, nr 71.

Põlluraamat. Põllumajandusministeerium. http://www.agri.ee/et/eesmargid- tegevused/pollumajandus-ja-toiduturg/polluraamat Pärnu maakonna planeeringute ülevaatamine ja planeerimisalase olukorra hinnang

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Pärnu Maavalitsus, 2003

Reducing odor, hydrogen sulfide and ammonia emissions from manure with straw and geotextile covers. J. Bicudo jt. Minnesota/Wisconsin Engineering Notes. Fall 1999. www.bae.umn.edu/ennotes/enfall99/reducing.htm

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika sigade ja lindude intensiivkasvatuses. Koostajad: Annuk, A., Kaasik, A., Kiiman, H., Ots, M., Kärt, O.,

HEKASKIITMISELE 17.08.2015 TÖÖ NR 1869/13

112 EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KMH ARUANNE

Nurmekivi, H. ja Oinus, N. http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/sead-linnud- pvt%20eesti%20k.pdf

Soovitused vedel- ja tahesõnniku kasutamiseks majandis, tagamaks keskkonnakaitsenõuete täitmise. Koostajad: Bogun, G. ja Jõgeva, V. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku, 2005.

Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium. Põllumajandusministeerium. AS Maves. 2005.

Sõnnikuhoidlate ehitamine. Luts, V. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2007.

Tööstusheite seadus. Riigikogu seadus. Vastu võetud 24.04.2013

Using covers to minimize odor and gas emissions from manure storages. J. Bicudo jt. University of Kentucky – College of Agriculture. 2004.www.ca.uky.edu/agc/pubs/aen/aen84/aen84.pdf

Vabariigi Valitsuse määrus nr 89. Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba. vastu võetud 06.06.2013

Vabariigi Valitsuse määrus nr 288. Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vabariigi Valitsuse määrus. Vastu võetud 28.08.2001 nr 288.

Veiste vabapidamislaudad, koostaja: V. Luts. Saku, 1997.

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Looma tervise ja keskkonna osakond. Tööettevõtulepingu nr. 399 Lõpparuanne. Vastutav täitja: Kaasik, A. Eesti Maaülikool, 2013.

TÖÖ 1869/13 HEAKSKIITMISELE 17.08.2015