Jahipiirkonna Nimi)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 2 Aidu, JAH1000075 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiselts Ott 1.2. Registrikood 80087848 1.3. Aadress Pajusi vald, Kõpu küla, 48208 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Margus Kukk 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5079113 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Margus Kukk Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Aidu looduskaitseala Vabariigi Valitsuse määrus nr 356 „Aidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Aidu looduskaitseala nimetus/ kaitse-eeskiri“ § 4 lg 2 ja § 5 lg 5 lähtuvad piirangud: • keelatud on jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu, piirangu kirjeldus mootorsõidukitega ning maastikusõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks määratud teid ja parklaid, välja arvatud teadusalastel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel; • keelatud on teede, liinirajatiste ja uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • kaitsealal on lubatud jahipidamine kogu kaitseala maa-alal 1. septembrist kuni 14. märtsini 4.2. Objekti Aidu metsise püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 9, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 13.01.2005 a nimetus/ määruse nr 1 § 4 lg 4 ja lg 5 lähtuvad piirangud: • jahipidamine on keelatud püsielupaiga sihtkaitsevööndis piirangu kirjeldus 1.veebruarist kuni 31.augustini. • inimeste viibimine püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud 1.juulist kuni 31.jaanuarini. • püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • keelatud on metssigade lisasöötmine. • täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Aidu jahipiirkonna piir kulgeb Allika metsatee ja Lahavere–Tapiku–Tõivere maantee ristumiskohast mööda Allika piirikirjeldus metsateed Põltsamaa metskonna kvartali 54 (1998. a metsakorraldus) edelanurgani; sealt mööda kvartali 54 lõuna- ja idasihti sama metskonna kvartali 52 lõunanurgani; edasi mööda kvartalite 52, 56, 57 ja 58 lõuna-, kvartalite 63, 64, 65, 66, 71 ja 72 põhja- ning kvartali 72 ida- ja lõunasihti; sealt mööda kvartali 71 lõuna- ja kvartalite 78, 85, 88, 89 ja 92 idasihti ristumiseni Laiuse metskonna kvartali 199 (1998. a metsakorraldus) läänesihiga ning mööda kvartali 199 läänesihti Kaave jõeni; seejärel mööda Kaave jõge jõe ristumiseni Põltsamaa metskonna kvartalit 238 poolitava sihini ning mööda seda sihti sama metskonna kvartali 237 kirdenurgani; sealt mööda kvartalite 237 ja 242 ida- ning kvartalite 246, 245 ja 244 lõunasihti Pikknurme jõeni; mööda jõge Oe kraavini; mööda Oe kraavi Tuuleveski teeni; Oe kraavi ja Tuuleveski tee ristumiskohast mööda Tuuleveski teed Ringteeni; mööda Ringteed Sulustvere ojani ja mööda Sulustvere oja Villa oja suudmeni; Villa oja suubumiskohast Sulustvere ojja mööda Villa oja Kalana–Lahavere maanteeni; mööda maanteed Lahavereni; mööda Lahavere–Tapiku–Tõivere maanteed maantee ristumiseni Allika metsateega. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000075&mount=view kaart 2/2.
Recommended publications
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • 1919. Aasta Maareform Vana-Põltsamaa Vallas Magistritöö
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kadri Tael 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 4 1. Põltsamaa kihelkonna maasuhted enne maareformi 1.1. Lühiülevaade Viljandimaa Põltsamaa kihelkonnast …………………………....... 14 1.2. Maasuhete muutumine 19. sajandil ……………………………………………… 17 1.3. Maasuhted Vana-Põltsamaa vallas 19. sajandi II poolel ………………………… 21 1.4. Maasuhete muutumine 20. sajandi algul ………………………………………… 23 2. Maareform Eestis 2.1. Maasuhete radikaliseerumine 1917 - 1919 …………………………………….... 26 2.2. Maareformi eel …………………………………………………………………... 28 2.3. Maareformi seadusandlus ja üldiseloomustus ………………………………….... 32 3. Maareformi algaastad Viljandimaal 3.1. Maareformi algjärk maakonnas ………………………………………………….. 37 3.2. Maareformi algjärk Põltsamaa kihelkonnas ……………………………………... 40 4. Reformi korraldus Vana-Põltsamaa vallas 4.1. Maa ümberkorraldus ……………………………………………………………... 45 4.2. Maasoovijad ja -saajad …………………………………………………………... 50 4.3. Riigirenditalude korraldamine …………………………………………………… 53 5. Muudest reformitoimingutest Vana-Põltsamaa vallas 5.1. Vana-Põltsamaa peamõis ja Kuningamäe karjamõis hoolekande all ……………. 55 5.2. Hoonete ja inventari ümberjaotamine ……………………………………………. 57 5.3. Võõrandamise edasine käik ja hüvitised ………………………………………… 60 Kadri Tael. 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas 2 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………
    [Show full text]
  • Avalikult Kasutatavate Veekogude Nimekirja Kinnitamine Avalikult
    Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.12.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine Vastu võetud 18.07.1996 nr 191 RT I 1996, 58, 1090 jõustumine 14.08.1996 Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 07.10.1997 RT I 1997, 73, 1205 17.10.1997 18.10.2000 RT I 2000, 80, 513 30.10.2000 14.05.2002 RT I 2002, 42, 269 26.05.2002 17.12.2002 RT I 2002, 105, 619 01.01.2003 19.12.2003 RT I 2003, 85, 576 27.12.2003 Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvi 7 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1994. a. korralduse nr. 653-k (RT I 1994, 62, 1660) punkti 1 alapunktid 1, 3 ja 6. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a. määrusega nr. 191 [RT I 2002, 105, 619 - jõust. 01.01.2003] Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri I. osa Avalikult kasutatavate järvede nimekiri Jrk. 1986.a. Nimi Asukoht Pindala Märkused nr. kood [ha] Harjumaa 1. 200041 Ulgulaht Viinistu 8 rannajärv, ajuti merega ühenduses [ajutise väljavooluga] 2. 200042 Maalaht Viinistu 22 kunagine merelahe osa, ajutine ühendus merega [ajutise väljavooluga] 3. 200100 Lohja järv Loksast 2,5 km edela pool 56,8 metsajärv 4. [Kehtetu] 5 200140 Rummu järv Kuusalust6,5 km lääne pool 49,6 väljavooluga 6 200160 Kahala järv Kuusalust 4 km lääne pool 345,9 väljavooluga 7.-8.
    [Show full text]
  • LISA 2 Põltsamaa Vallavolikogu Põltsamaa Vallavalitsus
    Põltsamaa valla arengukava 2040 LISA 2 Põltsamaa Vallavolikogu Põltsamaa Vallavalitsus Hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs Põltsamaa 2018 SISUKORD Sisukord ..................................................................................................................................................... 2 1. PÕLTSAMAA VALLA PAIKNEMINE JA RAHVASTIK ............................................................................ 3 2. AJALUGU .......................................................................................................................................... 8 3. ELUKESKKOND (KESKKOND JA TARISTU) ......................................................................................... 9 3.1. Looduskeskkond ...................................................................................................................... 9 3.2. Haljastus ja heakord .............................................................................................................. 11 3.3. Jäätmemajandus.................................................................................................................... 11 3.4. Teed ja tänavad ..................................................................................................................... 11 3.5. Jalg- ja jalgrattateed .............................................................................................................. 12 3.6. Tänavavalgustus .................................................................................................................... 12 3.7.
    [Show full text]
  • Valla Üldplaneering
    PAJUSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. PLANEERITAVA ALA KIRJELDUS ............................................................................................. 5 1.1 Asend, haldus ................................................................................................................... 5 1.1.1 Pindala ja rahvaarv ............................................................................................................. 5 1.1.2 Valla juhtimisstruktuur ja eelarve ........................................................................................ 5 1.2 Territooriumi jaotus .......................................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja külad .................................................................................................................. 6 1.2.2 Keskused ............................................................................................................................ 7 1.2.3 Puhkealad ............................................................................................................................ 7 1.3 Looduskeskkond .............................................................................................................
    [Show full text]
  • Place Attachment in Rural Estonia: Qualitative Samples from Lustivere, Adavere and Obinitsa
    ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agricultural and Environmental Sciences Enri Uusna PLACE ATTACHMENT IN RURAL ESTONIA: QUALITATIVE SAMPLES FROM LUSTIVERE, ADAVERE AND OBINITSA KOHASEOTUS EESTI MAAPIIRKONDADES: KVALITATIIVNE VALIMIUURING LUSTIVERE, ADAVERE JA OBINITSA NÄITEL THE THESIS For applying the degree of Master of Science in Landscape Protection and Preservation Supervisor: Mart Külvik PhD Co-supervisor: Joanna Storie MSc Tartu 2015 ABSTRACT Modern Estonia represents a Post-Soviet society where the framework of participation in local communities is not well organised. This absence in participation practices is related to the lack of participation in the Soviet era and the unawareness of the people-place relationships within the local authorities hampers the successful introduction of participatory practices. To understand these people-place relationships the theory of place attachment (or sense of place) was applied, through Scannell and Gifford‟s “Person-Process-Place” model. A total of 23 qualitative semi-structured interviews were conducted in the study areas of Lustivere, Adavere and Obinitsa to answer 2 research questions: (1) Which factors strengthen or weaken the place attachment of the inhabitants of the study areas; (2) How do these factors influence the inhabitants‟ will to participate in local development processes? Place attachment in Lustivere was demonstrated through the feelings and cognitional experiences of the locals, the cultural setting, the community and the environment, whilst poor local infrastructure was the main issue. Obinitsa strengths were the feelings and cognitional experiences of the locals, the cultural setting, the community and the environment, with the main issue being discord in the local municipal council. The local environment was highlighted in Adavere, but exhibited issues within the local community, culture and infrastructure.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Põltsamaa Valla Leht Jaanuar 2019 Põltsamaa Valla Inimesed Ja Ühendused on Parimad Põltsamaa Vald Saab Olla Nii Oma Hobi Kui Tööga
    Nr 13 Põltsamaa Valla Leht Jaanuar 2019 Põltsamaa valla inimesed ja ühendused on parimad Põltsamaa vald saab olla nii oma hobi kui tööga. Ta uhke oma inimeste üle. juhendab tantsurühmasid Eriti rõõmsaks teeb see, et Lustiveres, Põltsamaal ja meil on nii palju säravate Adaveres ning teeb juuksu- silmadega nn seltsielu ve- ritööd Lustiveres, Kamaris dureid. Naljaga pooleks ja Adaveres; Lembit Paal võib öelda, et siin on seda- ettevõtjana on alati nõu võrd viljakas pinnas, et see ja jõuga tegev Pajusi Kü- mõjub ka meie inimestele. laseltsi tegevustes. Tema Siin on lihtsalt niivõrd eestvedamisel rajati Paju- hea kasvupind aktiivsete- si seltsimaja, tehti korda le inimestele ja headele mõisapark, aed, kivimüür tegudele. Põltsamaa piir- ja suur osa mõisakomp- kond paistab silma aktiiv- leksi hoonestusest; Virve sete kodanikuühenduste Etulaid, kes on kauaaegne rohkuse poolest. Tapiku piirkonna külade eestvedaja ja kelle juhtimi- sel on ehitatud välja küla- Sisuliselt igas külas on ak- plats, korraldatud küla- ja tiivne selts, peale nende on kodukandipäevi, talletatud vallas veel mitmeid heate- ajalugu jpm; Vaike Niklus gevus-, kultuuri-, keskkon- Evi Rohtla. Riina Paluoja. Fotod: Fjodor Maspanov – ta on Kamari Haridus- nakaitse, spordi-, käsitöö- jt seltsi asutajaliige, seltsi suunitlustega ühendusi. juhatuse liige, seltsimaja Kokku tegutseb Põltsamaa Riina Paluoja ise on taga- perenaine, kodutütarde ja vallas 2018. aasta seisuga sihoidlik. Ta ütleb, et sel- noorkotkaste Kamari rüh- 113 mittetulundusühingut. line tunnustus tuli suure ma juhendaja,
    [Show full text]
  • Põltsamaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2028
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 056/2015 Tellija: Põltsamaa Vallavalitsus Viljandi mnt 3, Põltsamaa, 48103, Jõgevamaa Töö koostaja: Keskkond & Partnerid OÜ PÕLTSAMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2028 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Marek Joost TARTU 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 4 2 PÕLTSAMAA VALLA ÜLDINFO ............................................................................................................... 5 2.1 ASEND JA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS ................................................................................................................. 5 2.2 ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ............................................................................................................... 6 2.3 VALLA ARENGUKAVA ...................................................................................................................................... 6 2.4 PLANEERINGUD ............................................................................................................................................. 7 2.5 KLIIMA ......................................................................................................................................................... 8 2.6 LOODUS ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ühistranspordi Olukorra Ja Kasutamise Hindamine Jõgevamaa Omavalitsustes
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö regionaalplaneerimises (maht 12 EAP) Ühistranspordi olukorra ja kasutamise hindamine Jõgevamaa omavalitsustes Oliver Mettis Juhendaja: Ph. D Garri Raagmaa Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Ühistranspordi olukorra ja kasutamise hindamine Jõgevamaa omavalitsustes Abstrakt Käesolev bakalaureusetöö uurib ühistranspordi kasutamist valitud Jõgevamaa omavalitsustes ning selgitab välja ühistranspordi kasutamise sageduse, peamised ühistransporti puudutavad probleemid ning elanike arvamuse tasuta ühistranspordist. Töö raames on läbi viidud andmeanalüüs, mille alusel tehakse kokkuvõte olukorra hindamiseks. Märksõnad: ühistransport, kohalik omavalitsus, tasuta ühistransport, maapiirkond, mobiilsus, nõudebuss CERCS kood: T280 - Maanteetransporditehnoloogia S184 - Majanduslik planeerimine Evaluation of the situation and usage of public transport in Jõgevamaa municipalities Abstract This bachelor’s thesis analyses the usage of public transport in select local governments in Jõgevamaa county, ascertains the frequency of usage, the main problems in regard to public transport and residents’ viewpoints on the topic of free public transport. Within the thesis a data analysis was conducted which will be the basis for a summarised evaluation of the situation. Key words: public transport, local government, free public transport, rural area, mobility, on-demand bus CERCS code: T280 - Road transport technology S184 -
    [Show full text]
  • Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe Tee 33 10.05.2011 Nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn
    Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe tee 33 10.05.2011 nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn Keskkonnaregistri veekogude nimistu täiendamine Austatud härra Karoles Keskkonnaregistri seaduse § 4 lg 1 alusel keskkonnaregistri vastutava töötlejana palun kanda keskkonnaregistri seaduse § 39 lg 3 alusel keskkonnaregistri veekogude nimistusse käesoleva kirja lisas loetletud veekogud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Veekogude nimekiri Irja Truumaa 626 2899; [email protected] 1 Lisa 10.05.2011 kirjale nr 12-15/3640. Veekogude nimekiri Vooluveekogud Jrk nr Registrikood Veekogu nimi Tüüp 1 VEE1000202 Savioja Oja 2 VEE1000203 Piiroja Oja 3 VEE1000204 Kõrvõ oja Oja 4 VEE1000205 Süväoro oja Oja 5 VEE1000206 Leoski oja Oja 6 VEE1000207 Piiroja Oja 7 VEE1000208 Matsuri oja Kraav 8 VEE1000209 Saabolda oja Oja 9 VEE1000210 Praakmani oja Oja 10 VEE1000211 Veremäe oja (Mustoja) Oja 11 VEE1000212 Julga oja Oja Avimehe oja (Tõiva oja (alamjooksul), 12 VEE1000300 Korla oja (ülemjooksul)) Oja 13 VEE1000301 Jordani oja Oja 14 VEE1000302 Lapistu oja Oja 15 VEE1000400 Surja oja Oja 16 VEE1000500 Vana-Saaluse oja Oja 17 VEE1000600 Rauba oja Oja 18 VEE1000700 Vastseliina oja Oja 19 VEE1000701 Illimäe peakraav Peakraav 20 VEE1000702 Ronkuse oja Oja 21 VEE1000800 Raudoja Oja 22 VEE1000900 Kivioja Oja 23 VEE1001000 Mustoja Oja 24 VEE1001100 Meeksi oja Oja 25 VEE1001200 Korgõsilla oja (Raagsilla oja) Oja 26 VEE1001202 Alasilla Oja Oja 27 VEE1001203 Kungioja Oja 28 VEE1001204 Kalsaoja Oja 29 VEE1001205
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]