AR 00 Kansi Kopio
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26 -
Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti -
Väljatöötamise Kavatsus
Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata -
Valla Ajaleht Nr 1
HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised. -
The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe. -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be -
Kiire Interneti Ehitus Läänemaal Algab 2020. Aastal
Läti 100: kellega oleks eestlastel ennast Tormi võrrelda, kui Läti mingil põhjusel ei sobiks? Lk 2 Piret: Peko pole 1980. aastal muinasjutt Martna sovhoosi töölistele ehi- või mäng. tatud majja Kirnas on jäänud elama kuus inimest. Lk 4–5 Loe värskeid uudiseid www.le.ee LAUPÄEV, 17. NOVEMBER 2018 │ NR 132 4228 │ 1 EURO LK 6 Inspektorid tabasid Piirsalu VIIMANE MIIL jõelt röövpüüdjad Kiire interneti Neljapäeva õhtul kella üheksa et nad on paha peal väljas. „Üt- ajal tabasid Läänemaa keskkon- levad, et on niisama jõe ääres nainspektorid Piirsalu jõelt kaks ja vaatavad kalu, aga see po- röövpüüdjat. le eriti usutav. Niisama ei ole Kaks meest olid juba jõud- keegi pimedas jõe ääres,” üt- ehitus Läänemaal nud kinni püüda neli forelli les Müür. – kaks emas- ja kaks isaskala. Müüri ametisoleku ajal ei ole „Üks kala oli üsna suur – nelja ja röövpüüdjaid teolt tabatud. Ku- viie kilo vahel,” ütles keskkon- demisajal püütud kalal endal algab 2020. aastal nainspektsiooni Läänemaa bü- suurt väärtust ei ole. Kalalihast roo juhataja Jaanus Müür. rohkem võib röövpüüdjaid mee- Elektrilevi hakkab Läänemaal kiiret internetti Mehed on kahekordselt süü- litada mari. „Aga enamasti te- di. Esiteks on forellipüük 30. no- kib lihtsalt püügihasart, sest ku- ehitama alles 2020. aastal. Eelistatud on suuremad vembrini keelatud, teiseks ka- demisajal on kala lihtne kätte sutasid nad keelatud püügiva- saada,” ütles Müür. asulad, metsaküladeni võibolla ei jõutagi. hendit – ahingut. Piirsalu jõgi on kantud ko- Röövpüük läheb meestele gu ulatuses lõhede ja forelli- URMAS LAURI Müüri sõnul kalliks maksma de elu- ja kudemispaikade ni- [email protected] – juba ainuüksi kudemisajal mistusse. püütud nelja kala eest tuleb Röövpüüdjad kasutavadki ta- Elektrilevi esindajad käisid nelja- neil välja käia 600 eurot. -
Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530 -
317 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
317 buss sõiduplaan & liini kaart 317 Haapsalu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 317 buss liinil (Haapsalu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 8:10 - 18:25 (2) Lemmiku: 6:20 - 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 317 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 317 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 317 buss sõiduplaan 49 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:10 - 18:25 teisipäev 8:10 - 18:25 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 8:10 - 18:25 Märjamaa neljapäev 8:10 - 18:25 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 8:10 - 18:25 Kirikuvärava laupäev 8:10 - 18:25 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 18:25 Metsavahi Maavahe Kükita 317 buss info Suund: Haapsalu Bussijaam Toome Peatust: 49 Reisi kestus: 101 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna, Jüri, Aima, Laukna, Vaikna, Laisilla, Koluvere, Kullamaa, Kullamaa Kool, Silla, Turpla, Loodna Üdruma (Amanda Parkla), Päri, Jõgisoo, Sordi, Liivi, Kiidika, Ohtla, Kokre, Suure-Lähtru, Niinja Tee, Martna, Ehmja, Maalse, Kirimäe, Kabelimäe, Vana- Jüri Taebla, Taebla Tee, Taebla, Taebla Tee, Vana-Taebla, Rummu, Võnnu, Üsse, Ridala Raudteejaam, Juurika, Aima Uuemõisa, Rannarootsi, Niine, Haapsalu Bussijaam Laukna Vaikna Laisilla Koluvere Kullamaa Kullamaa Kool Silla Turpla Üdruma (Amanda Parkla) Päri Jõgisoo Sordi Liivi Kiidika Ohtla Kokre Suure-Lähtru Niinja Tee Martna Ehmja Maalse Kirimäe Kabelimäe Vana-Taebla -
Magi-1994-Hoburaudsoled.Pdf
t esli TA Toim. Humailltaar- ja Solsiaalleadused, 1994, 43, 4, 465-484 EESTI VIIKINGIAEGSED HOBURAUDSOLED JA NENDE ORNAMENT Marika MAGI-LOUGAS Eesti Teadusle Akadeemia Ajaloo instiluut. RiiiitJi 6, EE-OOOI Tallinn, Eesti Esilanud P. Ligi. Toimelusse saabunud 15 . aprillil 1994, avaldamisele lubatud 19. mail 1994 Artiklis on vaadeldud Eesli viikingiaegseid hoburauds61gi liihtudes eelk6ige nende ornamendisl. Erislatud on kuul ornamenditiiiipi, millesl A-C kuuluvad vara- ja kesk viikingiaega ning D-F hilisviikingiaega. Sealjuures ilmnevad sclged iihlelangevused teisle samaaegsele ehletiiiipide, eriti kiiev6rude mustritega. Ornament on voimaldanud hoburauds61gi senisest detailsemalt tiipologisecrida ja dateerida. Tiipsuslatud on ka hoburaudsolgede otsanuppudcl p6hinevat tiipoloogial, andes senis tele terminilele kohali uuema ja piiritletuma sis u. Hobllraudsolgcdc morfoloogiliste ja ornamendil p6hinevate tiiiipide vahel on tiiheldalavad selged sensed, kllid tiiiclikull kokku need ei lange. Milmele otsanuppudel p6hincvatc liiiipidc d.1t ecringud osulusid scniarvatuist varasemaks, olles sel kujul paremini kooskolas ka Eesli naabermaade hoburauds6'1gede daleeringulega. Hoburauds61ed tuJid muistsete eestlastc ehete huJka juba Rooma raua ajaJ. Nende esimene kasutusaeg jai siiski liihikeseks ning peagi unustati nad m6nesajaks aastaks. Siinkohal kasitletavad h6burauds61ed ilmusid Merovingi aja J6puJ. Suur osa neist j6ud'is meile ilmselt balti ja volga soome h6imude kaudu. Hoburauds61gede algkodu otsitakse Euroopa ida- ja kagupiirilt. Pohja-Euroopas -
Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul -
Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 12.11.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD 1. Üldist .................................................................................................................................. 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ........................................................................................... 6 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ............................................ 7 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine......................................................................... 7 3.2 Looduskeskkond .......................................................................................................... 7 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ....................................................... 7 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................... 12 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 12 3.2.4 Rohevõrgustikud ................................................................................................ 14 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 15 3.2.6 Natura 2000 alad ...............................................................................................