Tormituul pais- Katrina kas jõulukuuse pikali, õnneks ei jäänud ükski Lehis auto puu alla. Lk 3 pürib Läänemaa Helivõimendus parimaks kurdistas sportlaseks. Haapsalu Vene laada külastajaid. Lk 4 Loe värskeid uudiseid www.le.ee TEISIPÄEV, 9. JAANUAR 2018 │ NR 3 4099 │ 1 EURO Lk 5

MAKSUMUUDATUS Läänemaa muuseu- mides käis Valitsus läks töötavate 66 000 inimest pensionäride tulu kallale Mullu käis sihtasutu- sele Haap- Eelmisel reedel jõudis Jüri Ratase valitsuse loodud uus maksukorraldus töötavate salu ja pensionärideni – tulumaksureform napsas nende sissetulekust oma osa. Lääne maa Muuseu- mid kuulu- LEMMI KANN vates mäluasu- TARMO ÕUEMAA tustes 66 000 piletiga külas- [email protected] tajat.

Eestis on kokku umbes 364 000 Avatud ja uudishimulik pensionäri, kellest 48 000 käivad Mullune tulemus oli küll 4000 ka tööl. Neist 25 480 said 5. jaa- inimese võrra väiksem tuna- nuaril koos esimese selle aasta mullusest, kuid sihtasutuse pensioniga halva üllatuse osali- juht Anton Pärn on tulemusega seks – nad kaotasid uue maksu- rahul. Pärna sõnul on muuseu- süsteemi tõttu palgalt ja pensio- mide külastatavuse tase jäänud nilt kuni 83 eurot. samaks. „Häbeneda pole põh- Kui paljusid Läänemaa pensio- just. Arvestada tuleb, et aren- näre uus kord puudutas, selgub dustööde tõttu sulgesime lin- alles paari päeva pärast. „Kingitu- nusemuuseumi juba augustis sest” pensionäridele ei rääkinud ja seetõttu on ka üldnumber uut süsteemi kiites mitte ükski pisut väiksem,” selgitas ta. poliitik. Opositsioonipoliitiku- Sel aastal jääb Läänemaa rii- te kriitikale ja pensionäride pa- gimuuseumide külastatavus hameelele pole vastanud ükski ilmselt mullusele alla, sest minister. Haap salu piiskopilinnus on ehitustööde tõttu suvel sule- Kõik tulud kokku tud. „Ma ei arva, et külasta- Sotsiaalkindlustusameti pensio- tavus 20 000 võrra väheneks, nivaldkonna juht Rannel Silov kindlasti see kukub,” ütles Pärn. selgitas, et sellest aastast arves- Sihtasutuse kõige populaar- tatakse töötavate pensionäride semad muuseumid olid piis- kõik tulud kokku nagu kõigil kopilinnus ja Iloni Imedemaa, maksumaksjatel. mida külastas mullu vastavalt „Pensionärid, kelle maksuva- 20 500 ja 19 300 inimest. „Piis- ba tulu sel aastal võrreldes 2017. kopilinnus ja Iloni Imedemaa aastaga väheneb, on need, kelle on kaks tugevat sammast, mil- brutotulu kuus on üle 1352 euro. le kõrvale peaks tulema raud- Neil oli 2017. aastal tulumaksuva- teemuuseum,” ütles Pärn. bastus 416 eurot, nüüd 2018. aas- Mullu oli raudtee- ja side- tal 415,56 ja väiksem,” ütles sot- muuseumi külastajaid koos siaalkindlustusameti hüvitiste osa- Pensionär Rein Pukspuu sai jaanuaris umbes 100 eurot vähem vanadushüvitist kui detsembris, mistõttu ta käis eile sotsiaalkind- huvirongi Peetrike sõitjate- konna nõunik Pirjo Künnapuu. lustusametis selgitust nõudmas. ARVO TARMULA ga 16 000. Esmaspäeva keskhommikul Läänemaa muuseumide ootas sotsiaalkindlustusame- teenisid eelmisel aastal kasvõi kaitseminister Kaia Iva (IRL) on külastajate seas olid esikohal ti Haapsalu teeninduspunktis Pensionäri 1352 euro piir ühe korra töist tulu. „Neile, kes puhkusel. eestlased. „Kodumaine turist Jaama tänaval järjekorras neli- eelmisel aastal ei töötanud ja kel- „Meil on väga palju pöördumi- on aktiivne, hästi avatud ja Maksuvaba tulu suurus on sellest aastast 500 eurot kuus. Maksuvaba tulu suu- viis inimest. Sotsiaalkindlustus- rus aga väheneb, kui teenida üle 1200 euro kuus. Kui pensionäri kuu brutosis- le eest sotsiaalmaksu ei tasutud, si, kümnetes tuhandetes. Me te- heas mõttes uudishimulik,” ameti spetsialisti Tiia Laari sõnul setulek ületab 1350 euro piiri, langeb maksuvaba tulu alla 416 euro kuus, mis saime automaatselt peale pan- gime päris palju teavitustööd, ka ütles Pärn. on teeninduses kibekiire reedest oli varem kõikide töötavate pensionäride maksuvaba tulu suurus. na tulumaksuvabastuse. Teiste- otseteavitusi e-kirjaga, aga tun- peale, kui selle aasta esimesed ga me seda teha aga ei saanud, dub, et kõik inimesed ei ole ik- Raekoda ja Peetrike pensionid välja maksti ja paljud sest sotsiaalkindlustusamet ei kagi seda infot kas kätte saanud Välismaalaste osakaal oli mul- pensionärid avastasid, et nende tea, milline on inimese aastatulu või selle sisust täpselt aru saa- lu 21 protsenti ja kõige roh- pension on väiksemaks jäänud. Ebaõiglane maksusüsteem – kas ta töötab endiselt või mit- nud,” nentis Silov. kem külastajaid käis Soomest, „Ma ei saa aru, miks mu pen- te,” selgitas Silov. Rootsist, Venemaalt, Saksa- Uus vasakpoolne maksusüsteem ehk 6000astmeline tu- sionilt on tulumaksu võetud,” üt- Kes sellesse maalt ja Lätist. Pärna sõnul lumaks on ebaõiglane ja demotiveeriv, töökust ja edu- „Ma ei saa aru, miks mu les töötav pensionär Helgi Tiidus- meelsust karistav. Eriti alatu on karistada töötavaid kategooriasse on välismaalaste osakaal kõr- salu, kes ootas oma järjekorda. pensionäre, kes on juba niigi pingutanud 40–50 aas- langevad, peak- pensionilt on tulumaksu geim linnusemuuseumis (37%) „Mu pension peaks olema tulu- tat. See on selge sõnum ühiskonnale, et kogemuste- sid esimesel või- võetud, sest koos palgaga ja sellele järgneb Iloni Imede- maksuvaba, sest koos pensioni- ga inimeste panust ei väärtustata enam. malusel pöördu- maa. Seevastu Laikmaa maja- ga saan kuus 650 eurot. Poole vä- Koalitsioonisaadikute vabandused ja jutud sellest, et ma sotsiaalkind- saan kuus 650 eurot.” muuseum kõnetab pigem si- hem, kui piir on. Olin töö juures töötavad pensionärid võiksid olla solidaarsemad, on täies- lustusametisse, se- kui välisturisti. avalduse ära teinud. See kuu tu- ti tundetu ja lubamatu. Õiglustunnet jõhkralt riivav süsteem tuleb kii- et maksuvaba tulu arvestami- Sotsiaalministeeriumi kom- Linnusemuuseumis käib ka li aga 40 eurot vähem.” remas korras ära muuta. Lauri Luik se avaldus ära teha. Seda tuleks munikatsioonijuht Karin Vol- kõige rohkem gruppe. Pärn Umbes viie minutiga oli riigikogu liige, Reformierakond teha kindlasti enne 19. jaanua- mer ütles, et juba novembris selgitas, et viimasel kahel aas- juhtunu põhjus välja selgita- ri, siis saab veebruari pensio- selgitati eesti- ja venekeelsele tal on kooligruppidele paku- tud. „Oleksin pidanud ka pen- ni kätte juba õiges mahus. Jaa- meediale tulumaksumuudatu- tud programme, mis hõlma- sioniametit teavitama, et mu aastakingist ilma. Paber näpus, ta tööl ei käi, ei osanud ta karta, nuaris saamata jäänud osa tu- si. Riik tellis ka muudatusi tut- vad kõiki sihtasutuse muuseu- tulumaks läheb maha tööko- ootas järjekorras Rein Pukspuu. et nii palju tulumaksu maha ar- leb aga oodata järgmise keva- vustavaid erilehti. me koos Peetrikese sõiduga. hast. Nüüd tegin uue avalduse, „Pensioniga on pahasti,” ütles ta. vatakse. „Mul on peale pensioni deni, kui on tuludeklaratsioo- „Sotsiaalkindlustusamet ja „Hea meel on selle üle, et et pensioni pealt mul tulumak- „Mina kaotasin sada eurot kuus, ka dividenditulu, äkki selle pä- ni esitamise aeg. EMTA on teinud väga põhjali- oleme ka raekoja ja Laikmaa su ei võetaks,” selgitas ta pärast mu pension oli veidi üle 500 eu- rast?” pakkus ta. Avalduse esitamise tähtaeg ku teavitustöö, kuid süsteem muuseumi käima saanud, konsultatsiooni saamist. ro kuus.” oli eelmise aasta 20. detsember. on ka varasemast keerulisem ja murrang oli 2016. aastal,” rää- Kuid ka nüüd juba rahulikku Pukspuu sõnul teadis ta küll, Keeruline arvestus Miks see info sihtgrupini ei jõud- iga uuendusega harjumine ning kis Pärn. Mullu külastas neid pensionipõlve pidavad inimesed et tulumaksuvabastuse saami- Varasemast väiksema pensioni nud, ei ole sotsiaalministeeriu- omaksvõtmine nõuab igal juhul kaht muuseumi 9000 inimest. ei jäänud miinusmärgiga uus- seks tuleb avaldus teha, aga kuna üle said imestada ka need, kes mis veel analüüsitud. Sotsiaal- aega,” nentis ta. KAIRE REILJAN 2  ARVAMUS 9. jaanuar 2018

juhtkiri Haapsalu Kas raha lõhn paneb lõimumisprotsess

aksaliku nimega Pargel on Parila kant, volikogu tööle? mis tahab Ridala ja Haapsalu liitumi- se järel tekkinud ühendomavalitsuses Valimistest on möödas ligi kolm kuud ning selle ajaga on kõigis omavalitsustes restart omaS elujõulisust tõestada. tehtud, koalitsioonid ja opositsioonid paika pandud, valitsejate ametidki jagatud. Kui vastloodud Ridala Selts sai Parila vana koo- limaja üheksaks aastaks enda käsutusse, hakka- ui valija oma hääletusse- metest ei ole istungeil olnud ühtki Lõpetuseks tahaks meenutada sid ettevõtlikud vallaelanikud, kes kuuluvad hal- deli valimiskasti lasi, mõt- küsimust, ettepanekut ega repliiki. möödunud sajandi üheksakümnen- dusreformi tõttu nüüd Haapsalu linna, nuputa- les ta kõige vähem koalit- Volikogu istungitel puudub arutelu daid aastaid, kui pärast esimesi de- siooni ja opositsiooni loo- suurema osa küsimuste puhul, is- mokraatlikke valimisi teostati koha- ma, kuidas kujundada koolimaja ning seda ümb- Kmisest. Võib-olla on see ideaalis ise- tungid mööduvad enamasti kiirus- likku võimu kahel tasandil. Kõrgei- ritsev maa-ala omamoodi tõmbekeskuseks. gi normaalne, et on koalitsioon ja tades. Nõnda on osast rahvaesinda- maks võimukandjaks oli 41kohali- Oluline on see, et päris-Haapsalust kümmekon- opositsioon, aga päriselus tähendab jatest saanud lihtsalt lõpptulemuse ne maavolikogu ja selle esimeheks see üksnes poliitilisi mänge, millest vormistajad – käetõstjad. Toomas Vilosius. na kilomeetri kaugusel asuv Parila oleks ühtviisi tõuseb kasu vaid üksikutele. Rahvas Ka selle volikogu koosseisu esi- Volikogu istungid kestsid sage- köitev nii ümbruskonna külaelanike kui ka mu- andis oma hääle volikogu liikmete- Heino Tamm mestel istungitel pole olnud erilist li terve päeva ja tuli pidada isegi dalinlaste jaoks. Nii sündinudki idee kuusetule- le selleks, et nad võtaksid vastu ot- linnakodanik aktiivsust. Kuid siiski – otsekui väi- lõunavaheaegu. Iseloomulikuks oli suseid, mis aitaksid uues suuremas ke mesilastaru hakkas sumisema, kui päevakorrapunktide keevaline aru- värgi korraldamiseks. Skulptuuride valmistami- linnas elu paremaks muuta. päevakorda tõusis volikogu liikmete- telu. Erinevalt tänapäevast puudu- seks sobiliku toormaterjaliga ollakse päris-Haap- 25 volikogu liiget, kes uue Haap- le volikogu tööst osavõtu tasu mää- sid vastasleerid – koalitsioon ja opo- salus iga aasta algul hädas. Seekord kergendasid salu linna ühendomavalitsuse vo- ramine. sitsioon. Ka siis oli volikogu saalis likokku valiti, on pälvinud valijate „toolide soojendajaid”, kes suud külamehed linlaste kuuserootsukoormat ning osa usalduse. Praeguste volikogu liik- õnum selle kohta, et voli- kramplikult kinni hoidsid, samas neist veeti Parilasse skulptuuride meisterdamiseks. mete häältesaak ulatub 42-st 224-ni. kogu tahab endale kõrge- oli aga neid, kes hingega võtsid osa Olukord Haapsalus meenutab ju- mat tasu kui eelmine koos- kõikide päevakorrapunktide arute- ba üha enam nõukogude aega. Mit- seis, oli lausa jahmatav. Ku- ludest. Üheks selliseks aktiivseks te elukvaliteedilt, aga põhimõttelt. Shu jäi vanarahva tõekspidamine, et volikogu pinge- ja temposõltlaseks idala Seltsi üks eestvedajaist Kairo Raud- Kui nendel kaugetel aegadel oli või- enne töö, siis palk? Kas on eetiline, oli tolleaegne veterinaararst, prae- kats nentis, et tulepidu oli omamoodi mul üksainus partei, siis tänapäeva- kui volikogu sama koosseis määrab guse aselinnapea Kaja Rootare isa lõimumisüritus. Peole tulnud linnarah- ses Haapsalus on kestva ja mõnusa kohe endale tasu? Volikogu koalit- Jaak Kalberg. äraelamise leidnud ning kohaliku sioon ei oleks pidanud oma tasu tõst- Rvas sai aimu, mismoodi külamehed välja näevad valitsemise tüüri pööramise kätte mise üheks argumendiks tooma ka ääne Elu (29.11.1990) kir- ning vallarahvas tõdes, et ka linnainimestega on võtnud keskerakondlased koos va- mõne teise, aga suurema omavalit- jutas viimasest maavoliko- võimalik asja ajada. rem end reformioravatega sildista- suse makstavat tasu. Põhjendused gust Jaak Kalbergi sõnade- nud, aga nüüd harjameeste valimis- tasu tõstmiseks olid lapsikud. Oma ga järgmist: „Mehed, mõtle- Ettevõtmine oli ka omamoodi protestiaktsioon. liiduks kohandunud seltskonnaga. tegutsemisega annab see volikogu Lme tõsiselt! Kas volikogu praegusel Nimelt olnud Haapsalu (selle suure omavalitsuse) Looduses esineb nähtus, mida nüüd igati välja palgalise näiterin- koosseisul on ikkagi mõtet 4 aastat volikogu kuluaarides jutuks, et olgu maarahvas nimetatakse sipelgaveskiks või sur- gi mõõdu. niimoodi koos käia? Miks on meil maspiraaliks. Kui salk pimedaid sõ- See, mismoodi Haapsalu volikogu päevakorras just niisugused küsi- ometi mõistlik – linnapea ei hakka ometi oma dursipelgaid mingil põhjusel peako- pistab oma käsi aina sügavamale lin- mused, mis ei ole hetkel Läänemaa kingi poriseks tegema ja linnajuhte nähakse kü- looniast eraldub ja juhtub üles võt- na maksumaksjate taskusse, et mee- jaoks kõige põletavamad? Miks jäid lades sama palju kui oma kõrvu. ma sama rühma liikmete lõhnajäl- litada saadikuid suurema rahaga vo- pooleli talvel alanud ajurünnakud? je, siis võib tekkida sõõr, kus sipel- likogu istungitel lihtsalt käima, on Milline oleks otstarbekam tööjaotus Tegelikkuses osutus asi seltsi jaoks meeldivaks gad käivad ringiratast, kuni surevad ühtaegu kentsakas ja piinlik. On eba- volikogu ja valitsuse vahel? Miks ei kogemuseks, sest linnapea Urmas Sukles oli ko- kurnatusest. normaalne, et saadikuid, kes on end kiruta volikogu? Kas sellepärast, et he valmis ettevõtmist toetama. Nii arvatudki täh- Surmaspiraali metafoori võib vabatahtlikult lasknud volikogusse volikogu pole teinud suuri prohma- märgata ka inimsuhetes, kus mingi valida, tuleb moosida veel rahaga. kaid? Aga võib-olla sellepärast, et me tis linnamees tulesüütajate hulka. grupp sulgeb end välismõjude eest ja Haapsalu linnas on arvukalt mit- ei tee midagi? Nii ei ole ju muidugi See pisut roosamannane lugu kinnitab aga se- sumbub oma kitsa seltskonna prob- tetulundusühinguid, mille liikmed võimalik eksida.” da, et kui ollakse aktiivsed ega istuta rusikat tas- leemidesse ja lahendustesse. Sipel- tegutsevad tasuta. Volikogu liikmed Jaak Kalberg tunnistas ka ausalt, gaveski puhul tekib grupimõtlemi- ei peaks siin olema erandiks. et temal enese jaoks vastused selged kus hoides tummalt nurgas, vaid tullakse huvipak- ne, kus tõrjutakse kõike uut ja võõ- pole. Sama mõttekäiku toetasid too- kuvate ideedega lagedale, võib linna nime kand- rapärast ning otsitakse ikka ja jälle kord mitmed teisedki saadikud, kes kinnitust enda mõtetele. samuti rõhutasid, et volikogu pole vas omavalitsuses lõimumine maa- ja linnarahva Surmaspiraali metafoori vahel siiski toimuda. Maailm areneb sedavõrd kiires- enda ajupotentsiaali siiani tõepoo- ti, et hädasti oleks tarvis sipelgaves- võib märgata ka inimsuhe- lest täiel määral kasutanud. Tegu oli kist välja murda. Kinnismõtete tek- tuha pähe raputamisega, mis küllap ke vältimiseks on tarvis avatud meelt tes, kus mingi grupp sulgeb pani ka volinikes midagi seesmiselt T EISED LEHED ja südametuld ehk teisisõnu õhinat. end välismõjude eest ja sum- kripeldama. Haapsalu linna kõrgeima võimu- Selle jätkuks küsiks: kuhu küll on Pealinnast töökohtade välja­ organi töö on olnud juba aastaid üs- bub oma kitsa seltskonna prob- kadunud seesuguselt andunud rah- viimine on silmamoondus na passiivne – enamikul volikogu liik- leemidesse ja lahendustesse. vasaadikud tänapäeval? PÕHJARANNIK. Ajaleht Põhjarannik tõi rida näiteid, kus pealinnast töökohtade väljaviimine tähendab tegelikult näi- teks seda, et aastaid Jõhvis töötanud, ent ametkonna Tallin- Kas ühiskond on haige, mis toimub kunstiga? na peakontoris kirjas olnud inimene märgitakse ühel päe- val maakondlikus allüksuses kirjas olevaks. lles jälginud juba pike- gi pikutada. Absurd! Me tulime ju Haapsalus on palju häid, arene- Detsembri hakul tuli valitsus välja plaaniga, kuidas riigi- mat aega Haapsalu lin- Eesti kunsti vaatama. Õnneks oli vaid kunstnikke, keda millegipä- asutuste töökohtade pealinnast väljaviimine võiks hakata nagaleriis pakutavat samal ajal kultuurimajas Haapsalu rast tõrjutakse eemale, sest gale- välja nägema. Ida-Virumaale lubati üle viia ligi 250 töökohta. kunsti ja galerii kuraa- fotograafide fotonäitus. rii on akadeemiliste päralt. Näiteks keskkonnainspektsiooni uurija, kes juba hulga aas- kirjakast Otori moodsa kunsti suunas kallu- Sügisel käisin veel mõned kor- Õnneks toimus viimati Haap- taid Jõhvis töötab, ent paberite järgi on kirjas Tallinna konto- tatud maitset, ajendas mind kir- rad vaatamas, mida kunstigaleriis salu ja Saaremaa kunstnike ühis- ris uurimisosakonnas, hakkab edaspidi olema Ida-Virumaa jutama viimane kunstitudengite pakutakse. Kahjuks ei näinud ma näitus. Kahjuks pidid kunstnikud büroo nimekirjas. Ehk siis töökoht viiakse Tallinnast üle maa- näitus „Kui ma elust peaks ärka- midagi muud peale üksikute vär- kogema galerii kuraatori lugupi- konda, mis siis, et ainult paberil − linnukese saab kirja ikka. ma?” Haapsalu linnagaleriis. Poo- vitoonide, rippuvate paelakeste ja damatust. Vanasti peeti kokkule- Töötukassa pidi Jõhvi ja Narva büroosse pealinnast üle dud imikud! maas lebava prügi. Ka ei näinud ma pitust kinni. Nüüd, kui Saaremaa tooma vastavalt 17 ja 11 töökohta. Mul ei ole midagi selle vastu, et ühtegi vaatajat. See tundub hullu- kunstnikud olid vastavalt lubatud „Need töökohad on meie struktuuris juba tükk aega ole- noored kunstnikud saavad ennast meelsusena, mida toodab tänapäe- ajale ostnud laevapiletid, tellinud mas ega ole kunagi Tallinnas olnudki,” ütles töötukassa Ida- avada ja vaatajale näidata, kuid pal- va kõrgem kunstikool. bussi, broneerinud öömaja, teatas Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk. judel vaatajatel on tekkinud küsi- kuraator, et sellel päeval ei saa näi- Riigihalduse ministrilt Jaak Aabilt ei õnnestunud ajalehel mus, kas tänapäeva kunst peabki ul tekib küsimus, tust avada, sest kaks akadeemilist kommentaari saada. olema selline, et külastaja ehma- kas meie keskealine kunstitudengit ei saa tulla oma taks juuksed püsti või ei saaks mis- ja vanem põlvkond, näitust maha võtma ja üleüldse kit aru, mida kunstnik on püüdnud kes on harjunud nä- on see vaba päev. Sedasi käituti kujutada ja mida ta tahab oma teo- Mgema kunsti kunstis, kus on ära- hulga mitteakadeemiliste kunst- lua selaen sega öelda. tuntavalt päikest, müstikat, rõõ- nikega. Suvel 2017 olid mul külas kuns- mu ja positiivset energiat, ei saa- Hinge jääb küsimus, mis toimub „Alla 10 000 pole Haapsalu linna tihuvilised, selle ala tuntud inime- gi enam „akadeemilisest kunstist” tänapäeva kunstiga ja kas vaataja- sed välismaalt. Haapsalu linnagale- aru? Mis toimub? Kas uus kunst on test tühi galerii ongi kõige parem elanike arv kunagi olnud.” riis oli välja pandud ruumitäis ran- nii kõrgel tasemel, et lihtne vaata- galerii, kui seal on ainult hunnik...? H aapsalu linna perekonnaseisutoimingute spetsialist Liilia Tormis, natoole. Valvur ütles, meil on see- ja ei peagi aru saama, nagu ütles A hto Laadoga LE, 9. jaanuar 2018 kord eriline kunstinäitus, võite ise- teles üks kunstitudeng. kunstnik 9. jaanuar 2018 UUDISED  3

aa sta esimene torm lühd i alt Laevad sõidavad tal- vise sõiduplaani järgi Esmaspäevast läksid mandri ja Cora murdis Haapsalu jõulukuuse suursaarte vahelised parvlaeva- liinid üle talvisele sõiduplaanile, Vormsi liinil sõidetakse talvise kava Pühapäeva õhtul lõppes Haapsalu jõulukuuse kuulsusrikas tee, kui järgi juba aasta algusest. Virtsu–Kuivastu liinil muutub tormituul puu tüve maapinna lähedalt pooleks murdis. vaid kaks hilisõhtust väljumisae- ga. Hiiumaa liinil jääb nädalas seit- Urmas Lauri se reisi vähemaks: 46 asemel te- [email protected] hakse kummaski suunas 39 reisi. Hiiumaa parvlaevade sõidu- Õnneks oli Lossiplats autodest plaan muudab ka busside välju- tühi, mistõttu pikali lennanud misaegu. Hommikune Tallinnast väljuv kaugliin nihkub pool tun- puu tõi vaid elevust sotsiaalmee- di hilisemaks, väljudes kell 8.30 dias ja tööd Haapsalu Linnahool- (Haapsalus­ t kl 10.05), pühapäe- duse töömeestele. vane Nurste buss hakkab väljuma Pühapäeval alustas teekonda kell 11.30 (Haapsalust kl 13.03). üle Skandinaavia ja Eesti lume- Õhtused kaugliinid hakkavad torm Cora. Õhtul kella seitsme Hiiumaalt väljuma pool tundi paiku lõpetas tormi-iil Postime- varem, Haapsalust väljuvad bussid he veebiküsitluses Eesti kaunei- kell 18.35. Urmas Lauri maks hääletatud Haapsalu Lossi- platsil toretsenud jõulupuu kuul- Nädalavahetusel oli susrikka tee. Õnneks polnud Los- mitu kaklust siplatsil ühtegi autot parkimas, Lääne prefektuuri teatel tuli aas- kui läänekaare tuul puu pooleks ta esimesel nädalavahetusel tege- murdis. leda nelja kaklusega. Laupäeval, 6. Kella üheksaks õhtul olid töö- jaanuaril lõi Haapsalus Endla täna- mehed platsile paiskunud puu val asuvas korteris 24aastane nai- laasinud ja järganud ning roo- ne talle tuttavat sama vana naist. bitsesid kokku puud kaunista- Samal päeval tungisid Taebla ale- nud valgusketi lampe ja juht- vikus Papli tänaval kaks seni tuvas- meid. Viimaseid sai kokku pa- tamata meest kallale 44aastase- ras laaduri kopatäis. le mehele, kes sai viga ja toimeta- ti haiglasse kontrolli. Tavaliselt on Haapsalu jõu- Haapsalu Linnahoolduse töömehed koristasid murdunud jõulukuuse ja elektriküünlad kiiresti, et parkijatele ruumi teha. urmas lauri Pühapäeval, 7. jaanuaril lõi lupuu platsil püsti olnud kuni Haapsalus­ Lahe tänaval asuvas õigeusu uusaastani ehk vähe- „Minul mingeid andmeid Pühapäeva jooksul reageeris korteris ühise alkoholi tarvitami- malt 13. jaanuarini. Seekord sai Haapsalu jõulukuusk pole, et teedel sõidetavus halb päästeamet üle Eesti 54 sündmu- se käigus 47aastane mees 59aas- kuusk silmailu pakkuda vaid Tänavu Haapsalu Lossiplatsile püstitatud kuusk olevat olnud aastate vägevaim. oleks,” ütles maanteeameti Lää- sele, mille põhjustas tugev tuul. tast meest, kes sai viga ja toime- kuni õigeusu jõuludeni. Kuusk toodi Haapsallu 28. novembril Suur-Nõmmkülast. Kuusk oli nii uhke, et selle ne regiooni hooldeosakonna Lää- Peamiselt eemaldati teedelt ja tati haiglasse. Enne kui lumetorm Cora Ees- transportimisega oli tavalisest rohkem tegemist. Jõulukuusk maksis 500 eurot. nemaa peaspetsialist Tiit Ruut ei- elektriliinidelt murdunud puid Võntkülas lõhkus 67aastane tisse jõudis, rappis ta Skandi- le pärastlõunal. Kullamaa kan- ning oksi, lendu oli läinud ka mees laupäeval elumaja aknaklaa- naaviat. dis, kus Ruut vestluse hetkel vii- välireklaame. Päästjad käisid si, ronis majja ning tungis kalla- Rootsi ilmateenistuse teatel tati inimestel talitormi möödu- val, et õhtul tugevneb ranniku- bis, olnud lund teel umbes sen- Läänemaal likvideerimas suure le 45aastasele tuttavale naisele. anti pühapäeval piirkonniti väl- miseni kodudesse jääda. Eesti aladel edela- ja läänetuul 15–18, timeetri jagu. „Kõrvalteed on õr- tuule tõttu sõiduteele kukkunud Mees peeti kahtlustatavana kinni. ja tormihoiatusi, milles soovi- ilmateenistus hoiatas pühapäe- puhanguti 25–27 m/s. na lumekirme all,” ütles Ruut. puid kuuel korral. Lemmi Kann Vormsi soovib muuta parvlaeva- ühenduse paindlikumaks Vormsi vallavanema Tanel Viksi nide probleemiks see, et sõidu- sõnul loodetakse saarel, et parv- plaani tihendamist takistab töö- laevaliiklus muutub paindliku- ja puhkeaja seadus. Lisareiside te- maks. gemiseks oleks osale meeskon- „Vormsi vajaks suveks tiheda- nast vaja asendajaid, kuid prae- mat laevasõiduplaani, kuid prae- guse hankelepingu puhul pole guste tingimuste kohaselt pole nende palkamine võimalik. seda võimalik teha,” ütles Viks. „Praegune, talvine Vormsi Selge on see, et reiside arvu liini sõiduplaan kehtib kolm suurendada pole võimalik, kuid kuud, selles pole vaja midagi kohendamist vajab see, et prae- muuta, kuid uut graafikut te- gu ei saa ärajäänud reiside ase- O rmsö Rohukülas. eurakog hes püüame vallarahvale vas- mel ka lisareise teha. „Raha on, tu tulla,” ütles Jõgisoo. „Testi- kuid sõita ei saa,” selgitas valla- Vello Jõgisoo ja liinil toimetava me võimalusi, et see ei viiks ta- vanem. Kihnu Veeteede esindaja eelmisel sakaalust välja.” Seni toimetas Vormsi parvlae- neljapäeval Vormsis valla esinda- Jõgisoo lootis, et hiljemalt jaa- vaühendusega Lääne maavalit- jatega nõu pidamas. nuari lõpuks on nad koostöös sus, kuid uuest aastast on see „Arutelu oli väga konstruktiiv- laevafirmaga leidnud lahendu- MTÜ Harjumaa Ühistranspor- ne ja mõistlik,” jäi Viks kohtu- se, kuidas kohaldada suviti mul- dikeskuse korraldada. misega rahule. lusuvisest kohati tihedamat sõi- Et probleemi lahendada, käi- Vallavanema sõnul on Vormsi duplaani. sid ühistranspordikeskuse juht ja ka teiste väikesaarte laevalii- Urmas Lauri Tasuta bussisõidu tõendi on võtnud 80 Ridala pensionäri Uuest aastast saavad ka seni- ga inimesi umbes 690. Linn mak- „Umbes kahe euro eest kuus sed Ridala valla pensionärid ja sis bussifirmale 2505 inimese ta- saab inimene liikumisvabaduse puudega inimesed sõita Haap- suta sõidu õiguse eest,” ütles Roo- ja iseseisvuse. Ta saab ise poodi, salu linnaliinibussidega tasuta. tare. „Ridala vallas oli 3360 ela- teatrisse, mitte ei jää nelja seina Seni on linnavalitsusest vajali- nikku ja selle põhjal oleme tei- vahele,” lisas Rootare. ku tõendi võtnud umbes 80 ini- nud prognoosi, et pea 600 tasu- Tasuta sõidu kaarte hakkas mest 600st. ta sõitjat tuleb juurde.” linnavalitsus pensionitunnistus- Haapsalu aselinnapea Kaja Vastavalt kokkuleppele mak- te alusel Ridala inimestele välja Rootare sõnul arvestab linnava- sab linnavalitsus M.K. Reis-Xile andma jaanuarist. „2. jaanuari litsus 600 uue tasuta sõitjaga, mis ühe tasuta sõitva inimese eest 2 hommikul olid kohal need, kes tähendab linnale lisakulu umbes eurot ja 17 senti kuus. „Kuuar- bussiga kõige rohkem sõidavad. 1500 eurot kuus. ve tõuseb 5290 eurolt 6727 eu- Reede hommikuks oli meil käi- Tasuta on bussiliinidel 1, 2 ja 3 role. See on märgatav kasv, aga nud 80 inimest ja minu arust on õigus sõita pensionäridel ja puu- kui mõelda, et täishinnaga kuu- see hea tempo. Arvutasime, et dega inimestel. „2017. aastal oli kaart maksab 16 eurot, siis saa- iga 12 minuti tagant on inime- linnas pensionäre ligikaudu 2900 me pensionäridele sõidu ikka vä- ne sisse astunud,” ütles ta. ja puudega või töövõime kaotuse- ga odavalt,” ütles Rootare. Tarmo Õuemaa 4  kultuur 9. jaanuar 2018 Lihula lilltikand pääses Eesti vaimse kultuuri­ pärandi nimistusse Lihula lilltikand on nüüdsest li- gi 90 tava, kombe ja oskuse hul- Lihula lilltikand gas, mis on kantud Eesti vaim- Lihula lilltikand on lopsakas ja vär- se kultuuripärandi nimistusse. vikirev madalpistetikand, mida ti- Rahvakultuuri keskuse kitakse enamasti punasele villa- vaimse kultuuripärandi osa- sele kangale. konna juhataja Leelo Viita sõ- Säravpunaseid peenvillaseid nul võtsid ettevalmistustööd seelikuid ehivad madalpistes ti- Lihula lilltikandi seltsil aega kitud lillemotiivid. Õhematel kan- terve aasta. „Valmisid tekstid, gastel kasutatakse peenvillaseid mis tutvustavad lilltikandi tä- lõngu, tekid tikitakse paksemale nast päeva ja ajaloolist taus- villasele kangale villase lõngaga. ta, ning isegi tutvustav film Lihula tekkide motiivistik on Eduard Laurilt,” ütles Viita. rikkalik ja värvikirev, kuid võrrel- Viita kiitis suure töö eest Li- des Muhu tikandiga nõtkem ja hula lilltikandi seltsi liiget Urve hõredam. Selbergi. „Asi sai alguse möödu- Allikas: Eesti vaimse nud mardilaadal, kus rääkisin kultuuripärandi nimistu Riigi sajanda sünnipäeva auks valmis Parila koolimaja hoovis kuuseskulptuur „100”. 2 × urmas lauri Läänemaa rahvakultuuri spet- sialisti Marju Viitmaaga. Tal oli juba mõnda aega mõte, et Li- et see on väga vana käsitööliik, Kuusetulevärk Parilas hula lilltikand tuleks vaimse vanem kui Muhu tikand. Mu- pärandi nimekirja saada. Mar- hu oma on Lihula lilltikandist ju Viitmaa üritas mind nõusse välja arendatud,” ütles Selberg. saada, et võtaksin selle ette,” Lihula lilltikand on ka elu- meenutas Selberg. jõuline. „Lihula lilltikand on Kui materjal Lihula lilltikan- tuntum kui kümmekond aas- 200 inimest käis tule­ dist oli koos, hindas seda vas- tat tagasi,” sõnas Selberg. tav nõukogu, kes kiitis kandi- Vaimse pärandi nimekiri daadi heaks. „Oli mõni täpsus- sünnib UNESCO egiidi all. Lää- tus, mida võtsime ka arvesse, ja nemaalt kuuluvad nimistusse ühel päeval tuligi teade, et ole- Haapsalu sallide ja rättide ku- skulptuure vaatamas me nimistus,” rääkis Selberg. dumine, jüriöö tähistamine tea- Miks peab Lihula lilltikand tejooksuga Kullamaal ja kartu- Eesti kultuuripärandi nimis- lisalatiga seotud tavad Lääne- Vastloodud Ridala Seltsi esimene suurem ettevõtmine vanas Parila tusse kuuluma? „Sellepärast, maal. t armo õuemaa koolimajas oli tuleskulptuuride pidu „Valguse algus Pargelis”.

Urmas Lauri Vene laat – traditsiooni­ [email protected] line igas mõttes „Teeme linnale head, et korjame kuused kokku, aga teisalt näita- Laupäeva keskpäeval, kui Ve- täidisega pelmeene, lisaks va- me ka kohalikule kogukonnale, ne laat ametlikult lahti läks, oli reenikuid. Jostmanni sõnul ei et meil on nii palju võimekust ja Haapsalu Karja tänav juba tihe- saanud esimesena otsa mitte tahtejõudu, et see asi siin elama dalt rahvast täis. Lettide ümber kõige odavamad, sealihatäidi- lüüa. Kui esimene üritus on nii käis tihe tunglemine, aga rah- sega pelmeenid, vaid kõige po- suur ja ilusti käima läheb, siis vast vooris aina juurde. pulaarsemad olid segutäidise- inimesed saavad aru, et see hoo- Kaugemalt tuldi kohale sui- ga. Pelmeene ja boršisuppi sai ne läks õigetesse kätesse,” ütles sa bussidega. Kontrastina mul- ka kohapeal maitsta. seltsi üks asutaja Kairo Raudkats. lusele lumetuisule säras hom- Soe supp, enamasti seljanka, Haapsalust kogutud vanadest mikuse vihma vaibumise järel oli kohapeal söömiseks üks po- jõulupuudest valmistati mitu sel aastal taevas isegi päike. Tra- pulaarsemaid müügiartikleid, skulptuuri, mis süüdati laupäe- ditsiooniliselt on Vene laat ol- kuid glögipakkujaid tundus tä- va õhtul Parila vana koolimaja nud eelkõige söögipidu – toitu navu olevat mullusest vähem. hoovis põlema. oli nii kohapeal tarvitamiseks Muu söögipoolise seas said rah- „Tegelikult on päris nukker, kui ka kaasaostmiseks, sel kor- va seas populaarseks Ristemäe kui kuused lihtsalt lõkkesse vi- ral tundus, et kaasaostmiseks talu krõbedad kilud. satakse, ilma et nendest silma- Tulesüütajate hulgas oli ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles koos oma koera Neroga. isegi rohkem. Tõrvatilgaks meepotis oli ilu tekitataks,” arutles Raudkats. Üks populaarsemaid müü- aga ajast ja arust helivõimen- „See, et ta hunnikus põleb, on ti” saab arusaadavaks, kui öelda: Kuusetulevärki oli tulnud gilette oli Haapsalu õdede Jele- dus. „Üritus oli tore, lahedalt tavaline, aga meil on mõte võt- Parila „Aeg annab arutust.” nautima üle kahesaja inimese. na Jostmanni ja Olga Kuldme- inimesi pungil ja ilm hea, aga ta kuusest kõik, mis tal pakku- Lastele korraldas MTÜ Topu „Lootsime rahvast rohkem, aga ri käsitsi valmistatud pelmee- minu tuju rikkus lava kõlarite da on.” koolimaja Rannaelu esindaja Katrin Päeva- esimese korra kohta ei saa kur- nid, mida turustatakse Emme liiga kõva hääletase, mis pani Parila vana koolimaja ehitati 1916. kene koolimajas mänguasjade ta,” nentis Raudkats. kaubamärgi all. Müügileti ees kõrvad valutama ja segas täies- Sünnipäevakink aastal, õppetöö lõppes seal läinud vahetusturu. Õues mängis Gre- „Märk sai tugevalt maha pan- lookles järjekord juba enne, kui ti inimeste ja müüjade vahelist Eesti riigi sünnipäeva markeeri- sajandi kuuekümnendate lõpus. Ma- te Korjus väikeste lastega. „See dud. Järgmiseks korraks on latt laat ametlikult lahti läks. vestlemist,” kirjutas toimetuse- nud „100” ja soku vormisid An- ja kuulub Ridala vallale, vald andis oli tema enda algatus,” tunnus- nii kõrgele tõstetud, et peame Jostmanni sõnul ei osanud le soomlane Kyösti Pärnänen. nika Rohilaid ja Liis Umda, abiks selle eelmise aasta lõpus üheksaks tas Raudkats. midagi lisaks välja mõtlema,” tõ- nad nii suurt tungi oodata. Kuue aastaga on laat leid- olid neil oma lapsed. „See on esi- aastaks Ridala Seltsile kasutada. des Raudkats. „Et kui on kuul- Koolimaja on euroraha toel väl- „Imelik on see, et Haapsalus nud talvises Haapsalus oma mene üritus ja sellepärast poe- Kaubamärgiks Pargel da, et Pargelis midagi toimub, jast kenasti korda tehtud, Rida- saab meilt ju iga päev pelmee- koha, kuid mitme laadakülas- me nahast välja, et see tuleks üli- la Seltsi eesmärgiks on hoone ka Koolimajas sai priipärast kuu- siis tasub sinna minna, sest see ne tellida, aga seda väga palju taja hinnangul tänavu suure- hea ja jääks inimestele meelde,” seest klantsiks lüüa. Ühes toas on ma teed ja suppi ning müügil on äge.” ei tehta,” lisas ta. Jostmanni sõ- mat ei üllatanud – laat nagu rääkis Raudkats, ise põhuga kae- kavas kajastada kooli ajalugu. olid seltsi liikmete valmistatud Selts loodab vana koolimaja nul jagus laadal kaupa kaasa- laat ikka. Puudust tunti vene- tud sokuskulptuurile kuuseok- suupisted, pirukad ja pannkoo- aja jooksul muuta kultuurima- müümiseks ligi tunniks. pärasest kaubast, näiteks vil- si sättides. gid. Korraldajad ütlesid, et ette- jaks. „See poleks lihtsalt kultuu- Laadale olid õed paari nä- dimüüjatest ja barankadest, Rahvas hakkas tasapisi kogu- keelde tõlkida. Näiteks: „Omanda- võtmist toetas Teele pagari­äri. rimaja, vaid kannaks nime Par- dalaga valmistanud mituküm- samuti viinast ja hapukurgist. nema laupäeval kella kolme pai- tud professioon ei taotle rukkija- „Kringleid pritsumeestele ja tu- gelmaja,” täpsustas Raudkats. mend kilo enam kui kümne eri kaire reiljan ku. Et oodates igav ei hakkaks, hul baseeruvat pagaritoodet” on leskulptuuritegijaile,” loetles Nimelt soovivad nad Parila ase- viis matemaatikaõpetaja Kaja Eng- maakeeli lihtsalt: „Amet ei küsi Raudkats. mel kaubamärgina kasutusele mann läbi vanasõnamängu. Euro- leiba” või „Aegruumi neljas mõõ- Pilli mängisid Antti Nöör ja võtta paikkonna saksapärase ni- keelest tuli vanasõna tagasi eesti de annab diskussiooni produk- Margus Tokko. me Pargel.

KOGU KAUP

Riidekaupmees lumeta Vene laadal. A RVO TARMULA 9. jaanuar 2018 sport  5 RAHVAHÄÄLETUS Sakson ja Simulask alustasid Rahvas saab valida aasta hooaega isiklike re- sportlast kaheksas kategoorias korditega Uue aasta al­ Neljapäeva keskpäevani võib rahvas öelda oma sõna Läänemaa aasta sportlaste valimisel, guses Tal­ linnas kui internetis (www.laanesport.ee) saab hääletada kaheksa kategooria rahva lemmikut. Lasnamäe kergejõus­ tarmo õuemaa tuse hääled ei lähe arvesse aas­ liidud ja neid ühendava spor­ kolmapäeval,” ütles Läänela te­ Ülle Lassi sõnul tohib iga ini­ tikuhallis [email protected] ta sportlase valimisel, kuid hää­ diliidu Läänela juhatusel oli õi­ gevjuht Ülle Lass. mene hääletada ühe korra. „Me peetud tei­ letuse võitjad saavad rahva lem­ gus nimistut täiendada. Lääne­ Tulemused tehakse teatavaks teeme pärast IP-aadresside kont­ vashüppe GP Internetihääletus kestab 1.–11. miku tiitli. maa aasta sportlase tiitli otsus­ reedel, 12. jaanuaril Läänemaa rolli ja kui ühest arvutist on mitu Tallinna etapil võistlesid pal­ jaanuarini ja lõpeb neljapäeva Kandidaate aasta sportlase tab Läänela juhatus koos alalii­ spordiaasta pidulikul lõpetamisel korda hääletatud, võtame need judel aladel Eesti tipud. Haap­ keskpäeval kell 12. Rahvahääle­ tiitlile said esitada spordiala­ tudega. „Juhatuse koosolek on Haapsalu kutsehariduskeskuses. hääled maha,” ütles ta. sallastest tegid kõige uhkema tulemuse Kristo Simulask ja Kevin Sakson (pildil). fotod: arvo tarmula, erakogu Läänemaa 2017. aasta parima sportlase rahvahääletus Lennuakadeemia tudeng Parima naissportlase kandidaadid etapil Pariisis 24. EMil Tbilisis 10., kes 2kg kuuliga 2. koht 13.38ga, mis maadluses 2. koht (–59 kg). Tree- linna maratonil jooksis Läänemaa Kristo Simulask, kes sellest MMil Leipzigis 24., Eesti meeskon- on omavanuste maakonnarekord. ner Aap Uspenski. naiste maratonirekordiks 3:22.28, aastast esindab Tartu spordi­ naga 7. koht. Valge Daami turniiri Treener Kaja Ladva. ● Raiko Uus – Eesti MV kuni 17aas- saavutades oma vanuseklassis 11. seltsi Kalev värve, tegi kaasa võitja. Treener Igor Tšikinjov. ● Keity-Liina Kallas – Eesti B-klas- tastele 2. koht (–63 kg). Treener Aap koha. kahel alal ja mõlemal püsti­ si MV kõrgushüppes 3. koht 1.59ga, Uspenski. ● Jaanika Paalmäe – suusahullude tas isikliku rekordi. Jaan Tiit­ Rukkilillemängudel B-klassi 400 m ● Martin Teppan – U18 Eesti MV 3. öömaratoni 1., Tartu maratoni 9. saare käe all harjutav lennu­ jooksus 3. koht. TV 10 Olümpiastar- koht 800 m jooksus. Treener Jaa- koht, ESVL meistrivõistlustel murd- akadeemia tudeng hüppas tei­ di vanemate tüdrukute teivashüppes nus Getreu. maasuusatamises 6 km vabastiilis 2. vast 4.85, mis andis meeste 3. koht 2.71ga. Treener Kaja Ladva. ● Kevin Sakson – Eesti A-klassi MV koht (N30 arvestuses), Eesti meis- seas hõbemedali. Teise isikli­ ● Madli Rahuvarm – Eesti juunio- kuulitõukes 1. koht. Balti sisemaa- ter talitriatlonis, Estoloppeti Eesti ku rekordi püstitas eelmisel ride sisemeistrivõistlustel kuulitõu- võistlusel A-klass 2. koht kuulitõu- pikamaasuusatajate sarja 4. koht. ● Ulrika Tülp – Eesti meister ja ka- aastal U20 Euroopa meistri­ kes 2. koht, Eesti juunioride meistri- kes. Eesti MV A-klass kuulitõukes 1. rikavõitja jalgpallis, rahvuskoondi- võistlustel võistelnud atleet võistlustel kuulitõukes 2. koht, ket- koht, kõrgushüppes 1. koht, ketta- Parim meesharrastussportlane, se mängija. Treenerid Jüri Saar ja taheites 3. koht. Treener Ants Kiisa. heites 1. koht. Eesti mitmevõistlu- kandidaadid 60 m tõkkejooksus. Indrek Zelinski. ● Kleer Jaani – TV 10 Olümpiastardi se MV A-klass kümnevõistluses 2. ● Mairon Lepik – jiu-jutsu Tallinn Täiskasvanute tõkkekõr­ ● Argo Jõesoo – Eesti meister ma- gustega distantsi läbis peat­ ratonijooksus, kolmas 5000 meetri 1. etapil nooremate tüdrukute tei- koht. Treener Ants Kiisa. Open No-Gi 2017 –76 kg, värvili- vashüppes 2. koht 2.41ga; 2. etapil sed vööd, 2. koht. Finnish Open No- selt 20aastaseks saav kerge­ jooksus. Treener Enn Sellik. jõustiklane 8,50 sekundiga. ● Romet Priimägi – võrkpalli Balti kõrgushüppes 1. koht 1.49ga. Tree- Gi 2017 –73,6 kg, lillad vööd, 5.–8. Kevin Sakson võitis mõle­ liiga meister. Treener Urmas Tali. ner Kaja Ladva. koht. Zürich Open No-Gi 2017 –73,5 ● Olev Oolup – jääpurjetamise mono- ● Hanna-Liisa Salf – Eesti sisemeist- kg, lillad vööd 3. koht ja absoluut- mad kuulitõukevõistlused. tüüp XV klassi Euroopa meistrivõist- rivõistlustel B-klassi teivashüppes 3. kaalu 3. koht. Meeste arvestuses tuli 17aas­ luste 3., folkboot’ide Eesti meistri- koht. Treener Kaja Ladva. ● Martin Jaanus – autosportlane. tasele kuulitõukajale esikoht võistluste 2., monotüüp XV-l Andrus ● Anna-Maria Vjazemski – Eesti A- ● Marko Kukuškin – Eesti autospordi 7,26kg kuuliga tõugates 15.07 Paduga soodis Eesti meister. Tree- klassi meistrivõistlustel 300 m tõk- liidu karikavõistlustel rahvasprindis ja U20 klassis kuuekilose kuu­ ner Vello Jürjo. kejooksus 3. koht. Rukkilillemängu- 1. koht, Lääne regiooni meistrivõist- liga 17.16. Mõlemad on noor­ ● Nelli Differt – epee Eesti meister del 200 m jooksus 2. koht ja 100 m lustel 1. koht, Eesti autospordi liidu mehe isiklikud rekordid. ja võistkondlik meister, Turu satel- tõkkejooksus 3. koht. Treener Sven ● Kristo Simulask – Balti maavõist- karikavõistlustel rahvarallis 3. koht. Anna-Maria Vjazemski 60 liitturniiri võit, MK-etappidel Hiinas Andresoo. lusel mitmevõistluses juunioride ar- ● Hillar Kruusma – autosportlane, võistkondlik 3. ja 4. koht, Läänemaa m tõkkejooksu aeg oli 9,38, vestuses seitsmevõistluses 2. koht Lääne regiooni meistrivõistluste 1. meister, Tallinna Mõõga MK-etapi U20 vanuseklassis 150 meet­ 5534 p, EMi normi täitmine. Tree- koht klassis V60+. 23., MK-etapil Legnanos 25. Tree- ri aeg 20,51. Mõlemad andsid ner Sven Andresoo. ner Helen Nelis-Naukas. Parim veteran viienda koha. Sebastian Juhan Liiva tegi hea sissejuhatuse uues vanu­ seklassis U18, tõugates viieki­ lost kuuli 11.56. Näiteks veel ● Ottomar Ladva – FIDE Balti tsoo- septembris tõukas ta neljaki­ niturniiril males kolme etapi kokku- lost kuuli 12.01. võttes 2., NATO meistrivõistlustel ● Carmen-Lii Targamaa – Eesti males 7. koht. kadettide meistrivõistluste 3., Ees- Kolmandad kohad ti juunioride meister, kadettide MMil Eesti U16 mitmevõistluse Plovdivis 13., Eesti kadettide kari- meistrivõistlusteks valmistu­ ● Kristina Kuusk – epee Rio de Ja- kavõitja, Põhjamaade meister. Ees- ● Erki Mitman – Eesti juunioride ● Aap Uspenski – veteranide MMil vad tütarlapsed olid Tallinnas neiro MK-etapi 1., Euroopa meist- ti juunioride karikavõistluste võitja. meister odaviskes, kettaheites 1. Kreeka-Rooma maadluses 2. koht. hoos üksikaladel. Keity-Liina rivõistluste individuaalne 26. võist- Treener Helen Nelis-Naukas. koht, kuulitõukes 3. koht. Treener Kallas tõukas teise koha vää­ kondlik 4., MMi 42., naiskondlik maa- ● Madli Palk – epee U14 Euroopa Ants Kiisa. riliselt kuuli 10.13, sprintis ilmameister. Treener Peeter Nelis. karikaetapil Tallinnas 3., Eesti täis- 150 m 20,69 ja tõketega 60 kasvanute võistkondlik meister, Ees- ti U14 võistkondlik meister, indivi- m 9,72ga. Mõlemal jooksualal duaalne 5., kadettide Euroopa kari- oli ta kuues. Teivashüppes üle­ ● P eeter Turnau – suveuniversiaa- kaetapil Espoos Eesti naiskonnaga tas ta 2.75. dil Taipeis epeevehklemises 8. koht; 1., kadettide karikaetapil Grenoble’is Annabel Moor tõukas kol­ MMil Leipzigis Eesti meeskonnaga Eesti naiskonnaga 5. koht. Treener mekilost kuuli 9.98 ja läbis tõ­ 7. koht; Eesti meistrivõistluste in- Helen Nelis-Naukas. ketega 60 m 9,95ga. Teivas­ dividuaalne 2., võistkondlik 1. koht. ● Anne-Mai Melles – epee Anas- hüppes ületas ta kõrguse 2.55. tassia Cupi võit, Euroopa U14 ka- ● Mati Kallemets – Euroopa meistri- TV 10 Olümpiastardi Võ­ Parima noorsportlase rikaetapil Tallinnas Eesti naiskon- võistlustel talitriatlonis 2. koht M70– ru etapil kahekilose kuuli­ kandidaadid, neiud naga 1., Euroopa U14 karikaetapil ● H enrik Priimägi – Põhjamaade 74 võistlusklassis; Eesti meistrivõist- ga maakonna omavanuste ● Katrina Lehis – Valge Daami vehk- ● H ele Tamm – Eesti meistrivõist- lemisturniiri 2., Eesti karikavõistlus- Kaunases Eesti naiskond 2., Eesti kadettide MV epees 3. koht, U14 lustel talitriatlonis kuldmedal M70 kuulitõukerekordi püstita­ lustel naistemaadluses 3. Treener U14 meistrivõistluste võistkondlik Euroopa karikasarja üldvõitja, U14 klassis. te 5., Tallinna Mõõga individuaal- Tiit Seiton. nud Maily Märss tõukas Tal­ arvestuse 51., naiskonnaarvestuse 1., individuaalne 7. koht. Treener He- Soome Masters-sarja üldkokkuvõt- ● Juhan Lukk – Eesti meister triat- linnas U16 vanuseklassis kol­ ● Kristyn Pihelgas – Eesti meistri- len Nelis-Naukas. te 2. koht, U14 Euroopa karikaetapp lonis, olümpiadistants (oma vanu- 5., Doha GP-etapi individuaalne 31. võistlustel naistemaadluses kadet- mekilose kuuliga 9.46. Teivas­ koht. Treener Helen Nelis-Naukas. ● Anneli Proosväli – epee Espoo Tallinnas 1. koht. Treener Helen Ne- seklassis). EM talitriatlonis 4. koht hüppes sai ta kirja 2.45 ja 60 tide 2. Treener Janar Sõber. Masters turniir U12 vanuseklassi 3., lis-Naukas. (oma vanuseklassis). ● Trinity Õismets – 1500 m takistus- m tõkkejooksus 10,08. Parima meessportlase kandidaadid Eesti U12 meistrivõistluste 3., Ees- ● Demis Teral – Eesti kadettide ka- jooksu Eesti U16 meistrivõistlustel ti meister, Eesti U14 võistkondlik rikavõistlustel epees 3. koht. Tree- Parima võistkonna kandidaadid Ka U14 vanuseklassi kerge­ 4. Treener Jaanus Getreu. meister, Põhjamaade meistrivõist- ner Peeter Turnau. ● En Garde’i epeemeeskond (Sten jõustiklased said kirja häid tu­ ● Emma Kathrina Hein – TV 10 luste U14 3. Treener Helen Nelis- ● Ruslan Sergatšov – Eesti meist- Priinits, Peeter Turnau, Henrik lemusi. Emma Kathrina Hein Olümpiastardi mitmevõistluse fi- Naukas. rivõistlustel 20 km maanteekäimi- Priimägi, Margo Lehis) – Eesti pääses poodiumile kolm kor­ naalis kuuevõistluses 1. koht 4696 ses 1. koht. Treener Mihhail Jutkin. meister, Eesti meeskonnaga MMi da. Teivashüppes oli ta 2.35ga punktiga, mis on uus maakonna Parima noorsportlase kandidaa- kaheksa hulgas. Treenerid Helen teine. Kahekilost kuuli tõu­ omavanuste rekord. Rahvusvahe- did, noormehed Parim naisharrastussportlane, Nelis-Naukas, Peeter Turnau sen. kas ta 10.37 ja 150 m jook­ listel noortemängudel Poolas kau- ● Jaanis Soosaar – Eesti MV kadet- kandidaadid ● En Garde’i epeenaiskond (Nel- sis 21,18ga. Mõlemad tähen­ gushüppes 4.95ga 4. koht. Treener tidele Kreeka-Rooma maadluses 3. ● Cärolyn Soidla – autospordis Lää- li Differt, Kristina Kuusk, Madli dasid kolmandat kohta. Sprin­ Kaja Ladva. koht. Treener Tiit Seiton. ne regiooni meistrivõistluste parim Palk) – Eesti meister. Treener He- dis oli selle vanuse tütarlaste ● Maily Märss – Eesti C-klassi meist- ● Kaarel Kants – Eesti MV kadetti- noor klassis J-16 (5. koht). len Nelis-Naukas. võistluses stardis koguni 40 rivõistlustel Tallinnas 60 m tõkke- ● Sten Priinits – Eesti meister epee- dele Kreeka-Rooma maadluses 3. ● Katrin Lehtpuu – Narva Energia- ● SK Haapsalu püstolinaiskond võistlejat. vehklemises, MK-etapil Heidenhei- jooksus 3. koht 9,88ga, teivashüp- koht. Treener Tiit Seiton. jooksul parandas naiste poolmara- (Kaidi Saarna, Triin Kuusik, Ker- Kleer Jaani sai teise koha mis 13., MK-etapil Vancouveris 10. pes 3. koht 2.70ga. TV 10 Olümpia- ● Juzef-Artur Snigurski – Eesti MV toni maakonna rekordit. Aeg 1:33.22 li Neljas) – Eesti meister. Treener teivashüppes 2.35ga. koht, GP-etapil Budapestis 20., MK- stardi vanemate tüdrukute kuulitõu- kuni 15aastastele Kreeka-Rooma andis naiste hulgas 13. koha. Tal- Mati Seppi. Jaanus Getreu 6  TEATED 9. jaanuar 2018 19. Isa traksid osa KAUKO KOSUNEN kut, nagu ikka, minu lahkumi- Üks tüdruk laulis kogu reisi tunud vaenlasteks ja nad oli ke- üritas viisijuppi üles võtta, aga Tõlkinud Katrin Ringeveldt ne ei liigutanud. Ta käskis mul ajal meeleolu tõstmiseks. Laila vadel Soomest välja aetud. Põ- muu seltskond ei tulnud kaasa. Soomes ontlikult elada. Olli ja oli sõjalaps ja tagasiteel Skånest. genedes põletasid sakslased La- Rong sõitis aeglaselt, igas jaa- Oli erutav mingi hetk pere tähe- Ella tulid ka mind saatma ning Tal oli imeline hääl. Ta kavatses pimaa lagedaks. Meiega oli kaa- mas peatuti. Vahepeal lisati ve- lepanu orbiidis olla. Samas oli Olli tõotas õige pea järele tulla. Helsingis laulmist õppida ja unis- sas Rovaniemi ümbrusest pärit durisse vett ja laaditi halge, en- kurb mõelda, et pean neist lah- Elektrirong saabus ja seal oli tas lauljaks saamisest. lapsi. Nad olid närvis. Neil pol- ne kui reis jätkus. Tukk tuli pea- kuma. Kõigest hoolimata tund- vagun Soome sõitvatele lastele. Põhja poole lahkuvaid lapsi nud aimu, mida nad pärale jõu- le. Päral oleksime alles hommi- sin end rootsi pere liikmena. Sumadanid tõsteti kaubavagu- oli kümmekond. Vaatasin ron- des eest leiavad. Kas nende ko- kul. Oli hämar ja vagunis nii mõ- Olli samas satsis ei olnud ja jäi nisse. Viimased kallistused ja giaknast mööda vihisevat maas- dusid enam olemas ongi? nigi juba magas. Siit-sealt kos- veel Rootsi. Olin vennale kade. astusin rongi. Aknast nägin väl- tikku. Rootsiga võrreldes oli pilt Rong tossutas edasi. Äkki tis norsatusi ja kaardimängijad Olli oleks minuga koos ära tul- jas seismas mulle armsaks saa- kehv. Majad olid värvimata ja rä- avanes vaguni uks ja sisse as- olid vaikinud. Enne uinumist la tahtnud ja õiendas seepärast. nud inimesi. Rong läks liikve- pakashallid. Sõja jäljed olid igal tus vana mees, seljas puhtad mõtlesin, kuidas kodus hakka- Teda rahustati teadmisega, et ta le ja saatjad lehvitasid niikaua, pool näha. Vaguneid vedas va- rõivad, jalas kottpüksid ja läi- ma saan. Soome keel oli unune- läheb kohe pärast mind. kui neid nägin. Siis purskasin na auruvedur. Selle korstnast tu- kima löödud saapad, rinnal uh- nud ja kumbki vanemaist ei osa- Ärasõiduni oli aega kaks nä- valjult nutma. Häbenesin teis- li aeg-ajalt hägust suitsu. Vagun ke lõõts. Ta küsis valjult, kas rei- nud sõnagi rootsi keelt. dalat. Nüüd alles läks kiireks. te laste pilke. Keegi ei ilkunud, on räpane ja must, pingid puust sijatele mõne loo võib mängi- Kui rong Oulule lähenes, Mind viidi külaskäikudele mit- nad olid ilmselt omad nutud ju- ja kivikõvad. Meeleolu oli veel da. Kui keegi ei vastanud, avas muutus maastik tuttavaks. messe tuttavasse perre. Oli tüü- ba nutnud. kehvem kui laevas. mees mänguriista kinnitused Hall ja räämas oli ka siin. Ak- tu end naistel kallistada lasta. Ai- Vagun oli rahvast tuubil täis. ja hakkas mängima. nast paistsid varemed ja põlenud nus hea asi oli, et sain koju viimi- * * * Reisijaiks olid peamiselt naised, Taat mängis mitu lugu. Ta üt- majad. Vaksali kant oli pommi- seks igalt poolt kingi kaasa. Pak- Stockholmis saadeti lastekari siin-seal mõni taat. Taadid ime- les, et tuleb haiglast ja sõidab Ou- tamiste tagajärjel peaaegu lage kide hulk muudkui kasvas, ku- bussiga sadamasse ja pandi lae- sid piipu ja vagunis heljus tihe lu kaudu Kuusamosse. Tal ole- ja hävituse jälgi polnud veel ko- ni Astrid ütles, et rohkem kaa- vale, mis samal õhtul Turusse sei- suitsuving. Soomes tõmbasid ätid vat reisiraha juurde vaja. Mees ristatud. Vaksalihoone oli alles. sa ei mahu. Ema ja isa kingitus- las. Kui laev sõitma hakkas, pi- pinutagust. See haises jubedalt. võttis mütsi peast, jalutas vagu- Perroon ootajaid puupüsti täis. te jaoks pidi ruumi jätma. menes. Kartsin terve merereisi Venelastega oli sõlmitud va- ni läbi ja sai münte mütsipõh- Astusin rongilt maha ja vaa- Lahkumispäeval sõitsime tak- aja. Olin lugenud, et meres võib herahu. Saksa sõbrad olid muu- ja. Siis mees tänas ja läks järg- tasin rahvahulka, nägemaks, soga Åstorpi jaama Stockholmi venelaste meremiine olla. Mõtle- misesse vagunisse. on keegi mulle vastu tulnud. rongi ootama. Astrid ja Ingrid sin, mis juhtub, kui kapten pime- Vaguni teises otsas mängi- Silmasin kaugemal tuttavat ku- olid mind mitu päeva kallista- das meres hulpivat miini ei näe Vaatasin rongi aknast ti kaarte. Lärm valjenes hoo- ju. Kui ema mind märkas, hak- nud. Koos olime nutnud nii mõ- ja sellele otsa sõidab. Laev koos mööda vihisevat ti. Oli kuulda, et reeglites oldi kas ta jooksma. JÄRJEJUTT nedki nutud. Bror ütles, et hak- lastega upuks. Õnneks polnud eri meelt. Vahepeal kostis mat- Ema kallistas mind kaua. Kü- kab väikevenda taga igatsema, ja Ollit kaasas. Emale jääks vähe- maastikku. Rootsiga sutamist ja ähkimist. Vaname- sitles. palus mul Soomest kirjutada. Eri- malt üks poeg. võrreldes oli pilt kehv. hed trimpasid. Üks mängijaist Järgneb

KULTUURITEATED PAKU KODU

 TERVIS JA SPORT Lasteraamatukogu (Wiedemanni Fra Mare Day Spa basseini- ja 11) E–R 10–18, L 10–15. Ülle Meist- saunapark: oleme suletud alates 8. ri tööd „Kassid (ja hiired)”. Näitus jaanuarist. Ootame Sind taas spaa- „Lumised lood”. LÄÄNEMAA LOOMADE VARJUPAIGAS mõnusid nautima alates 22.01.2018. Haapsalu kunstikooli galerii (Jaa- Spaahotelli Laine vee- ja sauna- ni 2) avatud T–R 14–18 ja L 12–16. KODU OTSIVAD KASSID keskus on suletud alates 7. jaa- Tasuta. 9.–31.01 täiskasvanud kur- nuarist. Avame taas 21. jaanua- suslaste 2017. aasta tööde ülevaa- ril kell 13. te näitus. Avamine N, 11. jaanua- ril kell 18.30.  TANTSUÕHTUD Fra Mare À LA CARTE restoran Kullamaa kultuurimaja galeriis näi- Bergfeldt ja lobby–baar (Ranna tus „Eesti lipu ja Eesti rahvariide lugu”. tee 2): oleme suletud alates 8. jaa- nuarist. Ootame Sind taas alates Keskraamatukogu (Posti 3): fua- 22.01.2018. jees on üleval LÜGi õpilaste koomik- sinäitus „Meie naaber Soome”. Restoran Blu Holm (Sadama 9/11) P–N 12–23, R–L 12–24. 27. jaan kl Haapsalu linnagaleriis 28. jaa- 20 tantsuõhtu, ansambel Ragnar & nuarini EKA installatsiooni- ja skulp- Co. Tulekul 10. veebr Toomas Anni, tuuritudengite ühisnäitus „Kui ma 10. märtsil Anne Veski. 7.–21. jaan elust peaks ärkama?”. Melinda Mark Kusti on restoran suletud. emane, u 7 k isane, u 5 k isane, u 8 k  KINO sõbralik sõbralik energiline Haapsalu kultuurikeskuses TEATED mänguhimuline mänguhimuline 9. jaan kl 19.15 „Maailma suurim showmees”, pilet 4 €. 9.–11. jaan Suplustunnid ja ujumistree- kl 17.15 animafilm „Coco”, 3D, pi- ningud let 3,50 € + prillid 1 €. 14. jaan kl 13; 16.–17. jaan kl 17.15 anima- Haapsalu Veekeskus võtab juurde lap- film „Coco”, pilet 3 €. 10.–11. jaan si suplustundidesse (4–7a lapsed) ning Mišell kl 19.15; 12. jaan kl 18.30; 14. jaan ujumistreeningutesse (1.–12. klass). Oskar kl 15.15; 15. jaan kl 19 „Rohelised emane, u 4 a Samuti on avatud täiskasvanute õp- sõbralik kassid”, pilet 4 €. pe- ning treeningrühm. isane, u 10 k Lisainfo ning registreerimine uju- seltsiv aktiivne  MUUSEUMID la kassas või treenerite telefonil: Kris- Raudtee- ja sidemuuseum R–P ta Cramer 554 7792, Eva Cramer mänguhimuline 11–16. www.salm.ee. 5330 1217. Haapsalu raekoda (Kooli 2) on avatud K–P 11–17. www.salm.ee. Haapsalu Veekeskus

Ants Laikmaa majamuuseum ja Kristallikursus park (Kadarpiku küla, Lääne-Nigula emane, 2–3 a v): K–P 11–16. www.salm.ee. Puhvi Roosi Alustame kristallikursusega 9. jaa- emane, 2–3 a ääretult leebe Rõude muuseum on avatud ette- nuarist päeval kl 12.30–14.30, õhtul rahulik alandlik tellimisel tel 5683 1203. Muuseu- 18.30–20.30. mis EV juubeli näitus „100 rahvarii- Kursused toimuvad 2 korda kuus sõbralik deseeliku triipu Eestimaa kaardil”. mai lõpuni aadressil Posti 26, Haap- salu, 2. korrus. Juhendaja Inga Mätti- Iloni Imedemaa teemakeskus kas. Tasu 7 eurot. E-post ingamatti- (Kooli 5) on avatud K–P 11–17. [email protected] Hanila muuseum avatud ettetelli- isane, u 8 k misel. www.hanilamuuseum.ee. Esineb Jaan Künnap sõbralik mänguhimuline  NÄITUSED Kolmapäeval, 10. jaanuaril kell 17.30 Kaspar Maie kunstipood (Posti 2): E–R esineb Lääne Maakonna Keskraama- 10–18, L 10–15 Haapsalu ja Lääne- tukogu lugemissaalis (Posti 3) Jaan Kõik täiskasvanud kassid on steriliseeritud/kastreeritud. Kõik kassid on vaktsineeritud, kiibitud ja saanud parasiiditõrjed. maa kunstnike müüginäitus. Künnap.

Toimetuse aadress: Peatoimetaja Andrus Karnau Kuulutuste vastuvõtja Merilin Sellik Trükitud Printallis Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid toimeta- Posti 30, 90504 Haapsalu. Toimetajad Kaie Ilves, Lemmi Kann, Reklaamitoimetajad Ave Tapner, Alar Birk da ja selguse huvides lühendada ning valiku- Toimetus 473 7222, Kaire Reiljan, Urmas Lauri, Tarmo Õuemaa Raamatupidaja Vilma Höövel Pangakontod liselt honoreerida. Kaastöid ei tagastata ega kuulutused ja reklaam 473 7111, Reklaam [email protected] Väljaandja OÜ Lääne Elu: Posti 30, 90504 Swedbank EE18 2200 2210 1567 8031, retsenseerita. Kaebuste korral ajalehesisu Ilmub teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval e–post [email protected] Küljendaja Tiina Liiv Haapsalu, tel 473 7222 SEB EE62 1010 6020 0251 5004 kohta võib pöörduda Pressinõukogusse Kodulehekülg: www.le.ee Keeletoimetaja Riina Tobias [email protected] või tel 646 3363. Fotograaf Arvo Tarmula 9. jaanuar 2018 kuulutused  7

kuost aadressil Tööstuse 11, Haap- Ohtlike puude eemaldamine ning Uuemõisa Kodu otsib oma mees- ki ir kuTeated MÜÜK salu. www.rauaspets.ee. okste ja võsa lõikus. Töötame 7 päe- konda tegevusjuhendajaid. See töö Müüa soodsalt sauna- ja suitsuah- Teave tel 5837 6276. va nädalas. Välismaal omandatud on just Sulle, kui oled tegus, kannat- jud, kaminad, pliidid ja boilerid. Pai- pikaaegne kogemus. Soodne hind ja lik ja optimistlik! Lisainfo telefonil EELK kogudused Ridala P, 14. jaanuaril kl 11 pü- galdus. Pottsepatööd. Tel 505 4355. Läänemaa jäätmejaam ostab vana- kiire teenus. Helista julgelt ja leiame 5855 9934. Töösoovi palume saa- HAAPSALU R, 12. jaanuaril kl hapäevakoolitund; kl 13 jumalatee- paberit, pappi ja kilet 20 €/t. Avatud lahenduse. Tel 5623 0373. Randy ta anneli.vessart@hoolekandetee- 9 hommikupalvus (Jaani kirik); kl nistus armulauaga (talvekirik). N, Müüme põranda-, voodri- ja ehitus- E–R 9–17, L 9–14. Tel 5668 1436. nused.ee. 13.30 teetund (Jaani saal); kl 18 18. jaanuaril kl 18 juhatuse koos- laudu mitmes laiuses. Vedu tasuta. Ehitusfirma R&O Ehitus OÜ. Kõik segakoor proov (Jaani saal); kl 19 olek (pastoraat). Koguduse kantse- Tel 506 4651. ehitus- ja remonditööd: fassaadid, Pakume tööd koristajale. Töö on va- alliansspalvenädala jumalateenis- lei avatud teisipäeviti kl 14–17. k innisvara katused, terrassid, saunad, korrus- hetustega graafiku alusel. Info tele- tus. Jutlustab pastor emer. Rein Küttepuu, kuiv või toores, nii lahti- OÜ Estest PR ostab metsa- ja põl- majade trepikojad jm. Valmistame, fonil 472 4602, 528 3843. Käsk. Laulab koguduse segakoor Lääne-nigula N, 11. jaanuaril selt kui ka võrgus. Kõdusõnnik lumaad. Tel 504 5215, 514 5215, müüme ja paigaldame ka lisaplekke. (Jaani kirik). L, 13. jaanuaril kl 16 kl 9.30 hommikupalvus koguduse- 30 kg. Tel 523 8852, 473 3301. [email protected]. Tel 5857 5060. www.lihulaehitus.ee. Piibel köögis (Jaani maja). P, 14. majas. R, 12. jaanuaril kl 19 noor- Tammaru farm, www.tg.ee. MS ET jaanuaril kl 11 jumalateenistus ar- teõhtu Checkpoint. P, 14. jaanua- Ostame põllu- ja metsamaad. Ohtlike ja suurte puude raie. Arboris- mulauaga. Teenivad piiskop Tiit ril kl 10 kogudusekool Kasvuaeg; kl Kuiv okaspuu 37; toores lepp 28; Parim hind. Tel 506 9600. titeenused. Tel 504 7811. OÜ Landeker ostab Salumäe ja Kalle Jätsa (Jaani kirik); 12 jumalateenistus armulauaga; kl kask 35; okaspuu 30 €/rm. Pikkus metsakinnistuid. kl 11 lastekirik (Jaani maja). T, 16. 12 pühapäevakool. 30, 40 ja 50 cm. Vedu 3–7 rm kaupa. Asrex OÜ teeb ehitus- ja remondi- Tel 511 0415 ja 517 9866. jaanuaril kl 18.30 toomkoori proov Tel 505 5203. Posti 21, Haapsalu, töid. Meeldivat koostööd soovides EEKBL kogudused www.aarete.ee (Jaani saal). Kantselei Kooli 6, ava- Asrex OÜ. Tel 5622 6716, tud E, K, R kl 9–15. Diakoonia an- Haapsalu T, 9. jaanuaril kl 19 va- Loomad bakoguduses, Raudtee 12. K, 10. jaa- Kuivad pakitud kütteklotsid ja kami- KINNISVARATEHINGUD [email protected], www.asrex.ee. netusmüük avatud E, K, R kl 10–13. napuud ning pakitud turba- ja pui- Kontakt 528 0635 – õpetaja Tiit nuaril kl 19 metodisti kirikus, End- ja HINDAMINE. la 6. N, 11. jaanuaril kl 19 advent- dubrikett. Kohalevedu tasuta. Tel 473 4376. Korstnapühkimisteenus. Salumäe; [email protected], haap- Tel 523 8503. Tel 5567 4532. Helistada E–R salu.eelk.ee. koguduses, Endla 4. R, 12. jaanuaril Silvi Merilo – 522 9958 kell 8–17. kl 19 luteri kirikus, Kooli 4. Täiendav Müüa ehituslikku saematerjali ning Kairit Merilo – 506 6996 Martna P, 21. jaanuaril kl 13 ju- info www.allianss.ee. P, 14. jaanua- voodri- ja põrandalauda. Teostame remonditöid eramajades malateenistus armulauaga (talve- ril kl 10 jumalateenistus, Metsa 24. E, 15. jaanuaril kl 18 palvekoosolek. Vedu tasuta. Tel 528 2268. tueen s ja korterites. Tel 551 6283. kirikus). Küttepuude müük (lehtpuu). Pikkus Professionaalse tekstiilipesuri rent. 30 cm, 40 cm ja 50 cm vastavalt Ehitusfirma Developing OÜ Pihustiga puhastusseadet saab Sudk o u ostja soovile. Hind alates 28 €/rm. * katuste renoveerimine, efektiivselt kasutada polstri puhas- Tarne alates 5 rm. Hind koos kohale- * fassaaditööd, tamiseks või plekkide eemaldami- veoga Haapsalu linna piires. * majade ehitus, seks vaipadelt. Hinna sees pesuva- 29 316 E–R kl 9–17. Tel 5668 1436. * üldehitus. hendit 1 vaiba, 1 diivani ja 1 autosa- Tagame kvaliteedi. Pakume longi jagu. Päevarent 22 eurot. Info Müüa 3 m küttepuid. Kohalevedu. koostööd korteriühistutele. [email protected]. Perenaise haigestumise tõttu 2 8 Tel 505 3786. Tel 5373 7796. otsime uut kodu kevadel kolmeseks www.developing.ee Hoonete soojustamine puistevillaga. saavale õuekoerale. Segavereline Kvaliteetne puidubrikett 960 kg, alus Konsultatsioon objektil tasuta. Tel isane koer, kellel nimeks Roki. 9 172 €; Premium pellet 990 kg, alus 501 6689, [email protected], Ei loovuta korterikoeraks. 199 €. Kojuvedu hinna sees. Ehitus- ja remonditööd. Katuseehi- www.puistemees.ee. Tel 505 0188. Tel 5891 5954. tustööd. Vihmaveesüsteemide müük 1 7 6 ja paigaldusteenus. Tel 5347 7919. AHJUEHITUS OÜ Müüme pakitud puidubriketti ja Korstnapühkimisteenus, mitmesugust pelleteid koos veoga, ladustame. Telerite ja elektroonika remondi- pottsepatööd, konsultatsioonid, Tel 507 8754, www.briketivedu.ee. töökoda Haapsalus Lihula mnt 27 Kaardid ennustavad, helista tel 64 9 7 (autobaas). Avatud tööpäeviti 9–18 küttesüsteemide 900 1727, kogenud ennustajad 24 t, Otse tootjalt pakitud kase puidu- ja laupäeval 9–14. eksperdihinnangud, ka mobiiltelefonilt, h 1,09 €/min. brikett ja turbabrikett al 140 €, Tel 473 3055, 5557 4519. lõõriuuringud korstnakaameraga, 7 41 29 pellet al 175 €, kivisüsi 25kg kotis, www.pottsepp.com. Toimetus kuulutuste sisu eest klotsid võrgus. Vedu. Tel 506 8501. Puurkaevude puurimine ja projektee- Tel 5660 5869. ei vastuta. rimine. Vee- ja kanalisatsioonitööd 3 6 92 Müüa soodsalt ehituslikku sae- ning septikute paigaldus. Rauaeral- materjali ja tisleripuitu. Müüa kuivi dus, filtrite paigaldus. Tel 521 7415, t ööpakkumine küttepuid 50 cm. Asume Läänemaal. 504 2999, www.baltipuurkaev.ee. Tene Kaubandus ootab oma kol- 4 9 Tel 5687 3966. lektiivi hea saksa keele oskuse- Lisa kuulutus Tootja Läänemaal valmistab klaas- ga ambitsioonikat ja edasipürgi- aadressil plastist septikuid ja mahuteid. Kae- vat müügiesindajat. Kui tundsid end OST ve- ja planeerimistööd kopplaaduri- ära, siis võta meiega ühendust ja www.le.ee 8 3 Musta ja värvilise vanametalli kok- ga. Tel 551 0428, [email protected]. saada CV [email protected].

Rs ist õna Mälestame endist Südamlik kaastunne Jääd me südametesse, vassiv, Kreeka umbes seleen täpsus- veelind kaalium valuhüüd maapähk- Mälestame sõbralikku töökaaslast laimav rannavõrk- meelsasti li-šokolaadi saar ... ja härrad laskur kerge- e. näitleja eder Ott Liivlaidile perega kallis õpetaja kirjutis pall kaaluline, (sks) batoon

Margus Sabalsoni. Valve Kollot. armsa õe ehk tara apsu meeter moes sisutühi örsted Thomas esmaspäev n T Hüvasti! SIIVI PÕDER.

Avaldame kaastunnet ari

Sdriivi Põ a Avaldame kaastunnet K lähedastele. Südamlik kaastunne kaotuse puhul. lähedastele. putukas pojale ja tütrele lastega. Elmur ja Ergart peredega Viive, Helju, Urmas ja Enn HLA 2.a klass koos vanematega Juta ja Endel kala õun (murd)

naatrium- karbonaat Armas Heidi, südamlik kaastunne toa osa kalli õe köide loss Harju- Sdriivi Põ a maal Kirgas talvepäev Avaldame kaastunnet 100. kilgatas kildudeks kaotuse puhul. Kaidole abikaasa ning tehiskeel Mälestame ja vakatas valusas vaikuses. Taimile, Heidile ja Ottile õe Tiina, Triinu, Veera, Marina, riigikogu Lahkus meie armas Merili, Kristin ja Sille Aino Vamperit Sdriivi Põ a omal jõul ja avaldame kaastunnet surma puhul. kõigile lähedastele. S iivi PõDER mehelikult 14.3.1960–8.1.2018. vapper Mälestavad naabrid Tammsalu, noot Kivisalud Omaksed Tulvik, Kumari, Saumets, Rahu, virisemine Jürjer, Erisalu, Vilimäe, Rebane, trükk Ärasaatmine reedel, Mutt, Arus ja Sooba Ingl. naise 12. jaanuaril kell 12 aadlitiitel Jaani kirikus. saak

juustusort Kallis Kaido, südamlik kaastunne sulle m.nimi armsa abikaasa Hommikul algav päev SIIVI PÕDRA Aeg seisma jäi sellesse päeva... äkki on tühi ja pime... kaotuse puhul. Kallist isa, vanaisa ja sõpra Oma armast esimest klassijuhatajat Mälestame sügava kurbusega Tunneme südamest kaasa Kaupluse Artemis kollektiiv Kustas Ojaltit head sõpra ja kaasteelist 9.10.1942–9.1.2008 Ella Hargatsit SIIVI PÕDERIT. SIIVI PÕDRA Mälestame head mälestavad mälestavad 1998. aastal lähedastele. sõpra-teekaaslast 10. surma-aastapäeval kooliteed alustanud õpilased. Südamlik kaastunne omastele. tütar ja poeg peredega ning Veikko Elle ja Heinar. Ene, Krista ja Riina Inna, Tiina, Marika, Maili, Anu ja Merle Antikainenit ja avaldame kaastunnet omastele.

Südamlik kaastunne Südamlik kaastunne kõigile Ystävän muistoa kunnioittaen vendadele ja lastele lähedastele armsa Armas Taimi ja kõik lähedased, Esa Hietala, Pekka Kulju, Stig Lääne Elu toimetus lähedastega SIIVI PÕDER tunneme südamest kaasa kalli Torstensson, Jarmo Ulmanen ja kalli Mälestame ja avaldame Sdriivi Põ a Juha Väänänen Haapsalus Posti 30 kaastunnet omastele. Sdriivi Põ a V ALVE KOLLO kaotuse puhul. kaotuse puhul. avatud E–R kl 8.30–17, kaotuse puhul. Tiiu, Annika ja Riina HLA V lennu õpilased ja Reet ja Triin e-aadress [email protected]. Vaike ja Laine perekondadega vanemad

Reakuulutus (kuni 4 rida): tööpakkumine, mets, kinnisvara, koolitus ja auto 4,50 €, alates 4. korrast 3,60 €; müük, loomad, teenus, ost, mitmesugust ja soovin üürida 3,30 €, alates 4. korrast 2,70 €; tööotsimine 2,10 €. Kood 1 €. Raamiga kuulutus 1,02 €/cm2, logoga 1,20 €/cm2, kordus 20% soodsam. Leinakuulutus 10,50 €, topeltsuu­ ­ruses 18 € ja matuseteade (topeltsuuruses) 10,50 €. Õnnitlus: väike 10,50 € ja topeltsuuruses 18 €. Tänuavaldus 10,50 €. Teated 0,66 €/cm2; raamitult 0,78 €/cm2. Kuhu minna 0,42 €/cm2. Kirikuteated 12 € kuus kogudus. Avatud E–R kl 8.30–17, tel 473 7111, faks 473 7040, e-post [email protected] 8  REKLAAM 9. jaanuar 2018

Algkool saab koopia ILMAENNUSTUS Laikmaa maalist Tallinn Haapsalu lin- Narva na algkooli ma- 2 -1 ja sünnipäevaks Rakvere kingib linnavalit- sus koolile foto- -1 ISSN 1406-1430 koopia Ants Laik- Rapla Paide maa pastellmaa- Kärdla Haapsalu list, mille kunst- 2 2 Kullamaa 4 0 nik andis üle ma- 1 Jõgeva ja avamisel 80 aas- Virtsu tat tagasi. 0 Haapsalu lin- 2 navalitsuse aren- Viljandi Tartu guspetsialisti Ülla Kuressaare Pärnu Parase sõnul kin- 3 1 0 0 kis Ants Laikmaa SA HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID (HM 2636K) Haapsalu algkoo- Räpina li maja pidulikul avamisel 6. jaanuaril 1938 koolile oma autoportree. Valga 0 1936. aastal valminud autoportree jäigi end selleks 0 ajaks peamiselt Läänemaal sisse seadnud kunstni- Täna Läänemaal Võru ku viimaseks autoportreeks. Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab kerget lund. Portree originaal asub Haapsalu ja Läänemaa muu- Puhub läänekaare tuul 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s. 0 seumi kunstikogus. Sellest lasi linnavalitsus nüüd Õhutemperatuur on 1 kuni 2 kraadi. konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut val- EMHI mistada fotokoopia, mis omakorda Artproof OÜs öö päev öö päev öö päev öö päev välja prinditi. Parase sõnul oli Kanutil koopia tege- Kolmapäev -2°…2° Neljapäev -4°…-1° Reede -5°…-2° Laupäev -7°…-3° misel kõrval ka maali orginaal. Kingitusele valmis- tas raami Haapsalu ettevõte Maie Raamid. läänetuul kagutuul kagutuul kagutuul VAATA KA VAATA VIIMANE VEERG KAIRE REILJAN 2–9 m/s 3–9 m/s 3–9 m/s 5–10 m/s WWW.LE.EE

Rannarootsi Keskuse Üllata lähedast! kaupluses EHTED JA KELLAD OSTAME Uuemõisa keskus KULLASSEPATÖÖDE • kasvavat võsa Tallinna mnt 84 • Lähtume alati kliendi vähemväärtusliku lehtpuu VASTUVÕTT raieõigusi Avatud E–N 8–19 laupäeval, soovidest ning peame lugu • leht- ja okaspuu küttepuid R–L 8–20 traditsioonidest 13. jaanuaril • lepa enamusega metsakinnistuid P 10–16

E–L 10–19, P 10–18 ja looduse säästmisest. kell 13–15 [email protected] tel 5342 0379 | www.lumbar.ee 472 0383, 509 3229 Valmistame eritellimusel puidust aknaid ja uksi ning muid puidust tooteid.

Cipax Eesti AS on Rootsi firma Cipax Industri AB tütarettevõte, mis kuulub XANO Industri AB kontserni. XANO Industri AB koosneb paarikümnest juhtivast tööstusettevõttest, mis tegutsevad Põhjamaades ja Baltikumis. Cipax Eesti AS põhitegevusalaks on plasttoodete valmistamine Westmeri 2 rotatsioonivalu meetodil. 90502 Haapsalu Tel 472 0868 [email protected] CIPAX EESTI AS Taeblas otsib oma meeskonda:

1 kuu 9,00 euro 7 kuud 53,90 eurot PLASTTOODETE VALUTÖÖLIST 2 kuud 18,00 eurot 8 kuud 61,60 eurot Töö kirjeldus: Kvaliteetsete plasttoodete valmistamine rotatsioonmeetodil (töö kolmes vahetuses) 3 kuud 23,10 eurot 9 kuud 69,30 eurot

Nõudmised kandidaadile: 4 kuud 30,80 eurot 10 kuud 77,00 eurot  eesti keele oskus  vähemalt põhiharidus 5 kuud 38,50 eurot 11 kuud 84,70 eurot  valmidus meeskonnatööks  mõõduka füüsilise koormuse taluvus 6 kuud 46,20 eurot 12 kuud 92,40 eurot  tehniline taip

Omalt poolt pakume:  vastutusrikast tööd arenevas ja dünaamilises meeskonnas LÄÄNE ELU  motiveerivat ja tulemustest sõltuvat töötasu  kohapealset väljaõpet  täiendkoolitusi  tänapäevaseid töötingimusi TELLIMISHINNAD  soodustusi, toetusi ning firmaüritusi

Lisainfo: Töö iseloom: CV palume saata esimesel võimalusel: www.le.ee tel 473 7222  Asukoht: Taebla  estonia@cipax.com või  Tööle asumise aeg: esimesel  Nurme 5, Taebla 90801 Läänemaa võimalusel Sõlmi nüüd pangas e-arve  Töö tüüp: täistööaeg

 509 7934 / 472 4430 püsimakse leping ja maksa kuu  Koduleht: www.cipax.ee

eest ainult 7,32 eurot