Oru Kandi Külade
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Oru kandi külade Juuni 2020 INFOLEHT 2 Jätkame esimeses infolehes alustatud Oru kandi külade tutvustamist. Vahepeal on nii mõndagi igapäevaelu muutvat juhtunud, kuid elu läheb edasi ning täna sammume lootusrikkalt suve poole. Vaikselt jätkuvad pau- sile pandud üritused ja kokkusaamised. Linnamäe beebiklubi pani hooajale kena punkti piknikuga Paliveres Kuliste aasal (pildil). Soolu küla 500. aastapäeva puhul toimub 19. juulil kell 14.00 lõõtsakontsert (Tursa talus); 25. juulil kell 11 juubeliaastale pühendatud kokkutulek ning 12. septembril kell 17.00 kontsert „Armastusega sügisesse“ (Taavetil). Juuni keskpaigaks selgub, kas ka sel aastal saab pidada Linnamäe kontser- tide päeva talvel planeeritud mahus ja kohtades. Loodame, et olete sellest paarist kohaliku omaalgatuse programmi toel il- munud infolehest saanud ka uusi teadmisi oma küla või piirkonna inimeste tegemiste kohta. Linnamäe Arenguselts NIIBI maardlad. Tehas ise jääb aga naabri- te, Väike-Nõmmküla maadele. Taasiseseisvumise alguses elavnes ka külaelu. Rehe talu peremehe eestvedamisel korraldati mitmel aastal Niibi küla päeva. Pisikeses külas on talud üsna hajutatud, aga nagu mujal, nii toob aeg-ajalt ka Niibis inimesi kokku talgutegevus - ühiselt sai Riguldi tee äärde püsti kena triibuline postkastialus. Tilga talu õuel esines möödunud- suvise Linnamäe kontsertide päeva raames rohkelt publikut kohale too- nud Alen Veziko. Perenaise süvene- Niibi küla talgud va aiandushuvi tulemusi võib imet- leda juba praegu. Niibi külast võib iibi mõisa kohta on teadaole- Rahvajutt räägib, et Niibi Lubja- leida raamatupidaja, hooldekodu Nvalt üks varasemaid doku- ahju mäel olla selline omapära, et töötaja, puutööga tegelejaid, turba- mente aastast 1624, mil Rootsi kui sajupilved mäe kohale jõuavad tootmise spetsialiste, Kaitseväe tee- kuningas Gustav Adolf läänistas hajuvad need justkui imeväel laiali nistuja ja elektriasjanduses lahtiste Ingküla ja Niibi küla maid Mag- ning Niibis vihma ei saja. kätega meesterahva. Aeg-ajalt nau- nus Brümmerile. Nendest maa- dib maa-elu ka üks kiirabitöötaja. dest moodustuski mõis. Viimaseks 1954. aastal arvati Noarootsi piir- omanikuks enne riigistamist oli konda kuulunud Niibi küla Linna- On kuulda, et külla on oma kodu ra- perekond Luhaäär. mäe külnõukogu koosseisu, 1977. jamas uus noor pere – Oru piirkon- kustutati külade nimekirjast ja lii- na kõige väiksema elanike arvuga Niibis asus Oru piirkonna üks va- deti Ingkülaga. Sel ajal elas Niibis (17) kogukond on lootusrikkalt kas- nemaid koole, mis asustati 1855. vaid 10 inimest. vamas... aastal ja tegutses kuni 1939. aas- tani, mil valmis Sutlepa uus kooli- Küla territooriumile jäävad OÜ Kek- hoone. kilä Eesti Niibi tehase turbatootmise Eve Tamm-Hinno INGKÜLA ha-aare, mis sisaldanud isegi vanu tuli ehitada suurem postkastialus. araabia münte. Nüüdsest saavad Ingküla elanikud postkasti tühjendades sealsamas Väikseid külasid on ikka aeg-ajalt ka külade uudiseid ja kuulutusi lu- naabritega liidetud-lahutatud. geda ja jagada. 1977. aastal liideti Ingkülaga Niibi küla. Sel ajal elas Ingkülas 35 ini- Mangu talu tegemisi võib jälgida mest ja Niibis 10 inimest. Tänaseks samanimelisel FB lehel. Kasvamas on külad jälle eraldatud ja elavad on kanad, pardid, haned, jänesed oma elu. ning võib juhtuda, et mõne aja pä- rast saab samast ka kitsepiima. Juhani talu peremees Ermo on Külarahvale on müügiks pakkuda ametilt ehitaja ja seetõttu võivad kanamune. Perenaine on diplomee- noored olla uhked oma kätega värs- ritud modist ehk kübarategija ning ke ilme saanud kodu üle. Perenaine talvehooajal õmbleb ka lapitekke. Greete töötab juristina ning nõus- tab töösuhete osas nii tööandjaid Kärra perenaine on samuti käsitöö- kui töötajaid. Vabal ajal tegelevad ja aiandushuviline, temalt saab nad lohesurfiga. Kuna lohesurfi osta mett. Mesilastega tegeletakse saab õige varustusega harrasta- ka Koka talus. Ametimeestest on da aastaringselt, võib neid tuulise külas esindatud veel postitöötaja, ilmaga mere äärest leida nii suvel IT-tehnik, sisearhitektid, tüüri- Mangu talu linnu- ja loomapark kui talvel. Talus elab ka kuldne ret- mees ja vanemmadrus, kuldsete riiver, toreda nimega Vahvel. Vah- kätega ehitaja ja jahimees. Uueri vel käib trennis, et temast saaks maaüksusel asuval Põllumäe kõr- isikeses 19 elanikuga Ingkülas kuulekas ja koolitatud päästekoer, gendikul on aga ajast-aega peetud Pvõib samuti leida muistsete ae- kes suudaks vajadusel metsast ini- küla jaanitulesid. gade inimasustuse jälgi. Vanari talu mesi otsida. juurest üle Linnamäe-Riguldi tee ca Vanim elanik, rootsiverd härras- 90 m põhja poole minnes laiub kõr- Kuna Juhani talul varasemalt post- mees Raja talust on oma pika elu gem trapetsikujuline ala - II aasta- kasti ei olnud ja parasjagu pakkus jooksul töötanud nii rabas, remont- tuhande esimesse poolde dateeritud „Omniva“ „Teeme ära“ talgupäeva töödel kui ka elektriliinide ehita- ning muistisena hästi säilinud maa- raames postkaste, siis otsustati, et misel. alune külakalmistu. Kohta on nime- TEEME ÄRA! Eelnevalt uuriti, kas tatud ka Kabelimäeks. Enne Teist külas on veel uue postkasti huvili- Ingküla tegemised tähendas üles maailmasõda leitud sealtsamast ra- si ja kuna kokku sai kaheksa talu, Eve Tamm-Hinno AUASTE uaste asundus tekkis Auaste Amõisamaade jagamisel, eelkäi- jateks 1726. aastal Uugla mõisale kuulunud külad Haugast ja Mel- laküll. Pärast Auaste (Wiesenau) mõisa moodustamist (1843) on va- nade dokumentide järgi sealkandis mainitud veel Suistema (Suustema) küla ja kõrtsi (1796). Auaste mõisa peahoone lammutati 1960-ndatel, maakividest kelder on aga tänaseni heas korras, aastaid kasutusel ol- nud laudas on tegutsenud kohalik loomapidaja, kes tänaseks hakkab küll oma tegevust lõpetama. Ajaloolist sügavust lisab külale esi- mesest aastatuhandest e.m.a. pärit kivikalme, kahekümne korrapära- se lohukesega kultusekivi ning II aastatuhandesse e.m.a. dateeritud Auaste Mari maasikapeenradAuaste 2 Suistemäe (Tiinamäe) matmispaik, rajati oma väikese põlluga pereette- kaunis lilleaed, siin-seal viljapuud kus kruusavõtmisel on 45-60 cm võtte, et pakkuda lastele suvel tööte- ja marjapõõsad. Võib öelda, et olen sügavuselt leitud inimluid ja ühe gemise võimalust. Aastatega on tek- Kraaviga kokku kasvanud ja prak- pealuu juurest kaelakee 13-st läbi- kinud oma klientuur, kes vahel juba tiliselt aastaringselt paigal. Olen puuritud koerahambast. enne hooaega helistavad ja küsivad, rahul küla kogukonna eluga, naab- kas maasikad on valmis. Huvi tunda ritega ikka aeg-ajalt suhtleme. Hea 1939. aastal oli Auastes 77 elanik- on ka põhjust, sest tegemist on igati meel on tõdeda,et Linnamäe Peeko- ku, 1977. 27 ja täna 23. Külaelu puhaste, väetamata marjadega. ni majandushoone (endine kolhoo- kulgeb vaikselt ja omasoodu, kes si väetisehoidla) on leidnud tublid nokitseb aias, teeb savitööd ja pa- Pisikese tõrvatilgana külaidüllis on rentnikud-põllumehed. Aastaid on berist punutisi, olemas on Haap- Tornialuse tee Kärneli talu poolse korralikult talviti tehtud lumetõr- salu salli kuduja, jahinduse ja otsa olukord – auk augus kinni. jet, teed on ikka lahti olnud. Küla on vana tehnika huvilisi ning mitmed väike, aga armas. Oleme rahul oma veoautondusega seotud ettevõtjad. Lõpetuseks lõiguke Kraavi talu pe- kunagise otsusega siinse majakoha Aeg-ajalt on valjemaid hääli kosta remehelt, mis oma südamlikkusega soetamisel.“ Sepa motokrossiraja kandist. Rada Auaste küla elu väga tabavalt kok- on tänaseks küll varasemast veidi ku võtab: „Oli aasta 1984, kui omale Ja kui mitmed kohalikud noored on lühemaks tehtud, kuid huvilisi, kel tuttavate soovitusel Kraavi talu soe- otsustanud kodukülla maja ehitada, soov end seal väikese tasu eest väl- tasime. Vanad omanikud olid mana- näitab see, et Auaste on elamiseks ja elamas käia, jätkub. lateed läinud ja nii see maja siis tüh- üks tore ja perspektiivikas paik. jana seisma jäi. Oleme siin aastate Maasikakasvatusega tegelev Auas- jooksul pisut maja kohendanud, nii te Mari sai alguse 2014. aastal, mil seest kui väljast. Lisaks peenramaa, Auaste elanikud ORU tatrajahugi. Kas teadsite, et tatra vilja nimetatakse pähkliks? Metsanurgal kasutatakse ära kõik koduaia saadused: õunad, aroo- niad, sõstrad, tikrid, vaarikad, ra- barber, sekka pihlakatki ning neist valmistatakse maitsvaid veine. Veinidel on iseloomustavad nimed: põldmarjavein „Põllapäälne“, „Sõst- rasilm“, „Tige tikker“, „Vanamehe vaarikavein“. Üks erilisematest on meevein – on ju Oru külas ka mesi- la ja nii saab ühele mittevajalikest jääkides luua teistele midagi uut ja väärtuslikku. Metsanurgal on ta- sapisi algatatud talgutegevust, esi- mesel aastal oma perega, järgmisel Oru Metsanurga talgud Oru Metsanurga tegutseti juba koos naabritega. ru külas on inimasustuse jälgi küll. Oru mõis rajati 1817. a, mõi- Üle neljakümne aasta tegutsenud Ojuba II aastatuhande algusest. sa peahoone on tänaseks hävinud. Oru mesilas on käsil tarude seinte Rebase, Rehe, Raudsepa ja Männi- Levib pärimuslugu 1869. aastal ja katuste kapitaalremont. Kokku ku talude läheduses on arheoloogi- toimunud „Oru sõjast“, kui mõisnik on vaja üle vaadata ligi sadakond lise mälestisena kaitse alla võetud Clodt tõi soldatid talupoegi nüpel- mesitaru. Hiljemalt jaanipäeva pai- mitmed muistsete põldude asuko- dama, kuna nood keeldusid mõisa ku võib taas linnumagusa sooviga had. Linnamäe Peekoni territooriu- tööle minemast. Hardi ja Mati poole pöörduda. Me- mil asub samasse ajajärku kuuluv sinikud mõtlevad roheliselt ka ener- ohvrikivi. 1939. aastal oli Oru külas 104 ela- giatootmise valdkonnas - mesila nikku, täna 54. Orul elavad ettevõt- peahoone katusele paigaldati