DOCSLIB.ORG

Põltsamaa Valla Leht Jaanuar 2019 Põltsamaa Valla Inimesed Ja Ühendused on Parimad Põltsamaa Vald Saab Olla Nii Oma Hobi Kui Tööga

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põltsamaa Valla Leht Jaanuar 2019 Põltsamaa Valla Inimesed Ja Ühendused on Parimad Põltsamaa Vald Saab Olla Nii Oma Hobi Kui Tööga Nr 13 Põltsamaa Valla Leht Jaanuar 2019 Põltsamaa valla inimesed ja ühendused on parimad Põltsamaa vald saab olla nii oma hobi kui tööga. Ta uhke oma inimeste üle. juhendab tantsurühmasid Eriti rõõmsaks teeb see, et Lustiveres, Põltsamaal ja meil on nii palju säravate Adaveres ning teeb juuksu- silmadega nn seltsielu ve- ritööd Lustiveres, Kamaris dureid. Naljaga pooleks ja Adaveres; Lembit Paal võib öelda, et siin on seda- ettevõtjana on alati nõu võrd viljakas pinnas, et see ja jõuga tegev Pajusi Kü- mõjub ka meie inimestele. laseltsi tegevustes. Tema Siin on lihtsalt niivõrd eestvedamisel rajati Paju- hea kasvupind aktiivsete- si seltsimaja, tehti korda le inimestele ja headele mõisapark, aed, kivimüür tegudele. Põltsamaa piir- ja suur osa mõisakomp- kond paistab silma aktiiv- leksi hoonestusest; Virve sete kodanikuühenduste Etulaid, kes on kauaaegne rohkuse poolest. Tapiku piirkonna külade eestvedaja ja kelle juhtimi- sel on ehitatud välja küla- Sisuliselt igas külas on ak- plats, korraldatud küla- ja tiivne selts, peale nende on kodukandipäevi, talletatud vallas veel mitmeid heate- ajalugu jpm; Vaike Niklus gevus-, kultuuri-, keskkon- Evi Rohtla. Riina Paluoja. Fotod: Fjodor Maspanov – ta on Kamari Haridus- nakaitse, spordi-, käsitöö- jt seltsi asutajaliige, seltsi suunitlustega ühendusi. juhatuse liige, seltsimaja Kokku tegutseb Põltsamaa Riina Paluoja ise on taga- perenaine, kodutütarde ja vallas 2018. aasta seisuga sihoidlik. Ta ütleb, et sel- noorkotkaste Kamari rüh- 113 mittetulundusühingut. line tunnustus tuli suure ma juhendaja, Kuningamäe Jõgevamaa Arendus- ja üllatusena. Tagasi vaadates spordiklubi juhatuse liige, Ettevõtluskeskuse(JAEK) seltsi 15 aastale ütleb ta, et Jõgevamaa Koostöökoja kodanikuühenduste kon- see on olnud tore aeg: „Al- juhatuse liige, Kaitseliidu sultant Kersti Kurvits üt- guses hakkasime hästi suu- Jõgeva maleva Kodutütar- leb, et Põltsamaa piirkon- re õhinaga peale, aga tuleb de ringkonna vanema abi, na kodanikuühendused tunnistada, et MTÜ-ga toi- segarahvatantsurühma Tu- paistavad silma ennekõike metamine on tänapäeval lihänd tantsija ja tubli ema; oma aktiivsusega ja siin juba korralik paberima- Annika Kallasmaa, kes on on mitmed väga tugevad jandus. Ma ise olen põli- Põltsamaa kogukonna ja seltsid ning palju spordiga selt siin Lustiveres olnud noorsootöösse palju panus- tegelevaid organisatsioone, ja ikka tahad, et kodukoht tanud vabatahtliku tööna ja samuti ollakse väga tublid korras oleks ja elu käiks. MTÜ Kogemise Rada kau- osalejad koolitustel. „Siin Hea meel on selle üle, et du. on natuke teistmoodi tege- on järelkasvu ja noored on Jõgevamaa Kodukandi vusi, mis eristuvad. Põlt- valmis minu tööd jätkama. Ühenduse aasta küla nomi- samaa piirkonna seltsid Tänavu on juhatusel uus nendina esitati meie piir- pakuvad ka natuke erine- esimees ja mina olen roh- konnast Umbusi küla ning vat vabaharidust ja huvi- kem mentori rollis.“ parima kodanikuühenduse haridust. Siin ei ole nii, et Tapiku Külade Seltsi juhatuse liikmed Hiie Nugis ja Eda Kasar on enda vahele haaranud Põltsa- Riina ei karda, et ta oma 2018 nominendina oli üles maa vallavanema. on ainult külaseltsid,“ rõõ- tegemistega on noorte seatud ka Kuningamäe mustab Kersti Kurvits Põlt- ku elu ja töö kõrvalt. „Ini- tati lisaks Pajusi Küla Selt- on – poole aasta jooksul on jaoks lati liiga kõrgele sead- Spordiklubi aktiivse tege- samaa valla mitmeilmelise mesed, kes tegutsevad iga si, Puurmani Priitahtlikku toimunud väga kõva areng. nud. „Traditsioonid on loo- vuse eest Kuningamäe ter- kodanikuühiskonna üle. päev MTÜ valdkonnas, Päästeseltsi, Tapiku Küla- Väga hea meel on, kui meie dud ja noortel on endil pal- viseradadel. JAEK on nüüdseks juba peavad tundma, et nad ei de Seltsi, Põltsamaa Noor- püüdlusi on märgatud. See ju ideid,“ räägib ta. Rääkides inimestega, kes kuuel järjestikusel aastal ole üksi ja nende tööd väär- te Naiste ja Noorte Meeste annab jõudu juurde.“ Mittetulundusliku tege- on mittetulundusliku tege- korraldanud kodanikupäe- tustatakse. Pea temast iga Kristlikku Ühingut ning Jõgevamaa Kodukandi vuse teine tahk on kiretum. vusega hõivatud, tuli välja va tähistamiseks kodani- päev lugu, hinda seda, mis Adavere Mõisa Seltsi. Ühenduse ühe suurima Eestvedajad väsivad aas- mitu head asja, mida selli- kuühenduste ja inimeste tehakse,“ jagab ta võimalu- Parima uue kodaniku- tunnustuse, sädeinime- tatega. Rääkides sellest rõ- ne tegevus annab. Esiteks – tegemisi esiletoovat ühis- si heade inimeste ja nende ühenduse 2018 tiitli sai ne 2018, sai Riina Paluoja, hutab Riina, et väga oluline inimesed teevad just seda, nädalat. Ühisnädala üri- tegemiste tunnustamiseks. Tapiku Külade Selts, mis kes on Lustivere Külaselt- on meeskonnatöö. Sama- mida nad vajavad. Teiseks tuste mõte on tunnustada 29. novembril toimus loodi selle aasta märtsis si asutajaliige ning olnud võrra tähtsaks peab ta valla kogukondlik koos tegemi- kodanikuaktiivsust ning Mustvee kultuurikeskuses Tapiku Küla Seltsingu te- juhatuse esimees 15 aastat. tuge. „Põltsamaa valda ma ne – see on sünergia, mis kutsuda inimesi märkama, kodanikupäeva tunnustus- gevuse jätkamiseks. Selts Ametis oldud aastate jook- kiidan taevani – ta on meile paneb asjad juhtuma. Ning kuivõrd suurt rolli etenda- üritus. Sündmusel anti üle on ennast lühikese aja jook- sul on ta kirjutanud ja ellu olnud alati abiks. Pean to- lõpetuseks võimalus väär- vad meie ühiskonnas ko- tunnustused Jõgevamaa sul näidanud kui tugevat viinud kokku 34 projekti, hutult kiitma kõiki inime- tustada inimest. Näha po- danikuühendused. Olgem 2018. aasta parimatele ko- ja vahvat uut MTÜd, kelle millega on arendatud Lus- si, kes on olnud külaseltsi tentsiaali igas inimeses ja ausad – terve maakonna danikuühendustele. edasisi ettevõtmisi ooda- tivere piirkonna kultuuri- toimetamiste juures toeks, anda talle võimalus panus- kodanikuühendustest üle Põltsamaa vallast pälvi- takse huviga. Tapiku Kü- ja spordielu. neid on kindlalt paar-kolm- tada oma kodukoha heaks. poole tegutsevad avalikes sid teiste seas tunnustuse lade Seltsi juhatuse liige Lustivere kultuurimaja kümmend inimest, kes on Põltsamaa Vallavalitsus huvides. kaks MTÜ-d. Põltsamaa Eda Kasar ütleb, et tun- perenaine Ülle Ant ütleb, alati olemas olnud,“ ei hoia tänab kõiki aktiivseid ini- Kersti Kurvits kõneleb, piirkonna parim kodaniku- nustus tuli neile ootama- et Riina on Lustivere Küla- Riina kokku tänusõnadega. mesi ja ühendusi panuse et väga oluline on märga- ühendus 2018 on Pisisaare tult. „Oleme nii vähe aega seltsi asutaja ja eestvedaja. Sädeinimese kategoorias eest parema kodanikuühis- ta mittetulunduslikku te- Spordiklubi, mis on tuntust tegutsenud, et ei ole veel „Kõik, mis meil on, on tänu oli nominentidena meie konna kujundamisel. gevust ja seda suurt hulka kogunud üle-eestilise üri- kõigi kodanikuühenduste Riinale, tema on kõige hing inimestest veel üles seatud tööd, mida tehakse tihti tusega „Pajusi mudajooks”. teemadega ennast kurssi ja süda. Kui teda ei oleks, Karin Uusküla, keda jät- TAIMI RAO vabast tahtest, oma isikli- Nominentidena tunnus- suutnud viia. Aga tõsi ta siis ei oleks siin midagi.“ kub paljudesse kohtadesse 2 Põltsamaa Valla Leht Nr 13 Jaanuar 2019 VALLAVANEMA TERVITUS UUED NIMESED „Jooksvaid ülesandeid on huvihariduse ja huvitege- Kultuuritöö spetsialist on Ülle Ottokar vuse valdkonnas praegu palju. Minu meelest ei peaks hu- Head uut aastat! vitegevus olema ainult õppetegevuse ja kooliajaga seotud. 2018. aasta novembri al- Soov on pakkuda noortele ka lühiajalisi huvitegevusi, näi- Enne uue aasta plaanide tegemist tahan kokku gusest alustas Põltsamaa teks erinevate töökodade külastamist, paari-kolmekuiseid võtta 2018. aasta. Põltsamaa valla jaoks oli möö- vallavalitsuse kultuuri- ja tegevusi jm. dunud aasta murranguline, sest aasta alguses haridusosakonnas tööd Mõttekoht on ka see, et meil ei ole piirkonnas noortetu- moodustus neljast omavalitsusest uus vald. Aas- kultuuritöö spetsialist Ülle basid. Peaks uurima, kui suur on vajaduse selliste kohtade ta esimese poole väljakutseks oli uue meeskonna Ottokar. Kultuuritöö vald- järele. Samuti tahaks töös näha mobiilset kontaktnoorsoo- komplekteerimine ning omavalitsuse tõrgeteta toi- kond on kiire ja elurõõmus, töötajat, kes liigub kohtades, kus on noored, et neid saaks mimise tagamine. Suuremat teenuste kokkuvarise- samad sõnad iseloomusta- seal nõustada ja suunata huvitegevuse ja teiste noorte mist ei toimunud ja muutused kulgesid minu hin- vad ka Üllet. Ülle ise peab juurde,“ räägib Annika noorsootööga seotud mõtetest. nangul oodatust isegi pisut ladusamalt, kui esmalt enda suurimateks tugevus- Teine oluline teema on tema jaoks formaalse ja mittefor- Ülle Ottokar on alati naeru- kardetud sai. teks selles ametis koostöö- maalse hariduse lõimimine. Lihtsustatult tähendaks see Uuele omavalitsusele on ilmselt pandud mõne- suine. Foto Taimi Rao valmidust ja sõbralikkust. seda, et kui õpilane õpib muusikakoolis, siis ta ei peaks võrra suuremad ootused, mida ilmestab rahva Ülle peab oluliseks kõiki oma eelnevaid töökogemusi, osalema kooli muusikatunnis ja võib samal ajal harjutada aktiivne kaasarääkimine arengut puudutavates kuna need on aidanud jõuda tal sellesse hetke, kus ta on pillitunniks või siis osaleda pillitunnis. Niisamuti võiks küsimustes. Vallakodanikud on tublisti panusta- praegu. olla ka kunsti- ja spordikoolis õppekava läbimisel. An- nud valla arengukava valmimisse ja näidanud üles Oli põnev üllatus külastades Põltsamaa lossihoovis nika hinnangul on väga oluline noorsootöö ja selle mõju initsiatiivi oluliste küsimuste lahendamisel. Aren- asuvat pART galeriid. Jõgevamaa
Load more

Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Evaluation of the Implementation of the 1988 Ministerial Declaration Regarding Nutrient Load Reductions in the Baltic Sea Catchment Area
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto The Finnish Environment 524 INTERNATIONAL COOPERATION Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrent,Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Svendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area ••••••••••••••••••••••••••••••••• FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Finnish Environment 524 Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrendt, Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Swendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area HELSINKI 2002 FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Report is available in the Internet: http://www.vyh.fi/eng/orginfo/publica/electro/fe524/fe524.htm This Project has received funding from the Commission of the European Communities (the European Commission), Helsinki Commission and the Finnish Ministry of the Environment The views expressed in this report represent the opinions of the authors alone, and not necessarily the views of the Commission of the European Communities (European Commission) and the Baltic Marine Environment Protection Commission. The Commission of the European Communities is not liable for any use that may be made of the information of this report. The Finnish Environment Institute. Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area. The Finnish Environment 524, Helsinki, 2002. Information included in this publication or extracts therefore are free for citing on the condition that the complete reference of the publication in given as stated above.
    [Show full text]
  • Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate
    land Article Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate: Social Network Complexity in the Post-Soviet Rural Context of Latvia and Estonia Joanna T. Storie 1,* , Enri Uusna 1, Zane Eglaja¯ 2, Teele Laur 1, Mart Külvik 1, Monika Suškeviˇcs 1 and Simon Bell 1 1 Department of Landscape Architecture, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 56/3, 51006 Tartu, Estonia 2 Department of Geography, University of Latvia, 19 Raina Blvd., LV 1586 Riga, Latvia * Correspondence: [email protected]; Tel.: +371-2-7872380 Received: 14 June 2019; Accepted: 9 August 2019; Published: 13 August 2019 Abstract: This paper uses the tripartite place attachment framework to examine six rural parishes across Estonia and Latvia. Existing analyses/frameworks on participatory processes often neglect the complexity of relationships that rural residents have to their local environments. From a qualitative analysis of face-to-face, semi-structured interviews with case study area inhabitants (23 interviews in Estonia and 27 in Latvia), we depict varying degrees of attachment of individuals to each other and to the place in which they live and their readiness to participate in terms of willingness and ability to participate in a landscape-scale management process. Attachment to the local area was strongest where the social ties were strongest, independent of their sociogeographical features. Social ties were strong where there were good family connections or strong religious or cultural institutions. Taking individual parishes and engaging inhabitants through in-depth interviews using place attachment analysis gives an overall perspective of life in that rural location.
    [Show full text]
  • Noorsoopolitseinike Nimekiri Koolidega.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Alavere Põhikool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Ardu Kool Eleri Kontkar 6124658, 56660840 [email protected] Aruküla Põhikool Eleri Kontkar 6124658 ,56660840 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Eleri Kontkar 6124658; 56660840 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] Avatud kool Inna Boitsova 6124237; [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237; [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Lee‐Britt Laidna 6125430 lee‐[email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Anželika Fedoruk 6124175 [email protected] Erakool Läte Jevgenia Arm 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Marko Pilder 6125756 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Reelika Niklas 6124296 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium Marlen Miilaste marlen.miilaste@politsei,ee; 6124275 Õnne Merilo [email protected], 6125433 Haabersti Vene Gümnaasium Anastassija Eier 6125678 [email protected]
    [Show full text]
  • The Kaali Crater Field and Other Geosites of Saaremaa Island (Estonia): the Perspectives for a Geopark
    Geologos, 2010, 16 (1): 59–68 doi: 10.2478/v10118-010-0004-z The Kaali crater field and other geosites of Saaremaa Island (Estonia): the perspectives for a geopark Anto Raukas 1 & Wojciech Stankowski 2 1 Institute of Ecology, Tallinn University, Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Estonia;e-mail: [email protected] 2 Institute of Geology, Adam Mickiewicz University, Maków Polnych 16, 61-606 Poznan, Poland; e-mail: [email protected] Abstract The Island of Saaremaa in Estonia offers highly spectacular geological features that belong to the most interesting in the Baltic Sea area. A unique geological monument on the island is the Kaali meteorite–crater field, formed by nine meteori- te impacts. There are also attractive coastal cliffs, huge erratics, alvars (limestone areas covered by a very thin soil) and well-developed glacial and marine landforms. Limestone cliffs and shingle beaches abound with Silurian fossils and offer great opportunities to fossil collectors. The island is a prospective geopark. During the past few years, the geology of the island has become an intensely studied object of Estonian and Polish geologists. Keywords: geopark, geosites, meteorite–crater field, Saaremaa Island, Estonia Introduction opment. Worldwide importance has the Kaali crater field, the first one in Europe of which The Island of Saaremaa (Ösel in German this origin was scientifically proven by finds and Swedish) is one of the largest islands in of meteoritic iron. The geological/morphologi- the Baltic Sea, measuring 2,673 km2. It belongs cal characteristics of the island, in combina- to the West Estonian Archipelago. The island tion with the peculiar flora and fauna, together has a low population density, with only about with the archaeological, historical and cultural 40,000 people.
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Preservation of Wallpapers As Parts of Interiors
    Kadri Kallaste Kadri Kallaste (b. 1983) trained as a paper conservator Kadri Kallaste at the Estonian Academy of the Arts. She has also studied in the Restoration Department of the University of Ljubljana and the Institute for Conservation and Restoration of the University of Applied Arts in Vienna. During her studies, she has had several internships in PRESERVATION various institutions, including the Conservation Center Kanut and Estonian Art Museum in Tallinn, the National OF WALLPAPERS Archive of Slovenia in Ljubljana and Cole & Son Ltd., a manufacturer of hand-printed wallpapers in London. Kadri Kallaste’s main area of study is the research and practical preservation of historic wallpapers AS PARTS OF in situ. She has worked on numerous wall-paper preservation projects in Estonia and abroad, including objects in Austria and at the German INTERIORS Wallpaper Museum in Kassel, Germany. PRESERVATIONOF WALLPAPERS PRESERVATIONOF AS PARTS OF INTERIORS AS PARTS Preservation of wallpapers as parts of interiors. Addressing issues of wallpaper conservation on the basis of projects carried out in Austria, Estonia and Romania Although wallpapers form a unified whole with other decorative details of interiors, very few of them are preserved in their original locations. At the same time, contemporary conservation theory emphasizes the importance of preserving wallpapers in their primary locations. Obviously, conflicts arise between practical preservation options, expectations of the public or owners and widely acknowledged preservation principles. If in preserving historic wallpapers in their original location in situ is not feasible, other solutions should be considered carefully. Depending on several criteria, wallpapers can be returned to their original locations after conservation treatment, integrated into new appropriate environments or preserved in museums.
    [Show full text]
  • 1919. Aasta Maareform Vana-Põltsamaa Vallas Magistritöö
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kadri Tael 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 4 1. Põltsamaa kihelkonna maasuhted enne maareformi 1.1. Lühiülevaade Viljandimaa Põltsamaa kihelkonnast …………………………....... 14 1.2. Maasuhete muutumine 19. sajandil ……………………………………………… 17 1.3. Maasuhted Vana-Põltsamaa vallas 19. sajandi II poolel ………………………… 21 1.4. Maasuhete muutumine 20. sajandi algul ………………………………………… 23 2. Maareform Eestis 2.1. Maasuhete radikaliseerumine 1917 - 1919 …………………………………….... 26 2.2. Maareformi eel …………………………………………………………………... 28 2.3. Maareformi seadusandlus ja üldiseloomustus ………………………………….... 32 3. Maareformi algaastad Viljandimaal 3.1. Maareformi algjärk maakonnas ………………………………………………….. 37 3.2. Maareformi algjärk Põltsamaa kihelkonnas ……………………………………... 40 4. Reformi korraldus Vana-Põltsamaa vallas 4.1. Maa ümberkorraldus ……………………………………………………………... 45 4.2. Maasoovijad ja -saajad …………………………………………………………... 50 4.3. Riigirenditalude korraldamine …………………………………………………… 53 5. Muudest reformitoimingutest Vana-Põltsamaa vallas 5.1. Vana-Põltsamaa peamõis ja Kuningamäe karjamõis hoolekande all ……………. 55 5.2. Hoonete ja inventari ümberjaotamine ……………………………………………. 57 5.3. Võõrandamise edasine käik ja hüvitised ………………………………………… 60 Kadri Tael. 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas 2 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………
    [Show full text]
  • Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009
    Haigekassa teenust osutavate postkontorite nimekiri alates 2009 Postkontor Maakond Abja-Paluoja Viljandimaa Adavere Jõgevamaa Aegviidu Harjumaa Ahja Põlvamaa Ahula Järvamaa Akadeemia Harjumaa Alajõe Ida-Virumaa Alatskivi Tartumaa Alavere Harjumaa Alu Raplamaa Ambla Järvamaa Anne Tartumaa Antsla Võrumaa Aravete Järvamaa Ardu Harjumaa Are Pärnumaa Aruküla Harjumaa Aseri Ida-Virumaa Aste Saaremaa Audru Pärnumaa Avinurme Ida-Virumaa Elva Tartumaa Emajõe Tartumaa Emmaste Hiiumaa Essu Lääne-Virumaa Haabneeme Harjumaa Haanja Võrumaa Haapsalu Läänemaa Haava Tartumaa Hageri Raplamaa Hagudi Raplamaa Haljala Lääne-Virumaa Halliste Viljandimaa Hanila Läänemaa Hargla Valgamaa Harku Harjumaa Hellenurme Valgamaa Himmaste Põlvamaa Hulja Lääne-Virumaa Hummuli Valgamaa Häädemeeste Pärnumaa Iidla Ida-Virumaa Iisaku Ida-Virumaa Ilmarise Viljandimaa Ilmatsalu Tartumaa Imavere Järvamaa Juuru Raplamaa Jõesuu Pärnumaa Jõgeva Jõgevamaa Jõhvi Ida-Virumaa Jõõpre Pärnumaa Jäneda Lääne-Virumaa Järva-Jaani Järvamaa Järvakandi Raplamaa Järve Ida-Virumaa Jüri Harjumaa Kaali Saaremaa Kabli Pärnumaa Kadaka Harjumaa Kadrina Lääne-Virumaa Kaisma Pärnumaa Kaiu Raplamaa Kallaste Tartumaa Kambja Tartumaa Kanepi Põlvamaa Karksi-Nuia Viljandimaa Karlova Tartumaa Kehra Harjumaa Kehtna Raplamaa Keila Harjumaa Kernu Harjumaa Kihelkonna Saaremaa Kihnu Pärnumaa Kiili Harjumaa Kiisa Harjumaa Kilingi-Nõmme Pärnumaa Kiltsi Lääne-Virumaa Kirbla Läänemaa Kivi-Vigala Raplamaa Kiviõli Ida-Virumaa Klooga Harjumaa Koeru Järvamaa Kohila Raplamaa Kohtla-Järve Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa
    [Show full text]
  • ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game Populations in Estonia and Proposal for Hunting in 2016
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2016 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 4 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................11 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................15 PÕDER (ALCES ALCES) ............................................................................................................................. 15 METSSIGA (SUS SCROFA) ....................................................................................................................... 26 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) .............................................................................................................. 37 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) ..................................................................................................... 45 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 54 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 59 ILVES (LYNX LYNX) ...............................................................................................................................
    [Show full text]