Pikknurme Dolokivimaardlas Pikknurme Dolokivikarjääris Karbonaatkivimite Kaevandamise Keskkonnamõju Hindamise Aruanne
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond PIKKNURME DOLOKIVIMAARDLAS PIKKNURME DOLOKIVIKARJÄÄRIS KARBONAATKIVIMITE KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE Tartu, 2012 EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond Ain Põldvere litsents KMH0137 PIKKNURME DOLOKIVIMAARDLAS PIKKNURME DOLOKIVIKARJÄÄRIS KARBONAATKIVIMITE KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige Aivar Pajupuu Tartu 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus…………………………………………………………………. 3 1.1. Kavandatav tegevus, keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk 3 1.2. Kavandatav tegevus, eeldatavad keskkonnamõjud……………………. 4 1.3. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised…………………………. 4 1.4. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest……………………….. 6 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus……………………………………………. 6 2.1 Pikknurme dolokivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus….... 6 2.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur, maaparandussüsteemid……... 6 2.1.2. Ümbruskonna vesivarustus…………………………………….. 18 2.1.3. Looduskaitsealad, loodus-ja keskkonnakaitselised objektid…… 20 2.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned………………… 22 2.2.1. Pinnakate……………………………………………………….. 22 2.2.2. Aluspõhi………………………………………………………… 23 2.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus……………………………………….. 25 2.3. Kaevandamine Jõgevamaa paekarjäärides ja selle senine mõju 27 keskkonnale……………………………………………………………………. 3. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned……………………… 13 4. Kavandatava kaevandamise ja selle alternatiivide kirjeldus………………... 31 4.1. Kattekihi eemaldamine, alternatiivid…………………………………… 31 4.2. Dolokivi kaevandamine………………………………………………… 33 4.2.1. Kaljupinnase kobestamine, alternatiivid..……………………… 33 4.2.2. Kobestatud kaljupinnase töötlemine, karjäärisisene transport, alternatiivid……………………………………………………………………. 36 4.3. Karjäärivee väljapumpamine ja veekogudesse suunamine, alternatiivid. 36 4.3.1. Karjäärivee väljapumpamine, alternatiivid…………………........ 36 4.3.2. Karjäärivee veekogudesse suunamine, alternatiivid…………….. 39 4.4. Killustiku transport, alternatiivid……………………………………….. 40 4.5. Karjääri ala korrastamine, alternatiivid………………………………… 41 4.6. Alternatiivsed karbonaatkivimite maardlad ja karjäärid……………….. 41 4.7. Alternatiivsed tootmismahud…………………………………………… 42 4.8. 0-alternatiiv……………………………………………………………... 42 5. Kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiividega kaasnev 42 keskkonnamõju, leevendamismeetmed ja seirevajadus……………………….. 5.1. Hinnang karjääris toimuva tehnoloogilise protsessiga (katendi koorimine, kobestatud dolokivi töötlemine ja ladustamine) kaasneva müra, vibratsiooni, tolmu ja heitgaaside mõju inimeste tervisele ja looduskeskkonnale (programmi punktid 5.1. ja 5.8)………………………….. 43 5.1.1. Müra mõju……………………………………………………….. 43 5.1.2. Vibratsiooni mõju………………………………………………... 44 5.1.3.Tolmu ja heitgaaside mõju……………………………………….. 44 5.2. Hinnang lõhketöödega kaasnevatele keskkonnamõjudele (maavõnked, kivimikildude laialipaiskumine, õhulööklaine, gaasi ja tolmu emisioon, müra; programmi punkt 5.9)…………………………………………………………. 46 5.3. Hinnang kaevandamise mõjust pinna- ja põhjavee tasemele ning kaevandamise mõjupiirkonda jäävate kaevude vee tasemele ja vee kvaliteedile, pinnase niiskusrežiimile, väljapumbatava vee saastetasemele, sellest tulenevalt Neanurme jõele ja Ruupa ojale (programmi punktid 5.2 ja 5.3) 52 5.3.1. Kaevandamise mõju põhjaveele, sh kaevude vee tasemele ja kvaliteedile……………………………………………………………………... 53 5.3.2. Kaevandamise mõju pinnavee (veekogude) tasemele ja pinnase niiskusrežiimile………………………………………………………………… 54 5.3.3. Hinnang väljapumbatava vee saastetasemele ja heitvee mõjust Neanurme jõele ning Ruupa ojale……………………………………………… 56 5.4. Hinnang killustiku transporditeedel toimuva tegevuse (transpordimüra, vibratsioon, õhusaaste) mõju keskkonnale, liiklustiheduse kasvu analüüs, mõju liiklusohutusele, põhimaantee Tallinn–Tartu–Luhamaa ja kõrvalmaantee Pikknurme–Põltsamaa seisukorrale nii praegu kui ka peale planeeritava Pikknurme õgvenduse valmimist (programmi punkt 5.11)……………………. 57 5.5. Hinnang kaevandamise mõjust kaitsealustele taimedele, loomadele, lindudele, Alam-Pedja looduskaitsealale, sh Alam-Pedja Natura loodus- ja linnualale, loodavale Pikknurme looduskaitsealale (programmi punktid 5.5 ja 5.6)…………………………………………………………………………….. 60 5.6. Kaevandamise mõju maastikule, maakasutusele (programmi punkt 5.4) 61 5.7. Hinnang kaevandamise mõjust inimeste puhkevõimalustele, pärandkultuuri objektidele ja kinnisvara hinnale (programmi punkt 5.12)……. 63 5.8. Hinnang kaevandatud ala korrastamisvõimalustele ja sellega kaasnevatele muutustele (programmi punkt 5.13)…………………………….. 64 5.9. Hinnang kaevandamise ja tootmisega tekkivatele tootmisjääkide, nende kõrvaldamise, ladustamise ja taaskasutamise kohta (programmi punkt 5.7)….. 64 5.10. Hinnang võimalikele avariidele tootmistsüklis ja keskkonnariskidele (programmi punkt 5.10)……………………………………………………….. 65 5.11. Hinnang kavandatava tegevuse vastavusest õigusaktidele (programmi punkt 5.14)…………………………………………………………………….. 65 5.12. Hinnang leevendamisvõimaluste efektiivsuse kohta (programmi punkt 5.15)…………………………………………………………………………… 66 5.13. Keskkonnamõjude koondhinnang…………………………………….. 66 6. Loodusressursid, nende kasutamise efektiivsus…………………………….. 67 7. Avalikkuse kaasamine………………………………………………………. 67 8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte………………………………….. 72 Kasutatud kirjandus 75 Lisa 1. KMH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ning heakskiitmise otsus…………………………………………………………….. 78 Lisa 2. Kutselise kinnisvara hindaja Merilin Piik’i ekspertarvamus Pikknurme dolokivikarjääri tegevusega kaasnevast mõjust kinnisvarahindadele…………. 110 Lisa 3. KMH aruande avalikustamisega seotud dokumendid…………………. 133 Graafiline lisa 1. Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruande ülevaatekaart 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Kavandatav tegevus, keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk OÜ KTM Vara taotleb ehitusdolokivi kaevandamise luba Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel. Taotletav mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Puurmanni vallas Pikknurme külas Pikknurme dolokivimaardla piires (joonis 1). Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 21,40 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 26,23 ha. Pikknurme mäeeraldisel on katendi maht 642 tuh. m3, sellest mulla maht 64 tuh. m3 ja ehitusdolokivi kaevandatav varu 3481 tuh m³. Kogu varu jääb põhjaveetasemest madalamale. Kavandatava karjääri sügavuseks kujuneb 20 meetrit. Dolokivi kavatsetakse kobestada lõhkamise abil, töödelda mobiilse purustus-sõelumissõlmega. Killustiku väljaveoks Pikknurme–Põltsamaa maanteele kasutatakse kohalikku Kolga–Inno teed. Kogu kaevandamise jooksul pumbatakse karjäärist põhjavett, mis suunatakse Neanurme jõkke või Ruupa peakraavi (sealt edasi Neanurme jõkke), kust vesi liigub edasi Pikknurme jõkke. OÜ KTM Vara kavatseb Pikknurme dolokivikarjääri kõrgekvaliteedilisest ehitusdolokivist toota ehituskillustikku, mida saab pikas perspektiivis (30 aasta jooksul) kasutada nii üldehitustöödel kui ka teede ehitusel Kesk- ja Lõuna-Eestis. Karjääri tööajaks planeeritakse kolmkümmend aastat ja ehitusdolokivi keskmiseks kaevandatavaks aastaseks mahuks 116 tuh. m3. 15. augustil 2011. a võttis Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon menetlusse OÜ KTM Vara maavara kaevandamise loa taotluse ehitusdolokivi kaevandamiseks Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris. Kavandatav Pikknurme dolokivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Puurmanni vallas Pikknurme külas eraomandis olevatel kinnistutel Hinnu (katastritunnus 61102:003:034, 61102:003:0039), Inno (katastritunnus 61102:003:0040), Uus- Pinu (katastritunnus 61102:003:0041) ja Pinu (katastritunnus 61102:003:0035). Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahv 11 lg 2, vaatas otsustaja (Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon) OÜ KTM Vara poolt esitatud kaevandamise loa taotluse läbi ja algatas keskkonnamõju hindamise (KMH) 09.11.2011. a juhataja korraldusega nr JT 10-5/11/25201-4 (lisa 1). Keskkonnamõju hindamise algatamisest, programmi väljapanekust ja avalikust arutelust teavitati menetlusosalisi ja avaldati vastavad teadaanded Ametlikes Teadaannetes 15. 11. 2011. a ning 29. 11. 2011. a. Programmi täiendamiseks ja muutmiseks saabus ettepanekuid kuni programmi avaliku aruteluni, mis toimus Puurmanni vallavalitsuses 19. 12. 2011. a. Pikknurme karjääri rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu protokoll on esitatud lisas 1. Programmi täiendusi tehti ka arutelul toimunud ettepanekute põhjal. KMH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regiooni poolt (lisa 1) ja heakskiitmine avalikustatud Ametlikes Teadaannetes 13.02.2012. a. Heakskiidetud programmi alusel viidi läbi keskkonnamõju hindamine (KMH). 4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2, lõige 1) alusel on keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Keskkonnamõju hindamisel keskendutakse eelkõige olulise keskkonnamõju väljaselgitamisele ja keskkonnaloa sellest tulenevate keskkonnanõuete määratlemisele. Keskkonnamõju