EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond

PIKKNURME DOLOKIVIMAARDLAS PIKKNURME DOLOKIVIKARJÄÄRIS KARBONAATKIVIMITE KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Tartu, 2012 EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond

Ain Põldvere

litsents KMH0137

PIKKNURME DOLOKIVIMAARDLAS PIKKNURME DOLOKIVIKARJÄÄRIS KARBONAATKIVIMITE KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige Aivar Pajupuu

Tartu 2012

SISUKORD

1. Sissejuhatus…………………………………………………………………. 3 1.1. Kavandatav tegevus, keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk 3 1.2. Kavandatav tegevus, eeldatavad keskkonnamõjud……………………. 4 1.3. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised…………………………. 4 1.4. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest……………………….. 6 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus……………………………………………. 6 2.1 Pikknurme dolokivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus….... 6 2.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur, maaparandussüsteemid……... 6 2.1.2. Ümbruskonna vesivarustus…………………………………….. 18 2.1.3. Looduskaitsealad, loodus-ja keskkonnakaitselised objektid…… 20 2.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned………………… 22 2.2.1. Pinnakate……………………………………………………….. 22 2.2.2. Aluspõhi………………………………………………………… 23 2.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus……………………………………….. 25 2.3. Kaevandamine Jõgevamaa paekarjäärides ja selle senine mõju 27 keskkonnale……………………………………………………………………. 3. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned……………………… 13 4. Kavandatava kaevandamise ja selle alternatiivide kirjeldus………………... 31 4.1. Kattekihi eemaldamine, alternatiivid…………………………………… 31 4.2. Dolokivi kaevandamine………………………………………………… 33 4.2.1. Kaljupinnase kobestamine, alternatiivid..……………………… 33 4.2.2. Kobestatud kaljupinnase töötlemine, karjäärisisene transport, alternatiivid……………………………………………………………………. 36 4.3. Karjäärivee väljapumpamine ja veekogudesse suunamine, alternatiivid. 36 4.3.1. Karjäärivee väljapumpamine, alternatiivid…………………...... 36 4.3.2. Karjäärivee veekogudesse suunamine, alternatiivid…………….. 39 4.4. Killustiku transport, alternatiivid……………………………………….. 40 4.5. Karjääri ala korrastamine, alternatiivid………………………………… 41 4.6. Alternatiivsed karbonaatkivimite maardlad ja karjäärid……………….. 41 4.7. Alternatiivsed tootmismahud…………………………………………… 42 4.8. 0-alternatiiv……………………………………………………………... 42 5. Kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiividega kaasnev 42 keskkonnamõju, leevendamismeetmed ja seirevajadus……………………….. 5.1. Hinnang karjääris toimuva tehnoloogilise protsessiga (katendi koorimine, kobestatud dolokivi töötlemine ja ladustamine) kaasneva müra, vibratsiooni, tolmu ja heitgaaside mõju inimeste tervisele ja looduskeskkonnale (programmi punktid 5.1. ja 5.8)………………………….. 43 5.1.1. Müra mõju……………………………………………………….. 43 5.1.2. Vibratsiooni mõju………………………………………………... 44 5.1.3.Tolmu ja heitgaaside mõju……………………………………….. 44 5.2. Hinnang lõhketöödega kaasnevatele keskkonnamõjudele (maavõnked, kivimikildude laialipaiskumine, õhulööklaine, gaasi ja tolmu emisioon, müra; programmi punkt 5.9)…………………………………………………………. 46

5.3. Hinnang kaevandamise mõjust pinna- ja põhjavee tasemele ning kaevandamise mõjupiirkonda jäävate kaevude vee tasemele ja vee kvaliteedile, pinnase niiskusrežiimile, väljapumbatava vee saastetasemele, sellest tulenevalt Neanurme jõele ja Ruupa ojale (programmi punktid 5.2 ja 5.3) 52 5.3.1. Kaevandamise mõju põhjaveele, sh kaevude vee tasemele ja kvaliteedile……………………………………………………………………... 53 5.3.2. Kaevandamise mõju pinnavee (veekogude) tasemele ja pinnase niiskusrežiimile………………………………………………………………… 54 5.3.3. Hinnang väljapumbatava vee saastetasemele ja heitvee mõjust Neanurme jõele ning Ruupa ojale……………………………………………… 56 5.4. Hinnang killustiku transporditeedel toimuva tegevuse (transpordimüra, vibratsioon, õhusaaste) mõju keskkonnale, liiklustiheduse kasvu analüüs, mõju liiklusohutusele, põhimaantee Tallinn–Tartu–Luhamaa ja kõrvalmaantee Pikknurme–Põltsamaa seisukorrale nii praegu kui ka peale planeeritava Pikknurme õgvenduse valmimist (programmi punkt 5.11)……………………. 57 5.5. Hinnang kaevandamise mõjust kaitsealustele taimedele, loomadele, lindudele, Alam-Pedja looduskaitsealale, sh Alam-Pedja Natura loodus- ja linnualale, loodavale Pikknurme looduskaitsealale (programmi punktid 5.5 ja 5.6)…………………………………………………………………………….. 60 5.6. Kaevandamise mõju maastikule, maakasutusele (programmi punkt 5.4) 61 5.7. Hinnang kaevandamise mõjust inimeste puhkevõimalustele, pärandkultuuri objektidele ja kinnisvara hinnale (programmi punkt 5.12)……. 63 5.8. Hinnang kaevandatud ala korrastamisvõimalustele ja sellega kaasnevatele muutustele (programmi punkt 5.13)…………………………….. 64 5.9. Hinnang kaevandamise ja tootmisega tekkivatele tootmisjääkide, nende kõrvaldamise, ladustamise ja taaskasutamise kohta (programmi punkt 5.7)….. 64 5.10. Hinnang võimalikele avariidele tootmistsüklis ja keskkonnariskidele (programmi punkt 5.10)……………………………………………………….. 65 5.11. Hinnang kavandatava tegevuse vastavusest õigusaktidele (programmi punkt 5.14)…………………………………………………………………….. 65 5.12. Hinnang leevendamisvõimaluste efektiivsuse kohta (programmi punkt 5.15)…………………………………………………………………………… 66 5.13. Keskkonnamõjude koondhinnang…………………………………….. 66 6. Loodusressursid, nende kasutamise efektiivsus…………………………….. 67 7. Avalikkuse kaasamine………………………………………………………. 67 8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte………………………………….. 72 Kasutatud kirjandus 75 Lisa 1. KMH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ning heakskiitmise otsus…………………………………………………………….. 78 Lisa 2. Kutselise kinnisvara hindaja Merilin Piik’i ekspertarvamus Pikknurme dolokivikarjääri tegevusega kaasnevast mõjust kinnisvarahindadele…………. 110 Lisa 3. KMH aruande avalikustamisega seotud dokumendid…………………. 133 Graafiline lisa 1. Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruande ülevaatekaart

3

1. SISSEJUHATUS

1.1. Kavandatav tegevus, keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk

OÜ KTM Vara taotleb ehitusdolokivi kaevandamise luba Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel. Taotletav mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Puurmanni vallas Pikknurme külas Pikknurme dolokivimaardla piires (joonis 1). Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 21,40 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 26,23 ha. Pikknurme mäeeraldisel on katendi maht 642 tuh. m3, sellest mulla maht 64 tuh. m3 ja ehitusdolokivi kaevandatav varu 3481 tuh m³. Kogu varu jääb põhjaveetasemest madalamale.

Kavandatava karjääri sügavuseks kujuneb 20 meetrit. Dolokivi kavatsetakse kobestada lõhkamise abil, töödelda mobiilse purustus-sõelumissõlmega. Killustiku väljaveoks Pikknurme–Põltsamaa maanteele kasutatakse kohalikku Kolga–Inno teed. Kogu kaevandamise jooksul pumbatakse karjäärist põhjavett, mis suunatakse Neanurme jõkke või Ruupa peakraavi (sealt edasi Neanurme jõkke), kust vesi liigub edasi Pikknurme jõkke.

OÜ KTM Vara kavatseb Pikknurme dolokivikarjääri kõrgekvaliteedilisest ehitusdolokivist toota ehituskillustikku, mida saab pikas perspektiivis (30 aasta jooksul) kasutada nii üldehitustöödel kui ka teede ehitusel Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Karjääri tööajaks planeeritakse kolmkümmend aastat ja ehitusdolokivi keskmiseks kaevandatavaks aastaseks mahuks 116 tuh. m3.

15. augustil 2011. a võttis Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon menetlusse OÜ KTM Vara maavara kaevandamise loa taotluse ehitusdolokivi kaevandamiseks Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris. Kavandatav Pikknurme dolokivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Puurmanni vallas Pikknurme külas eraomandis olevatel kinnistutel Hinnu (katastritunnus 61102:003:034, 61102:003:0039), Inno (katastritunnus 61102:003:0040), Uus- Pinu (katastritunnus 61102:003:0041) ja Pinu (katastritunnus 61102:003:0035). Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahv 11 lg 2, vaatas otsustaja (Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon) OÜ KTM Vara poolt esitatud kaevandamise loa taotluse läbi ja algatas keskkonnamõju hindamise (KMH) 09.11.2011. a juhataja korraldusega nr JT 10-5/11/25201-4 (lisa 1). Keskkonnamõju hindamise algatamisest, programmi väljapanekust ja avalikust arutelust teavitati menetlusosalisi ja avaldati vastavad teadaanded Ametlikes Teadaannetes 15. 11. 2011. a ning 29. 11. 2011. a.

Programmi täiendamiseks ja muutmiseks saabus ettepanekuid kuni programmi avaliku aruteluni, mis toimus Puurmanni vallavalitsuses 19. 12. 2011. a. Pikknurme karjääri rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu protokoll on esitatud lisas 1. Programmi täiendusi tehti ka arutelul toimunud ettepanekute põhjal.

KMH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regiooni poolt (lisa 1) ja heakskiitmine avalikustatud Ametlikes Teadaannetes 13.02.2012. a. Heakskiidetud programmi alusel viidi läbi keskkonnamõju hindamine (KMH).

4

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2, lõige 1) alusel on keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Keskkonnamõju hindamisel keskendutakse eelkõige olulise keskkonnamõju väljaselgitamisele ja keskkonnaloa sellest tulenevate keskkonnanõuete määratlemisele. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

1.2. Kavandatav tegevus, eeldatavad keskkonnamõjud

Kavandatav tegevus (kaevandamisprotsess) koosneb katendi (mulla ja moreenpinnase) koorimisest, põhjavee taseme alandamisest vee väljapumpamise teel, maavara (dolokivi) kobestamisest lõhkamise abil ja töötlemisest mobiilses purustus-sõelumissõlmes, töödeldud materjali karjäärisisesest transpordist ja killustiku väljaveost tarbijani, karjääri ala korrastamisest.

Kavandatava tegevuse olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessiga ja transpordiga kaasnev müra ja tolm, lõhketöödega kaasnev maapinna seismiline võnkumine (vibratsioon) ja lõhkeproduktide leviku ulatus, kaevandamise mõju põhjaveele, sh kaevudele, mõju vooluveekogudele, mõju maastikule, maakasutusele, mõju ümbruskonnas elavate inimeste elukvaliteedile ja tervisele, ehitistele ja kinnisvara väärtusele, looduskaitseobjektidele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20 lg 1 alusel tuleb KMH aruandes hinnata ka kavandatava tegevusega kaasneva valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna mõju keskkonnale. Kuna dolokivi kaevandamisega ei kaasne valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust või on nende mõju väheoluline, siis käesolevas keskkonnamõjude hindamise aruandes pole need mõjud asjakohased ja neid ei käsitleta.

1.3. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised

Arendaja: OÜ KTM Vara, registrikood 10289823, aadress Tartu mnt 66, Soinaste küla, Ülenurme vald, 61709, Tartu maakond. Arendajat esindab Geobaltica OÜ juhataja Raivo Markov, telefon 5031411, e-post [email protected].

Otsustaja ja järelvalve teostaja: Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon, Aleksandri 14, 51004 Tartu, tel 7302252, e-post [email protected].

P a r M oj k rg p a u e b K rm a u r n i i V i s u ss t s a r M o r i t s o K S

K o g i

a j o 5

ti a

e

n m

o i

o l r k R i p he

V o R r k

p P a t j l o

j o a

Kalevi a s j v

ae i o

a L t

l s ti

a u j s e

t i m a V o P o V õ i k v e r R K õ n u j e K a s i n u r m e S o r t s i

T A B I V E R

a j

V õ d u v e r

o

i

t e E l a k v e r r m pk

o

V a n - J õ g e v i o nd

R u

H

a j

o e g u t s u u P

a

j

o

r k e

p T õ r v e

Jõgeva a g

Jõgeva l u

P a i n k ü l

ü t

nk s

ai u

a

P u

P Altnurga looduskaitseala projekteeritav b

a

J r

r

k

A

Kirikuraba looduskaitseala projekteeritav

p J

J

u D r

e

A k E

õ

J k

P u j

s

D i

e

A

E l

P r

Ü

i

K

P a k s t e

r

k p JÕGEVA

a oja kr a e Kur p m ve a

r Kursi kirik J õ u n e s õ

i T

õ ja

K u r s i

o

T a m i k u r i

M

pk s

ve p r e

Õ u n a Tõ R M õ i s a m

Siimusti

j

H ä r j a n u m e

e

K i r k u v a l v a

pkr a Kurista K K u r i s t a

r k kr p p

A l t n u r g a

a

t

a

s

i

i

j

r

e a

v

a u a e

K

K

v

r

i r H k

i r r

a P k

j p

ve pkr

a su

a d Lok a n

K ä

r ä k M a l Puurmani V i r u v e kü u ad L a s m e S P ö r a

kr Jüriküla J ü r i k l a kr

a S a d u k ü l

iiv

r K a v e L

r

k k

p p

j 00. Alus: Eesti Baaskaart, lehed 5433, 5434, 6411,6412

u e

m

u

p r u

d

a õ n

j k n k

o K i ä P

lja ä ä M biv

Lom r

k

a

l

b

m

a S Kõpu j e m

ur

j n

k

e ik

m P r

u

Pikknurme looduskaitseala projekteeritav n

Aidu looduskaitseala

k P i k n u r m e k i P V ä g a r i P U R M A N I

a Pikknurme j j o ja i kr

ska o d p

Lui n a r p J

u u

k u

A i d u A

p R H J

D

u

E

j

p P

õ e

K m

r

u

a n

Kose j a

to e h a N u j io L d

n

u ja a

H a o b

up a

Pudivere u

R r

e

s s

i

d

a

a

j

M j

dolokivikarjäär o a i

oj us

re b

e e m

r a iv

e oj ud U

v P i e

d r

T õ r e n u m e

u iv P d Pu

j Pudivere oja

e Pikknurme m r j u i n s a u e dolokivikarjäär b N m r a b

U T a p i k u

j

e

m

r

u

n

a e N K a v e r P u d i v e r

N e a n u r m

a

j

o

e

r

a

j

e

r

o

v

k

t

e

s

p Tikasi kr r

u

e

l

L a h v e r v t u

s

S

e

u

r

l j

k

r

i

e

u s

r

e u a

S

a v b Alam-Pedja looduskaitseala

r a b s m

a si j U

h u

s mb

i a U

k

s

L

e r V pk

N u r g a s e la auru il K is h a K Kahisilla pkr U m b u s i

S u l s t v e r

j

i

s u

L u s t i v e r b Kalana

K a l i k ü m

U r

Mõrtsi k la p lakü Kab kr la p E p r u a b blakü Ka K a b l k ü U m b u s i r a A L M - P E D J O U S K I T

A n i k v e r

r

k

p

e

g r

i pk

u re

a e L v

j Mõisaküla nik

o

Nurga n

A r

k

a p

e

g r

N u r g a e

K a l n

r v k

i

u n n n A

Pajusi e

r

g k Uinvilja i u lti

karjäärid Ve L

Velti kr Luige soo V õ h m a n e lubjakivimaardla P a u s t v e r P A J U S I Kamari paisjärv V ä i k e - K a m r L o p r e

karjäärid J

A l a s t v e r o

A o

r

A k s

r

k p M p

e

e A a

r S r

e e s v T

st L v l

a k

l Õ a Kamari A P ni n K

r A pk kr p

e re

ig a

a r

u k S p

e

L r a a J S A PÕLTSAMA Vorsti

Sopimetsa lubjakivimaardla kr Kiti

P i s a r e

J

A r

i kr k A it

K p Kolga Jaani

M e M ä l i k v e r A r

S kr a kr

T Sarve p sa re L a

o T a g n u r sa

Õ

r o ap

k

P

S K

a

n

L u i g e s

a r

a k

P a j u s i R p aare Alevis pkr

Pajusi Lubjaahju PÕLTSAMAA Pendi pkr kr are p r levisa k A p

e r e K u n i g a m ä e

V õ i s k u v a

m õ

N

r

k p

u

k

j i

s

r i

e k õ m p V r e u er n v r i u pk V i s u v e r

ä M õ h k ü l a d

Adavere a P P re a P u d k ü l a a ss a n a K E s k u

kr p u ik

P u i a t s a õi V b pk e a ei r L

e r a j a o o a a o K a l m e s p

e s u S r o k n p o o Nõmavere n

r Alam-Pedja looduskaitseala s o k E

p e r S k N õ m a v e r a r p o s e ä o K o v e S

u r

r a

ja i a o a sn V s Rä t r P Õ L T S A M ä J

J ä r t s a e

a

j

o

a

V õ r e v n

s

ä R L e b a v r P i l u R õ s t l a

r k K i g e v r

V i t s j ä r v e p i st a n e a

Rõstla P

R ä s n a

a

j

o

a

r

e o

K

j a o

a n s ä R J STI

Puiatu E NAV dolokivikarjäär

r Joonis 1. Ülevaade Pikknurme dolokivikarjääri asukohast, piirkonna paekivikarjääridest ja looduskaitsealadest. Mõõtkava 1:150 0

I M A V E R k

p

r

a k

k p

u

I m a v e r

a o r e p r e

a s t i r e L ä e e o

n e K 6

Ekspert: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Kadaka tee 82, Tallinn, 12168. Vastutav ekspert Ain Põldvere, litsents KMH 0137, telefon 5104753, e-post [email protected].

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel osalesid osaühingust Eesti Geoloogiakeskus Merle Truu (hüdrogeoloog), Ranek Rohtla (litsents KMH0142; geoloog), Leonid Savitksi (juhtiv hüdrogeoloog), Valeri Savva (vanemhüdrogeoloog), Marko Häelm (hüdrogeoloog), Aado Talpas (vanemgeofüüsik).

Asjast huvitatud isikud: OÜ KTM Vara, Puurmanni Vallavalitsus, Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon, kavandatava karjääri ümbruse elanikud ja maaomanikud ning killustiku veotee ääres elavad inimesed.

1.4. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest

Keskkonnamõju hindamisel tugineti kehtivatele seadustele, määrustele ja teistele normdokumentidele, samuti geoloogilise uuringu andmetele ja välivaatlustele. KMH käigus koostati ülevaade piirkonna kaevudest, võimaluse korral mõõdeti veetase ja kaevude sügavus, tehti mäeeraldisel asuva seirepuurkaevu kavernomeetria ning aasta jooksul on tehtud seirekaevu veetaseme mõõtmisi. KMH käigus telliti eksperthinnang kaevandamise mõjust kinnisvara väärtusele. KMH käigus tehti karjäärist väljapumpamisega kaasneva põhjavee alanduse modelleerimine. KMH aruande koostamisel arvestati kohalike elanike ja maaomanike poolt esitatud põhjendatud soovitusi ja ettepanekuid. Kasutatud seaduste, määruste ja muude dokumentide nimistu on toodud kirjanduse loetelus.

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.1. Pikknurme dolokivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus 2.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur, maaparandussüsteemid

Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,23 ha, sealhulgas mäeeraldise pindala 21,40 ha.

Taotletav Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldis (joonis 2) paikneb Jõgevamaal Puurmani vallas Pikknurme külas Pinu, Uus-Pinu, Hinnu ja Inno maaüksustel. Maaomanikud on andnud OÜ-le KTM Vara nõusoleku maa kasutamiseks. Puurmanni valla 2009. a üldplaneeringus (ÜP) on taotletava dolokivikarjääri alal ja selle lähiümbruses maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud peamiselt põllumaa, mäeeraldise kaguosal metsamaa.

Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad valdavalt haritaval maal (joonis 3). Vaid lõunaosas kasvab lehtpuumets ja võsa. Pinu maaüksuse piires jäävad mäeeraldisele talu vanad majapidamishooned, mis omaniku kinnitusel on amortiseerunud ja mis kaevandamise jõudmisel nendeni lammutatakse. Üle mäeeraldise viib Pinu maaüksusele kohalik Kolga–Inno tee nr 3 (nr 6110030), samuti ulatub sinna elektriõhuliin F4 (VID kood M32083789). Kinnistute omanikud on esitanud oma seisukoha, et peale hoonete lammutamist elektriliini ei kasutata ja kui kaeveala liinini jõuab, see demonteeritakse vastavalt Eesti Energia seatud tingimustele.

Pikknurme karjäär jääb ulatuslikule Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus pinnakate on suhteliselt õhuke ja põhjavesi nõrgalt kaitstud. Reinumetsa Madise Pikknurme mk 1 Kadaka Karli Kangru Reinu Kristeni Luige Metsanurme Pikknurme Olli kontor Maie Tobija Metsanurme

Madise Pahkle Pihlaka Mäe Meierei Juhani Mägimündi Tõnise Aruvaälja Käo Tele Peebu Aasa Lodusoo Jaagu Pibari Pikknurme metskond 4 Mustakassi T A Kaisa L L Nõmme- Tiidori IN N Nõmmenhof Kahala Kivi Kassi-Jüri - T A R Metsalaane T Veski U M A Tonga Vompa A Reinumetsa N Vanakooli tee 8 T E E Pendi Veski Ketu

e Soldati Maasika Inno te P I K K N U R M E no e In e - t Sundjasaare ga K Ü L A K E S K U S ol a Nõmme-Kuke K a Mannuse Inno Hinnu am s Kolga Kiisa t l Kiisa õ Pinu P Madise Suitsuräime - Nõmme-Nõmmenhof e Sepa m Vanakooli tee 17 Uus-Pinu r u n k k Uus-mannuse i P Miku Oja Kodara Margusepõllu Lakkrupiku Vana-Matsi Vahtra Kasepalu Hinnu Vanakooli tee 23 Safransirmiku Pihlaka Veski Nurga Väike-Uuetoa Siimu Oja

Riigi reservmaa Noorematsi piiriettepanek Suurmaa Jaagu Raidu Andrese Jaagumardi Uuetoa Kristina Laane Kaha

Andrese Matsi Uus-Kaha Laanelepa Lepiku Vanatoa-Põllu Nurga Lepalaane Vanatoa-Põllu Pikknurme metskond 124 Alam-Pedja lka 87 Härmi Matsi Kodara Vanatoa Metsa Marguse

Põltsamaa mk 17 Joonis 2. Ülevaade Pikknurme dolokivikarjääri lähiümbrusest ca 2 km raadiuses. Pikknurme karjääri mäeeraldis on piiritletud punase pidevjoonega, teenindusmaa punase katkendjoonega.

Mõõtkava 1:20 000. Alus: Eesti Põhikaart Maa-ameti kaardirakendusest. 7 8

Joonis 3. Vaade Pikknurme dolokivikarjääri lõuna- (vasakul) ja keskosale (paremal). Vasakpoolsel fotol taamal Pinu talu hooned ja segamets, mis jäävad osaliselt mäeeraldise piiresse. Parempoolse foto vasakus servas on näha Kolga–Inno teed. Maapinna reljeef on mäeeraldise piires tasane, väikese langusega lõuna suunas.

Mäeeraldise ala reljeef on tasane, väikese langusega lõuna suunas. Põhjaosas on maapinna absoluutne kõrgus 44–45 m, lõunaosas 42,5–43 m. Sarnane maapinna kõrgus iseloomustab ka mäeeraldise ümbrust. Ligikaudu 2,5 km kaugusel kirdes, Pikknurme külakeskuses, on maapinna absoluutseks kõrguseks 50 meetrit.

Ülevaate Pikknurme dolokivikarjääri ümbruse vooluveekogudest annab joonis 5.

Mäeeraldisest põhja ja lääne suunas, põllu- ja metsamaa piiril asuv sirge kraav, Ruupa oja (joonis 4; 5), on rajatud maaparandussüsteemide ehitamise käigus.

Joonis 4. Ruupa oja asub mäeeraldisest põhja ja lääne pool põllu- ja metsamaa piiril ja on käesolevaks võssa kasvanud (vasakpoolne foto). 2011. aasta novembris oli ligikaudu 2 m sügavune kraav (Ruupa oja) kuiv (parempoolne foto).

Mäeeraldise lõunaosast jääb Ruupa oja suubumiskoht Neanurme jõkke 100 m kaugusele. Maaparandussüsteemide ehitamise käigus on Neanurme jõe looduslikku voolusängi muudetud ja enne suubumist Pikknurme jõkke on vesi suunatud ligikaudu 4,5 km ulatuses uude voolusängi – maaparanduskraavi (joonis 5, 6). Mäeeraldisest lõuna ja kagu pool, põldude vahel, on Neanurme jõe voolusäng kohati võsa täis kasvanud ja kaldad vajunud. Kopratammide tõttu on mäeeraldisest lääne poole, metsa alale jääv jõgi üles paisutatud. Metsa piires on jõgi täis mahalangenud puid (joonis 7).

9

i

g

õ

j

e

m

r

u

n

k

k i P

i

g

õ

j

e

m

r

u

n

k

k i P

i g õ j e m r u n ea N Pudivere oja, Ruupa oja ja peakraav. Nii nime kandev kraav kui ka peakraav -Luhamaa maantee sillast kuni suubumiseni Pikknurme jõkke kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude äljavõte Keskkonnaregistrist - punane joon markeerib Neanurme jõe asukohta. Ligikaudu 4,1 km pikkusel lõigul av eekogudest (vt joonistelt XX - XX). kra ea a p up

Ru

v

a

a

r

k

a

e

p

a

p

u u

R

v

a

a

r

k

s

u

d

n

a

r

a

p

a

a

j

o a

a

p

u u M R gi e jõ rm anu

Ne

a j

o

e

r

e

v

i

d

u P gi jõ e m

ur

n

a g

n

e

ä

s

e e

N

õ

e j

n

i e

d

m

n

r

e

u

n

a

e

N

Joonis 5. Ülevaade vooluveekogudest Pikknurme dolokivikarjääri (piiritletud punase joonega) piirkonnas. Joonisel paremal asub v enne Pikknurme jõkke suubumist on Neanurme jõe voolusängiks maaparandussüsteemide ehituse käigus rajatud kraav, millesse suubub on rajatud samuti maaparandussüsteemide ehitamise käigus. Neanurme jõgi suubub Pikknurme jõkke. jõe lõik Tallinn-Tartu loetellu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134). Mõõtkava 1:20 000. Alus: Katastri aluskaart, leht 5492. F1-F10 - fotod vooluv 10

Joonis 6. Neanurme jõe sirge voolusäng mäeeraldisest lääne pool metsa-alal (vasakpoolne foto) ja mäeeraldisest lõuna pool põldude vahel (parempoolne foto). Kopratammide tõttu on metsade vahele jääv jõgi üles paisutatud.

Joonis 7. Mäeeraldisest lõuna pool on Neanurme jõgi kopratammide tõttu üles paisutatud (parempoolne foto). Jõgi on täis mahalangenud puid (vasakpoolne foto). Fotod on tehtud 2011. aasta 16. novembril.

Ülevaate Neanurme jõe voolusängist ja veehulgast Pikknurme–Põltsamaa tee truubi juures annavad fotod (joonis 8 ja 9), mis on tehtud 2011. aasta novembris (vasakpoolsed fotod) ja 2012. aasta 14. aprillil (parempoolsed fotod).

Joonis 8. Kraavi suunatud Neanurme jõgi Pikknurme–Põltsamaa teest lääne pool. Vasakpoolne foto on tehtud 2011. aasta novembris, parempoolne suurvee ajal 2012. aasta aprillis. Jõesäng on võssa kasvanud ja kaldad vajunud.

11

Joonis 9. Kraavi suunatud Neanurme jõgi Pikknurme–Põltsamaa teest (truubist) ida pool. Vasakpoolne foto on tehtud 2011. aasta novembris, parempoolne suurvee ajal 2012. aasta aprillis. Truubi läbimõõt on 1,5 meetrit, kraavi põhja laius ca 2,5 m, kraavi sügavus ca 1,5 meetrit.

Suubumisel Pikknurme jõkke on ligikaudu 550 m pikkusel lõigul Neanurme jõe vool takistatud jõkke langenud puude ja kopratammide tõttu. Neanurme jõgi on eesvooluks maaparandussüsteemidele Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteest lõuna pool. Jõe normaalseks funktsioneerimiseks tuleb jõgi mahalangenud puudest ja kopra poolt ehitatud takistustest puhastada. Neanurme jõe lõik Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteel asuvast sillast kuni suubumiseni Pikknurme jõkke kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134).

Neanurme jões on forelli püütud veel eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Peale metsakuivendus- ja maaparandustöid, kui Neanurme jõgi suunati uude sängi (maaparanduskraavi), pole sealt forelli saadud. Ka Pikknurme jões, kuhu Neanurme jõgi suubub, pole ihtüoloog Rein Järvekülg’i poolt kontrollpüügiga forelli saadud. Kontrollpüük tehti 2011. a sügisel Pikknurme külast mõnisada meetrit allpool. Forelli esinemise kohta puudusid igasugused ilmingud ja ihtüoloogi hinnangul on Pikknurme jõgi forellile sobimatu, kuna suvel veetase oluliselt langeb. Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteest põhja pool on arvatavasti tegemist karstialaga, sest veevaesemal ajal kaob vesi jõest täielikult. Sarnane olukord on ka Neanurme jõe vana sängi kohal Pikknurme–Põltsamaa maantee truubi juures (joonis 10).

Joonis 10. Neanurme jõe vana voolusäng Pikknurme–Põltsamaa maantee truubist ida pool (vasakpoolne foto) ja truubist lääne pool (parempoolne foto). 2011. aasta 11. novembril oli jõesäng kuiv. Teest lääne pool on jõesäng võsastunud.

12

Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt koostatud Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede seisundi hindamisel veemajanduskavade koostamiseks (Loigu, 2003) hinnatakse Pikknurme jõge kõrge lämmastiku sisalduse tõttu halva kvaliteedi klassi kuuluvaks jõeks. Teiste näitajate (O2, BHT7, Püld) osas on veekvaliteet väga hea.

Mäeeraldise lääneosast, metsa servast algab 2–2,5 m sügavune maaparanduskraav (joonis 5 ja 11), mis ida pool suubub Ruupa peakraavi. 2012. aasta aprillis tehtud ülevaatuse ajal oli kraavis vett vähe (joonis 11).

Joonis 11. Mäeeraldise lääneosast algav maaparanduskraav, kus suurvee ajal, 2012. aasta aprillis, oli vett väga vähe. Kraavi sügavus on kuni 2,5 meetrit. Kraav on kohati võsa täis kasvanud ja vajab puhastamist.

Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteest vahetult lõuna poolt algav Ruupa peakraav suundub mäeeraldisest ida pool üle põllumaade ja suubub Pikknurme jõest ca 700 m kaugusel Neanurme jõkke. Ruupa peakraav on kohati võsa täis kasvanud. Ülevaate Ruupa peakraavi sügavusest ja veehulgast Pikknurme–Põltsamaa maantee lähedal ja maanteest ida pool annavad fotod joonistel 12 ja 13.

Joonis 12. Ruupa peakraav Pikknurme–Põltsamaa teest lääne pool (vasakpoolne foto) ja teetruubist ida pool (parempoolne foto). Truubi läbimõõt on meeter. Fotod tehtud 2012. aasta 14.aprillil.

13

Joonis 13. Ruupa peakraav ca 0,5 km Pikknurme–Põltsamaa teest ida pool (vasakpoolne foto) ja vahetult enne suubumist Neanurme jõkke (parempoolne foto). Peakraavis ja Neanurme jões on vesi üles paisutatud, sest Neanurme jõe suubumisel Pikknurme jõkke on koprad rajanud tammi. Fotod on tehtud kevadise suurvee ajal 14.aprillil.

Neanurme jõe veetaseme absoluutne kõrgus on mäeeraldise lõunaosa lähedal ligikaudu 41,5 m, 3 km kaugusel, suubumisel Pikknurme jõkke, ligikaudu 37 m. Veetaseme keskmiseks languseks kilomeetri kohta on 1,5 meetrit.

Mäeeraldisest põhja, loode, lääne ja edela poole jäävad ulatuslikud, valdavalt lehtpuu- ja segametsaga liigniisked alad (joonis 14), mille piires asub metsakuivendussüsteem. Pikknurme dolokivikarjäärist lääne pool moodustab 40–60 aasta vanuse puistu valdavalt kask, lepp, haab, kohati kuusk, karjäärist põhja pool domineerib 50–70 a vanuses puistus kuusk ja kask. Mäeeraldisele lähimad, metsamaana kasutusel olevad kinnistud on Kassi-Jüri, Kahala, Metsalaane, Reinumetsa, Veski, Lakkrupiku, Inno, Madise, Veski (joonis 2). Pinnamood on metsamaade alal tasane. Metsakuivendussüsteem, mille eesvooluks on Neanurme jõgi, ei toimi, sest kuivenduskraavid on kinni vajunud ja Neanurme jõel asuvad kopratammid. Mäeeraldisest vahetult kagu pool asub segametsaga kaetud Vana-Matsi maaüksus.

14

Joonis 14. Fotod metsast Pikknurme karjäärist lääne ja põhja pool.

Mäeeraldisest kirde, ida, kagu ja lõuna poole jäävad tasase reljeefiga haritavad maad, mille piires asub Ruupa I maaparandussüsteem. Maaparandussüsteemi dreenib Ruupa peakraav ja Neanurme jõgi. Valdavalt põllumaana kasutusel oleval maal on mäeeraldisele lähimateks Kolga, Ketu, Vompa, Suitsuräime, Nurga, Matsi ja Noorematsi kinnistud (joonis 2). Mäeeraldisele lähim, Ketu talu elamu (elamiseks ei kasutata) asub mäeeraldise piirist ca 250 m kaugusel. Kirdesse, ca 0,7 km kaugusele jääb Vompa talu elamu, 1,3 km kaugusele Tiidori talu elamu. Ida pool, ca 0,6 km kaugusel, Suitsuräime maaüksuse põhjapiiril, Kolga– Inno tee ääres, asub katastrisse kandmata maal lagunenud taluhoone (joonis 16), ca 1,3 km kaugusel Pendi talu elamu. Kagu poole, ca 0,8 km kaugusele jäävad Nurga talu lagunenud hooned (joonis 16). Lõuna pool, ca 1,1 km kaugusel asub Matsi talu elamu. Ligikaudu 1,3 km kaugusele põhja poole jäävad Pihlaka ja Juhani talude elamud. Mäeeraldisest ca 1,3 km kaugusel asuvast Pikknurme–Põltsamaa teest jäävad ida poole Andrese, Uuetoa ja Vahtra elamud. Pikknurme külakeskus jääb mäeeraldisest ligikaudu 2 km kaugusele Tallinn–Tartu– Luhamaa maantee lähedale (joonis 2).

Joonis 15. Väljavõte Metsaregistrist. Pikknurme dolokivikarjäärist (piiritletud punase joonega) lääne pool moodustab 40-60 aasta vanuse puistu valdavalt kask, lepp, haab, kohati kuusk. Karjäärist põhja pool domineerib 50-70 a vanuses puistus kuusk ja kask. Metsakuivendussüsteemi eesvooluks on Neanurme jõgi ja Ruupa oja. 15 16

Joonis 16. Vasakpoolsel fotol Kolga–Inno tee äärde jääv lagunenud taluhoone, parempoolsel fotol Nurga talu hooned.

Mäeeraldis kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Ruupa I (VID kood 4051033000). Põllumajandusamet on andnud nõusoleku kaevandamiseks maaparandussüsteemi osal, mis jääb mäeeraldise piiresse. Taotletav mäeeraldis, nagu ka kogu ümbritsev põllumassiivide ala, jääb nitraaditundlikule alale.

Mäeeraldiselt kulgeb ida suunas ca 3 km pikkune kohalik Kolga–Inno tee (joonis 2 ja 17), mis Pikknurme külakeskuse lähedal jõuab kruuskattega Pikknurme–Põltsamaa maanteele (joonis 17), see omakorda ca 0,8 km pärast Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele (joonis 18).

Joonis 17. Vaade Kolga–Inno teele Pikknurme–Põltsamaa maanteelt (vasakpoolne foto). Vaade Pikknurme külakeskuse lähedalt lõuna poole suunduvale Pikknurme–Põltsamaa maanteele (parempoolne foto).

17

Joonis 18. Vaade Pikknurme–Põltsamaa maanteele vahetult enne ristumist Tallinn–Tartu– Luhamaa maanteega (vasakpoolne foto). Vaade Tallinna suunas Tallina–Tartu–Luhamaa maanteele Pikknurme–Põltsamaa maantee ristmiku lähedal. Tulevikus, peale Tallinn–Tartu– Luhamaa maantee uue trassi valmimist jääb senine maanteelõik kogujateeks.

Pikknurme–Põltsamaa maantee ööpäeva keskmine liiklussagedus on 2009. a liiklusloenduse andmetel 50 sõidukit. Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee ööpäeva keskmine liiklussagedus 2010. a liiklusloenduse andmetel on 5264 sõidukit, sh raskeveokite osakaal 13% (Maa-ameti kaardirakendus, 2011).

Juba Puurmanni valla 2009. a üldplaneeringu põhikaardile on kantud Tallinn–Tartu–Luhamaa põhimaantee planeeritav Pikknurme õgvendus, mis näeb ette põhimaantee uue trassi rajamist senisest trassist põhja pool ja Pikknurme–Põltsamaa maanteega ristumiskohale uue ristmiku (viadukti) ehitust. Senine põhimaantee trass kilomeetritel 141–147 kavandatakse tulevikus kogujateeks (joonis 19). Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering “Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0– 83,0” on menetlemisel.

Joonis 19. Väljavõte teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0” põhijoonisest nr 4 Pikknurme õgvenduse piirkonnas. Rohelise joonega on märgitud tulevane maanteetrass ja viaduktilt mahasõit. Senine maanteetrass, mis on märgitud punase joonega, jääb tulevikus kogujateeks. 18

2.1.2. Ümbruskonna vesivarustus

Pikknurme karjääri piirkonda, ligikaudu 3 kilomeetri raadiusesse jääb 60 majapidamist (joonis 20), mis kõik on varustatud tarbeveega. Vett võetakse valdavalt puurkaevudest, harvem salvkaevudest. Enamus puurkaevudest pole Keskkonnaregistris arvel ja andmed nende sügavuse, hüdrogeoloogiliste parameetrite ning vee koostise kohta puuduvad. Pikknurme karjäärist ligikaudu 3 km raadiuses asuvatest puurkaevudest on Keskkonaregistris arvel vaid 7 kaevu. Pikknurme suurfarmi puurkaevu (nr 11764) sügavus on 60 m, ülejäänud kaevude puhul 21–30 m. Karjäärile lähima, Pikknurme metskonna kontori puurkaevu (nr 12119) sügavus on 30 m, Pikknurme külakeskuses Valdek Kübara’le kuuluva puurkaevu (nr 12113) sügavus on 21 m. Kuna piirkonna puurkaevudes kasutatakse Siluri veekompleksi Raikküla veekihi põhjavett, siis jäävad ka katastrisse kandmata puurkaevude sügavused tõenäoliselt 20–30 m vahemikku.

Sama veekihi ülemise osa vesi toidab ka salvkaeve, mis on enamasti läbi pinnakattesetete süvistatud aluspõhjakivimitesse. Piirkonnas pinnakattesetete pidev veekiht puudub. Pinnakate on suhteliselt õhuke, valdavalt 3–5 m. 2012. aasta 8. märtsil tehti KMH aruande koostamise käigus ümbruskonna kaevude dokumenteerimine – mõõdeti kaevude asukohad ristkoordinaatide süsteemis ja veetaseme absoluutne kõrgus Balti süsteemis ning kaevude sügavus. Kaevude veetaset ja sügavust sai mõõta enamasti vaid salvkaevudes. Puurkaevude (ka käsipumbaga puurkaevude) konstruktsiooni tõttu veetaset mõõta ei saanud. Andmed mõõtmistulemuste kohta on esitatud tabelis 1. Tabel 1 Kaevude mõõtmistulemused Kaevu Sügavus Veetase Veetaseme X koordinaat, Y koordinaat, Märkused aadress maapinnalt, maapinnalt, abs. kõrgus, L-Est, m L-Est, m (maaüksus), m m m kaevu tüüp Pendi salvkaev 6,4 4,8 44,4 6497770 627965 Ei kasutata Metsanurga salvkaev 2,9 1,8 46,6 6499142 628128 Pihlaka Salvkaev 0,9 46,2 6498636 627434 Jäätunud, kasutatakse kastmiseks Vahtra Salvkaev 1,8 0,2 39,8 6496622 627682 Kuivaks ei jää Puurkaev 1,4 40,3 6496851 627665 Sügavust ei saa mõõta – pump kinni kiilunud Vompa Puurkaev 12–14 ? 6497997 627190 Käsipumbaga, vesi hea, piisavalt Sõeru Salvkaev 0,7 41,1 6495472 625167 Jäätunud, ei kasutata, lagunenud

19

Neanurme jõe vetase 49,3 m

11761

Saare-Everti Kingu

Pudivere oja Tiidosaare veetase 48,3 m

21632

Ojasaare

a j

o Hundi

e e er

Kangru v

i

d

u P Metsa Metsanurga 46,6 m Nirgi Kadaka Karli Luige 12119 Kristeni Vana -Toominga Pikknurme kontor Neanu Pihlaka rme jõ gi Meierei Juhani 21693 Aasa Vanakooli tee 2 Tõntsu Vompa Tiidori Kivi 23658 Veski Tongi Nurga Pendi Ketu 44,4 m Pikknurme jõe veetase 43,2 m Nõmme-Kuke 11764 Volli tee 6 Suurfarmi 12113 Pikknurme jõe PIKKNURME veetase tammi all 40,2 m VK 1 KARJÄÄR 42,4 m Vanakooli tee 23 Nurga Vahtra Vanakooli tee 25 Neanurme jõe 40,3 m

veetase 41,3 m Ruupa peakraavi i

Uuevälja veetase 39,2 m g

Uuetoa õ j 1 km

Üti e

m r

Kaha u n

Jaagumardi k k

Kristina i Andrese P Matsi Pärnasaare

Lepalaane 41,1 m LEPPEMÄRGID VK 1 Vaatluspuurauk Sõeru 2 km 11764 Puurkaev, katastri nr Saaremardi Neanurme jõe (vana säng) Paju Vahtra Talu, kus on mõõdetud Luha veetase 39,3 m kaevu sügavus ja veetase Nurga Elamu, talu nimi Veetaseme mõõtepunkt 42,4 m Veetaseme abs. kõrgus Karpa salvkaevus, vaatluspuurkaevus VK-1 3 km ja vooluveekogudes (8. märts 2012)

Tarbeveena kasutatava Siluri veekompleksi vee liikumissuund

Joonis 20. Ülevaade Pikknurme karjääri ümbruse kaevudest ja veetaseme kõrgustest. Mõõtkava 1:38 000. Kõik elamud (majapidamised) on varustatud tarbeveega. Valdavas enamuses majapidamistes kasutatakse puurkaevude vett. Vahtra, Sõeru, Pendi ja Metsanurga talu salvkaevu veetaset ja kaevu sügavust on mõõdetud 2012. aasta märtsis. Piirkonna puurkaevudest on Keskkonnaregistris arvel (teada andmed kaevude sügavuse, konstruktsiooni ja hüdrogeoloogiliste parameetrite kohta) vaid 7 puurkaevu. Karjääri piirist kuni 1 km kaugusel asuvad Ketu, Nurga ja Vompa talu kaevud. Kuni 2 km raadiusesse jäävad Sõeru, Matsi, Andrese, Uuetoa, Vahtra, Pendi, Tiidori, Pihlaka, Juhani, Keldri, Pikknurme metskonna, Kristeni, Kadaka, Karli, Nõmme-Kuke ja Kaha kaevud. Tarbeveena kasutatava Siluri veekompleksi Raikküla veekihi põhjavee liikumise suund ja veetaseme alanemine on lõuna ja kagu suunas.Veekompleksi põhjavett dreenib Pikknurme jõgi. Vaatluspuurkaevu VK-1 veetaseme seire andmetel (mai 2011 - mai 2012) muutus põhjavee tase aasta jooksul 1,8 meetrit. 20

2.1.3. Looduskaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitselised ja pärandkultuuri objektid

Pikknurme karjääri lähiümbruses (ligikaudu poole kilomeetri raadiuses) looduskaitsealused objektid ja -alad puuduvad. Ulatusliku, 34,2 km2 suuruse Alam-Pedja looduskaitseala (ühtlasi Natura 2000 loodus- ja linnuala) piir jääb rohkem kui 2 km ja projekteeritav Pikknurme kaitseala 3 km kaugusele. Lähimad pärandkultuuri objektid, Saduküla metsamõis ja Umbusi tellisetehas, asuvad mäeeraldise lähimast piirist vastavalt 1,4 ja 1,6 km kaugusel (joonis 21).

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust ja kaitsealuste liikide elupaikade säilimist. Kaitseala on loodud ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid, erinevaid metsatüüpe, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid.

Kavandatava Pikknurme looduskaitseala (pindala 286 ha) kaitse-eesmärgiks on kaitsta I kaitsekategooria liigi elu- ja toitumispaika, elupaigatüüpe vanad loodusmetsad ja rohunditerikkad kuusikud. Samuti peab tagama kauni kuldkinga, balti sõrmkäpa, laialehise neiuvaiba, pruunika pesajuure ja vööthuul-sõrmkäpa kasvukohtade kaitse.

Keskkonnaregistri andmetel jäävad mäeeraldise põhjapiirist ligikaudu 0,5 km kaugusele II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking ning III kaitsekategooria taimeliigi kahelehine käokeel kasvukohad ja ca 0,7 km kaugusele III kaitsekategooria taimeliikide suur käopõll, kahkjaspunane sõrmkäpp ja laialehine neiuvaip kasvukohad (joonis 21). Keskkonnaregistri andmetel on ligikaudu 2 km kaugusel ida suunas III kaitsekategooria valge-toonekure püsielupaigad. Metsa vääriselupaigad (VEP) asuvad taotletavast karjäärist rohkem kui 2 km kaugusel.

Kaunis kuldking esineb Eestis hajusalt ja vähesearvuliselt. Kasvab tavaliselt puisniitudel, metsaservades ja hõredamates kuuse-segametsades. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad. Kuldkinga kasvukohale on tähtsad valgustingimused. Kahelehine käokeel ehk ööviiul esineb Eestis hajusalt kõikjal, kuid tavalisem on ta Lääne-Eestis. Kasvab päris-, soo- ja looniitudel, hõredamates salumetsades, soostuvates metsades, soosaartel ja nii madal- kui siirdesoos. Suur käopõll on Eestis orhideedest kõige sagedamini esinev liik. Suur käopõll kannatab nii varju kui eredat päikest ja seetõttu kasvab nii niidul kui metsas. Kahkjaspunane sõrmkäpp on levinud kogu Eestis ja kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka. Kasvab rannaniitudel, madalsoodes, niiskematel niitudel. Kahkjaspunane sõrmkäpp eelistab kasvada niiskematel valgusrikastel kasvukohtadel, olgu nendeks siis mitmesugused soo-, ranna- ja luhaniidud, madalsood, õõtsikud, niiskemad loopealsed või kraavikaldad. Laialehist neiuvaipa võib leida puisniitudelt ja segametsadest. Ta eelistab kasvada metsaservades ja rohumaadel valgustatud või poolvarjus kohtades lubjarohkel pinnasel.

Jõgeva maakonna teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (2004) alusel jääb taotletav dolokivikarjäär ulatusliku rohevõrgustiku piirkondlikule tugialale (joonis 22). Teemaplaneeringu järgi on võrgustiku funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade minimaalne osatähtsus rohelise võrgustiku struktuurielementidel ei tohi langeda alla 90%.

21

Pikknurme looduskaitseala projekteeritav

VEP 01676 Kasvukohad

VEP E01677 Laanemetsa mv koht

VEP 135003 Hundi mv koht

a

j

o

e

r H

e un

v d

i i oj

d a

u P Kääru talu

a j o Saduküla metsamõis

a p u u R Ne anurm Magasiait e jõgi Nõmme mõis Pikknurme meierei Nõmme mõis ait Kasvukohad Pikknurme kõrts Veski talu

Valge toonekure pesitsusala

PIKKNURME KARJÄÄR

Kooli talu

Altvälja Saunikukoht

i

g

õ j 1 km

Laane e m

Üti talu talu r

u

n

k

k

i P

2 km VEP L00765 Umbusi tellisetehas VEP L00659 Lepiku talu

sala tmi too rba i tu bus Um 3 km Alam-Pedja looduskaitseala

Joonis 21. Ülevaade Pikknurme karjääri ümbruse kaitsealustest objektidest, vääriselupaikadest (VEP), kaitsealadest, pärandkultuuri objektidest (märgitud musta punktiga) ja veekogude kaldakaitsevöönditest. Neanurme ja Pikknurme jõe puhul on kaldakaitsevööndi laius mõlemas suunas 100 m, teistel vooluveekogudel 50 m. Karjäärist 0,5-0,7 km kaugusele põhja poole jäävad II ja III kaitsekategooria taimede (kaunis kuldking, laialehine käokeel, suur käopõll, kahelehine käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp) kasvukohad, ligikaudu 3 km põhja pool asuvad samuti mitme III kaitsekategooria taime kasvukohad. Mõõtkava 1:37 000. Alus: Eesti Baaskaart, lehed 5433, 5434, 6411, 6412. 22

Joonis 22. Pikknurme dolokivikarjääri asukoht (märgitud punase punktiga) Jõgevamaa rohevõrgustiku kaardil. Alus: väljavõte Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” koondkaardist.

2.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned 2.2.1. Pinnakate

Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise piires katab karbonaatseid aluspõhjakivimeid (dolokive) muld ja moreenpinnas. Mullakihi paksus on 0,2–0,5 m olles suurem mäeeraldise idaosas. Moreenikihi (saviliiv-ja liivsavipinnas) paksus on 1,4–3,8 m. Kavandatava karjääri ümbruses, vähemalt kahe kuni kolme kilomeetri raadiuses moodustab pinnakatte sarnase litoloogilise koostisega saviliiv-ja liivsavimoreen, mille paksus on valdavalt 3–5 m. Moreenpinnaste filtratsioonimoodul (veejuhtivus) on väike, 0,001–0,1 m/d. Ülevaate pinnakattest annab joonis 23.

23

Joonis 23. Ülevaate Pikknurme karjääri ala pinnakatte koostisest annab puursüdamik puuraugust nr 8 (Põldvere, 2011). Mustjas mullakiht (ülal vasakul) asub enamasti paari meetri paksusel tihedal liivsavist moreenpinnasel, mille all algab dolokivi. Liivsavist moreenpinnase filtratsioonimoodul (veejuhtivus) on väike, 0,001–0,1 m/d.

Kavandatav mäeeraldis ja selle lähiümbrus (1 km ulatuses) jääb mullakaardi alusel valdavalt leetjate muldade, koreserikaste rähkmuldade, leostunud muldade, gleistunud leostunud muldade, leostunud gleimuldade ja madalsoomuldade alale (Maa-ameti kaardirakendus).

2.2.2. Aluspõhi

Pikknurme dolokivimaardla koos kavandatava karjääriga paikneb Siluri ladestu karbonaatkivimite avamusel. Aluspõhjakivimite pealispinna absoluutne kõrgus on mäeeraldisel ja selle teenindusalal 40,2–42,9 m, lõunaosas 39,3 m. Pinnakatte all avanevad Raikküla lademe Nurmekunna kihistu dolokivid (joonis 24), mille paksus küünib 60 meetrini. Dolokivide ülaosa on enamasti lõheline ja karstunud. Kivimite lõhelisus väheneb ülalt alla. Pikknurme dolokiviuuringute käigus (Põldvere, 2011) rajati puuraugud 20 m sügavuseni.

2.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus Pikknurme dolokivimaardla piirkonnas on karjäärivee moodustumise ja elanike veevarustusega seotud ainult Siluri veekompleksi Raikküla veekiht. Pinnakattesetetes pidav veekiht puudub. Raikküla veekihi vettkandvate kivimite (dolokivide) ülemine, 5–8 m paksune osa on veerikkam, lõheline ja karstunud. Kivimite lõhelisust on mõõdetud puuraugu karotaaži (kavernomeetria) abil (joonis 25). Mõõdistamise tegid 18.04.2012. a OÜ Eesti Geoloogiakeskuse vanemgeofüüsik Aado Talpas ja hüdrogeoloog Marko Häelm. Kavandatava mäeeraldise lääneservas asuva vaatluspuuraugu VK-1 kavernomeetriline mõõtmine näitab, et kivim on lõheline ja karstunud valdavalt 2,5–6,5 m sügavusel. Üksikuid kaverne, kihipindadel asuvaid lõhesid ja puurimisel purunenud intervalle esineb ka sügavamal. Puuraugu enda keskmine läbimõõt on ca 115 mm.

Raikküla veekihi veeandvus sõltub kivimite lõhelisusest. Pikknurme piirkonnas on Siluri veekihi paksus üle 60 meetri. Põhjavesi on surveta, vabapinnaline. Pikknurme dolokivikarjääri läänenurgas, vaatluspuuraugus VK-1 (joonis 20) on aastase seire jooksul mõõdetud põhjaveetaseme kõikuniseks 1,8 meetrit (joonis 26). Veetaseme absoluutne kõrgus on muutunud 40,90–42,70 m vahemikus. Piirkonna põhjaveetase alaneb lõuna ja kagu suunas (joonis 20). Joonisel 27 on esitatud Jõgeva vaatlusjaama andmed veetaseme seireperioodi sademete hulga kohta. Põhjavee miinimumtase 2011 aasta augustis–septembris (40,90– 41,1 m) on tingitud sademete vähesusest 2011. aasta mais, juunis ja juulis.

Hüdrogeoloogiliste uuringute ajal, 2011. aasta märtsis, võeti puhastuspumpamise läbinud puuraugust põhjavee proov vee keemilise koostise määramiseks. Põhjavesi on mage, kuivjäägiga 424 mg/l, vesinikkarbonaatne magneesiumi-kaltsiumiline. Lämmastikuühendeid esineb kogustes, mis jäävad tunduvalt alla joogiveele kehtestatud normide. Vesi on kare (6,2 mg-ekv), pH 7,3. Rauasisaldus on 1,35 mg/l (Põldvere, 2011).

24

Joonis 24. Ülevaade dolokivilasundi läbilõikest Pikknurme karjääri alal puuraugust nr 1 (vaatluspuurauk VK-1). Läbilõige algab ülalt vasakult 4-ndast meetrist ja lõpeb all paremal 20-ndal meetril.

25

Joonis 25. Vaatluspuuraugus VK-1 tehtud kavernomeetria (kivimis asuvate tühikute) mõõtmistulemused. Kavernomeetria andmetel esineb suuremaid lõhesid ja kaverne 2,5–6,5 m sügavusel. Puurauku ümbritsevas dolokivis sügavamal suuri tühikuid pole. Puuraugu läbimõõt on ca 115 mm.

Veetaseme abs. kõrgus, m

43.0 42.70 42.73 42.45 42.43 42.43 42.5 42.21 42.15 41.96 41.80 42.0 41.72 41.75

41.5 41.10 Veetaseme abs. kõrgus, m 40.90 41.0

40.5

40.0

39.5

1 1 1 1 1 1 2 2 11 11 11 12 12 0 0 01 0 01 01 01 01 01 01 01 0 0 .2 .2 .2 .2 .2 .2 .2 .2 5.2 6.2 7.2 3.2 4.2 .0 .0 .06 .0 .08 .09 .10 .11 .12 .01 .02 0 0 3 3 2 8. 3. 13 19 27 28 15 15 11 22

Joonis 26. Vaatluspuuraugu VK 1 veetaseme mõõtmistulemused ajavahemikul 3. mai 2011– 3. aprill 2012. a.

26

Sademete hulk (mm)

140.0 122.0 120.0

100.0 82.5 77.2 73.8 80.0 Sademete hulk (mm) 54.6 60.0

38.6 35.7 37.3 40.0 32.5

20.0

0.0 mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets. jaan. 2011 2011 2011 2011 2011 2011 2011 2011 2012

Joonis 27. Sademete hulk ajavahemikul mai 2011 kuni jaanuar 2012 Jõgeva vaatlusjaama andmetel.

2.3. Maavara (kasulik kiht)

Mäeeraldise piiresse jääva kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on 3638 tuh m3. Kogu varu asub veetasemest madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 17,0 m, kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus 22,5–24,9 m (keskmiselt 23,9 m).

Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise piirides asuvad Siluri ladestu Raikküla lademe Nurmekunna kihistu dolokivid, mis vastavad kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele. Nurmekunna kihistu ülemise osa moodustavad Mõhküla kihtide pisi- kuni keskmisekristallilised karstunud dolokivid (ülemine kiht), Mõhkküla kihtide alumise osa savikad dolokivid (keskmine kiht) ja Mõhküla kihtide lamami Imavere kihtide pisikristallilised dolokivid (alumine kiht).

Keskmiselt on dolokivi survetugevus kuivas olekus 121 Mpa, veega küllastunult 117 Mpa, pärast 25 külmutus-sulatustsüklit 111 Mpa, poorsus 8,2%, mahumass 2593 kg/m3.

Kivimist valmistatud killustiku omadused: survetugevus silindris - kadu 14,7% (fr. 10–20 mm); kulumiskindlus – kadu 20,9% (fraktsioon 10–20 mm); külmakindlus – kadu peale 25 külmatsüklit 0,8–1,1%; purunemiskindlus (Los-Angelese meetodil) – kadu 35% (fr. 10–14 mm); löögikindlus – 55,8; savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,8%; plaatjate ja nõeljate terade sisaldus 26,6% (fr. 8–16 mm); nõrkade terade sisaldus 2,8%; veeimavus 2,6%; mahumass 1287,5 kg/m3. Killustiku saagis mäemassist 87,8%.

Silikaatanalüüside põhjal on kogu kasulik kiht esindatud dolokiviga, kus MgO sisaldus on 18,34–21,11% (keskmiselt 19,98%), CaO sisaldus 27,38–30,62% (keskmiselt 28,36%) ja lahustumatu jäägi sisaldus 3,37–10,66%, (keskmiselt 7,60%). Ränioksiidi sisaldus jääb 2,56– 8,12%, Fe2O3 sisaldus 0,34–0,65% ja SO3 sisaldus 0,03–0,12% piiridesse.

27

3. KAEVANDAMINE JÕGEVAMAA PAEKARJÄÄRIDES JA SELLE SENINE MÕJU KESKKONNALE

Käesoleval ajal toimub Jõgevamaal paekivi (lubja- ja dolokivi) kaevandamine Rõstla maardla kahes karjääris, Pajusi maardla Otisaare ja Otisaare II karjääris ning Sopimetsa maardla kahes karjääris (joonis 1).

Maavaravarude koondbilansi andmetel (tabel 2) on nendest karjääridest aastatel 2006–2010 kaevandatud aastas 284–598 tuhat kuupmeetrit paekivi. Aastased kaevandatud mahud on Otisaare karjäärides ulatunud 260–280 tuhande kuupmeetrini, Rõstla karjäärides ligikaudu 230 tuhande kuupmeetrini. Viie aasta jooksul on nendes karjääridest keskmiselt aastas kaevandatud 475 tuhat kuupmeetrit. Paekivist valmistatud killustikku on kasutatud üld- ja teede ehituses. Tabel 2 Kaevandamine (tuh. m3) Jõgevamaa paekarjäärides aastatel 2006–2010 Aasta Rõstla ja Otisaare ja Sopimetsa ja Kokku Rõstla II Otisaare II Sopimetsa II karjäär karjäär karjäär 2006 135 260 110 505 2007 166 280 152 598 2008 233 226 135 594 2009 197 97 100 394 2010 156 116 12 284

Rõstla II, Otisaare ja Sopimetsa karjääri kaevandamise luba lõpeb 2014. aastal. Rõstla karjääri kaevandamise luba lõpeb 2018 aastal, Otisaare II karjääril ja seni avamata Pudivere karjääril (joonis 1) 2025. aastal. Sopimetsa II karjääril kehtib kaevandamise luba 2040. aastani.

Sopimetsa, Sopimetsa II ja Pudivere karjääri kaevandamise keskkonnamõjude kohta on tehtud keskkonnamõjude hindamine (Petersell, 2004; Põldvere, 2008, 2009) ja nendes karjäärides kaevandades arvestatakse keskkonnamõju hindamiste tulemusel seatud tingimustega ja ettenähtud seiretega. Kõikide paekarjääride puhul on välja antud vee erikasutusload, mis näevad ette karjäärist väljapumbatava ja veekogudesse suunatava vee kvaliteedi seiret. Keskkonnaameti andmetel vastab Jõgevamaa paekarjääridest väljapumbatud vesi heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korras toodud normatiividele („Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määrus nr 269).

Kõikides Jõgevamaa paekivikarjäärides kobestatakse kaljupinnast puur-lõhketöödega, millega kaasneb maapinna seismiline võnkumine ja lõhkeproduktide laialipaiskumine. Rõstla karjääride ümbruses asuvad lähimad elamud 100–200 m kaugusel karjääride piirist (joonis 28). Otisaare karjääridele lähim elamu asub ca 170 m kaugusel (joonis 28), Sopimetsa karjäärile ca 100 m kaugusel. Nii Rõstla kui ka Otisaare karjääridest on aastas kaevandatud üle 200 tuh. m3 paekivi, mis tähendab ka intensiivseid lõhketöid karjäärides ja lõhketöödega kaasnevat mõju elamutele, inimestele ja karjääri vahetusse lähedusse jäävatele maadele. Näiteks Rõstla karjääre ümbritsevad haritavad põllumaad. Kuna lõhkamistööd on nii Rõstla kui ka Otisaare karjääris toimunud üle kahekümne aasta ja selle ajaga pole ümbritsevale keskkonnale lähiümbrusele (põlluharimisele) olulist negatiivset mõju avaldanud, siis on tõenäoline, et ka Pikknurme karjääri ümbritseva põllumaa kvaliteeti lõhketööd ei kahjusta. Kuna Pikknurme karjääri lähiümbruses elamutena kasutuses olevad hooned puuduvad ja 28 asustatud majapidamised asuvad 0,7–0,8 km kaugusel, siis saab öelda, et lõhkamistöödega kaasnevad mõjud inimestele ja nende eluasemetele seal praktiliselt puuduvad.

Joonis 28. Vasakpoolsel aerofotol on Rõstla paekarjäärid, mis on ümbritsetud lagedast, haritavast maast. Lähimad elamud asuvad karjääride piirist 100–200 m kaugusel. Elamud asuvad ka vahetult väljaveotee ääres. Rõstla karjääridest on aastas välja veetud üle 200 tuh. m3 killustikku. Parempoolsel aerofotol on Otisaare paekarjäärid. Lähim, Mihkli talu elamu asub karjääri piirist 170 m kaugusel, Kalana aleviku elamud 200–300 m kaugusel. Otisaare karjääridest on aastas välja veetud samuti üle 200 tuh. m3 killustikku. Aerofotode väljavõtted Maa-ameti kaardirakendusest.

Nii Rõstla kui ka Otisaare karjääris pumbatakse juba üle kahekümne aasta põhjavett välja. Põhjavee väljapumpamise tulemusel veetase alaneb ja kujuneb alanduslehter. Ülevaate Otisaare karjääride ümbruse põhjavee alanduslehtri ulatusest annab joonis 29. Kuna nii Otisaare karjäärid kui ka kavandatav Pikknurme karjäär asuvad sarnastes geoloogilistes ja hüdrogeoloogilistes tingimustes ning ligikaudu samaväärne on ka karjääride sügavus (Otisaare karjääridel üle 15 meetri, Pikknurme karjääril ca 20 m), siis pole tõenäoline, et Pikknurme karjääri ümbritseval alal põhjavee alandus suuremaks kujuneb.

29

Joonis 29. Põhjavee alanduslehtri ulatus Otisaare karjääride ümber. Rohkem kui 20 aastase kaevandamise jooksul ei ulatu põhjavee väljapumpamisega kaasnenud veetaseme alanduslehter kilomeetrist kaugemale. Alanduslehtri orienteeruv piir on märgitud sinise katkendjoonega, puurkaevud siniste punktidena (Johanson, 2012).

Otisaare ja Otisaare II paekarjääri korrastamise keskkonnamõju hindamise aruandes (Johanson, 2012) on toodud andmeid nende karjääride tegevuse mõjust ümbruskonna põhjaveele ja looduskeskkonnale. Otisaare karjäärid asuvad Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikul, kaitsmata põhjaveega alal. Keskkonnaekspert Jan Johansoni poolt koostatud aruande andmetel asuvad karjääridest ligikaudu 0,3 ja 0,7 km kaugusel seirepunktid, kus tehakse nitraaditundliku ala põhjavee seiret. Seire andmetel pole piirkonna põhjavee reostust täheldatud. Karjääridest ligikaudu 100–200 m kaugusel lõuna ja lääne pool asuvad Loopre sooalad, mis pole kaevandamise käigus kahjustatud ja on Eesti Looduse Fondi inventuuri andmetel olulise väärtusega alad. Kuna ka kavandatav Pikknurme dolokivikarjäär jääb Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja karjäärist lääne poole jäävad liigniisked metsaalad, siis on mõlemad piirkonnad nimetatud tingimuste osas väga sarnased. Kuna aga pikaaegne kaevandamine Otisaare karjäärides pole avaldanud mõju ümbruskonna põhjaveele ja lähiümbruse liigniiskete alade taimestikule, siis võib eeldada, et ka kaevandamine Pikknurme karjääris ei riku piirkonna põhjavee kvaliteeti ja ei kuivata liigsel määral madalaid metsaalasid.

Ülevaate kaevandamise ja veealanduse mõjust lähiümbruse pinnakatte veerežiimile ja taimestikule annab ka joonis 30, kus asub Eesti üks suurimaid paekarjääre – Kunda tsemenditehast tsemendilubjakiviga varustav Aru-Lõuna paekarjäär. Mitukümmend aastat töös olnud karjääris on kogu tööaja vältel vett välja pumbatud. Veealandus karjääris on üle 30 viieteistkümne meetri. Karjäär on ca 2 km pikk ja ca 1,5 km lai – seega on kaeveala suuruseks ca 3 km2. Vaatamata sellele, et põhjavee taset on alandatud väga pika aja jooksul ja suurelt alalt, asub karjäärist ligikaudu 0,6 km kaugusel vanas paekarjääris veekogu (joonised 30 ja 31) ja sellest omakorda ca 0,3 km kaugusel asub Kunda soo (joonis 30). Töös on Aru-Lõuna karjäärist lääne poole kavandatava uue, Toolse-Lõuna tsemendilubjakivi karjääri kaevandamise keskkonnamõju hindamine, mille käigus on selgunud, et senine kaevandamine Aru-Lõuna karjääris pole avaldanud kahjulikku mõju ka karjääri ümbritsevale metsale.

Seega saab Aru-Lõuna karjääri keskkonnamõjude põhjal väita, et suure tõenäosusega ei muuda ka Pikknurme karjääris kaevandamine ümbritseva ala pinnase veerežiimi ja seega ei kahjusta seal kasvavat metsa ega ligikaudu 0,5 km kaugusel asuvate II ja III kaitsekategooria taimede kasvukohta. Nii Pikknurme karjääri kui ka Aru-Lõuna karjääri ümbruses moodustab pinnakatte 3–5 m paksune moreenpinnas, mille filtratsioonimoodul ehk vee läbilaskvus on väga väike.

Joonis 30. Ülevaade Eesti ühest suurimast, Aru-Lõuna paekarjäärist Kunda lähedal, mille pindala on ca 3 km2 ja sügavus üle 15 meetri. Karjäärist on mitmekümne aasta vältel kaevandatud tsemendilubjakivi ja põhjavett välja pumbatud, kuid vaatamata sellele pole see ümbritseva ala pinnase veerežiimile ja taimestikule negatiivset mõju avaldanud. Karjääri ümber kasvab mets ja karjäärist ca 0,6 km kaugusel asuvasse vanasse paekarjääri on pinnasevesi püsima jäänud. Kaevandamine pole ka Kunda sood kuivendanud. Aerofoto väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.

31

Joonis 31. Väljavõte Maa-ameti reljeefikaardist Aru-Lõuna paekarjääri piirkonnas. Kuigi karjäär on vähemalt 15 m sügav ja sealt on aastakümnete jooksul põhjavett välja pumbatud, püsib vesi kirde pool asuvas vanas paekarjääris. Vana paekarjääri veetase asub ca 45 m absoluutsel kõrgusel, millest Aru-Lõuna karjääri põhi on 5–10 m sügavamal ehk 35–40 m absoluutsel kõrgusel.

4. KAVANDATAVA KAEVANDAMISE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

Pikknurme dolokivikarjäärile kaevandamise loa taotlemisega peetakse silmas pikaajalist kaevandamise arendamist Pikknurme maardlas ja Lõuna-Eesti piirkonna varustamist ehituskillustikuga vähemalt 30 aasta perspektiivis. Kavandatav tegevus koosneb: - katendi (mulla ja moreenpinnase) koorimisest, - maavara (dolokivi) kobestamisest, töötlemisest ja karjäärisisesest transpordist, - põhjavee väljapumpamisest ja veekogudesse suunamisest, - killustiku väljaveost tarbijani, - karjääri ala korrastamisest.

4.1. Kattekihi eemaldamine, alternatiivid

Kaevandamise põhiprotsessile (dolokivi kaevandamine) eelnevad ettevalmistavad tööd, mille käigus kooritakse kattekiht (muld ja moreenpinnas; joonis 32) ja vallitatakse mäeeraldist ümbritsevale teenindusmaale või ajutiselt mäeeraldisele sisepuistangutesse. Pikknurme karjääri alal on kasvukihi (mulla) maht on 64 tuh. m3, moreenikihi maht 642 tuh. m3. Kattekihi eemaldamisel kasutatakse buldooserit, ekskavaatorit, puistangutesse veol kallureid. Katendi teisaldamine on tavapärane mullatöö, mida tehakse ka ehitusplatsidel, teetrasside ettevalmistamisel, tiikide kaevamisel jm. Kattekiht eemaldatakse etappide kaupa pindalalt, 32 mis võimaldab arendada dolokivi esimese kaeveastme planeeritud kaevandamist. Teise kaeveastme kaevandamise ajaks on katend mäeeraldiselt kooritud. Kaevandatakse karjääri projekti ja arengukava alusel. Kattekihi koorimist alustatakse mäeeraldise lõuna- või kaguosast. Ülevaade katendivallidest on esitatud joonisel 34.

Joonis 32. Näide mulla korrektsest ladustamisest mäeeraldise teenindusmaa piirile Kukemetsa IV kruusakarjääris (vasakpoolne foto). Mullavalli kõrgus on ligikaudu 3 m. Näide moreenpinnase vallitamisest Kukemetsa IV kruusakarjääris (parempoolne foto). Valli kõrgus on ligikaudu 4 m.

Katendi koorimise eesmärgiks on juurdepääsu rajamine katendi all lamava maavara (dolokivi) kaevandamiseks. Maavarale juurdepääsemiseks muud reaalsed alternatiivid puuduvad.

250 m

la a de lli va di en at K

ud g an st ui p d se ti ju a di en at K

K a te n d ud aavi i v peakr v e Ruupa a ka kraav l a avoolu li uj Är d g e o a K l a Settetiigid

Ä N r a e v a o n o u l r u m k r e a j a õ v k k e

Joonis 34. Kavandatava Pikknurme karjääri (hall ala) katendi paigutamise ja vee ärajuhtimise skemaatiline plaan. Lähim, Ketu elamu jääb mäeeraldise kirdenurgast ca 250 m kaugusele. 33

4.2. Dolokivi kaevandamine OÜ KTM Vara kavandab Pikknurme dolokivikarjäärist kaevandada keskmiselt 116 tuh. m3 karbonaatkivimeid aastas. Mäeeraldise piires on kaevandatava karbonaatkivimite kihi keskmine paksus 17 m, selle väljamine planeeritakse kolme ca 6–7 m kõrguse kaeveastmega. Kaevandatava kihi lamami absoluutne kõrgus on vahemikus 22,5–24,9 m, keskmiselt 23,9 m. Kasuliku kihi lamami kõrgus on väiksem mäeeraldise lääne–lõuna-, suurem põhja–idaosas. Dolokivi kaevandamist alustatakse mäeeraldise lõuna- või kaguosast, kuhu rajatakse ka kogujakraav põhjavee väljapumpamiseks. Kaeve-eega liigutakse valdavalt põhja suunas.

Dolokivi kaevandamiseks ja töötlemiseks on vaja kaljupinnas kobestada, kobestatud pinnas transportida mobiilsesse purustus-sõelumissõlme, sõelutud killustikufraktsioonid transportida ladudesse (kuhilatesse). Dolokivi kaevandamine, töötlemine ja ladustamine toimub mäeeraldise piires.

4.2.1. Kaljupinnase kobestamine, alternatiivid Mäetööde põhiprotsessiks on kasuliku kihi (kaljupinnase) kobestamine ja seejärel kobestatud kaljupinnase purustamine ning sõelumine purustus-sõelumissõlmes. Teised reaalsed kobestusviisid puuduvad. Raskete kobestajate (freeskombainid jms) kasutamine ei võimalda saada kvaliteetset materjali ja pole majanduslikult tasuv, nagu ka ligikaudu sajand tagasi laialt levinud paekivi käsitsimurdmine.

Dolokivi kaevandamist alustatakse kattepinnasest vabastatud paepõranda tasemelt (joonis 35). Juba esimese kaeveastme kaevandamisel kujuneb karjääri kaljupinnasest vertikaalne sein (kaeve-ee), millega liigutakse kaevandamise projektis ja arengukavas ettenähtud suunas. Esimese kaeveastme ammendumisel rajatakse paepõrandasse (karjääri põhja) teine ja seejärel kolmas kaeveaste.

Joonis 35. Näide katendist vabastatud paepõrandast Sutlema lubjakivikarjääris (vasakpoolne foto). Näide ligikaudu 7 m kõrgusest esimese kaeveastme paeseinast Sutlema lubjakivikarjääris (parempoolne foto). Tagaplaanil sõelutud materjali laod ja rohtu kasvanud katendivall.

Joonisel 36 on näited kobestatud paekivi purustamise ja sõelumise tehnoloogilistest seadmetest.

34

Joonis 36. Näide kobestatud dolokivi purustamisest ja sõelumisest Marinova dolokivikarjääris (vasakpoolne foto). Ekskavaator tõstab kobestatud kivimi mobiilse lõugpurusti kolusse, sealt liigub purustatud kivim koonuspurustisse, sealt edasi sõelale. Sõel sõelub killustiku erinevatesse fraktsioonidesse. Näide kopplaaduri tööst killustiku veol ladudesse Marinova dolokivikarjääris (parempoolne foto). Taamal ligikaudu 15 m kõrgune katendivall, mis asub karjääri ja ca 200 m kaugusel asuva Rjabinka talu hoonete vahel. Marinova dolokivikarjäär asub Meremäe vallas Võrumaal.

Kaljupinnase (sh dolokivi) kobestamismeetodite üle otsustatakse keskkonnamõju (õhu kvaliteet, müra ja vibratsiooni tase, mõju põhjaveele, mõju tervisele) ja majandustulemuste järgi. Alljärgnevalt (tabel 3) võrreldakse kahe (lõhketööd, hüdrovasaraga kobestamine), põhimõtteliselt erineva kobestustehnoloogia mõjusid 5 palli süsteemis. Kui üks nendest mõjudest pole rahuldav (pallide arv 1), pole kaevandamine võimalik. Võrdlus on koostatud Eesti juhtivate mäeinseneride H. Viilupi ja I. Maristi kogemuste ja arvamuste põhjal. Tabel 3 Kaevandamismeetodite võrdlus pallides Kaevandamismeetod Karbonaatkivimite Hüdrovasaraga raimamine kobestamine lõhketöödega Kriteerium

Majanduslik tasuvus 4 2 Õhu kvaliteet 3 3 Müra ja 3 2 vibratsioon Vee kvaliteet 3 3 mõjud Veetase kaevudes 3 3 Keskkonna- Tervisekaitse 4 3 Keskmine punktide arv 3,3 2,7

35

Pallide arvu iseloomustus 5 4 3 2 1

Majanduslik Väga kiire Kiire Keskmine Aeglane Väga aeglane tasuvus Õhu Muutub palju Muutub Jääb samaks Halveneb Ei vasta kvaliteet paremaks paremaks normidele Müra Väheneb palju Väheneb Jääb samaks Suureneb Ei vasta ja normidele vibratsioo n Vee Muutub palju Muutub Ei mõjuta Halveneb Ei vasta kvalitee paremaks paremaks normidele t Veetase Tõuseb palju Tõuseb Ei mõjuta Väheneb Vesi kaob Keskkonnamõjud puur- kaevude s Tervise- Töötingimused Töötingimu- Töötingimu- Töötingimu- Töötingimu- kaitse muutuvad palju sed sed jäävad sed sed ei vasta paremaks muutuvad samaks halvenevad normidele paremaks

Tabel 3 järg

Karbonaatkivimite kaevandamise valikud – lõhketööde eelistamise põhjendus Pallide arv lõhketööde Kriteeriumite kirjeldus Alternatiiv asendamisel raimamisega Kriteerium

Majanduslik tasuvus 2 Kulud on suured. Selleks, et toota raimamisega sama palju kui lõhketöödega, on vaja osta täiendavalt hüdrovasaraid. Lisada veel pideva hoolduse tasud, kütuse maksumus ja masinisti palk Õhu kvaliteet 3 Õhu kvaliteet jääb samaks. Vahe tekib sellest, et lõhkamisel on tolmuheide lühiajaline ja suurem, raimates on aga tolmuheide pidev ja väiksem. Müra ja 2 Kui lõhkamisel on müra ja vibratsioon vibratsioon hetkeline, siis raimates on müra ja vibratsioon pidev. Vee kvaliteet 3 Kuna lõhatakse ja raimatakse veetasemest

mõjud kõrgemal (kuivendatud dolokivi), siis vee Keskkonna kvaliteet ei muutu Veetase 3 Puurkaevude veetase kaevandamise puurkaevudes mõjuraadiuses ei muutu sõltumata kaevandamise viisist Tervisekaitse 2 Tervisekaitse seisukohalt muudab pidev müra töötingimused halvemaks.

36

Toodud tabelist järeldub, et karbonaatkivimite kobestamine puur-lõhketöödega on keskkonnasõbralikum. Kuna Eesti paekarjäärides kasutatakse paekivi kobestamiseks valdavalt lõhketöid, mis kahjustavad keskkonda vähem ja karjääri lähikonnas, ca 200– 250 m kaugusel ohustatud objektid puuduvad, siis Pikknurme karjääris paekivi kobestamisel hinnatakse peatükis 5.2. vaid lõhkamistega kaasnevat keskkonnamõju ja selle leevendamisvõimalusi.

4.2.2. Kobestatud kaljupinnase töötlemine, karjäärisisene transport, alternatiivid

Kobestatud kaljupinnas purustatakse ja sõelutakse mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm asub kaeve-ee lähedal ja liigub koos kaeve-eega. Lisaks purustus- sõelumissõlmele töötavad karjääris sõlme kolu täitev ekskavaator, sõelutud materjali vedav või laadiv kopplaadur (joonis 36) ja killustikku väljavedavad kallurid. Kaevandamise algul toimub tegevus katendist vabastatud paepinnal katendivallide vahel. Kui esimese kaeveastme kaevandamisega on tekkinud piisavalt ruumi, paigutatakse purustus-sorteerimissõlm ja valmistoodangu laod karjääri teise kaeveastme laele, mis asub karjääri seinte vahel, maapinnast ligikaudu 8–10 m madalamal. Sarnane tegevus toimub kõikides paekivikarjäärides ja enamasti ka kruusakarjäärides. Viimastes valmistatakse purustus- sõelumissõlme abil kas purustatud kruusa või looduslikust kruusast väljasõelutud kividest kruuskillustikku. Nii paekarjäärides kui ka kruusakarjäärides kasutatava tehnika hulk ja tehnilised parameetrid on sarnased.

Ehituskillustiku valmistamiseks ja karjäärisiseseks transpordiks paekarjäärides reaalsed alternatiivsed tehnilised lahendused puuduvad.

4.3. Karjäärivee väljapumpamine ja veekogudesse suunamine, alternatiivid

4.3.1. Karjäärivee väljapumpamine, alternatiivid Kuna maavara (dolokivi) asub täies ulatuses põhjaveetasemest madalamal ja selle keskmine paksus on 17 meetrit, siis kaevandamiseks tuleb karjääri valguvat vett pidevalt välja pumbata. Paekivi kaevandamiseks kasutatakse karjäärivee väljapumpamist kõikides Eesti paekarjäärides, kus kasuliku kihi paksusest tulenevalt ei võimalda kasutatav tehnika seda vee alt täies mahus väljata. Teadaolevalt kaevandatakse dolokivi vett välja pumpamata vaid Võrumaal Marinova dolokivikarjääris, kus veealuse kihi paksus jääb 4–6 m piiresse.

Karjäärivee väljapumpamisega kaasneb põhjaveetaseme alanemine (joonis 37), mis toob kaasa mõju alanduslehtri ulatusse jäävatele kaevudele ja veetarbimisele. Väljapumbatava vee kogust ja seega ka põhjavee alandamise ulatust on võimalik vähendada, kui mäeeraldisel asuvat katendit kasutada juba kaevandamise käigus iga kaeveastangu ulatuses karjääri seintest sissevalguva vee koguse vähendamiseks.

Selliseid lahendusi on pakutud välja näiteks Koonga ja Nabala maardla karjääride keskkonnamõjuhindamise aruannetes (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2008, 2009) ja hüdrotehnikainsener Enn Sooviku poolt (Soovik, 2008).

Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on hüdrotehnikainsener Enn Soovik soovitanud kasutada paekivikarjääri seinte ehk välispiiri tamponeerimiseks kaevandamisel ettejäävat moreenpinnasest katendit. Väikese veejuhtivusega pinnasest veetõke takistab külgsuunast tuleva põhjavee karjääri imbumist. Läbi põhja tuleb karjääri enamasti suhteliselt vähe vett, kuna sügavuse suurenedes paekivi veeläbilaskvus üldiselt väheneb. Näiteks Nabala maardla 37 0,1 0,1

0,1 0,2 0,2 Saare-Everti Kingu 0,2 Tiidosaare

Ojasaare Hundi Kangru 1 1

Metsa Metsanurga

Nirgi 1 Kadaka Karli 2 Luige 2 Kristeni Vana -Toominga Pikknurme kontor 3 Pihlaka 3 2 Meierei 4 Juhani 5 4 Aasa 3 5 Vanakooli tee 2 4 Tõntsu Vompa Tiidori Kivi 5 Veski Pendi Tongi Nurga Ketu Nõmme-Kuke 10 0 1 E Volli tee 6 M R Suurfarmi U R N Ä K JÄ IK R P A K 5 71, Vanakooli tee 23 Nurga Vahtra Vanakooli tee 25

Uuevälja Uuetoa Üti Kaha Jaagumardi Kristina Andrese Matsi Pärnasaare

Lepalaane

Sõeru Saaremardi Paju Luha

Karpa

Joonis 37. Ülevaade Pikknurme karjäärist vee väljapumpamisega kujunevast põhjavee alanduslehtri ulatusest karjääri 9 m sügavuse korral (alanduse ulatus meetrites, märgitud roheliste joontega), karjääri 15 m sügavuse korral (alanduse ulatus meetrites märgitud pruunide joonega), karjääri lõpliku sügavuse (20 m) korral (alanduse ulatus meetrites märgitud siniste joonega). Karjääri lõpliku sügavuse juures jäävad 1-2 m alanduse vahemikku Pikknurme metskonna kontori ümbruse kaevud, Tiidori, Pendi, Vahtra, Uuetoa, Andrese, Kaha ja Nõmme-Kuke majapidamiste kaevud. Veetaseme 3-4 m alanduse vahemikku jäävad Nurga, Vompa ja Matsi majapidamiste kaevud. Veetaseme 5-10 m alanduse vahemikku jääb Ketu majapidamise kaev. Mõõtkava 1:40 000. Veetaseme alanduse modelleerimisel on kasutaud matemaatilist programmi GMS-6,5. Alanduslehtri detailseülevaate saamiseks koostati 2-kihiline hüdrogeoloogiline mudel. Mudeli aluseks on võetud piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused ja hüdro- graafiavõrguga arvestavad hüdrodünaamilised parameetrid. Mudeli esimese, ülemise kihi moodustab kvaternaarisetetest kate, mis arvestab hüdrograafiavõrku. Teise, alumise kihi moodustavad vettandvad kivimid, mis koosnevad Siluri ladestu dolokividest. Vee juurdevool karjääri modelleerimistulemuste põhjal: 1-7 tööaastal (veetaseme alandamine karjääris 9 m) - 2787 m3/ööpäevas. 8-14 tööaastal (veetaseme alandamine karjääris 15 m) - 3529 m3/ööpäevas. 15-30 tööaastal (veetaseme alandamine karjääris 20 m) - 3798 m3/ööpäevas. 38

Nõmmküla karjääri geoloogiliste uuringute ja põhjavee modelleerimise andmetel (Savitski, Savva, 2006) on ülemise, ca 7 m paksuse lõhelise lubjakivi filtratsioonimoodul 60 m/d, aga allpool asuva, ca 10 m paksuse lubjakivilasundi filtratsioonimoodul vaid 2 m/d. Selle näite puhul erineb lõhelise paekivi filtratsioonimoodul ehk veeläbilaskevõime vähemlõhelisest paekivist 30 korda.

Põhjavee sissevoolu vähenemise tõttu väheneb sellevõrra ka väljapumbatava vee kogus, koormus äravooluteele ja põhjavee alanduse ulatus. Põhjavee alanduse vähenemisel on positiivne mõju kaevude veetasemetele. Vee väljapumpamise vähenemine on otseselt kasulik ka arendajale, sest väljapumbatud vee koguste pealt tuleb riigile maksta vee erikasutustasu. Karjääri seinte katendiga tamponeerimise tõttu jääb aga moreenpinnasest kujundatava nõlvaterviku alla maavara, mida ei saa kaevandada.

Enn Sooviku arvutuste põhjal peab veetõkke materjali filtratsioonimoodul ehk vee läbilaskvus olema mitte üle 0,1 m/d. Looduslikus olekus on liivsavimoreeni filtratsioonimoodul väga väike, Enno Reinsalu andmetel (Reinsalu, 2011) 0,001–0,1 m/d. Moreenpinnase teisaldamisel muutub materjal kohevamaks ja sellega veeläbilaskevõime suureneb. Veetõkkena kasutamisel tuleb pinnase mahtu (seega ka poorsust) ligikaudu 10% vähendada, mis on täiesti teostatav. Paekivi ja veetõkke kontaktpinna veetiheduse tagab pinnase puistamisel märjale paepinnale tekkiv pulp, mis suleb paekivi praod ja tühikud. Enn Sooviku arvutustel väheneb Nabala maardla Nõmmküla karjääris sellise veetõkke rajamisel vee külgmine sissevool ligikaudu kümme korda ja väga oluliselt väheneb ka põhjavee alanduslehter karjääri ümber.

Sarnast külgmise sissevoolu vähendamist on võimalik rakendada ka kavandatavas Pikknurme dolokivikarjääris kaevandades. Vaatluspuuraugus VK-1 tehtud kavernomeetria (joonis 25) ja puuraukude läbilõigete andmetel (Põldvere, 2011) on väga lõheline ehk veerikas dolokivilasundi ülemine, 5–7 m paksune osa. Allpool on kivim massiivne ja selle veeläbilaskevõime kordades väiksem. Pikknurme karjääris kavandatakse kaevandada kolme kaeveastmega, kusjuures esimese astme sügavus on keskmiselt 9 m, mis hõlmab keskmiselt 3 m paksuse pinnakatte ja 6 m paksuse dolokivikihi.

Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel asuva moreenpinnasest kattekihi maht on 580 tuh. m3, veetõket vajava mäeeraldise välisringjoone pikkus 2050 m. Kogu katendit võib kasutada veetõkke moodustamiseks, sest mäeeraldisel asuva mulla maht (65 tuh. m3) on piisav, et sellest mäeeraldise teenindusmaa piirile mullast müra- ja tolmutõke rajada. Kogu moreenkatendi kasutamisel veetõkkeks oleks moreenkatendit mäeeraldise välispiiri ühe jooksva meetri kohta 283 kuupmeetrit. Kui lähtuda Nabala maardla Nõmmküla karjääri esimese kaeveastme kõrgusest (13 meetrit) ja vajaliku veetõkke aluse laiusest (36 m, Soonik, 2008), siis Pikknurme karjääri esimese kaeveastme 9 meetrise kõrguse puhul peaks veetõkke aluse laius olema 25 meetrit. Ühe meetri pikkuse lõigu veetõkke rajamiseks kuluks seega ligikaudu 110 kuupmeetrit. Samas oleks moreenpinnast kasutada ühe meetri pikkuse lõigu kohta 283 kuupmeetrit. Esimese kaeveastme veetõkkest ülejäävat katendit saab hiljem kasutada karjääri nõlvade tasandamiseks kohtades, kus on karjääri seina ääres on saavutatud maavaravaru lamam ehk karjääri põhja tase. Järk järgult on võimalik kogu katend nõlvade tasandamiseks ja seega ka veevoolu tõkestamiseks ära kasutada. Karjääri varu ammendumisel on seega moreenpinnas töö käigus ära kasutatud ja nõlvad korrastatud.

Kui Pikknurme karjääris kasutada esimese kaeveastme kaevandamisel põhjavee sissevoolu vähendava leevendava meetmena veetõkke rajamist, siis veetõkke alla jääva maavara (ehitusdolokivi) maht on ligikaudu 560 tuh. m3 ehk 16% (veetõkke alla jääva dolokivikihi 39 keskmine paksus on 11 meetrit, laius 25 meetrit ja mäeeraldise ringjoone pikkus 2050 m). Juhul kui selliste mõõtmetega veetõke rajatakse, on Pikknurme karjääri kaevandatav dolokivi maht 2917 tuh. m3.

Juhul kui esimese kaeveastme kaevandamise aja jooksul rajatakse veetõke järk-järgult kogu mäeeraldise piirile, ei ulatu põhjavee alandus kaugemale või mitte oluliselt kaugemale kui on esitatud modelleerimise joonisel 37 9 meetrise kaeveastme korral, sest selleks ajaks, kui alustatakse teise kaeveastme kaevandamist, on kõige veerikkam ehk läbilõike ülemine osa vee sissevoolu suhtes tõkestatud. Sellisel juhul jääb arvestatav, ligikaudu 2 m suurune veetaseme alanemine vaid 0,7–0,8 km kaugusele ja kaugemal asuvate majapidamiste kaevudele on veetase alanemine vähemärgatav.

Käesoleval ajal Eesti paekarjäärides Enn Sooviku poolt soovitatud karjääri seinade tamponeerimist esimese kaeveastme kaevandamise ajal ei kasutata ja seega pole tegelikke andmeid, kui efektiivne see reaalsuse on. Sellise tamponeerimismeetodi kasutamisel jääks Pikknurme karjääris kaevandamata ligikaudu 16% kaeveloa taotluses esitatud kaevandatavast varust, mis maavara kasutamise seisukohalt pole ratsionaalse. Ka pole senistes paekarjäärides pikaajalise põhjavee väljapumpamisega kaasnenud sellist olulist negatiivset keskkonnamõju, mida poleks suudetud leevendada.

Seega hinnatakse käesoleva aruande peatükis 5 põhjavee väljapumpamisega kaasnevat keskkonnamõju traditsioonilisel viisil kaevandades, st ilma kohese veetõkke rajamiseta. Kui kaevandamisel selgub, et esineb suure veeandvusega piirkondi (karstumist), siis nendesse kohtadesse rajatakse veetõkked koheselt kaevandamise käigus.

4.3.2. Karjäärivee veekogudesse suunamine, alternatiivid

Väljapumbatud vesi suunatakse selginemiseks settetiikidesse (joonis 34) ja seejärel Neanurme jõkke. Väljapumbatud vett saab ära juhtida nii mäeeraldise lõunaosast Neanurme jõkke ja sealt Pikknurme jõkke kui ka mäeeraldise idaosast algavat maaparanduskraavi mööda Ruupa peakraavi ja sealt edasi Neanurme ning Pikknurme jõkke (graafiline lisa 1). Mõlemad vooluteed on Pikknurme jõeni ca 3 km pikkused, sarnase ristlõike ja langusega ning veetase oli mõlemal vooluteel suhteliselt madal (joonised 8, 9, 11, 12) nii 2011. aasta novembris (veetaseme madalseis) kui ka 2012. aasta aprillis (veetaseme kõrgseis). Uude jõesängi viidud Neanurme jõgi on mäeeraldisest lõuna pool 7 m lai ja 1,5 m sügav, suubumisel Pikknurme jõkke 9 m lai ja 1,9 m sügav. Jõelõigu pikkus Pikknurme jõeni 3 km, langus mäeeraldise lõunaosast Pikknurme jõeni 4,5 meetrit, langus kilomeetri kohta keskmiselt 1,5 m. Nii Ruupa peakraavi kui ka mäeeraldise idaosast algava maaparanduskraavi sügavus on 1,5–2,5 m, voolutee pikkus Pikknurme jõeni 3 km, langus mäeeraldise piirist Pikknurme jõeni 5,5 m, langus kilomeetri kohta keskmiselt 1,8 m. Pikknurme–Põltsamaa manatee truubi juures on nii Neanurme jõe kui ka Ruupa peakraavis vee voolukiiruseks 2012. aasta aprillis mõõdetud ca 0,5 m sekundis.

Modelleerimisandmete põhjal on vee juurdevool karjääri ehk väljapumpamist vajava vee kogus suurim (3798 m3/ööpäevas) siis, kui on saavutatud karjääri maksimaalne ehk 20 meetrine sügavus. Tunnis väljapumbatava vee kogus on 158 m3, minutis 2,6 m3, sekundis ca 45 liitrit, mis on veeandvuse poolest võrreldav suure allikaga. Ülo Heinsalu klassifikatsiooni alusel (Heinsalu 1977) on suure allika toootlikkus 10–100 l/s. Näiteks Konnavere allika (Järvamaal) vooluhulk on 89 l/s, Imastu allika (Järvamaal) vooluhulk on 62 l/s, Lavi allika 40

(Lääne-Virumaal) vooluhulk on 60 l/s. Samas on aga näiteks Norra allika (Järvamaal) vooluhulk 296 l/s, Sutlema allika (Raplamaal) vooluhulk 160 l/s.

Reaalselt on Jõgevamaa paekarjääridest väljapumpamist vajava vee kogus väiksem. Keskkonnaameti andmetel pumbati näiteks Rõstla karjääridest 2011. aastal välja aastas 441 tuh. m3 vett. Ööpäevas pumbati seega keskmiselt 1208 m3 vett ja sekundis 14 liitrit. Otisaare karjääridest pumbati näiteks 2012. aasta esimeses kvartalis välja 126 tuh. m3 vett. Seega on sekundis väljapumbatava vee keskmine kogus 16 liitrit. Samas on geoloogilise uuringu (Korbut jt., 1989) andmetel vajaliku väljapumbatava vee kogus Otisaare karjääris 4300 m3 ööpäevas ehk 50 liitrit sekundis, mis on reaalselt väljapumbatud kogustest ligikaudu kolm korda suurem.

Lähtudes eelöeldust, kujuneb Pikknurme karjäärist väljapumpamist vajava vee koguseks mitte rohkem kui 15 liitrit sekundis, mis on arvutuslikust ligikaudu kolm korda väiksem.

Nii arvutusliku kui ka tõenäolise (võrreldav väljapumbatava vee kogusega Otisaare ja Rõstla karjääridest) veekoguse suunamine läbi maaparanduskraavide ei kahjusta see maaparandussüsteemide toimimist, sest kuni 2,5 m sügavuste kraavide voolunõva laius ja kõrgus on piisav maaparandussüsteemist valguva vee ja pumpamisel lisanduva vee ärajuhtimiseks. Karjäärivee lisandumisel ei üle kraavides veetaseme tõus kümmet sentimeetrit.

Näiteks Pudivere dolokivikarjäärist on vaja välja pumbata sekundis 100 liitrit (Põldvere, 2008). Vee ärajuhtimiseks sobiva maaparanduskraavi sügavus on seal 1,5–2,5 m, st analoogne Pikknurmega. Kraavi langus mäeeraldise piirilt Luiska ojja on keskmiselt 2 m kilomeetri kohta. Maaparanduskraavi suubumisel Luiska ojja on vee voolukiiruseks mõõdetud 0,5 m/sek. Et mitte uputada kraavi suubuva maaparandusdrenaaži suudmeid, ei tohi kraavi läbiva veehulga suurus olla üle 0,2 m3 sekundis ja kraavi ristlõige peab olema 0,3–0,4 m2. Kuna Pikknurme karjäärist väljapumbatava vee arvutuslik kogus on poole väiksem kui Pudivere karjääris, võib siin kraavi voolunõva ristlõige olla ka väiksem, kui Pudivere karjäärist vee ärajuhtimise korral.

Lähtudes vooluteede ülalesitatud parameetritest, on vett võimalik ära juhtida mõlemat vooluteed kaudu, sest väljapumpamisel tõuseb veetase mõlemal juhul vaid mõned sentimeetrid. Juhul kui vett suunatakse korraga mõlemale vooluteele, on koormus ühele vooluteele poole väiksem. Eelistada võiks vooluteed, mis algab mäeeraldise idaosast, sest maaparanduskraav on seal vähemalt 2,5 m sügav, langus Pikknurme jõe suunas suurem ja Ruupa peakraavi seisund parem, st kraav on vähem võssa kasvanud kaldad ja kinni vajunud.

4.4. Killustiku transport, alternatiivid

Killustiku transportimiseks tarbijani on vaja kasutada veoteed. Killustiku transpordiks ja karjääri teenindamiseks saab kasutada Kolga–Inno pinnaseteed (joonis 17; graafiline lisa 1), mille pikkus karjääri piirist Pikknurme–Põltsamaa maanteeni on ca 1,6 km. Väljasõidul Tallinn–Tartu–Luhamaa põhimaanteele tuleb ligikaudu 0,8 km pikkusel lõigul sõita mööda Pikknurme–Põltsamaa maanteed (joonis 17 ja 18), mis on kruuskattega, vaid paarisaja meetri pikkusel lõigul enne põhimaanteed musta tolmuvaba kattega.

41

Kui aastas veetakse Pikknurme karjäärist välja 116 tuhandest kuupmeetrist ehk 313 tuhandest tonnist valmistatud killustikku, siis kaheksatunnise tööpäeva jooksul tehakse aastas 25 tonnise koorma ja 240 tööpäeva korral ligikaudu 50 edasi–tagasi reisi päevas. Tunnis tehakse keskmiselt 6–7 reisi.

Kui keskkonnamõju aruande peatükis 5 selgub, et ülanimetatud veoteed on võimalik kasutada nii, et sellega ei kaasne leevendamismeetmete rakendamisel olulist negatiivset keskkonnamõju, siis alternatiivsed veoteed pole vajalikud.

4.5. Karjääri ala korrastamine, alternatiivid

Kaevandamisjärgselt põhjavee väljapumpamine karjäärist peatatakse ja karjäär täitub veega kaevandamiseelse tasemeni. Seega saab peale varu ammendamist karjääri ala korrastada vaid veekoguks. Alternatiivsed võimalused puuduvad. Moreenpinnasega korrastatavate nõlvade kalded peavad vastama veealuse moreenpinnase püsinurgale. Veetasemest kõrgemale jäävate nõlvade korrastamisel kasutatakse osaliselt ka kasvukihti ehk mulda. Korrastamise tulemusel kujuneb karjääri alale ligikaudu 20 ha suurune sügav veekogu, mis kujuneb piirkonnale arvestatavaks veereservuaariks, vaba aja veetmise ja kalastuskohaks, suurendab piirkonna kinnisvara väärtust ja looduskeskkonda.

4.6. Alternatiivsed karbonaatkivimite maardlad ja karjäärid

Ülevaade Jõgevamaa paekarjääridest on esitatud joonisel 1. Pikknurme karjäärist lõuna pool, ulatuslikul killustiku tarbimisalal, paekivikarjäärid puuduvad.

Lõuna-Eesti varustamisel ehituskillustikuga on oluline roll transpordikuludel ja killustiku kättesaadavusel.

Võrreldes Rõstla, Otisaare ja Sopimetsa karjääridega, on Pikknurme karjäär ühele põhilisele killustiku kasutuspiirkonnale (Tartu suunale) oluliselt lähemal ja selle tõttu vähenevad transpordikulud ja transpordiga seotud keskkonnamõjud oluliselt, kui killustikku hakatakse väljastama Pikknurme karjäärist. Pikknurme karjäär asub Rõstla ja Sopimetsa karjääridest Tartule 22 km ja Otisaare karjääridest 16 km lähemal.

Pudivere karjääri kasutuselevõtt (seni pole karjääri avatud) on seotud pika juurdesõidutee ehitusega ja ristmiku väljaehitamisega Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele. Pudivere karjääri kaeveloa täiendavates tingimustes on näiteks lähikonnas elutseva kaitsealuse linnuliigi ohustamise vältimiseks keelatud lõhkamine ja kaevandamine ajavahemikul 15. märtsist 30 juulini, st neli ja pool kuud aastas.

Pikknurme karjääri kasutuselevõtuga säilib ja paraneb Lõuna-Eesti varustuskindlus killustiku osas. Näiteks 2014. aastal lõpeb Otisaare, Sopimetsa ja Rõstla II karjääri kaevandamise luba, 2018. aastal Rõstla karjääri kaevandamise luba.

Kui käesoleva keskkonnamõju hindamise tulemusena selgub, et kaevandamisega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud, mida pole võimalik leevendada, siis veokauguse poolest on Lõuna-Eesti varustamisel ehituskillustikuga kõige sobivam Pudivere dolokivikarjäär.

42

4.7. Alternatiivsed tootmismahud

Pikknurme karjäärile taotletakse kaevandamise luba maavaravarude registris arvele võetud Pikknurme maardla aktiivsele tarbevarule, millest kaevandatava varu maht on 3481 tuh. m3. Pikas perspektiivis (30 aastat) oleks keskmine aastane kaevandatav maht 116 tuh. m3. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et kavandatav tegevus 21,40 ha suurusel mäeeraldisel ei too kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mida pole võimalik leevendada, siis puudub vajadus kaeveloa taotluses esitatud tootmismahte vähendada. Kavandatav mäeeraldis ei asu piirangualadel või kaitsevööndites, kus kaevandamine on keelatud. Mäeeraldise piiresse jääva maaparandussüsteemi mahakandmiseks on Põllumajandusamet andnud oma nõusoleku.

4.8. 0-alternatiiv Kavandatavale tegevusele on alternatiiviks tegevuse mittetoimumine ehk alternatiiv 0. Null- alternatiivi puhul võib pikas perspektiivis (Pikknurme dolokivimaardla aktiivse varu kasutuselevõtul tulevikus) eeldada sarnaste mõjude avaldumist ja leevendamisvõimaluste vajadust.

Null alternatiivi rakendumise (kaeveluba välja ei anta) negatiivne tulemus on see, et Pudivere karjäär jääb oma asukoha tõttu (lähim Lõuna-Eesti tarnepiirkonnale) killustiku hinnakujunduses monopoolsesse seisundisse. Ühiskonna (riigi) seisukohast on oluline, et turul (käesoleval juhul killustikuturul) konkurents toimiks.

Null alternatiivi rakendumise (kaeveluba välja ei anta) negatiivne tulemus on ka see, et piirkond jääb ilma olulisest veereservuaarist, mis peale varu ammendumist karjääri alale kujuneks. Pikknurme karjääri asukohast ligikaudu 25 km raadiuses käesoleval ajal võrreldava pindalaga ja mahuga järved puuduvad.

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE VÕIMALIKE ALTERNATIIVIDEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU, LEEVENDAMISMEETMED JA SEIREVAJADUS

Eelnevast peatükist nähtub, et dolokivi kaevandamisega katendi koorimisest valmistoodangu realiseerimiseni kaasneb erinevaid tegevusi, mille kestvus ja mõju keskkonnale on väga erineva ulatusega. Katendi koorimisega ja kobestatud dolokivi töötlemise ning ladustamisega karjääri piires kaasneb müra ja tolm, mis võivad mõjutada karjääri lähipiirkonna inimesi ja nende elukeskkonda. Dolokivi kobestamisega (lõhkamisega) kaasnevad maavõnked, heitgaasid, tolm ja müra, mis samuti võivad mõjutada lähipiirkonna inimesi ja nende elukeskkonda. Kuna aga lõhkamiste ajaks on karjääris muu tegevus seisatud, siis müra ja tolmu suhtes kumuleeruvat mõju ei teki. Kogu karjääri tegevuse vältel pumbatakse vett, mis suunatakse pinnaveekogudesse. Selle tegevusega kaasneb pidev mõju piirkonna põhjavee tasemele, veevarustusele, pinnaveekogudele. Killustiku transpordiga kaasneb müra ja tolm, mis võivad mõjutada veoteede ääres asuvate inimeste elukeskkonda.

Käesolevas peatükis selgitatakse, milline on nende tegevuste ja võimalike alternatiivide keskkonnamõju ja antakse hinnang, kui oluline see on. Negatiivsete mõjude ilmnemisel analüüsitakse nende leevendamisvõimalusi.

43

5.1. Hinnang karjääris toimuva tehnoloogilise protsessiga (katendi koorimine, kobestatud dolokivi töötlemine ja ladustamine) kaasneva müra, vibratsiooni, tolmu ja heitgaaside mõju inimeste tervisele ja looduskeskkonnale (programmi punktid 5.1. ja 5.8)

Karjääris toimuva tehnoloogilise protsessiga (katendi koorimine, kobestatud dolokivi töötlemine ja ladustamine) kaasnevad müra, tolm, vibratsioon ja heitgaasid, mis mõjutavad eelkõige inimese tervist ja elukeskkonda karjääri lähedal. Karjäärist eemaldudes need mõju vähenevad. Lõhketööde tegemisega kaasnevad mõjud karjääri teiste tegevuste mõjudega ei summeeru, sest lõhkamiste ajal on muu karjääri tegevus peatatud.

5.1.1. Müra mõju

Karjääri tehnoloogilises protsessis (katendi koorimine, kobestatud kivimi ja killustiku transpordil) kasutatakse ekskavaatorit, kopplaadurit ja veokeid. Katendi koorimisel kasutatakse ka buldooserit, kaljupinnase purustamisel ja sõelumisel mobiilset purustus- sorteerimissõlme. Purustus-sorteerimissõlm asub kaeve-ee lähedal ja liigub koos kaeve-eega. Lisaks purustus-sõelumissõlmele töötavad karjääris sõlme kolu täitev ekskavaator, sõelutud materjali vedav või laadiv kopplaadur (joonis 36) ja killustikku väljavedavad kallurid. Kaevandamise algul toimub tegevus katendist vabastatud paepinnal katendivallide vahel. Kui esimese kaeveastme kaevandamisega on tekkinud piisavalt ruumi, paigutatakse purustus- sorteerimissõlm ja valmistoodangu laod karjääri teise kaeveastme laele, mis asub karjääri seinte vahel, maapinnast ligikaudu 8–10 m madalamal.

Kaasaegsete kallurite poolt tekitatav maksimaalne müratase peab jääma alla 91 dB. (keskkonnaministri 22.09.2004. a määrus nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Kaasaegsete ekskavaatorite maksimaalne helivõimsustase jääb tootjate andmetel ligikaudu 100 dB piiridesse, purustus-sõelumissõlmedes 105 dB piiridesse.

Analoogset tehnikat kasutatakse ka enamuses Eesti pae- ja kruusakarjäärides, kus töö käigus on tehtud mitmeid müra mõõtmisi ja kaevandamisele eelnevaid müra leviku modelleerimisi. Nende andmetel on müra tase jäänud karjääri piirist 200–300 m kaugusel 50–55 dB tasemele.

Kaevise purustamisega, sõelumisega ja karjäärisisese transpordiga kaasnevat müra taset on Tartu Tervisekaitsetalituse ekspert Ilmar Orav mõõtnud näiteks töötavas Sopimetsa lubjakivikarjääris Jõgevamaal (Põldvere, 2009) ja Põrgumäe IV kruusakarjääris Tartumaal (Alkranel OÜ, 2010). Müra leviku modelleerimist spetsiaalse tarkvara abil on sarnase karjääritehnika töötamise korral tehtud Nabala maardla Nõmmküla karjääris (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2009), Jaakna II kruusakarjääris Läänemaal, Nogopalu V kruusakarjääris Võrumaal, Miti kruusakarjääris Valgamaal, Kukemetsa kruusakarjääris Tartumaal ja Siimusti III liivakarjääris Jõgevamaal (Alkranel OÜ, 2011, 2012).

Näiteks Sopimetsa lubjakivikarjääris mõõdeti müra olukorras, kus töötas kogu karjääri tehnika, kaasa arvatud purustus-sõelumissõlm. Müra mõõdeti vahetult purustus- sõelumissõlme juures, 100 m kaugusel (karjääri põhjas), 200 m kaugusel (karjääri põhjas) ja 300 m kaugusel (väljaspool karjääri). Nagu Pikknurmeski, asub ka Sopimetsa karjäär lagedal alal. Mõõtmistulemuste põhjal selgus, et purustus-sõelumissõlmest 200 m kaugusel karjääri põhjas ei ületanud müratase 60 dB ja 300 m kaugusel (väljaspool karjääri) ei ületanud müratase 50 dB. Taotletav Pikknurme dolokivikarjäär asub Sopimetsa lubjakivikarjääriga 44 sarnastes tingimustes (on ümbritsetud lageda alaga) ja töös kasutatav tehnika ei erine Sopimetsa karjääris kasutatud tehnikast.

Müra mõõtmised Põrgumaäe IV kruusakarjääris näitasid, et tingimustes, kus karjääris töötavad korraga kaks ekskavaatorit, kaks kopplaadurit, koonuspurusti ja sõelumissõlm, ei ületanud müra tase ca 200 m kaugusel müraallikatest 50–55 dB.

Mitmete kruusa- ja paekarjääride (vt ülalpool) kaevandamise lubade taotluste etapil tehtud müra leviku modelleerimised on näidanud, et Pikknurme karjääri tehnoloogilises protsessis osaleva tehnikaga sarnase tehnika koostöötamisel ei ületa müratase ca 200 m kaugusel müraallikatest 55 dB.

Pikknurme karjääri kui uue tööstusobjekti ümbrust tuleb sotsiaalministri määruse nr 42 alusel käsitleda kui II kategooria (laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates) ala, millele rakenduvad järgmised taotlustaseme väärtused: tööstusmüra puhul päevasel ajal (7:00– 23:00) 55 dB ja öisel ajal (23:00–7:00) 40 dB. Taotlustase (müratase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi) võetakse aluseks uute objektide planeerimisel.

Eelnevast lähtuvalt saab järeldada, et Pikknurme karjäärile lähimate asustatud elamute (Vompa ja Nurga talu) juures, mis asuvad karjääri piirist vähemalt 0,7 km kaugusel, ei ületa karjääri tehnoloogilise protsessiga kaasnev müra sotsiaalministri määrusega nr 42 kehtestatud müra päevast taotlustaset (55 dB), vaid müra tase jääb oluliselt madalamaks. Müra taotlustaset ei ületata ka lähima, ca 250 m kaugusel asuva Ketu talu juures (graafiline lisa 1), kui karjääri idapiirile moodustatakse katendist vallid, mis vähendavad väljapoole karjääri leviva müra taset oluliselt. Ketu maaüksusel asuvat elamut ei kasutata ja omaniku kinnitusel tal kavandatava tegevuse suhtes pretensioone ei ole.

Kaevandamise tehnoloogilise protsessiga kaasnev mõju elusloodusele on vähene, sest töö ajal hoiavad metsloomad ja –linnud karjäärist eemale.

Vibratsiooni mõju Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest), seega olulist vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääride vahetus läheduses.

Tolmu ja heitgaaside mõju Aastas kobestatud kivimite mass on ca 313 000 t (116 000 m3 x 2,7 t/m3). Karjääris kavatsetakse kasutada mobiilset purustit ja sõelasid, mis vastavad Euroopas kehtivatele tolmu ja müra nõuetele ja on kooskõlas EÜ masinadirektiivi 98/37/EÜ sätetega, vastavate EEEL ühtlustatud standarditega ning riiklike BS standardite ja määrustega. Purustus- sorteerimissõlme tootlikkusel 200 t/h töötab seade aastas ligikaudu 1570 tundi.

Kui tolmu utiliseerimine on välja lülitatud ja niisutamist ei kasutata, on kivimi purustamisel välisõhku eralduva tolmu kogus (kg/h) kalkuleeritav valemist: Pt = K1 x K2 x K3 x K4 x K5 x B x Ct kus ; K1 – tolmufraktsiooni osa materjalis (0,03) K2 – atmosfääri jõudva tolmufraktsiooni osa (0,01) 45

K3 – kohalikke meteoroloogilisi tingimusi arvestav koefitsient (1,2) K4 – tootmissõlme tuulekaitset arvestav koefitsient (1) K5–materjali niiskust arvestav koefitsient (0,7) B – puiste kõrgust arvestav koefitsient (0,7) Ct – purustatava ja sorteeritava kivimi kogus (keskmiselt 200 t/tunnis).

Eelnevast tulenevalt võib mäeeraldisel aastas purustus-sorteerimisseadme 1570 töötunni jooksul tekkida tolmu 55 tonni ehk 8 grammi sekundis. Purustus-sorteerimissõlm paikneb reeglina karjääri süvendis, karjääri seinte ja katendivallide vahel, mistõttu tekkinud tolm ei levi kaugele, vaid settib purustus-sorteerimissõlme lähedal 50–100 m kaugusel ja jääb karjääri territooriumile, kust satub osaliselt karjääri vette.

Karjääris killustiku autodele laadimisel tekib tolmu laadimiskohas purustus-sorteerimisliini lähedal kuival ajal ligi 4,5 g/s. Laadimist teostatakse ca 785 tundi aastas (50% karjääri tööajast). Tolmu eraldub kuival perioodil laadimisel aastas 12,7 t (785 töötunni jooksul). Pikknurme karjääris laaditav killustik on niiske, lisaks killustiku niisutamisele tuleb arvestada sademetega ja seega on laadimisel eralduva tolmu kogus vähemalt 2 korda madalam arvutatust kuiva killustiku jaoks, st ca 6,4 t ehk tegevuse kulgemise ajal ca 2,3 g/s.

Materjali laadimisel tekkinud tolm settib valdavalat 50–100 m kaugusel karjääri piires. Kaugemale võib levida tolm, mis tekib materjali transpordil. Selle vältimiseks kuival ajal karjääri teid kastetakse.

Kogu tegevuse käigus eralduvad tolmukogused on väikesed, karbonaatse koostisega ja suurem osa tolmuosakestest langeb maapinnale karjääris või selle lähiümbruses. Näiteks Kundas, Aru-Lõuna lubjakivikarjääris tehtud uuringud on näidanud (Kört, 2004), et killustiku valmistamisel lenduva tolmu sisaldus õhus vähenes tolmuallikast (purustus- sorteerimissõlmest) kaugenedes oluliselt. Tolmuallika lähedal saadi õhu maksimaalseks saastetasemeks 5,06 mg/m3. Juba 160 m kaugusel saasteallikast langes tolmu sisaldus õhus tasemele 0,5 mg/m3, mis vastavalt välisõhu kaitse seadusele on piirmääraks elamute piirkonna õhus.

Tugevate läänekaarte puhul võib tolm levida karjäärist ligikaudu 0,5 km kaugusele, kuid vaatamata sellele ei tohiks tolmu heide ületada välisõhu kaitse seadusega kehtestatud piirnorme karjääri piirist vähemalt 0,7 km kaugusel asuvate Vompa ja Nurga talu elamute juures. Ketu maaüksusel asuvat elamut ei kasutata ja omaniku kinnitusel tal kavandatava tegevuse suhtes pretensioone ei ole. Tolmu leviku vältimiseks tuleb paigutada lähimate elamute suunas, karjääri idapiirile, katendivallid. Kuival ajal tuleb tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks karjääri teid ja laoplatse kasta.

Karjäärist väljapoole leviv karbonaatne tolm (loodusliku dolokivi peenim fraktsioon) ei kahjusta põllukultuure ega mullaviljakust. Paekivitolmu on kasutatud muldade lupjamiseks.

Kallurautod tarbivad töötamisel diiselkütust, sõltuvalt mootori töö intensiivsusest, 20 kuni 40 liitrit tunnis. Ligikaudu sama palju tarbivad ka ekskavaator (kopplaadur), purusti ja kopplaadur. Kui arvestada, et karjääris töötavad normaaltingimustes korraga ekskavaator (kopplaadur), 2 kallurautot ja purustus-sorteerimissõlm ning täiendavalt 2 autot ja kopplaadur killustiku ladustamisel ja veol, eraldub minutis õhku ligi 10 kuni 15 kg heitgaase. Heitgaasid hajuvad õhus kiiresti ja nendes esinevate saastekomponentide sisaldus ei ületa lubatud piirväärtusi (Välisõhu ..., 2004). 46

Leevendavad meetmed ja seirevajadus Müra leviku vähendamiseks karjäärist väljapoole tuleb katendivallid paigutada esmajoones lähimate elamute suunas karjääri idapiirile. Karjääris tuleb kasutada kaasaegset tehnikat, kaasa arvatud mobiilset purustus-sõelumissõlme. Mürahäiringute vältimiseks peab karjääri tööaeg jääma sotsiaalministri määruses nr 42 kehtestatud päevase aja (7:00–23:00) piiresse, kusjuures mürarikkam tegevus (kobestatud kivimi purustamine ja töötlemine) peaks jääma ajavahemikku 7:00–20:00. Pretensioonide korral tuleb teha müra mõõtmisi lähimate elamute (Ketu, Vompa, Nurga) juures.

Tolmu leviku vähendamiseks karjäärist väljapoole tuleb katendivallid paigutada esmajoones lähimate elamute suunas karjääri idapiirile. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival ajal karjääri siseteid ja laoplatse kasta. Pretensioonide korral tuleb tolmu mõõtmisi õhus teha lähimate elamute (Ketu, Vompa, Nurga) juures.

Kokkuvõte Pikknurme karjääris toimuva tehnoloogilise protsessiga (katendi koorimine, kobestatud dolokivi töötlemine ja ladustamine) kaasnev müra, vibratsioon, tolm ja heitgaasid ei avalda inimese tervisele, elu- ja looduskeskkonnale olulist negatiivset mõju, kui rakendatakse vajalikke leevendamismeetmeid. Juhul kui müra ja tolmu tase ületab karjääri tegevuse ajal lähimate asustatud talude juures lubatud piirnorme, peab arendaja oma tegevuse viima kehtestatud normidele vastavaks. Lisaks tuleb märkida, et tehnoloogilise protsessiga kaasnevaid mõjusid inimese tervisele ja elukeskkonnale on hinnatud nn halvima olukorra puhul, st et tegevus toimub karjääri läänepiiril, mõjutatavale keskkonnale võimalikult lähedal. Kuna karjääri pindala on üle kahekümne hektari, siis valdava enamuse ajast töötab karjääri tehnika aga kaugemal ja selle tõttu on nn halvima olukorra mõjud suhteliselt lühiajalised.

5.2. Hinnang lõhketöödega kaasnevatele keskkonnamõjudele (maavõnked, kivimikildude laialipaiskumine, õhulööklaine, gaasi ja tolmu emisioon, müra; programmi punkt 5.9)

Kõrge survetugevusega kivimite, sh Pikknurme karjääri ehitusdolokivide sobivaimaks kobestusviisiks on lõhkamine, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste kivimite kobestamise levinuim moodus. Lõhkamist on kasutatud edukalt karjäärides, kus mõjutatavad hoideobjektid (hooned, üldkasutatavad teed, elamud) asuvad lõhkamise kohast piisavas, st vähemalt 200 m kauguses. Lõhketööde projektile esitatavad nõuded sätestavad, et lõhkeaugumeetodil lõhates on kildude laialipaiskumise minimaalne ohutu kaugus 200 m. Lõhkamisega kaasneb maapinna lühiajaline seismiline võnkumine (maavõnked), mida hinnatakse võnkekiirusega. Lühiviitlõhkamise ja süvistatud lõhkelaengute õige suuruse ning topise pikkuse ja lõhkelaengu paigutamiseks vajaliku puuraugu läbimõõdu õige vahekorra juures ei kahjusta maavõnked kaugemal asuvaid hoideobjekte (hooneid). Lõhkamist viivad läbi litsentseeritud firmad lõhketööde passi alusel vastavalt lõhketööde projektis esitatud nõuetele.

Lõhkamisega kaasnevad maavõnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi, kui need asuvad lõhkamiskohale liiga lähedal. Hoonete ja rajatiste tundlikkust võngetele iseloomustatakse lubatud võnkekiirusega. Sõltuvalt pinnasest, millel asub hoone vundament, hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist on määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused. Teades, milliseid maksimaalseid võnkekiirusi hoone konstruktsioon talub ja arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast, saab määrata maksimaalsed seismiliselt ohutud lõhkelaengute suurused. Seda tehakse lõhketööde passi koostamisel, kus lähtutakse Majandus- 47 ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määrusest nr 64 “Lõhketöö projektile esitatavad nõuded”.

Lõhketööde projekteerimisel ehitise maksimaalne lubatud võnkekiirus arvutatakse järgmise valemi abil: vmaks = v1Fk (cm/s), kus v1 – kaitstava ehitise kaugusest ja tema aluspinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus (cm/s) (tabel 4); F k – ehitise liigist sõltuv parandustegur (tabel 5). Tabel 4 Ehitise suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja aluspinnasest

Suurim lubatav võnkekiirus v1 (cm/s) Kaugus ehitiseni Ehitise aluspinnas (m) Savi, kruus, liiv, Tugev moreen, kildad, pehme Graniit, gneiss, tugev lubjakivi, pehme moreen lubjakivi, liivakivi tugev liivakivi 1 1,8 3,5 14,0 5 1,8 3,5 8,5 10 1,8 3,5 7,0 20 1,5 2,8 5,5 30 1,4 2,5 4,5 50 1,2 2,1 3,8 100 1,0 1,7 2,8 200 0,9 1,4 2,2 500 0,7 1,1 1,5 1000 0,6 0,9 1,2 2000 0,5 0,7 0,9

Tabel 5 Ehitise liigist sõltuv parandustegur

Nr Ehitise liik Parandustegur Fk 1 Rasked ehitised, nagu sillad ja sadamakaid 2,00 2 Betoon-, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid, eelmainitud konstruktsioonidest tööstushooned, 1,50 pritsbetooniga kaetud allmaarajatised 3 Tellistest ja betoonist büroo- ja ühiskondlikud hooned, betoonvundamendile või kaljupinnasele 1,20 ehitatud puuhooned 4 Betoonist või tellistest elumajad (ehitises ei tohi olla kasutatud kergbetooni ega silikaattelliseid), 1,00 allmaakaablid. Kivistuv valubetoon eaga üle ühe nädala 5 Kergbetoonehitised (ka kõik muud ehitised, milles on kasutatud kergbetooni). Kivistuv valubetoon 0,75 eaga 3–7 ööpäeva 6 Eriti vibratsioonitundlikud ehitised, nagu muuseumid, kirikud ja teised kõrgete võlvide ja suurte 0,65 pingeväljadega hooned, silikaattellistest hooned. Kivistuv valubetoon eaga kuni 3 ööpäeva 7 Varinguohtlikud ajaloo- ja arhitektuurimälestised, varemed 0,5

Maksimaalne seismiliselt ohutu laeng arvutatakse lõhketööde projekteerimisel järgmise valemi abil:

kus 48

vmax – ehitise suurim lubatud võnkekiirus, cm/s; K – pinnase seismilisuse tegur (vt tabel 6); r – kaugus lõhkamiskohast hoitava objektini, m. Tabel 6 Pinnase seismilisuse tegur Pinnase seismilisuse tegur Objekti aluspinnas Kmin Kmax Veevaene kaljupinnas paksusega kuni 15 m 200 300 Keskmise veesisaldusega üle 15 m paks liiva- või savipinnas 300 450 Veega küllastunud kobe pinnas (vesiliivad) 450 600

Märkus. Teguri maksimaalväärtust kasutatakse vihmasel ja suurvee perioodil, samuti aastaringsel töötamisel. Minimaalväärtust kasutatakse suvisel kuival perioodil.

Lühiviitlõhkamisel loetakse korraga plahvatavaks laenguks ühes viitegrupis olevat laengut, kui viitesamm on vähemalt 50 ms. Väiksemate viitesammude korral tuleb arvutuslik seismiliselt ohutu ühes viitegrupis olev laeng jagada parandusteguriga, mille väärtus on: –1,2, kui viitesamm on 35...50 ms; –1,4, kui viitesamm on üle 25...35 ms, –1,5, kui viitesamm on alla 25 ms.

Lõhketööde seismilist mõju arvestatakse ainult süvislaengute kasutamisel. Kui topise pikkus süvislaengus ületab 15 lõhkeaugu läbimõõtu, ei ole õhulööklaine ohtlikku mõju vaja arvutada.

Lõhkamistega kaasnevaid seismilisi võnkumisi on vastavalt seirekavale mõõdetud näiteks Sutlema lubjakivikarjääri lähedal, lõhkamiskohast 510 m kaugusel asuva Kõrgemäe talu vundamendi külge paigaldatud seismograafiga (Põldvere, 2011). Masslõhkamised viis läbi vastavat litsentsi omav firma Intexler OÜ. Maavõnkeid mõõtis Aragon Consulting OÜ. Masslõhkamisel lõhati 1330 kg lõhkeainet, mis oli paigutatud 47 puurauku sügavusega 6,5 meetrit. Puuraukudes oli keskmiselt 28,4 kg lõhkeainet. Lõhkamistöödel kasutati tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeaineid. Puuraugud olid rajatud kolme reana, ridadevaheline lõhkamise viibeaeg oli 65, 45 ja 25 millisekundit. Lõhkeaine erikulu lõhatava kaljupinnase kuupmeetri kohta oli 0,52–0,56 kg, mis tähendab, et kirjeldatud masslõhkamise tulemusena kobestati ligikaudu 2500 m3 kaljupinnast. Lõhkamisega kaasnenud vertikaalsuunaline seismiline võnkumine ligikaudu 0,5 km kaugusel Kõrgemaa talu juures oli 0,1 cm/s, mis on hoonetele lubatud maksimaalsetest võnkekiirustest kordades väiksem (tabel 4).

Kõikides Jõgevamaa paekivikarjäärides kobestatakse kaljupinnast lõhkamise abil, millega kaasneb maapinna seismiline võnkumine ja lõhkeproduktide laialipaiskumine. Näiteks Rõstla karjääride ümbruses asuvad lähimad elamud 100–200 m ja Otisaare karjääride ümbruse ca 170 m kaugusel karjääride piirist (joonis 28). Sarnaselt Pikknurme karjäärile asuvad ka Rõstla karjäärid avatud maastikul ja on ümbritsetud haritavatest maadest. Nii Rõstla kui ka Otisaare karjääridest on aastas kaevandatud üle 200 tuh. m3 paekivi, mis eeldab intensiivset lõhketööde läbiviimist ja mõju lähikeskkonnale (hoonetele, inimestele, maakasutusele). Lõhkamistööd on nii Rõstla kui ka Otisaare karjääris toimunud üle kahekümne aasta ja selle ajaga pole lähiümbrusele olulist negatiivset mõju avaldatud.

49

Pikknurme karjääri piirile lähimad on Ketu talu puust hooned, mis jäävad ca 250 m kaugusele. Vompa talu hooned asuvad ca 0,7 km ja Nurga talu hooned ca 0,8 km kaugusel (joonis 2, graafiline lisa 1). Teiste taluhoonete kaugus Pikknurme karjääri piirist on üle kilomeetri.

Lõhketööde passist kinnipidamise korral ei ületa maapinna võnkekiirus hoonetele lubatud piirnorme ka 100–200 m kaugusel lõhkekohast ja lõhkeproduktide (kivimitükkide) laialipaiskumine väljapoole karjääri ei tohi ületada ohutsooni, mis vaikse ilmaga on 200 meetrit. Tuule tugevusega peab arvestama, kui lõhatakse karjääri kirdenurgas, Ketu talu lähedal. Ketu talu asub karjääri piirist ca 250 m kaugusel. Kuna Pikknurme karjääri lähiümbruses elamutena kasutuses olevad hooned puuduvad ja asustatud majapidamised asuvad 0,7–0,8 km kaugusel, siis lõhkamistöödega kaasnevad mõjud inimestele ja nende eluasemetele praktiliselt puuduvad. Seega maavõngete seisukohalt Pikknurme dolokivikarjääris lõhketööde tegemiseks käesoleval ajal olulised piirangud puuduvad. Lõhkamisel laenguaugu meetodil topise pikkusega üle 15 laenguaugu läbimõõdu ohtlikku lööklainet ei teki. Eesti oludes kujuneb karjäärides laenguaugu meetodil topise pikkuseks alati rohkem kui 15 laenguaugu läbimõõtu.

Joonisel 38 on näide lõhkamisest Sopimetsa lubjakivikarjääris.

Joonis 38. Lõhkamine Sopimetsa karjääris. Sarivõtte 2. (vasakul) ja 15. (paremal) kaader. Lõhatud nõlva kõrgus on 5–6 m. Kivitükkide lennukõrgus paarkümmend meetrit, lennuraadius alla 50 m. Tolmu vertikaalne levik ca 20–25 m. Tolm hajus mõne minuti jooksul ja ei väljunud karjääri alalt.

Lõhketööde tegemisel paiskub õhku plahvatusgaase ja peent lubjakivi tolmu. Eesti Vabariigis kasutada lubatud lõhkeainete puhul on tagatud, et plahvatusgaaside kontsentratsioon on normi piirides ega kujuta ohtu keskkonnale ega inimestele, sest esmaselt peab olema tagatud lõhketööde personali ja karjääris töötajate ohutus, kes regulaarselt viibivad lõhkamiskoha läheduses. Tolmu ja gaasi levik sõltub ilmast (õhuniiskus, tuule tugevus ja suund). Selle tõttu tuleb lõhketööde tegemisel arvestada eelkõige tuule suuna ja tugevusega. Jõgeva meteoroloogiajaama andmetel valdavad piirkonnas lõuna- ja edelatuuled, talvel lääne- ja edelatuuled (joonis 39). Vastavalt lõhketööde tegemise korrale peab lõhketööde tegemisel arvestama, et tuulise ilma korral tuleb ohuala raadiust (lõhkeaugu meetodil 200 m) allatuult suurendada järgmiselt: kus v on tuule kiirus (m/s). Kuna ohuala suureneb tuule kiiruse iga meetri lisandumisel 5 m võrra, siis näiteks väga tugeva tuule (25–30 meetrit sekundis) korral ulatub ohuala lõhkekohast (näiteks karjääri piiri lähedalt) 325–350 meetrini väljapoole karjääri. Reeglina sellise ilmaga lõhketöid ei teha. Lähim, Ketu talu elamu asub 50 mäeeraldise kirdepiirist ligikaudu 250 m kaugusel ida pool. Seega, lõhketööde tegemisel mäeeraldise kirdeosas tuleb arvestada läänekaare tuule tugevusega. Lõhketöid ei tohi seal läbi viia, kui tuule tõttu kujuneb ohuala suuremaks, kui ohutu kaugus Ketu elamuni. Lõhketööde ohutuse eest vastutab töid läbiviiv firma.

Joonis 39. Jõgevamaa tuulte sagedusjaotus vaatlusperioodil 1988–2005.

Lõhkegaaside koostist on korduvalt uuritud. Tööinspektsiooni poolt Harku karjääris tuulealusel küljel tolmu sees, lõhkekohast 150 m kaugusel, tehtud õhu analüüsid näitasid et lõhkegaasis oli ainult CO2 (Vesiloo, 2008). Mürgiseid gaasid CO ja NOx puudusid.

Ainult kuivades tingimustes lõhates, kus nii lõhatav kivim kui topise materjal (tavaliselt puurpuru, liiv või sõelmed) on kuiv, võib tuulise ilmaga (4–6 m/s) lõhkamisel tekkiv tolm levida lõhkamise kohast lagedal maastikul kuni 600 m kaugusele. Vastavaid mõõtmisi on tehtud Paul Vesiloo poolt Harku lubjakivikarjääris avamaa tingimustes. Pikknurme dolokivikarjääris toimub lõhkamine esmalt 3–5 m kõrguste katendivallide vahel, hiljem lisaks 6–7 m kõrguste seintega karjääri süvendis. Valdav enamus lõhkamise tahketest komponentidest settib karjääris või lähiümbruses. Selliste kaitsebarjääridega piiratud alal on tolmu levik kaks kuni kolm korda väiksem kui avatud maastikul. Tuulevaikse ilmaga lõhates settib tolm lõhkamiskoha ümbruses, sajakonna meetri raadiuses (joonis 36). Kuiva aega on Eestis suhteliselt vähe. Sel ajal saab kasutada lõhatava ploki niisutamist või märgade topiste kasutamist. Plahvatusgaas CO2 hajub kiiresti ja keskkonnale ohtu ei kujuta. Tolmu emissiooni on võimalik juhtida ja vähendada ning hoida lubatu piirides. Lõhketöödel tekkiva tolmu mõju on väga lühiajaline. Kuna lõhkamise ajal on töö karjääris seisatud, siis teiste tööprotsesside täiendavat tolmu ei lisandu.

Paekivi lõhkamise kohta karjäärides on jäänud inimestele arvamus, et lõhkeaine võib tingida vee reostuse. Seda ilmselt omal ajal kirjandusse sattunud informatsioonist vette sattunud nitraatidest. Paul Vesiloo ekspertarvamusest (2008) selgub, et seda ka juhtus nõukogude- aegses karjäärimajanduses, kui kasutati märgade puuraukude laadimiseks halvasti pakendatud lõhkeaineid. Kaasajal kasutatavad lõhkeained on veekindlalt pakendatud ega tekita vee 51 reostamise ohtu. Lubjakivikarjääride vee analüüsides pole täheldatud lõhkeainest tekitatud vee reostust.

Käesoleval juhul asuvad lõhkelaengud veetasemest kõrgemal. Isegi sellises olukorras, kus lõhatakse vee all asuvat dolokivi, pole lõhkeaine vett reostanud. Selline dolokivide kobestamine toimub Marinova dolokivikarjääris, kus vett karjäärist välja ei pumbata ja 6–7 m paksust veealust dolokivikihti kobestatakse vee alla puuritud puuraukudesse paigaldatud lõhkelaengutega. Marinova karjääri kujunenud veekogu vee analüüsid (tehakse OÜ Eesti Geoloogiakeskuse akrediteeritud laboratooriumis 3–4 korda aastas vastavalt kaeveloaga ette nähtud seirele) näitavad, et karjääri vesi vastab kõikide näitajate (ka lämmastikuühendite sisalduse) poolest joogivee normidele ja ei erine karjäärist ca 250 m kaugusel asuva Rjabinka talu salvkaevu veest. Talu salvkaevu veetase asub karjääri kujunenud veekogu veetasemega samal kõrgusel.

Leevendavad meetmed ja seirevajadus Lõhketööde läbiviimisel tuleb kinni pidada lõhketööde passist, milles arvestatakse ka tuule tugevust ja suunda. Vastavalt lõhketööde tegemise korrale peab lõhketööde tegemisel arvestama, et tuulise ilma korral tuleb kivimitükkide laialipaiskumine ohuala minimaalset raadiust (lõhkeaugu meetodil 200 m) allatuult suurendada järgmiselt: kus v on tuule kiirus (m/s). Lähim, Ketu talu elamu asub mäeeraldise kirdepiirist ligikaudu 250 m kaugusel ida pool. Seega, lähtudes ohutusest Ketu elamu juures viibivatele inimeste ja hoonete suhtes, ei tohi karjääri kirdenurgas lõhkamisi teha, kui läänekaarte tuule kiirus ületab 5 meetrit sekundis.

Lõhketööde tegemine peab jääma tööpäeva piiresse ajavahemikule 8:00–17:00. Lõhketöid tohib teha vastavat litsentsi omav firma. Lõhketööde tegemise ajal peab ohutsoon olema märgistatud. Esimestel lõhkamistel tuleb vajadusel mõõta võnkekiirust karjääri piirist ca 250 m kaugusel asuva Ketu elamu vundamendi külge paigutatud seismograafi abil selleks, et hinnata, kas kasutatud lõhkelaengud ja lõhkamisviis on hoideobjektile ohutu. Vajadusel mõõta võnkekiirust ka Vompa ja Nurga elamu vundamendil.

Enne lõhketööde alustamist tuleb läbi viia karjääri mõjupiirkonda jäävate hoonete (Ketu, Vompa ja Nurga talu) passistamine, mis loob aluse hoonetele maavara kaevandamisega põhjustatud võimalike kahjustuste tuvastamiseks ning arendaja poolt likvideerimiseks ja kompenseerimiseks. Juhul kui maapinna võnkekiirus ületab juba Ketu elamu juures lubatud piirnorme, peab lõhketööde passi muutma.

Kokkuvõte Lõhketööde passis sätestatud tingimustest ja leevendamismeetmetest kinnipidamise korral ei kaasne kaljupinnase kobestamisel lõhketöödega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid inimese tervisele, elukeskkonnale, hoonetele ja maakasutusele. Lõhketööde asendamiseks alternatiivse meetodiga (hüdrovasaraga raimamine) puudub vajadus.

52

5.3. Hinnang kaevandamise mõjust pinna- ja põhjavee tasemele ning kaevandamise mõjupiirkonda jäävate kaevude vee tasemele ja vee kvaliteedile, pinnase niiskusrežiimile, väljapumbatava vee saastetasemele, sellest tulenevalt Neanurme jõele ja Ruupa ojale (programmi punktid 5.2 ja 5.3)

Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel asub kogu kaevandatav maavaravaru allpool põhjavee taset. Karjääri valguvat põhja- ja sademete vett tuleb karjäärist välja pumbata kogu karjääri töötamise jooksul. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter (joonis 37; graafiline lisa 1), mis levib piirini, kus vee äravool ja juurdevool tasakaalustuvad. Alanduslehtri sügavus on suurim karjääris ning väheneb sellest eemal jõudes tasakaalupunktis nulli. Lehtri ulatus sõltub olulisel määral väljatöötatud ala suurusest ja veealanduse kestusest s.t, et alanduslehter on väiksem karjääri tegutsemise algusaastatel ja jõuab oma maksimumini sulgemise eel.

Kaevandamist alustatakse mäeeraldise lõunapoolsest osast, kus kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus on väiksem ja kuhu kaevandamisala laienemisel hakkab kogunema karjääri valguv põhjavesi. Karjääri sellesse ossa rajatakse iga kaeveastme korral vajaliku sügavusega veekogujakraav ja veekogujakaev/süvend, kust vesi pumbatakse settetiikidesse (joonis 34). Joonisel 40 on näha veekogumissüvendit ja pumplat Otisaare dolokivikarjääris. Settetiikidest voolab selginenud vesi mäeeraldisest kas ida poole jääva kraavi kaudu esmalt Ruupa peakraavi ja seejärel Neanurme jõkke ja sealt edasi Pikknurme jõkke või lõuna poole rajatava kraavi kaudu esmalt Neanurme jõkke ja sealt edasi Pikknurme jõkke (graafiline lisa 1).

Joonis 40. Veekogujasüvend ja pumpla Otisaare paekarjääri loodeosas (Johanson, 2012). Veekogujasüvendisse kogunev vesi pumbatakse settetiiki, kust see selgineb ja voolab edasi Umbusi jõkke. Keskkonnaameti andmetel vastab Otisaare karjäärist väljapumbatud vesi heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korras sätestatud normatiividele.

Veetaseme alanduse modelleerimisel on kasutaud matemaatilist programmi GMS-6,5. Alanduslehtri detailse ülevaate saamiseks koostati 2-kihiline hüdrogeoloogiline mudel. Mudeli koostasid OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna juhtiv hüdrogeoloog Leonid Savitski ja vanemhüdrogeoloog Valeri Savva. Mudeli aluseks on võetud piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused ja hüdrograafiavõrguga arvestavad hüdrodünaamilised parameetrid (Põldvere, 2011). Mudeli esimese, ülemise kihi moodustab kvaternaarisetetest kate, mis arvestab hüdrograafiavõrku. Teise, alumise kihi moodustavad vettandvad kivimid, mis koosnevad Siluri ladestu dolokividest.

53

Vee juurdevool karjääri modelleerimistulemuste põhjal on 1–7 tööaastal (veetaseme alandamine karjääris 9 m) 2787 m3/ööpäevas, 8–14 tööaastal (veetaseme alandamine karjääris 15 m) 3529 m3/ööpäevas, 15–30 tööaastal (veetaseme alandamine karjääris 20 m) 3798 m3/ööpäevas.

Pikknurme karjääri ümbruse põhjavee alanduse modelleerimise andmetel võib karjääri lõpliku sügavuse juures põhjaveetase alaneda ligikaudu 1 km kaugusel kuni 2,5 meetrit, ligikaudu 1,5 km kaugusel kuni 1 meeter. Põhjaveetaseme alanemine on väiksem ida suunas, kus põhjavett toidab ka Pikknurme jõgi.

5.3.1. Kaevandamise mõju põhjaveele, sh kaevude vee tasemele ja kvaliteedile

Modelleerimise andmetel võib Nurga ja Vompa elamute (kaevude) piirkonnas veetase alaneda kuni 4 meetrit, Vahtra, Uuetoa ja Matsi elamute (kaevude) juures kuni 2 meetrit, Pikknurme metskonna kontori juures asuvates kaevudes ja Tiidori, Pendi, Andrese, Kaha ning Nõmme- Kuke elamute (kaevude) juures ligikaudu 1 meeter (joonis 37, graafiline lisa 1). Kaugemale ei tohiks märgatav põhjaveetaseme alanemine ulatuda, seda enam, et põhjaveetaseme sesoonne ehk sademetest sõltuv kõikumine Pikknurme vaatluskaevus VK-1 ulatus aastase seire andmetel 1,8 meetrini (joonis 26).

Töötav karjäär dreenib põhjavett, st põhjavee horisontaalne liikumine on alanduslehtri ulatuses karjääri suunas, mis tähendab, et karjäär ei toida põhjavett ja selle tõttu ei mõjuta karjäärisisene kaevandustegevus põhjavee kvaliteeti ka ümbruskonna kaevudes. Karjääri kogunenud põhjavesi koos sademeteveega pumbatakse välja ja suunatakse peale selginemist eesvoolu. Risk, et karjäär reostaks põhjavett, on madal. Küll on teada, et karjääride, kus teostatakse lõhketöid, ümbruse elanikelt on laekunud kaebusi, et pärast lõhkamist muutub vesi kaevudes sogaseks. Valdavalt on kaebusi tulnud kuni ~0,5 km kauguselt, kuid vahel ka kaugemalt. Võib eeldada, et maavõnked põhjustavad mehaanilise heljumi sattumist põhjavette ja seega ka kaevuvette just lõhkamiskoha lähedal, kus on ka põhjavee taset oluliselt alandatud. Samas tuleb lisada, et põhjavee kujunemine toimubki sademetevee infiltreerumisel läbi pinnakattesetete, viies heljumina endaga kaasa setete peenosist.

Leevendavad meetmed ja seirevajadus Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb, tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni kaevandamise luba peatatakse.

Veetaseme ja vee kvaliteedi esmast seiret tuleb teha karjäärile lähimates kaevudes. Nende põhjal saab otsustada, kas seirevõrku tuleb laiendada ka kaugemal asuvatele kaevudele, mis võivad jääda kaevandamise mõjualasse. Esmasesse veetaseme seirevõrku sobib vaatluspuurkaev VK-1 (asub karjääri läänepiiril), Ketu talu puurkaev (asub karjääri piirist ca 250 m ida-kirde pool), Pendi talu salvkaev (asub karjääri piirist ca 1,4 km ida pool), Vahtra talu salvkaev ja lahtine puurkaev (asuvad karjääri piirist ca 1,3 km ida pool), Andrese talu salvkaev (asub karjääri piirist ca 1,35 km kagu pool), Pihlaka talu salvkaev (asub karjääri piirist ca 1,25 km põhja pool), Sõeru talu salvkaev (asub karjäärist ca 1,7 km lõuna pool). Vee kvaliteedi esmasesse seirevõrku sobivad vaatluspuurkaev VK-1, Ketu talu puurkaev, Pikknurme kontori puurkaev (asub põhja pool), Vompa ja Pendi talu puurkaev (asuvad kirde pool), Andrese ja Matsi talu kaev (asuvad kagu pool).

54

Enne kaevandamise alustamist tuleb mõõta seirekaevude veetase ja võtta veeproovid vee kvaliteedi hindamiseks. Andmed seirekaevude kohta tuleb edastada Keskkonnaametile.

Kokkuvõte Kavandatava tegevuse oluline negatiivne mõju põhjavee tasemele ja seega ka kaevude veetasemele võib ulatuda modelleerimise ja teiste paekarjääride praktika põhjal ligikaudu 1,5 km kaugusele, võimalik heljumi täiendav sattumine põhjavette (mõju põhjavee kvaliteedile) ligikaudu 0,5 km kaugusele. Leevendamismeetmete (uute kaevude rajamise) korral ei kaasne põhjavee väljapumpamisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi kontrollimisel tuleb kinni pidada seirekavast. Juhul kui leevendamismeetmete rakendamisel kindlustatakse kaevudes tarbimist võimaldav veetase ja vee kvaliteet, puudub vajadus rakendada peatükis 4.5.1. kirjeldatud karjääri seinte tamponeerimist esimese kaeveastme kaevandamise käigus sissevalguva põhjavee vähendamiseks ja sellega põhjavee alandamise mõju vähendamiseks.

5.3.2. Kaevandamise mõju pinnavee (veekogude) tasemele ja pinnase niiskusrežiimile

OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna juhtiv hüdrogeoloog Leonid Savitski ja vanemhüdrogeoloog Valeri Savva poolt tehtud põhjavee modelleerimise tulemusel on vee juurdevool karjääri ehk väljapumpamist vajava vee kogus suurim (3798 m3/ööpäevas) siis, kui on saavutatud karjääri maksimaalne ehk 20 meetrine sügavus. Tunnis väljapumbatava vee kogus on 158 m3, minutis 2,6 m3, sekundis ca 45 liitrit, mis on veeandvuse poolest võrreldav suure allikaga. Ülo Heinsalu klassifikatsiooni alusel (Heinsalu 1977) on suure allika toootlikkus 10–100 l/s. Näiteks Konnavere allika (Järvamaal) vooluhulk on 89 l/s, Imastu allika (Järvamaal) vooluhulk on 62 l/s, Lavi allika (Lääne-Virumaal) vooluhulk on 60 l/s. Samas on aga näiteks Norra allika (Järvamaal) vooluhulk 296 l/s, Sutlema allika (Raplamaal) vooluhulk 160 l/s.

Reaalselt on Jõgevamaa paekarjääridest väljapumpamist vajava vee kogus väiksem. Keskkonnaameti andmetel pumbati näiteks Rõstla karjääridest 2011. aastal välja aastas 441 tuh. m3 vett. Ööpäevas pumbati seega keskmiselt 1208 m3 vett ja sekundis 14 liitrit. Otisaare karjääridest pumbati näiteks 2012. aasta esimeses kvartalis välja 126 tuh. m3 vett. Seega on sekundis väljapumbatava vee keskmine kogus 16 liitrit. Samas on geoloogilise uuringu (Korbut jt., 1989) andmetel vajaliku väljapumbatava vee kogus Otisaare karjääris 4300 m3 ööpäevas ehk 50 liitrit sekundis, mis on reaalselt väljapumbatud kogustest ligikaudu kolm korda suurem.

Lähtudes eelöeldust, kujuneb Pikknurme karjäärist väljapumpamist vajava vee koguseks mitte rohkem kui 15 liitrit sekundis, mis on arvutuslikust ligikaudu kolm korda väiksem.

Väljapumbatud vett saab ära juhtida nii mäeeraldise lõunaosast Neanurme jõkke ja sealt Pikknurme jõkke kui ka mäeeraldise idaosast algavat maaparanduskraavi mööda Ruupa peakraavi ja sealt edasi Pikknurme jõkke. Mõlemad vooluteed on Pikknurme jõeni ca 3 km pikkused, sarnase ristlõike ja langusega ning veetase oli mõlemal vooluteel suhteliselt madal (joonised 8, 9, 11, 12) nii 2011. aasta novembris (veetaseme madalseis) kui ka 2012. aasta aprillis (veetaseme kõrgseis). Uude jõesängi viidud Neanurme jõgi on mäeeraldisest lõuna pool 7 m lai ja 1,5 m sügav, suubumisel Pikknurme jõkke 9 m lai ja 1,9 m sügav. Jõelõigu pikkus Pikknurme jõeni 3 km, langus mäeeraldise lõunaosast Pikknurme jõeni 4,5 meetrit, langus kilomeetri kohta keskmiselt 1,5 m. Nii Ruupa peakraavi kui ka mäeeraldise idaosast 55 algava maaparanduskraavi sügavus on 1,5–2,5 m, vooluteetee pikkus Pikknurme jõeni 3 km, langus mäeeraldise piirist Pikknurme jõeni 5,5 m, langus kilomeetri kohta keskmiselt 1,8 m. Pikknurme–Põltsamaa manatee truubi juures on nii Neanurme jõe kui ka Ruupa peakraavis vee voolukiiruseks 2012. aasta aprillis mõõdetud ca 0,5 m sekundis.

Lähtudes vooluteede ülalesitatud parameetritest, on vett võimalik ära juhtida mõlemat vooluteed kaudu, sest väljapumpamisel tõuseb veetase mõlemal juhul vaid mõned sentimeetrid. Juhul kui vett suunatakse korraga mõlemale vooluteele, on koormus ühele vooluteele poole väiksem. Nii arvutusliku kui ka tõenäolise (võrreldav väljapumbatava vee kogusega Otisaare ja Rõstla karjääridest) veekoguse suunamine läbi maaparanduskraavide ei kahjusta see maaparandussüsteemide toimimist, sest kuni 2,5 m sügavuste kraavide voolunõva laius ja kõrgus on piisav maaparandussüsteemist valguva vee ja pumpamisel lisanduva vee ärajuhtimiseks. Karjäärivee lisandumisel ei ületa kraavides veetaseme tõus kümmet sentimeetrit.

Näiteks Pudivere dolokivikarjäärist on vaja välja pumbata sekundis 100 liitrit (Põldvere, 2008). Vee ärajuhtimiseks sobiva maaparanduskraavi sügavus on seal 1,5–2,5 m, st analoogne Pikknurmega. Kraavi langus mäeeraldise piirilt Luiska ojja on keskmiselt 2 m kilomeetri kohta. Maaparanduskraavi suubumisel Luiska ojja on vee voolukiiruseks mõõdetud 0,5 m/sek. Et mitte uputada kraavi suubuva maaparandusdrenaaži suudmeid, ei tohi kraavi läbiva veehulga suurus olla üle 0,2 m3 sekundis ja kraavi ristlõige peab olema 0,3–0,4 m2. Kuna Pikknurme karjäärist väljapumbatava vee arvutuslik kogus on poole väiksem kui Pudivere karjääris, võib siin kraavi voolunõva ristlõige olla ka väiksem, kui Pudivere karjäärist vee ärajuhtimise korral.

Pikknurme karjääri puhul võiks eelistada vooluteed, mis algab mäeeraldise idaosast, sest maaparanduskraav on seal vähemalt 2,5 m sügav, langus Pikknurme jõe suunas suurem ja Ruupa peakraavi seisund parem, st kraav on vähem võssa kasvanud kaldad ja kinni vajunud. Kahtlemata on enne vee väljapumpamise algust vaja voolutee(teed) võsast puhastada, vajadusel süvendada ja kaldad korrastada. Kuna Neanurme jõe lõik Pikknurme jõest Tallinn– Tartu–Luhamaa maantee sillani kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu, siis on riigi (Põllumajandusameti) ülesanne leida vahendid Neanurme jõel vett ülespaisutavate kopratammide likvideerimiseks ja vette langenud puude kõrvaldamiseks.

Programmi punktis 5.3. on pinnasevee all mõeldud pinnases asuvat vett, millest sõltub pinnase niiskusrežiim ja taimestiku kasv. Karjääri ümbritseval alal, kus pinnakate koosneb 3– 5 m paksusest moreenpinnasest, on nii metsamaale kui ka haritavale maale rajatud liigniiskuse vähendamiseks kuivendussüsteemid.

Kavandatava tegevuse mõju pinnase niiskusrežiimile on vähene. Vähesel määral toimib karjäär küll piirkondliku kuivendussüsteemi osana, kuid samal ajal pidurdavad karjääri ümbritsevad katendivallid kõrvalasuvalt alalt sademetevee valgumist karjääri ja väldivad sellega pinnase liigset kuivamist.

Nii Pikknurme karjääri ümbruse põllumaadel kui ka lääne poole jäävatel metsamaadel on pinnase liigniiskuse vältimiseks tehtud ulatuslikke maaparandustöid. Metsa kuivenduskraavide võrgustik on rajatud selleks, et liigvett ära juhtida. Metsakuivendussüsteemile on eesvooluks muudetud sängiga Neanurme jõgi ja maaparanduskraavi viidud Ruupa oja, põllumaadel asuvale maaparandussüsteemile Ruupa oja ja Ruupa peakraav. Kuna kavandatav Pikknurme karjäär jääb kahe maaparandussüsteemi 56 piirialale, siis hakkab see toimima lähipiirkonna jaoks ka kuivendussüsteemi osana. Selle tõttu jääb Ruupa ojja valguva vee kogus väiksemaks, kuid oja toimib edasi põhja-ja läänepoolse metsa ala kuivendussüsteemi eesvooluna. Käesoleval ajal metsa maaparandussüsteem oma eesmärki ei täida, sest Ruupa oja suubumisel Neanurme jõkke asuvad kopratammid, mille tõttu on metsa piirkonnas veetase kõrge, kraavid vett täis ja mets kohati üle ujutatud.

Põhjavee väljapumpamisega kaasnev veetaseme alandamine pole teadaolevalt mõjutanud Jõgevamaa paekarjääride lähiümbruse pinnakatte niiskusrežiimi sedavõrd, et see oleks kaasa toonud märgatavaid negatiivseid muutusi metsade kasvule, soodele, looduskaitsealustele taimedele ja põldude viljakusele.

Rõstla karjäär, kust põhjavett on välja pumbatud ja veetaset alandatud üle kahekümne aasta, on ümbritsetud ulatuslike haritavate maadega (joonis 28). Otisaare karjääri vahetus läheduses asuvad Loopre soo alad, kus sootaimestik on hästi säilinud ja sooalad on ELF-i inventuuri hinnangul suure väärtusega (Johanson, 2012). Ligikaudu 3 km2 suurust Aru-Lõuna lubjakivikarjääri piiravad ulatuslikud metsa-alad ja karjäärist ligikaudu kilomeetri kaugusel asub Kunda soo, lähemal aga vana, vett täis paekarjäär.

Seega pole põhjust karta, et kavandatava Pikknurme karjääri ümbruses kaasneb põhjavee alandamisega olulisi muutusi pinnakatte niiskusrežiimis. Pinnakatte niiskus sõltub esmajoones sademetest. Kuiva aega on Eestis suhteliselt vähe.

Leevendavad meetmed Võimalike kevadiste üleujutuste vältimiseks Neanurme jõe alamjooksul tuleb enne kaevandamise alustamist kooskõlastada voolutee puhastamine kopratammidest ja mahalangenud puudest Põllumajandusametiga. Leevendusmeetmena saab rakendada karjäärist välja suunatava vee jagamist kahe voolutee – Ruupa peakraavi ja Neanurme jõe vahel. Vajadusel tuleb kraavide kinnivajunud kaldaid korrastada ja võsast puhastada. Karjääri ümbruse pinnase liigset kuivamist aitavad vältida karjääri ümbritsevad katendivallid.

Kokkuvõte Karjäärist põhjavee väljapumpamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnavee tasemele ja pinnase niiskusrežiimile. Kuna väljapumbatava vee kogus (arvutuslikult ca 45 l/s, Otisaare ja Rõstla karjääride analoogia põhjal ca 15 l/s) on suhteliselt väike, siis sellise koguse vee lisandumine kavandatavale vooluteele ei kahjusta maaparandussüsteemi toimimist, ei tekita üleujutusi Neanurme jõe alamjooksul ega kahjusta Alam-Pedja looduskaitseala, sh Natura 2000 loodus- ja linnuala, mille piires, ca 800 m ulatuses Neanurme jõgi voolab.

5.3.3. Hinnang väljapumbatava vee saastetasemele ja heitvee mõjust Neanurme jõele ning Ruupa ojale

Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt koostatud Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede seisundi hindamisel veemajanduskavade koostamiseks (Loigu, 2003) hinnatakse Pikknurme jõge kõrge lämmastiku sisalduse tõttu halva kvaliteedi klassi kuuluvaks jõeks. Teiste näitajate (O2, BHT7, Püld) osas on veekvaliteet väga hea. Neanurme jõe veekvaliteedi kohta andmed puuduvad.

Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema hõljumisisalduse (savi- ja tolmuosakesed) ning võimaliku suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda 57 settebasseinis. Vee viibeaeg peab settebasseinis olema piisav, et väljavoolav vesi vastaks heitvee veekogusse juhtimise korrale. Settebasseinide võimalikud asukohad on näidatud joonisel 34 ja graafilisel lisal 1.

Lämmastiku- ja süsinikühendite (seotud lõhkeainetega), tahkete osakeste ja naftasaaduste sisaldust on süstemaatiliselt jälgitud Väo lubjakivikarjäärist väljapumbatavas vees. Nendest kahe esimese sisaldus on jäänud vastavalt madalamaks 20 μg/l ja 8 μg/l. Sellised saastekomponentide sisaldused on kümneid kordi madalamad lubatust (Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määrus nr 269”Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”).

Neanurme jões on forelli püütud veel eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Peale metsakuivendus- ja maaparandustöid, kui Neanurme jõgi suunati uude sängi (maaparanduskraavi), pole sealt forelli saadud. Pikknurme karjäärist Neanurme jõkke suunatav vesi suurendab vee hulka ka kuival perioodil ja laiendab sellega ka kalade, sh forelli esinemisvõimalust Neanurme jões.

Leevendavad meetmed ja seirevajadus Leevandava meetmena tuleb juba karjääri projektis ette näha settebasseinide rajamine, et kindlustada normidele vastava heitvee veekogudesse suunamise. Vee reostuse vältimiseks naftaproduktidega tohib karjääri masinaid remontida ja tankida vaid selleks ettenähtud platsidel.

Karjäärist väljapumbatava vee kvaliteedi seire teostamiseks on otstarbekas vaatluspunktid rajada karjääri vee kogumissüvendisse (pumbajaama juurde) ja settebasseinidest väljuvasse kraavi. Seiret on tarvis alustada kohe, kui hakatakse vett välja pumpama. Seire käigus tuleb mõõta heljumi, lämmastikuühendite ja naftaproduktide sisaldust. Seirepunkidest on esimesel aastal soovitatav veeproovid koguda 4 korda aastas – kevadise suurvee ja sügisese vihmade maksimumi- ning kevad-suvise ja talvise miinimumiperioodil. Enne karjäärivee pumpamist ja ärajuhtimist suublasse on vajalik taotleda vee erikasutusluba.

Kokkuvõte Kui karjäärist väljapumbatava vee viibeaeg settebasseinides on piisav ja põhjavett pole naftaproduktidega reostatud, vastab vesi oma kvaliteedilt heitvee veekogusse juhtimise korras kehtestatud nõuetele ja seega ei avalda kahjulikku mõju Neanurme ja Pikknurme jõe vee kvaliteedile ning ei kahjusta vee-elustikku. Oluline negatiivne mõju puudub. Veehulga suurenemine on nendele jõgedele kasulik, sest jõed on veevaesed ja kinnikasvavad. Pidev täiendav veekogus aitab kinnikasvamist ära hoida. Täiendava vee pideval lisandumisel suureneb võimalus, et Neanurme jõe taasasustavad ka forellid. Kuna karjäärist vett Ruupa ojja ei suunata, siis ei avalda see ka mõju oja veele ja vee-elustikule.

5.4. Hinnang killustiku transporditeedel toimuva tegevuse (transpordimüra, vibratsioon, õhusaaste) mõju keskkonnale, liiklustiheduse kasvu analüüs, mõju liiklusohutusele, põhimaantee Tallinn–Tartu–Luhamaa ja kõrvalmaantee Pikknurme–Põltsamaa seisukorrale nii praegu kui ka peale planeeritava Pikknurme õgvenduse valmimist (programmi punkt 5.11)

Killustiku transpordiks ja karjääri teenindamiseks saab kasutada Kolga–Inno pinnaseteed (joonis 17; graafiline lisa 1), mille pikkus karjääri piirist Pikknurme–Põltsamaa maanteeni on ca 1,6 km. Väljasõidul Tallinn–Tartu–Luhamaa põhimaanteele tuleb ligikaudu 0,8 km pikkusel lõigul sõita mööda Pikknurme–Põltsamaa maanteed (joonis 17 ja 18), mis on 58 kruuskattega, vaid paarisaja meetri pikkusel lõigul enne põhimaanteed musta tolmuvaba kattega.

Kolga–Inno teest ligikaudu 100 m kaugusele põhja poole jääb Ketu elamu, kus ei elata. Suitsuräime kinnistut läbival lõigul jääb teest vahetult lõuna poole lagunenud elumaja (joonis 16), mis asub katastrisse kandmata maal. Vompa talu elamu jääb teest ca 350 m põhja poole. Pikknurme–Põltsamaa maantee 800 m pikkusel lõigul jääb Pendi talu elamu ligikaudu 200 m kaugusele lääne poole ja Pikknurme külakeskuse lähimad hooned ligikaudu 300 m kaugusele ida poole. Vahetult enne ristumist Tallinn–Tartu–Luhamaa põhimaanteega, jäävad Pikknurme–Põltsamaa maantee äärde hooned aadressidel Vanakooli 2 – Vanakooli 8.

Killustiku vedu hakkab toimuma kalluritega, mille poolt tekitatav maksimaalne müratase peab jääma alla 91 dB. (keskkonnaministri 22.09.2004. a määrus nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 ei tohi liiklusmüra taotlustase päevasel ajal ületada elamute lähedal 60 dB.

Veotee ümbruses on maastik avatud. Joonisel 41 on esitatud graafik müra sumbuvusega avamaastikul. Joonis 41 Mürataseme sumbuvuse graafik avamaastikul

Müraallikast eemaldudes müratase alaneb avamaal 32 dB võrra 100 m kaugusel, 38 dB 200 m kaugusel ja 42 dB 300 m kaugusel. Seega ulatub kaasaegsete kallurite poolt tekitatav müra avamaastikul Ketu talu juures ligikaudu 60 detsibellini ehk lubatud piirile. Ketu talu omaniku, Enno Uustalu kinnitusel kavandatav tegevus teda ei häiri, kui tee muudetakse tolmuvabaks. Pendi talu ja Pikknurme külakeskuse elamute juures jääb killustikku vedavate kallurite poolt tekitatud müra kehtestatud normist madalamale. Vahetult Pikknurme–Põltsamaa maantee ja Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee ristmiku lähedal asuvate majade juures on müra seotud eelkõige põhimaantee liiklusega ja ristmikule aeglaselt lähenevad kallurid seda oluliselt ei mõjuta. Peale Pikknurme õgvenduse ja Pikknurme liiklussõlme ümberehitust (seoses Tallinn– Tartu–Luhamaa maantee rekonstrueerimisega) jääb senine põhimaantee kogujateeks ja väljasõit mööda kogujateed muudab liikluse sujuvamaks.

59

Maanteedel toimuvast liiklusest tulenevat vibratsiooni suurust mõjutavad: teede olukord ja katend (konarliku ja „vetruvama“ tee korral suurem vibratsioon), tee alune või selle lähedane pinnas (liivpinnased kannavad vibratsiooni hästi edasi), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite konstruktsioon (pidurid jms), aastaaeg, hoonete konstruktsioon ja kaugus jms. Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged ning seda isegi tiheda linnaliikluse puhul, et põhjustada hoonete vms otsest lagunemist (Hunadi, 2000). Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad, kui inimese poolt tajutav vibratsioon. Viimase alusel ei saa Pikknurme karjäärist killustiku väljaveoga kaasnev vibratsioon oluliselt mõjutada ka hoonetes olevate inimeste heaolu.

Killustiku veoga nii Kolga–Inno kui ka Pikknurme–Põltsamaa teel kaasneb tolm, mille levik avatud maastikul tugeva tuulega võib ulatuda 300–400 meetrini. Tolmu vältimiseks tuleb mõlemad veotee osad viia tolmuvaba musta katte alla, nagu näiteks on tehtud ligikaudu 3 km pikkusel lõigul Marinova karjäärist väljaveol Võrumaal või ca 2 km pikkusel lõigul Sutlema karjäärist väljaveol Raplamaal.

Kui aastas veetakse Pikknurme karjäärist välja 116 tuhandest kuupmeetrist ehk 313 tuhandest tonnist valmistatud killustikku, siis kaheksatunnise tööpäeva jooksul tehakse 25 tonnise koorma ja 240 tööpäeva korral ligikaudu 50 edasi–tagasi reisi päevas. Tunnis tehakse keskmiselt 6–7 reisi. Pikknurme–Põltsamaa maantee ööpäeva keskmine liiklussagedus on 2009. a liiklusloenduse andmetel 50 sõidukit. Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee ööpäeva keskmine liiklussagedus 2010. a liiklusloenduse andmetel on 5264 sõidukit, sh raskeveokite osakaal 13% (Maa-ameti kaardirakendus, 2011). Killustiku veo korral suureneb liikluskoormus Pikknurme–Põltsamaa maantee ca 0,8 km pikkusel lõigul kaks korda, Tallinn– Tartu–Luhamaa maantee liikluskoormus ca 0,9%.

Leevendavad meetmed ja seirevajadus Tolmu leviku vähendamiseks tuleb Kolga–Inno tee muuta tolmuvabaks ja ca 0,8 km pikkune teelõik Pikknurme–Põltsamaa maanteest viiakse musta katte alla. Müra leviku ja häiringute vähendamiseks tuleb kasutada kaasaegseid kallureid, mille müratase vastab keskkonnaministri määrusele nr 122 ning töö aeg peab jääma vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 päevase aja (7:00–23:00) piiresse. Pretensioonide korral tuleb liiklusmüra mõõtmisi teha killustikuveo lähedal asuvate elamute juures.

Liiklusohutuse tagamiseks Tallinn–Tartu–Luhamaa ja Pikknurme–Põltsamaa maantee ristmikul tuleb rajada kiirendus- ja aeglustusrajad Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele eelkõige Tartu suunale, kuhu eeldatavasti hakkab toimuma killustiku põhiline vedu. Tartu–Tallinn– Luhamaa maantee peale- ja mahasõit tuleb ehitada vastavalt Maanteeameti poolt esitatud nõuetele enne seda, kui alustatakse killustiku väljavedu. Arendaja on kohustatud taotlema Maanteeametist tehnilised nõuded peale- ja mahasõidu radadele.

Jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse täiendavaks tagamiseks oleks otstarbekas välja ehitada Pikknurme–Põltsamaa maantee kõrvale kergliiklustee/rada Kolga–Inno teest Tallinn– Tartu–Luhamaa maanteeni (ca 0,8 km).

Kokkuvõte Leevendamismeetmete rakendamisel killustiku transpordiga elukeskkonnale ja inimese tervisele olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne. Juba Pikknurme dolokivikarjääri KMH 60 programmi arutelu koosolekul lepiti huvitatud isikute vahel kokku, et Pikknurme–Põltsamaa maanteed Umbusi suunal ei hakata killustiku veoks kasutama.

5.5. Hinnang kaevandamise mõjust kaitsealustele taimedele, loomadele, lindudele, Alam- Pedja looduskaitsealale, sh Alam-Pedja Natura loodus- ja linnualale, loodavale Pikknurme looduskaitsealale (programmi punktid 5.5 ja 5.6)

Pikknurme karjääri lähiümbruses looduskaitsealused objektid ja alad puuduvad. Keskkonnaregistri andmetel jäävad mäeeraldise põhjapiirist ligikaudu 0,5 km kaugusele II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking ning III kaitsekategooria taimeliigi kahelehine käokeel kasvukohad ja ca 0,7 km kaugusele III kaitsekategooria taimeliikide suur käopõll, kahkjaspunane sõrmkäpp ja laialehine neiuvaip kasvukohad (joonis 21). Keskkonnaregistri andmetel on ligikaudu 2 km kaugusel ida suunas III kaitsekategooria valge-toonekure püsielupaigad. Metsa vääriselupaigad (VEP) asuvad taotletavast karjäärist rohkem kui 2 km kaugusel.

Kavandatava tegevuse käigus toimub küll põhjavee taseme alandamine, kus modelleerimise andmetel alaneb põhjaveetase ühe meetri ulatuses kuni pooleteise kilomeetri kauguseni (graafiline lisa 1), kuid sellega ei kaasne pinnase niiskusrežiimi muutust lähimate kaitsealuste taimede kasvukohas poole kilomeetri kaugusel. Piirkonna pinnakatte on 3–5 m paksune ja koosneb väga väikese filtratsiooniga moreenpinnasest. Kaitsealuste taimede kasvukohas on maapinna üldine kallakus põhjast lõunasse ja põhja poolt valguv/imbuv pinnasevesi kompenseerib niiskuse võimalikku puudujääki, mis teoreetiliselt võib tekkida seoses põhjavee taseme alandamisega lõuna pool asuvas Pikknurme paekarjääris. Pinnakatte niiskus sõltub esmajoones sademetest. Kuiva aega on Eestis aga suhteliselt vähe. Põhjavee pikaaegse väljapumpamisega kaasnev veetaseme alandamine pole teadaolevalt mõjutanud ka teiste Jõgevamaa paekarjääride lähiümbruse pinnakatte niiskusrežiimi sedavõrd, et see oleks kaasa toonud märgatavaid negatiivseid muutusi taimestikus. Näiteks Otisaare karjääri vahetus läheduses asuvad seniajani liigniisked Loopre soo alad, kus sootaimestik on hästi säilinud.

Kuna valge-toonekure püsielupaigad ja metsa vääriselupaigad jäävad karjäärist piisavale kaugusele, siis karjääri tegevuse mõju nendele puudub.

Ulatusliku, 34,2 km2 suuruse Alam-Pedja looduskaitseala (ühtlasi Natura 2000 loodus- ja linnuala) piir jääb kavandatavast karjäärist rohkem kui 2 km ja projekteeritav Pikknurme kaitseala 3 km kaugusele (joonis 21, graafiline lisa 1).

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust ja kaitsealuste liikide elupaikade säilimist. Kaitseala on loodud ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid, erinevaid metsatüüpe, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid. Kavandatava Pikknurme looduskaitseala (pindala 286 ha) kaitse-eesmärgiks on kaitsta I kaitsekategooria liigi elu- ja toitumispaika, elupaigatüüpe vanad loodusmetsad ja rohunditerikkad kuusikud. Samuti peab tagama kauni kuldkinga, balti sõrmkäpa, laialehise neiuvaiba, pruunika pesajuure ja vööthuul-sõrmkäpa kasvukohtade kaitse.

Tulenevalt kaugusest (karjääri lähimast piirist vähemalt 2 kilomeetrit), ei mõjuta kavandatav tegevus (kaevandamine karjääris, põhjaveetaseme alandamine) Alam-Pedja ja kavandatava Pikknurme looduskaitseala kaitse-eesmärkide elluviimist. Pikknurme karjäärist väljapumbatav vesi suunatakse Neanurme jõkke, mis voolab ligikaudu 800 m pikkusel lõigul Alam-Pedja 61 looduskaitseala, sh Natura 2000 loodus- ja linnuala piires. Karjäärist väljapumbatav vesi peab vastama heitvee veekogudesse juhtimise korrale ja seega ei saa mõjutada negatiivselt Neanurme jõe vee kvaliteeti ega ka Alam-Pedja looduskaitseala ega seal asuvat Natura 2000 loodus- ja linnuala jõe alamjooksul. Alam-Pedja, sh Natura 2000 loodus- ja linnuala piires on Neanurme jõe laius 5–8 meetrit, sügavus kuni 1,5 m. Pikknurme karjäärist väljapumbatava vee kogus (modelleerimise andmetel 45 liitrit sekundis) võib tõsta Neanurme jõe veetaset alamjooksul vaid mõne sentimeetri, mis ei avalda jõele ning kalda-aladele negatiivset mõju. Kuna Neanurme jõe alamjooksul, ca 800 m pikkusel lõigul, on jõe vool kopratammide ja mahalangenud puude tõttu takistatud, siis võimalike kevadiste üleujutuste vältimiseks tuleks jõe vooluteed regulaarselt puhastada. Neanurme jõgi kuulub riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimistusse.

Jõgeva maakonna teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (2004) alusel jääb taotletav, 21,4 ha suurune dolokivikarjäär ulatusliku rohevõrgustiku piirkondlikule Neanurme tugiala idaserva (joonis 22). Rohevõrgustiku üheks eesmärgiks on seal asuvate loomade elukeskkonna ja liikumisteede säilitamine. Pikknurme karjääris ei toimu kaevandamist ja materjali vedu hilistel õhtu- ja varastel hommikutundidel ning öösiti, st ajal, kui metsloomad on aktiivses liikumises. Ülaltoodust lähtuvalt ei avalda kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju ulatusliku rohevõrgustiku toimimisele.

Kokkuvõte Kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele taimedele, loomadele ja lindudele, Alam-Pedja looduskaitsealale, sh Natura 2000 loodus- ning linnualale, kavandatavale Pikknurme looduskaitsealale ja rohevõrgustiku Neanurme tugiala funktsioneerimisele.

Võimalike kevadiste üleujutuste vältimiseks Neanurme jõe alamjooksul ja Alam-Pedja looduskaitseala (Natura 2000 loodus- ja linnuala) piires tuleb koostöös Põllumajandusametiga leida võimalus kõrvaldada jõest mahalangenud puud ja kopratammid juba enne karjäärivee väljapumpamise alustamist.

5.6. Kaevandamise mõju maastikule, maakasutusele (programmi punkt 5.4)

Maakasutust karjääri alal ja lähiümbruses mõjutavad suuremal või väiksemal määral kaevetööd, katendi ladustamine, kaljupinnase kobestamine ja põhjavee alandamine.

Mäeeraldise senine tasase reljeefiga ala (pindala 21,40 ha) läheb kaevandamise käigus etappide kaupa põllumaa kasutusest välja, kuid asemele kujuneb peale maavara väljamist ca 20 ha suurune sügav veekogu, mis loob puhke- ja kalastusvõimalusi, rikastab piirkonna loodust ja on oluliseks veereservuaariks. Karjääri lähiümbruse maad muutuvad elamumaana atraktiivseks peale kaevandamise lõppemist, kui karjääri alale kujuneb veekogu. Tõenäoliselt siis maa hind tõuseb ja likviidsus kinnisvaraturul paraneb.

Mäeeraldise teenindusmaale, ümber karjääri, ladustatakse katend, mille vallid võivad häirida visuaalset vaadet. Visuaalse häiringu vähendamiseks tuleb katendivallide pind siluda ja peale kamardumist hooldada. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend piirab kõrvalolevatelt aladelt karjääri valguva vee kogust, aitab säilitada ümbritseva ala pinnase niiskusrežiimi ja piirab tolmu ning müra levikut. Väljaspool karjääri ala asuvat teenindusmaad saab peale kaevandamise lõppemist ja karjääri korrastamist kasutada jälle haritava maana.

62

Kõikides Jõgevamaa paekivikarjäärides kobestatakse kaljupinnast lõhkamise abil, millega kaasneb lõhkeproduktide laialipaiskumine. Näiteks Rõstla karjääride ümbruses asuvad lähimad elamud 100–200 m ja Otisaare karjääride ümbruse ca 170 m kaugusel karjääride piirist (joonis 28). Sarnaselt Pikknurme karjäärile asuvad ka Rõstla karjäärid avatud maastikul ja on ümbritsetud haritavatest maadest. Nii Rõstla kui ka Otisaare karjääridest on aastas kaevandatud üle 200 tuh. m3 paekivi, mis eeldab intensiivset lõhketööde läbiviimist ja võimalikku mõju ümbruse maakasutusele. Kuna lõhkamistööd on nii Rõstla kui ka Otisaare karjääris toimunud üle kahekümne aasta ja selle ajaga pole lähiümbrusele olulist negatiivset mõju avaldanud, siis on tõenäoline, et ka Pikknurme karjääri ümbritseval alal lõhkamine olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid põllumajanduslikule maakasutusele ei põhjusta. Ohutsooni piirkonnas elamud ja elamumaad puuduvad. Maakasutus on häiritud vaid lõhkamise ajal lõhkamise ohutsoonis. Enne lõhkamist peab ohtlik ala) olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt, et oleks välditud kõrvaliste inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Lõhkamisel peab järgima lõhketööde passis sätestatud tingimust, et lõhkamisel paiskuksid lõhkeproduktid vaid karjääri ala suunas. Vajadusel tuleb teha karjääri lähiümbruse maa ülevaatust, et välja selgitada võimalik lõhkeproduktidega (kivimitükkidega) risustamise ulatus.

Lõhkamisega kaasnev tolm ja lõhkegaasid hajuvad kiiresti ning maakasutuse seisukohast olulist negatiivset mõju ei avalda. Karjäärisisese tegevusega (kobestatud kaljupinnase töötlemine ja ladustamine) kaasnev tolm settib valdavalt karjääri piires või levib vähesel määral väljapoole karjääri. Tolm on karbonaatse koostisega ning mulla viljakust ja taimekultuure negatiivselt ei mõjuta.

Põllumajandusamet on andnud nõusoleku karjääri alale jääva maaparandussüsteemi mahakandmiseks. Kuna karjäär toimib analoogselt kuivendussüsteemile, siis selle rajamine ei häiri oluliselt allesjääva maaparandussüsteemi toimimist nii karjääri töö ajal kui ka hiljem, kui karjääri ala on muutunud veekoguks.

Mäeeraldisest põhja, loode, lääne ja edela poole jäävad ulatuslikud, valdavalt lehtpuu- ja segametsaga liigniisked alad (joonis 14), mille piires asub metsakuivendussüsteem. Metsaregistri andmetel (joonis 15) on metsakuivendussüsteemi piires asuvate kinnistutel metsa vanus nelikümmend kuni kuuskümmend aastat, kuid liigniiskuse tõttu on metsakasv olnud aeglane (joonis 14). Metsakuivendussüsteem, mille eesvooluks on Neanurme jõgi, ei toimi, sest kuivenduskraavid on kinni vajunud ja Neanurme jõel asuvad kopratammid. Pikknurme karjääri kasutuselevõtul ja kopratammide likvideerimisel taastuvad ja paranevad metsa kasvuks sobivad tingimused.

Kokkuvõte Kaevandamise mõju maastikule seoses katendivallide rajamisega ilmneb visuaalse häiringuna. Visuaalse häiringu vähendamiseks tuleb katendivallide pind siluda ja peale kamardumist hooldada. Kaevandamise lõppemisel maapind tasandatakse ja visuaalne häiring kaob. Kaevandamise lõppemisel kujuneb karjääri alale veekogu, mis mitmekesistab maastikku. Oluline keskkonnamõju puudub.

Senine maakasutus (põllu harimine) asendub mäeeraldise piires maavara kaevandamisega, peale kaevandamise lõppemist kujunevas veekogus näiteks vesiviljelusega.

Maakasutusele karjääri ümbruses kaevandamine olulist negatiivset mõju ei avalda. Häiritud on maakasutus (näiteks heinategu või kartulivõtt) vaid lõhkamiste ajal lõhketööde ohutsooni 63 jääval alal. Karjäärist ümbritsevale alale sattuv vähene karbonaatne tolm ei vähenda mulla viljakust ega mõjuta negatiivselt taimekultuure.

Karjäär maaparandussüsteemi osana võib avaldada positiivset mõju lähikonnas asuvale liigniiske metsa kasvule.

5.7. Hinnang kaevandamise mõjust inimeste puhkevõimalustele, pärandkultuuri objektidele ja kinnisvara hinnale (programmi punkt 5.12)

Karjääri lähiümbrusesse, 500 m raadiusesse, jääb täies ulatuses 28,3 ha suurune Kolga maaüksus, millel asuv maa on põllumaana kasutuses (joonis 2). Täielikult jääb poole kilomeetri raadiusesse 1,3 ha suurune, elamumaana arvel olev Ketu kinnistu, kus asub ka elamu, mida käesoleval ajal elamiseks ei kasutata. Omaniku, Enno Uustalu sõnul kavandatav karjäär teda ei häiri.

Osaliselt jäävad karjääri lähiümbrusesse (500 m raadiusesse) maatulundusmaa sihtotstarbega Vana-Matsi, Suurmaa, Matsi, Noorematsi, Nurga ja Suitsuräime kinnistu. Enamusel neist asub haritav maa. Metsamaa asub Vana-Matsi, osaliselt ka Nurga kinnistul. Karjäärist lääne ja põhja pool asuvatel kinnistutel kasvab mets. Poolest kilomeetrist veidi kaugemal on Vompa kinnistu, kus asub ka elamu.

Keskkonnamõju hindamise käigus on Kinnisvaraekspert OÜ kinnisvara hindaja Merilin Piik koostanud eksperthinnangu (lisa 2) kavandatava tegevuse mõjust piirkonna kinnisvara hindadele ja toonud võrdluseks kinnisvaraturu olukorra Harjumaal tegutseva Harku lubjakivikarjääri ümbruses.

Kinnisvaraekspert leiab, et suure tõenäosusega väheneb karjääriala lähiümbruse kinnisvara likviidsus mõnevõrra, seda eriti kinnistute osas, mis jäävad keskkonnamõjude alasse ning visuaalselt on kaevandustegevust näha. Samas ei ole täna tegemist turu mõistes aktiivse ja väga atraktiivse piirkonnaga, mistõttu ei saa väita, et kui kellelgi kinnisvara müük ei õnnestu, võiks tegu olla otseselt karjääri mõjuga.

Kui vaadelda rajatavaga sarnast Harku paekarjääri ja seda ümbritsevaid maaüksusi, siis on täheldatav madalam likviidsus vahetult karjääriala naabrusesse jäävate kinnistute suhtes. Sarnaselt Pikknurme karjääri ümbrusega, on ka Harku karjääri ümbrus suhteliselt lage maa. Lähimad uusarenduspiirkonnad jäävad otsesest Harku karjääri kaevandusalast ca 1,5 km kaugusele. Sealjuures ei ole täheldatav kaevanduse negatiivne mõju sealsete elamukruntide likviidsusele ja hinnatasemele. Eelnevast võib järeldada, et karjäär mõjutab kinnisvara likviidsust ja hindasid ligikaudu poole kilomeetri kaugusele. Sellest lähemal asuvad kinnistud satuvad juba karjääri mõjutsooni ja sinna uusarendusi ei kavandata.

Kinnisvaraekspert leiab, et pikas perspektiivis, peale karjääri ala korrastamist veekoguks, võib rääkida piirkonna kinnisvarahindade stabiliseerumisest ja ehk isegi tõusust, kuna veekoguäärsed kinnistud on kindlasti enam hinnatud.

Seega, lähtuvalt kinnisvara ekspertarvamusest, võib kavandatav tegevus mõjutada negatiivselt karjääri piirist 500 m raadiusesse jäävate kinnistute hinda ja kauplemislikviidsust juhul, kui Kolga, Matsi, Vana-Matsi, Noorematsi, Nurga, Suitsuräime, Suurmaa ja Vompa maatulundusmaid kavatsetakse müüa elamumaadeks. Pikas perspektiivis võivad need maaüksused muutuda aga kinnisvaraarendajate jaoks atraktiivseteks, sest nende vahetusse 64 lähedusse kujuneb ligikaudu 20 ha suurune veekogu. Pikknurme piirkonnas seni sellised atraktiivsed veekogud puuduvad.

Korrastamise tulemusel kujuneb karjääri alale ligikaudu 20 ha suurune sügav veekogu, mis kujuneb piirkonnale arvestatavaks veereservuaariks, puhke- ja kalastuskohaks, suurendab piirkonna kinnisvara väärtust ja rikastab looduskeskkonda.

Lähimad pärandkultuuri objektid – Kääru, Veski, Kooli, Laane, Lepiku, Üti, Altvälja talu, Nõmme ja Saduküla mõis, Pikknurme meierei, kõrts ja magasiait, Laanemetsa ja Hundi metsavahikoht ning Umbusi tellisetehas (joonis 21) jäävad kavandatavast karjäärist vähemalt 1,3 km kaugusele ja ei jää seega karjääri tegevuse mõjusfääri.

Kokkuvõte Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju inimeste puhkevõimalustele, pärandkultuuri objektidele ja kinnisvara hinnale. Pikas perspektiivis võib piirkond kujuneda kinnisvaraarendajate jaoks atraktiivseks, sest karjääri alale kujuneb peale kaevandamise lõpetamist ligikaudu 20 ha suurune veekogu. Sellega seoses paranevad ka inimeste puhkevõimalused. Pikknurme piirkonnas seni sellised atraktiivsed veekogud puuduvad.

5.8. Hinnang kaevandatud ala korrastamisvõimalustele ja sellega kaasnevatele muutustele (programmi punkt 5.13)

Varu ammendumisel korrastatakse karjääri ala vastavalt korrastamistingimustele veekoguks, mille veetase vastab kaevandamiseelsele põhjavee tasemele. Juba kaevandamise käigus kasutatakse mäeeraldisel asuvat moreenpinnasest katendit nõlvade tasandamiseks. Nõlvade kalded peavad vastama veealuse moreenpinnase püsinurgale. Veetasemest kõrgemale jäävate nõlvade korrastamisel kasutatakse osaliselt ka kasvukihti ehk mulda. Korrastamistöödest ülejääv, mäeeraldise teenindusmaale vallitatud muld kasutatakse ära kas karjääri ümbritseval alal või Keskkonnameti nõusolekul realiseeritakse.

Korrastamise tulemusel kujuneb karjääri alale ligikaudu 20 ha suurune sügav veekogu, mis kujuneb piirkonnale arvestatavaks veereservuaariks, vaba aja veetmise ja kalastuskohaks, suurendab piirkonna kinnisvara väärtust ja looduskeskkonda. Korrastamistööde keskkonnamõjude üle otsustab Keskkonnaamet ja vajadusel algatatakse korrastamistööde keskkonnamõju hindamine.

5.9. Hinnang kaevandamise ja tootmisega tekkivatele tootmisjääkide, nende kõrvaldamise, ladustamise ja taaskasutamise kohta (programmi punkt 5.7)

Dolokivi kaevandamisel tootmisjääke ei teki. Kattekiht kasutatakse ära mäeeraldise korrastamisel. Kobestatud dolokivist valmistatud killustik ja sõelmed, mis ladustatakse karjääri alale, kasutatakse ära ehitustel ja teede ehitusel. Vastavalt jäätmeseadusele koostatakse jäätmekava. Karjäärimasinate ja seadmete hooldusel tekkivad jäätmed nagu vanaõlid jms tuleb utiliseerida jäätmekäitluslitsentsi omava ettevõtte poolt.

Kokkuvõte Jäätmete seisukohast kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju puudub.

65

5.10. Hinnang võimalikele avariidele tootmistsüklis ja keskkonnariskidele (programmi punkt 5.10) Mäeeraldise territooriumil või lähiümbruses potentsiaalsed pinnase ja pinna- ning põhjavee reostuse allikad (prügilad, vanad väetiste hoidlad, tanklad) puuduvad. Pole välistatud, et mäetööde käigus võib esineda õliproduktide lekkeid. Õliproduktid võivad sattuda kas karjäärist väljapumbatavasse vette või otse pinnasesse ning põhjavette.

Reostuse vältimiseks tuleb teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal. Väga suure sademete hulga või veekõrvaldamise seadmete täieliku seiskumise korral võib toimuda nn karjääri uppumine. Selle vältimiseks tuleb karjääri projektis näha ette meetmed sellise olukorra lahendamiseks.

Tootmine karjääris toimub organiseeritult ja pideva järelvalve all. Pidev järelevalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide korral rakendab meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse, keskkonnakahjude vältimiseks kaasatakse avarii likvideerimisel spetsialiste või toimitakse varem kooskõlastatud käitumisjuhendi järgi.

Kokkuvõte Kavandatava tegevusega kaasnev reostuse või muu keskkonnaavarii oht ei ole suur, oluline mõju puudub.

5.11. Hinnang kavandatava tegevuse vastavusest õigusaktidele (programmi punkt 5.14) Kavandatava Pikknurme karjääri ala asub Puurmani valla lääneservas ja jääb Puurmani valla üldplaneeringu (2009) alusel ulatusliku, põllumaana kasutuses oleva massiivi lääneserva. Vallavolikogu on andnud nõusoleku sellel alal geoloogiliste uuringute läbiviimiseks. Uuringute tulemusena on keskkonnaminister sellel alal kinnitanud 11.07.2011. a käskkirjaga nr 1054 ehitusdolokivi aktiivse ehk kaevandatava tarbevaru mahus 3638 tuh. m3. Ministri käskkirja alusel on Maa-amet varu arvele võtnud ja moodustanud Pikknurme dolokivimaardla (nr 901). Maavara aktiivse tarbevaru olemasolu annab aluse üldplaneeringu täiendamiseks ja perspektiivse mäetööstusmaa äramärkimiseks. Valla üldplaneeringus peetakse oluliseks, et suuri põllumassiive, mida on hea harida, ei tükeldataks. Kuna kavandatav karjäär ei tükelda ulatuslikku põllumassiivi, vaid asub massiivi servas, siis olulist vastuolu senise planeeringuga pole.

Kavandatav karjäär asub nitraaditundlikul, reostuse suhtes tundlikul alal. Kuna karjääri tegevus ei too kaasa reostust lämmastikuühenditega, siis siin vastuolu kavandatava tegevusega puudub.

Jõgeva maakonna teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (2004) alusel jääb taotletav dolokivikarjäär ulatusliku rohevõrgustiku piirkondlikule tugialale. Teemaplaneeringu järgi on võrgustiku funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade minimaalne osatähtsus rohelise võrgustiku struktuurielementidel ei tohi langeda alla 90%. Kavandatav karjäär (pindalaga 21,4 ha) asub Neanurme tugiala idaservas, põllumajanduslikus kasutuses oleval maal. Karjääri rajamisega metsa ei raadata ja seega otseselt ei mõjutata metsloomade elukeskkonda. Seda enam, et karjääri tegevus toimub päevasel ajal, metsloomade aktiivse liikumise aeg jääb öötundidele. Kavandatava karjääri alale kujuneb peale varu ammendumist veekogu, mis rikastab looduskeskkonda ja 66 rohevõrgutiku liigirikkust. Seega kavandataval tegevusel otsest vastuolu Jõgeva maakonna teemaplaneeringuga pole.

Kuna kavandatava tegevuse asukohas ega selle lähedal pole looduskaitse objekte ja –alasid, sh Natura 2000 alasid, mida tegevus võiks negatiivselt mõjutada, siis looduskaitselised piirangud tegevuse läbiviimiseks puuduvad.

Kaevandatav aktiivne tarbevaru ei asu Neanurme jõe ja Ruupa oja kaldakaitsevööndis, kus kaevandamine on keelatud.

Kavandatava tegevuse läbiviimiseks Ruupa maaparandussüsteemi piires on Põllumajandusamet andnud nõusoleku.

5.12. Hinnang leevendamisvõimaluste efektiivsuse kohta (programmi punkt 5.15) KMH aruandes esitatud leevendamismeetmeid rakendatakse ka teistes, analoogsete mäetehniliste ja keskkonnatingimustega paekarjäärides, kus kasutatakse kaljupinnase kobestamiseks lõhkamist, mobiilset purustus-sõelumissõlme ja alandatakse põhjavee taset vee karjäärist väljapumpamise abil. Senine kaevandamiskogemus on näidanud (pt 3), et leevendamismeetmed on olnud efektiivsed ja kaevandamine pole olulisi keskkonnamõjusid kaasa toonud.

Kuna Pikknurme karjäär asub väga tundlike keskkonnaelementide (inimesed, hooned, looduskaitselised objektid) suhtes soodsal kohal, siis on põhjust eeldada, et leevendamismeetmete rakendamisel ka Pikknurme karjääri kaevandamisprotsessis olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne.

5.13. Keskkonnamõjude koondhinnang

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2, lõige 1) alusel on keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärgiks eelkõige olulise keskkonnamõju väljaselgitamine ja keskkonnaloa sellest tulenevate keskkonnanõuete määratlemine.

Ülalesitatu põhjal järeldub, et kavandatava tegevusega (katendi koorimine, kaljupinnase lõhkamisega kobestamine, kobestatud kaevise töötlemine ja transport karjääri piires, põhjavee väljapumpamine ja ärajuhtimine, killustiku transport, karjääri ala korrastamine), mis enamasti ei toimu korraga ja mille ajaline kestvus on väga erinev, ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, kui rakendatakse keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud leevendamismeetmeid ja tehakse seirekavas ettenähtud seiret.

Tabelis 7 on esitatud koondülevaade Pikknurme dolokivikarjääri tegevustest, kaasnevatest mõjudest, mõjukeskkonnast, mõjude ulatusest ja olulisusest ilma leevendamismeetmeid rakendamata ja nende ning seiremeetmete rakendamisel.

Tabelis 8 (seirekava projekt) esitatakse ülevaade vajalikest seiremeetmetest seirekava koostamiseks. Kaevandamisel Pikknurme dolokivikarjääris tuleb teha karjäärist väljapumbatava vee kvaliteedi seiret, piirkonna kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi seiret, seismoseiret esimeste lõhkamiste ajal, vajadusel müra ja tolmu seiret. Seire korraldajaks on arendaja, läbiviijaks vastavat litsentsi omavad juriidilised isikud, kontrollijaks Keskkonnaamet. Seire korraldaja on kohustatud seirete tulemused edastama Keskkonnaametile. Seiret tehakse Keskkonnaameti poolt heakskiidetud seirekava alusel. 67

Kavandatavale tegevusele on alternatiiviks tegevuse mittetoimumine ehk alternatiiv 0. Null- alternatiivi puhul võib pikas perspektiivis (Pikknurme dolokivimaardla aktiivse varu kasutuselevõtul tulevikus) eeldada sarnaste mõjude avaldumist ja leevendamisvõimaluste vajadust.

6. LOODUSRESSURSID, NENDE KASUTAMISE EFEKTIIVSUS

OÜ KTM poolt taotletava mäeeraldise piires asuva kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru maht on 3638 tuh. m3, sellest kaevandatav maht 3481 tuh. m3. Kuna dolokivi on taastumatu loodusressurss, siis seda tuleb kasutada ratsionaalselt, kadudeta. Karjäärist väljapumbatav põhjavesi on taastuv loodusvara. Põhjavett toitvate sademete hulk ületab Eesti tingimustes aurumise ja äravoolu. Pikknurme karjäärist kaevandamise ajal väljapumbatava vee hulk (kuni 45 l/s) on võrreldav suurema allikaga ja vee väljapumpamisega ei tekitata piirkonna põhjaveerežiimis pöördumatuid muutusi. Pikknurme karjääri alalt eemaldatava mullakihi maht on 64 tuh. m3. Muld leiab kasutust osaliselt karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel. Ülejäänud mulda on võimalik realiseerida ja kasutada sihtotstarbeliselt, st haljastuses või põllumajanduslikus kasutuses olevate maadel. Senine, põllumaana kasutuses olnud maa asendub peale maavara väljamist veekoguga, kus on võimalik arendada vesiviljelust. Pikknurme karjääri kasutuselevõtuga säilib ja paraneb Lõuna-Eesti varustuskindlus ja konkurents killustiku tarnimise osas. Pikknurme karjääri kasutuselevõtuga vähenevad killustiku transpordiga kaasnevad keskkonnamõjud ja veokulud, sest kaeveala asub põhilisele killustiku kasutuspiirkonnale (Tartu suunale) ca 22 km lähemal kui Rõstla ja Sopimetsa karjäärid ning ca 16 km lähemal kui Otisaare karjäärid. Pikknurme karjäärist ligikaudu 7 km põhja pool asuva Pudivere karjääri kasutuselevõtt (seni pole karjääri avatud) on seotud pika juurdesõidutee ehitusega ja ristmiku väljaehitamisega Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele. Pudivere karjääri kaeveloa täiendavates tingimustes on näiteks lähikonnas elutseva kaitsealuse linnuliigi ohustamise vältimiseks keelatud lõhkamine ja kaevandamine ajavahemikul 15. märtsist 30 juulini, st neli ja pool kuud aastas.

7. AVALIKKUSE KAASAMINE

KMH protsessiga seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtiva KeHJS nõuetele. Teade KMH aruande eelnõu valmimisest ja avaliku arutelu läbiviimisest ilmus rubriigis Ametlikud Teadaanded (31.05.2012), Puurmani vallamaja teadetetahvlil ja ajalehes Voooremaa. KMH aruande avalik arutelu viidi läbi 19.07.2012. a Puurmani vallamajas. Koosolekul osales 22 inimest. Aruande eelnõu avalikustamise käigus laekusid ettepanekud ja seisukohad Maanteeametilt, Keskkonnaametilt ja Pikknurme küla elanikelt. KMH aruande eelnõu avalikustamisest ja avalikust arutelust annab ülevaate KMH aruande lisa 3, mis sisaldab infot aruande avalikustamise kohta, KMH arutelu koosoleku protokolli (koos osalejate nimekirjaga), laekunud ettepanekuid ja vastuseid nendele ning kokkuvõtet aruande avalikustamise koosoleku kohta.

KMH protsessi käigus lahendamata raskusi või muid probleeme KMH ekspertgrupi poolt ei tuvastatud. Aruande avaliku arutelu koosolekul soovis Sirle Koorts, et aruandes oleks fikseeritud – Pikknurme küla on karjääri vastu (siinkohal on see tehtud).Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos arendaja või teiste asjasse puutuvate isikute või asutustega. Kasutatud andmed jms asjakohane teave oli käesoleva KMH tasandil tehtud järelduste adekvaatsuse aspektist piisav.

Tabel 7 Mõjutav tegevus, mõjutatavad objektid, mõjude iseloom, ulatus ja leevendamismeetmed kaevandamisel Pikknurme dolokivikarjääris Mõjutav tegevus, Mõju iseloom ja ulatus Mõjusfääri jäävad Leevendavad meetmed Mõju iseloom ja ulatus tegevuskohast mõjutatav keskkond tegevuskohast ilma leevendus- keskkonnaobjektid leevendus- ja seiremeetmete ja seiremeetmeid rakendamata rakendamise korral Karjääris toimuva Negatiivne kuni 0,2 km raadiuses. Elamud 0,2 km raadiuses Müra leviku tõkestamiseks peavad katendivallid asuma karjäärist Oluline negatiivne mõju puudub. tehnoloogilise Nõrgalt negatiivne kuni 0,5 km puuduvad. 0,5 km eelkõige lääne, põhja ja lõuna pool, kus maastik on avatud ja Negatiivne mõju vaid karjääris ja selle protsessiga* kaasneva raadiuses. raadiusesse jääb Ketu talu lähimad asustatud elamud jäävad vähemalt 0,7 km kaugusele. vahetus läheduses. Negatiivse mõju müra mõju inimese asustamata elamu. Karjääris kasutada kaasaegset tehnikat ja mobiilset purustus- vältimiseks karjäärist väljaspool tuleks tervisele ja keskkonnale. sõelumissõlme. Vajadusel teha müra mõõtmisi lähimate elamute töid teha päevasel ajal ajavahemikul juures. 7:00-20:00. Karjääris toimuva Negatiivne kuni 0,2 km raadiuses. Elamud 0,2 km raadiuses Tolmu leviku tõkestamiseks peavad katendivallid asuma karjäärist Oluline negatiivne mõju puudub. tehnoloogilise Nõrgalt negatiivne kuni 0,5 km puuduvad. 0,5 km eelkõige lääne, põhja ja lõuna pool, kus maastik on avatud ja Negatiivne mõju vaid tööpiirkonnas ja protsessiga* kaasneva raadiuses. raadiusesse jääb Ketu talu lähimad asustatud elamud jäävad vähemalt 0,7 km kaugusele. selle vahetus läheduses. tolmu mõju inimese asustamata elamu. Kuival ajal tuleb karjääri teid ja laoplatse kasta. Vajadusel teha tervisele ja keskkonnale. tolmu sisalduse mõõtmisi välisõhus lähimate elamute juures. Karjääris toimuva Negatiivne tegevuskoha vahetus Karjääris töötavad inimesed. Karjääri tehnika peab vastama kehtestatud normidele. Nõrgalt negatiivne tegevuskoha vahetus tehnoloogilise läheduses. läheduses. protsessiga* kaasneva vibratsiooni ja heitgaaside mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Lõhkamisega kaasnevate Oluline negatiivne mõju Elamud ja teised hooned 0,2 Lõhketöid peab tegema litsentsi omav firma vastavalt lõhketööde Oluline negatiivne mõju puudub, sest maavõngete mõju lõhkamise ajal ohutsoonis, kuni km raadiuses puuduvad. passile. Esimeste lõhkamiste ajal peab tegema seismoseiret lähima inimeste viibimine ohualas lõhkamise inimese tervisele, 0,2 km raadiuses. hoideobjekti (Ketu talu elamu) juures. Lõhketöid tehakse ajal on keelatud ja lõhketööde ohuala hoonetele ja keskkonnale. ajavahemikul 8:00 – 17:00. Lähimate hoonete (Ketu, Nurga ja peab olema märgistatud. Vompa talu) passistamine enne lõhketööde algust. Lõhkamisega kaasnevate Oluline negatiivne mõju Elamud ja teised hooned 0,2 Lõhketööde tegemisel karjääri kirdenurgas ei tohi tuule kiirus Oluline negatiivne mõju puudub, sest kivimitükkide kivimitükkide laialipaiskumise km raadiuses puuduvad. ületada 5 m/s. Kui topise pikkus ületab 15 lõhkeaugu läbimõõtu, ei inimeste viibimine ohualas lõhkamise laialipaiskumise, gaasi, suhtes kuni 0,2 km raadiuses, Ketu talu asustamata elamu teki õhulööklaine ohtlikku mõju. Lõhketöid tehakse ajavahemikul ajal on keelatud ja lõhketööde ohuala tolmu ja müra mõju tugeva tuule korral 300-350 m jääb karjääri piirist 250 m 8:00 – 17:00. peab olema märgistatud. Teiste inimese tervisele, raadiuses. kaugusele kirde poole. mõjutegurite suhtes negatiivne mõju hoonetele ja keskkonnale. Asustatud elamud kuni 0,7 puudub. km raadiuses puuduvad. Kaevandamise mõju Oluline negatiivne mõju, kui Salv- ja puurkaevud, Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates Negatiivne mõju puudub. Juhul kui kaevude veetasemele ja veetase ja vee kvaliteet langevad eelkõige Ketu, Vompa, kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või salvkaevud asendatakse puurkaevudega, vee kvaliteedile, tarbimist mittevõimaldava Nurga, Vahtra, Uuetoa ja vee kvaliteet halveneb, tuleb arendajal asendada need võib tarbitava vee kvaliteet paraneda. piirkonna põhjaveele. tasemeni (veetaseme languse Matsi elamute juures. sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik korral hinnanguliselt ca 1,5 km, sellega kaasnevad kulud. vee kvaliteedi suhtes ca 0,5 km raadiuses). Mõjutav tegevus, Mõju iseloom ja ulatus Mõjusfääri jäävad Leevendavad meetmed Mõju iseloom ja ulatus tegevuskohast mõjutatav keskkond tegevuskohast ilma leevendus- keskkonnaobjektid leevendus- ja seiremeetmete ja seiremeetmeid rakendamata rakendamise korral Kaevandamise mõju Nõrk negatiivne mõju pinnase Neanurme jõgi, Ruupa oja, Võimalike kevadiste üleujutuste vältimiseks Neanurme jõe Negatiivne mõju puudub. Täiendava vee pinnavee (veekogude) niiskusrežiimile karjääri vahetus Ruupa peakraav, pinnas alamjooksul tuleb enne kaevandamise alustamist kooskõlastada suunamine vooluveekogudesse aitab ära tasemele ja pinnase läheduses. Nõrk negatiivne mõju, karjääri lähiümbruses. voolutee puhastamine kopratammidest ja mahalangenud puudest hoida nende kinnikasvamist. niiskusrežiimile. kui vooluteed on ummistunud. Põllumajandusametiga. Karjääri ümbruse pinnase liigse kuivamise vältimiseks tuleb karjäär ümbritseda katendivallidega. Juba enne kaevandamise alustamist ja kaevandamise jooksul tuleb mõõta veetaset ja vee kvaliteeti seirekavas ettenähtud kohtades. Kaevandamise mõju Negatiivne mõju, kui Neanurme jõgi, Ruupa oja, Juba karjääri projektis tuleb ette näha settebasseinide rajamine, et Negatiivne mõju puudub. väljapumbatava vee väljapumbatud vett ei lasta Ruupa peakraav, Pikknurme kindlustada normidele vastava heitvee veekogudesse suunamise. saatetasemele. selgineda settebasseinis. jõgi. Vastavalt seirekavale tuleb teha karjäärist väljasuunatava vee kvaliteedi seiret. Vajalik vee erikasutusluba. Transpordiga kaasneva Negatiivne veoteest kuni 100 m Lähim, asustamata Ketu talu Tuleb kasutada kaasaegseid kallureid. Vajadusel piirata lähimate Negatiivne mõju puudub, kui töid tehakse müra mõju inimeste kaugusel. asub Kolga–Inno teest ca elamute juures liikluskiirust. Vajadusel teha müra mõõtmisi päevasel ajal ajavahemikul 7:00-23:00. tervisele ja 100 m kaugusel. Eluhooned lähimate elamute juures. elukeskkonnale Pikknurme–Põltsamaa ja Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee ristmiku lähedal. Transpordiga kaasneva Negatiivne mõju veoteest 300– Mõju ulatusse jäävad Ketu ja Tolmu leviku vähendamiseks tuleb Kolga–Inno tee muuta Negatiivne mõju puudub. tolmu mõju inimeste 400 m kaugusele. Vompa talu Kolga–Inno tolmuvabaks ja ca 0,8 km pikkune teelõik Pikknurme–Põltsamaa tervisele ja pinnasetee ääres ja Pendi talu maanteest viia musta katte alla. elukeskkonnale ning Pikknurme külakeskuse elamud Pikknurme– Põltsamaa kruuskattega maantee ääres. Transpordiga kaasnev Negatiivne mõju Mõju ulatusse jäävad teedel Liiklusohutuse tagamiseks tuleb rajada kiirendus- ja aeglustus- Negatiivne mõju puudub. mõju liiklusohutusele liikuvad inimesed ja rajad Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele eelkõige Tartu suunale veoteel väljasõidul masinad. vastavalt Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Jalakäijate ja Tallinn–Tartu–Luhamaa jalgratturite liiklusohutuse täiendavaks tagamiseks oleks maanteele olemasoleva otstarbekas välja ehitada Pikknurme–Põltsamaa maantee kõrvale olukorra puhul. kergliiklustee/rada Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteeni (0,8 km). Kaevandamise mõju Nõrgalt negatiivne kaitsealuste Lähimad kaitsealuste Võimalike kevadiste üleujutuste vältimiseks Neanurme jõe Negatiivne mõju puudub. Negatiivne looduskaitsealustele taimede kasvukohtade ja Alam- taimede kasvukohad asuvad alamjooksul asuva Alam-Pedja looduskaitseala (Natura 2000 mõju puudub ka kavandatavale, 3,3 km objektidele, looduskaitse- Pedja looduskaitseala, sh Natura ca 0,5 km kaugusel, Alam- loodus- ja linnuala) piires tuleb koostöös Põllumajandusametiga kaugusel asuvale Pikknurme ning Natura aladele ja 2000 ala suhtes. Pedja looduskaitseala, sh leida võimalus kõrvaldada jõest mahalangenud puud ja looduskaitsealale. rohevõrgustikule. Natura 2000 ala jääb 2 km kopratammid juba enne karjäärivee väljapumpamise alustamist. kaugusel ca 550 m ulatuses Niiskusrežiimi muutuste ärahoidmiseks kaitsealuste taimede karjäärist väljapumbatud vett kasvukohas tuleb karjäär ümbritseda katendist vallidega. kandva Neanurme jõe äärde. Rohevõrgustiku, kui metsloomade elukeskkonna häirimise vältimiseks tuleb töid teha päevasel ajal.

Mõjutav tegevus, Mõju iseloom ja ulatus Mõjusfääri jäävad Leevendavad meetmed Mõju iseloom ja ulatus tegevuskohast mõjutatav keskkond tegevuskohast ilma leevendus- keskkonnaobjektid leevendus- ja seiremeetmete ja seiremeetmeid rakendamata rakendamise korral Kaevandamise mõju Nõrgalt negatiivne karjääri alal ja 21,4 ha suurune karjääri ala, Peale kaevandamise lõppu kujuneb haritava maa asemele Negatiivne mõju puudub. maastikule ja selle vahetus läheduses. lähiümbruse veekogu, kus on võimalik arendada vesiviljelust (kalakasvatust). maakasutusele, sh põllumajanduslikus Katendivalle, mis võivad visuaalset vaadet häirida, tuleb korras metsale. kasutuses olev maa. hoida. Maa harimise ja koristustööde ajal tuleb lõhketööde läbiviimise aeg kooskõlastada. Kaevandamise mõju Negatiivne mõju puudub. Piirkonnas aktiivse Pole vajalikud. Peale seda, kui karjääri alale kujuneb inimeste puhkamise alad puuduvad. veekogu, piirkonna puhkevõimalused puhkevõimalustele. paranevad. Kaevandamise mõju Negatiivne mõju puudub. Lähimad pärandkultuuri Pole vajalikud. pärandkultuuri objektid (Umbusi tellisetehas objektidele. ja Pikknurme metsamõis) asuvad vastavalt 1,3 ja 1,6 km kaugusel. Kaevandamise mõju Nõrk negatiivne mõju 0,5 km Asustamata Ketu talu Võimalusel elamuehitust karjääri lähedal mitte arendada. Veekogu kujunemisel muutub piirkond kinnisvara väärtusele. raadiuses. (elamumaa – 1,3 ha), kinnisvaraarendajate jaoks atraktiivseks. ülejäänud alal asub maatulundusmaa. Kaevandamisega Negatiivne mõju puudub. Karjääris keskkonnale Karjääris kaevandamisel tuleb arvestada jäätmekavaga. Ehituses ja kaasnevate jäätmete, ohtlikke jäätmeid ei teki. teede ehituses kasutatakse ära kogu töödeldud materjal. Katend nende kõrvaldamise, kasutatakse ära karjääri ala korrastamise käigus. Karjäärimasinate ladustamise ja ja seadmete hooldusel tekkivad jäätmed nagu vanaõlid jms tuleb taaskasutamise mõju utiliseerida jäätmekäitluslitsentsi omava ettevõtte poolt. keskkonnale. Avariide mõju Negatiivne mõju Põhja ja pinnavesi. Reostuse vältimiseks tuleb teostada pidevat tehnilise korrasoleku Negatiivne mõju puudub. keskkonnale kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal. Väga suure sademete hulga või veekõrvaldamise seadmete täieliku seiskumise korral võib toimuda nn karjääri uppumine. Selle vältimiseks tuleb karjääri projektis näha ette meetmed sellise olukorra lahendamiseks. * (katendi koorimine, kobestatud dolokivi töötlemine ja ladustamine) Tabel 8 Pikknurme dolokivikarjääri seirekava

Seireobjekt Seire eesmärk Mõju eeldatav Mõõteparameetrid Seirekaevu asukoht Seire läbiviimise sagedus Kohustused arendajale ulatus 1 2 3 5 6 7 Põhjavee Selgitada kaevandamisega Kuni 1,5 km. Veetase, Veetaseme seire: vaatluspuurkaev VK-1, Vahetult enne kaevandamise Kui kaevandamise tulemusena karjääri tase ja vee kaasnev põhjaveetaseme naftaproduktide, Ketu, Vahtra, Andrese, Pihlaka, Sõeru. algust ja kaevandamise ajal mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb kvaliteet alanemise ulatus ja heljumi ja Vee kvaliteedi seire: vaatluspuurkaev VK-1, neli korda aastas. veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele kaevudes. võimalik mõju vee lämmastiku- Ketu, Vompa, Nurga, Andrese, Matsi, või vee kvaliteet halveneb, tuleb arendajal kvaliteedile. ühendite sisaldus Pikknurme kontor, Pendi. need asendada sügavamatest veekihtidest vees. toituvate kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni kaevandamise luba peatatakse. Karjäärist Selgitada karjäärist Neanurme Naftaproduktide, Karjääri veekogujasüvendis enne pumplat, Vee väljapumpamise ajal Kui vee analüüsid näitavad, et karjäärist välja- väljasuunatava vee jõgi, Ruupa heljumi ja settebasseinist väljavoolu juures. kord kvartalis. ärasuunatav vesi ei vasta kehtestatud suunatav vastavus heitvee peakraav. lämmastiku- normidele, tuleb tegevus peatada ja muuta vesi. veekogudesse suunamise ühendite sisaldus settebasseinide töö efektiivsemaks. korras sätestatud vees. Naftaproduktide reostuse korral tuleb välja normidele. selgitada reostuse allikas ja see likvideerida. Arendaja peab kindlustama, et karjäärist ärajuhitav vesi vastaks heitvee veekogudesse suunamise korras sätestatud normidele. Seismiliste Selgitada lõhkamisega Kuni 0,2 km. Võnkekiirus Ketu talu elamu vundamendil. Vajadusel Esimeste lõhkamiste ajal. Kui esimeste lõhkamiste ajal tehtud võngete kaasnevate maavõngete elamute Vompa ja Nurga talu elamu vundamendil. Vajadusel ka põhjendatud võnkekiiruste mõõtmisel selgub, et juba võnkekiirus mõju karjääri ümbruse vundamentidel. pretensioonide korral. lähima elamu juures ületatakse lubatud norme, elamute inimestele, elamutele tuleb muuta lõhketööde passi selliselt, et (hoonete) (hoonetele). lõhketööd ei tekitaks hoideobjektile (elamule juures. või hoonele) kahjustusi. Müra tase Selgitada müra levikut Kuni 0,2 km. Müra tase elamute Ketu, Vompa ja Nurga talu juures. Esimeste lõhkamiste ajal ja Kui mõõtmisel selgub, et müra tase ületab elamute väljapoole karjääri. juures. karjääri töö algusperioodil. lähimate elamute juures lubatud norme, tuleb juures. Vajadusel ka põhjendatud tegevus viia normidele vastavaks. Vastasel pretensioonide korral. korral kaevandamise luba peatatakse. Tolmu tase Selgitada tolmu levikut Kuni 0,2 km. Tolmu tase Ketu, Vompa ja Nurga talu juures. Esimeste lõhkamiste ajal ja Kui mõõtmisel selgub, et tolmu tase ületab elamute väljapoole karjääri. elamute juures. karjääri töö algusperioodil. lähimate elamute juures lubatud norme, tuleb juures. Vajadusel ka põhjendatud tegevus viia normidele vastavaks. Vastasel pretensioonide korral. korral kaevandamise luba peatatakse.

72

8. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Pikknurme dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) algatas 09.11.2011. a Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon (kiri nr JT 10-5/11/25201-4). Keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks oli OÜ KTM Vara Pikknurme dolokivikarjääri kaevandamise loa taotlus. Mäeeraldist taotletakse Jõgevamaal Puurmanni vallas Pikknurme külas eraomandisse kuuluval maal.. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on eelkõige karjäärist lõuna poole jääva piirkonna (Tartu ja Lõuna-Eesti) varustamine pikas perspektiivis üld- ja teede ehituses vajaliku kvaliteetse ehituskillustikuga. Taotletava mäeeraldise pindala on 21,40 ha ja teenindusmaa pindala 26,23 ha. Kaevandatav varu asub põhjaveetasemest madalamal. Kaevandamisjärgselt korrastatakse ala veekoguks. Kaevandatava ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru maht on 3481 tuh. m3.Kaeveluba taotletakse 30 aastaks.

Keskkonnamõju hindamise aluseks oli Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regiooni poolt heakskiidetud programm.

Keskkonnamõju hindamise aruandes (pt 2) on antud ülevaade Pikknurme dolokivikarjääri asukohast ja mõjutatavatest keskkonnaobjektidest ligikaudu 3 kilomeetri raadiuses.

Peatükis 3 on esitatud ülevaade mäetehniliste, geoloogiliste ja keskkonnatingimuste poolest Pikknurme karjääriga sarnaste Jõgevamaa paekarjääride kohta ja nende senise kaevandamise keskkonnamõjudest, mis on olnud leevendatavad ja olulisi negatiivseid mõjusid pole kaasnenud.

Peatükis 4 on iseloomustatud Pikknurme dolokivikarjääri tööga seotud tegevusi ja nende võimalikke alternatiive (katendi koorimine, kaljupinnase kobestamine (lõhkamise või hüdrovasaraga raimamise abil), kobestatud kaevise töötlemine ja transport karjääri piires, põhjavee väljapumpamine (ka olukorras, kus esimese kaeveastme kaevandamise ajal tamponeeritakse karjääri seinad sissevalguva vee koguse vähendamiseks) ja ärajuhtimine, killustiku transport, karjääri ala korrastamine, null alternatiivi, alternatiivseid maardlaid ja tootmismahte. Kaljupinnase kobestamise alternatiivide võrdlemisel selgus, et lõhkamisega kaasnev keskkonnamõju on väiksem ja keskkonnasõbralikum. Kuna käesoleval ajal Eesti paekarjäärides karjääri seinte tamponeerimist esimese kaeveastme kaevandamise ajal ei kasutata ja seega pole tegelikke andmeid, kui efektiivselt see põhjaveetaseme alanduse vähenemisele mõjub, siis sellist kaevandamise viisi vaadeldakse Pikknurme karjääri puhul pigem soovituslikuna, seda enam, et karjääri seinte tamponeerimisel jääks kaevandamata ligikaudu 16% kaeveloa taotluses esitatud kaevandatavast varust, mis maavara kasutamise seisukohalt pole ratsionaalse. Ka pole senistes paekarjäärides pikaajalise põhjavee väljapumpamisega kaasnenud sellist olulist negatiivset keskkonnamõju, mida poleks suudetud leevendada.

Pikknurme karjääri kasutuselevõtuga säilib ja paraneb Lõuna-Eesti varustuskindlus killustiku osas. Näiteks 2014. aastal lõpeb Otisaare, Sopimetsa ja Rõstla II karjääri kaevandamise luba, 2018. aastal Rõstla karjääri kaevandamise luba. Võrreldes Rõstla, Otisaare ja Sopimetsa karjääridega, on Pikknurme karjäär ühele põhilisele killustiku kasutuspiirkonnale (Tartu suunale) oluliselt lähemal ja selle tõttu vähenevad transpordikulud ja transpordiga seotud keskkonnamõjud oluliselt, kui killustikku hakatakse väljastama Pikknurme karjäärist.

Kavandatavale tegevusele on alternatiiviks tegevuse mittetoimumine ehk alternatiiv 0. Null- alternatiivi puhul võib pikas perspektiivis (Pikknurme dolokivimaardla aktiivse varu 73 kasutuselevõtul tulevikus) eeldada sarnaste mõjude avaldumist ja leevendamisvõimaluste vajadust.

Null alternatiivi rakendumise (kaeveluba välja ei anta) negatiivne tulemus on see, et Pudivere karjäär jääb oma asukoha tõttu (lähim Lõuna-Eesti tarnepiirkonnale) killustiku hinnakujunduses monopoolsesse seisundisse. Ühiskonna (riigi) seisukohast on oluline, et turul (käesoleval juhul killustikuturul) konkurents toimiks. Null alternatiivi rakendumise (kaeveluba välja ei anta) negatiivne tulemus on ka see, et piirkond jääb ilma olulisest veereservuaarist, mis peale varu ammendumist karjääri alale kujuneks. Pikknurme karjääri asukohast ligikaudu 25 km raadiuses käesoleval ajal võrreldava pindalaga ja mahuga järved puuduvad.

Peatükis 5 on antud hinnang kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõjust inimeste tervisele ja elukeskkonnale, pinna- ja põhjaveele ning vesivarustusele, maastikule ja maakasutusele, kaitsealusele elusloodusele ja looduskaitsealadele, tootmisjääkidele, keskkonnariskidele ning esitatud keskkonnamõju vähendamiseks vajalikud leevendamismeetmed ning seiremeetmed keskkonnamõjude vältimiseks. Koondülevaade keskkonnamõju hindamise tulemustest ja vajalikest leevendamismeetmetest on esitatud peatüki lõpus, tabelis 7, vajalikest seiremeetmetest tabelis 8.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgus, leevendamis- ja seiremeetmete rakendamisel kavandatava tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, mille tõttu puudub vajadus alternatiivse kobestamismeetodi (hüdrovasaraga raimamine) ja kaevandamisviisi (karjääri seinte katendiga tamponeerimine juba esimese kaeveastme kaevandamise ajal) kasutuselevõtuks. Kui kaevandamisel selgub, et esineb suure veeandvusega piirkondi (karstumist), siis nendesse kohtadesse rajatakse veetõkked koheselt kaevandamise käigus.

Kõige olulisema negatiivse mõjuga keskkonnale on põhjavee väljapumpamisega kaasnev veetaseme alanemine, mis võib mõjutada veetarbimist kuni 1,5 km raadiuses. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud. Mõjude kõrvaldamiseni kaevandamise luba peatatakse. Juhul kui salvkaevud asendatakse puurkaevudega, võib tarbitava vee kvaliteet paraneda.

Veetaseme ja vee kvaliteedi esmast seiret tuleb teha juba enne kaevandamise alustamist karjäärile lähimates kaevudes. Nende põhjal saab otsustada, kas seirevõrku tuleb laiendada ka kaugemal asuvatele kaevudele, mis võivad jääda kaevandamise mõjualasse. Esmasesse veetaseme seirevõrku sobib vaatluspuurkaev VK-1, Ketu talu puurkaev, Pendi talu salvkaev, Vahtra talu salvkaev ja lahtine puurkaev, Andrese talu salvkaev, Pihlaka talu salvkaev ja Sõeru talu salvkaev. Vee kvaliteedi esmasesse seirevõrku sobivad vaatluspuurkaev VK-1, Ketu talu puurkaev, Pikknurme kontori puurkaev, Vompa ja Pendi talu puurkaev, Andrese talu salvkaev ja Matsi talu puurkaev. Kaevandamise ajal tehakse seiret neli korda aastas. Vees määratakse lämmastikuühendite, naftaproduktide ja heljumi sisaldus.

Kuna karjääri ümbruses, kuni 0,7 km kauguseni, asustatud elamud puuduvad, siis karjääris toimuva tehnoloogilise protsessiga (katendi koorimine, kobestatud dolokivi töötlemine ja ladustamine) kaasneva müra, vibratsiooni, tolmu ja heitgaaside mõju on elanikele väheoluline. Sama saab öelda ka lõhkamisega kaasnevate mõjude (vibratsioon, kivimitükkide laialipaiskumine, lõhkegaasid, tolm ja müra) kohta. Kuna lõhkamise ajal muud tegevust karjääris ei toimu, siis müra, tolmu ja heitgaaside kumuleeruvat mõju ei teki. Leevendavate 74 meetmete (katendivallid mäeeraldise piiril, kaasaegse tehnika, sh mobiilse purustus- sõelumissõlme kasutamine, tegevuse läbiviimine päevasel ajal, lõhketööde passist kinnipidamine, karjääri teede ja laoplatside kastmine) rakendamisel jääb kavandatava tegevuse mõju väljapoole karjääri väheoluliseks. Vajadusel tehakse müra ja tolmu mõõtmisi Ketu, Vompa ja Nurga talu juures.

Ka killustiku transporti on võimalik korraldada olulise negatiivse mõjuta, kui tolmu leviku vähendamiseks muudetakse Kolga–Inno tee muuta tolmuvabaks ja ca 0,8 km pikkune teelõik Pikknurme–Põltsamaa maanteest viiakse musta katte alla, kui müra leviku vähendamiseks kasutatakse kaasaegseid kallureid, kui töö toimub päevasel ajal. Liiklusohutuse tagamiseks tuleb rajada kiirendus- ja aeglustusrajad Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele eelkõige Tartu suunale, kuhu eeldatavasti hakkab toimuma killustiku põhiline vedu. Tartu–Tallinn–Luhamaa maantee peale- ja mahasõit tuleb ehitada vastavalt Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse täiendavaks tagamiseks oleks otstarbekas välja ehitada Pikknurme–Põltsamaa maantee kõrvale kergliiklustee/rada Kolga–Inno teest Tallinn– Tartu–Luhamaa maanteeni (ca 0,8 km). Vajadusel tehakse müra ja tolmu mõõtmisi veotee lähedale jäävate elamute juures.

Kavandatava tegevuse negatiivne mõju vooluveekogudele ja pinnaveele on väheoluline, sest vee viibeaeg settebasseinis peab olema piisav, et vesi vastaks kvaliteedilt heitvee veekogusse juhtimise korrale. Väljapumbatud vee kogus (arvutuslikult kuni 45 l/s) tõstab vooluteede (Ruupa peakraav ja Neanurme jõgi) veetaset vaid mõne sentimeetri ja sellega ei kaasne üleujutusi. Täiendava vee lisandumine on vooluteedele positiivse mõjuga, sest aitab kaitsta neid kinnikasvamise eest. Võimalike kevadiste üleujutuste vältimiseks Neanurme jõe alamjooksul ja Alam-Pedja looduskaitseala (Natura 2000 loodus- ja linnuala) piires tuleb koostöös Põllumajandusametiga leida võimalus kõrvaldada jõest mahalangenud puud ja kopratammid juba enne karjäärivee väljapumpamise alustamist. Karjäärist väljasuunatava vee vastavust heitvee veekogudesse juhtimise korrale kontrollitakse seire käigus neli korda aastas. Veeproovid võetakse lämmastikuühendite, naftaproduktide ja heljumi sisalduse määramiseks enne pumplat vee kogujasüvendis ja settebasseinidest väljavoolul. Vee ja pinnase reostuse vältimiseks naftaproduktidega tohib karjääri masinaid remontida ja tankida vaid selleks ettenähtud platsidel. Enne karjäärivee pumpamist ja ärajuhtimist suublasse on vajalik taotleda vee erikasutusluba.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena on selgunud, et ka ülejäänud keskkonnakomponentidele (tabel 7), mis ühel või teisel viisil võivad jääda kavandatava tegevuse mõjusfääri, avalduv mõju on vähene, kui rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.

Negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks on vajalik teha vastavalt seirekavale põhjavee taseme ja vee kvaliteedi seiret, karjäärist väljapumbatava vee kvaliteedi seiret, seismoseiret, lähimate hoonete seisukorra passistamist ja vajadusel müra ning tolmu mõõtmisi lähimate elamute juures.

Rakendades käesolevas töös toodud leevendamis- ja seiremeetmeid on keskkonnamõju hindamise läbiviija arvates Pikknurme dolokivikarjääris võimalik kaevandada, ilma et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset keskkonnamõju. Leevendus- ja kompenseerimismeetmete rakendamise vajaduse ja piisavuse ning lõpliku otsuse kaevandamise lubatavuse kohta langetab järelevalve teostaja ja otsustaja, kelleks on käesoleval juhul Keskkonnaamet. 75

KASUTATUD KIRJANDUS

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus) elektroonilised andmebaasid.

Eesti põhjavee kaitstuse kaart (1:400 000). Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001.

Heinsalu, Ü. 1977. Eesti allikad ja nende kaitse. Eesti Loodus, 1977, nr., 7; 8.

Hunadi, O. 2000. Traffic Vibrations in Buildings

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Vabariigi Valitsuse 31. 07. 2001. a määrus nr 269.

Johanson, J. 2012. Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Agenda OÜ.

Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr 82.

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52).

Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87).

Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee), 2012.

Keskkonnaministri 11.01.2007. a käskkiri nr 41 (Vääriselupaiga kaitse korraldamine).

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, 2002. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat.

Korbut, S., Jürgenson, V. 1987. Aruanne ehitusdolomiitide otsingu-hinnangulistest töödest Rõstla küla lähedal Jõgeva rajoonis. EGF 4265.

Korbut, S. jt. 2006. Jõgevamaa Pudivere dolokivimaardla Pudivere uuringuruumi geoloogiline uuring. EGF 7810.

Korbut, S. jt. 1989. Ehitusdolomiitide otsingu-hinnagutööde ja eeluuringu aruanne Jõgeva rajooni Pajusi küla ümbruses. EGF 4312.

Kruus, V. 2002. Atmosfääriheidete piirmäärade kehtestamine Tondi–Väo karjääris. OÜ Väo Paas.

Loigu, E. 2003. Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks. Tallinn.

76

Lõhketöö projektile esitatavad nõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määrus nr 64.

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri 15.06.2004. a määrus nr 73.

Läänemaal Risti vallas Jaakna maardlas Jaakna III kruusakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine. Alkranel OÜ, 2011.

Maa-ameti kaardirakendus (http://www.maaamet.ee/), 2012.

Maa-ameti maavaravarude koondbilanss, 2006–2010 a.

Müra normaaltasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise tulemused. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42.

Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu. Kinnitatud keskkonnaministri 21.04.2005.a. määrusega nr. 29.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 21.01.2003. a määrus nr 17.

Petersell, V. 2004. Sopimetsa lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

Peterson, K., 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil.

Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid. Keskkonnaministri 02.04.2004. a määrus nr 12.

Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord. Keskkonnaministri 22.06.2001. a määrus nr 33.

Punktmüra allika sumbuvuse arvutus: „Point Source” http:/www.nonoise.org.

Põldvere, A. 2008. Pudivere dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

Põldvere, A. 2009. Sopimetsa II lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

Põldvere, A. 2012. Pikknurme uuringuala dolokivi varu geoloogiline uuring.

Põldvere, A. 2012. Pikknurme dolokivikarjääri kaevandamise loa taotlus. KTM Vara OÜ.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaardirakendus (http://www.pria.ee), 2012.

77

Reinsalu, E. 2011. Kui kaugel karjäärist võivad kaevud kuivada. Keskkonnatehnika, 2011, nr 3.

Savitski, L., Savva, V. 2006. Nabala lubjakivimaardla Nõmmküla II uuringualal tehtud hüdrogeoloogilised tööd ja modelleerimine. EGF 7787.

Soovik, E. 2008. Paekarjääri veetõke. Keskkonnatehnika 5/08, lk 10–11.

Technical Guides–Calculation of Road Traffic Noise 1988. NPL The UK's National Measurement Laboratory.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007.a. määrus nr 109.

Valgamaal asuvas Palupera maardlas Miti kruusakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine. Alkranel OÜ, 2011.

Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 21. Vabariigi Valitsuse 21.08.2001. a määrus nr 44.

Vesiloo, P. 2008. Ekspertarvamus veealuse dolokivi kaevandamise kohta Marinova maardla Pedaja karjääris. AS Põlva Teed.

Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78.

Võrumaal asuvas Püssapalu maardlas Nogopalu V kruusakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine. Alkranel OÜ, 2011.

Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Keskkonnaministri 07.09.2004. a määrus nr 115.