LK 1 Kaasav eelarve ootab LK 2 Lääne-Nigula Vallavalitsus võtab vastu taotlusi LK 2 1448,8 km2 hääli puuetega inimeste eluaseme füüsiliseks avastamisrõõmu kohandamiseks Lääne-Nigula

NR 5 MAI valla ajaleht 2020 Algab teede mustkatete ehitus

Mikk Lõhmus 7. -Österby tee; vallavanem 8. Nõva Kooli parkla. Lääne-Nigula Vallavalit- sus allkirjastas AS-iga eesti Lisaks sellele tehakse päris teed lepingu, mille alusel mitmetel teedel olemasole- alustatakse juba maikuus va mustkate pindamist – teede mustkatete ehitust ning nendeks on: kaitsvast pindamist. 2020. Kaalumaja tee Kadarbiku aastal saavad mustkate järg- külas; mised teed ja platsid: Kabeli tee ja Allika tee Piirsalus; 1. - tee, Paju tee Tehase tänav Ristil; ning Villemi tee Pargi tänav, Haapsalu mnt ja külas; lasteaia parkla Paliveres; külatee; 2. Kubja-Koka tee (Vedra ringi Jõe tee Pälli külas; teest kuni kalmistuni ning Soo- Leediküla-Jaanuse ja Antsu tee lu teest kuni Umbamäe teeni); Kirimäel; Tööstuse tn ja parklad Taeblas; 3. Umbamäe tee Mõisakülas; külatee; Lehise tee Linnamäel; 4. Koela külatee ja Muuseumi -Kalju tee; tee Koela külas; Kullamaa-Urvaste tee; Kõikide tööde kogumaht jääb tatega on paljude teede kruu- mine, kraavide korrastamine kaar; veidi alla 300 000 euro. sakiht kulunud nii õhukeseks, jms) ning selle hanke tu- 5. Üdruma-Laastre tee 2 km Ranna tee Kurevere ülas; Valitsuse kriisipaketi raames et seal pole õieti midagi grei- lemused selguvad juunikuu al- lõik; Uusküla tee; eraldati Lääne-Nigula vallale derdada. 5. mail kuulutati väl- guses. Nõva- tee (osaliselt); lisaraha 528 000 eurot ja see ja sellekohane hange kruu- Seega saab teemast pikemalt 6. Höbringi- tee 700 m Liivanõmme tee Rannakülas; raha on kavas valdavat suunata sateede kapitaalremondiks rääkida järgmises vallalehes. lõik; Soopargi tee Varikul. kruusateede remonti – aas- (pealevedu, teeäärte koori-

Kaasava eelarve etepanekud ootavad Teie hääli!

Piirkonniti ootavad järgmised maksumus 5000 eurot; piirkond Millal toimub kaasava eelarve vuda esitatud etepanekutega ning vastavaks tunnistatud etepanekud Palivere Lasteaia ronimiskeskus, hääletus hääletada kuni 3 etepaneku poolt. Teie hääli: Vööla mõisapargi tiikide esitaja Kerda Ledis, maksumus Kaasava eelarve hääletus toimub puhastamine, esitaja Veljo 5000 eurot; vahemikus 22. mai kuni 4. juuni. • Hääletamine ei ole seotud selle Kullamaa osavalla piirkond Heinmets, maksumus 2020. a. VOLIS keskkonnas. piirkonnaga kus Teie ise elate, hääle- Varjualune Kullamaa Lasteaia 990 eurot; Palivere Turismi- ja Tervisespordi- tada võite ükskõik millise piirkonna mänguväljakule, esitaja Imbi Post, keskuse piknikuplatsi paviljon, Kuidas toimub kaasava eelarve etepanekute poolt. maksumus 4866 eurot. Päästame rannarahva Hara lahte esitaja Mati Kallemets, maksumus hääletus? ujuma, esitaja Raivo Adman, 4980 eurot. Kaasava eelarve hääletus toimub Kuidas selguvad hääletamise osavalla piirkond maksumus 4946,00 eurot. elektrooniliselt. Hääletada saavad tulemused? Martna mänguväljaku väliseadmete Risti piirkond kõik vähemalt Iga hääletaja häälel on kaal, hääle- turvaaluse rajamine, esitaja Oliver Nõva osavalla piirkond Ristikad võrkpalluriteks ja jõusaal 16 aastased isikud, kelle elukohaks tamistulemused selgitatakse Tammemägi, maksumus 5000 eurot; Nõva sadamaala korrastamine, kaasaegsemaks!, esitaja Merike rahvastikuregistris on Lääne-Nigula piirkondade kaupa. Igast piirkonnast esitaja Urmas Õuemaa, Plaas, maksumus 4994,84 eurot; vald. osutub edukaks enim hääli saanud Palliplatsi rajamine Martna maksumus 3522.56 eurot. etepanek. Hääletustulemused Lasteaeda, esitaja Marju Kasterpalu, Risti noorte õuesõppekeskus, esitaja • Hääletamiseks minge palun lehe- avaldatakse valla koduleheküljel ja maksumus 3524,4 eurot. Oru piirkond Lea Lai, maksumus 4860 eurot. küljele www.laanenigula.ee/ järgmises valla ajalehes. Linnamäe Lasteaia õuealale puidust kaasav-eelarve, kust leiate vastava Valla kontaktisik kaasava eelarve Mänguväljak Rõude keskusesse, veoauto atraktsioon, esitaja Regina Taebla piirkond lingi VOLIS keskkonda. hääletuses on: Heli Randes, esitaja Marge Kanna, maksumus Kleeman, maksumus 5000 eurot. MängulinnakTaebla Lasteaia arendus- ja turundusjuht 11 557.50 € eurot. õuealale, esitaja Helle Ilumäe, mak- • Keskkonda saab sisse logida ka- [email protected]. Muruniiduki soetamine Seljaküla sumus 4935.60 eurot. sutades IDkaarti või mobiil-ID. Noarootsi osavalla piirkond külaplatsi niitmiseks, esitaja Eda Rohkem infot etepanekute kohta Ärge unustage hääletamast. Pürski RAMP, esitaja Maila Krasmus, Türnpu, maksumus 425 eurot. leitate VOLIS keskkonnas. • Sisse logides saate veelkord tut- Iga hääl on oluline! 2 volikogu/teated Lääne-Nigula valla ajaleht nr 5

Volikogu töö ja eriolukord

ludesja otsuste langetamises. Kuidas päevakorrapunktiga. Selleks päeva- kiituse ära teeninud! Praegu aga vallale toetust 202 588 eurot. Karta seda aga teha, kui kokkusaamine on korrapunktiks oli valla põhimääruse tundub, et rahvas üldisemalt väsib küll võib, et see summa tulubaasi kas keelatud või siis tugevalt tauni- muutmise esimene lugemine. piirangutest. Juba tundub ka et asjad vähenemist ära ei kata. Töötajate tud. Eks ikka elektroonilisi vahendeid Vajadus hakata valla põhimäärust lähevad paremaks, nakatumiste arv töötasusid vald siiski vähendada kasutades. Tegelikult, hoolimata muutma tuli ikka sellestsamast eri- langeb. Piiranguid leevendatakse, ei kavatse, esialgu hoitakse tagasi sellest, et nii märtsis kui aprillis ei olukorrast. Nimelt ei näinud volikogu kauplused ja tänavad täituvad jälle jooksvate kulutustega. Teede remon- toimunud volikogu istungeid, ei ole töökord ete elektrooniliste istungite inimestega. Väga loodan, et kõigil on diks eraldati toetust 528 169 eurot, volikogu töö raugenud. Informat- pidamist. Nii saigi esimene istung nii palju mõistust, et ennast ja teisi see summa kulub sihtotstarbeliselt siooni oleme saanud vallavalitsuse põhimääruse muutmiseks tehtud kaitsta. Seda nüüd küll vaja ei ole, et teede remondiks. Lisaks siis veel käest regulaarselt. Volikogu komis- e-maili teel, järgmine tuleb siis juba meid keset suve või vastu sügist uus 480 000 eurot uuteks investeerin- jonid, aga ka osavallakogud, kogu- maikuus ja Skype kaudu. haiguspuhang tabab. guteks. Valitsuselt abiks saadud sum- Neeme Suur konnakogud ja ka vallavalitsus on pi- Tegelikult ei ole praegu see mite Lääne-Nigula vald, nii nagu ka teised mad tuleb kasutada mõistlikult valla- Vallavolikogu esimees danud oma koosolekuid ja arutelusid kõige olulisem, kuidas see volikogu omavalitsused on saanud tuge Vaba- elanike hüvanguks ja majanduslan- kas digitaalses suhtluskeskkonnas või oma istungid peetud saab. Kõige riigi Valitsustelt, et kompenseerida guse leevandamiseks. Vallavalitsusel Ei jää vist ükski eluala eriolukorrast siis e-maili teel. olulisem on, et inimesed terved võimalikku tulude langust ning ja volikogul on mille üle nõu pidada. puutumata, nii ka Lääne-Nigula valla püsiksid. Valla asutused on eriolu- turgutada majandust investeeringute Kas siis ka füüsiliselt kokku saades, volikogu töö. Eks seisneb ju volikogu Aprillis pidas ka volikogu istungit. korras hästi toime tulnud ja asutuste kaudu. Summa ei ole mite väike. Tu- seda näitab aeg pärast eriolukorra töö eelkõige nõupidamistes, arute- Seekord siis e-maili teel ja vaid ühe töötajad on igal juhul hästi suure lubaasi langemise toetuseks eraldati lõppemist. Seni aga digitaalselt.

1448,8 km2 avastamisrõõmu Lääne-Nigula Vallavalitsus võtab vastu taotlusi puuetega inimeste eluaseme füüsiliseks Mikk Lõhmus kohandamiseks vallavanem Kohanduse eesmärgiks on puuetega isikute iseseisva toimetuleku soodustamine. Koroonakriis ja eriolukord on viinud selleni, et suviste välisreiside Toetatakse liikuvusega seotud toimingute, sealhulgas eluruumi sissepää- etevõtmine on suure küsimärgiga. Selle eest toetame kodumaist, su, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territoo- avastamisrõõmu leiab Eestiski veel enam – meie koduvallas. ning Lääne- riumile sissepääsu või piirde kohandamist, hügieenitoimingute ja Nigula kui Eesti suuruselt kolmas vald peidab uskumatult palju huvitavat köögitoimingute parandamist. – olgu selleks siis võrratu Osmusaaar, päikesemärgid, maaliline Toetuse määramisel lähtutakse sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määruse Marimetsa raba, ainulaadne Nõva puukirikvõi luhad. Põnevaid nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” lisas 1 keh- paiku leiab igas piirkonnas ning usun, et enamus kohti on veel käimata. testatud ühikuhindadest või tegelike kulude alusel, kui ühiku hinda pole määratud. Seetõtu oleme ete valmistamas mängu, mille raames tuleb suve jooksul läbi käia 20 Lääne-Nigula valla Taotlusesse märgitakse taotleja andmed, kohandatava eluruumi aadress, vaatamisväärsust. Igas punktis on QR koodi põhine tutvustus ning vastata tuleb ühele valda puudutavale kohanduse kirjeldus ja selle vajaduse põhjendus. Taotlusele tuleb lisada kaks hinnapakkumist ning otsus puude raskusastme kohta. Vajadusel ka küsimusele. Vähemalt 15 punkti läbi käimisel on võimalik saada loosiauhind, milleks võib olla Roosta Puhkeküla nõusolekud eluruumi kaasomanikult või korteriühistult. või Kalakohviku kinkekaart või siis valik kohalike tootjate toodangust. omanikult, Taotlusi võetakse vastu kuni 31. maini 2020. Täiendav info: Mariel Kõrgemägi, [email protected], Mängu kuulutuse ja reeglid avaldame kuu keskpaigas valla Facebooki lehel ja veebilehel ning seda saab mängida 5919 4936. kuni augusti lõpuni.

Veelgi enam eraisikuid saavad KIKist toetust 2020. mitetulundusühingute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamiseks investeeringutoetuste nimekiri

Alates 8. maist saavad Keskkonnain- ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et keskkonnas, 2) KIKi kodulehel avaldatud vesteeringute Keskusest (KIK) toetust seda lähima viie aasta jooksul ei rajata. taotlusvormil, mida on võimalik saata n Koluvere seltsimaja põrandakate ja kamina südamiku taotleda ühisveevärgi ja -kanalisat- KIKi e-posti ([email protected]) või posti teel vahetuseks Koluvere Küla Selts MTÜ-le 1000 eurot. siooniga liitumiseks, reoveemahuti pai- Milleks toetust ei anta? (Narva mnt 7a, VI korrus, Tallinn). Samuti galdamiseks ja omapuhasti rajamiseks • Elamusiseste torustike ehitustööde, sh võib taotlustalates juunikuust täita KIKi n Kullamaa apteegihoone välise trepi renoveerimiseks ka need eraisikud, kes elavad alla 2000 veemõõdusõlmede rajamiseks. Tallinna kontoris, kuid palume sel juhul Kullamaa Käsitööselts MTÜ-le 900 eurot. tarbijaga reoveekogumisaladel. Samu- • Varasemalt teostatud tööde rahas- eelnevalt ette helistada telefonil ti pikeneb taotluste esitamise tähtaeg tamiseks. Ehitustöödega ei tohi alustada 6 274 171. n külasiltide valmistamiseks ja paigaldamiseks Üdruma Küla üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalade enne otsuse kättesaamist. • Taotlemisel tuleb KIKile koos taotlus- Selts MTÜ-le 230 eurot. elanikele. • vormiga vee-ettevõtjalt Hoonestamata kinnistule torustiku esitada küsitud n Palivere pritsikuuri renoveerimiseks Priitahtlikud rajamiseks. liitumistingimused, mis sisaldavad Kes saab toetust taotleda? asukoha koordinaate • Pärast 21. maid 2018 ehitatud liitumispunkti ja Pritsumehed MTÜ-le 4621,76 eurot. • Isikud, kelle majapidamine asub selgitust, kas liitumisvõimalused on nii elamutega kinnistule vee-ja n Linnamäe jalgpalliväljaku videovalve ja turvasüsteemi keskkonnaministri poolt kinnitatud kanalisatsioonitorustiku, omapuhasti või ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga. reoveekogumisalal (nii üle kui ka alla kogumismahuti rajamiseks. • Kogumismahuti või omapuhasti rajamiseks Oru Spordiklubi MTÜ-le 950 eurot. 2000 tarbijaga reoveekogumisalade rajamisel tuleb taotlusele lisada vee- n Lääne-Nigula koguduse pastoraadi katuse vahetuseks EELK elanikud). Seda saab kontrollida KIKi Kui suur on toetus? ettevõtja või kohaliku omavalitsuse kodulehel olevast otsingumootorist. • Toetuse suurus lähtub sarnaste ehi- kinnitus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudus MTÜ-le 7000 eurot. • kinnisasja Kinnistusraamatusse kantud tustööde keskmisest maksumusest ning liitumisvõimaluse puudumise kohta n Risti Loomemaja kööginurga komplekteerimiseks Risti Huvi või hoonestusõiguse füüsilisest isikust sõltub rajatava torustiku pikkusest. 5 aasta perspektiivis. omanik, ühisomanik või kaasomanik. Toetuste summad jäävadvahemikku • Samuti tuleb esitada volikiri, kui MTÜ-le 859,98 eurot. Oluline on silmas pidada, et taotlejale 1132-3792 eurot. toetust taotletakse volituse abil. n Noarootsi poolsaare matkaradade etevalmistustöödeks kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse • Kavandatud tegevused tuleb ellu viia ühis- või kaasomanik ei tohi olla Paslepa Külaselts MTÜ-le 998 eurot. Kui kaua saab toetust? kuue kuu jooksul pärast positiivse otsuse juriidiline isik. • Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp, st saamist. n Tervem Noarootsi MTÜ-le tööstusliku õmblusmasina kaevetööde tähtaeg ei tohi olla hiljem kui Milleks toetust antakse? 31. august 2023. Seega on kõige hilisem Kust leiab lisainfot? soetamiseks (koolituste ja töötubade läbiviimiseks) • Reoveekogumisaladel elamu aeg taotlust esitada, et jääks aega ka • Täpsed tingimused, juhised ja korduma 3020 eurot. ühendamiseks ühisveevärgi ja/või kaevetöödeks (eeldusel, et vooru eelarve kippuvad küsimused leiab KIKi kodulehelt n Noarootsi Loometare MTÜ-le KOP taotlusvooru esitatud -kanalisatsiooniga või kogumismahuti pole varem täitunud) jaanuar 2023. siit. rajamiseks või ümberehitamiseks ning Vooru eelarve on 17 miljonit eurot, • Lisainfot jagab KIKi projektikoordi- projekti omaosaluseks 800 eurot. alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalal millest tänaseks on eelnevate rahas- naator Kadri Haamer (kadri.haamer@ n Rõude muuseum MTÜ-le õhksoojuspumba ostmiseks ka elamule omapuhasti rajamiseks või tusotsusega kaetud ca 8 miljonit eurot. kik.ee, 6 274 183). ümberehitamiseks. Kogumismahutitele Toetust anname Euroopa Liidu Ühtekuu- 1000 eurot. ja omapuhastitele saab toetust Kuidas taotleda? luvusfondi vahenditest ning toetuse küsida piirkondadesse, kus puudub • Taotleda on võimalik: 1) E-toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium. Lääne-Nigula valla ajaleht nr 5 elu 3

Infoliin ja tugigrupid dementsusega inimestele ning nende lähedastele

2018. a. septembris Kuid see ei tähenda, et töö oleks seis- vad MTÜ Elu Dementsusega vaba- sõlmis Sotsiaalministee- ma jäänud. Kriisist tulenevalt toimub tahtlikud tugigruppe dementsusega inimestega suhtlemine rohkem inimeste lähedastele. Enne eriolu- rium lepingu MTÜ Elu tele- foni ja virtuaalsete suhtluskeskkon- korra välja kuulutamist kogunesid Dementsusega, Viljandi dadekaudu. dementsusega inimeste lähedased 22 Haigla, Tartu Tervishoiu eri paigus üle Eesti. Mõnes tugigrupis Kõrgkooli ja SA EELK Dementsusealase nõu saamiseks käis lähedasi vähem, teises rohkem, Tallinna Diakoonia- on võimalus helistada info-ja usal- kuid tagasiside oli enamasti kõigil dusliinile 644 6440. Infoliin töötab sarnane – nii hea, etkokku saime – sai haiglaga Dementsuse tööpäeviti – esmaspäeviti, teisipäevi- oma muret teistega jagada, vahetada Kompetentsikeskuse ti, neljapäeviti ja reedeti kella 12.00 kogemusi ja nippe, kuulata, kuidas loomiseks. Dementsuse – 16.00 ning kolmapäeviti kella 16.00 teised hakkama saavad, toetada ja Kompetentsikeskuse – 20.00. saada ise tuge ning tunda, et sa ei ole visiooniks on tagada Info-ja usaldusliinile saab helista- oma murega üksi. dementsussündroomiga da nõu saamise kõrval ka murede/ rõõmude jagamiseks ning helistada Eriolukorra ajal ei saa enam ka inimestele ja nende lähe- võib ka lihtsalt suhtlemiseks, et välti- dased kokku tulla ning seepärast lähedastele inimväärne da isolatsioonis tekkivat üksindust, hakkasime korraldama virtuaalseid elu Eestis. ärevust ja depressiooni. Helistada tugigruppe dementsusega inimeste Helistades numbrile 644 6440, tasub peab olema internetiühendus, kuid võivad nii dementsusega inimesed, lähedastele. Virtuaalses tugigrupis helistaja kõne eest telefonioperaatori nõu ja tuge saavad kõik tasuta! Märtsis alanud eriolukorra tõttu on nende lähedased, aga ka tervishoiu- saab osaleda ükskõik millisest Ees- hinnakirja alusel. kompetentsikeskus keerulises olu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistid timaa paigast, virtuaalse tugigrupiga Virtuaalses tugigrupis osalemiseks Dementsuse Kompetentsikeskus korras – inimesed, kelle jaoks on või kogukonna liikmed, kui neil on ühinemiseks peab inimesel olema kompetentsikeskus loodud, kuuluvad mure dementsusega inimesekäekäigu kõlaritega arvuti ja internetiühendus. Ka Haapsalu Sotsiaalmajas toimub regulaarselt tugigrupi kooskäimised de- ise riskirühma või puutuvad väga ti- pärast. Kui helistaja ei soovi ennast Oma soovist tugigrupiga ühinemiseks mentsusega inimeste lähedastele, kus saab toetust ja kogemusi. Tugigrupp hedalt kokku riskirühma kuuluvate tutvustada, siis ta võib oma võivad lähedased anda märku kirju- küsi- koguneb SA Haapsalu Hoolekandekeskuse ruumides, Kastani 9. inimestega ning sellest tingituna oli mused või mure esitada ka anonüüm- tades [email protected] või Osalemiseks palun võta ühendust: Annaliisa sotsiaaltöötaja, mõistlik loobuda ka kõikidest üritus- selt. helistades info- ja usaldusliinile 644 Täht, test ja kohtumistest. Juba kolmandat aastat korralda- 6440. tel. 5328 4333, [email protected]

Harjumus tuleb harjutades

Kärt Lusmägi koolipsühholoog on koolitöödega alustamine, no ei ole kodus ei teki potentsiaalseid konflikte et mida võiks veel teha? Näiteks: Ei ole junii. Selleks, et õppida autoga kodus seda motivatsiooni. Lihtsam on klassikaaslaste ja õpetajatega. Osadele „Minu laps ei õpi üldse iseseisvalt. Ta sõitma, on vaja harjutada ja õppida. Ametlik eriolukord Eestis saab varsti tegeleda kõrvaltegevustega, näiteks sobib, et ülesannete lahendamiseks ei hakka üldse ülesandeid tegemagi Samamoodi on teiste oskustega. läbi. Mida see tähendab, kas saame arvutis või telefonis toimetada. Kui ei ole nii palju ajalisi piiranguid ja kui mind kõrval ei ole. Ma olen talle Miks me eeldame, et näiteks ise- jätkata oma elu täpselt samamoodi koolitööd on hakanud juba kuhjuma, asju saab teha omas tempos. Kõige küll öelnud, et hakka nüüd õppima seisvalt õppimine on midagi, mis on nagu see oli enne kui meie maailm siis on raske orienteeruda tegemata rohkem veab nendel lastel, kelle ja ähvardanud tal telefoni ära võtta. inimesega kaasa sündinud ja peaks peapeale pöörati? Seda me ei tea, tööde rägastikus. Eriti veel olukorras, vanemad on distantsõppe perioodil Mõnikord see töötab ja mõnikord ise automaatselt tekkima? See oleks spekulatsioone on igasuguseid. Küll kus õpetajad panevad ülesandeid üles saanud ollarohkem kodus. mitte. Mõnikord läheb laps sellepeale kahtlemata väga mugav, aga kahjuks aga saab teha esialgseid järeldusi. täiesti erinevatesse kohtadesse. On endast välja, paugutab uksi, karjub ja mitte reaalne. Selleks, et midagi osata, arusaadav, et see kõik ajab pea sassi. Harjumus tuleb harjutades siis ei tule sellel päeval õppimisest tuleb harjutada. Nii saavad selgeks Eriolukord on inimesi mõjutanud Igas koolis on üksikuid lapsi, kes Muutused ja nendega harjumine on üldse midagi välja. Olen mõnikord nii autosõit, iseseisvalt õppimine, väga erinevalt on läinud „kaduma” ja õppimisest mõnele inimesele lihtsam, mõnele ta tööd ise ära lõpetanud, sest ma ei enesevalitsemine, tordi meisterdamine, Meil on peresid, kus vanemad on sootuks loobunud. raskem. Iseseisvalt õppimise oskus taha, et koolis probleeme tekiks. Ma tülide lahendamine jne. õpetaja rolli üle võtnud ja lisaks Samas on peresid, kus lapsed õpivad on ka harjumus. Kui inimene on olen omadega täiesti ummikus. Mida Erinevaid nippe, mida kasutada, igapäevatööle teevad sisuliselt iseseisvalt ja vanemad ei pea laste jubaharjunudmidagi tegema, ma tegema pean, et laps ise õppima on palju. Erinevatele lastele ja ühte täiskohaga tööd veel. On koolitööde pärast muretsema ja oma siis on see tema jaoks lihtne. Aga hakkaks?” täiskasvanutele sobivad erinevad lapsevanemaid, kes on täiesti energiat kulutama. On lapsi, kellele kuidas tekib harjumus? Paljud tublid Harjumus tuleb harjutades. Oletame, lähenemised. Mis sobiks Teile? Kui kurnatud, õnnetud ja vihased. On distantsõpe sobib. Küll toetab osasid lapsevanemad küsivad internetis nõu. et Te ei oska autot juhtida ja tahaksite vajate nõu, siis Lääne-Nigula valla lapsi, kellele distantsõpe ei sobi, see, et kodus ei ole nii palju lärmi Teemad on väga erinevad. Tavaliselt seda teha. Kuidas see käib? Kas nii, koolipsühholoogid on hea meelega olgu probleemiks kasvõi see, et ja sagimist kui klassiruumis ja kes algavad postitused murega, mida laps et istute rooli, õpetaja ütleb: „siin on Teie jaoks olemas. Oma piirkonna osades koolides tuleb distantsõppel suudavadtänusellele paremini teeb/ei tee, seejärel kirjeldus, mida sidur, pidur, gaas, anna minna” ja koolipsühholoogi kontakti leiate valla osalemiseks vara ärgata. Teine takistus keskenduda. Osadele sobib see, et on ette võetud ja seejärel küsimus, tunni lõpus saate autojuhiload kätte? ja koolide kodulehekülgedelt.

HEAD VÄIKELAPSE VANEMAD! DETAILPLANEERINGU TEADE Sügisel alustab Risti Lasteaias tööd vanemlus- Lääne-Nigula Vallavalitsuse 14.04.2020 “Imelised aastad”. programm korraldusega nr 2-3/20-184 kehtestati 14 km mööda rannikut! Umbaia detailplaneering asukohaga s: p,‘'"“" * © 4™“' Kogunemine kell 10:00Pürksi keskuse 9 platsil. w „Imelised aastad“ programm on mõeldud 2–8-aastaste laste Österby külas (katastriüksused tunnuste-

ga 52001:005:0388 ja 52001:005:2552, — vanematele, kes soovivad tuge lapsevanemaks olemisel, VrU spuhami a. Sõidame bussiga Uuejõele (vt. matkaradu kaardilt) J pindala kokku 19,3 ha). ” arendada ja avastada endas uusi oskusi oma lapsega koos fliVy 1 *Soojendusharjutused ja suundumez+irajale! fl kasvades. - - a— : Rootsi ajaloost tulvil Planeering näeb ete planeeringualale J »•".Wy w Väga oodatud on osalema perest mõlemaid vanemaid. I fr'j\ I 15 pereelamu maa (elamumaa sihtot- • - ® |F &C piirkond on tuntud oma ilusate randade, Koolitust viivad läbi Kairit Kivimäe ja Elmet Puhm. starbega krundid pindalaga 1 i ‘t 9680-16680 " \ \ : "männimetsade ja laulvate liivade poolest ning pakub ■ Koolitus toimub kord nädalas õhtuti, kokku 16 kohtumist. m2) krundi, 1 teemaa (transpordimaa / J )' J ~ ~ Täpsem koolituse alguse kuupäev ja iganädalaste kohtumiste » suurepäraseid näha erinevaid rannatüüpe sihtotstarve) krundi ja 1 puhkerajatise maa i võimalusi J A ... A—II RJ> T . . , ,, M päev selgub hiljem. Oluline on osa võta kogu programmist. ja loodusliku haljasmaa (üldkasutatava A Äos/ep vr ]a tutvuda rannal kasvavate ravimtaimedega.

maa sihtotstarve) krundi moodustamise, ==== * \ =-' Matka lõpetame rannas, venitusharjutused ja I NB! Koolituse toimumise ajaks on tagatud lastehoid ning igale elamumaale ühe elamu ja kuni kahe U i' - ■ toitlustus. abihoone ehitusõiguse ja hoonestustingi- V • \ . 0z/; / suplus, kerge eine ning kokkuvõte. mused, määratud on kommunikatsioonide * Vajalik registreerimine. ' B uss to°b matkalised Pürksi. lahendused, servituutide vajadus ja seatud J* * OT„- ŽVj Vajalik sobilikriietus ja jalanõud! keskkonnatingimused. V _ ' * Huvi korral võta ühendust Detailplaneering ei muuda Noarootsi valla Osalustasu 10 eurot(sisaldab transporti ja kerget ■ Liset Randlepp e-mail: üldplaneeringut. Keskkonnamõju stratee- einet Tuksi rannas) liset.randlepp -' gilise hindamise kohustus puudub. X Al 2 ‘I -. - @laanenigula.ee Info jaregistreerimine kuni 10. 07. 20. 1 Tel 5292463 Detailplaneeringu materjalidega on võima- V Ü.Schönberg 5200913 J lik tutvuda htps://www.laanenigula.ee/ noarootsi2 . 4 maaelu Lääne-Nigula valla ajaleht nr 5 kolumn

Elu maal – maaelu

õnnetus puudutab kõike ja kõiki. 2005. aasta jaanuaritorm oli samu- käibemaksu tõusu 18%-lt 20%-le ja Tahaks arutleda sellel teemal ehk ti orkaani mõõtu torm. Põhjamerel see pidi olema ajutine (Ansip, Ligi). kriisiteemal natuke kaugemalt. Krii- nimetati tormi Gudruniks, mis tekitas Nagu alati on ajutised asjad kõige sid on meid säästnud juba pikemat 7.–9. jaanuaril 2005 olulisi kahjustusi pikema elueaga. aega ja see paneb inimesed arvama, mitmes Läänemere regioonis. 9. jaa- et nii ongi. Need, mida võiks nimeta- nuari öösel ulatus Kihnu saarel tuule 28. oktoober 2019 a. Tugev torm da ja mida ise kohanud oleksid 1967. kiirus iiliti 38 m/s. Pärnus tõusis vesi tekitas pühapäeval Lõuna-Eestis, aasta augusti torm, 2005. jaanuari 295 cm üle Kroonlinna nulli. Mida Saaremaal, Pärnumaal ja Viljandi- torm, 2008-2010. aasta majandus- õpiti meie kaasajal sellisest tormist. maal ulatuslikult rikkeid. Kella 23 kriis ja viimane Võru maakonna elek- seisuga oli Eestis ilma vooluta umbes trikatkestus. Esile kerkis inimeste evakuatsioon ja 50 000 majapidamist. Terves Võru teavitamine. Milline oli päästeameti linnas oli elekter ära kuni südaööni, 1967. aasta augustitorm oli orkaani valmidus sellises olukorras. Tegeli- katkes ka veevarustus. Elektrilevi on mõõtu torm Eestis, mis tekitas 6.–7. kult saadi ühiste jõududega olukorrast esmaspäeva varahommikuse seisu- kõikides tingimustes. Ei taha meenu- augustil 1967olulisi kahjustusi võitu. Tehti kindlaks ohtlikud alad, ga voolu taastanud 30 000 majapi- tada Eesti Energia aegu, kui 18 m/s Haapsalu rajoonis, ja Rapla rajoo- kus veetõus kujutas ohtu inimestele damisele, ent vooluta on veel ligikau- tuult viis juba elektri. nis. “Sajandi tormiks” nimetatud ja varale (pinnavee kaevude reos- du 32 000 kodu. Põhiline probleem Nii oleme jõudnud tänasesse päeva ja orkaani tuulekiirus oli püsivalt kahe tumine). Kuna tegemist oli talvega, oli elektrikatkestus. Me oleme har- see kriis ei viinud elektrit, ei tõstnud päeva jooksul 30–35 m/s. Maru mur- siis kohe külmetas ja tekkisid uued junud elektriga, nagu päikese tõusu veetaset ja ta pole nähtav. dis Harjumaal ja Läänemaal leht-ja probleemid. ja loojumisega, aga võib juhtuda, et Asi on selles, et vanematel inimestel okasmetsa tervete lankidena. Veeseis saab rikutud tasakaal ja tuleb hak- on rohkem ellujäämise instinkti, sest Toomas Tammeorg Haapsalus oli 35 aastat tagasi umbes 2009. aasta majanduskriis on üle- kama saada ilma elektrita. Siit tulid nemad on erinevaid raskeid, kriitilisi volikogu liige 240–250 sentimeetrit üle tavataseme. maailmne majandussurutis, mis tõsised õppetunnid, milline on meie olukordi ja kriise pidanud üle ela- Augustitormi tagajärgede likvideer- peamiselt esines põhjapoolkera Lääne valmisolekelektrikatkestuseks ja ma. Tekib vajadus olla selleks val- Seekordse kolumni teemat polnud imisel ei suutnud siinsed inimesed kultuuriruumis:UuesMaailmas osutus pehmelt öeldes kehvakeseks. mis, kasvõi natuke. Vanemate ini- raske valida, see tuli ise meie kõi- metsa maha langenud puudest pu- ehk Põhja-Ameerikas, Vana Euroo- Puuduvad generaatorid või teata meste puhul võib see olla erinev, kuid kide kodudesse. Loomulikult on hastada ning appi tulid ka Ukraina ja pa maades (v.a Poolas ja Albaanias) nende asukohast, valmisolekust jne. mingeid üldistusi saab teha. Esiteks jutt koroonast ehk rahvusvaheliselt Valgevene metsamehed. Paljud neist ning Venemaa Föderatsiooni aladel. Me ei oska elada ilma mobiilita ja kodus peaks olema piisavalt (mitte COVID-19. Nagu elus ikka saabu- abiellusid siin jajäidalatiseks siia ela- Millised on selle kriisi õppetunnid inimesed ei allu korraldustele. Tah- liialt) kuivaineid, tikud, sool, suhkur vad õnnetused ootamatult ja nagu ma. Kas sellest ka õpiti, ilmselt ikka, lihtinimese seisukohalt. Laenamine an siin tänada Läänemaa elektrifir- jne. vanasõna ütleb, õnnetused käivad eriti elektri taastamisest ja sideliini- pole just kõige targem tegevus ja et mat Imatra (Fortum), kes on suutnud Järgmine kord vaatleme, mis siis ikka mööda inimesi. Tundub, et see dest, sest moblasid veel polnud. riiki uskuda ka igakord ei saa. Mõtlen tagada elektrivarustuse praktiliselt tegelikult juhtus meiega sel kevadel. Võõrliigid aias? Hoia neid aias!

Eike Vunk Verev lemmmalts – kuulub maa- nii meie loodust. Aiajäätmeid tuleb Keskkonnaameti liigikaitse ilmas kümne kõige invasiivsema kompostida oma aias, muust loodu- peaspetsialist taimeliigi hulka ja on plahvatuslikult sest eraldatult. levima hakanud ka Eestis. Imekau- Võõraste taimedega võid endale aeda Võõrliigid on Eestis need liigid, kes nite õitega taimkahjustab looduslik- tuua ka hoopis teistsuguseid nuhtlu- ilma inimese abita siia ei jõuaks. Inva- ku mitmekesisust tõsiselt. Inimesele seid – taimehaiguseid ja kahjureid. siivseteks võõrliikideks nimetatakse on liik ohutu ja seda on lihtne Vahest tuntuim kahjur on praegu lu- neid, kes inimese tahtsi või tahtmatult rohida. Tõrjetegevus peab aga olema sitaania ehk hispaania teetigu, mis on siia sattumise järel hakkavad loodu- järjekindel, et vältida uute seemnete iga aiapidaja õudusunenägu. ses vohama ja probleeme põhjusta- valmimist. ma. Sageli võtavad looduses vohavad Ameerika kevadvõhk – kasvab niis- Aiapidaja meelespea: võõrliigid üle kohalike liikide elupai- ketes kasvukohtades ja on suur ning ku ja mõjuvad nii looduse mitmeke- dekoratiivne liik. Soomes ja Rootsis • mõtle hoolega, mida oma aeda sisusele negatiivselt. Invasiivsetest veekogude kallastel põhjustab juba tood ja istutad! Eriti salakavalad on võõrliikidest on koostatud nimekir- suuri probleeme, kasvades tihedate ja veeliigid, kuna neid ei ole võimalik jad ja neid meil kasvatada ei tohi, ka väga vastupidavate massidena. Eestis veekogudest täielikult eemaldada. mitte oma aias. on mõistlik sellist olukorda ennetada Ära too oma aeda keelatud võõrliike; jakoduaedades liiki kindlasti mitte • tõrju keelatud võõrliigid oma aiast Eesti siseriiklikusse keelatud liikide kasvatada. ise ja ära vii neid aiast välja, muidu nimekirja on kantud 13 taimeliiki, võid neid hoopiski levitada; Euroopa Liidu omas on neid 36. Kõi- Keelatud võõrliikide tõrje kohustus • igasuguste võõrliikide loodusesse kide keelatud liikidega saab tutvuda lasub maaomanikul, seetõttu tuleb laskmine ja viimine on rangelt Keskkonnaameti kodulehel, alljärg- igal maaomanikul ja rohenäpul en- kanada kuldvits keelatud, sest ohustab meie oma nevalt tutvustame mõningaid: dal olla tähelepanelik ning infor- loodust. meeritud. Riik on võtnud enda kan-

Karuputke võõrliigid – kindlasti da karuputke võõrliikide ja vähemal Mis kasvab Sinu aias, hoia oma kõige tuntumad, riik on nende tõrjega määral ka vereva lemmmaltsa tõrje. aias; tegelenud jubaüle 10 aasta. Riiklik Uusi võõrliike tuleb aga igal aastal tõrjetöö jätkub javäga on oodatud meile juurde ja riigi vahendid nende- • mis vohab hästi Sinu peenras maaomanike enda tehtav tõrje. ga tegelemiseks on piiratud. Lisaks ja lämmatab teisi liike, on suur Riiklikust tõrjest ja selle tulemustest keelatud liikidele on veel hulk liike, nuhtlus ka väljaspool aeda. Selliste saab pikemalt lugeda Eesti Looduse mis on samuti invasiivsed, kuid pole võõrliikide levikut tuleb erilise 2019. aasta märtsinumbrist. nimekirjadesse lisatud (nt lupiin, as- hoolega piirata; Järjekindla tõrje tulemusel hak- telpaju, kurdlehine kibuvits). Ka need • ÄRA VII AIAPRÜGI kab karuputk meie maastikupildist liigid vajavad tähelepanu, et ei leviks LOODUSESSE! Ka aiaprügi on taanduma. omasoodu. prügi. Komposti see oma aias või käitu vastavalt kohaliku omavalitsuse

Pargitatrad – tuntudka kui konna- Kui võõrad taimed püsiksid ainult juhistele javõimalustele; tatar või kirburohi. Need Ida-Aasiast meie aedades, poleks meil nende- • kui vajad võõrliigi tõrjeks nõu pärit liigid on jätkuvalt väga popu- ga probleeme. Üldjuhul jõuavad aga või soovid invasiivse võõrliigi laarsed. Kuna neist on äärmiselt võõrliigid loodusesse ja seda kahel kasvukohast teatada, kirjuta raske vabaneda, põhjustavad nad viisil: taimed kasvavad aiast välja [email protected]; maaomanikele järjest rohkem prob- omal jõul või levitavad neid tahtlikult • loe kompostimisest internetist, leeme. Kuigi peamiselt kasvatatakse või tahtmatultmaaomanikud ise. Viies näiteks annab häid juhiseid neid aedades, satub neid kahjuks aiajäätmeid rohimise, harvendamise www.kompostiljon.ee järjestrohkem loodusesse ja seal või välja kaevamise järelnäiteks võsa Eesti loodus on meie ühine rikkus. muudavad nad elupaiku tundmatuse- vahele või metsa alla, võivad võõrlii- Aita seda hoida, ära lase võõrliikidel ni. gid sealkasvama hakataja kahjustada kurdlehine kibuvits sedarikkuda. Lääne-Nigula valla ajaleht nr 5 kultuur 5

Valik Lääne-Nigula valla raamatukogudesse saabunud uutest raamatutest

Suurtele Lugemiselamused eriolukorras aastaid padural (märgala) üksi elanud, koolis on ta käinud vaid ühe päeva ja elatab ennastka- Raamatukoguhoidja loeb eriolukorras kindlasti lapüügist. Vaatamata olematule kooliharidusele rohkem kui muidu. Oma aprillikuu raamatuel- on Kia sündinud loodusteadlane ja temast sir- amusi jagab siinkohal lugejatega Risti raamatu- gub arukas ning hooliv noor naine.Teosele lisab koguhoidja: põnevust mõrvamüsteerium, kohtudraama ja ar- „Palmik“ mastuslugu… Keeleliselt teeb romaani naudita- on prantsuse näitleja Laetitia Colompani vaks ka Bibi Raidi hea tõlketöö esikromaan, mis mitmesse keelde tõlgituna „Foto“ saavutas rahvusvahelise tähelepanu. Raamatu Penelope Lively on 1933. aatal Kairos sündinud sündmustik viib meid Indiasse, Sitsiiliasse ja Briti kirjanik, keda kodumaal teatakse rohkem Kanadasse, sest peategelased - kolm naist ela- lasteraamatute autorina. Romaanis „Foto“ leiab vad maailma eri paigus. raamatu peategelane, maastikuajaloolane Glyn Smita Indiast on määratud elama kõige madala- Peters enda uue raamatu materjale otsides vana mas kastis ja kuulub ühiskonna heidikute hulka. foto, kus on jäädvustatud Glyni varalahkunud Palermost pärit Giulia töötab pereettevõttes, abikaasa Kath koos võõra mehega käest kinni pankroti äärel olevas parukatöökojas ja Mon- hoidmas. Salaja avastanud foto, vaevavad Glyni trealis tuntud edukas advokaat Sara on karjääri sundmõtted ja mees asub uurima, kes oli tema nimel ohverdanud kogu oma isikliku elu… abikaasa Keith tegelikult? Miks ta alustas kõr- Mõtteainet pakub raamat palju javaatamata loo- valsuhet? Kas armukesi oli rohkem, kui üks? tusetutele olukordadele sisendab optimismi ja Kas kogu nende elu Katega oli vale? „Foto“ tahtejõudu. Kõik siin maailmas on seotud nagu on põnev lugu, mis lööb sassi nii mõnegi Glyni palmik ja seda ka tegevus Laetitia Colompani kaasteelise elu ajaloomaastikul. raamatus. Raamatu lõpus selgub, milline hing Katy ime- „Kus laulavad langustid“ ilusa kesta varjus elas ja millised olid valud on Delia Owensi sügavalt liigutav, elutark ja tema säravate naeratuste taga… mõtlemapanev romaan. Lugu tundliku ja in- Olen tänulik, et need raamatud minu lugemis- telligentse paduratüdruku Kia Clarki ebaha- lauale sattusid ja väikestele rilikust elust Põhja-Carolina rannikul. Kia on Tere tulemastraamatukokku!

Juubelijuttu muusikamehest

Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkestrit, Kullamaa kihelkonnast Vabariiklikku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkes- on tõusnud Eestimaa trit, Tallinna Noorte Puhkpilliorkestrit ja Põh- kultuurilukku palju ja-Eesti Pimedate Ühingu Puhkpilliorkestrit. Ta on olnud ka Pirita Majandusgümnaasiu- nimekaid inimesi. mi puhkpilliringi juhendaja ja noorte puhk- Tänane juubelijutt on pilliorkestri Brass dirigent. Aastatel 1975-1990 oli ta üldlaulupidudel nel- tuntud puhkpillidiri- jal korral puhkpilliorkestrite üldjuht. Samuti oli gendist Vello Loognast, ta 1972-1987 toimunud noorte laulu-ja tant- supidudel puhkpilliorkestrite dirigent. kes 28. aprillil tähistas Maestro Vello Loogna pikaajaline töö pedagoo- oma 80. sünnipäeva. gina ja puhkpillidirigendina on pälvinud vaba- riiklikku tunnustust. Nii omistati talle 1977. a. teenelise kultuuritegelase aunimetus. 2006. a. Vello Loogna sündis 28. aprillil 1940. a. Tal- anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk ja linnas. Aga tema emapoolsed esivanemad Jüri 2011. a. on ta Eesti Kooriühingu auliige. 2019. ja Mari on pärit Kalju külast Tänavotsa talust, a. sai Vello D.O.Wirkhausi nimelise puhkpilli- mille päris nende poeg Kustas. Poeg Jüri lahkus muusika stipendiumi. Tallinna, tütar Tiina abiellus Aasa talusse samas Tegusa muusikamehe V. Loogna tegemisi ja külas, tütar Mari abiellus Luiste külla ja Leena saavutusi ei võimalda tänane kirjutis pikemalt Salutagusekülla. Tütar Mai aga lahkus Tallinna, kirjeldada. Ta on kindlakäeline dirigent, range ja abiellus seal ja temast saigi Vello vanaema. Sõ- nõudlik, ent rõõmsameelne, positiivse ja-aastatel varjusid vanaema Mai ja väike Vello ellusuh- tumisega ja huumorimeelne inimene. Eriti mitmelkorral Mai venna ja õdede juures Kaljus tänu- väärne on olnud tema töö noorte pillimeestega, ja Üdrumal Kase talus. Ka hilisematel aastatel kes jätkuvalt kannavad edasi puhkpillimuusika pole Vello Loogna side Kullamaaga katkenud. traditsioone. Vello vanemad Ilse ja Herbert olid väga mu- lis Helmut Orusaare trompetiklassis ja jätkas Vello Loogna on töötanud aastaid Tallinna sikaalsed. Herbert mängis viiulit ja Ilse klaverit, õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Lastemuusikakooli õpetajana, Tallinna Riikli- Õnnitleme Sind ja soovime Sulle tugevat tervist mõlemadlaulsid väga hästi. Vellogi pandi algu- dotsent Elmar Peäske dirigeerimisklassis. Edasi kus Konservatooriumis puhkpillidirigeerimise ja jõudu edaspidisteks ettevõtmisteks. ses viiulit õppima, aga tema sooviks oli õppida täiendas Vello end trompetimängu erialal Mosk- õppejõuna ja Rahvaloomingumaja metoodiku- trompetit. Oma muusikalise hariduse omandas- va Riiklikus Konservatooriumis ja kahel kor- na. Eriti hinnatav on Vello Loogna pikaajaline Sinu Kullamaa sugulaste ja sõprade nimel ki Vello G.Otsa nimelises Tallinna Muusikakoo- ral Riia Konservatooriumis dirigeerimise alal. töö puhkpillidirigendina. Ta on juhatanud Enn Kasemaa 6 Noarootsi Lääne-Nigula valla ajaleht nr 5

2020 on Noarootsis hariduselu juubelite aasta

370 aastat möödub koolihari- hinnanguil lugeda Noaroosis kooli vähemast duse algusest Noarootsis Põhja-Eesti vanimaksrahvakooliks.Kool Noarootsi kiriku juures tegutses Põhjasõjani. 100 aastat tagasi avati Pürksi Põllutöö- jaRahvaülikool EPITAAF/FRAGMENT 90 aastat möödub Pürksi kooli avamisest - nüüd Noarootsi Kool 30 aastat on tegutsenud Noa- rootsi Gümnaasium

370 Noarootsi kooliajaloo alguseks loetakse aastat 1650. Sel ajal Rootsi riigi koosseisus olev Eesti pidi järgima Rootsi poliitikat. Rootsis algas ta- lurahvakoolide rajamine 17. sajandi alguses. Rootsi hariduselu kutsuti ümber korraldama tšehhi päritolu Jan Amos Komensky (ladi- napäraselt Comenius), Komensky oli Euroopas tuntud oma uudsete pedagoogiliste vaadetepoolest. Ta leiutas lihtsa- ma lugemaõppimise meetodi, mis ei põhinenud üksikute tähenimede lugemisel. Samuti pani ta aluse klassitunni süsteemile, töötas välja õppetunni metoodika alused ning pooldas näit- Vene tsaaririigi koosseisus olles püüdsid eesti- Noarootsi noortele tuldi siia Vormsilt, Naissaarelt, likustamist õppetöös. rootslased siesta vastu venestamispoliitikale ja Riguldist, Sutlepast, Vihterpalust, Ruhnust, Suur- Eesti jaNoarootsi koolihariduse algust on kaud- säilitada oma rahvuskultuuri. Noarootsist pärit Pakrilt, Väike-Pakrilt, Paldiskist jaTallinnast. selt seotud 1636. aastal Eestimaa piiskopiks Stockholmis elanud filoloogiadoktor Elmar Noarootsist pärit Stockholmi Ülikooli emeriit- nimetatud Joachim Jehringi (u.1580-1657) Nyman kirjutas Noarootsi koolihariduse 340. professor Elmar Nyman kirjutab Noarootsi isikuga. Enne ametisse astumist oli piiskop Jeh- Epitaafil on kujutatud Isaac, tema kaks naist aastapäevale pühendatud kogumikus „Noaroot- koolihariduse 350-aastapäevaks välja antud ring Rootsi kuningalt nõutanud laialdased voli- (esimene oli pastor Winteri tütar Elisabeth, kes si kool läbi aegade“, et kõige aktiivsemad olid kogumikus “Noarootsi kool läbi aegade“, et tused takistamatult korraldada Eestimaal kõike, varakult suri, teine naine Birgitta oli piiskop kaks Noarootsi kooliõpetajat: Johan Nyman ja Pürksi rahvaülikool olirohkem kui harilikkool. mis puutub kirikuteenistusse ja koolidesse. Jehringi tütar) ja mõned lapsed. Hans Pöhl. Tema tähtsus seisnes selles, et ta kujunes eesti- Eestis andis Jehringkorralduse, et pastoraatide juures Tegelikult oli Hasselblatil oli 8 last: kaks tütart Esimene katse rootsluse säilitamiseks oli rootslaste vaimseks keskuseks. Kooli õpetajad tuleb hakata talurahva lastele lugemist õpetama. ja 6 poega. Isaacuse kuues laps Christian, kes nende meeste eestvõttel 1902.a. rootsikeelse olid hinnatud loengupidajad kogu ümbruskon- õppis Tallinnas ja Turu ülikoolis jätkas pärast raamatukogu asutamine Noarootsis Köstri nas, arendasid täiskasvanute seltsielu, toetasid Esimene teadaolev koolmeister Noarootsis oli isa surma tema tööd Noarootsi pastorina, kellelt talus. 1903 hakkasid nad välja andma kalendrit nõu ja jõuga eestirootslaste ajalehte „Kust- kirikuõpetaja Isaac Mariestadius Hasselblatt võttis omakorda järje üle tema kolmas laps Carl rootslastele Eestis („Kalender eller Almanach. bon“, mis ilmub Rootsis tänaseni. (1608-1682). Friedrich. För svenskarne i Estland“), mis ilmus perioo- Kooli juures korraldati eestirootslaste vanemale Ta oli Rootsi Mariestadi linnaraehärra poeg. Tema Isaacuse järeltulijad on jätkanud kirikuõpetaja dilise väljaandena kuni aastani 1940. generatsioonilepõllupidajate kursusi, pere- vanaisa oli Mariestadi gümnaasiumi rektor. tööd katkematult 10 põlvkonda nii Eestis Noaroots loodi Rootsi Hariduse Selts (Svenska naisekursusi jne. Isaac Hasselblatt õppis teoloogiat algul Upp- (Varblas, Jõelähtmel, Hageris, Juurus, Pärnus ja Odlingens Vänner i Estland, lühendatult SOV). Kool püüdis mitmel viisil anda kasulikke impulsse salas ja tuli Eestisse 1633. aastal ning immatri- Tallinna Jaani kirikus) kui ka Saksamaal. See oli esimene ühine organisatsioon kõikidele ümbruskonnale. Kool sidus enda ümber palju kuleeriti Tartu ülikooli (Academia Gustaviana) 1939. aastal lahkusid peaaegu kõik Hasselblattid Eestis elavatele rootslastele. Asutamiskoosolek noori, ka eestlasi, kes ei olnud selle kooli õpilased. tudengina number 103. Saksamaale või Rootsi. peeti V õõla ( Bysholm) mõisas 6. veebruaril 1909. Kool andis oma ruume kasutada noorsooühingule, Tartu ülikooli lõpetamise järel kutsus tolle- Isaac Hasselblatti 9. põlve järeltulija Saksamaa Selts tegutseb Stockholmis tänase päevani. kuhu koguneti õhtuti, et kuulata loenguid või laul- aegne Noarootsi pastor Märten (Martin) Win- kirikuõpetaja Bruno Hasselblatti 2000. a. kir- Praegused gümnasistid teavad Seltsi eelkõige dakoorilaule või lihtsalt koos viibida. Korraldaja ter Hasselblatti Noarootsi abiõpetaja kohale. javahetuse andmetel elab Isaacuse järeltulijatest selle juures tegutseva /Noarootsi Kodu- oli tihti kooli enda õpilasühing - Birkasvännerna Winter ise oli enne Noarootsi saabumist olnud lige-male 70 Saksamaal, 20 Soomes, 10 Rootsis, kandiühingu järgi, kes premeerib igal lõpuaktu- (Pürksi sõbrad). Suviti olikool eestirootsi kooliõ- Tallinna Toomkoolirektor. 60 Venemaal, 11 USA-s, 7 Hollandis, 3 Lätis ja sel tublimaid õpilasi. petajate täiendõppe kohaks. Pärast Winteri surma 1638 sai Hasselblattist 1 Eestis. ● 1932. aastal külastas Pürksi Põllutöö-ja Rah- Noarootsi pastor. Ajalooprofessor Aar- Seltsi unistuseks oli algusest peale rajada kõr- vaülikooli Rootsi kroonprints, hilisem kuningas ma uurimustöö põhjal hakkas Isaac Hasselblatt 100 gem kool eestirootslastele. Kooli rajamist ta- Gustaf VIAdolf 1650. aastal kiriku juures talupoegade lastele 1920. aastal avati Noarootsis Eesti esimene kistasid kompetentsete õpetajate puudumine, kirjatarkust õpetama. põhjamaade tüüpi rahvaülikool – Pürksi Põl- majandusraskusedjamittearusaajad ame- RAHVAÜLIKOOL. Oma 23-aastase tegevuse

Eesti linnades oli jõukate vanamate lastele lutöö-ja Rahvaülikool – Birkas Landbruks- tivõimud. jooksul vahetas kool direktoreid 7 korda. Kahel koole juba varem. Talurahva lastele Eestis siis och Folkhögskola. Unistus läheb täide pärast I maailmasõja lõp- esimesel direktoril –Anderssonil ja Söder- veelkoolitarkust ei antud. Taanist 20. sajandi alguses hoogu saanud ja pu. Eesti Vabariigi valitsus seadustab vähemus- bäckil oli humanitaarharidus, ülejäänud viis Tolleaegne kool oli tänapäeva mõistes üsna kiiresti Rootsis jaSoomes kanda kinnitanud rah- rahvuste õigused omakeelsele haridusele, Rootsi - Adalberth, Danell, Erlund, Byström, Isberg – algeline. Lapsed käisid koolis mihklipäevast vaülikooli idee toetus keskkonna mõjule noore poolt saadetakse majandusabi ja õpetajad. 1920 olid agronoomid. jüripäevani, kui neid kodus karjapoistena ei va- inimese harimisel. Rahvaülikooli puhul elasid ja andis Eesti valitsus SOV-le kasutada Pürksi mõisa. Õppeaastal 1943/44 ei olnud õpetajaid jatud. Õpiti põhiliselt lugemist katekismuse ja õppisid noored aasta või paar õpetajatega ühise 1920-1943 oli eestirootsi noortel kool, mis pidi ega õpilasi – nii ühed kui teised olid Rootsi lauluraamatute järgi. Kirjutamist peeti tol ajal perena koos. Koosmõju andiski õpetusele efek- ellu viima ideed - igasse eestirootsi talusse hari- põgenenud sõja ja okupatsioon eest. Kool omaette käsitööoskuseks. Pisut rehkendamist ti: väärtushinnangud muutusid autoriteetsete tud peremees ja perenaine. Rootsist ja Soomes lõpetab oma tegevuse. ehk õpiti ka. õpetajate eeskujul jakaaslaste hoiakute toel, õp- saabunud direktorite ja õpetajate käe all õppisid Tänu Isaac Hasselblattile võib ajaloolaste piv kogukond soosis indiviidi arengut. noored pea kõigilt eestirootslaste aladelt. Lisaks Jätkub järgmisesjuunikuu lehes

Kirjad Osmussaarelt

Pime ja kõle aeg hakkab ümber saama, kevad piilub ka Osmussaarel jul- gemalt. Tundub, et suurõppus “Kevadviirus”on seekord lõppemas ja varsti saab elu normaalselt veerema. Suletud olukord iseenesest meile, saarerah- vale eriline ei olnud, nii mööduvad ju kõik talved. Saare lambakari on saanudkõvasti täiendust, talleralli on täies hoos. Kuna turismihooaja algus on venima läinud, oleme saanud tegeleda mit- mete töödega, mis oma aega on oodanud. Mitu koledat ala on puhastatud tuulemurrust, võsast ja vanametallist. PS. Leidsime jälle mõned aktiivsed mürsud, millest on demineerijaid teavitatud. Rannikukoristus, mida oleme teinud aastaid koos heade saaresõpradega (Teeme ära) talgute korras on jäänud liikumispiirangute tõttu saareelanike õlule. Möödunud sügis-talv olid väga tormised, mis on rannikule kandnud ülisuuredkogused kile, plastik- jaklaasjäätmeid. Aga uueks hooajaks oleme igati valmis, läinud nädalal sai lõplikult vette Osmussaare paadisild ja loodus oma tärkamisilus ootab fotograafe ja kõiki teisi imetlejaid külla.

Tervitustega Osmussaarelt, Rita Lääne-Nigula valla ajaleht nr 5 noored 7

Merehariduse õppepäev “Meri ja mina”

Ebekai Härm Noarootsi Kool Tegevus- jaarendusjuht

Noarootsi koolis oli 1. mai planeeritud merehariduse päe- vaks. Nagu ka muu õppetöö, teostus seegi eriolukorras eri- lisel viisil. Projekt viidi ellu samuti distantsõppe vormis ning õpilaste iseseisva töö tee- maks oli “Meri jamina”.

Mereäärse paikkonna kooli- na oli projektipäeva eesmärk mõtestada mere tähtsust meie elus, koondada loovtööks juba olemasolevad teadmis- ed ja leida juurde uut infot. deona või mõnel muul loomin- on kasvamas merd austavad ja Õpilased saidülesandeks gulisel viisil. Õpilaste saadetud armastavad inimesed. minna (või kujutleda end) videod ja mõistekaardid te- Võimaluste avanedes on plaa- mere äärde ning vaadelda, gid südame soojaks. Ühe nis korraldada õuesõppe pro- tunnetada, mõelda ja otsi- lapsevanema kaasabil valmis jekti “Meri ja mina” osa 2, kus da vastust küsimusele, mida ka kaunis droonivideo Österbi õpilased praktiliste tegevuste kõike meri inimkonnale pakub sadamast. Videode ja fotode- käigus omandavad asjatund- ning kuidas inimesed saavad ga saab peatselt tutvuda kooli jate käe all näiteks kalapüü- merele vajalikud ja kasuli- veebilehel. Arvukad meretee- gi võtteid, uurivad merd kui kud olla. Töö võis teostada malised tööd lubavad uskuda, elukeskkonda või valmistavad mõistekaardina, fotodena, vi- et Noarootsi Kooli õpilastest kalaroogi. Fotode autorid: Maibrit Kaur jaRobin Merisalu - Noarootsi merepäev

Ühe üheksandiku distantsõppepäevast ja Noarootsi Koolis mõtetest, mis ta peas liiguvad kampaania “Ärarääma” jätkub! Trrrrrrrrrrrrrr! Kell on 7.30. Jess, esimene kodutöö tehtud! Tunnid on selleks päevaks läbi sid, nüüd oleksin saanud olla Vajutan kella kinni. Telefon Tõmban märkmikus sellele ja kokkuvõttes polnudki nii hull, DAAM. väriseb. Virutaks talle? Uuh! joone peale. Mul on märkmik aga arvutit või selle ekraani Enesekaitsest tunnen puudust. Aga praegu on hoopis ema see, kodutööde jaoks! Tavaõppes ma täna rohkem küll näha ei Rivo raputas meist viimse- kes tiriseb… ei-ei, tegelikult mul midagi sellistküll ei olnud, taha. Heidan veel viimase pilgu gi jõuvaru välja. Ta võiks hüüab köögist, kutsub sööma. ma isegi ei mõelnud päeviku Stuudiumisse ja meilipostkasti, et meile videotreeninguid teha. Mida ma 14. märtsil samal ajal peale. Nüüd, kodus, tunnen näha tehtud ülesannete tagasisi- Võtan koera ja lähen jalutama, tegin?Tõusin - jah, pesin - jah, selle järele vajadust, sest pean det, mis õpetajad andnud on. Jään treeningu eest on ehk seegi. panin kooliriided selga - jah, saama kodutöid maha kriip- homset ootama. Enne magamajäämist mõlgu- sõin - jah ja ei, läksin kooli - sutada. Kuid... tan tutipeo ja lõpuaktuse jah. Ja kuhu ma nüüd pidama Selga ja tagumik on kanged. mõtteid. Meel läheb kurvaks, jään? Tõusmise juurde?Kooli- Järgmiseks on vaja teha füüsi- Mitu tundi ma täna istusin, sil- kui mõelda, et jään ilma neist riided - kes neid enam mäletab, ka tööleht, arvutis muidugi. mad helendaval ekraanil? Kus emotsioonidest, midaolen on kuskil kapis. Kümme korda üle kontrolli- on nüüd põhimõte, et arvuti üheksa aastat oodanud. Seda Sirutan end voodis, teen telefo- tud, võin selle õpetajale ära taga tohib olla vaid veidike tunnet raha eest osta ei saa. nis Stuudiumi lahti, et vaadata, saata. Kahe aine ülesanded päevast? Nüüd elamegi arvuti Õdede-vendade lõpupilte vaa- millal esimene videotund on. ootavad veel ja pärast seda on taga. Oeh, igatsen tüdrukute- dates jõuab kohale tõsiasi, et Ahhaa, kell 13.25 alles, siis videotund. Kell hakkab 13.25 ga kehalise tunnis olemist, mina sellist pilti albumisse saan ärkamise aega edasi lüka- saama. Inglise keele õpetaja kus surmani väsinuna sai pisara- panna ei saagi. Ka lõpukleidi ta. saadab kõne lingi, mõne minu- teni naerdud. Ka praegused asemel ripub tühi riidepuu, ti pärast oleme kõik Zoomis kehalise kasvatuse tunnid on sest kleiti lihtsalt pole veel. Kell kümme tuleb ema mu toa kohal ja tund võib alata. Koos väsitavad, näiteks andis õpeta- Sellesoleksin lõpuaktusel uksele ja küsib, kas kavatsen teeme töövihikust harjutusi ja ja Rivo ülesandeks koostada koos klassikaaslastega tantsi- üles ka ärgata. Vastan loomu- räägime, kuidas nädalavahe- tunnine treeningkava ja see ka nud.Ainultkorrasaime likult jaatavalt, kuid mitte eri- tus möödus. Saate aru, meil läbi viia. Aga emotsioonid on proovis käia ja oma lõputantsu ti usutavalt. Silmad pooleldi on aega isegi väikeseks lo- hoopis teised, sest ühine naer harjutada. Jään veel pikalt kinni, istun laua taga ja joon bisemiseks. Tavatunni suhtlus, on puudu. meenutama õpetaja lubadust, Aasta algul kuulutas Eesti Pandipakend Eesti üldhariduskoolidele kohvi. Vist peaks midagi naljad, tögamised - igatsen et lõpupeol nutame viimast söö- “Ärarääma”. raames ma ka. Puder kõhusopis, võin neid. Pärast harjutusi on vaja On pärastlõuna. Tavaliselt läk- tantsu tantsides. Ka neid välja ägeda kampaania Kampaania koguvad asuda õppima. Üksinda ja tehapaarilisega dialooge, need sin sellel ajal kodu poole, kui pisaraid ei saa ma ühegi raha koolipered pandipakendeid ja võistlevad kahes kategoorias ning va- lisaks on võimalik võita vaheauhindu. Hea meel on hel ka teistega koos. Peamiselt esitame hiljem telefoni teel. Ing- polnud enesekaitse treenin- eest osta. Uinun. ülivingeid siiski üksinda. lise keel on läbija tänaseks on gut või näiteringi või veel mi- tõdeda, et kampaaniat on pikendatud kuni järgmise kooliaasta Avan arvutis uuesti Stuudiu- kogu koolitöö tehtud. Jah, es- dagi, mida huvitegevuseks Elu on huvitav ja kõik on septembrini ning Noarootsi Kooli kena rohekast seisab välisukse mi, sirvin läbi kõik kodutööd, maspäeval on ju ainult üks vi- nimetatakse. Mis on nüüd minu suhteline. Talvel tahtsime koo- ees ning kogumine jätkub distantsilt. alustan kõige aeganõudvamast deotund, aga tavaliselt on need huvitegevus? Näidend - jäi ära. list ära, nüüd tahaks kooli. Koos muudame maailma paremaks! ülesandest. 45 minutit ehk ta- veel matemaatikas, keemias, Margitil ja Marju olid suured KOOLI! valine koolitund arvutis oldud, vahel bioloogias. Hea on teisi plaanid “Suure maalritööga”, Noarootsi Kool tunnen, et rohkem ei jaksa, näha, isegi kui kohtumine toi- tekstid koostatud, taustajõud Karoliina Lääne koos õpetaja tahaks silmi puhata. Pärast mub veebi teel, kuid tahaks kaasatud. Mina pidin olema Margit Ülevainoga, kümneminutilist “vahetundi” tunda õlatunnet - seda arvuti DAAM. Eelnevates näiden- Palivere Põhikooli 9. klassi sukeldun taas nutimaailma. kaudu ei saa. dites kehastasin vaid memme- õpilane ja tema õpetaja

KULLAMAA VIRTUAALNE RATTAKROSS Tänavu toimuma pidanud Kullamaa 17.ratakross jääb sellisel ja kaks korda järjest-maraton ja kolm ringi pikk rada. kujul ära, kuid kross toimub. Sõit kuulub taas Estonian Cup sarja. Virtuaalse krossi rada on ideaalis avatud juunikuus. Start ja finiš Kullamaa vallamaja vastas üle tee haljasalal. Start ja rada Täpset infot leiate mõninga aja pärast Lääne-Nigula valla kod- tähistatud. ulehelt ja Estonian Cup kodulehelt või Facebookis. Hauaplatside hooldus kalmistutel üle Eesti. Raja pikkus 24 km ja võimalus ühe korra läbimisega lühike rada Korraldajate nimel M. Jõevee Tel 55 92 34 91, [email protected] 8 teated/reklaam Lääne-Nigula valla ajaleht nr 5

Maal Elamise päev tuleb taas Sel aastal toimuvad nii Maal Elamise kui Ava- tud Sadamate päev samal ajal, 26. septembril! OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad.

Tel 50 45 215, 51 45 215

[email protected]

Maal Elamise päev kutsuti möödunud aastal ellu selleks, et tutvustada igapäevaelu Eestimaa erinevates piirkondades, millised on töötamiseja elamise võimalused, mil- lised avalikud teenused, millised vaba aja veetmise võimalused. Samad eesmärgid on ka sel korral! Lääne-Nigula valla mitmekesine loodus pakub elamusi Osmussaarelt, Noarootsi ja Nõva liivarandadest, Palivere männimetsadest, romantilisest Marimetsa rabast ja Kasari jõeluhast. Meil on Noarootsis unikaalne rannarootsi kultuuripärand, Kul- lamaal ajalooline kultuuriidentiteet, Saunjas Silma loodushariduskeskus, Martnas Saueaugu teatritalu, Paliveres head liikumisrajad ja erinevates piirkonandes palju avastamist väärt paiku! Jakõige olulisem, meil elavad oma kodukohta armastavad toredad jategusad inimesed!

Mitmed pered põgenesid viiruse hirmus linnast maale suvekodudesse ja on saanud paar kuud päriselt maal elamist proovida. On ju erinev, kas elad maalkaunil suveajal või hoopis sompus ja pimedal sügisel. Loodame, et nii mõnigi pere otsustab oma elu alaliselt maal sisse seada ja meie saame neid otsuseid toetada, kui näitame, mis meil pakkuda on!

Eelmisel Maal elamise päeval osalesid Martna, Palivere, Risti ja Oru kogukonnad. Avatud olid koolid, lasteaiad, noortekeskused, erinevad ettevõtted, talud, mitmed kodud. Vaba aja tegevuste võimalusi tutvustasid erinevad seltsid ja huviringid ning kinnisvara firmad vahendasidinfot võimalike elupaikade kohta. Enamik külastajatest olid lähipiirkonna ja oma valla inimesed ja paljud ütlesid, et hea oli oma kodukanti avastada. Kuidas saadki võõraid siia kutsuda, kui ise oma kodukanti ei tunne?! Tänaseks on Maal Elamise päeva korraldamiseks huvi üles näidanud Noaroot- si, Palivere ja Oru piirkonnad!

Ootame liituma vallast ka teisi piirkondi - see on suurepärane võimalus kogu- konna koostöö arendamiseks!

Idee algataja Krista Habakukk peale eelmisel aastal toimunudMaal Elamise päeva: „Kui kogukonnad koos vallaga on uhked oma elu üle, tõmbab see ka teisi kaasa. Inimene liigub sinna, kus teda oodatakse!“ Maal elamise päeva korralduslik info: Varje Paaliste, kultuuri-ja spordinõunik, tel 56469191; [email protected]

Silma Õpikoda kutsub linnurikkusest osa saama Kaja Loorens Silma Õpikoda www.silmalk.ee

Eriolukord on suunanud inimesi oma aega rohkem looduses veetma. Silma Õpikoja ümbrus, mis on ühtlasi ka loodus- kaitseala, kuulub nende paikade hulka, mis ei ole ülerah- vastatud. Mais, kui ilmad ilusad ja soojad, tasub siia tulla. Juba siiapoole sõites, võib teede ääres põldude peal näha suu- ri valgepõsk-laglede parvi. Kui sul on binokkel, jäta auto ohutusse kohta seisma ning lihtsalt vaatle. Parved on lausa häältest paks, aga kõige maagilisem aeg linnulaulu kuula- kümnetuhandelised. Vahetult enne õpikoda jääb tee peale miseks on hommikul vara, peale päikesetõusu või õhtul enne RMK Saunja matkarada, mis lõppeb linnuvaatlustorniga. loojangut. Arvestada tasub sellega, et kõige ilusamat linnu- Ka õpikoja õue peal on linnuvaatlustorn. Sinna on ülesse aega jätkub vaid kuu lõpuni. Siis algab orhideede õitsemise seatud RMK looduskaamera, mille pilti saab reaalajas You- aeg. Kes soovib lindude kohta rohkem teada, saab tellida tube´st jälgida. retke koos kogenud ornitoloog Marko Valkeriga. Kes soovib Hetkel veel tuleb juurde hiliseid rändlinde, kelle talvitus- rohkem omal käel ringi liikuda, võib katsetada nutirada. alad asuvad Aafrikas: põneva siristava häälega rooritsiklind, Juhiseid looduses liikumise reeglite kohta leiad intrenetile- valju jutuvadaga roolinnud. Õhk on igasuguste lindude helt www.loodusegakoos.ee