Läti 100: kellega oleks eestlastel ennast Tormi võrrelda, kui Läti mingil põhjusel ei sobiks? Lk 2 Piret: Peko pole 1980. aastal muinasjutt Martna sovhoosi töölistele ehi- või mäng. tatud majja Kirnas on jäänud elama kuus inimest. Lk 4–5 Loe värskeid uudiseid www.le.ee LAUPÄEV, 17. NOVEMBER 2018 │ NR 132 4228 │ 1 EURO LK 6

Inspektorid tabasid Piirsalu VIIMANE MIIL jõelt röövpüüdjad Kiire interneti Neljapäeva õhtul kella üheksa et nad on paha peal väljas. „Üt- ajal tabasid Läänemaa keskkon- levad, et on niisama jõe ääres nainspektorid Piirsalu jõelt kaks ja vaatavad kalu, aga see po- röövpüüdjat. le eriti usutav. Niisama ei ole Kaks meest olid juba jõud- keegi pimedas jõe ääres,” üt- ehitus Läänemaal nud kinni püüda neli forelli les Müür. – kaks emas- ja kaks isaskala. Müüri ametisoleku ajal ei ole „Üks kala oli üsna suur – nelja ja röövpüüdjaid teolt tabatud. Ku- viie kilo vahel,” ütles keskkon- demisajal püütud kalal endal algab 2020. aastal nainspektsiooni Läänemaa bü- suurt väärtust ei ole. Kalalihast roo juhataja Jaanus Müür. rohkem võib röövpüüdjaid mee- Elektrilevi hakkab Läänemaal kiiret internetti Mehed on kahekordselt süü- litada mari. „Aga enamasti te- di. Esiteks on forellipüük 30. no- kib lihtsalt püügihasart, sest ku- ehitama alles 2020. aastal. Eelistatud on suuremad vembrini keelatud, teiseks ka- demisajal on kala lihtne kätte sutasid nad keelatud püügiva- saada,” ütles Müür. asulad, metsaküladeni võibolla ei jõutagi. hendit – ahingut. Piirsalu jõgi on kantud ko- Röövpüük läheb meestele gu ulatuses lõhede ja forelli- URMAS LAURI Müüri sõnul kalliks maksma de elu- ja kudemispaikade ni- [email protected] – juba ainuüksi kudemisajal mistusse. püütud nelja kala eest tuleb Röövpüüdjad kasutavadki ta- Elektrilevi esindajad käisid nelja- neil välja käia 600 eurot. Püü- Röövpüüdjatelt ära võetud valiselt ahingut või õnge, aga ka päeval Lääne-Nigula volikogu ra- giga tekitatud keskkonnakah- saak. KESKKONNAINSPEKTSIOON muid vahendeid. Loobu jõelt ta- hustamas, kinnitades, et viie aas- jule lisandub karistus väärteo basid Harjumaa keskkonnains- ta pärast on rohkem kui tuhan- eest. Seda summat ei ole veel Forellidel ja lõhedel on prae- pektorid läinud nädalal rööv- del aadressil juurdepääs ülikiire- määratud. gu kudemisaeg ja nende püük püüdjad, kes juhtisid vette le internetiühendusele olemas. Müüri sõnul olid inspekto- on 1. septembrist 30. novemb- elektrit ja surmasid kalad elekt- Paari nädala eest tuli ilm- rid oma tavapärasel kontroll- rini keelatud. Müüri sõnul juh- rišokiga. Nii tekitati kahju tu- siks, et nn viimase miili projek- retkel, kui tabasid röövpüüd- tub aeg-ajalt ikka, et inspekto- handete eurode väärtuses. Har- ti raames kavatseb hanke võit- jad otse teolt. Varasemaid rik- rid kohtavad jõe ääres võima- jumaalt on sel sügisel tabatud nud Elektrilevi ehitada Lääne- kumisi neil ei ole. „Ei ole mei- likke röövpüüdjaid, kuid ala- kuus röövpüüdjat. maal ühenduse vaid 48 majapi- le teada mehed,” märkis Müür. ti pole võimalik kindlaks teha, KAIE ILVES damisele. Eile kinnitasid Elekt- rilevi esindajad Lääne-Nigula vo- likogule, et internet viiakse Lää- nemaal vähemalt tuhande hoo- neni. Sidevõrgu rajamist alusta- takse suurematest asulatest, aga VÕTAME TÖÖLE viie taluga metsaküla võib jää- dagi internetikaablita või pää- BUSSIJUHTE seb projekti viimasesse astmesse. Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts teenindab pea- linnas bussi, trammi ja trolliga kokku rohkem kui 1000 Läänemaalt 142 miljonit reisijat aastas „Kuigi pakutud oli Läänemaal 48 aadressi, siis meie enda inves- Töömahu suurenemise tõttu võtame tööle teeringumahust tulenevalt lisa- me veel vähemalt tuhat majapi- BUSSIJUHTE, damist,” ütles Elektrilevi juhatu- Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus. URMAS LAURI se liige Taavo Randna. kelle tööülesandeks on reisijate teenindamine Tallinna linnas „Investeerime riigi toetu- Ott ütles, et nii Imatra kui ka sest mitu korda rohkem,” lisas Ülikiire internet Elektrilevi on äriühingud: „Kas Ootame sind meie meeskonnaga liituma, Meie meeskonna liikmele pakume… Elektrilevi sideteenuste juht Oli- Läänemaal nad suudavad kokku leppida mõ- kui sul on … … transpordisektori keskmisest kõrgemat ver Ruus. iigi toel saa lektrilei likii- lemale poolele sobivates tingi- … D-kategooria juhiluba töötasu Läänemaal ei paku elektri- re interneti enduse ma- mustes, me täna ei tea. Siiamaa- … bussijuhi ametikoolituse tunnistus … pikaajalist ja stabiilset tööd ühendust mitte Elektrilevi, vaid japidamist. ni nad seda teinud ei ole.” … suhtlustasemel eesti keele oskus … paindlikke töötingimusi Imatra Elekter. lektrilei saa riigilt 0 miljo- Oti sõnul häiris teda Elekt- Meid rõõmustaks, kui oled … … tasuta ametialast täiendkoolitust „Läänemaal ei ole meie võrk, nit eurot, et viie aastaga ehita- rilevi suhtumine, et peale ha- … varem töötanud bussijuhina … soovi korral ettevõtte da le riigi kiire interneti rk … täpne ja kohusetundlik korraldatud majutust meil polnud piisavalt andmeid,” katakse sealt, kus neil on mõ- nentis Ruus. Et Elektrilevi ei üt- Majapidamiste omaosalus on nusam. … inimestega suheldes viisakas 00 eurot lejäänud kulu ka- … meeskonnamängija leks riigi toetuse saamiseks suu- „Aga mis ei ole mõnus, seda ta riik i lektrilei remaid numbreid, kui tegelikult lektrilei eita riigi tellimusel võibolla üldse ehitama ei haka- TULE KOHTUMA! on võimalik täita, käidigi välja internetienduse 0 000 ma- tagi,” ütles ta. Oti hinnangul pa- arv, mille puhul ollakse kindel, japidamiseni, omalt poolt lisa- neb see inimesed ebavõrdsesse HAAPSALU RANNAROOTSI et nendeni saab internetikaab- takse 0 000 iie aasta pärast seisu. „Digikonna ideoloogia oli BUSSIJAAMA PARKLA KESKUSE PARKLA li vedada. on lektrilei internetiendus selline, et koos vallaga vaadatak- 23. november kell 9.30-11.00 23. november kell 11.00-12.30 Elektrilevile pakuvad huvi 3 protsendil esti kodudest se asjad üle ja rajatakse interneti- eelkõige suuremad keskused. AA ühendus kõigile soovijatele, ole- Leia meid linnaliinibussist! „Arendatav võrk saab enamikus nemata elukohast. Vähemalt lu- kohtades alguse lairiba baasvõr- badused olid sellised,” rääkis Ott, gust,” lausus Ruus. „Toome sealt tatakse, sõltub Randna sõnul eel- viidates Läänemaa ja Raplamaa Kui tunned, et just sina võiksid kuuluda meie meeskonda, siis saada CV aadressil [email protected] ühenduse esmalt ikkagi neisse kõige klientide huvist. Teisena omavalitsuste ühisele ettevõtte- Lisainfo ja küsimused piirkondadesse, kus kliente on tõi ta välja teenusepakkujate val- le Digikond. telefonil 6434060 (Diana Jakobson) või 6434180 (Raivo Karolin) rohkem, ja siis jõudumööda lii- misoleku selles piirkonnas sisu- „Asi sai oluliselt selgemaks,” gume hajapiirkondadesse edasi.” teenust pakkuda. Kolmandaks lausus Lääne-Nigula volikogu esi- Elektrilevi äriidee on maal lii- on Randna sõnul määrav see, mees Neeme Suur. „Aga miks ta sideliinid madalpinge õhuliini- milline tehnoloogiline lahen- nad lasid tekkida olukorral, kus dega. Baasvõrguga liitumiskohta dus aitab lõppkliendini jõuda – läks laiali info ainult projektira- paigaldatakse sidekarp, kuhu tu- on see maa all või õhus. hast tehtavate liitumiste kohta, levad kõigi sideoperaatorite sig- samal ajal kui neil on olemas kin- naalid. Sidekarbist viiakse opti- Kindlustunnet pole del plaan rajada oluliselt rohkem line kiud tarbijani. „Iga majapi- „Ühtepidi on hea, et me ühise liitumisi, see jääb lõpuni mõis- damine saab eraldi kiu. Kodule laua taga olime, aga valgust tunne- tatuseks,” rääkis ta. lähimasse masti paneme lõpp- li lõpust küll veel ei paista,” nen- Läänlaste protestide tõttu pi- punkti,” selgitas Ruus. tis volikogu liige Jüri Ott. „Kind- kendas Elektrilevi kiire interne- Millistesse piirkondadesse in- lustunnet ei ole ja põhimõtteliselt ti sooviavalduste esitamise täht- ternetivõrk esmajärjekorras ehi- jäid otsad ikkagi lahti,” lisas ta. aega aasta lõpuni. 2  ARVAMUS 17. november 2018

JUHTKIRI Mustvalge Eesti värvis end nurka

esti valitsus on kurikuulsa ränderaamis- tiku pärast kriisis. Aga mitte päris sel- lises kriisis, nagu seda serveeritakse – Eühel pool on „meie”, üleni valges, ja teisel pool „pahad poisid”, kes tahavad võimu võtta ja ma- nipuleerivad selle nimel valedega. Ei. Valitsus on suhtekorralduslikus kriisis. Üksteisega ja rahva- ga suheldakse deklaratiivses kõneviisis, millega kaasneb eeldus, et kõik, kes ei ole meiega ilma pikema jutu ja tingimusteta nõus, on meie vas- tu. „See on Eesti sügis 2018. Mustvalge Eesti, kus pooltoonid puuduvad,” iseloomustas praeguse aja moevoolu oma arvamusloos endine õiguskants- ler Allar Jõks. Mõned pooltoonid on siiski jäänud, kuid neid kasutatakse sootuks valedel eesmärkidel – sõna- de tähenduse hägustamiseks. Kuidas muidu sele- tada seda, et lõpuks eesti keelde tõlgitud ja mee- diale läkitatud ränderaamistiku tekstis on inglis- keelsete väljenditega loominguliselt ümber käi- dud. Nii on sõna commitment (kohustus) tõlgitud palju ohutumaks pühendumuseks.

änderaamistikku analüüsinud spetsia- listid ja advokaadid jõudsid järelduse- le, et kohe see kohustusi kaasa ei too, kuidR võib hakata tavaõigust mõjutama hiljem. Õiguskantsler Ülle Madise märkis, et raamistik võib osutuda siduvaks poliitiliselt. Mustvalge Eesti värvis end ise nurka, andes EKRE-le, erakonnale, kelle tõusu valitsus kõvasti Eestil on lõunanaabriga pelgab, võimaluse trump ümber teha, kui kasu- tada kaardimängu termineid. Praegust kriisi oleks aga saanud väga lihtsalt vedanud vältida – oleks tulnud rändelepe kohe, kui see val- mis sai, ära tõlkida, riigikogu ja avalikkuse ette Kui Lätit olemas ei oleks, siis seda välja mõelda eestlased viia ning lahti seletada. Aga ei tahetud. Sest vali- ei saaks. Järelikult on meil kõvasti õnne olnud. mised on juba kolme kuu pärast. estiga kõige sarnasem riik Ja kolmandaks – palun ärge võt- eest Läti–Eesti tulevikukoostöö ra- maailmas – Läti – tähistab ke naljana – käimasolev alkoholiral- portit koostasin ning seetõttu suht- oma iseseisvuse 100. sün- li. Sisepoliitikas ja väikese ajalise va- lesin sealsete ühiskonnategelastega, TEISED LEHED nipäeva. Väljastpoolt vaa- hemaa tagant võime Eestis seda näha keda muidu poleks kunagi kohanud. Edates Eestiga täpselt samal ajal, Ees- kui häda ja õnnetust, aga pole sugugi Raporti kirjapanek oli suur kommu- Janson: ränderaamistikuga tist vaadates ikka kõvasti teisel ajal, kindel, et pikemas vaates need luge- nikatiivne väljakutse. seotud valed tegid mitu tiiru et mitte öelda palju hiljem. See nihe matud õllereisid hoopis teistsugust iseseisvuspäevades on sümbol kogu tähendust ei omanda. Kuidas muidu iimasesse peatükki „Vi- ERR. Ränderaamistikule said saatuslikuks valeinfo ja aluse- Eesti–Läti suhtele. oleks ühelt poolt eestlaste huvi Lä- sioon – Läti ja Eesti aas- tu hirmutamine, leiab MTÜ Eesti Pagulasabi juht Eero Jan- Kellega oleks eestlastel ennast ko- ANVAR SAMOST ti vastu ja teisalt Lätis eestlaste tun- tal 2020” said pooltõsi- son. Neljapäeval otsustas valitsus mitte toetada Eesti osalust gu aeg võrrelda, kui Läti mingil põh- kolumnist nustamine väärtuslike külalistena selt muu hulgas kirja sel- rahvusvahelises ränderaamistikus. Raamistikus, mis koon- jusel ei sobiks? Muidugi, Soomega. nii kiiresti areneda saanud? Vlised mõtted: dab üheks kompaktseks tervikuks juba olemasoleva rahvus- Aga see on üks teine võrdlus, erine- Pange tähele, esimesed kaks punk- Läti ja Eesti vahel ei reisi ainult tu- vahelise õiguse, et muuta piiriülest rännet korrapärasemaks vused on liiga suured, tihti lausa hoo- ti loetelus võib lugeda Eesti initsia- dengid ja ärimehed. Naaberriiki ja turvalisemaks. Raamistikus, mille eesmärk on muu hulgas mamatud. Ka lätlased võrdlevad Lä- tiiviks, aga kolmas lihtsalt kukkus külastavate turistide arv läheneb võidelda smugeldamise ja inimkaubanduse vastu, parandada tit ja Eestit, aga ma väga pole märga- nii välja. kiiresti Eesti ja Soome vahelise tu- rännet puudutava info ja konsulaarabi kättesaadavust, aren- nud, et soomlased samal moel oma rismi näitajatele; dada piiriülest koostööd piiride valvamisel ja ebaregulaarse- kodumaad Eestiga kõrvutaksid. Seal nt lätlastel on komme eest- Eesti on olnud euroala liige juba te migrantide koduriiki tagasisaatmisel, tegeleda efektiivse- on mõõdikuks hoopis Rootsi. laste strateegilist kommu- kümme aastat ja enamik inimesi malt rände juurpõhjustega ning võidelda diskrimineerimi- Võrdlused nii üle Põhjalahe kui nikatsioonisuutlikkust üle arvab, et ühisraha on sama kaua se ja rännet puudutava valeinfoga. Ränderaamistikule said ka piltlikult öeldes Koiva jõe teeb hinnata. Umbes nii, et tege- kasutusel olnud ka Lätis, mis tege- saatuslikuks just valeinfo ja alusetu hirmutamine. See pole võimalikuks jagatud ajalugu. Eestil Elikult pole see nende Eesti asi sugu- likult liitus euroalaga 2014. aastal; esimene kord: täpselt sama nägime 2015. aastal, kui inime- on seda Soomega vähe, Lätiga väga gi parem või ilusam kui meie oma, majanduslik ja poliitiline stabiilsus si hirmutati massiimmigratsiooni ja Eesti riigi väljasuremi- palju. Soovija võib kõrvutuse algus- aga eestlased lihtsalt oskavad oma on tagasi meelitanud suure hulga sega. Kui toona jätkus valitsusel selgroogu astuda välja inim- punkti viia kasvõi 12. sajandisse, ena- asja ilusaks rääkida. Selles võtmes varasemaid väljarännanuid. Pide- õiguste ja solidaarsuse eest, siis seekord läks teisiti. mikule sobib väga ilusti 1918. aasta. ei imestaks, kui paari aasta pärast va majanduskasvu tulemusena on Samal ajal on rõõm öelda, et ÜRO rahvusvaheline pagu- Kui sealt alustada, siis peame Lätile kuuleksin Lätis kedagi sedastamas, loodud palju töökohti; lasraamistik sai mõni päev tagasi ÜRO peaassamblee sot- tänulikud olema mitmete mütoloo- et Eesti tõstis alkoholiaktsiise puh- kiire rongiliin Tallinna ja Riia va- siaal-, humanitaar- ja kultuuriasjade komitees liikmesriiki- giliseks jutustatud sündmuste eest. talt selleks, et enda inimeste natu- hel kulgeb ikka läbi Tartu ja Valga, de heakskiidu ning liigub peagi edasi suurde saali. Loodeta- Esiteks Landeswehri sõda. Eesti ke suuremat ostujõudu kunstlikult kuid rajamisel on Rail Baltic, mis vasti jätkub Eesti ametkondadel jõudu ja püsivust selle lep- eneseteadvuses moodustab see mi- vingemana näidata. toob riikide pealinnad peagi tei- pe olulisust selgitada nii riigikogule kui ka laiemale avalik- dagi selgroolaadset. Võit Cēsises, la- Midagi sarnast öeldi mulle Eesti neteisest kahetunnise rongisõidu kusele. Et jälle ei juhtuks nii, et vale on juba Eestile mitu tii- hingud Riia all, Läti iseseisvuse pääst- ja Läti erinevuste kohta lõunanaab- kaugusele; ru peale teinud, kui tõde lõpuks püksid jalga saab. mine. Sel suvel Cēsise lähedal ränna- rite juures mitu korda, kui Eesti va- enamik eestlasi ja lätlasi teab oma tes juhtus selline asi, et kohalik mees litsuse initsiatiivil ning kahe valit- naaberriigi peaministri nime. näitas kaunil avatud maastikul kau- suse ühisel ülesandel üheksa aasta gelt paistvat raudteesilda, kus tema Eks ta ole. Ajalugu on keeruline asi, LAUSELAEN vanaisa sõnul oli seisnud ja vaenlas- Eesti tõstis alkoholiaktsiise eriti kahe riigi ühine ajalugu. Aga ül- „Teoreetilisi lahendusi on mitu, te pihta tuld andnud eestlaste soo- diselt oleks Lätil ja Eestil pärast ise- musrong. puhtalt selleks, et enda inimeste seisvuse 100 aasta juubelite tähista- praktiliste kohta ei tea.” Teiseks Hansapank. Ligikaudu natuke suuremat ostujõudu mist õige hetk tellida uus tuleviku- Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus Ristile uue perearsti leidmisest. kümne aasta vältel oli tegemist Eesti koostöö raport. Ega me üksteisest Lääne Elu, 15. november 2018 majandusliku edu sümboliga Riias. kunstlikult vingemana näidata. lahti niikuinii ei saa. 17. november 2018 UUDISED  3

LÜHIDALT Taebla kooli tahab ehitada kaheksa rmat Ettevõtted, kes tahaksid ehitada sed detailid, kas juhe jookseb siit- Taebla koolile uue maja, saavad pak- või sealtpoolt või mis materjali tu- kumisi teha novembri lõpuni. Lääne- leb kasutada,” ütles Lõhmus. Nigula vallavalitsus kuulutas hanke Lõhmus loodab, et detsembris välja mineval nädalal. saab ehitaja välja valida. Ehitus algab „Seni on kaheksa firmat end pak- kevadel. „See on hea, et ehitamine kujaks registreerinud,” ütles Lääne- jääb soojale ajale,” märkis Lõhmus. Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Kui kõik läheb hästi, saavad lap- Eelmisele hankele oli soovijaid sa- sed aasta pärast asuda õppima uu- ma palju, seekord aga on hanke lõ- de majja. „Tuleva aasta 1. novemb- puni veel aega, nii et tahtjaid võib rist võiks seal õppetöö alata,” ütles juurde tulla. Uus hange on Lõhmu- Lõhmus. se sõnul detailsem. „Need on selli- Kaie Ilves Lihula kultuurimaja saab uued aknad Novembris vahetavad ehitusfirma Kolm Seltsimeest töömehed väl- ja kõik Lihula kultuurimaja uksed ja aknad. „Kokku 67 akent,” ütles Lihula kul- tuurimaja direktor Tiina Lobja. „Me oleme väga õnnelikud, kui akendest enam tuul selga ei puhu.” Vanad aknad on ehitusaegsed – 1989. aastast – ja ei pidanud enam sooja. Vahetus käib aknakaupa – va- Tiina Lobja. ARVO TARMULA na eest ära ja uus asemele. Eran- diks on kolm itraažakent mis on Akende ja uste vahetuseks sai paar nädalat eest ära, sest on saa- kultuurimaja EASilt 110 000 eu- detud pessu. rot. Akende vahetus läheb maksma ut itraaži tegema ei akata 130 000 eurot. Lobja lubas, et det- vana puhastatakse ja tehakse pa- sembri alguseks on aknad ja uksed randused ning pannakse uuesti et- vahetatud ning jõuluhooaeg võib ala- te. Uued uksed teeb Saaremaa Uk- ta. Järgmisena on kavas välja vahe- setehas ja need jõuavad Lihulasse tada keskküttesüsteem. paari nädala jooksul. Kaie Ilves Suurmeister Jaan Ehlvest hakkab Haapsalu noortele maletarkust jagama. URMAS LAURI

MALEKOOL Jaan Ehlvest tahab male taas ausse tõsta Sel nädalal tegevust alustanud Haapsalu maleakadeemia juhi TAKSI PUBI Jaan Ehlvesti suur eesmärk on tõsta Eestis male uuesti aujärjele. URMAS LAURI igaüks malet enda kasuks ära ka- [email protected] Jaan Ehlvest sutada.” 18. novembril esti ukogude iidu ja A maletaja Maleakadeemia hakkab te- „Haapsalu oleks siis särav täht, ndinud 1 oktooril 1 allinnas gutsema Haapsalu noorte huvi- KELL 17 kus minu tagasihoidliku abiga akkas maletama aastaselt allinna Malekoolis nu ruusi juen- keskuse all ja selle osavõtumaks tõstame male autoriteeti,” lau- damisel. on nagu teistel sealsetel huvi- sus suurmeister Ehlvest kolma- äitis suurmeistri normi 1 1 tuli maailmakarikaturniiril elfor- ringidel viis eurot kuus. Prae- MART HELME JA RIIGIKOGU päeval loodava maleakadeemia tis Garri Kasparovi ja Anatoli Karpovi järel kolmandaks. gu on nimekirjas need, kes Ehl- li pikka aega esti esimaletaja kuid konfliktide tttu esti Maleliidu esimesel kokkusaamisel. vestiga kolmapäeval kohtumas KANDIDAATIDE KOHTUMINE juatusega esinda 00 aastast Ameerika endriike „Praegu on plaan selline, et 01 aasta noemri seisuga on ta -reiting 3 rgeim reiting käisid. Lapsi on aga lisandunud RAHVAGA Haapsalu linnas olen nüüd tihe oli 1 aasta jaanuaris 0 veelgi. külaline,” ütles Ehlvest, kes on esti parim meessportlane 1 ja 1 EKRE linnavalitsusega akadeemia lä- ALLIKAS: VIKIPEEDIA Otsitakse juhendajat biviimiseks käed löönud. Haap- „Organiseerime koha, kus male- VALIMISPROGRAMMI salu linnavalitsus võtab tippmän- ring iga nädal koos hakkab käi- TUTVUSTAMINE gija palgale. Mängu teine eelis on suur- Haapsaluga seob Ehlvesti õpi- ma,” ütles Haapsalu male eden- Kõlav nimetus maleakadee- meistri sõnul see, et malet ei lane – ta treenib siit pärit talen- daja Ailar Ladva. Ehlvest ise rin- mia tähendab seda, et Ehlvest ole võimalik pähe õppida. Se- ti Ottomar Ladvat. gitunde läbi ei vii, vaid hakkab hakkab treenima lastegruppi, sa- da peab oskama. „Mida see os- Haapsalu linnavalitsuse toe- Haapsalus käima kord kuus ja muti propageerima malet koo- kamine tähendab, on raske öel- tus lubab Ehlvestil senisest roh- pikematel nädalavahetustel, ol- lides. da,” arutles Ehlvest. „Mõni saab kem ka Ladva juhendamisele pü- les siin kaks-kolm päeva korraga. maailmameistriks, teine suur- henduda. Ladva sõnul on maleringile va- Malet peab oskama meistriks. Aga ma arvan, et lap- Maleakadeemias Ehlvest va- ja leida juhendaja. „Ma aitan käi- „Male treenib mälu ja esemelist sed võidavad kõik ja selle mängu nusepiirangut ei seaks: „Mina õp- ma lükata, aga juhendama hak- mõtlemist,” ütles Ehlvest män- õppimine ei too kahju kellelegi.” pisin käigud selgeks kuueselt, kaks keegi teine. Mõned lapseva- gu kiituseks. „Nii lihtne ongi. Samas oli suurmeister seda mõni alustab neljaselt,” arutles nemad on juba abi pakkunud,” Male eelis on, et ta allub kõi- meelt, et male on raske spordi- suurmeister. rääkis Ladva. kidele loodusseadustele, on sa- ala – kui teistel aladel on alati „India vanasõna on, et male Maleakadeemia esimene nä- jandite vältel välja kujunenud, teada, kui pikk on distants, siis on suur järv, kus elevant saab dalavahetus algab 14. detsemb- on loogiline, jälgitav ja kontrol- males on määramatus. Pealegi supelda ja sääsk saab juua,” üt- ril. „Vaatame, kuidas käima lä- litav.” on tippmale väga stressirohke. les Ehlvest. „Põhimõtteliselt saab heb,” lausus Ladva. -60% Noarootsi saab tuleval aastal maamaksuerisuse Lääne-Nigula volikogu kinnitas ehk mereäärne ja teine nn sise- Noarootsi nn kallis tsoonis on tetaks maamaksumäär maksi- neljapäeval Nõval toimunud is- maatsoon. Tasakaalustamaks eba- maamaks ka tuleval aastal harita- maalsele võimalikule tasemele, tungil valla tuleva aasta maamak- võrdsust maamaksu suuruses, on va ja loodusliku rohumaa puhul laekuks valla eelarvesse umbes sumäärad. Haritava ja loodusliku eri tsoonides eri maamaksumää- 1,7, ülejäänud kõlvikuil 2,0 prot- 19 900 eurot lisaraha. Pensionäridele – HINNAÜLLATUS! rohumaa maksumäär on valdavalt rad. Samuti kehtivad soodsamad senti maa maksustamishinnast. „Meie komisjon leidis, et see Pakkumine kehtib kuni 30.11.2018. 2, ülejäänud kõlvikuil 2,5 protsen- maamaksumäärad põllumajan- Sisemaatsoonis on maksumäär [Noarootsi maamaksumäära tõst- ti maa maksustamishinnast. Eri- dusmaale. „Kui aga vaadata maa- vastavalt 1,7 ja 2,5 protsenti. mine] ei ole õige,” ütles voliko- sus on vaid Noarootsi osavallas. maksu suurust 1 ha kohta, siis see Lääne-Nigula vald loodab tu- gu arendus- ja eelarvekomisjoni Endise Noarootsi valla territoo- on Noarootsi osavallas kõige kõr- leval aastal saada maamaksuna esimees Jüri Ott. „Oma inimesi riumil on maa jagatud kahte hin- gem,” selgitas valla maa- ja planee- valla eelarvesse 500 000 eurot. tuleb hoida.” natsooni – üks on nn kallis tsoon rimisspetsialist Marika Meister. Kui ka Noarootsi osavallas tõs- URMAS LAURI 4  ELUOLU 17. november 2018

Kaido Vaher on Kirna majas elanud 15 aastat. Eluga on ta rahul – Kirnas on vaikne ja hea. 6 x EDUARD LAUR Kalle Remmeli sõnul on Kirna-elul vaid üks viga – kui ei oleks vaja ära kolida, oleks kõik parimas korras.

AJALE JALGU JÄÄNUD ELU Ühe ajastu lõpp ehk hetk enne haamri langemist 1980. aastal Martna sovhoosi töölistele ehitatud kolmekorruselisse majja Kirnas on jäänud elama kuus inimest.

KAIE ILVES ne, et…” Lause katkeb. „Milline [email protected] siis?” uurin. „Me pole kohtunud,” ütleb Randmaa. „Teistega olete Elamiskõlbmatuks kuulutatud kohtunud?” – „Ühega olen.” See kortermaja viimased elanikud üks on käinud vallamajas min- ei taha sealt kuidagi lahkuda. geid asju ajamas. Nad on Lääne-Nigula valla Randmaa kordab, et vald ei üürnikud, sest elamu kuulub tõsta kedagi välja, aga minna vallale. Elanikud on neljas kor- tuleb. Omatehtud küttesüstee- teris. Ülejäänud 20 korterit on mid ei vasta nõuetele – köetak- tühjad. Neis ei hakka enam ku- se pursuikaga, korstnana kasu- nagi keegi elama, sest vallavalit- tatakse ventilatsioonilõõri, mis sus laseb elamiskõlbmatuks kuu- ei ole selleks ette nähtud. Talviti lutatud hoone maha lammutada. külmuvad vee- ja kanalisatsioo- Õieti on Kirnas selliseid ma- nitorud. Puhast vett õieti ei ole, ju kolm, aga valla oma on neist sest tarbijaid on vähe, vesi sei- üks. Teised kaks kuuluvad era- sab ja rikneb torudes. „Me pea- omanikule ja on tühjad. Küm- me vaatama maja-, mitte korte- mekonna aasta eest tahtis oma- ripõhiselt,” ütleb Randmaa. Pers- nik avada seal peenemat sorti pektiivi ei ole, aga nagu öeldud vanadekodu, aga plaanid läk- – kohe välja minna ei tule. „Mis sid vett vedama. Idüllilise pan- seisukorras need korterid on?” sionaadi asemel kõrguvad Kir- küsin. „Ma ei tea. Ma ei ole seal nas tondilossid, katustel kasva- käinud,” tunnistab Randmaa. Ka- vad puud. tus küll peab ja aknad on ees. Ke- Köetud ei ole Kirna viimast dagi esialgu välja ei aeta. elanikega maja juba paarküm- mend aastat. Re- Üle elutoa põranda montima ei hak- sibab rott. Sulgen ka seda enam kee- gi. Vald oleks lam- vaikselt ukse. mutamisega juba algust teinud, aga viimased ela- „Haamer ei ole veel lange- nikud ei taha sealt kuidagi lah- nud,” ütleb Randmaa. kuda. Kõigile on pakutud kor- Aknad on tõesti ees. Kardi- Kirna tondiloss – majas on 24 korterit. Elanikud on jäänud veel nelja korterisse. terit Kirnast mõne kilomeetri nad ka. Väljastpoolt pole või- kaugusele Martnasse või paari- malik öelda, kas sees elatakse si taga nõud – kellestki maha jää- Nüüd on kõik oma elu peal, kes minna, aga ei tea, millal. „Nad oleme kõik oma kätega teinud. kümne kilomeetri kaugusele või mitte. Terashalli kolmekor- nud elu. Üle elutoa põranda si- Pärnus, kes Tallinnas, kes Soo- kuulutasid maja kõlbmatuks,” Juhtmed panime ise. Kolm aastat Rõudesse. Keegi pole tahtnud, ruselise hoone seina peal ergab bab rott. Sulgen vaikselt ukse. mes, kodus on noorim, veel koo- ohkab naine. tagasi tegime korstna.” Korsten kuigi uus eluase oleks keskküt- oranž Omniva kirjakast, kõrval Maja esimene ja teine korrus lilaps. „Nad” on sõna, mida Kirna maksis 2500 eurot. „Interneti pa- tega ja korras, mitte lagunev ton- kipakas roostes postkastide rivi, on tühjad. Asustatud on kolmas „Ma olen elanud kõigis kol- maja elanikud tarvitavad tihti, nime sisse,” ütleb ta. „Ise ei ka- diloss. Naabrid oleksid ka. telliskivid peal – et plekk-kaaned ja seal polegi elu nii hõre – kor- mes majas. Algul anti korter, näe, ja see käib vallaametnike koh- suta, ei oska, aga pojal on vaja.” tuulega minema ei lendaks. Vas- ruse kaheksast korterist neljas sinna,” ütleb Randoja ja osutab ta. Kes just, pole tähtis, lihtsalt Elu Kirnas pole olnud meelak- Perspektiivi pole tu maja otsaseina seisab koera- on elanikud. käega. Aeg läks, rahvas vooris. „nemad” – otsustajad. „Nad on kumine. Boileri küttekeha tuleb Istun Martna osavallavanema kuut, ukseavast paistab värvi- Koputan. Juttu ajame trepiko- „Hirmus kolimine käis. Tulid ja kolm korda käinud rääkimas, et vahetada kord aastas. 15 aastat Janno Randmaa kabinetis. „Mis purk ja pappkast. jas, automaatlüliti plõksatuste läksid, mõnel oli joomisega te- mingu me välja,” ütleb Randoja. tagasi külmusid vesi ja kanali- siis edasi saab?” pärin. „Päris nii Kolmanda korruse rõdupiir- saatel. Kord on trepikoda val- gu,” meenutab naine. Esimest korda käisid „nad” kolm satsioon üldse ära. „See oli küll see ei ole, et lammutame maja de küljes on kaks satelliiditaldri- ge, kord võtab novembripime- Pidama jäid vähesed. Sovhoosi aastat tagasi. Randoja ei olnud jube aasta,” meenutab Randoja. ümbert maha. Me anname ini- kut, maja seina ääres seisab lap- dus maad. värk. Aeg muutus. Iseseisvus lä- nõus. Pole tänini. „Siin on ela- Neljatoalise korteri üür on ka- mestele aega,” ütleb Randmaa. sevankri metallraame, kummu- „Vajuta kõvemini, siis ta jääb henes vääramatu jõuna. Seitsme tud ja oldud,” ütleb ta. heksa eurot, elektriarve 60–70 Uurin, kes need inimesed on. li aiakäru, vettinud sütega grill põlema,” õpetab ligi 40 aastat aastaga jäi maja tühjaks. eurot. Talviti ikka õieti sooja ei Randmaa ütleb, et kolmel on ja euroalus. Keldriaknast paistab Kirnas elanud Reili Randoja. „Siis kirjutasin avalduse ja sai- Pangu pomm alla saa. Vesi juua ei kõlba, aga kodu kehtiv üürileping, ühel mitte. vildakas puuriit. Tulles oli ta 22aastane kahe me korteri, näe, sinna,” osutab Randoja on sündinud Tallinnas on kodu. Valla pakutud asendus- „Miks temal ei ole?” küsin. Rand- Astun trepikotta ja katsun esi- väikese lapse ema. Kõik kolm Randoja. Männikul, kolis Martna maile korterit naine ei taha. „Mis see- maa ütleb, et leping lõppes ära. mese korteri ust. See läheb lah- maja olid rahvast täis. Randoja Kui seegi maja 1992. aastal 1970ndatel, vahepeal läks pealin- gi parem on,” ütleb ta ja kroogib „Pikendama ei ole ta tulnud ja ti. Esikulaud, toas diivan ja sekt- töötas Martna sovhoosis lüpsja, tühjaks jäi, kolis Randoja kol- na tagasi. „Aga linnaelu ei meel- suu kokku. Kui tõesti peaks ole- tema käitumismuster on selli- sioonkapp nagu kapp ikka, klaa- mees karjakuna, sündis viis last. mandasse. Nüüd tuleb sealtki di mulle,” ütleb ta. „Siin korteris ma minek, siis… lubab Randoja 17. november 2018 ELUOLU KULTUUR  5

Lavastaja Kaido Rannik. ARVO TARMULA Miksteater toob Iloni Imede- maale pöialpoiss Nils Karlssoni

MALLELIISA RAIGLA [email protected] Pöialpoiss Nils Karlsson Aasta lõpus mängib Miksteater Astrid Lindgreni jutustuse Reili Randoja on juba kolinud välja kahest tühjaks jäänud ma- Iloni Imedemaal Astrid Lindg- on tõlkinud Ülle Kiivet, Kalle Remmeli sõnul on Kirna-elul vaid üks viga – kui ei oleks vaja ära kolida, oleks kõik parimas korras. jast. Nüüd tuleb kolimine kolmandat korda ette võtta. reni lugu „Pöialpoiss Nils Karls- dramaturg-lavastaja son”, mida varem pole Eestis Kaido Rannik, lavastatud. kunstnik Triin Simson, muusikaline kujundaja Iloni Imedemaa juhi An- Andres Vago, ne Suislepa sõnul on neil hea valguskunstnik Martin meel, et pöialpoisi lugu jõuab Meelandi. esimesena Eestis lavale just Laval Mart Toome ja siin, sest Ilon Wiklandi illust- Kristo Toots. ratsioonide kaudu on Iloni Ime- Esietendus Iloni Imedemaal demaa looga seotud. 30. novembril. Järgmised Ühe ajastu lõpp ehk hetk enne haamri langemist Lavastaja Kaido Rannik kin- etendused 1., 5., 6. ja 7. det- nitas, et omalt poolt ta Lindgre- sembril. ni jutustusele midagi lisanud ei ole. „Tahtsingi teha sellist pu- hast Lindgreni,” ütles ta. Ran- mängib muusikat Andres Va- parem?” – „Soojem!” – „Millega nik lisas, et see ei tähenda siis- go. Imedemaa saalikardinate ta- Tühjenevad majad kütate?” – „Ahjuga! Päästeamet ki, et lavastuses on kõik sada ha plaanib Rannik ehitada kol- 2013. aastal oli majandus- ja ütles, et korsten ei kõlba. Tegin protsenti nii nagu raamatus. memeetrise ruumi, kus asub kommunikatsiooniministeeriu- uue.” – „Uus kõlbab?” – „Ei kõlba.” Pöialpoiss Nils Karlssonist pöialpoisi tuba. Kardinate ees mi andmeil Eestis kokku 476 – „Miks siis?” – „Kes seda teab.” on Ranniku sõnul olemas ka on poisi tuba. tühja või vähemalt veerandi ja- – „Oli vanasti elu teine?” – „Ma- ametlik dramatiseering ehk fil- Lavastus on mõeldud laste- gu tühja nõukogudeaegset kor- jad olid rahvast täis. Ma olin kar- miversioon. Tema hinnangul le alates viiendast eluaastast ja termaja. Nüüdseks on selliseid jak. Pole tööd, pole rahvast ka.” pole filmis aga päris sama lugu ka täiskasvanutele, sest käsitle- maju poole rohkem – 800 rin- „Mis siis edasi saab?” küsin mis Lindgreni lühijutus. Filmis tud teemad – üksindus ja lein gis. Prognoosi järgi on 2030. lõpuks. „Ei tea,” ütleb Remmel. on rohkem tegelasi – poisi ja – puudutavad ka neid. aastaks neid vähemalt tuhat. „Vald annaks Martnasse korteri,” pöialpoisi kõrvale on sisse too- Miksteater on varem Ilo- Riik eraldab selliste majade pakun. „Mis seal teha?!” müha- dud näiteks rott. Rannik ütles, ni Imedemaal lavale toonud lammutamiseks kohalikele omavalitsustele toetust. Mullu tab mees ja kaob tuppa. et saab aru, miks režissöör on „Madlikese” ja „Saabastega kas- sai lammutustoetust 28 valda teisi tegelasi kaasanud – konf- si”. Mõlemat etendust mängi- ja linna, et lammutada 53 maja. Oli sulaseks liktidega lugu on vaatajal põ- ti hoovis, kus Ranniku hinnan- Lääne-Nigula vallas on lammu- Asutame minema. Maja ette vu- nevam jälgida. „Minu meelest gul on rohkem mänguvõima- Tühjad korterid on lukustamata. tatud neli sellist maja – kolm riseb pisike rollerauto ja peatub. on see konflikt aga hoopis poisi lusi kui saalis. Taeblas ja üks Martnas. Liivil korterit otsimas käinud Va- enda sees ja see peaks välja tu- Imedemaa pakub etendus- her ronib välja ja läheb postkas- lema meie loost,” ütles Rannik. te päevadel ka temaatilist eks- tide juurde ajalehe järele. Vaher Pöialpoiss Nils Karlssoni lu- kursiooni. Lapsed saavad luubi- korraldaks, aga… „Nad ju teavad, ütleb, et oli siinsamas lähedal ta- gu ise on lihtne. On poiss, kes kujulised lehed, kus ühel pool et ma ei taha siit minna. See on lus sulaseks. Seal sai elada ka. on kaotanud oma õe. Ühel het- on detailid ja teisel küsimused mu kodu,” kordab ta üha. „Ma „Mis siis juhtus?” küsin. „Läk- kel ilmub poisi ellu tegelane, ning nende järgi peab otsima olen ikka öelnud, et lähen siit sin riidu,” tunnistab Vaher. „Siis kes aitab tal üksindusest ja lei- galeriist üles näiteks Nils Karls- jalad ees, mitte pea ees.” Elektri tulin siia korterisse.” Kirna ma- nast võitu saada. Nagu paljud soni originaali või leidma ma- peale kulub küll kuus sadakond jas on ta elanud 15 aastat. „Ük- Lindgreni lood, on seegi tõsi- jast pöialpoisi toa. „Nagu tege- eurot ja talviti tuleb elada ühes si elate?” – „Üksi ikka!” – „Naist sel teemal. „Lindgrenil käivad lane ise on pisike, tuleb ka pisi- toas, aga süüa jätkub ja elul pole ei ole?” – „Oli.” – „Mis siis juh- väga tõsised asjad lapse suu lä- kesi asju märgata,” ütles Haap- häda midagi. Mukist ja Katist on tus?” – „Midagi. Minema läks.” bi väga lihtsalt,” ütles Rannik. salu ja Läänemaa muuseumide seltsi ja naabritega Laval on kaks näitlejat – Kris- kommunikatsioonijuht Maar- läbisaamine hea. to Toots ja Mart Toome, kitarril ja Kõuts. „Kuidas siin va- „Nad muudkui räägivad, nasti elu oli?” pä- et tuleb siit ära minna, rin. „Oh, nagu lae- vaköögis,” hüüa- aga ma ei lähe.” Kirna tondiloss – majas on 24 korterit. Elanikud on jäänud veel nelja korterisse. Auto putitamine on pooleli jäänud. tab Hallikmäe. „Maja oli rahvast täis. Eks osa ole Uut korterit on Vaher otsinud minna, aga mitte valla korteris- daam, hakkab naeru puksuma ja ära surnud ja kes kuhu läinud.” juba mõnda aega. Kui peab, siis se ja läheb ta, kaks kätt taskus. lisab: „Mul on kass ka. Isane kass, Hallikmäe naabrimeest, vas- peab, kuigi ei taha. Siin on vaik- „Asjad jätan siia. Pangu pomm aga Kati on nimi.” Ütlen, kes ma taskorteris elavat Kaido Vaherit ne, keegi ei käi. Martnasse val- alla, kui tahavad,” ütleb ta. olen. „Ui jessuke, või kohe aja- ei ole kodus. „Läks Liivile korte- la korterisse Vaher ei taha – lii- Teen teist juttu. „Rotid ei kim- lehe juurest!” hüüatab proua ja rit otsima,” teab Hallikmäe öel- ga palju inimesi. Liivil on rahuli- buta?” küsin. Ütlen, et nägin just lööb käsi kokku. Saame jutule. da. Naabrimehest on abi – kuni kum ja – seal on jõgi. „Hea kalal ühte. „Appi,” kohkub naine ja haa- 75aastane Ene Hallikmäe on Hallikmäel on jalg haige, käib käia,” ütleb Vaher, paneb post- rab kätega peast. „Äkki hakkavad Kirna majas elanud 15 aastat. Vaher Mukiga jalutamas. Tema kasti ukse plaksti kinni ja hak- tulema, et maja jääb tühjaks!” Ka- Mees suri ära, üksi maja pidami- peale Muki ei haugu ka. kab, leht kaenlas, toa poole as- he eelmise majaga oli nii juhtu- ne käis üle jõu. Kirnasse sai korte- Taas oleme maja ees. Neljanda tuma. Naabrinaise murdjakoer nud. Kõik kohad olnud rotte täis. ri, aga enam pole sest tolku, sest paraadna rõdul rinnutab keskea- Muki tuleb jalutama viia. Ronime kolmanda trepiko- ühel heal päeval tulid „nemad”. line mees ja silmitseb meid suure Kirnast kilomeetri kaugusel ja kolmandale korrusele. Koer „Nad muudkui räägivad, et tu- huviga. Kalle Remmel on elanud asub uhke Suure-Lähtru mõis ja haugub, aga lahti ei tehta. Vii- leb siit ära minna,” ütleb Hallik- Kirna majas üle kümne aasta. Tu- üle Eesti tuntud Tammejuure ka- maks kostab seestpoolt kobi- mäe, „aga ma ei lähe, enne kui li naisterahva juurde, aga see su- nepitalu. Siinsamas Kirna külje nat, link lõksatab ja ukse vahelt nad tulevad ukse taha ja ütlevad, ri ära. Remmel jäi. Ajame alt üles all on oma lapsepõlvesuved veet- piilub rõõmus hallipäine vana- et hakka nüüd astuma. Loodan, ja ülalt alla juttu. Napp dialoog. nud maailmakuulus Soome kir- daam, kark toeks kaenla all. Pi- et jalg saab mul selleks ajaks ter- „Kuidas elu siin majas on?” – janik Sofi Oksanen. sike lapiline koer haugub ragi- veks.” „Pole viga, kui välja ei visataks. See kõik kuulub paralleel- nal. „Ta on võõra peale kole ti- Hallikmäel oleks küll, kuhu Enne ma elasin siinsamas teise maailma, mis ei puutu siinsega ge. Muki on nimi,” hoiatab vana- minna, aga ei taha. Küll lapsed korruse peal.” – „On kolmandal kunagi kokku. 6  PERSOON 17. november 2018

TUNNUSTAMATA RAHVUS Sootska Tormi Piret: Peko pole muinasjutt või mäng Kontrolljoonetaguselt Setomaalt, kunagisest Vilo vallast pärit Piret Torm-Kriisil on mitu nime.

URMAS LAURI [email protected] Termineid Setud ehk setukesed (ka se- Nimevalik sõltub sellest, kus tod, setu keeles setoq või se- või kes ta parasjagu on. Tallin- tokõsõq) on eestlaste etniline nas tantsutunde andes on ta Piret rühm, kelle põline asuala on Torm-Kriis, Setomaal teatakse te- Kagu-Eestis Setomaal. Seto- da kui Tormi Piretit, ülembsoots- de üldarv on ligi 10 000. Seto leelo on setode tradit- ka aegu oli ta aga Paaba-Palaga. siooniline laulmisstiil. Seto lee- Ülembsootska on igal aas- lo on üle 1000 aasta vana. Se- tal Seto kuningriigi päeval va- to laul kuulub Unesco inimkon- litav setode kuninga Peko ase- na vaimse kultuuripärandi esin- mik maa peal. Kui ülembsootska dusnimekirja. aeg ümber saab, jääb selle kand- Seto kuningriik ehk Seto ku- jale eluaegseks tiitliks sootska. ningriigi päev on augusti esi- Nagu Eesti vabariigi president- mesel laupäeval peetav rotee- ki on ametiaja lõppedes lihtsalt ruva toimumiskohaga seto kul- president, on endine ülembsoots- tuuri suursündmus, millest või- ka Paaba-Palaga praegu sootska vad peale setode osa võtta ka Tormi Piret. seto kultuuri huvilised. Esimene Õigeusklikel ongi mitu nime. kuningriigi päev toimus 1994. Igapäevaelus kasutatakse passi aastal Aare Hõrna eestvedami- kantud nime, ristimisel saavad sel. Üritusel valitakse ülem(b)- nad aga ristinime. sootska, seto kuninga Peko ase- mik maa peal. Esimene ülem- sootska oli Vello Anipai, praegu Paaba täidab seda ametit Aare Hõrn. „Mind ristiti Pankjavitsa kirikus ALLIKAS: VIKIPEEDIA [Pankjavitsa on küla Venemaal Pihkva rajoonis, kuid kuulus 1944. aastani Eesti Petserimaa sid põõsas ja vaatasid pealt, vali- koosseisu] Pelagejaks,” ütles Tor- sid endale tulevast naist,” ütles mi Piret. „Aga setod teevad ve- Tormi Piret. ne nimed alati omamoodi: seto- „Väikesi detaile, mis tantsu de jaoks Pelageja on Palaga. Sel- juures olulised, on hästi palju,” lepärast olingi ma ülembsoots- süttis Tormi Piretis tantsuõpeta- kana Paaba-Palaga.” ja. „Käed kehast natuke eemal. „See „paaba” on seto kultuu- Jalad peavad olema täistallal, ei ris selline huvitav sõna,” selgi- tohi kontsasid liiga kõrgele üles tas Tormi Piret. „Paaba ei tähen- visata niimoodi, et sukad hak- da vana naist, ega ei tähenda ka kavad paistma. Sukkasid ei tohi inetut naist, noh, nagu Baaba- paista, need peavad olema suk- Jagaad. Paaba on seto kultuuris mani või kitasniku all peidus.” naine, kes on sünnitanud tütre. Sukmaniks nimetatakse mus- Ta võib olla ka kaheksateistaas- tast või tumesinisest poekalevist tane, aga kui ta on tütre sünni- rüüd ja kitasnikuks puuvillasest tanud, siis ta on paaba.” riidest tehtud igapäevarõivast. Eri kantides pidavat paabaks Sukman on peoriie. saamine olema erinev. On kohti, Oluline on tantsu juures säili- kus paabaks nimetatakse naist, tada väärikus, vaoshoitus. „Mina kes on sünnitanud esimese lap- naeratan, aga tantsu juures pee- sena tütre, on aga ka kante, kus Sootska Tormi Piret luges Taebla raamatukogus kuulajaile setokeelset „Tsillokõst printsi”. URMAS LAURI takse õigeks seda, et oled tõsi- see, mitmendana tütar sünnib, ne. Muidu sa jätad endast selli- pole oluline. Oled ikka paaba. võtnud otsuse, et setod on oma- du 8000 värssi, ilma ühtlase vär- veel olnud ning kuningas maga- jad loetakse kokku ja suurima se kerglase mulje, kui sa naera- „Setodel on tütar au sees. Tü- ette rahvus ja seto keel on oma- simõõduta. 1930 dikteeris Anne vat muudkui edasi. toetajate arvuga kandidaat saab- tad,” lausus tantsuõpetaja. tar on see, kes viib leelot edasi, ette keel, mitte ei ole eesti kee- Vabarna veel eepose teise osa. ki ülembsootskaks. viib keelt, rõivamoodi ja mida le murre, siis selles ei ole keegi „Peko” avaldati esimest kor- Ülembsootska „Mis mul ikka lubada oli – lu- Värvilised pitsid kõike edasi,” lausus Tormi Piret. teine meid toetanud. Nii et Ees- da 1995. aastal Soomes, nüüd on Peko asemik maa peal on ülemb- basin, et teen seto tantsupeo,” Seto naine kannab pearätikut Naiste elu peegeldub leelodes. ti jaoks oleme ikka murre, õige- kirjastus Seto Kiri selle uuesti väl- sootska, kes valitakse ametisse ütles tantsuõpetaja. „Peangi selliselt, et juuksed selle alt väl- „Seto leelod on kõik väga pikad mini Võru murde seto murrak, ja andnud. Seto kuningriigi päeval augusti ülembsootska aasta kõige täht- ja ei paista. „Pearätikut kantak- laulud, nad on jutustused naise kui täpne olla.” Peko oli ühtaegu vägimees, esimesel laupäeval. samaks teoks, et tegin esimese se kindlasti lõua alt kinniseotu- elust, igapäevastest tegemistest. Venemaa on setod oma pro- talumees, sõjamees, jahimees, „Keegi polnud mulle ettepa- seto tantsupeo „Kagoss kargasõ’” na,” selgitas Tormi Piret. „Kukla Lauldes tuli tal ära rääkida kõik, pagandavankri ette rakenda- koopaerak, kuningas ja prohvet. nekut [ülembsootskaks kandi- ehk „Vaat kus tantsivad”.” tagant sidus seto naine räti kinni mis päeva jooksul on juhtunud nud. 2010. aastal deerida] teinud ega midagi rääki- Tormi Piret kiitis kontroll- vaid siis, kui ta läks lehma lüps- ja mis ees on ootamas. Kõik, mi- tunnustas Vene- nud,” meenutas Tormi Piret mul- joone piirivalvureid. „Sel aas- ma või tainast sõtkuma. Et rä- da ta parasjagu näeb või teeb,” maa valitsus se- Peko ärkavat üles, kui lust augustit. „Aga unes ma seda tal, kui mina olin ülembsoots- tiku otsad ära ei määrduks. Pi- selgitas Tormi Piret. tosid väikesear- veri tema koopa suust sisse juba nägin. Ja siis hakkasin usku- ka, siis suhtusid piirivalvurid dulikul juhul oli rätik alati lõua vulise põlisrahva- hakkavat voolama. Nii hullu ma, et tõesti see Peko sealt Petse- minusse väga meeldivalt ja ke- alt seotud.” Setod na. Venemaa ees- ri kloostri koobastest saadab sel- nasti. Nad teadsid, et olen seto- Uuema aja komme pidavat Setomaa vald on tibatilluke, märk on näidata, aega pole aga veel olnud. lele, kes antud aastal on ülemb- de ülembsootska ja nad nimeta- olema see, et abielu- ja poiss- moodustades praegusest Eesti et setod ja Seto- sootska seisundis, mõtteid, sõnu- sid mind kogu aeg „Oo, koroleva mehed kannavad vööd erine- pindalast vaid protsendikese. maa ei ole kuidagi seotud eest- „Peko on jumalus, aga Anne meid ja juhtnööre.” naša!” [Oo, meie kuninganna!],” valt. „Kui sidumiskoht on vasa- Kaks kolmandikku Setomaast on laste ja Eestimaaga ning et Se- Vabarna, kui ta seda ise laulis, „Ta [Peko] tahaks, et tehtaks meenutas Tormi Piret. „See oli kul, oled vaba mees, kui aga pa- jäänud kontrolljoone taha. Vaid tomaa on kuulunud soome-ug- nimetas ta kuningaks,” selgitas nii, nagu tema seda mõelnud on. nii tore, et Vene piirivalvurid üt- remal, tasub distantsi hoida, sest kolmandik umbes 10 000 setost ri rahvale nimega setod ja hil- Tormi Piret. Kui kõik on hästi, siis ta ei näita levad koroleva naša, ometi oleme järelikult on tal naine kodus ole- elab praegu Setomaa vallas, üle- jem Venemaale. Peko pidavat magama Petse- ennast unes,” ütles Tormi Piret. ju teisest riigist.” mas,” ütles Tormi Piret. jäänud on peamiselt Tartus või ri kloostri koopas. Enne maga- „Mul oli hea meel, et ma nägin Seto värviline pits ei jää kar- Tallinnas. Näpuotsaga on setosid Eepos „Peko” maheitmist löönud Peko oma teda unes tegelikult kolm korda.” Seto tantsud vavõrdki alla Haapsalu kuulsa- ka kontrolljoone taga, kuid Tor- Setodel on oma eepos „Peko”, nuia ehk kiiora maasse, sellest Setod võtavad nii Pekot kui ka Tantsuvärk on Setomaal samu- le pitsile. Tormi Pireti sõnul ole- mi Pireti sõnul on paljud neist mille lõi kirjaoskamatu rahva- kasvanud tammepuu, mis peab ülembsootskat tõsiselt. „See ei ti väga omapärane ja keeruline. vat värviline pits levinud Ees- juba venestunud. laulik Anne Vabarna, tuntud seal seisma kuni maailma lõpu- ole lihtsalt mäng, see ei ole liht- Enamik karguse-tüüpi tantse ti poolel, valge aga Vene poole „Kui läheme kontrolljoone ta- muusiku Jalmar Vabarna vana- ni. Peko läinud oma koopasse salt muinasjutt, vaid seda võetak- olid vanemal ajal mõeldud vaid peal. „Vilo vallas, kust mina ja ha, siis seal võime öelda, et ole- vanaema. magama ja jäänud igavesse un- se tõena,” selgitas Tormi Piret. naistele, kusjuures tütarlapsed minu sugulased pärit oleme, on me omaette rahvus, Eestimaa se- Eepose jutustava ülesehituse ne. Koopa kohale ehitati Petse- Ülembsootska valimine on ja abielunaisedki tantsisid eral- just see valge pits. Oi, kui ilu- da kuulutanud ei ole, paraku,” pani eelnevalt kokku rahvaluule- ri klooster. omaette tseremoonia. Kandi- di. „Koos nad ei tantsinud, sest sad pitsid, millised käterätiku lausus Tormi Piret. „Kuigi Seto koguja Paulopriit Voolaine. Tekst Peko ärkavat üles, kui veri te- daadid on igaüks oma paku ot- neil on elus väga erinevad staa- otsad! Sa helde jumal!” ei leia kongress, mis on kõige tugevam kirjutati üles 1927. aastal etteüt- ma koopa suust sisse hakkavat sas ning toetajad rivistuvad mee- tused. Setomaal vähemalt. Nai- Tormi Piret pitsiilu kirjeldami- jõud setode hulgas, on küll vastu luse põhjal ja see sisaldab ligikau- voolama. Nii hullu aega pole aga liskandidaadi juurde. Sabas seis- sed ainult tantsivad, mehed istu- seks sõnu. 17. november 2018 ELUOLU AED  7 Käsi mullas

30. osa

AIDI VALLIK hobiaednik

Tapuaed apse ja noorena vanemasse eesti kirjandusse kuulu- vaid raamatuid lugedes pani mind mitu korda imes- tama sõna „tapuaed”. Ma ei saanud ühestki otsast aru, mida see tähendab ja mis sellega mõeldakse – etL taluõue juurde kuulus ka tapuaed. Minu fantaasias seos- tus see pigem loomapidamise varjukülgede kui taimekasva- tuse kasude ja rõõmudega. Õnneks sain ühel hetkel teada, et tapuaed ei olegi mida- gi hirmsat. Tappudeks kutsunud rahvasuu hoopis humalat, mida kasvatati tapuaias õlletegemise jaoks. Humalakäbid olid need, mis pidid õllele hea mõrkja mait- se andma, ning seejuures olla tekkinud ka lausa omalaad- ne rahvaselektsioon. Iga suvalise humala käbid korraliku Mitu pead on ikka mitu pead – Linnamäe arenguseltsi majas uuriti läinud nädalal ühiselt vanu pilte. KAIRE REILJAN õlleteo jaoks ei sobinud, ning neid „õigeid” käbisid kasva- tavaid taimi paljundati labidaga siis sõbralt sõbrale ja sugu- laselt sugulasele. TAGASI MINEVIKKU Küllap humalate rahvaselektsioonist teavad tänapäeva- sed isepruulijad minust rohkem, juhul kui nad õllehumalat ise kasvatavad. Tänapäeval muidugi on võimalik tellida õlle- tegemiseks n-ö päris sorte ka välismaalt. Kuuldavasti ei ole suur osa nendest meil aga talvekindlad, nii et kui õllemeis- ter selle tee ette võtab, siis tuleks kindlasti tähelepanu pöö- Oru topoteek aitab rata, mida kirjeldus konkreetse sordi külmataluvuse kohta ütleb, kas 4. ja 5. tsooni ikka kannatavad välja.

ina õppisin Haapsalu Koidula tänava aias meie omamaiste „taluhumalate” kohta seda, et kui olnut avastada sul pole võimalik teda vähemalt kolmemeet- rise toe peale lasta, siis ära parem ürita. Sama Oru kandi digiteeritud fotosid, dokumente ja trükiseid koondav topoteek on siis,M kui aias leidub palju tigusid – humal on nende maius- roog, aga iluaeda teadupärast rootsuks näritud lehed ei kau- vallandanud koduloovaimustuse, vanu pilte uurides kaob aeg märkamatult. nista. Ja et humalataime esimesed paar kasvuaastat toimuv nirutamine ei valmista sind mingil määral ette selleks, et KAIRE REILJAN aja ülesvõtteid. „Ratsionaalsetel topoteegi haldajale kõige roh- kui see taim ühel päeval kord viskama hakkab, siis on visa- [email protected] Mis on topoteek? põhjustel hakkasin vanemast kem peavalu. Seda eriti naiste tud kah, siis on pool aeda ja kõik naabertaimed teda täis ja Topoteek on keskkond, mis või- otsast pihta, et see kätte saada, puhul, kellel sageli on nii abi- naabrid pahased ning temast lahtisaamine võtab mitu su- Läinud nädala teisipäeva õhtul maldab erinevat ainest (pilte, kuni seda veel on,” ütles Tamm. elu- kui ka neiupõlvenimi. Pea- ve labidatööd. oli Linnamäe vanas koolimajas dokumente jne) kaardile kanda, Kui kaovad inimesed, kes vana- le selle on paljud nimed eestis- Kui põhitaime välja kaevad, siis labidat kuuri unustada ehk Linnamäe arenguseltsi ma- märksõnu lisada ja dateerida. del fotodel jäädvustatuid teavad, tatud – pole harv juhus, kus pe- ei tasu, sest ootamatult hakkavad siin ja seal tärkama end See on kogukonna koostatav ja ja saalis üles seatud viis arvutit. kaob ka side ja nii võivad albu- re seitse last kõik endale isesu- seemnest ise külvanud pisikesed humalataimed, ja nii veel hallatav paikkondlik veeb, mis Kõigi nende taga istusid inime- annab ligipääsu kogukondade mid, mis enam ei kõnele, prügi- gused nimed võtsid. mitu aastat. sed, et vanu pilte uurida, tutta- digiteeritud ajalooallikatele. mäele rännata. Tamm rõhutas, et iga inimese Mõnevõrra tagasihoidlikumalt käitub humala kollaselehi- vaid ära tunda ja neid fotol ni- Allikatele saab lisada kuupäe- puhul märgitakse juurde kõik ni- ne vorm „Aureus”. Tema massilist isekülvi ei anna, sest käbi- mega tähistada. va ja asukoha viite. Levis nagu kulutuli med, mida ta elus kandnud on. sid ta nii palju ei tee. „Nimed hakkavad juba mee- Eestis on oma topoteegi loonud Tamme sõnul sai topoteegi raja- „Võibolla lapselaps ei teagi vana- Pealegi on teda soovitatav käbide kandmiseni mitte las- lest ära minema,” kurtis Linna- Oru, Toila, Are, Adavere, Uhtna mine alguse sellest, kui arengu- ema neiupõlvenime ega oska te- ta, vaid suve jooksul mitu korda tagasi lõigata, et lehestiku mäel elav endine Oru vallavanem ja Laeva. selts sai oma valdusesse Oru koo- da otsida,” põhjendas ta. Tamm särav kollane värv säiliks. Vanemad lehed muutuvad tal ni- Ülo Loorens oma 8. klassi lõpu- Eestiga seotud materjale on ka li kunagiste õpetajate Aino Okka- ütles, et kui võimalik, lisatakse melt kasvuperioodi jooksul järjest rohelisemaks, kuni sü- pilti uurides. „Vaata, ega siin teie eestirootslaste loodud topotee- ma ja Helga Mällo kogutud ko- nimele ka küla või talu, kust ini- giseks pole tavalise humalaga enam justkui mingit vahet. omi peal ole,” pöördus üks naa- gis Estlandssvensk. duloolise materjali. „Arvasin, et mene pärit on. „Ja kui pildiga Ning erinevalt harilikust humalast, mis kasvab meelsasti ber teise poole mitmekümne aas- Oru topoteek asub aadressil panen need sisse ja rahu majas. seostub mõni tore lugu, siis võiks nii päikeses kui ka varjulisemas kohas, vajab kollaselehi- ta tagust leeripilti näidates. To- oru.topoteek.net ja seda saa- Aga siis hakkasid inimesed ütle- ka selle kommentaaridesse lisa- ne humal lehtede värvumiseks täispäikest. Tigudele mait- poteeki haldav Eve Tamm käis vad vaadata kõik huvilised. ma, et neil on ka ja neil on ka. da,” ütles Tamm. seb ta sama hästi kui roheline suguvend. Aga erinevalt sel- ühe arvuti juurest teise juurde, Nii ta kasvaski,” rääkis Tamm. Tamme sõnul on topoteegi lestsamast suguvennast võib mõni ekstreemne talv kollase- õpetas ja abistas. kooli- ja leeritunnistusi, raiepi- Otsides keskkonda, kuhu pa- loomine ja avalikustamine suu- lehise endale nõutada. Sedalaadi ühiseid pildivaata- leteid ja sõjaaegseid ostukaarte beril materjalid digitaalselt jääd- rendanud Oru kandis huvi ko- misi ja inimeste tuvastamisi on jpm. Muu hulgas on Tamm pea- vustada, jõudis Tamm topotee- duloo vastu. Ta rääkis, et mõ- t humal on väänduja, siis sobivad talle toeks kõige Tamm varem korraldanud päe- tükkide kaupa üles pannud ka gini – keegi oli koolitusel kuul- nikord tulevad inimesed, kel- paremini latid või jämedamad nöörid-traadid, mille vasel ajal vanematele inimestele. ajaleheartikleid ja Alfred Lumes- nud sellisest keskkonnast. Oru lel vanematekodu on maha põ- ümber varsi keerutada – nagu kuslapuudelegi, mil- Tööinimeste nurina peale saadi te Oru valla ajaloost jutustavad oli kuues Eesti piirkond, kes oma lenud ja sellega koos ka vanad lest kirjutasin eelmisel laupäeval. seekord kokku õhtul. raamatud, sest kordustrükki topoteegi tegi. „Väga hea asi, aja- pildid. EÜks eriti kohutav elukas humalate hulgas on jaapani humal, neist vaevalt niipea tehakse. lugu peab olema fikseeritud,” kii- „Lööd siis nime topoteegi ot- mida meie mail saab kasvatada õnneks vaid üheaastasena. Omakandi pildipank Suur osa Oru topoteegi foto- tis Loorens. singusse ja saad näiteks 93 vas- Meie kaubanduses liiguvad sortide „Ninja” ning „Samu- Kõige lihtsamalt seletades on to- sid ja dokumente tet. Inimesed on nii rõõmsad, et rai” seemned – ja uskuge mind, need nimed on äärmiselt poteek internetikeskkond foto- on pärit 20. sajan- „Arvasin, et panen vara- seegi olemas on,” ütles ta. Mõ- tabavad, nalja pole nendega mõtet teha. Nad on suuteli- de koondamiseks ja säilitami- di algusest, vane- ni on topoteegist avastanud en- sed ühe suvega kasvama seitse meetrit kõrgeks, nad lähe- seks. Mullu kevadest siiani on mad isegi 19. sa- semad materjalid sisse ja da või oma vanemate pildi, mi- vad laiaks ning kõikevaldavaks nagu isamaa-armastus, ja Oru topoteeki üles laetud üle jandi lõpust. „Et rahu majas. Aga siis hak- da tal endal polnudki. nii kui sa käärid paariks nädalaks unustad, on nad sul oma- 4600 foto, dokumendi ja kirju- inimestel ikka Huvi on nakatanud ka noori. dega väljas juba jumal teab kus. Nende lehed on topelt nii tise Oru piirkonna küladest ja selliseid asju alles kasid inimesed ütlema, et Mõni on üllatusega avastanud, suured kui meie omamaisel humalal ja nende kasvuhoog inimestest. Selle arvu poolest on on,” imestas Helle neil on ka ja neil on ka.” et tema vanaema töötas aiandis üritab ühe hooajaga tasa teha kõikide teiste, olemata jää- Oru oma kuuest Eestis loodud Laurand pilte vaa- ja isa oli tuletõrjuja. „Kes see ik- vate eluaastate osa. topoteegist suurim – järgmine, dates. Loorens juhtis tähelepa- Tamm tunnistas, et kui tuleks ka muidu viitsib kuulata, kui va- Ma ühe korra katsetasin – ja suve lõpuks oli mu ainuke lo- Adavere oma, jääb tuhande säi- nu, kui hea kvaliteediga on saja otsast peale hakata, teeks ta mõ- naema räägib,” ütles Tamm. Ar- hutus, et külm võtab selle raipe ometi ära. Võttiski. Aga ise- likuga alla. aasta tagused fotod – isegi grupi- ne asja teisiti. Näiteks kondika- vutis pilte vaadates selliseid as- gi pärast seda jäid mulda alles võimlaköie jämedusega sitked Oru topoteegis leiab kooli-, pildil on näod selgemad kui mi- va ja teemad tuleks kohe alguses ju avastada on aga hoopis teine juured, mille kättesaamine võrdus korraliku sirelivõsa juuri- pulma- ja leeripilte, on ülesvõt- tukümmend aastat hilisematel paika panna – see aitaks mater- asi. Nii nagu pensionäridel lä- misega, selle vahega, et need humala omad vonklesid maa all teid küla- ja seltsielust. Suur osa ülesvõtetel. jali süstematiseerida. Ka nime- heb silm särama, kui nad noor- veel igas suunas laiali julgelt viis meetrit. Enne kui oma mu- fotodest on Oru kandi inimeste Tamm rääkis, et tegelikult po- de sisestamise oleks võinud pa- põlvepilte vaatavad, satuvad ka ru täielikult hävitada jõudsin, andsin loobumisvõidu ja jäin vanadest perekonnaalbumitest le topoteek mõeldud ainult va- remini läbi mõelda. koolilapsed elevusse, kui topo- siingi lootma talvekülmade peale. pärit stuudio- ja paraadportreed. nade fotode talletamiseks, vaid Fotodel olevate inimeste ni- teegis enda või õe-venna laste- Igatahes järgmine kevad ta ei tärganud, mis oli minu jaoks Üles laetud dokumentide seas on sinna lisatakse järjest ka uuema mede märkimine valmistabki aiapilte näevad. suur kergendus. 8  VABA AEG 17. november 2018

Lehm Ljudmilla lastekas LASTESUDOKU Tekst Aidi Vallik Pilt Ott

LÕNG JA LAMMAS JUBA LÕNGA LÕPPU NÄGIN… 3

PEHME VILLALÕNGAKERA …KARJAMAAL. 2 1 PÕGENES MU JUUREST ÄRA, SEAL LAMBAD SÕID. KADUS KORVI SEEST, KARNIPSTI! MINU LÕNG SIIS VIIMSEID JUPPE 6 4 1 KUKKUS KÄTE VAHELT, SIPSTI, SURUS VASTU ÜHTE UTTE. JA SIIS METSA POOLE TA 6 MUUDKUI PANI AJAMA. „PAHA LÕNG! PÄH! HÄBI-HÄBI! ÄRA JOOSTA NII EI VÕI!” 3 2 5 1 PADAVAI, LÕNGAGA MA PRAGASIN VAI TUHKNAI, JA KERASSE KÕIK RABASIN. 5 KUS SA VEERED, PIMELOOM! VÕI TEMA TAHAB LAMBA SELGA TAGASI! SUDOKU MILLEST MA SIIS SOKKI KOON? 76 3

AGA MAHA, EKS SA TEA, 1 34256 KERA JÄTAB LÕNGAREA! 2 91 MIS SIIN ENAM PÄRIDA. SEE JÄÄB VAID KOKKU KERIDA. 9 4317 8 3 9 LÄKSIN TALLE JÄRELE 72 6 LÄBI METSA, MEREDE. LÕNG, MIS JOOKSIS MÖÖDA MAID, 6 1 MU KÄES TAAS KERASSE NII SAI. 37

samuti helilooja amper kiivid näitleja väike poeg Egiptuse Ants 9 1 Tšaikovski rahvaluule asukas jumal jõgi naissugu ritv superlux Ukraina teos tegelane Siberis mõistan domeen kehv ohtlik

2 MALE

rahvalik 8 3 tegelane ravivedelik asula Gaidari 2 x kons Lätis neoon 7 4 teos is. as. jää- ibio purjekas saaja ava valgusti poolsaar 6 5 Euroopas meri Euroopas lõigatud

istuvad aktsiaselts 6 1. kõrvuti 5 argoon sama-

2. gauss mehenimi pätt, ema 7 võllas rand Ida- rootsi 4 Virumaal aseaine keeles naisenimi laulu- majandus- pedagoog 8 pelglik teadlane Inglise 3 mehenimi jäätmed periood. väljaanne 9 talu 2 koolikott k. Lääne- selts Virumaal euroopium 10 Ernst Riigi Eesti värsijalg domeen Teataja 1 is. as. Hispaania jõgi 500. kunstnik Aafrikas g 11 100 A pärilikkuse a b c d e f h panema sott rabele kandja einstei- teravilja- kindlus nium LP RISTSÕNA JA MALELAHENDAJAD 12 ennäe Vene toode linnas laste- kirjanik ridvast Matt kahe käiguga. Eelmise nädala vastused: Qc7+; Ka8; Qc8#. Leidke tä- erksa rääkima süüteseen nasest ristsõnast lahendus vastuse realt. Eelmise nädala vastus: Jää vabaks, Hiiumaa 13 ketas graafik Eesti meri; päikeseelektrijaam. Ristsõna lahendusi ootame hiljemalt järgmi- kabetaja ainsam (in + n) (in + n) se nädala reedeks aadressil [email protected] või Posti 30, Haapsalu. Õigesti ETV kabjaline kehaosa vastanute vahel loositakse välja Lääne Elu meeneid. saade 14 ametikoht haned teravili vägivald (vene k) SUDOKU LAHENDUS

15 728 9653 1 4 6 8 5 9342 7 1 135724 698 713 5 2 8 4 69 armastus- ...-kaart sus eitus haldjas 6 94813527 4297 16835 16 või imagin. 1005. Taani 87135 9 462 2768 9 1354 domeen (ingl k) ühik t. peatus- 34628715 9 5384671 92 Lääne Elu ... Caprio kohad 17 otsus 9 52641783 19425 3687 3051. igaüks jood 2 87136945 941 685723 uus testament 5 1 349 2 876 8 573 4 2 916 18 naisenimi kaksiti 2 x vok 4 69578 231 3 6 2179 5 48 17. november 2018 TELEKAVA  9

ETKNRLP19. november 20. november 21. november 22. november 23. november 24. november 25. november

06.55 Terevisioon 06.55 Terevisioon 06.55 Terevisioon 06.55 Terevisioon 06.55 Terevisioon 07.30 Ringvaade 07.30 Osoon 09.10 Surm paradiisis 09.10 Surm paradiisis 09.05 Surm paradiisis 09.10 Surm paradiisis 09.10 Surm paradiisis 08.30 Reis ümber Eesti 07.50 Kutsikapõli 10.00 Terevisioon 10.00 Terevisioon 10.00 Terevisioon 10.00 Terevisioon 10.00 Terevisioon 09.30 Õnne 13 08.30 Eesti lood 12.15 Downton Abbey 12.15 Downton Abbey 12.05 Downton Abbey 12.15 Downton Abbey 12.15 Downton Abbey 09.55 100 luulepärli 09.00 Tähendamisi 13.10 Foyle´i sõda 13.15 Hommik Anuga 13.00 Riigikogu infotund 13.25 Pealtnägija 13.00 Koduigatsus 10.00 Maahommik 09.05 Prillitoos 14.45 Maahommik 14.30 Reis ümber Eesti 14.05 Läti 100. Töörööbikud 14.10 Suud puhtaks 13.55 Mehhiko – loodus ja 10.45 Tareq Taylori Põhjamaade 10.00 Hommik Anuga 15.30 Tareq Taylori Põhjamaade 15.25 Osoon 14.30 Tähendamisi 15.05 Ajavaod. Teaduse mehed inimesed kokakunst 11.15 Töörööbikud kokakunst 15.45 Maahommiku lood 14.35 Prillitoos 15.35 Reisile minuga 14.45 Trumpi müüri radadel 11.15 Trumpi müüri radadel 11.45 Hotellide varjatud maailm 16.00 Ehh, uhhuduur 16.00 Ehh, uhhuduur 15.30 Unustatud maitsed 16.00 Ehh, uhhuduur 15.15 Autoportree 11.40 Miks mitte?! 12.30 Mehhiko – loodus ja 16.30 Eesti mäng 16.30 Eesti mäng 16.00 Ehh, uhhuduur 16.30 Eesti mäng 15.45 Mina siin 12.10 Pealtnägija inimesed 17.00 Aktuaalne kaamera 17.00 Aktuaalne kaamera 16.30 Eesti mäng 17.00 Aktuaalne kaamera 16.00 Ehh, uhhuduur 13.00 Midsomeri mõrvad 13.25 Koduigatsus 17.05 Õnne 13 17.05 Õnne 13 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 Õnne 13 16.30 Hakkab jälle pihta 14.29 100 luulepärli 14.25 Tareq Taylori Põhjamaade 17.35 Surm paradiisis 17.35 Surm paradiisis 17.05 Õnne 13 17.35 Surm paradiisis 17.00 Aktuaalne kaamera 14.30 OP+ kokakunst 18.30 Aktuaalne kaamera 18.30 Aktuaalne kaamera 17.35 Surm paradiisis 18.30 Ak- 18.30 Aktuaalne kaamera 17.05 Õnne 13 15.20 Luuletus 14.55 Lõvi 19.00 Ringvaade 19.00 Ringvaade tuaalne kaamera 19.00 Ringvaade 19.00 Ringvaade 17.35 Surm paradiisis 15.25 Kutsar koputab kolm korda 16.55 Foyle´i sõda 20.00 Miks mitte?! 20.00 Suud puhtaks 20.00 Pealtnägija 20.50 EV100. 20.00 OP+ 18.30 Aktuaalne kaamera 16.15 Eesti lood 18.30 Aktuaalne kaamera 20.30 Osoon 20.50 EV100. Hetk ajaloos Hetk ajaloos 21.00 Aktuaalne 20.50 EV100. Hetk ajaloos 19.00 Ringvaade 16.45 Pulss 18.45 Ajavaod. Teaduse mehed 20.50 EV100. Hetk ajaloos 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm kaamera. Ilm 21.30 Sport 21.40 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 19.55 Reis ümber Eesti 17.35 Mehhiko – loodus ja 19.15 Maahommiku lood 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.30 Sport Esimene stuudio 22.05 Hotellide 21.30 Sport 20.55 EV100. Hetk ajaloos inimesed 19.30 Forsyte´ide saaga 21.30 Sport 21.40 Esimene stuudio varjatud maailm 22.50 Ongi Koik 21.40 Esimene stuudio 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 18.30 Aktuaalne kaamera 20.50 EV100. Hetk ajaloos 21.40 Välisilm 22.05 Pulss 23.20 EV100. Hetk ajaloos 23.30 22.05 Pank 23.00 Miks mitte?! 21.30 Sport 21.40 Midsomeri 18.40 Kutsikapõli 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 22.15 Valede vabrik 22.55 Plekktrumm Ringvaade 00.30 Downton Abbey 23.30 EV100. Hetk ajaloos 23.40 mõrvad 23.10 Pealtnägija 00.00 19.25 Trumpi müüri radadel 21.40 Sport. Sport 23.15 Läti 100. Töörööbikud 23.40 EV100. Hetk ajaloos 01.28 ERR.ee uudised Ringvaade 00.40 Downton Abbey EV100. Hetk ajaloos 00.10 Ring- 19.55 Autoportree 22.00 Süütu 23.45 EV100. Hetk ajaloos 23.45 Ringvaade 01.52 ERR.ee uudised vaade 01.05 Downton Abbey 20.20 Õnne 13 22.45 Pank 23.55 Ringvaade 00.45 Downton Abbey 01.52 ERR.ee uudised 20.50 EV100. Hetk ajaloos 23.40 EV100. Hetk ajaloos 00.55 Downton Abbey 01.43 ERR.ee uudised 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 23.55 Langus 01.50 ERR.ee uudised 21.20 Sport. Sport 00.55 ERR.ee uudised 06.10 Kass Oggy ja kurjad prus- 21.35 Koduigatsus sakad 06.20 Pöörased jänesed 06.10 Kass Oggy ja kurjad prus- 22.35 Lõvi 06.45 Hommik! 08.15 Kass sakad 06.20 Pöörased jänesed 06.10 Kass Oggy ja kurjad prus- 00.25 EV100. Hetk ajaloos 06.10 Kass Oggy ja kurjad Oggy ja kurjad prussakad 08.30 06.45 Hommik! 08.15 Kass sakad 06.20 Pöörased jänesed 00.35 Süütu 06.10 Kass Oggy ja kurjad prus- prussakad Hommik! 10.30 Stileto vendeta Oggy ja kurjad prussakad 08.30 06.45 Hommik! 08.15 Kass Oggy 01.27 ERR.ee uudised 06.05 Rooli võim sakad 06.20 Pöörased jänesed 06.20 Pöörased jänesed 11.30 Kodus ja võõrsil 12.00 Hommik! 10.30 Stileto vendeta ja kurjad prussakad 08.30 Hom- 06.30 Roaldi nädal 06.45 Hommik! 08.15 Kass Oggy 06.45 Hommik! Radar 13.00 Teine võimalus 14.00 11.30 Kodus ja võõrsil 12.00 mik! 10.30 Stileto vendeta 11.30 07.15 Pöörased jänesed ja kurjad prussakad 08.30 Hom- 08.15 Kass Oggy ja kurjad Tüdruk nimega Elif 15.00 Ettevaa- Suur lotokolmapäev. Rooside sõda Kodus ja võõrsil 12.00 Pöörased 07.40 Preili Moon mik! 10.30 Stileto vendeta 11.30 prussakad tust ingliga 16.00 Stileto vendeta 13.00 Pilvede all 14.00 Tüdruk nullindad 13.00 Alo 13.30 100 07.55 Preili Moon Kodus ja võõrsil 12.00 Kuldvillak 08.30 Hommik! 17.00 Hingesugulased 18.30 Re- nimega Elif 15.00 Ettevaatust erilist eestlast 14.00 Tüdruk 06.15 Utta Danella. Valel on 08.10 Kollanokk 12.30 Nädalalõpp Kanal 2ga 10.30 Stileto vendeta porter 20.00 Suur lotokolmapäev. ingliga 16.00 Stileto vendeta nimega Elif 15.00 Ettevaatust ilusad jalad 10.00 Hommikute Hommik! 14.00 Tüdruk nimega Elif 15.00 11.30 Kodus ja võõrsil Rooside sõda 21.00 Malluka sügis 17.00 Hingesugulased 18.30 Re- ingliga 16.00 Stileto vendeta 08.00 Top Shop 11.00 Nädalalõpp Kanal 2ga Ettevaatust ingliga 16.00 Stileto 12.00 Kodutunne 21.30 Pilvede all 22.30 Rizzoli porter 20.00 Pöörased nullindad 17.00 Hingesugulased 18.30 08.15 Tommy ja Jerry põngerjad 12.30 Malluka sügis vendeta 17.00 Hingesugulased 13.00 Naabriplika ja Isles 23.30 Chicago tuletõrje 21.00 Alo 21.30 Keanu 23.35 Reporter 19.55 Kuldvillak 20.30 08.40 Super 4 13.00 100 erilist eestlast 18.30 Reporter 20.00 Kodutunne 14.00 Tüdruk nimega Elif 00.30 NCIS Los Angeles 01.25 NCIS Los Angeles 00.30 NCIS Roaldi nädal 21.30 Nädalalõpp 08.56 Super 4 13.30 Kuldvillak 21.00 100 erilist eestlast 21.30 15.00 Ettevaatust ingliga Riddick 03.20 Reporter 04.35 Los Angeles 01.25 Rizzoli ja Isles Kanal 2ga 23.00 Lõpp-punkt 5 09.10 Tuhat tervist 14.00 Pöörased nullindad Naabriplika 22.30 Viimased päe- 16.00 Stileto vendeta Hingesugulased 02.10 Chicago tuletõrje 02.55 01.00 Villa Sabrini saladus 02.30 09.40 Lemmikute lemmik 15.00 Teine võimalus vad Marsil 00.40 NCIS Los Angeles 17.00 Hingesugulased Reporter 04.10 Hingesugulased Radar 03.15 Reporter 04.25 10.10 Mis?Moodi 16.00 Naabriplika 01.30 Surematud 03.20 Reporter 18.30 Reporter 05.20 NCIS Los Angeles Hingesugulased 05.35 NCIS Los 10.40 Hooaeg 17.00 Alo 04.35 Hingesugulased 20.00 Radar 21.00 Krimi 21.30 Angeles 11.30 Rooli võim 12.00 Roaldi nä- 17.30 Suur mängude õhtu Teine võimalus 22.30 Riddick dal 13.00 Radar 14.00 Kodutunne 19.00 Reporter+ 01.00 NCIS Los Angeles 01.45 15.00 Pilvede all 16.00 Ameerika 19.35 Mürka. viimane lahing Viimased päevad Marsil 03.25 06.15 Rusty Rivets 06.40 talent 18.00 Ameerika talent 20.05 Need For Speed. Reporter 04.40 Hingesugulased Väiksed võlurid 06.55 Väiksed 19.00 Reporter+ 19.35 Kollanokk Kiirusevajadus võlurid 07.05 Käsna-Kalle Kant- 06.15 Rusty Rivets 06.40 Väik- 21.30 Suur mängude õhtu 23.00 22.55 Turist 06.15 Rusty Rivets 06.40 püks 07.30 Jänku Juss 07.40 sed võlurid 07.05 Käsna-Kalle 06.15 Rusty Rivets 06.40 Ilusad olendid 01.30 Lõpp-punkt 5 01.05 Need For Speed. Väiksed võlurid 06.55 Väiksed Rusty Rivets 08.10 Minu köök on Kantpüks 07.30 Jänku Juss 07.40 Väiksed võlurid 06.55 Väiksed 03.00 Piiri peal 04.40 Armastuse Kiirusevajadus võlurid 07.05 Käsna-Kalle Kant- parim 09.30 Kirgede torm 10.40 Rusty Rivets 08.10 Minu köök on võlurid 07.05 Käsna-Kalle Kant- saar 05.40 Reporter+ 03.20 Ameerika talent püks 07.30 Jänku Juss 07.40 Top Shop 10.55 Vaprad ja ilusad parim 09.30 Kirgede torm 10.40 püks 07.30 Jänku Juss 07.40 05.40 Reporter+ Rusty Rivets 08.10 Minu köök on 06.15 Rusty Rivets 06.40 11.25 Isabel 12.25 Võimalik vaid Top Shop 10.55 Vaprad ja ilusad Rusty Rivets 08.10 Minu köök on parim 09.30 Kirgede torm 10.40 Väiksed võlurid 06.55 Väiksed Venemaal 12.55 Suletud uste 11.25 Isabel 12.25 Võimalik vaid parim 09.30 Kirgede torm 10.40 Top Shop 10.55 Vaprad ja ilusad võlurid 07.05 Käsna-Kalle Kant- taga 14.00 Padjaklubi 15.00 Venemaal 12.55 Eesti pulm versus Top Shop 10.55 Vaprad ja ilusad 11.25 Isabel 12.25 Võimalik vaid püks 07.30 Jänku Juss 07.40 Isabel 16.00 Vaprad ja ilusad vene pulm 14.00 Võimalik vaid 11.25 Isabel 12.25 Võimalik vaid Venemaal 12.55 Su nägu kõlab Rusty Rivets 08.10 Minu köök on 16.30 Kirgede torm 17.35 Minu Venemaal 15.00 Isabel 16.00 Venemaal 12.55 Papad Mammad 06.30 Simpsonid 06.50 Simp- tuttavalt 16.00 Vaprad ja ilusad parim 09.30 Kirgede torm 10.40 köök on parim 19.00 Seitsmesed. Vaprad ja ilusad 16.30 Kirgede 14.00 Kättemaksukontor 15.00 sonid 07.20 PowerPu tdrukud 06.30 Simpsonid 06.55 Simp- 16.30 Kirgede torm 17.35 Minu Top Shop 10.55 Vaprad ja ilusad Uudised 19.30 Seitsmesed 20.00 torm 17.35 Minu köök on parim Isabel 16.00 Vaprad ja ilusad 07.35 PowerPu tdrukud 07.45 sonid 07.20 PowerPu tdrukud köök on parim 19.00 Seitsmesed. 11.25 Tunnen sind läbi ja lõhki Selgeltnägijad. Vägevate võitlus 19.00 Seitsmesed. Uudised 16.30 Kirgede torm 17.35 Minu Rüütelprintsess Nella 08.10 Ben 07.35 PowerPu tdrukud 07.45 Uudised 19.30 Seitsmesed 20.00 12.55 Kuuuurija 14.00 Kallis, sa 21.40 Võimalik vaid Venemaal 19.30 Seitsmesed 20.00 Eesti köök on parim 19.00 Seitsmesed. 10 08.25 Ben 10 08.35 Rüütel- Rüütelprintsess Nella 08.10 Ben Kuuuurija 21.00 Võimalik vaid Ve- oled kosunud 15.00 Isabel 16.00 22.30 Rait, Raivo ja naised teel selgeltnägijate tuleproov 21.30 Uudised 19.30 Seitsmesed 20.00 printsess Nella 09.00 Simpsonid 10 08.25 Ben 10 08.35 Rüütel- nemaal 21.30 Deepwater Horizoni Vaprad ja ilusad 16.30 Kirgede Iraani 23.00 Kiired ja vigased Kättemaksukontor 22.40 Issi Tunnen sind läbi ja lõhki 21.30 09.30 Simpsonid 10.00 Hommiku printsess Nella 09.00 Simpsonid katastroof 23.35 Hundiseadus torm 17.35 Minu köök on parim 01.00 Kondid 01.55 Me saime 00.50 Mis su number on? 02.55 Papad Mammad 22.30 Võimalik maitsed 10.30 Naudime elu 11.00 09.30 Simpsonid 10.00 Imelised 01.35 Kurjuse kannul. Juhtumid 19.00 Seitsmesed. Uudised 19.30 lapse 02.45 Võimalik vaid Vene- Saatanlikud koduabilised 03.40 vaid Venemaal 23.00 Suur aasta Nurgakivi 11.30 Buduaar 12.00 12.15 Padjaklubi 13.10 Tunnen võõrsil 02.25 Kuidas mõrvast Seitsmesed 20.00 Sotid selgeks! maal 03.30 Me saime lapse 04.10 Võimalik vaid Venemaal 04.05 01.05 Hawaii 5-0 02.00 Tunnen Kättemaksukontor 13.05 Eesti sind läbi ja lõhki 14.40 Võimalik puhtalt pääseda 03.15 Kuuuurija 20.30 Suletud uste taga 21.30 Rait, Raivo ja naised teel Iraani Võimalik vaid Venemaal 04.35 sind läbi ja lõhki 03.15 Papad selgeltnägijate tuleproov 14.45 vaid Venemaal 15.20 Stop! 15.50 04.05 Võimalik vaid Venemaal Padjaklubi 22.30 Kaaperdatud 04.35 Seitsmesed. Uudised 05.05 Seitsmesed. Uudised 05.05 Mammad 04.00 Võimalik vaid Eesti teisikud ja mitte ainult 15.50 Midsomeri mõrvad 17.55 Kätte- 04.35 Seitsmesed. Uudised 05.05 00.45 Sherlock New Yorgis 01.45 Seitsmesed 05.25 Kirgede torm Seitsmesed 05.25 Kirgede torm Venemaal 04.23 Võimalik vaid Midsomeri mõrvad 17.55 Papad maksukontor 19.00 Seitsmesed. Seitsmesed 05.25 Kirgede torm NCIS kriminalistid 02.35 Padjaklu- Venemaal 04.50 Seitsmesed. Mammad 19.00 Seitsmesed. Uudised 19.30 Su nägu kõlab bi 03.20 Suletud uste taga 04.05 Uudised 05.20 Seitsmesed 05.40 Uudised 19.30 Imelised 21.50 tuttavalt 22.15 Miks just tema? Sotid selgeks! 04.35 Seitsmesed. Kirgede torm Laenatud kingadega 00.30 Grace 00.45 Issi 02.45 Politseipere Uudised 05.05 Seitsmesed 05.25 on jooksus 02.30 Midsomeri 03.30 Midsomeri mõrvad 05.00 Kirgede torm 07.00 Sammalhammas, kus sa 07.00 Sammalhammas, kus sa mõrvad 04.10 Selgeltnägijad. Seitsmesed. Uudised 05.30 07.00 Sammalhammas, kus sa oled? 07.10 žungliässad 07.25 oled? 07.10 žungliässad 07.25 Vägevate võitlus 04.40 Nurgakivi Padjaklubi oled? 07.10 žungliässad 07.25 Robin Hood 07.35 Beni ja Holly Robin Hood 07.35 Beni ja Holly 05.15 Seitsmesed. Uudised 05.45 Robin Hood 07.35 Beni ja Holly väike kuningriik 07.45 Geronimo väike kuningriik 07.45 Geroni- 07.00 Sammalhammas, kus sa Papad Mammad väike kuningriik 07.45 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 08.10 Põrsas mo Stiltoni lõbusad lood 08.10 oled? 07.10 žungliässad 07.25 Stiltoni lõbusad lood 08.10 Põrsas 07.00 Sammalhammas, kus sa Peppa 08.15 Lastetuba 08.30 Põrsas Peppa 08.15 Lastetuba Robin Hood 07.35 Väike printsess Peppa 08.15 Lastetuba 08.30 oled? 07.10 Robin Hood 07.25 Päikesejänkud 08.35 Piraaditar 08.35 Piraaditar ja Capitano 07.45 Geronimo Stiltoni lõbusad 07.30 Susapusa Okidos 07.40 Päikesejänkud 08.35 Piraaditar Geronimo Stiltoni lõbusad lood ja Capitano 08.45 Lammas Shaun 08.45 Lammas Shaun 08.50 lood 08.10 Põrsas Peppa 08.15 Susapusa Okidos 07.50 Karus- ja Capitano 08.45 Maša ja karu 07.45 Lastetuba 08.45 Piraaditar 08.50 Wissper 09.00 Ringvaade Wissper 09.00 Ringvaade 10.00 Lastetuba 08.30 Päikesejänkud 07.30 Susapusa Okidos 07.40 marjad metsikus looduses 08.15 08.50 Wissper 09.00 Ringvaade ja Capitano 09.00 Ringvaade 10.00 Eesti mäng 10.30 Köögi- Eesti mäng 10.30 Köögikodanikud 08.35 Piraaditar ja Capitano Susapusa Okidos 07.50 Karus- Kati ja Mimmu 08.25 Lunnisaar 10.00 ETV Huumori kuld 10.25 10.00 Eesti mäng 10.30 Ajumän- kodanikud 11.00 Esimene stuudio 11.00 Esimene stuudio 11.29 08.45 Lammas Shaun 08.50 marjad metsikus looduses 08.15 08.35 Piraaditar ja Capitano Puhkus Käärikul 10.35 Ajumängud gud 10.50 Välisilm 11.30 ERR. 11.30 Eesti lood 12.00 Jääkeegli ERR.ee uudised 14.00 Jääkeegli Wissper 09.00 Ringvaade 10.00 Kati ja Mimmu 08.25 Miriami 08.45 Päev, mil Henri kohtas...? 11.00 Eesti TOP 7 11.50 Vabadus ee uudised 14.00 Jääkeegli EM EM Tallinnas. Eesti – Ungari 14.30 EM Tallinnas. Eesti – Prantsusmaa Eesti mäng 10.30 Köögikodanikud rohelised täpid 08.35 Miriami 08.50 Lammas Shaun 09.00 21. sajandil 12.00 Jääkeegli EM Tallinnas. Eesti – Leedu 16.30 Muusika! 15.30 Kohtume Pariisis 16.30 Sammalhammas, kus sa 11.00 Esimene stuudio 11.26 jõulupäkapikk 08.40 Põrsas Peppa Pororo, superkelgutamise suur- Tallinnas. Eesti – Tšehhi 14.30 Sammalhammas, kus sa oled? 15.55 Kohtume Pariisis 16.30 oled? 16.40 žungliässad 16.55 ERR.ee uudised 13.30 Saladus- 08.45 Tipsi ja Tim 09.00 Operat- võistlused 10.15 Susapusa Okidos Muusika! 15.30 Kohtume Pariisis 16.40 žungliässad 16.55 Robin Sammalhammas, kus sa oled? Robin Hood 17.05 Geronimo Stil- te saar 14.55 Muusika! 15.30 sioon Ai 09.30 Vikerkaare Rubiin 10.30 Lammas Shaun 10.35 Uus 15.55 Kohtume Pariisis 16.30 Hood 17.05 Geronimo Stiltoni 16.40 žungliässad 16.55 Robin toni lõbusad lood 17.30 Susapusa Kohtume Pariisis 15.55 Muusika! 09.40 Piip ja Tuut köögis 10.05 Tase 11.00 Balti hinged. Kunst, Sammalhammas, kus sa oled? lõbusad lood 17.30 Susapusa Hood 17.05 Geronimo Stiltoni Okidos 17.40 Piraaditar ja Capi- 16.30 Sammalhammas, kus sa Lammas Shaun ja laamad 10.35 legendid ja maastikud 11.55 16.40 žungliässad 16.55 Robin Okidos 17.40 Piraaditar ja Capi- lõbusad lood 17.30 Susapusa Oki- tano 17.50 Põrsas Peppa 17.55 oled? 16.40 žungliässad 16.55 Uus Tase 11.00 Põhja-Ameerika Plekktrumm 12.35 Autoportree Hood 17.05 Geronimo Stiltoni tano 17.50 Põrsas Peppa 17.55 dos 17.40 Piraaditar ja Capitano Päikesejänkud 18.00 Lastetuba Robin Hood 17.05 Geronimo Stil- 11.45 Gravitatsioon ja mina 13.10 Kohtume Pariisis 13.35 lõbusad lood 17.30 Susapusa Päikesejänkud 18.00 Lastetuba 17.50 Põrsas Peppa 18.00 Las- 18.15 Väike printsess 18.30 Lam- toni lõbusad lood 17.30 Susapusa 12.30 Läti 100. Peitusemäng. Kohtume Pariisis 14.00 Eesti TOP Okidos 17.40 Piraaditar ja Capi- 18.15 Beni ja Holly väike kuning- tetuba 18.15 Beni ja Holly väike mas Shaun 18.35 Kui ma oleksin Okidos 17.40 Piraaditar ja Capi- lna arana 13.30 Kohtume 7 14.50 Mereröövlimäng 15.25 tano 17.50 Põrsas Peppa 18.00 riik 18.30 Lammas Shaun 18.35 kuningriik 18.30 Lammas Shaun loom 18.40 Kati ja Mimmu 18.55 tano 17.50 Põrsas Peppa 17.55 Pariisis 13.55 Kohtume Pariisis Doktor Proktori ajavann 17.00 Lastetuba 18.55 Kati ja Mimmu Kui ma oleksin loom 18.40 Kati 18.35 Kui ma oleksin loom 18.40 Wissper 19.00 Lunnisaar 19.05 Päikesejänkud 18.00 Lastetuba 14.20 Kohtume Pariisis 14.50 Ilus Operatsioon Ai 17.25 Suvelõpu- 19.05 Siimuke 19.15 Aktuaalne ja Mimmu 18.50 Wissper 19.00 Kati ja Mimmu 18.55 Wissper Siimuke 19.15 Aktuaalne kaamera 18.15 Väike printsess 18.25 Maša maa 15.00 Jääkeegli EM Tallinnas. kontsert Pärnumaal 17.55 Piip kaamera 19.20 Kultuuriuudised Lunnisaar 19.05 Siimuke 19.15 19.00 Lunnisaar 19.05 Siimuke 19.20 Kultuuriuudised 19.30 ja karu 18.35 Kati ja Mimmu Meeste naal 17.30 Pororo, super- ja Tuut köögis 18.25 Lammas 19.30 4x4. Tšukotka 20.00 Elu Aktuaalne kaamera 19.20 Kul- 19.15 Aktuaalne kaamera 19.20 adžikistan rkmenistan 18.45 Wissper 18.55 Miriami kelgutamise suurvõistlused 18.45 Shaun 18.30 Vikerkaare Rubiin allpool nulli 20.45 Loodusepäev tuuriuudised 19.30 4x4. Tšukotka Kultuuriuudised 19.30 4x4. Tšu- Usbekistan 20.00 Gravitatsioon jõulupäkapikk 19.00 Tipsi ja Tim Lammas Shaun 18.50 Uus Tase 18.45 Väike kummitus Laban Osooniga 21.00 Ajumängud 20.00 Põhja-Ameerika 20.45 kotka 20.00 ožd enemaa ja mina 20.50 Köögikodanikud 19.15 Aktuaalne kaamera 19.20 19.15 Aktuaalne kaamera 19.30 18.50 Uus Tase 19.15 Aktuaalne 21.20 PÖFFi kaheksa ja pool Vabadus 21. sajandil 20.50 Köö- viimane sõltumatu meediakanal 21.20 PÖFFi kaheksa ja pool Kultuuriuudised 19.30 Eesti lipp Elu allpool nulli 20.15 55 – mis kaamera 19.30 Kaks ansamblit 21.30 Plekktrumm 22.15 Ongi gikodanikud 21.20 PÖFFi kaheksa 20.50 Köögikodanikud 21.20 21.30 Peaky Blinders 22.25 Peaky ümber Albaania 20.00 Jääkeegli siis! 20.40 Abistav käsi 21.05 20.00 Lennud 20.45 Ring ümber Koik 22.45 Eesti lipp ümber Al- ja pool 21.30 OP+ 22.30 Lõksus PÖFFi kaheksa ja pool 21.30 Life Blinders 23.25 adžikistan EM Tallinnas. Naiste B-divisjoni Kalmeri laulud 21.30 Eesti lipp Ruja 21.35 Teisel pool vett 22.25 baania 23.15 4x4. Tšukotka 23.45 23.30 4x4. Tšukotka 00.00 Eesti 23.15 4x4. Tšukotka 23.45 Pank Türkmenistan. Usbekistan 23.55 naal 22.30 PÖFFi kaheksa ja ümber Albaania 22.00 Ongi Koik Tartu levimuusikapäevad 22.55 Inimkapital 01.30 PÖFFi kaheksa TOP 7 00.50 PÖFFi kaheksa ja 00.40 PÖFFi kaheksa ja pool Lõksus 00.55 PÖFFi kaheksa ja pool 22.40 Ongi Koik 23.10 Life 22.30 Calvet 23.25 Kojutulek Ahvatlev ettepanek 23.15 Šlaager ja pool 01.46 ERR.ee uudised pool 01.03 ERR.ee uudised 00.57 ERR.ee uudised pool 01.09 ERR.ee uudised 01.04 ERR.ee uudised 01.14 ERR.ee uudised 00.41 ERR.ee uudised 10  TEATED 17. november 2018 10  TEATED 17. november 2018 7. Johan Engströmi päevik osa

TÕLKINUD KAIRE REILJAN va otsinud ja lõpuks kätte saa- kohta, mida nimetati NKVD. Õi- de meeste hulgas üks venelane, tuli taas kutse komisjoni ja seal nud. Teie paberid on kohe val- get kohta oli raske leida, sest ve- kes oskas üsna hästi eesti keelt sain oma valge passi, kuid pal- eg läks oma ülesandeid mis, minge vahetage kohe täna ne keelt me ei osanud. Kuid kes ja kellest sai meie tõlk. Lava oli jud mobiliseeriti. Meid, kes al- täites, kuid ühel õh- oma riided tsiviilriiete vastu ja otsib, see leiab ja nii ka meie. Eestis olnud ja õppinud keele les jäid, viidi jälle teise kontori tul, see oli 5. märtsil, vaadake, et homme hommikul Leidsime NKVD, näitasime oma hästi selgeks. alla. Peagi küsiti, kas tahaksime kui olime mõlemad oleksite siit läinud, nii et teie var- pabereid ja meid võeti vastu. Mei- Töötasime mõne päeva, siis minna kolhoositööle. Olime An- AAndersiga hobusetallis, saadeti ju ka enam näha poleks. le pakuti istet ja kästi oodata, ku- võtsime Lava kaasa ja läksime dersiga kohe nõus. Ka Lava tuli, meile järele ja saime käsu min- Me küll ei tahtnud minna, aga ni keegi tuleb ja meiega tegeleb. oma natšalniku juurde. Selgita- kuid läks siiski mõne päeva pä- na staabi ülemohvitseri juurde. midagi polnud teha. Lõpuks hak- Varsti tuli alamohvitser, kutsus sime, et toitu, mida saime, on lii- rast linna tagasi. Kuuletusime kohe ja läksime um- kas meil nii kiire, et me ei tead- meid kaasa ja viis oma ülemus- ga vähe, et jaksaksime hästi töö- Läksime 8. juulil 1942 kolhoo- bes 3 km, et kohale jõuda. Pea- nud, mida kõigepealt tegema te politruki ja natšalniku juur- tada. Ta mõtles natuke ja ütles, si heinatööle. See asus linnast 30 gi olime kohal ja meile tuli vas- peame. de, kes istusid köögis. Meid võe- et hakkame iga söögikorra ajal km kaugusel. Seal oli lõbus, töö tu staabi ülemohvitser, kes küsis Köögis saime sel õhtul nii pal- ti sõbralikult vastu, pakuti süüa saama kaks portsu; ja seda sai- oli hea ja süüa oli samuti. Meil oli meie nimesid. Ütlesime need ko- ju süüa kui tahtsime ja kokk oli ja 12 rubla eest võid osta. Arva- me juba samal päeval. toidunorm 800 g leiba päevas ja he ja vastati, et ah soo, need ole- meile isegi järgmiseks päevaks sime, et või on meie jaoks liiga Töötasime mõne päeva eral- kolhoosi poolt saime veel 800 g tegi teie, kelle järele ma saatsin. toitu valmis pannud, sest järg- kallis, sest raha meil nappis, kuid di – mina ehituskontoris, nagu päevas. Nädala aja pärast oli aga Ta küsis, kas tahame end kirja misel päeval ei saanud ta meile olime sunnitud ostma. seda nimetati, ja Anders sinna leiva norm 1,5 kg päevas. panna eestlastena või peame siit enam süüa anda. Ta oli minu suur Meist said ehituspataljoni töö- linna evakueeritud Keremistli- Vabadel hetkedel tegin vana- lahkuma. Seisime hetke ehmu- sõber ja oli ka majandusroodus. lised. Küsiti, kas oskame kirvega ni instituudis. Mõne nädala pä- dele meestele piipe ja neilt sain nult ja vaatasime üksteisele ot- Jätsime varsti oma sõpradega ümber käia. Selgitasin nii hästi, rast saadeti ka mind instituuti. liitri piima. Mäletan, et korra sai- sa. Siis ütles Anders, et ta kirju- nukralt hüvasti ja hakkasime as- kui oskasin, et me oleme puuse- Vahepeal kutsuti meid mõ- me kaks-kolm päeva lihasuppi ja tab end eestlaseks. Kui selgitasi- tuma tundmatu saatuse poole, pad, ja meid juhatati kohe õhtul neks päevaks ehituskontorisse- see maitses imeliselt. me ohvitserile, et märgime oma mis meid ootas. Pärast tunni aja puuseppade lauda sööma. Meie ja siis jälle instituuti. Kuid ühel Imestasin, et kust nad liha rahvuseks eestlane, ütles ta kor- pikkust rännakut olime raudtee- brigadir, Volkovi-nimeline, oli ilusal päeval viidi mind üle lin- said, sest keegi meist polnud lin- raga, et te olete suured ja tublid jaamas ja esimene rong, mis tu- järgmisel päeval meie tööga üs- nuvabrikusse, kus oli hea see, nas käinud ja käes olid nädala mehed, kuid minu võimust jääb li, sõitis kohe väikese linna pole, na rahul. Meie õnneks oli nen- et söök oli väga maitsev, näiteks viimased päevad. Toidumoona siin väheks. Minge kohe peastaa- mille nimi oli Kamõslov. Pärast sai saia jms. Varsti saadeti mind toodi tavaliselt linnast pühapäe- pi, siis kuulete, mis neil öelda tunni pikkust reisi peatusime ja Läksime 8. juulil 1942 tagasi ehituskomiteesse, kus oli viti. Läksin oma brigadiri Fjodori on. Kuuletusime. saime kuulda, et olime sihtkoh- nüüd ka Anders. Öösiti magasi- juurde ja küsisin, kust nad olid Kui sisse astusime, tuli meile ta jõudnud. Hüppasime rongist kolhoosi heinatööle. See me kõrvuti, aga päeval olime liha saanud. Siis rääkis ta, et seit- JÄRJEJUTT vastu üks tsiviilriietes inimene, maha ja jäime järgmise hommi- asus linnast 30 km kau- eraldi. Politruk pidas vahepeal se hunti olid murdnud noore ho- kes küsis meie nimesid. Ütlesi- kuni ööbima. miitinguid ja selgitas meile, et buse ja poole sellest ära söönud, me need. Ah soo, teie olete need Peagi hakkas aknast paistma gusel. Seal oli lõbus, töö oli meid ei saadetud rindele, vaid teise poole saime meie. rootslased, keda olen kolm päe- päevavalgus ja läksime otsima hea ja süüa oli samuti. peame töötama tagalas. Varsti Järgneb

KUHU MINNA TEATED

 TERVIS JA SPORT ERSO muusikute „100 kontserti Honor, Ojczyzna. Poola sõdur sõja- Suletud tänav Fra Mare Day Spa basseini- Eestile”, piletid 12 ja 8 € Piletilevis. tandritel 1918–1945” (esemed Ar- ja saunapark avatud iga päev nold Juhansi kogust) ja repronäitus Saue tänava sulgemine neljapäeval, 13–22, kl 19 vesiaeroobika. Day  KULLAMAAL „Marssal Józef Piłsudski Zdzisław 22. novembril kell 10–18 Karja–Wie- Spa pilet E–N 10,50 €; R–P 15 €. Kullamaa kultuurimajas 17. no- Czermański 13 pildil August Pulsti demanni tänava vahelisel lõigul. Sügise eripakkumised: seljahool- vembril kell 19 tantsustuudio Loo- kunstimapist”. dus isesoojeneva mudaga 53 €; tos tantsuetendus. Idamaised, fla- näomassaaž ja mask 30 €; mani- menko- ja mustlastantsud. Pilet 5 €.  MUUSEUMID Tervendaja Volli vastuvõtt Haapsalu raekoda (Kooli 2) Head Haapsalu I keskkooli, Haapsalu gümnaasiumi, Haapsalu Wiedemanni güm- küüri ja pediküüri komplekshool-  dus 39 €. RAAMATUKOGUD K–P 11–17. www.salm.ee. Ökopoes (Karja 17) võtab 22. novemb- naasiumi ja Läänemaa ühisgümnaasiumi vilistlased ning endised ja praegused Keskraamatukogu: (Posti 3) ja ril abivajajaid vastu tervendaja Volli. töötajad. Ootame teid laupäeval, 8. detsembril tähistama koos 100 aasta Spaahotelli Laine vee- ja sauna- lasteosakond (Wiedemanni 11) E–R Ants Laikmaa majamuuseum ja Loeng kell 18. möödumist eestikeelsest gümnaasiumiharidusest Haapsalus. keskus avatud E–N kl 13–22 (8 €, 10–18, L 10–15, laenutuspunkt park (Kadarpiku küla, Lääne-Nigu- Vastuvõtule palume registreerida (Kastani 7) T 14–17, R 11–14. koos treeningsaaliga 12 €), la v): K–P 11–16. Fotonäitus „Marie tel 507 2238. Kokkutuleku ajakava Under 135” avatud 31. detsembrini. R kl 13–22 (12 €, koos treeningsaa- Uuemõisa raamatukogu (Ehita- Kell 12–16 lahtiste uste päev Läänemaa ühisgümnaasiumis (F. J. Wiedemanni 15). liga 14 €). L–P kl 9–22 (12 €, koos jate tee 3, Uuemõisa) K, N 12–20, Iloni Imedemaa teemakeskus Ökopood Kell 14 eestikeelsele gümnaasiumiharidusele Haapsalus pühendatud raamatu treeningsaaliga 14 €). Tule nauti- L 10–1. (Kooli 5) K–P 11–17. www.salm.ee. esitlus Läänemaa ühisgümnaasiumis. ma uut kauni merevaatega lõõgas- Kell 16 aktus-muusikal Haapsalu kultuurikeskuses piletiga 10 €. Aktus-muusi- tussauna (kuni 60 kraadi)! E–P hom- Ridala raamatukogu (Kooli 1, Pan- Rõude muuseum avatud ette- kali piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja internetis alates 1. novemb- mikuujumine koos leilisauna ja tree- ga küla) E–K 10–18, N 15–20. teatamisel, telefon 5683 1203 või HOOLI rist ning kohapeal. ningsaaliga kl 6–9, 3 €. 5330 8033. NB! Kohtade arv on piiratud. Teatrisaali täitumisel on võimalik osta samal päe- Asuküla raamatukogu (Mägari RASKUSTESSE SATTUNUD val soodsam pilet hinnaga 5 € rõdusaali, kus kantakse muusikali üle otse-eetris.  TANTSUÕHTUD küla) T, K 10–18, N 10–16, R 9–15, Hanila muuseum on avatud N–L PEREDEST! Kell 19 koosviibimine Haapsalu põhikooli (Kuuse 1) majas. Uksed avatakse Fra Mare À LA CARTE restoran kuu 2. ja 4. laupäev 9–15. kl 11–17. Tel 5333 8586. E-post: kell 18.30. Bergfeldt ja lobby–baar (Ran- [email protected]. Vaata www.lib.haapsalu.ee. Läänemaa Abikassa na tee 2). L, 17. novembril kl 20.30 Iga kokkutulemine eeldab korraldamist ja korraldamine omakorda tekitab tantsuõhtu, mängib ans Coco.  NÄITUSED Raudtee- ja sidemuuseum ootab heade inimeste kulusid. Sünnipäevapeo osavõtutasu on 20 € ja kokkutulekupäeval 25 € (ko- Spaahotelli Laine fuajeegale- R–P 11–17. www.salm.ee. ja organisatsioonide hapeal arveldamine sularahas), mis sisaldab korraldamise kulusid, suupiste- Restoran Blu Holm (Sadama 9/11) riis (Sadama 9/11) Kaia Kullamaa lauda ning käepaela. Osavõtumaksu palume kanda SA HG.EDU.EE kontole Restoran on avatud E–N 12–23, Matsalu rahvuspargi külastus- annetusi, et toetada maalinäitus „Hetked ajas”. Avatud EE672200221043025232. Selgitusse palun lisage oma lõpetamise aegne R–L 12–24 ja P 12–22. L, 17. nov keskus (Penijõe küla, Pärnumaa). raskustesse sattunud peresid kõigil päevadel kl 6–22. nimi, kool ja lõpetamise aasta või lennu number. Tasuda saab ka Haap- kl 20 tantsuks mängib ansambel Tel 472 4236. Läänemaal. salu põhikooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi kantseleis. Enne 1967. aastat Mati Duo (sissepääs tasuta). Haapsalu pitsikeskus (Karja 25): Rannarootsi muuseum avatud (k.a) lõpetanud vilistlastele ja õpetajatele-pensionäridele on osavõtutasu 10 €. T–R 11–16 ja L 11–15. „Perekon- Annetusi saab teha  KINO T–L kl 10–16. www.aiboland.ee. Sajandipikkune eestikeelne gümnaasiumiharidus Haapsalus nõuab ajaloolisi naviga” – Oossaare talu naiste kä- MTÜ Läänemaa Abikassa kontole tagasivaateid. Kokkutulekul on võimalik osta kogumikku „Lend” hinnaga 10 €. Haapsalu kultuurikeskuses sitöö eilsest ja tänasest. Näitus on Haapsalu piiskopilinnuse toom- 8. nov kl 14; 20.–21. nov kl 17.30; EE592200221046665398, Selle koostamisel on kasutatud arhiivi- ja kooli muuseumi materjale ning vilist- tasuta ja avatud 30. novembrini. kirik R–L 11–16, P 13–16. Muu- Swedbank AS. laste ja pedagoogide mälestusi. 25. nov kl 14 „Muumid ja talvine seum on suletud. Giidituurid: lin- imedemaa”, pilet 3 €. 18. nov kl 16; Haapsalu kunstikooli galerii (Jaa- [email protected]; tel 518 4664. Teave veebis 20. nov kl 19.15; 25. nov kl 15.45 Palun levitage infot kokkutuleku kohta ka oma klassikaaslastele! ni 2) avatud T–R 14–18, L 12–16. . „Fantastilised elukad: Grindelwal- Lihula muuseum avatud ettetelli- www.abikassa.ee NB! Peole sissepääsu garanteerib käepael, mille saate 8. detsembril kultuu- Majagaleriis: Haapsalu kunstiklubi rikeskusest alates kella 14.30st või Haapsalu põhikoolist alates kella 18.30st. di kuritööd”, 3D, pilet 4.50 € + prillid sügisnäitus avatud 15. detsembrini. misel. Info [email protected] või E-post 1 €. 19. nov kl 19; 21. nov kl 21.15 tel 523 4303. [email protected]. „Fantastilised elukad: Grindelwaldi Maie kunstipood (Posti 2): E–R Kokkutuleku kontaktisik: Teele Jurtom, tel 5197 1334 või e-post teele.jur- kuritööd”, pilet 4 €. 18. nov kl 18.20 10–18, L 10–15 Haapsalu ja Lää- [email protected]. „Operatsioon Hunter Killer”, pi- nemaa kunstnike müüginäitus. let 4 €. Haapsalu linnagaleriis 2. det-  TEATER sembrini Eesti maalikunstnike liidu VÄHIÜHING Haapsalu kultuurikeskuses näitus „Mõte. Lavastus”. 17. nov kl 19 Rahvusooper Estonia „Pilvede värvid”, piletid 25 ja 15 € Lasteraamatukogu (Wiedemanni 1 kuu 9,00 eurot 7 kuud 53,90 eurot Läänemaa vähiühing Piletimaailmas ja Piletilevis. 22. nov 11) T–R 10–18, L 10–15. „Aabitsaid 2 kuud 18,00 eurot 8 kuud 61,60 eurot kl 20 Comedy Estonia „Stand-Up on meilt ja mujalt läbi aegade” Kairi TELLIMISHINNAD on pakkunud oma liikmeile siin”, piletid 12 ja 10 € Piletilevis. Alevi kogust. Ridala põhikooli 3 kuud 23,10 eurot 9 kuud 69,30 eurot ja nende peredele tuge keraamikaringi õpilaste näitus. juba 10 aastat.  KONTSERT 4 kuud 30,80 eurot www.le.ee tel 473 7222 10 kuud 77,00 eurot Haapsalu kultuurikeskuses Keskraamatukogu (Posti 3): Oleme tänulikud 17. nov kl 11 Rahvusooper Estonia illustratsioonide näitus „Norra vär- 5 kuud 38,50 eurot 11 kuud 84,70 eurot abi ja toetuse eest. „Kontsert kõige pisematele – ees- vid”. Lugemissaalis on üleval Poo- 6 kuud 46,20 eurot 12 kuud 92,40 eurot Läänemaa vähiühing, SEB ti muusika”. Pilet 5 € Piletimaail- la taasiseseisvumise 100. aasta- EE621010220047448013. mas, 8 € kohapeal. 23. nov kl 19 päevale pühendatud näitused „Bog, 1. detsembrist alates tõusevad lehetellimise hinnad.

Toimetuse aadress: Peatoimetaja Andrus Karnau Kuulutuste vastuvõtja Merilin Sellik Trükitud Printallis Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid toimeta- Posti 30, 90504 Haapsalu. Toimetajad Kaie Ilves, Lemmi Kann, Reklaamitoimetajad Lea Vallik, Alar Birk da ja selguse huvides lühendada ning valiku- Toimetus 473 7222, Kaire Reiljan, Urmas Lauri, Tarmo Õuemaa Väljaandja OÜ Lääne Elu: Posti 30, 90504 Pangakontod liselt honoreerida. Kaastöid ei tagastata ega kuulutused ja reklaam 473 7111, Reklaam [email protected] Haapsalu, tel 473 7222 Swedbank EE18 2200 2210 1567 8031, retsenseerita. Kaebuste korral ajalehesisu Ilmub teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval e–post [email protected] Küljendaja Tiina Liiv SEB EE62 1010 6020 0251 5004 kohta võib pöörduda Pressinõukogusse Kodulehekülg: www.le.ee Keeletoimetaja Riina Tobias [email protected] või tel 646 3363. Fotograaf Arvo Tarmula 17. november 2018 KUULUTUSED  11

Ohtlike ja suurte puude raie. MÜÜK KINNISVARA Arboristiteenused. Tel 504 7811. REKLAAM Auto- ja majavõtmete valmista- mine, lukkude paigaldus ja müük. Teostame vihmaveesüsteemidega Autoraadiod ja -kõlarid. Auto- seotud teenuseid. Valtsimismasina- alarmid. Rauduksed. LVL OÜ, ga valmistame rennid otse teie Helland Baltic on Haapsalu lähedal Posti 39 (veetorn), tel 473 3247 ja Kinnisvara ost, müük, üür. objektil, puuduvad liitekohad. Pullapääl tegutsev mööblitootja. Ette- Katused 507 7979. Korterite kohene väljaost! Tel 527 1059, võttes efektiivsuse parendamiseks in- OSTAME [email protected] [email protected], vesteerime tänapäevastesse seadme- Fassaadid Müüa soodsalt sauna- ja suitsuah- Tel 5624 1810. www.vihmaveerennid.ee. tesse ja uude tootmishoonesse. Taha- • kasvavat võsa Katusehooldused jud, kaminad, pliidid ja boilerid. Pai- me olla oma sektoris parimad, taga- • vähemväärtusliku lehtpuu des seeläbi ettevõtte jätkusuutlikku- Katuseturvatooted galdus. Pottsepatööd. Tel 505 4355. Ehitus- ja remonditööd. raieõigusi Tel 551 6283. se ja töötajate kindlustunde. Müüme põranda-, voodri- ja KINNISVARA Meie emaettevõte Helland Møbler AS • leht- ja okaspuu küttepuid tel 515 2011 ehituslaudu mitmes laiuses. VAHENDUSKESKUS Asrex OÜ teostab üldehitustöid. omab valdkonnas 70 aastast koge- • lepa enamusega metsakinnistuid facebookis Vedu tasuta. Tel 506 4651. Kinnisvara müük, ost, üür. Meeldivat koostööd soovides! must ja on Norra turul oma sekto- [email protected], www.asrex.ee. ri liider. [email protected] Kuiv okaspuu 30, 40 ja 50 cm 42 Kutseline maakler alates 2007. a. tel 5342 0379 | www.lumbar.ee katuseremont24.ee €/rm; toores lepp 34 €/rm; kask 45 Tel 503 5934, Katrin Annus. Kopplaaduri teenused. Otsime oma kollektiivi €/rm; okaspuu 34 €/rm. Vedu 3–7 rm www.kvkeskus.ee Tel 5663 3519, Marko. CNC PROGRAMMEERIJAT/ kaupa. Tel 516 4278, 505 5203. www.taeblaauto.ee OPERAATORIT. VANA BASKINI TEATER Müüa ehituslikku saematerjali ning Posti 21, Haapsalu, Salvkaevude puhastamine, Töö kirjeldus: voodri- ja põrandalauda. www.aarete.ee remont ja rõngaste vahetamine. • CNC puidutöötluspinkidele prog- Vedu tasuta. Tel 528 2268. KINNISVARATEHINGUD Tel 5840 0240. rammide koostamine ja šablooni- ja HINDAMINE. de valmistamine. Küttepuude müük (lehtpuu). Pikkus Niverox OÜ – kvaliteetsed fassaa- Tel 473 4376. 30 cm, 40 cm ja 50 cm vastavalt ditööd ning terviklikud ehitus- ja re- Nõuded kvalifikatsioonile: ostja soovile. Hind alates 36 €/rm. Silvi Merilo – 522 9958 monditööd. Võta julgelt ühendust ja Lavastaja: Kairit Merilo – 506 6996 • Omab erialast haridust või on Francis Joffo Tarne alates 5 rm. E–R kl 9–16. küsi personaalset pakkumist! oma erialased oskused omanda- Eero Spriit Tel 5668 1436. Tel +372 5650 9557 või nud praktilise töökogemuse ja/või Mängivad: Ostame põllu- ja metsamaad. [email protected]. täienduskoolituse käigus. Raivo Rüütel, Halukalur OÜ pakub poolkuivi ja too- Parim hind. Tel 506 9600. • AlphaCam või analoogse prog- reid halli lepa, sanglepa, kase ja se- METS rammiga CAD-CAM jooniste Ivo Eensalu, gapuu küttepuid, halu pikkused vas- OÜ Estest PR ostab metsa- ja põl- koostamise oskus. Ene Järvis, tavalt tellija soovile. Kogused al 3st lumaad. Tel 504 5215, 514 5215, • Põhiprogrammi baasil rakiste Karin Tammaru jt 17 ruumini. Hinnad kokkuleppel. Tel [email protected]. OÜ Landeker ostab valmistamise ja paigaldamise ko- 5343 0708, [email protected]. metsakinnistuid. gemus. Ostame põllu- ja metsamaad üle • Koostatud programmide laadi- 28.november Müüa küttepuud. Hall lepp al 34 Eesti. Parim hind ja kiire tehing. Tel 511 0415 ja 517 9866. €/rm, segapuu al 35 €/rm, must lepp Tel 509 6173, Andrus. mise ja käivitamise oskus. Pürksi al 37 €/rm. Vedu hinnas. Halu pikkus • CNC töötlemiskeskuse kiire ja vastavalt ostja soovile. LOOMAD tõhus seadistamine. Kultuuri- Tel 5666 0431. Isikuomadused: maja 19.00 Haapsalu Loomakliinik Kaie Roos • töötab meeskonna liikmena; Küttepuu, kuiv või toores, nii lahti- Piletid Piletilevis kutseline maakler Posti 5. E–R kl 10–18. • hea analüüsi võimega; selt kui ka võrgus. Tel 523 8852. Pood E–R 9–18, L 10–14. ja kohapeal. Tammaru farm, www.tg.ee. Läänemaal • enesearendamise ja õppimi- 517 8676 Tel 473 5566, 5694 5545. se soov; Müüa kuivatatud saematerjali saa- [email protected] • usaldusväärne; gimisjäägid. Pikkused kuni 3 m. Aad- • avatud suhtleja. ress: OÜ Vävars, Kuijõe, vana Haap- Müüa ühetoaline kahe rõduga korter MITMESUGUST salu maantee, Lääne-Nigula vald. esimesel korrusel. Remonti vajav. Kaardid ennustavad, helista tel Kasuks tuleb: Täpsem info: Reino tel 5898 0121, 27 000 €. Tel 5624 1810. 900 1727, kogenud ennustajad 24 t, • inglise keele oskus kõnes ja kir- Raivo tel 5612 2447. ka mobiiltelefonilt, h 1.09 €/min. jas; • AlphaCami programmeerimise Müüa soodsalt ehituslikku lauda ja TEENUS optimeerimine Pytagora ja Pade prussi. Tamme, saare ja kase serva- Matusebüroost, Kooli 4, E–R 9–15, TÖÖPAKKUMINE simulatsioonis. mata lauda ja planku. Müüa kütte- matuseteenused: auto, puusärgid, Kastani ostukeskus pakub tööd puid 50 cm ning 40 L võrkkotis ka- ristid, pärjad, kimbud, hauakivid ja teenindajale lihaletis. Töö vahetus- Pakume põnevaid ja keerulisi üles- minapuud. Lisainfo 5687 3966 või -plaadid. Tel 473 7210, 514 6239. tega. CV saata [email protected]. andeid ambitisoonikas ettevõttes. [email protected]. Matuseteenused Lihulas Täpsem info kohapeal. Erialaseid enesetäiendusvõima- tel 5373 0448. lusi. Müüa kuivi 50 cm küttepuid Oru Auto OÜ võtab tööle rahvus- Palk vastavalt kokkuleppele. (tamm ja kuusk). Kohalevedu. Puurkaevude puurimine ja projektee- vaheliste vedude autojuhi. Nõutav Tel 505 3786. rimine. Vee- ja kanalisatsioonitööd CE-kategooria. Tööpiirkond Balti- Saada enda kandideerimise soov, ning septikute paigaldus. Rauaeral- kum/Soome. Info 5662 6455 või millele lisa võimalusel CV OST dus, filtrite paigaldus. Tel 521 7415, [email protected]. [email protected]. 504 2999, www.baltipuurkaev.ee. Lisainformatsiooni saamiseks Ostan hõbedast ja kullast esemeid, kirjuta või helista telefonil vanu märke, fotosid vanast Lääne- Ohtlike puude eemaldamine ning 503 5944, Aivar Kaus. maast, saaniteki ja muud põnevat va- okste ja võsa lõikus. Töötame 7 päe- navara. Vajadusel tulen ise järele. Tel va nädalas. Välismaal omandatud 5691 5347. Lihula vanavarakauplus. pikaaegne kogemus. Soodne hind ja kiire teenus. Helista julgelt ja leiame Haapsalu Neuroloogiline Toimetus kuulutuste sisu eest Ostame 3 m saare ümarmaterjali lahenduse. Tel 5623 0373. Randy. Rehabilitatsioonikeskus ei vastuta. Viljandis. Tel 5620 8285. vajab kohusetundlikku Ehitusfirma R&O Ehitus OÜ. Kõik hooldajat (töö on vahetustega, Vanametalli ost ning olme- ja ehitus- ja remonditööd: fassaadid, graafiku alusel) ja ohtlike jäätmete vastuvõtt Pul- katused, terrassid, saunad, korrus- kokaabi (töö graafiku alusel, lapääl Läänemaa jäätmejaamas. majade trepikojad jm. Valmistame, kell 6–18) Tõstukauto teenus, metalli lõikami- müüme ja paigaldame ka lisaplekke. ne. E–R kl 9–17, L 9–14. Tel 5857 5060. www.lihulaehitus.ee. CV saata Lääne Elu toimetus www.feralmet.ee. Tel 5668 1436. [email protected] Haapsalus Posti 30 Tootja Läänemaal valmistab klaas- või tuua kohapeale Musta ja värvilise vanametalli kok- plastist septikuid ja mahuteid. Kae- Sadama 16 Haapsalu (II korrus) kuost aadressil Tööstuse 11, Haap- ve- ja planeerimistööd kopplaaduri- hiljemalt 27.11.2018. avatud E–R kl 8.30–17. salu. www.rauaspets.ee. ga. Tel 551 0428, [email protected]. Teave tel 472 5438. Teave tel 5837 6276. https://www.hnrk.ee/haiglast/ Tel 473 7111, 473 7222, Marofix OÜ teostab ehitus- ja re- vabad-tookohad/ Soovin osta ajaloolist püügiõigust monditöid. Võta julgelt ühendust ja e-aadress [email protected]. viiele nakkevõrgule Läänemaal, leiame lahenduse. Tel 5615 1799, [email protected]. [email protected], www.marofix.ee.

Avaldame kaastunnet Mälestame kallist tädipoega Sügav kaastunne LÄÄNEMAA armsale Ehale ANTS AIDOT Tõnis Aidole perega kalli LOOMADE VARJUPAIGAS VOLLI PLOOMI ja avaldame kaastunnet isa surma puhul. Mida ta mõtles, ei tea. lahkunu omastele. kaotuse puhul. KODU OTSIV KASS Mida ta tundis, ei taju. Kaja ja Rein Kuid et ta elas, on hea. Aino ja Helmut Uno ja Agu peredega See, et ta oli, ei haju. (A. Alliksaar)

Tõnis ja Karin, Charlotte südamlik kaastunne teie perele 2,5aastane, emane isa, äia ja vanaisa Südamlik kaastunne Avaldame kaastunnet Sügav kaastunne sõbralik ja rahulik Tõnis Aidole perega isa Tõnisele perega ANTS AIDO kalli isa, äia ja vanaisa Maiele kalli venna surma puhul. ANTS AIDO ANTS AIDO HEINO EERO kaotuse puhul. surma puhul. Rita, Peter, Juhan ja Marina kaotuse puhul. Perekonnad Laidred Majarahvas Heidi ja Vahur Kõik täiskasvanud kassid on steriliseeritud/kastreeritud. Kõik kassid on vaktsineeritud ja kiibitud ning saanud parasiiditõrje.

Reakuulutus (kuni 4 rida): tööpakkumine, mets, kinnisvara, koolitus ja auto 4,50 €, alates 4. korrast 3,60 €; müük, loomad, teenus, ost, mitmesugust ja soovin üürida 3,30 €, alates 4. korrast 2,70 €; tööotsimine 2,10 €. Kood 1 €. Raamiga kuulutus 1,02 €/cm2, logoga 1,20 €/cm2, kordus 20% soodsam. Leinakuulutus 10,50 €, topelt suu ruses 18 € ja matuseteade (topeltsuuruses) 10,50 €. Õnnitlus: väike 10,50 € ja topeltsuuruses 18 €. Tänuavaldus 10,50 €. Teated 0,66 €/cm2; raamitult 0,78 €/cm2. Kuhu minna 0,42 €/cm2. Kirikuteated 12 € kuus kogudus. Avatud E–R kl 8.30–17, tel 473 7111, faks 473 7040, e-post [email protected] 12  REKLAAM 17. november 2018

ILM

Tallinn ARVO TARMULA Narva 8 7 Rakvere

7 ISSN 1406-1430

Kärdla Haapsalu Rapla Paide 8 8 Kullamaa 7 7 Ita Ever astub täna 7 Jõgeva Haapsalus lavale Virtsu 6 Täna õhtul astub Haapsalu kultuurikeskuses lavale 7 Ita Ever, kes mängib Rasmus Puuri ooperis „Pilvede Viljandi Tartu värvid” vanaema osa. Kuressaare Pärnu Ita Ever oli peaosatäitja 1983. aastal Mikk Mikive- 7 7 6 6 ri lavastatud Jaan Kruusvalli „Pilvede värvides” ning nüüd loob ta mõttelise silla kahe ajastu ja kahe la- Räpina vastuse vahele. Mullu esietendunud ooperi idee põhinebki Jaan Valga 5 Kruusvalli näidendil „Pilvede värvid” (1983), mis kä- 5 sitleb eestlaste põgenemist kodumaalt teise maailma- Võru sõja ajal. Rasmus Puuri ooper jutustab aga laulvast Täna Läänemaal revolutsioonist, iseseisvuse taastamisest ning läänes Pilves ilm, õhtupoolikul tuleb selgimisi. Kohati sajab vähest vihma. 4 parema elu otsimisest – Eesti elust aastail 1987–1993. Puhub lääne- ja loodetuul 6–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 6–8 kraadi. Estonia teatri trupis laulavad Haapsalus: Rauno EMHI Elp, Triin Ella, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Raiko Raa- öö päev lik ja Mati Turi. Orkestrit dirigeerib Lauri Sirp. Pühapäev 2°…6° Esmaspäev 0°…3° Teisipäev -2°…1° Kolmapäev 1°…3° Ooperi lavastas Roman Baskin, libreto kirjutas Laur Lomper, dramaturgid on Kristiina Jalasto ja Meelis kirdetuul kirdetuul muutlik tuul põhjatuul VAATA KA VAATA VIIMANE VEERG Pihla. ANDRUS KARNAU 7–11 m/s 4–9 m/s 1–6 m/s 3–7 m/s WWW.LE.EE

Tule registreeri end kliendiks või uuenda enda kliendiandmeid ja saad kingituseks ŠKODA LOJAALSUS- KAARDI.

LOJAALSUSKAART -25%

ŠKODA ametlik HAAPSALU - UUEMÕISA AUTOKESKUS teeninduspartner Läänemaal: Uuemõisa Autokeskus OÜ ∙ Tallinna mnt. 78, Uuemõisa ∙ Tel: 47 24 013 ∙ [email protected] www.uak.ee