MAVES Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring september 2019 Töö nimetus: Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring Töö number: 19060 Tellija: Haapsalu Linnavalitsus Vastutav täitja: Artto Pello (ökoloog) Kontrollija: Karl Kupits Maves AS Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected] Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3 2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES .............................................................................................. 4 3 HAAPSALU RANNIKU LOODUSLIKD OLUD ................................................................................ 6 4 METOODIKA ........................................................................................................................................... 9 5 TULEMUSED ........................................................................................................................................ 11 5.1 HERJAVA – HAAPSALU TIHEASUSTUS .......................................................................................... 11 5.2 HAAPSALU TIHEASUSTUS (UNGRU OJA) – ROHUKÜLA SADAM ................................................ 12 5.3 ROHUKÜLA SADAM – PUSKU PAADISILD ..................................................................................... 14 5.4 PUSKU PAADISILD (KANAL) – TOPU SADAMA LAHESOPP .......................................................... 15 5.5 TOPU SADAMA LAHESOPP – MATSALU RAHVUSPARGI PIIR ...................................................... 17 5.6 MATSALU RAHVUSPARGI PIIR – PUISE NINA ............................................................................... 18 5.7 PUISE NINA – HAESKA ................................................................................................................... 20 6 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................ 23 LISA 1. Herjava – Haapsalu tiheasutuse ala. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 2. Haapsalu tiheasustusala – Rohuküla sadama. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 3. Rohuküla sadama – Pusku paadisild. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 4. Pusku paadisild – Topu sadama lahesopp. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 5. Topu sadama lahesopp – Matsalu rahvuspargi piir. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 6. Matsalu rahvuspargi piir – Puise nina. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 7. Puise nina – Haeska. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 8. Töö lähteülesanne Tallinn, 9. september 2019 2 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö telliti Haapsalu Linnavalitsuse poolt seoses uue üldplaneeringu koostamisega. Korduva üleujutusala piiri määramine on vajalik üldplaneeringus ehituskeeluvööndi määramiseks. Töös ei käsitleta Haapsalu linna (Haapsalu linnasisene linn) ehituskeeluvööndit, kuna varasemas üldplaneeringus kehtestatud ehituskeeluvöönd on ka täna Haapsalu linna otsuse kohaselt asjakohane. Käesoleva töö eesmärgiks oli määrata Haapsalu linna haldusüksuse (endise Ridala valla alad, va Haapsalu linn) korduva üleujutusega ala piir ning anda vajadusel soovitused ehituskeeluvööndi suurendamiseks (vältimaks üleujutusohtlikule alale objektide rajamist) või vähendamiseks (kehtiv ehituskeeluvöönd võib osutuda määratust suuremaks). Korduvalt üleujutatava ala piir on rannikul veekaitseliste kitsenduste lähtejooneks. Korduva üleujutusega ala piiri määramisel lähtuti põhimõttest, et madalatele aladele ehitamine ei ole põhjendatud, kuna sageli tähendab elamisväärse ja ohutu elukeskkonna saavutamine maapinna täitmist, mis viib paratamatult piirkonnale omaste koosluste hävimiseni või satub ehitustegevuse tõttu ohtu inimese tervis ja vara. Korduvalt üle ujutava ala piiri määramisel vaadeldi nii taimestikku, mullastikku, reljeefi, maapinnakõrguste- ja veetaseme andmeid ning hinnati neid võimalusel üheskoos. Projekt „Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine“ on suunatud üleujutusega seotud riskide maandamiskava 2016-2021 a sisalduvatesse tegevustesse ja eesmärkidesse. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava koostati koos veemajanduskava ja selle juurde kuuluva meetmeprogrammiga. Töö tehti vastavalt lähteülesandele (lisa 8). Aruande elektroonilises lisas on esitatud käesoleva töö käigus määratud korduvalt üleujutatava ala piir, ehituskeeluvööndi piir ning lisaks Haapsalu linna ehituskeeluvööndi piir (Haapsalu üldplaneeringust). Tallinn, 9. september 2019 3 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES 2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES Vastavalt Veeseaduse § 331 on üleujutus harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutused tekivad nii meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest lähtuvalt kui ka inimtegevuse tõttu. Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi: kahjustada keskkonda, ohustada inimeste vara ja tervist ning seada riski alla majandustegevust. Üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele annavad tõuke inimasulate ja majandustegevuste kasv mererannikul ja jõgede lammialadel kui ka loodusliku vee äravoolu tõkestamine kas inimtegevuse tulemusena, nt veevoolu takistamine maakasutuse tõttu, või mõnel muul viisil. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 3 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Korduvalt üleujutatava ala piir on aluseks rannaalal ehituskeeluvööndi määramiseks. Ehituskeeluvööndi ülesanne on tagada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Ehituskeeluvöönd on ranna või kalda teatud laiusega ala, mis asetseb mere, järve, jõe, oja või kanali ääres ning kus on keelatud ehitada uusi hooneid või rajatisi (LKS § 38). Looduskaitseseaduse § 35 lõige 1 ja 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi lähtejooneks põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest, mis Läänemere puhul (va Narva-Jõesuu rand) on 100 m (LKS § 35 lg 4). Keskkonnaministeerium on selgitanud korduva üleujutusega ala olemust oma 20.09.2016 a kirjas nr 8-2/16/6610-4 järgnevalt: LKS § 35 lg 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Korduvalt üleujutatavateks aladeks ei loeta LKS kohaselt automaatselt kõikjal rannikul olevaid alasid, vaid lähtutakse reaalsest olukorrast looduses. Valdavalt esinevad korduvalt üleujutatavad alad madalatel, laugetel randadel, mis teatud kindlate perioodide järel (tavaliselt kevadeti ja/või sügiseti) on pikema aja vältel üleujutatud. Seetõttu vajavad taolised korduvatest üleujutustest mõjutatud rannad lisapuhvrit võrreldes randadega, kus selliseid protsesse ei esine, ning kus ranna ja kalda kaitse eesmärk on täidetud tavapärase ehituskeeluvööndi laiuse (mida arvestatakse põhikaardile kantud piirist) korral. Juhul, kui korduva üleujutusega ala juba sisalduks tavapärases ehituskeeluvööndis, ei oleks täidetud ranna ja kalda kaitse eesmärk korduvalt üleujutatavatel aladel. Tallinn, 9. september 2019 4 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES Üleujutusala liitmise vajadus tavapärasele ehituskeeluvööndi laiusele on olnud muuhulgas ka omandiõiguse täiendav kaitse korduvalt ja regulaarselt toimuvate üleujutuste ning sellistel aladel toimuvate aktiivsete rannikuprotsesside eest. Käesoleva ajani kehtib Haapsalu linna haldusüksuse ehituskeeluvöönd, mis on määratud endise Ridala valla üldplaneeringuga ning seda ainult väljaspool kaitstavaid alasid. Kaitstavatel aladel reguleerib tegevusi kaitstava ala valitseja. Ehituskeeluvööndi määramisel on arvestatud üleujutatava alaga (so 1,0 m pidev samakõrgusjoon), ranna ja kalda looduskaitseliste piirangutega, maapinna kõrgusega ja olemasolevate teetammidega. Üldplaneeringuga on määratud, et maapinna kõrgus ehitamiseks peab olema rannaalal vähemalt 1,5 m abs. Käesoleva töö üheks osaks on ka esitada vastavalt välitööde tulemusele ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise ettepanekud, et anda sisend uue koostatava üldplaneeringu ehituskeeluvööndi