2013 2013 / / 2 2 VEEBRUAR VEEBRUAR VEEBRUAR Tartu maratoni ilu ja võlu EESTI LOODUS . aastast. 3,50 € 1933 aduslik ajakiri. Ilmunud Populaarte Kõnelevad kivid ISSN0131-5862 Balti hunt ja metsanahkhiired Vikipeedia fotovõistluse tulemused autoriõigus MTÜLoodusajakiri Aasta looma fotovõistlus "SUSI JA TEMA TEGEMISED" .kiri l..Mdus11lber jm Võistlu11 pidulik lõpetamil• hundiga pildid, hundi tegevusjälge• Loodumlender... kuulutavad toimub jõulukuu alguses ja selle dega pildid ja hundi nimega seotud välja fotcM!istluse, kuhu on ooda­ täpsemast toimumisajast teavita­ temaatikaga fotod. tud kõik hundipildid. Nii pildid, kus vad Loodusesober.ee ja hunt ise peal, kui jäädvustused looduskalender.ee Auhlnrmcl tema tegevusjälgedest. Eriti ooda­ Võitjatele on p~emiaks vabalt tud on just viimased. Nõuded pildile valitud varjepäevad seiklusfirma Pildid peavad olema tehtud Eestis. .360 kllladi" Alutaguse fotovarjes Looduskalender.ee veebilehele Ootame võistlusele seni avalda­ koos Canon Overalli profitehnika üles laetud pildid saavad algusest mata ülesvõtteid hundist ja tema kasutamisega. Valikus on Canoni peale olema avalikud. Ilmeka­ jälgedest. Oluline on lisada iga pildi valgusjl!ullsed teleobjektiivid ja mad saavad koha Looduskalendri juurde lühike, kuni 500 tähemärki profikered. hundiaasta uudistevoos. Pilte pikk lugu. Lugu võib olla kas pildi Varjesse minnakse koos loodus­ avaldatakse nii kaasa saade- ülesvõtmise kirjeldus või siis pildile fotograafi vöi hundieksperdiga. tud lühilooga, aga ka eksper- tabatud olustiku kirjeldamine. Lisaks mitmed eriauhinnad. tide kommentaaridega. Lisaks kasutatakse fotosid hundiaasta Kategooriad Liutffve: uudiseid illustreeriva materjali­ Võistlevad tänavu tehtud pildid ja [email protected] na ning avaldatakse ka ajakirjas üldarvestuses kõik võistlusele saa­ loodusesober.ee Loodusesõber. detud ülesvõtted. Eraldi võistlevad looduskalender.ee (!) ICBICICOr.'NAMll\!Sm~UM 0 v E R A L L • E E LOODUSKALENDER.EE Lmc.kJsesõbar autoriõigus MTÜLoodusajakiri | sIsUKORd | Tartu maraton Foto: Jarek Jõepera 64. aastakäik Nr 2, veebruar 2013 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg eluolust ja pakub nõu elupaikade 3 Sõnumid majandajatele 7 Veebivalvur 32 Poster: Imre Musto 8 Tartu suusamaraton kulgeb kaunil 34 Intervjuu: Eesti Loodus hakkas maastikul uuesti ilmuma enne esimest Tartu maratoni Taavi Pae tutvustab Tartu maratoni raja lähedale jäävaid loodus- ja Eesti Looduse endist toimetajat kultuuriloolisi paiku Leo Uuspõldu küsitlenud Toomas Kukk 14 Suusamaratoni ilmaolud läbi aegade 38 Aasta loom: Balti hunt: 10 aastat korrastatud jahti Jaak Jaagus vaatleb maratonirada kliimauurija pilguga: kuigi maraton Peep Männil, Janis Ozolinš ja on mõnigi kord lumepuudusel Linas Balciauskas võrdlevad 8 ära jäänud, jäävad lumised talved huntide olukorda kolmel Baltimaal; meile vähemasti lähitulevikus alles käsitlemata ei jää ka Saaremaa hundisõda 17 Tõusumeetrid suusarajal 44 Kõnelevad kivid Tõnu Oja otsib vastust küsimusele, kumba pidi maratonirada sõites on Lembitu Tarang, Triin Kusmin rohkem tõuse või laskumisi ja Jürgen Kusmin kirjeldavad mälestuskivide kui pärandkultuuri 19 Esimene maraton oluliste tähiste mitmekesisust ja Heino Mardiste meenutab esimest olukorda Tartu suusamaratoni 1960. aastal 48 Pilliroog ja selle kasutus 26 20 Mis vägi kutsub üha uuesti Tartu Ülo Kask ja Livia Kask tutvustavad suusamaratonile? meie tavalist rohttaime, tema Enn Kaup jagab oma muljeid ja halbu ja häid omadusi ning kogemusi nii Antarktika reisidelt tarvitusvõimalusi kui ka Tartu maratonilt 52 Aasta lind: nurmepüüd 21 Aastaid maratonil osalejale Remo Savisaar jagab sõnas jäävad mäed aina madalamaks ja pildis omi kohtumisi Teet Jagomäele kui kauasele nurmkanadega, ühtlasi annab nõu, maratonisõitjale on mägedest kuidas linnupildistaja võiks oma jäänud alles vaid madalad künkad saakloomi vähem häirida 38 22 EL küsib: vastab kiirabiarst Mare 56 In memoriam: Urmas Kokassaar Liiger 59 Panin tähele: ebapärlikarp, 23 Kuidas leiavad looduspildid tee trükiveakurat Vikipeediasse? 60 Kroonika Ivo Kruusamägi teeb kokkuvõtte 63 Ristsõna kolmandast Eesti loodusfotode võistlusest HELP 64 Ajalugu, sünnipäevad 26 Nahkhiired Alutaguse lendoravametsas Liisa Rennel annab ülevaate metsades elavate nahkhiirte 52 autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I65I 1 | TOIMETAJA VEERG | ALO P MO FOTO: Ti FOTO: 64. aastakäik Nr 2, veebruar 2013 Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143 Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Helen Külvik (lapsehoolduspuhkusel) Toimetaja Juhan Javoiš Siin- ja sealpool maratonirada 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo gal aastal saavad talveks pöördu- suusamaratoni rajast saab Eesti pikim 742 1143, [email protected] nud ilmaolud ohtralt meediaka- hooldatud talimatkarada, mida täien- jastust. Kuigi rohkem on tegu davad viidad ja piirkonna huviväär- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado I 742 1143, [email protected] halvenenud liiklusoludega või paku- susi tutvustavad teabetahvlid. takse erisuguseid ettekuulutusi eel- Küllap edeneb siis ka Eestis suu- Keeletoimetaja Monika Salo oleva talve kohta, märgib saabunud samatkamine, mis praegu on pigem 742 1186, [email protected] lumi, olgu paarisentimeetrine, pal- väheste huviala. Nüüdisaja inimene Küljendaja Tiit Lepp judele taliharrastuste hooaja algust. eelistab liikuda ettevalmistatud ja [email protected] Eesti suurim talispordiüritus on tähistatud radu pidi, sest nii on turvali- ilmselgelt Tartu suusamaraton, mida sem: ei eksi, ei teki tüli maaomanikega. Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri tänavu sõidetakse juba 42. korda. Tartu maratonist saaks palju kir- Endla 3, 10122 Tallinn Ürituse eel tänava- ja telepilti ilmuvad jutada: sellel on üsna pikk ja värvi- Vastutav väljaandja Indrek Rohtmets sõnumid, et maraton on rõõm, sõp- kas ajalugu, eri aastail on sõidetud [email protected] rus, elamus jne, peavad vaieldamatult eri radu ning kõrgaegadel olnud paika (selle mõistmiseks tuleb mara- registreerujaid koguni 13 200 (1985. Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] ton vähemasti korra läbi sõita!). Küllap aastal). Samuti on rohkelt mäles- on nende tõlgenduste puhul oma osa tusi, mida teiste suusahuvilistega Tellimine ja info: tel 610 4105 maastikul, kus rada kulgeb. Teisisõnu: suure innuga jagatakse. Ka Eesti e-post [email protected] maraton on ka kaunis loodus. Looduse endiste toimetajate hul- Eesti Looduse maratoniküljed ei gas on maratoniinimesi: kõige staa- ole tavapärane käsitlus: me ei jaga žikamad on Ilmar Kask, kes osales soovitusi, kuidas treenida või mis- maratonil 1980.–1990. aastatel, ning moodi suuski määrida; mida süüa ja Leonhard Uuspõld, kelle maratoni- juua, et pikal maal vastu pidada või matkad jäid 1960.–1970. aastatesse. kas ja kuidas Loodusajakirja toime- Oma mälestusi nii maratonist kui ka tajad maratonisõiduks valmistuvad. Eesti Looduse taasilmumisest jagab Ajakirjas vaatleme maratoni hoopis Uuspõld usutluses lk 34–37. Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute teisest küljest, soovides tutvustada Mõistagi on veebruar oluline aeg ka keskuse toetusel seda, mis jääb kahe olulise joone ehk Eesti Vabariigile, sest tänavu tähistame stardi ja finiši vahele. oma riigi 95. sünnipäeva. Niisama © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2013 Summaries of some E Ö AAD KO See parajalt vaheldusrohke võist- tähtis on see kuu Eesti Loodusele: 15. M M A Ä articles can be found J R H G I lusrada võiks üksiti olla kena matka- veebruaril 1933 ehk 80 aastat tagasi Õ S at our web site P teekond ja õpperada. Taavi Pae on ilmus trükist esimene number. www.eestiloodus.ee oma kirjutises juhtinud tähelepanu Juubeli puhul täname ja tervitame 541 787 Trükitud trükikojas arvukatele mägedele ning suusatee kõiki ajakirja lugejaid, autoreid, loo- Trükitoode läheduses paiknevatele vaatamis- duspiltnikke, häid sõpru ning mõtte- Kroonpress väärsustele. Nendele lisaks on veel kaaslasi, kes on andnud Eesti looduse üksjagu huvikohti, paraku on need tutvustamisse oma panuse. ■ kõik looduses tähistamata. Tahaks loota, et olukord muutub ning Tartu 2 I66I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri | sõnUMId | Tudengisatelliit ootab pääsu orbiidile Sellisena näeb satelliiti ESTCube-1 kunstnik 21. jaanuaril esitleti Tallinnas Eesti suurejoonelist missiooni kandva ja esimest satelliiti ESTCube-1. Eesti üli- kõrgtehnoloogiat täis kuupsatelliidi KOOL, ESTCUBETEAM KOOL, õpilaste loodud ja edukalt viimased mõõdud on 10 x 10 x 10 cm ja kaal i katsed läbinud kuupsatelliit saadeti veidi üle kilogrammi. samal päeval teele. Orbiidile len- „ESTCube-1 satelliidi üks peamisi A / TARTU ÜL TARTU A / dab tehiskaaslane aprillis Prantsuse eesmärke on teaduse populariseeri- i MED Guajaanas asuvast Euroopa kosmo- mine ja hariduslik missioon, mille i K sesadamast kanderakett Vega pardal. võib tänaseks juba edukalt õnnes- i Eesti esimene satelliit katsetab tunuks lugeda: selle projekti kaudu KAS:W i Soome teadlase Pekka Janhuneni saavad Eesti tudengid kosmosetea- ALL leiutatud elektrilist päikesepurje, duse teoreetilist õpet ka praktikas mis võib saada oluliseks verstapostiks rakendada. tulevikutehnoloogiate arendamisel Arvan, et kõik programmist viie Tartu observatooriumi vanemteadur ning Eesti pürgimisel kosmoseriigiks. aasta jooksul osa võtnud sadakond Mart Noorma. Katsetatav tehnoloogia võib tudengit usuvad, et suuri tegusid on Vt ESTCube-1 kodulehte www. tulevikus võimaldada nii teha kii- võimalik teha siinsamas Eestis,” kom- estcube.eu ja Facebooki www. reid planeetidevahelisi lende kui menteeris