Oru kandi külade

Juuni 2020 INFOLEHT 2

Jätkame esimeses infolehes alustatud Oru kandi külade tutvustamist. Vahepeal on nii mõndagi igapäevaelu muutvat juhtunud, kuid elu läheb edasi ning täna sammume lootusrikkalt suve poole. Vaikselt jätkuvad pau- sile pandud üritused ja kokkusaamised. Linnamäe beebiklubi pani hooajale kena punkti piknikuga Paliveres Kuliste aasal (pildil). küla 500. aastapäeva puhul toimub 19. juulil kell 14.00 lõõtsakontsert (Tursa talus); 25. juulil kell 11 juubeliaastale pühendatud kokkutulek ning 12. septembril kell 17.00 kontsert „Armastusega sügisesse“ (Taavetil). Juuni keskpaigaks selgub, kas ka sel aastal saab pidada Linnamäe kontser- tide päeva talvel planeeritud mahus ja kohtades. Loodame, et olete sellest paarist kohaliku omaalgatuse programmi toel il- munud infolehest saanud ka uusi teadmisi oma küla või piirkonna inimeste tegemiste kohta. Linnamäe Arenguselts

maardlad. Tehas ise jääb aga naabri- te, Väike-Nõmmküla maadele.

Taasiseseisvumise alguses elavnes ka külaelu. Rehe talu peremehe eestvedamisel korraldati mitmel aastal Niibi küla päeva. Pisikeses külas on talud üsna hajutatud, aga nagu mujal, nii toob aeg-ajalt ka Niibis inimesi kokku talgutegevus - ühiselt sai tee äärde püsti kena triibuline postkastialus.

Tilga talu õuel esines möödunud- suvise Linnamäe kontsertide päeva raames rohkelt publikut kohale too- nud Alen Veziko. Perenaise süvene- Niibi küla talgud va aiandushuvi tulemusi võib imet- leda juba praegu. Niibi külast võib iibi mõisa kohta on teadaole- Rahvajutt räägib, et Niibi Lubja- leida raamatupidaja, hooldekodu Nvalt üks varasemaid doku- ahju mäel olla selline omapära, et töötaja, puutööga tegelejaid, turba- mente aastast 1624, mil Rootsi kui sajupilved mäe kohale jõuavad tootmise spetsialiste, Kaitseväe tee- kuningas Gustav Adolf läänistas hajuvad need justkui imeväel laiali nistuja ja elektriasjanduses lahtiste Ingküla ja Niibi küla maid Mag- ning Niibis vihma ei saja. kätega meesterahva. Aeg-ajalt nau- nus Brümmerile. Nendest maa- dib maa-elu ka üks kiirabitöötaja. dest moodustuski mõis. Viimaseks 1954. aastal arvati Noarootsi piir- omanikuks enne riigistamist oli konda kuulunud Niibi küla Linna- On kuulda, et külla on oma kodu ra- perekond Luhaäär. mäe külnõukogu koosseisu, 1977. jamas uus noor pere – Oru piirkon- kustutati külade nimekirjast ja lii- na kõige väiksema elanike arvuga Niibis asus Oru piirkonna üks va- deti Ingkülaga. Sel ajal elas Niibis (17) kogukond on lootusrikkalt kas- nemaid koole, mis asustati 1855. vaid 10 inimest. vamas... aastal ja tegutses kuni 1939. aas- tani, mil valmis uus kooli- Küla territooriumile jäävad OÜ Kek- hoone. kilä Eesti Niibi tehase turbatootmise Eve Tamm-Hinno ingküla

ha-aare, mis sisaldanud isegi vanu tuli ehitada suurem postkastialus. araabia münte. Nüüdsest saavad Ingküla elanikud postkasti tühjendades sealsamas Väikseid külasid on ikka aeg-ajalt ka külade uudiseid ja kuulutusi lu- naabritega liidetud-lahutatud. geda ja jagada. 1977. aastal liideti Ingkülaga Niibi küla. Sel ajal elas Ingkülas 35 ini- Mangu talu tegemisi võib jälgida mest ja Niibis 10 inimest. Tänaseks samanimelisel FB lehel. Kasvamas on külad jälle eraldatud ja elavad on kanad, pardid, haned, jänesed oma elu. ning võib juhtuda, et mõne aja pä- rast saab samast ka kitsepiima. Juhani talu peremees Ermo on Külarahvale on müügiks pakkuda ametilt ehitaja ja seetõttu võivad kanamune. Perenaine on diplomee- noored olla uhked oma kätega värs- ritud modist ehk kübarategija ning ke ilme saanud kodu üle. Perenaine talvehooajal õmbleb ka lapitekke. Greete töötab juristina ning nõus- tab töösuhete osas nii tööandjaid Kärra perenaine on samuti käsitöö- kui töötajaid. Vabal ajal tegelevad ja aiandushuviline, temalt saab nad lohesurfiga. Kuna lohesurfi osta mett. Mesilastega tegeletakse saab õige varustusega harrasta- ka Koka talus. Ametimeestest on da aastaringselt, võib neid tuulise külas esindatud veel postitöötaja, ilmaga mere äärest leida nii suvel IT-tehnik, sisearhitektid, tüüri-

Mangu talu linnu- ja loomapark kui talvel. Talus elab ka kuldne ret- mees ja vanemmadrus, kuldsete riiver, toreda nimega Vahvel. Vah- kätega ehitaja ja jahimees. Uueri vel käib trennis, et temast saaks maaüksusel asuval Põllumäe kõr- isikeses 19 elanikuga Ingkülas kuulekas ja koolitatud päästekoer, gendikul on aga ajast-aega peetud Pvõib samuti leida muistsete ae- kes suudaks vajadusel metsast ini- küla jaanitulesid. gade inimasustuse jälgi. Vanari talu mesi otsida. juurest üle Linnamäe-Riguldi tee ca Vanim elanik, rootsiverd härras- 90 m põhja poole minnes laiub kõr- Kuna Juhani talul varasemalt post- mees Raja talust on oma pika elu gem trapetsikujuline ala - II aasta- kasti ei olnud ja parasjagu pakkus jooksul töötanud nii rabas, remont- tuhande esimesse poolde dateeritud „Omniva“ „Teeme ära“ talgupäeva töödel kui ka elektriliinide ehita- ning muistisena hästi säilinud maa- raames postkaste, siis otsustati, et misel. alune külakalmistu. Kohta on nime- TEEME ÄRA! Eelnevalt uuriti, kas tatud ka Kabelimäeks. Enne Teist külas on veel uue postkasti huvili- Ingküla tegemised tähendas üles maailmasõda leitud sealtsamast ra- si ja kuna kokku sai kaheksa talu, Eve Tamm-Hinno

uaste asundus tekkis Auaste Amõisamaade jagamisel, eelkäi- jateks 1726. aastal mõisale kuulunud külad Haugast ja Mel- laküll. Pärast Auaste (Wiesenau) mõisa moodustamist (1843) on va- nade dokumentide järgi sealkandis mainitud veel Suistema (Suustema) küla ja kõrtsi (1796). Auaste mõisa peahoone lammutati 1960-ndatel, maakividest kelder on aga tänaseni heas korras, aastaid kasutusel ol- nud laudas on tegutsenud kohalik loomapidaja, kes tänaseks hakkab küll oma tegevust lõpetama.

Ajaloolist sügavust lisab külale esi- mesest aastatuhandest e.m.a. pärit kivikalme, kahekümne korrapära- se lohukesega kultusekivi ning II aastatuhandesse e.m.a. dateeritud Auaste Mari maasikapeenradAuaste

2 Suistemäe (Tiinamäe) matmispaik, rajati oma väikese põlluga pereette- kaunis lilleaed, siin-seal viljapuud kus kruusavõtmisel on 45-60 cm võtte, et pakkuda lastele suvel tööte- ja marjapõõsad. Võib öelda, et olen sügavuselt leitud inimluid ja ühe gemise võimalust. Aastatega on tek- Kraaviga kokku kasvanud ja prak- pealuu juurest kaelakee 13-st läbi- kinud oma klientuur, kes vahel juba tiliselt aastaringselt paigal. Olen puuritud koerahambast. enne hooaega helistavad ja küsivad, rahul küla kogukonna eluga, naab- kas maasikad on valmis. Huvi tunda ritega ikka aeg-ajalt suhtleme. Hea 1939. aastal oli Auastes 77 elanik- on ka põhjust, sest tegemist on igati meel on tõdeda,et Linnamäe Peeko- ku, 1977. 27 ja täna 23. Külaelu puhaste, väetamata marjadega. ni majandushoone (endine kolhoo- kulgeb vaikselt ja omasoodu, kes si väetisehoidla) on leidnud tublid nokitseb aias, teeb savitööd ja pa- Pisikese tõrvatilgana külaidüllis on rentnikud-põllumehed. Aastaid on berist punutisi, olemas on Haap- Tornialuse tee Kärneli talu poolse korralikult talviti tehtud lumetõr- salu salli kuduja, jahinduse ja otsa olukord – auk augus kinni. jet, teed on ikka lahti olnud. Küla on vana tehnika huvilisi ning mitmed väike, aga armas. Oleme rahul oma veoautondusega seotud ettevõtjad. Lõpetuseks lõiguke Kraavi talu pe- kunagise otsusega siinse majakoha Aeg-ajalt on valjemaid hääli kosta remehelt, mis oma südamlikkusega soetamisel.“ Sepa motokrossiraja kandist. Rada Auaste küla elu väga tabavalt kok- on tänaseks küll varasemast veidi ku võtab: „Oli aasta 1984, kui omale Ja kui mitmed kohalikud noored on lühemaks tehtud, kuid huvilisi, kel tuttavate soovitusel Kraavi talu soe- otsustanud kodukülla maja ehitada, soov end seal väikese tasu eest väl- tasime. Vanad omanikud olid mana- näitab see, et Auaste on elamiseks ja elamas käia, jätkub. lateed läinud ja nii see maja siis tüh- üks tore ja perspektiivikas paik. jana seisma jäi. Oleme siin aastate Maasikakasvatusega tegelev Auas- jooksul pisut maja kohendanud, nii te Mari sai alguse 2014. aastal, mil seest kui väljast. Lisaks peenramaa, Auaste elanikud

oru

tatrajahugi. Kas teadsite, et tatra vilja nimetatakse pähkliks?

Metsanurgal kasutatakse ära kõik koduaia saadused: õunad, aroo- niad, sõstrad, tikrid, vaarikad, ra- barber, sekka pihlakatki ning neist valmistatakse maitsvaid veine. Veinidel on iseloomustavad nimed: põldmarjavein „Põllapäälne“, „Sõst- rasilm“, „Tige tikker“, „Vanamehe vaarikavein“. Üks erilisematest on meevein – on ju Oru külas ka mesi- la ja nii saab ühele mittevajalikest jääkides luua teistele midagi uut ja väärtuslikku. Metsanurgal on ta- sapisi algatatud talgutegevust, esi- mesel aastal oma perega, järgmisel Oru Metsanurga talgud Oru Metsanurga tegutseti juba koos naabritega.

ru külas on inimasustuse jälgi küll. Oru mõis rajati 1817. a, mõi- Üle neljakümne aasta tegutsenud Ojuba II aastatuhande algusest. sa peahoone on tänaseks hävinud. Oru mesilas on käsil tarude seinte Rebase, Rehe, Raudsepa ja Männi- Levib pärimuslugu 1869. aastal ja katuste kapitaalremont. Kokku ku talude läheduses on arheoloogi- toimunud „Oru sõjast“, kui mõisnik on vaja üle vaadata ligi sadakond lise mälestisena kaitse alla võetud Clodt tõi soldatid talupoegi nüpel- mesitaru. Hiljemalt jaanipäeva pai- mitmed muistsete põldude asuko- dama, kuna nood keeldusid mõisa ku võib taas linnumagusa sooviga had. Linnamäe Peekoni territooriu- tööle minemast. Hardi ja Mati poole pöörduda. Me- mil asub samasse ajajärku kuuluv sinikud mõtlevad roheliselt ka ener- ohvrikivi. 1939. aastal oli Oru külas 104 ela- giatootmise valdkonnas - mesila nikku, täna 54. Orul elavad ettevõt- peahoone katusele paigaldati hiljuti Oru asundus tekkis Uugla mõisa likud inimesed, pea igas talus toi- 80 ruutmeetrit päikesepaneele. maade jagamisel, 1726. a on mai- metatakse millegi põnevaga. Lehtre nitud Arrokülli nimelist küla. Seda talu peremees tegeleb juba aastaid Linnamäe Peekoni juhi sõnul on on peetud ka rannarootslaste elu- lisaks viljale ka mahetatra kasva- aasta tagasi toimunud kriisist toi- paigaks ja nimetatud Rootsi-Arro- tamisega ning jahvatab väikestviisi butud, tootmisprotsess taastatud.

3 Lautades on ruigamas umbes 6800 oma aiandusalaseid teadmisi - kui piima, natuke pärmi, sutsakas soo- rõngassaba ning peamiseks mureks lillepeenarde pikkuseks on juba sada la ja suhkrut, jahu nii palju, et tai- vaid see, et inimesed ja loomad ter- meetrit ja tulbisortide kogu pidevalt gen väga paks ei tuleks - nii lihtne ved oleks. täieneb, on tegemist kahtlemata üks sepikutegu ongi! väga pühendunud aiahuvilisega. Lipu talu ettevõte „Osmussaare Külas elavad veel müügisekretär, reisid“ on hooajaks valmis. Niipea Kiige turismitalu on selleaasta- kiirabi- ja päästetöötaja, elektri- kui eriolukord lubab, saab väike- se hooaja juba avanud – esimesed tarvete asjatundja ja autojuht, ehi- laev Arabellaga ette võtta mererei- majutujad on ööbimispaiga ja sooja tajad, aiamajade tootja, geodeet, se tutvumaks Osmussaare põneva söögi võimaluse leidnud. Peremees giid, grillmeister ning sõna otseses kultuuuriloo ja loodusliku iluga. võtab jätkuvalt vastu ka elektritöö- mõttes mitu paari staažikaid rah- Ühel juulikuisel reisil on plaanis de tellimusi. Tõnise perenaisel on vatantsijaid. koos taimegiidiga saarel kasvavaid rohkelt teadmisi erinevatest kan- orhideesid tundma õppida. gastest ja õmblustööst. Tegusaid inimesi mahub sellesse Linnamäega üha enam kokku kas- Kalevi talu perenaine on üle kolm- Ja kui Oru-Soolu- tee kur- vavasse külla veel juurdegi, kuna ekümne aasta tegelenud Saksa do- vi peal asuvast helesinisest majast planeerimisel on suurem nn uus- gide kasvatamisega. Mis imenipiga möödudes magusat lõhna on tunda, asum - kolm krunti on juba valmis see pisike naine pea rinnuni ulatu- siis on teada, et Lehtil on küpsema ja lähiajal lisandub neid veelgi. vad koerad endale kuuletuma paneb, pandud järjekordne ahjutäis ime- seda on ta nõus teiste koerainimes- maitsvaid sepikuid. Kui temalt ret- Oru küla tegemised pani kirja tegagi jagama. Vaka all ei hoia ta ka septi küsida, saate vastuseks: sorts Eve Tamm-Hinno

vedra

keerulised ajad jätsid oma jälje ka Vedra elanike arvule - 1939. a oli külas 170 elanikku, 1977 vaid 33. Täna on siin 52 püsielanikku ja see arv on suure tõenäosusega tõusu- teel, kuna uutele asukatele on pak- kuda mitmeid elamukrunte.

Huvitava kokkusattumusena te- gutsevad üsna mitmed vedrakad meditsiinivaldkonnas - kes siis ei teaks Oru piirkonna perearsti Vedra jõululõke 2019 Vedra Ljudmilla Briljovat. Lisaks leiab meilt pereõe, hooldusõdesid, tege- smakordselt 1521. aastal mai- handest omataolisest tänase päe- vusterapeudi, hambaarsti ning abi- Enitud Vedra külal on järgmisel vani päris kõbusana püsti seisab. vahendite infoportaali AbikÄpp.ee aastal täitumas soliidne ja väärikas Samas lähedal, Kaasiku (hiljem haldaja. Kui töötavast pensionärist aastapäev. Vedra Pataka mäe teise Kooli) talu rehetoas tegutses aas- perearst Veski talus väljateenitud aastatuhande algusest pärit kivikal- tatel 1862- 1903 Vedra külakool. puhkust pidama jääb, on arstide me viitab aga tõsiasjale, et siinkan- Tänava talu maadele rajati 1930- leeri loota värsket verd Männa talu dis elati juba vähemalt tuhat aastat ndatel Vedra kalmistu ja palvema- suvitajast perepoja näol, kel arsti- tagasi. Võib öelda, et Vedra kant lau- ja. Eringe talus on alles piirkonna õpingud pooleli. sa kubiseb legendidest ja ajahambale ainus 100% säilinud sisseseadega, vastu pidanud väärtuslikest muin- 1865. aastast pärit pukktuulik. Vedras elab Oru raamatukogu ja suspaikadest. Rahvasuu pajatab lu- postipunkti juhataja. Tema naabri, gusid Pataka mäel vihma palumas Vedras võib nautida ka looduse Kaprihansu talu peremehe laotud käinud valgetes kleitides külanais- ilu - Veski talu sillast allavoolu on pikk ja kaunis kiviaed saab ilmselt test, paekividega vooderdatud „kar- Salajõe karstiala neeluaugud, mis järgmiseks muinsusmälestiseks - tuliaukudest“, bussiputka juures suurvee ajal matkarajal kõndijate- on ju külas olemas ka oma muin- asuvast ookri leiukohast, rääkimata le huvitavat ja vaatemängulist ela- suskaitsespetsialist. Asjatundjaid Poola kuninga hauast ning Kalevipo- must pakuvad. leidub veel raamatupidamise, kin- ja kivist, mille all olla peidus seitse nisvara ning inseneeria vallas. Kel härjasarvetäit hõbedat. Praeguse Vedra territooriumil oli omal talumajapidamine või juured varem koguni viis väiksemat asun- maal, neil on ehitus ja remont tut- Vedra kõrtsihoone on üks väheseid, dust: Vedra, Tui, Iiatse, Künda ja tav või suisa elukutseks saanud. mis Eestis tegutsenud paarist tu- Eringe külad. Riigikorra muutus ja Kahjuks viivad nende kuldsed käed

4 ikka põhja poole, nii sõidavad Soo- Haapsalu Veevärgi ametnikud, res- Äsjaloodud külaseltsi üheks ees- me ja Vedra vahet vähemalt kuue toranipidaja, jt ettevõtjad. märgiks on selle probleemi lahen- talu peremehed. Loodame, et nen- damine. de naised seda enam kaua välja Mesilasi on Vedras peetud üle saja ei kannata ja nad loovad koos ühe aasta: täna sumisevad mesilaspe- Koos on korda saadetud juba nii Vedra ehitusfirma. red Risti, Marjasoo, Andruse, Tam- mõndagi – aastatetaguse esimese me ja Tänava talu aedades. Head lapsukesena toimusid Pataka bus- Kangru talu maadel saetakse ja lõ- korjemaad toovad siia ka teisi lähi- sijaama ehitustalgud. Möödunud hutakse küttepuid ning puhastatak- piirkonna mesinikke, kelle mesila- sügisel sai valitud külavanem ja se kalavõrke - see kõik viitab Lääne- grupid külas paiknevad. välja antud oma küla kaart ning maal ja mujalgi tuntud Halukalurile. aasta lõpus istuti koos naabrite, Siit saab küsida ka transpordi ja tõs- Aga nagu elus ikka, ei ole kõik vaid Mõisaküla rahvaga jõululõkke ää- teteenust väikekalluriga. ilus, kena ja põnev. Oru kandi kü- res. Tulevikuplaanidest mõlgub lade ümarlaual käis endine valla- mõtteis oma külaplatsi rajamine Küla vahel võib kohata Männiku vanem Ülo Loorens välja mõtte, et ning küla esmamainimise 500. aas- talu hobustega ratsutavaid pere- järgmine kaunis küla võiks tulla tapäeva tähistamine. tütreid. Püsielanike kõrval on mit- Oru piirkonnast. Vedral on sinna meid majapidamisi, kus käiakse pikk tee minna - praegu saab ko- suvitamas või puhkamas. Siin ra- halike kolekohtade konkursil võidu Lauri Lilleoks ja hustavad oma närve sõiduõpetaja, Küündra-Tõnu kinnistu prügimägi. Peeter Kuusksalu

salajõe

gedega soklikorrus. 1899. aastast rohumaadel kasvavaid käpalisi ja hakkas toonane mõisnik August muid üleujutatavatele aladele ise- Knauf seniste rentnikega talude os- loomulikke taimi. tu-müügilepinguid sõlmima. Eesti Vabariigi algusaastail said oma osa Juba mõningad aastad tegutseme ka Vabadussõjas võidelnud - nii ku- külaseltsina, oleme puhastanud junes endise mõisasüdame maadele külatee ümbrust, Salajõe kaldaid, Salajõe asundus. Talude kosumi- Kabelimäge võsast ja tormimur- seks ei jagunud aega kuigi pikalt, rust. Tõsine ettevõtmine oli ummis- tulid sõidud külmale maale, mitmed tatud Tiberna allika puhastamine talud jäid tühjaks. Kolhoosielu ede- setetest ja võsa eemaldamine, seda nedes rajati endise Aua talu maa- tegevust on toetanud Keskkonna- dele 4-korteriline maja ja Peetri ka- amet. Selle aasta üks ettevõtmisi darbikku 3 ühepereelamut. Endise on Kärbla kanali äärmiselt lagune- talu maadele rajati 2 nud silla uuendamine. veiselauta ja sigala, millest taasise- seisvumise järel on üks olnud kasu- Vahest me peame ikka pidu ka – su- smakordselt 1397. aastal mai- tuses loomalaudana ja kaks hoonet vel saab kolm aastat, kui tähistasi- Enitud Salajõe küla territoo- puu- ja söetöökojana. me küla 620. aastapäeva. Sagedami- riumile jääb kohale nime andnud ni koguneme arutamaks hetkeseisu karstijõgi ning hulk allikaid. Jõgi Küla paikneb Läänemaa suurimal veevõitluses või korraldame mõne oli piiriks mõisamaade vahel – pa- karstialal. Suurvee ajal võib maa- sellele probleemile tähelepanu juh- rempoolne kallas kuulus Salajõe aluste vooluteede läbilaskevõime tiva sündmuse - paepäev, ruuba- ja vasakpoolne Uuemõisa mõisale suureneda 2,2 kuupmeetrini se- retro, matk „Astu sohu“ jm. Nagu (Vedra küla). Üheks soodustavaks kundis. Salajõe karstiorg ja suurim ajakirjanduse kaudu teada, taotleb teguriks püsiasustuse kujunemisel tõusuallikas Tiberna auk moodus- Kekkilä juba aastaid luba kaevan- on tõenäoliselt olnud Salajõe so- tavad Salajõe maastikukaitseala. duse oluliseks laiendamiseks, mis bivus vesiveski rajamiseks. Juba Allikaile rajatud kaevudest on kü- hakkaks suure tõenäosusega nega- 1726. a adramaarevisjonis esinevad las läbi asustuse ajaloo ammutatud tiivselt mõjutama Niibi raba ümb- veskiga seotud talunimed - Veski- väga kvaliteetset joogi- ja tarbevett ruse külasid laiemalt... . Siinkohal Hindreku, Veski-Tooma jm. – see on meie paiga eripära. Kah- täname Lääne-Nigula valla spetsia- juks on viimase 20 aasta jooksul liste senise toetava suhtumise eest Salajõe mõisa suur ja kaunis kahe- allikad mudastunud ja kaevuvesi meie asjaajamistes. korruseline barokkstiilis peahoone meenutab lahjat kohvi. valmis 1770ndatel. Tänaseks on „Külarahvast oo na väheks jäänd, a paekivist mõisahoonest säilinud Suur osa küla territooriumist on kis veel oo, need oo sitked kui kada- vaid veidi põhikorruse müüre, kaks hõlmatud Silma looduskaitsealaga. kad ja kõbad kui kibid. Meil oo kul- mantelkorstent ning võlvitud la- Kaitstakse liigirikast linnustikku, laste kätega meha, kis ehitavad ja

5 remondivad majasi, seadmesi ja au- Ja naased oo meil kah õite kanged kellengil peaks imu ühe õige sau- tusi. Meite Jaagul oo oma teenuse vir- ning visa hengega, harivad oma namõnu järele olema, siis kütab ma, kus remondib veuautusi. Muist aedu ja hoolitsevad perede eest. suitsusauna koa särtsuma. Marjele teevad pikkasi rekkavedusi, et kraa- Üits koolitab ammetikoolis lapsi meeldib näputöö, uied pajalapid mivahetus ikke riikis sesse ja välla süia tegema. Toine noustab va- võid ta käest suada. Maarahval käiks. Üits munsterdab kenasi puu- nembaid, killel oma lastega pallu peab ikke tagavarasi olema eese kujusi ja koolitab koeri, toine seilab muresi, aga oma pead lahutab jões ja teestegi jauks, seda näitab jälle kaugetel ilmameredel, üits kirjutab õnge leutades või maiusi meister- praegane aeg iseäranis kangeste. kinuvilmidele muusikat, toin mõtlib dades või aeda kujusi nikerdades. oma peaga kenasid hoonesid välla. Üits abistab abivajajaid ja toine Tule meitele külla, kui sool kodo mi- Ja kui sol peaks ehituse asjas ilust jälle valvab pangas rahva raha. dagist targembat teha põle mette. kivimaterjali tarvis olema, graniiti Aga meie Laine kasvatab astelpa- Elame veel veel või veeta!?“ või nii, siis selles suab Aivari käest jusi nõnna pallu, et jagub teistele- avitust, tal terve niisuke virma kohe. gi. Mare topib aia- ja metsakraami Aga Viktor vaaritab juustu ja sõira, purki ning pudelisse, vai hoopis- Mare Urbas et jagub teistelegi mekkimiseks. tükkis pliita kohale kuivama ja kui Salajõe Külaselts

uugla

ja tänaseks Eesti suurimaks uluki- Külaelanike seast võib leida mit- lihatoodete tootjaks kasvanud Lin- mekülgsete teadmiste ja oskuste- namäe Lihatööstus, kus töötab 50 ga inimesi ning teenusepakkujaid. usinat kätepaari - enamus Lääne- Raamatupidamine ja lilleseadmis- Nigula vallast, aga ka Haapsalust. kunst, kullerteenus ja ohtlike puu- Kel huvi lihatööstuse töökasse pe- de langetamine, puutöö ja küpseta- rekonda tööle minna, võib julgesti mine, esindatud on IT valdkond, ei ühendust võtta. puudu ka põllumajandusettevõtja. Mendimäe Mesi OÜ pakub linnu- Ligi kümmekond aastat on Uuglas magusat, Passi talu perenaine val- toimetanud üle-eestilise kaupluste dab heledatest jahudest loodusliku võrgustiku loonud Kangadžungel. juuretisega sourdough leiva (pildil) rheoloogiliste leidude põhjal on Alguses olid siin vaid laopinnad, tegemise kunsti. Hobikorras har- Ateada, et Läänemaa I-II sajandi täna toimub kibekiire e-poe tellimus- rastatakse võrkpalli, tegeletakse üks kahest asustatud piirkonnast te komplekteerimine ja pakkimine aianduse, permakultuuri ja kana- oli just siinkandis – Uugla Ves- ning plaanis on ka õmblustöö mahtu kasvatusega. Head nõu saab koe- kimäel asus keskmisest suurema suurendada. Mõlemas valdkonnas rakasvatuse ja vuttide pidamise pindalaga muinasküla. Mõis tek- on lisatööjõud väga oodatud! kohta. kis otse küla lähedale ning tõrjus küla maid enda alla võttes mujale. Looduskosmeetika tootja LUMI on Veskimäel elab üks tore ja tark 1323. a kuulus küla Johannes de Tartu kandist Uuglasse kolimisega mees, legendaarne ilmavaatleja, Udenkole, esimesed teated Uugla lootusrikkal lõpusirgel. Lisaks toote- kes võib ajaloost, Uugla arheoloo- rüütlimõisa kohta on aastast 1421, arendusele, müügile veebis ja edasi- gilistest kaevamistest ning ilma viimasteks omanikeks enne maade müüjate juures, on välja töötatud ka hingeelust nii mitmeidki põnevaid riigistamist oli Knorringite pere. profesionaalsed hooldused salongide lugusid vesta. jaoks. Uuglas hakkab toimuma toot- Veel praegu mäletavad vanema mistegevus, klientide nõustamine põlvkonna kohalikud Uugla rüütli- ning kohapeal plaanitakse pakkuda Uugla küla elanikke küsitles mõisa hoone, eriti saali ning pargi erinevaid protseduure - sellest saab Eve Tamm-Hinno ilu ja suursugusust. Siin toimusid üks mõnusalt sumisev terviseoaas. rahvatantsijate, puhkpilliorkestri ja rikkalike müügilettidega jaa- nipäeva tähistamised, peeti võrk- Maal elamise päevast pallivõistlusi. Uugla mõis oli enne sõda Oru kandi inimeste põhiliseks Ka sel aastal osaleb Oru piirkond 26. septembril toimuval Maal elamise päe- kogunemiskohaks. val, et anda kohalikele ettevõtlikele inimestele võimalust oma tegemisi na- tuke laiemalt tutvustada. 1939. oli Uuglas elanikke 124, 2020. 1. jaanuari seisuga 38. Täna- Kava on veel täpsustamisel, kuid on teada, et taas on avatud Saunja külas ne Uugla on meie kandis nagu oma- asuvad Silma õpikoda ning puuvilja- ja viinamarjakasvatusega tegelev Haa- ette tööstuspiirkond. Lipulaevana va talu. Linnamäel saab külastada värskelt valminud Maali maja ja ORUMERi kõige ees Oru kandi üks kuulsa- ruume. LASi majas on avatud kohvik, kohal on Pindi kinnisvaramaaklerid. maid kaubamärke - 1987. a loodud

6 jalukse

alukse külatee alguses, endise Korraldati talguid, külapidusid ja Jkaupluse taga on asunud pelgu- väiksemaid koosistumisi. Meeles paigaks nimetatud muistis - ringi- peeti sünnipäevalapsi, koostati ja kujulise kraavi ja madala valliga loeti ette luuletusi, toimusid hari- siseõue taoline piiratud ala, kus vad loengud põnevate lektoritega, asunud ka kaev. Üle tee on ohvri- jagati reisimuljeid. Külaelu üheks kivi ja II aastatuhande II poolde sõlmpunktiks oli Jalukse pood, mil- dateeritud ohverdamispaigana tun- le kohvikunurgas toimusid Jalukse tud hiietammik. Rahvasuu pajatab, ja inimeste tähtpäevade tä- et kord ammusel ajal olevat Jalukse histamised ning kohviõhtud. küla talupojad mõisniku poolt oma eluasemetelt, viljakatelt mõisapõl- Täna on Jalukse külas 62 elanikku. dudelt, ümberasustatud soo- ja ra- Lisandunud on uusi aktiivseid ini- baservale ning nii need esimesed mesi ning külaelu on saamas uut talud Jalukse kanti tekkisidki. hingamist. Möödunud kevadel toi- musid talgupäeva raames Jalukse 1726. aastal oli külas 8 talu, 1939. seltsimaja korrastustööd. UUED ALGUSED JALUKSE KÜLAS a 32, elanikke 143. Külas on tegut- senud koguni kaks palvemaja – üks Ametimeestest on külas esinda- 22. detsember 2019. On lõunane aeg, oli baptistide, teine vennastekogu- tud bussi-, ekskavaatori- ja kau- kui saabume Tallinnast Läänemaale duse liikmetele. baveoautojuht, torumees, kokk, Jalukse külla. Autos meie pisike pere: politseinik ja kinnisvaramaakler, mina, abikaasa ja kaks poega. Hinges Kool on Jalukses läbi aegade väga metsakorraldaja, raamatupidajad, on ärev tunne, kuid see on vist elus olulist rolli mänginud. Esimene kool lihatööstuse- ja hooldekodutööta- kannapöördeid tehes loomulik. Ma- avati 1868. a (nimetati mõisa järgi jad. Kasvatatakse mägiveiseid, jas sagivad ringi veel need, kes peagi Uugla algkooliks), mis aastate möö- peetakse kanu. On paberkäsitöö lahkuvad. Õigepea ulatavad nad mei- dudes kooliperele kitsaks jäi. 1913. harrastaja, rahvatantsija, massöör, le võtmed ja saadame nad lehvituse- alustati õppetööd uues, oma küla mitmed spordi-, õmblemise, savi- ja ga teele. Istun diivanile ja mõtlen tu- ehitusmehe projekti järgi ehitatud aiatööhuvilised. Matsu talu peretü- handele seiklusele, mis mind siin ees hoones, mis suleti 1965. aastal. Koo- tar oskab kauneid mustris kindaid- ootab. Esimesel ööl ei saa magada, limaja kasutati küla kinosaalina, sokke ja kampsuneid kududa ning sest kõik on harjumatult vaikne. õpilasmaleva elukoha, siin oli “Ka- täiendab end käsitöö alal Haapsalu levipoja” kolhoosi kontor ja söökla. kolledžis. Imelist lilleseadmisos- Neli kuud hiljem: kolimistuhin ammu Maja hävis tulekahjus 1986. Väike kust valdab Laastu talus toimetav möödas, uni on magus. Isegi vana la- maakool oli aga oma õpilaste süda- Erika Lillekunsti poe omanik. Kel gunenud ait on juba maha lammuta- messe jäänud - aastatel 1988-2003 huvi saab Pärdi talu peremehelt tud. Kevad pressib nii uksest kui ak- toimusid Helve Tuulemäe algatusel ammutada teadmisi viinamarjade nast sisse ja hingest on ärevusetunne rahvarohked koolikokkutulekud. kasvatamisest, neid on tal paar- kadunud. Millega see on asendunud? kümmend sorti ja pidevalt on käi- See on asendunud rahulolu ja siira 2005. a loodi Jalukse külaselts. Koos- mas uute isendite katsetamine. rõõmuga. Rõõmuga, sest ma elan käimiskohana taastati Maimu Laa- maal! Rõõmuga, sest mu perel on nbergi ja tema pere eestvedamisel oma kodu! Ja rõõmuga, sest ma saan keset küla asuv endine pritsikuur. Jalukse külarahvas olla osa sellest ägedast kogukonnast. Iga uus tutvus Jalukses ja Linnamäel on olnud nii soe ja sõbralik. Kõik need toredad inimesed, kellega olen siiani Helga Mällo mälestuskivi avamisest kokku puutunud kinnitavad mulle, et valisime koduks väga armsa koha. Suur-suur tänu Oru kooli vilistlastele, kes on toetanud Helga Mällo mälestu- se jäädvustamist ning panustanud Linnamäe pargis oleva mälestuskivi juur- Ja arvan, et maal elades oleks ikka de pingi ja infotahvli soetamisse (loe lisa las.ee Koduloo rubriigist). hea teada, kes on su kõrval – no nii juhuks, kui on vaja põõsastele hobu- Annetusi saab jätkuvalt teha sesõnnikut või kaaslast mälumängu- ORU KULTUURISELTS MTÜ arveldusarvele: le. Usun, et palju toredaid kohtumisi EE031010220280713220, on alles ees ning see on kõigest al- märksõnaks „TOETUS LINNAMÄE PARGILE“ gus. Sest siin me nüüd oleme, Aavi- ku talu uus pererahvas, kel plaan on jääda pikemaks. Otsustasime lükata mälestuskivi avamise järgmise aasta kaunisse kevade- aega, et üritusse saaks kaasata ka Oru kooli õpilasi, kes eriolukorra tõttu on Janne Rau käesolevaks õppeaastaks koolitee juba lõpetanud. Jalukse küla Aaviku talu perenaine

7 Taas algab Silma Õpikojas põnev laagrisuvi

Silma Õpikoda asub vaikses ja eraldatud Saunja külas, keset loodust. Juba küm- me aastat oleme korraldanud laagreid. Sel aastal peame laagrivõimaluse pakku- mist eriti oluliseks, kuna laste ja noorte kevad möödus tavapärasest rohkem toas ja ekraanide ees veetes. Siin pööratakse tähelepanu sellele, et lapsed viibiksid palju õues ja liiguksid aktiivselt. Telefonide ja nutiseadmete kasutamisele oleme seadnud piiranguid. Selle asemel on meil on linnuvaatlustornid, parv, telkimine ja taluloomad. Korraga võtame kuni 20 last. Umbes selline piirarv on meil laagri- tes olnud kogu aeg, et tekiks kodusem tunne.

Meie laagrite kohta saad rohkem uurida siit: https://www.silmalk.ee/lastelaagrid/

käest on võimalik Knitwear by JL Neile, kes soovivad omal käel veidi matkata kudumeid osta kui ka tellida. Vahetult enne õpikoda jääb tee peale RMK Saunja matkarada, mis lõppeb linnu- Valikus on palju erinevaid tooteid- vaatlustorniga. Ka õpikoja õuel on linnuvaatlustorn. Hetkel on looduses alanud kampsunid, kindad, sokid, kaelussal- orhideede õitsemise aeg. Meil võib kohata kuldkinga ja halli käppa. Kes soovib lid, peapaelad, mütsid. Ka beebidele orhideede bioloogia ja kaitse kohta rohkem teada, saab tellida retke koos juhenda- saadaval mõnusaid ja pehmeid alpa- jaga. Kes soovib rohkem omal käel ringi liikuda, võib katsetada nutirada. ka -või meriinovillast esemeid. Juhiseid looduses liikumise reeglite kohta leiad intrenetilehelt www.loodusega- Küsi lisaks: [email protected] koos.ee või 56847617 Kui sul tekkis küsimusi ja sa sooviksid rohkem meie tegemiste kohta teada saada, Vaata lisaks IG: knitwearby_jl ja FB: siis oleme väga hea meelega valmis vastama. https://www.facebook.com/ Knitwearbyjl-109744573747724/ Silma Õpikoja juhendajad Kaja Loorens [email protected] tel: 512 1544 Marko Valker [email protected] tel: 5667 8621

Raplamaa ringreisist Oru piirkonna seinakaardini Infolehe väljaandmist toetas Kohaliku omalagatuse Kohaliku Omaalgatuse Programmist toetuse saanud ja aprilli alguses toimuma programm ja MTÜ Linnamäe pidanud Oru kandi külade Raplamaa ringreis tuli eriolukorra tõttu asendada Arenguselts. ohutu, inimeste kogunemist vältivaks tegevuseks. Nii sai Regiost tellitud Oru piirkonna 15 küla suur ja talunimedega seinakaart, mida on hea abivahendina Ettepanekud ja info: võimalik kasutada külade koosolekutel, ümarlaual või misiganes piirkonna üri- [email protected], tel. 5667 9002 tustel.

8