2013 2013 / / 2 2

VEEBRUAR

Tartu maratoni ilu ja võlu EESTI LOODUS VEEBRUAR . aastast. 3,50 € VEEBRUAR aduslik ajakiri. Ilmunud 1933Populaarte

Kõnelevad kivid

ISSN 0131-5862 ISSN Balti hunt ja metsanahkhiired

Vikipeedia fotovõistluse tulemused autoriõigus MTÜLoodusajakiri

Aasta looma fotovõistlus

"SUSI JA TEMA TEGEMISED" .kiri l..Mdus11lber jm Võistlu11 pidulik lõpetamil• hundiga pildid, hundi tegevusjälge• Loodumlender... kuulutavad toimub jõulukuu alguses ja selle dega pildid ja hundi nimega seotud välja fotcM!istluse, kuhu on ooda­ täpsemast toimumisajast teavita­ temaatikaga fotod. tud kõik hundipildid. Nii pildid, kus vad Loodusesober.ee ja hunt ise peal, kui jäädvustused looduskalender.ee Auhlnrmcl tema tegevusjälgedest. Eriti ooda­ Võitjatele on p~emiaks vabalt tud on just viimased. Nõuded pildile valitud varjepäevad seiklusfirma Pildid peavad olema tehtud Eestis. .360 kllladi" Alutaguse fotovarjes Looduskalender.ee veebilehele Ootame võistlusele seni avalda­ koos Canon Overalli profitehnika üles laetud pildid saavad algusest mata ülesvõtteid hundist ja tema kasutamisega. Valikus on Canoni peale olema avalikud. Ilmeka­ jälgedest. Oluline on lisada iga pildi valgusjl!ullsed teleobjektiivid ja mad saavad koha Looduskalendri juurde lühike, kuni 500 tähemärki profikered. hundiaasta uudistevoos. Pilte pikk lugu. Lugu võib olla kas pildi Varjesse minnakse koos loodus­ avaldatakse nii kaasa saade- ülesvõtmise kirjeldus või siis pildile fotograafi vöi hundieksperdiga. tud lühilooga, aga ka eksper- tabatud olustiku kirjeldamine. Lisaks mitmed eriauhinnad. tide kommentaaridega. Lisaks kasutatakse fotosid hundiaasta Kategooriad Liutffve: uudiseid illustreeriva materjali­ Võistlevad tänavu tehtud pildid ja [email protected] na ning avaldatakse ka ajakirjas üldarvestuses kõik võistlusele saa­ loodusesober.ee Loodusesõber. detud ülesvõtted. Eraldi võistlevad looduskalender.ee

(!) ICBICICOr.'NAMll\!Sm~UM 0 v E R A L L • E E LOODUSKALENDER.EE Lmc.kJsesõbar autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| sIsUKORd |

Tartu maraton Foto: Jarek Jõepera

64. aastakäik Nr 2, veebruar 2013 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg eluolust ja pakub nõu elupaikade 3 Sõnumid majandajatele 7 Veebivalvur 32 Poster: Imre Musto 8 Tartu suusamaraton kulgeb kaunil 34 Intervjuu: Eesti Loodus hakkas maastikul uuesti ilmuma enne esimest Tartu maratoni Taavi Pae tutvustab Tartu maratoni raja lähedale jäävaid loodus- ja Eesti Looduse endist toimetajat kultuuriloolisi paiku Leo Uuspõldu küsitlenud Toomas Kukk 14 Suusamaratoni ilmaolud läbi aegade 38 Aasta loom: Balti hunt: 10 aastat korrastatud jahti Jaak Jaagus vaatleb maratonirada kliimauurija pilguga: kuigi maraton Peep Männil, Janis Ozolinš ja on mõnigi kord lumepuudusel Linas Balciauskas võrdlevad 8 ära jäänud, jäävad lumised talved huntide olukorda kolmel Baltimaal; meile vähemasti lähitulevikus alles käsitlemata ei jää ka Saaremaa hundisõda 17 Tõusumeetrid suusarajal 44 Kõnelevad kivid Tõnu Oja otsib vastust küsimusele, kumba pidi maratonirada sõites on Lembitu Tarang, Triin Kusmin rohkem tõuse või laskumisi ja Jürgen Kusmin kirjeldavad mälestuskivide kui pärandkultuuri 19 Esimene maraton oluliste tähiste mitmekesisust ja Heino Mardiste meenutab esimest olukorda Tartu suusamaratoni 1960. aastal 48 Pilliroog ja selle kasutus 26 20 Mis vägi kutsub üha uuesti Tartu Ülo Kask ja Livia Kask tutvustavad suusamaratonile? meie tavalist rohttaime, tema Enn Kaup jagab oma muljeid ja halbu ja häid omadusi ning kogemusi nii Antarktika reisidelt tarvitusvõimalusi kui ka Tartu maratonilt 52 Aasta lind: nurmepüüd 21 Aastaid maratonil osalejale Remo Savisaar jagab sõnas jäävad mäed aina madalamaks ja pildis omi kohtumisi Teet Jagomäele kui kauasele nurmkanadega, ühtlasi annab nõu, maratonisõitjale on mägedest kuidas linnupildistaja võiks oma jäänud alles vaid madalad künkad saakloomi vähem häirida 38 22 EL küsib: vastab kiirabiarst Mare 56 In memoriam: Urmas Kokassaar Liiger 59 Panin tähele: ebapärlikarp, 23 Kuidas leiavad looduspildid tee trükiveakurat Vikipeediasse? 60 Kroonika Ivo Kruusamägi teeb kokkuvõtte 63 Ristsõna kolmandast Eesti loodusfotode võistlusest HELP 64 Ajalugu, sünnipäevad 26 Nahkhiired Alutaguse lendoravametsas Liisa Rennel annab ülevaate metsades elavate nahkhiirte 52

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I65I 1

| TOIMETAJA VEERG | ALO MO P FOTO: Ti FOTO:

64. aastakäik Nr 2, veebruar 2013

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143

Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected]

Toimetaja Helen Külvik (lapsehoolduspuhkusel)

Toimetaja Juhan Javoiš Siin- ja sealpool maratonirada 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo gal aastal saavad talveks pöördu- suusamaratoni rajast saab Eesti pikim 742 1143, [email protected] nud ilmaolud ohtralt meediaka- hooldatud talimatkarada, mida täien- jastust. Kuigi rohkem on tegu davad viidad ja piirkonna huviväär- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado I 742 1143, [email protected] halvenenud liiklusoludega või paku- susi tutvustavad teabetahvlid. takse erisuguseid ettekuulutusi eel- Küllap edeneb siis ka Eestis suu- Keeletoimetaja Monika Salo oleva talve kohta, märgib saabunud samatkamine, mis praegu on pigem 742 1186, [email protected] lumi, olgu paarisentimeetrine, pal- väheste huviala. Nüüdisaja inimene Küljendaja Tiit Lepp judele taliharrastuste hooaja algust. eelistab liikuda ettevalmistatud ja [email protected] Eesti suurim talispordiüritus on tähistatud radu pidi, sest nii on turvali- ilmselgelt Tartu suusamaraton, mida sem: ei eksi, ei teki tüli maaomanikega. Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri tänavu sõidetakse juba 42. korda. Tartu maratonist saaks palju kir- Endla 3, 10122 Tallinn Ürituse eel tänava- ja telepilti ilmuvad jutada: sellel on üsna pikk ja värvi- Vastutav väljaandja Indrek Rohtmets sõnumid, et maraton on rõõm, sõp- kas ajalugu, eri aastail on sõidetud [email protected] rus, elamus jne, peavad vaieldamatult eri radu ning kõrgaegadel olnud paika (selle mõistmiseks tuleb mara- registreerujaid koguni 13 200 (1985. Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] ton vähemasti korra läbi sõita!). Küllap aastal). Samuti on rohkelt mäles- on nende tõlgenduste puhul oma osa tusi, mida teiste suusahuvilistega Tellimine ja info: tel 610 4105 maastikul, kus rada kulgeb. Teisisõnu: suure innuga jagatakse. Ka Eesti e-post [email protected] maraton on ka kaunis loodus. Looduse endiste toimetajate hul- Eesti Looduse maratoniküljed ei gas on maratoniinimesi: kõige staa- ole tavapärane käsitlus: me ei jaga žikamad on Ilmar Kask, kes osales soovitusi, kuidas treenida või mis- maratonil 1980.–1990. aastatel, ning moodi suuski määrida; mida süüa ja Leonhard Uuspõld, kelle maratoni- juua, et pikal maal vastu pidada või matkad jäid 1960.–1970. aastatesse. kas ja kuidas Loodusajakirja toime- Oma mälestusi nii maratonist kui ka tajad maratonisõiduks valmistuvad. Eesti Looduse taasilmumisest jagab Ajakirjas vaatleme maratoni hoopis Uuspõld usutluses lk 34–37. Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute teisest küljest, soovides tutvustada Mõistagi on veebruar oluline aeg ka keskuse toetusel seda, mis jääb kahe olulise joone ehk Eesti Vabariigile, sest tänavu tähistame stardi ja finiši vahele. oma riigi 95. sünnipäeva. Niisama © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2013 Summaries of some E Ö AAD KO See parajalt vaheldusrohke võist- tähtis on see kuu Eesti Loodusele: 15. M M A Ä articles can be found J R H G I lusrada võiks üksiti olla kena matka- veebruaril 1933 ehk 80 aastat tagasi Õ S at our web site P teekond ja õpperada. Taavi Pae on ilmus trükist esimene number. www.eestiloodus.ee oma kirjutises juhtinud tähelepanu Juubeli puhul täname ja tervitame 541 787 Trükitud trükikojas arvukatele mägedele ning suusatee kõiki ajakirja lugejaid, autoreid, loo- Trükitoode läheduses paiknevatele vaatamis- duspiltnikke, häid sõpru ning mõtte- Kroonpress väärsustele. Nendele lisaks on veel kaaslasi, kes on andnud Eesti looduse üksjagu huvikohti, paraku on need tutvustamisse oma panuse. ■ kõik looduses tähistamata. Tahaks loota, et olukord muutub ning Tartu

2 I66I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| sõnUMId |

Tudengisatelliit ootab pääsu orbiidile Sellisena näeb satelliiti ESTCube-1 kunstnik 21. jaanuaril esitleti Tallinnas Eesti suurejoonelist missiooni kandva ja esimest satelliiti ESTCube-1. Eesti üli- kõrgtehnoloogiat täis kuupsatelliidi

õpilaste loodud ja edukalt viimased mõõdud on 10 x 10 x 10 cm ja kaal ESTCUBETEAM KOOL, katsed läbinud kuupsatelliit saadeti veidi üle kilogrammi. samal päeval teele. Orbiidile len- „ESTCube-1 satelliidi üks peamisi

dab tehiskaaslane aprillis Prantsuse eesmärke on teaduse populariseeri- ÜL i TARTU i A / MED

Guajaanas asuvast Euroopa kosmo- mine ja hariduslik missioon, mille i K sesadamast kanderakett Vega pardal. võib tänaseks juba edukalt õnnes- i

Eesti esimene satelliit katsetab tunuks lugeda: selle projekti kaudu KAS:W

Soome teadlase Pekka Janhuneni saavad Eesti tudengid kosmosetea- ALL i leiutatud elektrilist päikesepurje, duse teoreetilist õpet ka praktikas mis võib saada oluliseks verstapostiks rakendada. tulevikutehnoloogiate arendamisel Arvan, et kõik programmist viie Tartu observatooriumi vanemteadur ning Eesti pürgimisel kosmoseriigiks. aasta jooksul osa võtnud sadakond Mart Noorma. Katsetatav tehnoloogia võib tudengit usuvad, et suuri tegusid on Vt ESTCube-1 kodulehte www. tulevikus võimaldada nii teha kii- võimalik teha siinsamas Eestis,” kom- estcube.eu ja Facebooki www. reid planeetidevahelisi lende kui menteeris tudengisatelliidi projekti facebook.com/estcube. ka koristada kosmoseprügi. Sellist juhendaja, Tartu ülikooli dotsent ja Tartu ülikool

Margihuvilistele meeldivad loodusmargid Hiidlaste, isa ja poeg Elmo ja Rain dega”. Just selles teises kategoorias Viigipuu eestvõttel on margisõbrad oli Taigeri ülekaal eriti suur. filateeliahuviliste e-postiloendis Markidest järgnesid Eesti fauna juba aastaid hinnanud Eesti Posti sarja järjekordne väljaanne, tradit- väljaandeid. Hiljuti võeti kokku siooniliselt Sandor Sterni kujundatud mulluste markide „iludusvõist- metskitsemark, ning kohalikule kir- luse” tulemused (vt www.filatee- jale mõeldud 45-sendine jõulumark, lia.ee/hindamine/2012/index.php? mille on kujundanud Jaan Saar. leht=margid). Eritemplite-ümbrike-kaartide klassis Topeltvõidu sai kunstnik Vladimir pälvis teise koha Indrek Ilvese tervik- Taiger: tema postiminiatuur „Aasta asi „Tartu Akadeemiline Meeskoor lind. Tüllid” tunnistati parimaks 100”. Kolmandaks valiti Sandor nii markidest kui ka kategoorias Sterni metskitsemargi juurde kuuluv Vladimir Taiger on aasta linnu marke, „Eritemplid koos tervikasjade, esi- tempel, esmaümbrik ja maksikaart. templeid, ümbrikke ja maksikaarte mese päeva ümbrike ja postkaarti- Loodusajakiri / Margihuviliste postiloend kujundanud juba alates 2003. aastast

Kaladele tehti teed valla Keskkonnateabe keskus teatas 15. jaa- töid Eesti peamistel lõhejõgedel. Esna rände- ja kudemisolude loomise nuaril, et Eesti lõhejõgede seisund on jõel eemaldati kalade rändetakistu- järel kalu märksa rohkem. Et rände- 2012. aastal märgatavalt paranenud. sed, rajati kudealad ja sillad-truubid. võimalused on suuresti paranenud, EL ühtekuuluvusfondi toel ellu- Piusa jõel eemaldati jõesängist pai- kinnitas oma esimese tööaastaga ka viidava projekti „Vooluveekogude suvared, kujundati kudealad-käresti- Loobu jõele paigaldatud Baltimaade seisundi parandamine” raames tehti kud ja ehitati lagunenud Makõ paisu esimene kalaloendur. kohale maanteesild. Carl Robert Meetme „Vooluveekogude sei-

Selline oli Kurgja sild i ADO Jakobsoni talurahvamuuseumi ter- sundi parandamine” raames on ala- Pärnu jõel paar suve tagasi ritooriumil rekonstrueeriti Pärnu jõe tes 2010. aastast tehtud töid üle nelja Kurgja pais koos sillaga. Erakordselt miljoni euro eest ning parandatud kõrge veetaseme tingimustes täien- kokku kümne Eesti jõe seisundit.

FOTO: TOOMAS JÜR TOOMAS FOTO: dati Õhne jõe Tõrva paisjärve möö- Vt ka www.keskkonnainfo.ee ja daviigu-kalapääsu konstruktsiooni. kik.ee/et/vooluveekogude-seisundi- Kalateadlaste ja harrastuspüüd- parandamine. jate arvates on jõgedel soodsamate Keskkonnateabe keskus

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I67I 3

| sõnUMId |

Metsade kaitse ja majandamine olgu tasakaalus Eestimaa looduse fond (ELF) saatis koos Läti ja Leedu sõsarorganisatsioonidega 8. jaanuaril avaliku kirja Balti i ADO riikide põllumajandus- ja keskkonnaministritele, et juh- tida tähelepanu metsade kaitse vajadusele ja riiklike maa- elu arengukavadega seotud probleemidele. Looduskaitsjad leiavad kirjad, et kolmes Balti riigis JÜR TOOMAS FOTO: koostatavad maaelu arengukavad ei aita küllaldaselt kaasa sellele, et metsade elurikkus säiliks. Esile on toodud kolm olulist metsade elurikkuse kaitsega seotud teemat, mida tuleks käsitleda kõigi riikide maaelu arengukavades. Esiteks tuleb hoida tasakaalus metsade majanduslikku elujõulisust suurendavad ning metsade elurikkust hoid- vad meetmed. Kui toetust saavad metsaistutus, hooldus- raied ja kuivendussüsteemide rajamine, siis tuleb teha ka töid, mis suurendaksid metsade elurikkust. Teiseks ei tohiks majandada kõige tundlikumat osa Tahkuna poolsaare mets metsadest: teisiti pole võimalik kaitsta ohustatud met- saliike ja -kooslusi. Seepärast peavad riiklikud maaelu Seepärast ei tohiks uued maaelu arengukavad jagada toe- arengukavad toetama elurikkust hoidvate metsaosade tusi selleks, et ehitada uusi kuivendussüsteeme ja rajada säilitamist. Nii võiks raielankidele jätta seaduses nõutust teid; muidu süveneb kahjulik keskkonnamõju veelgi. rohkem surnud puid ja säilikpuid ning mitte majandada Baltimaade looduskaitsjad nendivad üheskoos, et elu- suure looduskaitseväärtusega metsaosi. rikkuse vähenemine metsades on suur probleem, millele Kolmandaks meenutatakse, et eelmise sajandi inten- liikmesriigid peavad oma maaelu arengukavu koostades siivne metsakuivendus rikkus hulganisti väärtuslikke tingimata tähelepanu pöörama. kooslusi ning teedeehitus tükeldas metsamaastikke. ELF

Eestlased eelistavad taastuvenergiat põlevkivienergiale Jaanuari keskel avalikustatud Eurobaromeetri uuring parandavaid meetmeid ja 18 protsenti toetas tuuma- kinnitab, et vastates küsimusele, millist energialiiki tuleks energiat. Kõige vähem pooldati fossiilkütustest toodetud järgmise 30 aasta jooksul esmajoones arendada, eelistab energiat. 70 protsendi eurooplastest taastuvenergiat. Tulemused olid eri liikmesriikides üsna ühelaadsed. Uuringu käigus küsitleti 25 525 inimest Euroopa Eestis toetas järgmise 30 aasta prioriteedina energeetika Liidu liikmesriikidest. Peale ülekaalukalt suurima toetu- valdkonnas 58 protsenti küsitletutest taastuvenergiat, sega taastuvenergia eelistas 28 protsenti energiatõhusust 25 protsenti energiatõhususe meetmeid ja 14 protsenti tuumaenergiat. i A „Ajal, mil Eesti riik on jõuliselt sidumas Eesti tuleviku MED i K i aastakümneteks põlevkivienergeetikaga, toetab seda tootmisviisi vaid 7 protsenti inimestest,” kommentee-

ORA / W i ORA / ris uuringu tulemusi Rene Tammist Eesti taastuvenergia DZ Ź kojast.

USZ PA Koguni 29 protsenti eestlastest arvab, et uues Euroopa i Liidu õhukvaliteedi strateegias tuleks esikohale seada nõue vähendada energiamajandusest tulenevat õhu- FOTO: MAR FOTO: saastet. Energia tootmine fossiilkütustest on aga teadagi oluline õhusaaste allikas. „Saastaja maksab” põhimõtet, mille kohaselt tootmise väliskulud keskkonnale ja tervisele tekitatud kahju eest tuleb tasuda tootjal kas keskkonnatasude või muude meetmete kaudu, toetas 85 protsenti küsitletutest, Eestis 86 protsenti. Vt Eurostati uuringut: ec.europa.eu/public_opinion/ flash/fl_360_en.pdf. Eesti taastuvenergia koda Lillgrundi tuulepark Sundi väinas

4 I68I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| sõnUMId |

Kiipsaare tuletorn jätkab majakamarkide seeriat 31. jaanuaril tuli käibele järjekordne Alates 1995. aastast ilmunud sar- mark sarjast „Eesti tuletornid”. Seekord jas on nüüd juba 23 postiminiatuuri, on 45-sendisel margil üks Eesti tun- millele varem on jõudnud järjekor- tumaid, lausa filmikangelaseks saa- ras Pakri, Vaindloo, Ruhnu, Kunda, nud viltu vajunud Kiipsaare tuletorn Vilsandi, Ristna ja Kõpu, Mohni, Saaremaa loodenurgas Harilaiul. Laidunina, Keri, Sorgu, Norrby liit- Nagu kõik eelmisedki selle seeria sihi ja Tallinna liitsihi meremär- postimaksevahendid, on selle kujun- gid, Juminda, Mehikoorma, Hara, danud meremuuseumi kunstnik Suurupi liitsihi, Vergi ja Käsmu Roman Matkiewicz. Marki on trü- tuletorn. Alates kümnendast, Keri kitud 50 000 eksemplari, ikka saab majaka margist, on käibele antud ka huviline osta ka esmaümbriku ja maksikaardid. maksikaardi. Loodusajakiri / Eesti Post Roman Matkiewiczi margid paistavad silma detailirohkuse ja -täpsusega

Ka Göteborgis on nüüd sissesõidumaks i ADO Rootsi pealinnas Stockholmis juba Maks kehtib tööpäeviti hommi- 2007. aastast kehtiva nn ummiku- kul kella 6-st kuni 18.29-ni. Linna maksu (trängselskatt) edukus innustas sisenevad või sealt väljuvad juhid riigi suuruselt teist linna Göteborgi peavad olenevalt kellaajast maksma JÜR TOOMAS FOTO: samuti teemaksu sisse nõudma. 8–18 krooni (0,93–2,10 eurot); päeva Stockholmis kahandas maks jooksul kasseeritava raha ülempiir on Rootsi transpordiagentuuri and- 60 krooni. Maksu ei rakendata puh- meil liiklust kesklinnas 15–18%. kusekuul juulis ega nädalavahetus- Samasuguse 15-protsendise sihi on tel, samuti ei tule maksta välismaal seadnud ka alates 1. jaanuarist sama registreeritud autode ega pääste- teed läinud läänerannikul asuv tehnika juhtidel. Maksmata jäänud 520 000 elanikuga Göteborg. Maks ummikumaks toob kaasa trahvi Göteborg asub künklikul maastikul. Vaade kehtib kõigile juhtidele, kes sõida- 500 krooni. kesklinnas asuva tornkindluse Skansen vad linna sisse või sealt välja. Peale Göteborgi linnanõukogu otsustas Kronani juurest selle, et tagada hõredam kesklinna- liiklusmaksu kasuks juba 2010. aas- tud 45 000 allkirja nõudele korral- liiklus ja väiksem kasvuhoonegaaside tal, hiljem kinnitas otsuse Rootsi par- dada selle kohta referendum. heide, püütakse maksu abil rahas- lament. Mõnedele linlastele on uus tada taristu arengut. maks aga vastumeelt ja nii on kogu- Loodusajakiri/ELTIS FE i

RDL Tarna-roolind taastub Poolas tasapisi i Tarna-roolinnu arvukus Euroopas on registreeris kokku 3256 laulvat isas- elupaikade kao ja veemajanduse kii- lindu, rohkem kui 2007. ja 2009.

FOTO: OTOP/B FOTO: rete muutuste tõttu tugevasti kaha- aasta loendustel, nii et liigi allakäik nenud. Poola linnukaitseühing OTOP on ilmselt peatatud. alustas selle linnu kaitseprojekte juba Paraku näib, et Poola ongi eelmise aastatuhande lõpus; praegu ainuke riik, mis saab uhkustada sta- on käsil kaks suurt LIFE-programmist biilse tarna-roolinnu asurkonnaga. rahastatavat projekti. Valgevenes ja Leedus on liigi arvukus Mullu tegi OTOP tarna-roolinnu veel kahanenud, aga õnneks on ka loenduse, kusjuures loendati nii neis maades hakatud elupaiku laien- kaitsealustes piirkondades, kus tänu dama ja taastama. niitmisele ja võsaraiele on linnukese Saksamaal kuuldi pärast mitut elutingimused nüüd hoopis pare- vaikuseaastat kolme laulvat tarna- mad, kui ka muudes pesapaikades roolindu Alam-Oderi orus. Ukrainas üle kogu Poola. 120 vabatahtlikku ja Venemaal pole liigi olukorda seni uuritud. Tarna-roolind (Acrocephalus paludicola) BridLife

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I69I 5

| sõnUMId |

IRD: Kesk-Aafrika metsade kadu polnud bantude süü Prantsusmaa arengu-uuringute ins- Arheoloogilistele, geoloogilistele, Põhjuseks peetakse mussoonvih- tituudi teadlased on koos oma koos- paleobotaanilistele ja palünoloogi- made hulga järsku vähenemist; selle tööpartneritega avaldanud ajakirjas listele andmetele toetudes väida- tingis omakorda Guinea lahe pinna- Science kaks artiklit, milles kinnita- vad autorid, et esmatõuke metsade vee temperatuuri langus. Metsade vad, et laialt levinud arvamus, nagu hävingule andsid hoopis järsud klii- keskosa jäi sadude vähenemisest oleksid Kesk-Aafrika metsad haka- mamuutused. Näiteks on kindlaks siiski puutumata. nud 2000–2500 aastat tagasi kil- tehtud, et metsad hakkasid suuresti 2500 aastat tagasi tuli uus, veel lustuma ning asenduma salude ja fragmenteeruma juba 2500 aastat suurem taimestiku muutus. Seda savannidega bantudest põlluharijate tagasi. näitab taganevale metsale ja peale- tõttu, ei vasta tõele. Ehkki bantud tõesti tegelesid sel tungivale savannile omaste pioneer- ajal juba veidi ka alepõllundusega, liikide sagenemine palünoloogilistes õppisid nad toona alles rauda kasu- proovides. Samal ajal aset leidnud tama ja seetõttu ei saanud nende tugev erosioon viitab, et kõnealust mõju olla kuigi suur. Vastupidi: ajajärku iseloomustasid vihmator- RD / Y. BOULVERT RDY. / 1600–1900 aastat tagasi, kui bantude mid, aga samas hoopis lühemad

FOTO: i FOTO: asustus Kongo jõe ümbruses saavu- sajuperioodid. Tugevad vihmahood tas oma haripunkti, hakkasid metsad põhjustasid Kongo jõe veerohkuse, pigem taas laienema. mis pesi mullast välja hulga mine- 4000 – 11 000 aasta eest tagasid raale ning seetõttu sisaldab jõe selle kandi metsade rikkalikkuse oht- suudmeala merepõhi nüüd palju alu- rad mussoonid, mis tõid aasta ringi miiniumi ja kaaliumi. parajalt jaotunud rohkeid sademeid. Kui tänapäeva inimtegevus mõju- Geoloogide ja õietolmuanalüüsi- tab keskkonda sageli tõeliselt hävita- jate kogutud andmed tõendavad, valt, siis ei maksa sama arvata 2000 et umbes 4000 aastat tagasi hakka- aastat tagasi üsna tillukestes asulates Kesk-Aafrika metsad hakkasid hõrenema sid metsaalad olulisel määral kokku elanud bantude kohta. 2500 aastat tagasi kuivama, tehes ruumi savannidele. AlphaGalileo

Värvilistel on õigem Kreekasse mitte minna Mitte ainult kauni looduse ja ääretu vad linnades ja sadamates, püüdes Turism, ärikonverentsid ja muud kultuuririkkuse, vaid ka inimeste küla- leida inimesi, kes nende arvates ei sissesõitnutega seotud tegevusalad lislahkuse tõttu väga kõrgelt hinnatud peaks Kreekas olema. „Süüdlaste on ikka andnud kreeklastele mär- turismisihtmaa Kreeka on omandanud karistamise” käigus on niiviisi ohv- kimisväärse sissetuleku. Kui praegu ootamatult halva kuulsuse. riteks sattunud ka täiesti legaalselt lokkavale ksenofoobiale ei suudeta Näiteks USA välisministeeriumi maal viibinud välismaalased, mitte piiri panna, võib see kaasa tuua reisisoovituste leheküljel on lausa ainult turistid, vaid ka ärimehed ja Kreeka-vastase boikoti ning kõige otsesõnu kirjas, et isikud, keda „võib teadlased. Patust pole sugugi puhas muu ebameeldiva kõrval niigi kasi- välimuse tõttu pidada immigranti- ka kohalik politsei: aina sagedamini nate sissetulekute kahanemise. deks”, satuvad Kreekas järjest sage- tuleb ette, et tõmmuma nahavärviga, care2.com damini provotseerimata rünnete ja aga igati korras paberitega mujalt vägivalla ohvriks. Täpsustatakse, et saabunuid on alusetult kinni peetud. Veebruarikuine Ateena. Vaade Akropoliselt Aafrika, Aasia, Hispaania või Lähis- Ida juurtega ameeriklastel tuleb i ADO Ateenas olla eriti ettevaatlik pimedal ajal varemgi kurikuulsa Omonia väl- jaku lähedal, mis tahes ajal oleks aga parem vältida Exarchia piirkonda. JÜR TOOMAS FOTO: Võlad ja karmid majanduspii- rangud on kaasa toonud rahva- rahutusi. Et Kreeka on üks Euroopa Liidu põhilisi immigratsiooniriike, näevad põliselanikud ühe olulisema hädade põhjusena sisserändajaid. Isehakanud „korravalvurid” patrulli-

6 I70I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| VEEBIVA| sõnUMIlVURd |

Wikipedia väike sugulane: reisijuht Wikivoyage Võrgupaigas www.wikivoyage.org alustas 15. jaanuaril tööd Wikimedia projektide perekonna uusim liige: vaba ja tasuta reisijuht Wikivoyage. Wikivoyage loodi 2006. aastal iseseisva, Wiki- tehnoloogial põhineva tasuta projektina. 2012. aastal avaldas selle kaastööliste kogukond koos analoogse pro- jekti Wikitravel tegijatega soovi tuua portaali töö üle Wikimedia projekte, sh Wikipediat haldava USA mitte- tulundusühingu Wikimedia Foundation alla. 15. jaanuaril avatigi Wikivoyage ühena Wikimedia Foundationi projektidest. Praeguseks arendatakse Wikivoyage’i üheksas keeles: hispaania, hollandi, ing- lise, itaalia, portugali, prantsuse, rootsi, saksa ja vene. Kõige kaugemale on jõudnud ingliskeelne versioon, kus eelmise aasta lõpuks oli loodud üle 26 500 artikli. Wikivoyage on noorim Wikimedia 13 projektist. Eelmised uued projektid olid 2012. aastal alguse saanud Wikidata ning 2006. aastal rajatud Wikiversity (eesti kee- Meie kirjastuse les Vikiülikool). Nende hulka kuuluvad veel Wikipedia veebileht sai uue näo (Vikipeedia), Wikiquote (Vikitsitaadid), Wikibooks (Vikiõpikud), Wikisource (Vikitekstid), Wikimedia Loodusajakirjal on uus veebileht: www.loodusajakiri.ee. Commons, Wikispecies, Wikinews, Wikimedia Incubator Ajakirjade vanadelt kodulehtedelt suunatakse teid nüüd ja Meta-Wiki. automaatselt uuele lehele.

Ilmumist alustas metsandushariduse infokiri 28. jaanuaril ilmus esimene Eesti metsaseltsi metsandus- hariduse infokiri „Tee Metsa”. Elektrooniline väljaanne hakkab iga kahe nädala tagant teavitama huvilisi metsanduses toimuvast. Avanumber keskendub näiteks rahvusvahelisele metsan- dusvõistlusele „Noored Euroopa metsades 2013”. Esmajoones hariduslik infokiri on mõeldud eel- kõige õpetajatele, kuid seda saavad tellida kõik huvilised, registreerides oma e-posti aadressi lehel http://bit.ly/XLG15M. Infokirja saab lugeda ka aadressilt www.metsainfo.ee.

Tiirutajat on juba kakskümmend Aastavahetusel ilmus linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja kahekümnes number. Selles on muidugi juttu tänavuse aasta linnust; näiteks saab teada, miks „nurm- kana” ei ole enam „põldpüü” ja kuidas linnud üldse endale eestikeelsed nimed saavad. Tutvustatakse ka siisikest ning kirjutatakse vigadest, mida leidub kevadel ilmunud uues linnumäärajas. Lehes on avaldatud Eesti Looduse 2012. aasta fotovõistluse parimad linnupil- did, ühtlasi leiab trükisest ülevaate olnud ja tulevate sündmuste kohta, trükiste tutvustused, nuputamisnurga jm. Loe Tiirutajat: www.eoy.ee/Tiirutaja.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I71I 7

| TARTU MARATOn | Tartu suusamaraton kulgeb kaunil maastikul

Taavi Pae

Tartu suusamaratoni rajast on kujunenud omamoodi vaatamisväärsus: see on teiste huviväärsuste kõrval märgitud ära näiteks maanteede atlastes. Peale selle, et tegu on rahvusvahelise võistlusrajaga, võiksime seda pidada ka õpperajaks. Rajal ning selle vahetus läheduses on omajagu tähelepanuväärseid loodus- ja kultuuriloolisi paiku, mis võiksid pühapäevasuusatajale pakkuda palju vaheldust.

aastikulise liigestuse poo- lest kulgeb Tartu maratoni M63 kilomeetri pikkune rada (vt ¥ 2) enamjaolt Otepää kõrgusti- i PAE TAAV FOTOD: kul, vaid raja viimane tasane lõpuots, pärast Elva jõe ületust, jõuab Ugandi lavamaale. Reljeefiprofiili järgi võib raja jagada kaheks. Kuni Palu toitlus- tuspunktini kulgeb rada Otepää kõrgustiku lael ja enamasti on tegu kõrgustikule omase künkliku moreenmaastikuga. Laskudes Palu punkti, jõuame aga Otepää kõrgus- tiku madalamale servaalale, kus rel- jeef ei ole enam sedavõrd rahutu (vt reljeefi ¥ 6).

Esimesed kaunid künkad ja kul- tuuriloolised talukohad. Otepää ¥ 1. Vaade Väikesele Emajõele rajatud maaparandusobjektile, Sakssoole (kutsutud ka Marjamäe suusastaadion on Tartu maratoni poldriks), mis jääb umbes üheksandale maratonikilomeetrile. Taamal paistab Hobusemägi lähe olnud alates 1997. aastast. Talvepealinnana tuntud koht jääb Ansomäe vahelisel sadulal. Sellelt tee, jääb vasakule maastikuliselt kau- enam-vähem kõrgustiku keskossa laskutakse Väikese Munamäe (kõr- nis 177 meetri kõrgune Tedremägi. ning stardikoht asub täpselt 150 gus 207 meetrit ü.m) jalamil paikne- Seejärel kulgeb rada Nüpli meetrit üle merepinna. Staadionist nud Kaga talu maadele. Siin, tihedas küla vahel ning lõunasse jäävad itta jäävale Kunimäele kulgevad suusatajatepuntras, juhtuvad ka esi- vaated Nüpli järvele. Enne Ote- tippvõistlejate suusarajad, maratoni- mesed rängemad kukkumised: mur- pää–Sihva vahelist nn Nüpli spor- rada suundub aga lõunasse Väikese takse keppe ja suuski, mistõttu nii diteed (vana rullsuusarada) jääb Munamäe poole. mõnelgi tuleb abi saamiseks pöör- viimase taluna vasakut kätt Nüpli- Esimese arvestatava tõusu ja duda tagasi stardipaika. Lõhmuse talu. See on tähelepanu- tõsise trügimiskohani jõutakse juba Kaga talu kohale on nüüdseks väärne selle poolest, et siin oli kilomeetri möödudes. Kaarena rajatud Väikese Munamäe suusakes- luuletaja ja ühiskonnategelase ümber Ansomäe suunduv rada kul- kus, selle juures ületab maratonirada Gustav Wulff-Õie (1865–1946) geb siin tegelikkuses Savimäe ja Otepää–Sangaste maantee. Ületanud viimane elukoht. Temalt pärineb näi-

8 I72I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| TARTU MARATOn |

¥ 2. Tartu suusamaratoni raja teekond alates 2009. aastast. Peale suusaharrastuse tasub EELLVVAA rajal tutvuda ka looduse FFINIŠIN Š

ja kultuurigeograafiliste MARATON i O/TARTU huviväärsustega teks hästi tuntud laul „Õrn ALUSKAART: REG ALUSKAART: ööbik”. Tänapäeval asub KOKOHVIPUNKTHV P NKT selles Nüpli karjamõisa kohale tekkinud talus väike Iluussasa tõutõõuss muuseum. Hooneid ümb- VitipalViV tit papalulu ritsevat parki ilmestab aga mõhnastikmmõõhnh aast k üksteist looduskaitsealust vaatvvaaattetornettoorn pärna (lõhmust). Piki Nüpli sporditeed tõuseb maratonirada Kõrge- palu metsasele küngasti- kule, mis piirab Pühajärve ida poolt. Nende küngaste HEHELLENURMELLENURRMEM eri osasid kutsutakse ise- moodi, kuid esmalt viib suusarada Küljemäe otsa. EmEmandmandada Pärast mõningast met- heinamaahee naammaaad savahesõitu näitab viit paremale Kiigemäele, kus asub riigimetsa majanda- PAALLU mise keskuse lõkkekoht. Paalul kanalkanna Kohanimi Kiigemäe tekkis 1955. aastal seal filmitud kontsertfilmi „Kui saabub JaanimäeJaJaan mäe õhtu” jaoks ehitatud kii- mändmändd kede järgi. Ka paljud SoomeSoS oome LaiakivLaiak vi Pühajärve vaated on maa- 636 kkm litud just Kiigemäelt. PEEBPEEBU STARA T Kolga talude poolt OTEPÄÄTEPÄÄ tuleva tee juures jõuab MMeMeegaseggasa te maratonirada lagedale: 207 31 kkm mägimämäggi TeTedrdrdrememägägägi AnAnsomäesoomämäe ees on üks viimaseid rah- STTARA T laskumineasksk ne ARAARULALA 208 varohkeid laskumisi, mida VäVäikike võiks mäe all vasakul paik- MuMMunamäginamäägigi neva talu järgi nimetada Kõõrggepeepalala u NüNüpli-Lõhmuseplp i-i LõL hmuse KuKuutsemägiuttsesemäm ggi KKiigemägiiigemägg tatalu Poslovitsa laskumiseks. See 217 talukoht on mitmes mõttes KKUUTSEUTSE PoPPoslovitossllovov tsaa laskuminelaasskumiinee läinud Eesti loodus- ja kul- mämälestuskiviäleests usskivvi tuurilukku. Seal peatusid HoHobusemägiobuussemämäggi MeemMeema 1918.–1919. aastal esime- KunnmägiKuK nnmäägig MaMMarjamägiarrjamägäg sed teaduslikud Pühajärve SakssooSaS kssssooo uurijad Hendrik Bekker ja MAATTU Aleksander Audova. Talu ümbruses on filmitud pal- HarimägiHarir mägig KKaaruruu kauskausss jud lõigud filmist „Suvi”, 211 ühtlasi oli Poslovitsa Raja Harimäe Teele elukoht. Samuti on torn talu juures tehtud filmi ANDEANDE „Tants aurukatla ümber” ülesvõtteid – selle peamis- test maastikest mööduvad

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I73I 9

| TARTU MARATOn |

Käärikut 1964. aastal). Palumäelt las- kub rada ligi 25 meetrit Karu kaussi. Ajalooliselt on selle koha nimi olnud siiski Nipp, kuid sealse metsataguse talu järgi, mis on meditsiiniprofes- sor Toomas Karu suvemaja, on seda kohta hakatud kutsuma Karu kau- siks. See kohanimi on paljude mara- toniraja kasutajate hulgas väga hästi tuntud. Karu kausist saab alguse tõusude kaskaad, mis lõpeb maratoniraja kõige kõrgemas tipus Harimäel. Sellel kahe ja poole kilomeetri pikkusel lõi- gul tõustakse umbes 60 meetrit ning seejärel liigutakse kilomeetri jagu ¥ 3. Oru põhjas ületab maratonirada Väikese Emajõe. Otse ees paistab Kõrgemägi, mille nõlva Harimäe lael. Siin asub maratoniraja mööda rada üles kulgeb olulisemaid ja Otepää kandi tuntu- suusatajad aga umbes veerandsaja rit pärast Väikese Emajõe ületus- maid maastikumärke: Harimäe vaa- kilomeetri pärast. kohta juhatab suusarada Matu talu tetorn. Vaated Otepää kõrgustikule Ületanud Nüpli ja siis Mülke ehk väljadele, kus asub ka maratoni esi- on lummanud paljusid, see on ka Poslovitsa oja, jõutakse Saare talu mene joogipunkt. Aastail 1980–1996 looduspiltnike meeliskohti. juurde. Ka sellel on oma koht Eesti sai Tartu maraton alguse just siit. Harimäel asus üks Wilhelm Struve kultuuriloos, sest enne Teist maail- Matult startides pärinevad ka 1980. kindelpunktidest, kui ta 19. sajandi masõda peatusid seal paljud meie aastate osalusrekordid: korraga alus- alguses määras esimest korda Eesti ala kultuuritegelased, eelkõige kirjan- tas üle 10 000 suusataja. kõrgussuhteid. Praegusajal on Struve dusrühmitusest Siuru. Veel praegugi Pärast Matut jõutakse paljude rajatud tornist säilinud vaid kivialus. võib pööningukambri aknaorvast arvates raja kõige kaunimale osale. Hiljem paiknes siin Sangaste krahvi lugeda kunagiste suvitajate nimesid. Esmalt tuleb suusatada mööda jahiloss. Torni juures ristub marato- Pärast mõnesajameetrist suusa- Palumäe nõlva üles, seal ristub mara- nirada teist korda ka Kekkose rajaga. sõitu metsas on meie ees 168 meetri tonirajaga Käärikule viiv Kekkose Rajaprofiili järgi (vt ¥ 6) ootab kõrgune Hobusemägi. See kunagine suusarada (Soome presidendi Urho Harimäele jõudnuid ees kõige meel- turistide ja kunstnike menukas siht- Kaleva Kekkose järgi, kes väisas divam osa: allamäge saab kulgeda koht on nüüdseks paraku unustuse hõlma vajunud, sest künka otsas paiknenud vaatetorn on hävinud ja ilusad vaated metsastunud. Kauni maastiku tõttu tasuks vaatetorn siin kindlasti taastada. Ühtlasi paistab suusarajalt teisel pool Sihva–Vidrike teed vasakut kätt kunagine tuntud mäesuusamägi: 184 meetri kõrgune Marjamägi. Nendele rejeefivormidele järg- neb üks maratoniraja algusosa tasa- semaid lõike: Sakssoo (Marjamäe polder; ¥1). Tegu on Väikesele Ema- jõele rajatud maaparandusobjektiga. Geoloogiliselt asub Sakssoo nn Pühajärve vagumuses, pinnavormis, mis jagab Otepää kõrgustiku ida- ja lääneosaks. Pärast sood järgneb tõus Kõrgemäe (159 m) nõlvale ning siis tuleb pikk laskumine, mille lõpus ületatakse Väike Emajõgi. ¥ 4. Vaade Otepää kõrgustiku ühe kõrgeima künka, Meegaste mäe otsast itta: umbes kümne Matu väljadelt Karu kaussi ja kilomeetri kaugusel paistab Tehvandi hüppemägi. Rada pidi sõites ollakse Meegastele jõudes Harimäe otsa. Umbes paar kilomeet- läbinud juba 38 kilomeetrit

10 I74I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| TARTU MARATOn |

¥ 5. Taamal metsane Jaanimägi, mille otsas kasvab 17 meetri kõrgune ja 177 sentimeetri jämedune looduskaitsealune Jaanimäe mänd ligi kolm kilomeetrit ja kokku lasku- mis pärast splindi eemaldamist vigas- matkajatele soovitaksin sellest kohast takse 110 meetrit. Laskumiste lõpus tanud õpetatavat meest surmavalt. mõnevõrra edasi olevat Jaanimäge Melevä talu juures jõuab rada oma Sellest paigast umbes poolteise (¥ 5): selle metsase künka leiab, kui lõunapoolseimasse punkti ning sealt kilomeetri pärast jõuab suusarada suunduda Peebu punktist paar kilo- ei ole enam kaugel maratoniraja Kuutsemäe jalamile. Kuutsemägi on meetrit edasi ning enne järsku lasku- järgmine pidepunkt – Ande. Otepää kõrgustiku kõrgeim mägi – mist paremale võtta suund otse üle 217 meetrit –, millel asub ka Eesti heinamaa. Jaanimäe tipus kasvab Teine kolmandik maratonirajast: suurim mäesuusakeskus. Siingi võiks hinnanguliselt üle kahesaja aasta palju ahvatlevaid tippe. Ande juures maratonirajalt kõrvale põigata ning vanune looduskaitsealune Jaanimäe jõutakse ringiga tagasi Harimäe jala- ronida mäele ja sealse mobiilimasti mänd. Maratonirajale see 17 meetri mile ja sealt on Kekkose raja Harimäe vaatetorni, et nautida avarat vaadet. kõrgune ja 177 sentimeetri jäme- tõusuni vaid sadakond meetrit. See Ent ka kultuurilooliselt on see koht dune puu [2] ei paista, seda enam ühendus pakub häid võimalusi liita tähtis, sest praeguse suusakeskuse väärib kõrges eas mänd tähelepanu. Kääriku ümbruse suusarajad mara- kohal paiknenud talus on sündinud Edasisel teekonnal tasub üles tonirajaga. Mats Traat, kelle looming on tihedalt otsida Otepää kõrgustiku suurim Pärast Andet on reljeef maasti- põimunud sealsete maastikega (loe rändrahn: Soome Laiakivi (täpsema kuliselt vahelduv, asustus aga hõre. tema luuleridu all paremal). asukoha leiab maa-ameti geoportaali Raja läheduses paikneb küll mitu Edasi kulgeb maratonirada mit- talukohta, kuid enamasti meenuta- mekesisel Otepää kõrgustikule oma- Harimägi vad neid üksnes varemed. Maastiku sel maastikul: üle Meegastele mineva Mats Traat poolest kaunimasse lõiku jõutakse tee paistab Päästjärv, siis aga hakkab Meema Kunnmäe lähedal. Maratonist rada taas järgmist mäenõlva pidi Vaata ja imesta: osavõtjatele meenub see koht sireeni tõusma. See mägi on Otepää kõrgus- lõppematu mets lõpeb järgi, millega pererahvas on suusata- tiku kõrgeimate kühmude hulgast, pilgule avaneb puust eesti Eiffel jaid aastaid tervitanud. Ent siin tasub 207 meetri kõrgune Meegaste (¥ 4). Üllatusvaade tornist pühapäevasõitude või treeningute ajal Maratonirada ei läbi küll künka kõr- lõikab laialt lahti laotuse teha kindlasti põige Meema Kunnmäe geimat kohta, kuid tipukogujatel on nii kaugele kui silm ulatub tippu: tegu on kaunite vaadetega 186 siin võimalus teha järgmine kõr- üle hüljatushalja Liivimaa meetri kõrguse künkaga. valepõige ning see tõus ette võtta. kus maastik minetanud mineviku – Vahetult enne Kuutse toitlustus- Pealegi väärib ülesminek vaeva, siit ülalt tahaks valju häälega lugeda punkti jääb paremat kätt metsavenna sest Meegaste otsast avanevad kau- Olevikku Nordlivländische Zeitungit mälestuskivi: see märgib 1945. aas- nid vaated ning paistab ka Tehvandi soojad vihmapiisad haavlitena tal juhtunud granaadiõnnetust: üks hüppetorn. rabisemas vastu selga metsavend olevat teisele õpetanud, Pärast laskumist Meegaste mäelt läbistamata tajumust tolmlevast rukkist kuidas käsigranaati käsitseda, paraku ootab maratonisõitjaid Peebu toitlus- [ – – – ] olnud tegu diversioonigranaadiga, tuspunkt. Loodushuvilistele suusa-

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I75I 11

| TARTU MARATOn | T

m ü.m. ) GASTE MÄEL 230 U LASKUMINE MEE HARIMÄG I e AL 210 LASKUMISED LU ose rajaga

190 UMÄGI PA MEEMA KUNNMÄGI L PEEBU PEEBU ARIKU MÄGI ekk PA (ristumin K HARIMÄE LASKUMISED KÕRGEP

170 VIV ANSOMÄE LASKUMINE SA HOBUSEMÄGI 150 KÕRGEMÄGI T 130 T LU LU AR AR EMANDA HEINAMAAD 110 TU TU ST ST PA PA KUUTSE KUUTSE - S HELLENURME HELLENURME SA ANDE 90 ANDE oht OO MA MA IT OHVIPUNKT OHVIPUNKT K K

70 OV KSS FINI Š SA 50 raja lõuna LASKUMINE POSL JÕGI JÕGI 0102KARU KAUS 0304050 60 km poolseim k ÄIKE EMAJÕGI a A V LU VA OJ A oht ) US EL (raj PA JÕGI k IL LAMM VA EL madalaim

¥ 6. Tartu suusamaratoni rada kulgeb enamjaolt Otepää kõrgustiku küngastel. Profiili poolest võib teekonda pidada pigem lihtsaks, ent vaheldusrikkaks. Rajal ja raja läheduses on hulganisti huvitavaid kohti, mida uudistada ning millele tähelepanu pöörata

Palu jõkke, et hiljem suubuda tagasi Elva jõkke. Kanal kaevati 20. sajandi alguses käsitsi ja praegugi on näha, millist vaeva pidid tookord kraavi- kaevajad nägema. Metsavaheteele rajatud suusa- rada jõuab peagi Elva jõe juurde, selle ületuskoht on ühtlasi Otepää looduspargi piir, siitmaalt marato- nitee enam loodusparki tagasi ei pööra. Ees ootavad nüüdseks osali- selt võsastunud nn Emanda heina- maad (¥ 8). See koht olevat nime saanud Hellenurme kuulsaima mõi- saomaniku Alexander Theodor von Middendorffi (1815–1894) kauni kaasa Hedvig Elisabeth von Hippiuse (1825–1868) järgi, kes tegi üle nende ¥ 7. Palu laskumistel, mis annavad paljudele eneseusku maraton lõpuni sõita, avanevad heinamaade pikki jalutuskäike kaunid vaated Otepää kõrgustiku madalamale äärealale. Paraku rikub siin maastikupilti lagunev kolhoosipärand Hellenurmest Päidlapalusse (metsa- laam Hellenurme ja Päidla vahel) [3]. pärandkultuuri kaardirakendusest). peal ümber ehitatud, see asub 400 Märksa avaramad on põllumaad See asub enne Palu toidupunkti vii- meetri jagu Rõngu poole. Ühtlasi on aga enne maratoni viimast toitlustus- vaid pikki laskumisi, maratonirajast äratuntav kõrtsihoone. kohta Hellenurme–Päidla tee ääres. vaid sadakonna meetri kaugusel met- Teisel pool maanteed suundub See rajalõik on hästi tuntud selle poo- sas. Kivi maapealse osa ümbermõõt maratonirada metsa, kus suusa- lest, et tuisuse ilma korral kipub suu- on 19 meetrit ja kõrgus 2,4 meetrit tatakse esmalt üle Elva jõe vasak- sajälg lumme mattuma. Kultuuriloo [1]. Praegu on kivilahmakat võrdle- poolse lisajõe Palu jõe. Kui sirge poolest on aga tähelepanuväärne misi raske leida – ta vääriks viita ja rada kulgeb järsu pööranguna vasa- enne teeületust olev talu: tsaariajal märgistatud rada. kule, tasub heita pilk Palu kanalile asus selle kohal Hellenurme kool. (¥ 9). See veekogu on huvitava tek- Üle jõgede ja Emanda heinamaade. kelooga. Nimelt on Palu jõel veski, Enne maratoni finišit tuleb pingu- Otepää–Rõngu maantee ja Arulast millest enne 2007. aastat möödus tada Toorabooral. Aina Elva poole tuleva tee ristumiskohta jääb Palu ka maratonirada. Kuna vett kippus rühkivaid suusatajaid juhatab rada toitlustuspunkt. Nüüd vaikne teerist veskis väheks jääma, lasti Elva jõest Elva-Vitipalu maastikukaitsealale. on kunagi olnud Palupera valla kes- kaevata kanal Palu jõkke. Niisiis, osa Siin on Otepää kõrgustiku äärealale kus. Vallamaja on alles, kuid vahe- Elva jõe veest jõuab kanali kaudu iseloomulik mõhnastik, kus väsinud

12 I76I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| TARTU MARATOn |

¥ 8. Emanda heinamaad enne Hellenurme toitlustuspunkti meenutavad aegu pool sajandit tagasi, mil maastikus olid heinaküünid ja puudusid elektriliinid maratonisõitjatel tuleb trotsida oota- Afganistanis paikneva Tora Bora Pikale sõidule ülesmäge järg- matuid järske tõuse ja kiireid lasku- mägede ja koobaste järgi: 2001. aas- neb kosutav pikk laskumine, mille misi. Pärast Viti järve suusatatakse tal peeti seal lahinguid Osama bin lõpus ületatakse taas Elva jõgi. Üle ülesmäge vaatetorni juurde ning Ladeni tabamiseks. Meie Tooraboora jõe juhataval sillal asub Tartu mara- seejärel laskutakse Ilusa oja lammile. mäed on märgitud ka 2002. aasta toni raja kõige madalam punkt: Sellele järgnev tõus meenub aga ilm- Regio atlases ning need tähistavad 47 meetrit üle merepinna. Sealt ei selt paljudele maratoni läbinutele, siinset keerulist mõhnastikuala. See ole finišijooneni enam kuigi palju: sest 400 meetri pikkuse lõigu kohta toponüüm ületas toona isegi uudise- läbi kuusemetsa on võrdlemisi tasast tuleb siin viisteist tõusumeetrit. künnise ja teemat arutati koha- maad veel kolm kilomeetrit. Sellel kohal on mitu nime. Mõned nimenõukogus. Õigem ja ilusam Suusasõit saab otsa Tartumaa teavad seda vana kohvipunkti tõu- oleks seda tõusu nimetada siiski oja tervisespordikeskuse juures, mille suna. Kõige kurikuulsam nimedest järgi, mille lammilt ta alguse saab, kuuse- ja männimetsad on marato- on aga Tooraboora, mis on pandud seega Ilusa tõus. nirahvast vastu võtnud alates 1982. aastast. Finišikoha ajalugu ulatub aga 1934. aastasse, kui kaitseliidu Elva malevkond asutas sinna lasketiiru. Kuigi teele jääb arvukalt ilusaid vaateid ja huviväärseid kohti, on maratoni suurim elamus siiski liugle- mine üle lõpujoone ja pärastine mul- jetevahetus kaassõitjatega. Sestap tasub teine korda, kui võistlus pee- tud, ette võtta hoopis matkatempos sõit, et tundma õppida ka Otepää ja Elva vahelist piirkonda, selle loodust ja kultuuriloolisi paiku. ■

1. Mändoja, Mauri 1994. Kas Otepää maastikukaitse- ala suurim rändrahn? – Eesti Loodus 45 (11): 350. 2. Relve, Hendrik 2000. Eesti põlispuud. Projekti „Põlispuu” andmed Eesti looduskaitsealustest üksikpuudest ja põlispuudest. Tallinn. 3. Värva, Mall 2010. Roosad õied toomingal. – Eesti Loodus 61 (8): 401. Taavi Pae (1976) on geograaf ja koduloohuviline, ¥ 9. Palu kanal on kaevatud sadakond aastat tagasi käsitsi, juhtimaks Elva jõe vett Palu jõkke, töötab Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste et turgutada Palu veskit instituudis.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I77I 13

| TARTU MARATOn | Suusamaratoni ilmaolud läbi aegade

Jaak Jaagus

Suusatamine on spordiala, mis suuresti oleneb ilmastikust. Nõnda on ka Tartu maraton, Eesti suusatamise suursündmus, olnud alati ilmataadi meelevallas. Mõnikord on loodus olnud harrastajate ja ürituse korraldajate vastu helde, teinekord aga pakkunud karmi pakast või sulailma, ohtrat lumesadu, tugevat tuult ja tuisku või hoopis sundinud lumepuuduse tõttu maratoni ära jätma.

illised on olnud Tartu suu- samaratoni ilmaolud läbi MO PALO Maegade? Missugune oli ilm i 1960. aasta algul, kui korraldati esi- T FOTO: mene Tartu suusamaraton Tartust Käärikule? Mitmel korral on suu- sasõitu tehtud näpistavas pakases või vastupidi, on valitsenud lausa ideaalne suusailm? Vaatleme seni toimunud neljakümne ühe Tartu suusamaratoni ilmastikku ning võrd- leme seda üldisemalt samade talvede temperatuuri- ja lumeoludega. Kirjutise autor on võtnud mara- tonist osa alates 1978. aastast. Ent siinses ülevaates ei tugineta niivõrd isiklikele läbielamistele, kuivõrd sel- lele, mida näitavad Eesti meteoroloo- gia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ¥ 1. Viimati oli käreda pakasega maraton 2011. aastal, kui start lükati külma tõttu tunni võrra edasi: ilmajaamades standardsetes mõõt- suusasõitu tuli alustada kaheksateistkümne külmakraadi käes, kuid ilm oli päikeseline ja ilus mistingimustes kirja pandud vaat- lusandmed. tonipäevale eelnes küll nädalane Otepää meteoroloogiapostis Anso- sulaperiood, mis viis lume, kuid järg- mäel. Ligi pooltel maratonidel on olnud nenud nädala jooksul oli ilm uuesti Üldiselt saab öelda, et õhutempe- suurepärane suusailm. Esimene jahe ja lumikate taastus. See oleks ratuur on meil kogu alal võrdlemisi Tartu suusamaraton korraldati 1960. võimaldanud kaks nädalat hiljem ühesugune: kui ühes kohas valitseb aasta 16. jaanuaril. Sellest ajast kuni maratoni edukalt korraldada. pakane, siis on käre ilm üsna tõe- 2012. aastani lubasid ilmastikuolud Tabelis (vt lk 15) on toodud kõik näoline terves Eestis, ja vastupidi. pidada maratoni neljakümne ühel Tartu suusamaratoni toimumiskor- Maapinna tugeva jahtumise korral talvel. Ülejäänud kaheteistkümnel rad ja toona valitsenud asjakoha- ilmneb aga mikrokliimas märgatavaid aastal ehk 1961, 1972, 1973, 1974, sed ilmanäitajad: õhutemperatuur erinevusi. Orgudes ja nõgudes, kuhu 1975, 1988, 1989, 1990, 1992, 2000, ja lumikatte paksus. Kasutatud on valgub kokku külmem õhk, võib 2004 ja 2008 jäi see lumepuuduse kolme maratonirajale lähimat EMHI temperatuur olla mitu kraadi mada- tõttu ära. Nendest üksnes 1988. aasta ilmajaama: Tartu, Valga ja Võru. lam kui kõrgemal asuvates paikades. kohta võib öelda, et korraldajad loo- Peale nende hakati alates 1992. aasta Seda tuleb arvestada ka Otepää künk- busid kergekäeliselt. Õigele mara- sügisest lumikatte paksust mõõtma liku maastiku puhul. Ilmajaamade

14 I78I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| TARTU MARATOn | asukohad on aga taotluslikult vali- ilmaolud on võimaldanud Tartu suusamaratoni pidada neljakümne ühel korral. Tabel tud selliselt, et mikrokliima tegurid annab ülevaate nendel maratonipäevadel registreeritud madalaimate ja kõrgeimate ei mõjutaks õhutemperatuuri mõõt- õhutemperatuuride ning lumikatte paksuse kohta. Miinimumtemperatuur mõõdetakse mist kuigi palju: mõõtmistulemused tavaliselt öösel või varahommikul, sestap ei vasta see alati stardi hetkel olnud peavad olema kohased suurema piir- temperatuurinäidule konna jaoks. Kuu- Temperatuur (°C) min /max Lumikatte paksus cm Tabelis on esitatud maratonipäe- päev Tartu Valga Võru Tartu Valga Võru Otepää vadel registreeritud madalaimad ja kõrgeimad õhutemperatuurid. 1 -23,0/-10,0-24,8/-8,9 -24,8/-9,7 15 17 9 2 -8,9/-3,7-9,9/-3,1 -10,0/-2,5 14 16 4 Miinimumtemperatuur mõõdetakse 3 -24,5/-7,5 -25,8/-5,9 -25,2/-6,9 31 32 19 tavaliselt öösel või varahommikul, 4 -14,8/-2,8 -15,0/-1,5 -16,5/-2,5 10 18 16 seega ei pruugi toodud arvud vas- 5 0,1/2,40,4/2,2 0,4/2,4133117 6 -0,6/2,7 -0,7/2,3 -0,9/2,0 27 43 32 tata stardi ajal valitsenud tempe- 7 -2,1/0,9 -0,2/1,3 -1,6/1,3 33 25 2 ratuurinäidule: tol hetkel oli see 8 -18,8/-7,1 -15,7/-5,1 -18,1/-7,7 21 19 11 tõenäoliselt juba pisut kõrgem. 9 -3,0/0,0 -3,1/0,0 -3,6/0,7 27 33 18 Maksimumtemperatuurid vastavad 10 -25,7/-8,6 -23,6/-5,9 -23,5/-7,4 38 50 36 11 -7,5/-1,8-9,1/-1,8 -8,3/-1,8171818 aga üldiselt hästi pärastlõunasele 12 -16,1/-4,4 -17,8/-0,7 -15,7/-2,4 17 22 13 olukorrale, kui enamik maratoniraja 13 -6,5/-3,2-5,6/-3,4 -5,4/-3,5283819 läbijaid oli juba üle finišijoone suusa- 14 -7,5/-4,0-7,6/-3,9 -7,5/-3,6193517 tanud või peagi jõudmas sinna. 15 -7,3/-4,2-8,9/-4,7 -9,3/-4,0374733 16 -6,3/-0,5-4,3/-1,2 -5,9/-0,9293327 Õhutemperatuurist palju enam on 17 -12,4/-6,8 -10,4/-7,0 -9,0/-6,414206 piirkonniti erinev lumikatte paksus. 18 -4,3/0,6 -3,9/2,2 -4,0/2,5 50 50 34 Tuul kannab lume lagedatelt aladelt 19 -13,3/-5,5 -11,6/-6,1 -12,0/-6,8 13 28 30 20 -8,0/-2,4-7,5/-2,5 -6,6/-3,032316 ära ja kuhjab kokku hangedesse. 21 -17,9/-9,9 -17,9/-10,3-17,1/-9,6 31 45 33 Seetõttu oleneb lume paksus suu- 22 -16,3/-9,0 -17,2/-8,3 -15,0/-7,6 16 25 17 resti asukohast. EMHI kolme jaama, 23 -0,9/1,9 -0,3/1,6 0,2/1,9232412 samuti Otepää mõõteposti andmeid 24 -0,1/4,0 0,1/4,1-0,2/4,5786 25 -14,8/-5,2 -8,7/-4,1-10,4/-3,3 14 21 14 28 võib pidada usaldusväärseteks: need 26 -16,3/-9,3 -12,1/-6,4 -13,5/-6,7 14 23 16 32 kajastavad hästi vaadeldud talvede 27 -5,1/-1,8-5,7/-0,9 -7,9/-1,1415 10 23 lumerohkust või -nappust (lumika- 28 -31,6/-17,8-29,5/-12,5-32,5/-11,424302132 tet mõõdetakse hommikusel vaatlu- 29 -2,4/1,9 -0,4/2,8 -1,9/2,0 019824 30 -6,1/0,4 -4,9/1,3 -5,6/0,9 11 18 15 25 sel kell 8). Üldteada on aga asjaolu, 31 -2,0/-0,3-2,6/-0,9 -2,2/-0,915201627 et kõrgustikul on lund palju rohkem 32 -20,4/-10,5-22,2/-7,6 -22,3/-11,114141814 kui madalamatel aladel. 33 2,6/6,13,3/6,3 3,4/6,70003 34 -3,1/-1,0-3,2/-0,9 -3,0/-1,316344140 Valitsenud õhutemperatuuride 35 -5,1/-1,2-4,4/-0,7 -5,0/-0,91018525 ning lumikatte paksuse põhjal saab 36 -3,5/-0,7-3,4/-0,5 -3,2/-0,317201531 peetud Tartu suusamaratonid jagada 37 -5,6/-1,3-6,0/-1,8 -5,9/-3,318131219 kuude rühma: vesise ilma ja väga 38 -6,3/-5,4-6,1/-4,7 -6,2/-4,31014727 39 -15,6/-10,3-14,7/-7,9 -15,2/-10,046574556 napi lumikattega toimus maraton 40 -27,6/-13,7-24,4/-12,0-27,5/-12,839403761 lühendatud rajal aastatel 1991 ja 41 -9,5/-2,8-10,6/2,8-9,1/-2,7 21 21 13 36 2002; sulailm, kuid piisav lumi- kate oli maratoni ajal aastatel 1965, 1986., 1993., 1994., 2007. ja 2010. esimese poole talved, nendega sar- 1966, 1967, 1982, 1987, 1997 ja aasta suusaüritust. naseid soojavõitu talvesid on aga ise- 1998; nõrgad miinuskraadid valitse- äranis sagedasti olnud pärast 1980. sid ning ühtlasi tegi rohkelt peavalu Talved on maratoniajaloos muu- aastate teist poolt. suuskade määrimine 1969., 1980., tunud aina soojemaks. Viimaste Sedamööda, kuidas soojad talved 1995., 1999., 2003. ja 2006. aastal; aastakümnete vältel on keskmine on saanud tavapäraseks, on pakase- tugev tuul, tuisk, pinnatuisk ja lume- õhutemperatuur märkimisväärselt lisi talvesid aina harvem ette tulnud. sadu häiris suusatajaid 1978., 2005., tõusnud. Iseäranis ilmekalt on see Käreilmaga talvede rohkuse poolest 2009. ja 2012. aasta maratonisõidul; avaldunud talve ehk detsembri-, paistavad üldiselt silma 1960ndad. käredat pakast tuli trotsida aga aas- jaanuari- ja veebruarikuu keskmises Kuid pärast nii-öelda soojade tal- tatel 1960, 1963, 1970, 1996, 2001 temperatuuris: vaadeldava 52 aasta vede ajastut 1980. aastate lõpus ja ja 2011. Kuuendasse rühma kuu- jooksul on õhutemperatuur tõusnud 1990. aastate alguses on kargeid talvi luvad ideaalse suusailmaga marato- umbes kolme kraadi võrra (vt ¥ 2). olnud vähe: 1995/1996, 2002/2003, nid: nendeks saab pidada peaaegu Seega aina sagedamini on meil 2005/2006, 2009/2010, 2010/2011. pooli toimunud maratone ehk 1962., olnud pehmeid talvi. Käsitletaval Pehmed talved kajastuvad hästi ka 1964., 1968., 1971., 1976., 1977., ajavahemikul eristuvad selgelt lumikatte kestuses: maratoni algus- 1979., 1981., 1983., 1984., 1985, 1960/1961. aasta ja 1970. aastate aastast kuni tänapäevani on lume-

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I79I 15

| TARTU MARATOn |

°C 2 lamale. Viimane selline pakaseline 0 talv oli 2010. aastal. Talvist ilmastikku määrava lää- -2 nevoolu intensiivsust väljendatakse -4 numbrilisel kujul Põhja-Atlandi ost- -6 sillatsiooni ehk NAO indeksiga. See -8 kujutab standardiseeritud õhurõh- -10 kude vahet Atlandi ookeani lähistroo- -12 piliste laiuste (Assoori maksimum) ja 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2000 2010 lähisarktiliste laiuste (Islandi miini- ¥ 2. Talve ehk detsembri-, jaanuari- ja veebruarikuu keskmine õhutemperatuur Tartus mum) vahel. NAO indeksi tugevalt (sinine), selle seitsmeaastane libisev keskmine (punane) ja lineaarne trend (lilla) perioodil positiivsete väärtuste korral on õhu- 1959/1960–2011/2012 rõhu gradient ookeani kohal väga suur, mis põhjustab tugevat lääne-

v 160 voolu. Pehmete talvede korral on

140 NAO indeks alati positiivne. Kui aga õhurõhu gradient jääb keskmisest 120 päevade ar väiksemaks, siis läänevool nõrgeneb 100 või isegi lakkab. Enneolematult suurt negatiivset NAO indeksit täheldati 80 2009/2010. aasta talvel. 60

40 Miski ei ole ebapüsivam kui ilm. Kogu 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2000 2010 eelnenud jutust nähtub, et talvine ¥ 3. Lumikatte kestus päevades Tartu ilmajaama andmetel (sinine), selle seitsmeaastane ilmastik on Eestis äärmiselt ebapüsiv. libisev keskmine (punane) ja lineaarne trend (lilla) perioodil 1959/1960–2011/2012 Ühe talve jooksul kogeme ääretult isesugust ilma: Mandri-Eesti siseosa- vaibaga päevade arv talvehooajal paiknemisest olenevad peamiste des võib temperatuurivahemik ulatuda järjepidevalt lühenenud (¥ 3). Tartu õhuvoolude suunad. Tavaliselt on isegi umbes neljakümnest miinus- ilmajaama andmete järgi on Tartu paravöötmes läänevool, mis kannab pügalast kuni kümne soojakraa- suusamaratoni eluea jooksul lumi- sooja ja niiske õhu Põhja-Atlandi dini. Kuigi sellised äärmused on väga katte kestus muutunud vahemikus kohalt Euroopasse. Seetõttu on siin harvad, tuleb nendeks valmis olla. 50 kuni 150 päeva. keskmised õhutemperatuurid tal- Seetõttu on suusamaratonide ja ka Näiteks üle 130 päeva oli lund vel märgatavalt kõrgemad kui mujal teiste talispordiürituste korraldajatel maas 1959/60., 1964/65., 1965/66., maailmas samadel laiuskraadidel. alati vaja arvestada ilmastikuoludest 1968/69., 1969/70., 1981/82., Kui üldine läänevool on olnud tulenevate ebameeldivuste ja oota- 1984/85., 1995/96., 2002/03., eriti tugev ja kestev, siis on meil val- matustega. Alati tasub valmis mõelda 2005/06. ja 2008/09. a talvel. Väga davalt soojakraadid ja püsivat lumi- varuvariant. Tartu suusamara toni vähe, alla 80 päeva, sai lumeval- katet ei teki. Enamasti siiski tuleb puhul saaks kaaluda, kas üritus edasi gust nautida aga aastatel 1960/61, läänevoolus ette häireid, mis pane- lükata või siis korraldada võistlus 1972/73, 1974/75, 1988/89, vad õhu justkui lainetusena liikuma. lühendatud rajal. Kehvade lume- 1989/90, 1991/92, 1994/95, 1996/97, Seetõttu valitsevad mingis piirkon- olude korral saaks varuraja sisse sõita 2006/2007 ja 2007/2008. Seega, pea- nas läänevoolu asemel edela- ja paremate lumeoludega Otepää kõr- aegu pooled maratoni toimumise tal- lõunatuuled, teises piirkonnas aga gustikul: näiteks võiks rada kulgeda ved on olnud ilmselgelt lumerohked, loode- ja põhjatuuled. Läänevoolus stardipaigast Otepäält Peebu toidu- teine osa aga lumevaesed. tegutsevad sageli ka tsüklonid: tohu- punkti ning sealt tagasi Otepääle. tud õhukeerised, mis koos lääne- Kuigi pikaajaliste ilmavaatluste Mis kujundab meie talveilma? voolu lainetega põhjustavad tugevaid andmeil on talved viimase pool- Esmalt tuleb rõhutada hästi teada meridionaalseid (põhja-lõunasuuna- sajandi jooksul soojemaks muu- olevat asjaolu: talvine ilmastik on lisi) õhuvoole ja suurt õhu segune- tunud ning aina sagedamini tuleb Eestis ja kogu Põhja-Euroopas äär- mist laiuskraadide vahel. pehmeid talvi, on siiski äärmiselt miselt muutlik. Valitsevast õhumas- Üksikutel talvedel jääb aga lääne- vähetõenäoline, et lumine aastaaeg sist tingituna tuleb meil vahel taluda vool üsna nõrgaks ja soe õhk ookea- Eestist jäädavalt kaob. Nõnda saame pakast, teinekord aga jäist, libedat ja nilt ei jõuagi mandri siseosadesse. Sel suusatamis- ja maratonirõõmust osa märga sulailma. juhul tungib idakaartest peale külm tänavu ja küllap ka edaspidi. ■ Lühidalt võib öelda, et meie tal- ja kuiv mandriline õhk, mille korral veilma korraldab ulatuslik atmosfääri võib temperatuur Eestis langeda isegi Jaak Jaagus (1956) on klimatoloog, töötab Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas geograa- tsirkulatsioon. Õhurõhkkondade kolmekümnest külmapügalast mada- fiaosakonna juhataja ja klimatoloogiaprofessorina.

16 I80I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| TARTU MARATOn | Tõusumeetrid suusarajal

Tõnu Oja

Pühendunud harrastajatele pakub palju kõneainet suusaradade reljeef, sealhulgas tuntakse huvi raja tõusumeetrite vastu. Kas praegune allamäge kulgev rada – finiš on stardist madalamal – on kergem ehk vähem tõusurohke kui esimesed, Tartust Käärikule ülesmäge viinud rajad?

artu suusamaratoni raja kulgu on aegade vältel

mitu korda muudetud. Nende radade tõusumeet- Jõ EPERA Treid saab võrrelda, võttes appi Otepää piirkonna rel- jeefimudeli. Tegu on Tartu ülikoolis geograafiaosakonnas maastiku kasutatavuse analüüsi käigus tehtud tuletisega J AREK FOTO: maa-ameti 5 x 5 meetrise pikslisuurusega digitaalsest kõrgusmudelist ehk DEM-ist (Digital Elevation Model; lit- sents ST-B2-2507). See põhineb laserskaneerimisseadme ehk LiDAR-iga (Light Detection and Ranging) mõõdetud andmetel. Mudeli põhjal on võimalik koostada eri aegade Tartu maratoniradade reljeefiprofiilid ja muud andmeread, mis aitavad profiili üksikasjalikumalt analüüsida. Võrdleme siinjuures kolme rada: praegusajal sõidetav suusamara- tonirada (vt profiili lk 12), 1960. aastal peetud esimese maratoni rada, mis kulges Tartu kesklinnast Käärikule, ning pikka aega (1967–1979) kasutusel olnud raja põhi- variant Tartust Tamme staadionilt üle Otepää Käärikule (vt profiile ¥ 3). Viimase puhul on teekonna lõpp-punkt seatud Käärikule, sest nõnda on eri aegade maratonira- jad pikkuse poolest paremini võrreldavad. Aastatel 1967– 1979 kulges maratoni ametlik rada Tartust Otepääle, ent ülikooliga seotud inimesed sõitsid edasi Käärikule. Mõnel aastal olenes rada lumeoludest, mistõttu võis teekond aastati erineda.

Tõusude summa arvutamine suusaradadel on peen kunst, rahvusvahelise suusaföderatsiooni (FIS) ametliku ja Eesti suusaliidu tunnustatud radade homologiseerimise juhendi järgi ei peeta tõusudeks mitte iga positiivse kõr- gustevahega konarust, vaid teatud pikkuse ja keskmise tõusunurgaga rajaosa. Tõusunurga ja pikkuse järgi jaga- takse tõusud kategooriatesse. Tõusude summa leidmisel need pisikonarused arvesse ei lähe.

¥ 1. Praegusaegne suusarada hõlmab vanadega võrreldes märksa rohkem tõuse, kuid raja tõusumeetrite hulk kilomeetri kohta ei erine kuigi palju

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I81I 17

| TARTU MARATOn |

raja profiili siludes. Nende asjaolude tõttu on andmerida libiseva kesk- MUUSEUM misega siludes püütud saada selline tulemus, mis oleks võrreldav n-ö i SPORD i ametliku tõusude summaga.

FOTO: EEST FOTO: Keskmiselt kolmteist ja pool tõu- sumeetrit. Tartu maratoni rajal on väidetavalt 13–14 meetri jagu tõusu kilomeetri kohta. Siludes praegusajal sõidetava raja andmerida 85 meetri pikkuse libiseva keskmisega, saame kilomeetri kohta 13,5 tõusumeetrit. Sellist töötlust kasutasime kolme eri aegadel olnud raja võrdlemiseks (vt tabelit; kõrgusnäitajad on esitatud ka silumata ehk 5–7-meetrise sammuga andmerea põhjal arvutatud positiiv- sete kõrguste vahede summa kohta). Siinjuures tuleb aga rõhutada, et neid tulemusi ei tohiks tõlgendada igati suusaliidu reeglitele vastavate näitajatena. Ent siiski annavad need väga hea ülevaatliku võrdluse kolme ¥ 2. Maratoni algusaastatel suusatati ette sõidetud suusajäljes ning eessõitjast oli siis maratoniraja kohta. võrdlemisi vaevaline mööduda Tõusude summat mõjutab enne- kõike see, milline on raja kesk- m ü.m mine muutlikkus, mitte niivõrd 180 stardi- ja finišikoha kõrguste vahe. 160 Praegusaegne suusarada hõlmab 140 vanadega võrreldes märksa enam 120 tõuse, ehkki 1967. aasta raja tõu- 100 sumeetrite hulk kilomeetri kohta 80 1967–1971996967717 9797979 ei erine tänapäevasest kuigi palju. 60 Kunagi Emajõelt puusuuskadega 40 19609 20 alustanud (tabelis on lähtepunk- 0 tiks võetud piduliku stardi koht 0816 24 32 40 48 km 56 raekoja ees) pääsesid kõige lihtsa- ¥ 3. Tartu esimese suusamaratoni (1960) ning aastatel 1967–1979 sõidetud raja põhivariandi profiil malt, kuna sõitsid kohase profiili saanud teel. Muuseas, kui praegust Reljeefimudelilt loetava kõrgus- Tartu maratoni rada täies ulatuses rada sõita tagurpidi – Elvast Ote- andmestiku selline analüüs on Tartu profileeritud, vanad rajad olid üldse pääle –, tuleb tõuse kokku 939 meet- maratoni radade puhul põhjendama- profileerimata. rit et 15,1 m/km. ■ tult töömahukas, sest raja kaardista- Siiski, 1960. aastal sõideti pikalt mistäpsuse viga vanadelt skeemidelt mööda Tartu–Otepää teed ja teed

on suhteliselt suur, erinevalt tipp- profileerides saadakse konarusi silu- Tõnu Oja (1955) on Tartu ülikooli geoinformaatika võistlusteks rajatud radadest ei ole des samalaadne tulemus kui suusa- ja kartograafia õppetooli professor.

Kõrgusmudeli andmed kolme Tartu suusamaratoni raja kohta: 1960. aasta, kui alustati Tartust ja suunduti Käärikule; aastatel 1967–1979 olnud raja põhivariant viis Tartust Tamme staadionilt Otepääle, ning tänapäevane maratonirada, mis kulgeb Otepäält Elvasse Maratonirada Kõrgus üle merepinna, m Silumata (5–7-meetrise Silutud (85-meetrise (TM) sammu kaupa ) libiseva keskmisega) stardis finišis maksi- minimaalne tõusumeetrite tõusumeetrit tõusumeetrite tõusumeetrit maalne summa km kohta summa km kohta TM 1960 37,5 130,3 159,9 31 869 16,2 590 10,9

TM 1967–1979 64 130,3 172,1 56,7 1066 19,7 702 13

TM 2013 150 51,9 208,5 47,1 1430 23 842 13,5

18 I82I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| TARTU MARATOn |

1960 Tartu–Käärikvereu Täht Esimene maraton 1967–79 Tartu–Otepää S U 1980 Matu–Tartu F RT 1981 Matu–Illi S TA 1982–83 Matu–Elva Heino Mardiste, kaartide ja Eesti kartograafia 1984–96 Matu–Elva S Ilmatsalu Märja 1971 e ajaloo hea tundja, võtnud osa Tartu 1993 (30 km) Matu–Matu 1979 rm e Ülenu suusamaratonidest ning tegeleb aktiivselt 1997–...Haag Otepää–Elva orienteerumisega 2002 (42 km) Matu–Arula andi Tõrv 05 km a artu raekoja ees 16. jaanuaril 1960 peetud tseremoo- N Reol Uhti u nia järel alustas 147 meest nüüdse Atlantise restorani Nõgiar . kohalt 54-kilomeetri pikkust suusamatka Käärikule. v T Lepiku Peale nende oli aja peale sõitjaid 31 ning nemad startisid Läti poolteist tundi hiljem. Rada läks esialgu mööda Emajõge, a seejärel, Ropka pargi tagant (praegust tööstusala siis veel i Tatr Meer ei olnud) pöörati Võru maantee suunas. Nõo a Olles jäänud suusatajaterea lõpuossa, tundus liiku- v Unipih mine liiga aeglane ja koos internaadi toakaaslase, tule- vere Kambja vase looduskaitsejuhi Madis Arujaga otsustasime rühkida Tõra Voika ettepoole, et kaugemale jõudnud kiirematega koos ke edasi minna. Aeglaselt sõitjate kõrvalt läbi pehme lume Lu sumamine väsitas omajagu, aga Võru–Otepää teeristil ngodi Valgekõrtsi (ka Uhti kõrts) juures, kust peagi alustas matka Sulu Pa VA odi jv. ka 36 naist, jõudsime siiski juhtrühmale järele. Madis kui EL Pang suusatreeningutel käinud mees, läks teistega edasi, minul Palumäe F Illi oli aga jõud otsakorral. Siin oli oma osa viletsal ettevalmis- F F e al 2009F rv tusel, viimasel kursusel ei olnud ka suusatama sundivaid 7 itipalu la Kodijä kohustusliku kehalise kasvatuse tunde. 1984-200 Elva-V aste maastikukaitseaKääni Iv Ent edasi kulges matk mööda Otepää maanteed. a UdUdern Uut Võru maanteed siis veel ei olnud ja suurem liik- ke lus Eesti kagunurka käis mööda vana teed (postiteed). Luti i uti Kruusatamata, siledaks sõidetud ja öösel tulnud kerge Nõun Neer lumega kaetud teel libisesid suusad esialgu hästi. Tatra orust algas aga tõus Otepää kõrgustikule: esimese Päidla viie kilomeetriga tuli tõusta sada meetrit. Kõige järsem oli Hellenurme tõus Kambja Köstrimägedele, autoga sõites ei pane seda ra 2009 a lupe l v tähelegi (nüüd sealt mööda sõites tuleb alati meelde too- Pa E epää 1997-2007 a-Ot nane matk). Minu jaoks oli see ränk, sest tunda hakkas Van Kastolatsi andma janu ja tühi kõht: tudengi varahommikune eine Palu Miti on ju teadagi kesine. Ühine toidukott Madise seljas oli aga stiku ÄÄ use Mäge Pilk F S ammu horisondi taha kadunud ja nii tuli üksinda kahe eri 6 OTEP -9 6 ÄÄ kiirusel liikuva rühma vahel edasi minna, tundes kergen- 8 5 gi 4-8 O TEP 208 namä 8 K i ke Mu dust laskumistel ja vaeva tõusudel. AR Nüpl Väi e OODUSP ajärv Möödusin Pangodi järvest ja mäe otsas asuvast L Püh Kodijärve mõisast. Nõuni järve ja Tüki rahvamajani, kus aste rv Meeg gi Arula hajä aste mä F Pü ootasid kaaslased, soe ruum, tee ja söök, jäi veel hulk Meeg 207 S maad, nälg aga näpistas juba päris valusasti. Seetõttu 31 km Sihva pa tundsin pärale jõudes kirjeldamatut kergendust: 35 esi- u 217i äärik Raudse mest kilomeetrit oli läbitud. Pooletunnise kosutuse järel K Kuutsemäg F F S muutus enesetunne palju paremaks kui varem, isegi tõus Matu i Märd 211 gi i

g

Harimä õ Tartu suusamaratoni rada on aegade vältel mitu korda muudetud. Pringi j

a

m

Alguskümnendil, 1960. aastatel oli tegu rohkem suusamatka kui E

e

k i võistlusega: alustati Tartust ning lõpetati Käärikul (55 km). Aastaid asus ä Mäeküla V maratoni algus Matul, tänapäeval aga antakse 63 kilomeetri pikkusele eeni u sõidule avapauk Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionil kaardi alus: klubi Tartu Maraton, Regio K Rest

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I83I 19

| TARTU MARATOn |

enne Otepää linna sai kergelt võetud. Meelde on jäänud 1980. aastatel sõitsin veel viis Tartu maratoni. Hea mõnus laskumine Otepäält Pühajärve poole ja sõit üle tundega alustatud sõitudel tuli tihtilugu umbes poolel järve. Videvikus jõudsime Käärikule. Sõit oli tehtud! maal, Palu veski kandis, väsimus peale ja painama hakkas Minu järgmine, 1980. aasta maraton – 63 kilomeet- mõte, miks ma ennast jälle piinan. Varem treeningutel rit Matult Tartusse Tamme staadionile – oli samuti ränk. sõidetud umbes sajast-paarisajast kilomeetrist jäi ette- Sulailmaga võtsid puusuusad suuri lumeklompe alla ja valmistuseks liiga väheseks. Kui aga sõit sai läbi, saunas edasiliikumine oli õige vaevaline, aga enne õhtut olin käidud ja võis lõõgastuda, valdas taas hea tunne korda- siiski päral. läinud päevast. ■

Mis vägi kutsub ühe uuesti Tartu suusamaratonile? Enn Kaup, Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi vanemteadur, uurinud järvi üheksal Antarktika-ekspeditsioonil 1972–2012

artu suusamaraton on minu elu mõjutanud viima- tegelikult harv nähtus) ning puurida käsipuuriga auke sed kolmkümmend aastat: mingi seletamatu vägi vahel mitmemeetrisesse järvejäässe. Ton alati starti meelitanud. Siiski, kahel korral on Väga paljusid suusatajaid, ka mind, valdab maratonil haigus sundinud üritusest loobuma ning viiel korral olen ülev tunne: tore on olla osa millestki suurest ja olulisest. stardipäeval olnud Antarktises järveuuringutel. See emotsioon hakkab paisuma juba starti sõites ja seal Lõunamandril oleku ajast on mul hästi meeles, et pauku oodates. Mõnikord tundub, et inimjõena liikuv 1998. aastal tuli Larsemanni oaasis just maratonipäevaks suusatajatevägi tõstab metsavahelisel rajal õhutempera- pool meetrit lund maha, mistõttu sai proovivõtmise retke tuuri. Suusasõit kaunil kodumaa maastikul suurendab kaugele järvele teha vaid suuskadel. Mõne tunni pärast omakorda head tunnet. Kaassõitjatevaheline vendlus- baasi naastes võisin maratonil osalemise endamisi väli- tunne on iseenesestmõistetav. Lõpetamise järel haarab päevikusse kirja panna. aga mõnus rahuldustunne, mis kestab terve kodutee ja Kui otsida põhjuseid, miks ometi on igal aastal vaja kauemgi. Paljuski saab seda üritust kõrvutada Eesti rahva maratonisõit ette võtta, siis kõige olulisem on soov kont- laulupeoga, ainult et maraton toimub talvel. rollida oma füüsilist seisundit: kas see on veel kohane Nende aastate jooksul on nii rajal kui ka riietustelkides üsna nõudlike välitööde jaoks Antarktise järvedel. Muu olnud huvitavaid kohtumisi ning jutuajamisi osalejatega hulgas tuleb Antarktises kanda kaunis raskeid seljakotte kaugemalt, ka Austraaliast. Küllap on need tekitanud varustuse ja proovidega: matkata selle kandamiga jalgsi huvi koos Mart Varvasega, kaaslasega polaarklubist, künklikul maastikul (Antarktise oaasides on lauslumikate osaleda teiste riikide suusamaratonidel: Finlandiahiihtol Soomes, Vasaloppetil Rootsis, Bieg Piastówil Poolas, Marcialongal Itaalias ja Dolomitenlaufil Austrias. Nende maratonidega võrreldes korraldatakse Tartu suusamara- toni päris heal tasemel.

. EE ä E / SPORTFOTO Maratonil saab naljagi. Kord algaastatel nägin, et üks mees polnud kuigi hästi võtnud laskumisjärgset kurvi S ALUM ja seisis nüüd vööst saadik lahtises ojas. Vastaskaldal hobusaanidel pealtvaatavad külamehed arutasid: „Kuule, talle peab vist appi minema, ta ei saa suuskadega ise ojast FOTO: J ANNE FOTO: välja!” Naljakaid viperusi juhtus lahkunud polaaruuri- jal August Loopmannil, kelle innustusel ma tegelikult esmalt maratonile läksin. Algaastatel oli laskumistel rohkem kukkumisi, vahel tekkis ka nn külakuhjasid. August rääkis kord, et kihutas mäest alla, järsku olnud üks mees põiki rajal maas, kuhugi kõrvale keerata ei saa- nud: „Polnud parata, ma siis tegin oma jala kõvaks ja sõitsin talle sisse, mehe suusk lendas lepikusse, aga mina kihutasin edasi”. ■

20 I84I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| TARTU MARATOn / E l KÜs IB | Aastaid maratonil osalejale jäävad mäed aina madalamaks Teet Jagomägi, geograaf ja Regio juht, Tartu suusamaratonil osalenud kakskümmend korda

simest korda sõitsin Tartu suusamaratoni kolmeteistkümneaastaselt, siis toimusid veel nn Eülikoolimaratonid. Mäletamist mööda oli see nädal või paar pärast õiget maratoni ja tagurpidisuunas: Elvast Käärikule ning lõppes TRÜ saunas. Meenub, et algus läks . EE ä E / SPORTFOTO

lauluga, aga lõpp mitte nii väga, sest sulalumi ja puusuu- S ALUM sad ei sobinud eriti kokku. Juba järgmisel aastal sõitsin aga õigetpidi ja eriloaga, sest osaleda võis alates kuue- teistkümnendast eluaastast. J ANNE FOTO: Kui ma noor olin ja start veel Matul asus, siis ühel aastal küündisid parklas lumevallid bussidest kõrgemale. Hakkasin nendest oma värskete rahvaplastikutega üle ronima ja murdsin ühe ära. Õnneks sain stardis hool- dusest uue puusuusa asemele. See oli aeg, kui uisustiil ei olnud veel laialt levinud, aga ühepoolset pooluisku juba lükati. Ühe puu- ja teise plastsuusaga kombinat- sioon sobis selleks väga hästi ning ma olin oma ootamatu varustusega üsna rahul. Viimastel aastatel sõidetud maratonidest ei ole väga Rada on nende aastate jooksul mitu korda muude- palju meenutada: need saavad nii kiiresti läbi. Oma esi- tud ja üsna arusaadavatel põhjustel. Üks on siiski mulle mesel Tartu maratonil vaatasin aga, kuidas vanemad tegi- mõistatuseks jäänud: mäed, tõusud ja laskumised on jad ees teevad, mistõttu toitlustuspunktides võtsin nende aina väiksemaks muutunud. Vanasti mõjusid tõusud eeskujul suusad jalast ja toitusin soolakurgist, keeksist äkilisemana ja laskumised kiiremana. Neli kilomeetrit ning muust heast ja paremast. Siis kulus raja läbimiseks enne lõppu on nn vana kohvipunkti tõus, selle all ma üle kuue ja poole tunni. Nüüd on lootust hea libisemise kunagi lausa kahvatasin. Ent nüüdseks on sellest alles korral poole kiiremini õhtule saada. jäänud ehk kümmekond vahelduvsammu paaristõugete Olen starti läinud nii 60-, 300- kui ka 1500-kilomeetrise vahele. See oleks vast maraton, kui saaks vanad mäed treenitusega ja jõudnud järeldusele, et vahet pole: Tartu jälle tagasi! maraton on üks hiigelvahva viis päeva sisustada. ■

Kuidas hoiduda külmakahjustustest? Mare Liiger, kiirabiarst änavu ei ole tõsiseid külma- nahavahel ja kes on õue magama korral saab verevarustuse uuesti toi- kraade veel olnud, kuid külma- jäänud. Külmakahjustusi on kaht mima, kui hõõruda külmunud kohta Tkahjustusi oleme kiirabis näinud sorti: paikne külmumine ja üldine pehme villase kinda või salliga. juba mõnigi kord. Kannatanute seas alajahtumine. Võistlustel ei tarvitse inimene ise ei ole olnud ühtegi looduse- ega nina või põskede külmumist tunda spordiinimest. Paikse külmumise klassikaline ja seetõttu tuleks toitluspunktis ini- Viimasel aastakümnel ei mäletagi näide on pakase käest tulev laps, mesi jälgida. Kui silma jääb lumi- tõsisemaid külmakahjustusi nendel, kelle põsed või nina on kahvatuval- valge ninaga võistleja, siis tuleb kes vaba aega sportlikult veedavad ged. Väga madal temperatuur ohus- talle kohe hõigata, et ta nina on või metsas liiguvad. Ikka ja jälle on tab ka maratonil osaleva sportlase ohus. Mitte ilmaasjata ei kaeta tõsise Eestimaal külma käes kannatanud nina, põski ja kõrvu. Kõige pindmi- külma korral nägu korralikult kinni, need, kellel kõvad kraadid alkoholi sema ja leebema külmakahjustuse sest nii pääseb pakane vähem ligi.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I85I 21

| El KÜs IB |

ix Ahi soojendab nahapinda, aga veri eest tööd kehatemperatuuri hoiu soontes on jäätunud. Kui soojendada nimel. Nahk on valge, veresooned /S CANP nahapind 40 kraadini, jäävad naha- tõmbuvad kokku. Ihul on kananahk, MEES i pinna koed hapnikunälga, kuna veri sest niimoodi on kehapind väiksem. ei käi ringi. Nõnda kaasnevad ülirän- Kõik on korras seni, kuni inimene K / P OST i gad kahjustused, tihti hävib naha- lõdiseb, on rahutu ja kõnnib ringi. U H kude nekroosi ehk koekärbuse tõttu Seni organism võitleb. Kui külma on täiesti: tekivad suured hukkunud –20 kraadi, võib võitlus kesta kaks OOMAS

: T naha laigud. kuni neli tundi. Aga siis hakkab ini-

F OTO Parim toimimisviis raske külma- mesel soe, kuigi kehatemperatuur kahjustuse puhul on katta jalad kas üha langeb. Ta jääb täiesti rahulikuks termokilega (leidub autoapteegis) või ja uniseks, istub või heidab pikali. õhukese linaga ja lasta jalgadel liht- Tekivad meelepetted. Kannatanu on salt olla. Samal ajal võib järjest juua mõtteis kusagil kaugel ära, naeratab, kuuma jooki, et üritada soojendada pulss lööb aeglaselt. Selline seisund keha seestpoolt. Meditsiinis pääste- võib kesta umbes pool tundi kuni taksegi külmunud jäsemeid arterisse tund. Organism on loobunud võitle- või veeni manustatud soojalahuste mast. See inimene vajab meditsiiniabi. abil. Niimoodi on külmakahjustused Eriti kiiresti saabub apaatiasei- minimaalsed, sest kõige lõpuks sulab sund siis, kui inimene on purjus. lahti nahapind. Nahk talub hapniku- Külmatunnet ei teki, sest organis- vaegust väga hästi. mil pole kaitserefleksi. Veresooned Ka keskmise külmakahjustuse on laienenud, naha pind annab Ka looduses liikujad peaksid aeg- korral, kus jäse on vaid valge ja väga sooja lahkesti ära. Sügavalt ekslik ajalt kaaslase nägu vaatama, et õigel külm, tekib lahtisulamisel põrgulik on arvata, et naps aitab õues külma ajal hädakisa tõsta. valu ja nahapind muutub kuumaks. paremini taluda. Tunne, et läheb soo- Jalad ja käed on teised kehaosad, See annab tunnistust, et nahaalused jemaks, on petlik: tegelikult veresoo- mis võivad külma korral kahjustuda, koed on rängas hapnikuvaeguses ja ned laienevad ja keha annab aina eriti nendel, kes peavad pakasega kahjustuvad. Mida soojem on naha rohkem soojust ära. Plasku võtke paigal seisma. Külma ilma korral pind, seda rohkem kudesid kahjus- välja alles siis, kui jõuate tuppa! on elulise tähtsusega jalatsite valik. tub ja suurem on valu. Soovitatav Külmunud, apaatses seisundis ini- Need ei tohi olla tihedalt jala ümber, on määrida kahjustatud piirkon- mene leitakse juhuslikult. Halb on vaid pigem number suuremad. Jalga nale paksu kihina Burnshieldi põle- see, et niisugune kannatanu ei tekita peavad mahtuma villased sokid ja tusgeeli, mis jahutab nahapinda ja teistes ohutunnet. Mööduja küsib, lisatallad, eriti headel on peale muu ühtlasi vaigistab valu ega lase kah- mis juhtus. Vastuseks saab, et kõik on soojustuse ka fooliumitaoline kiht. justusel süveneda. korras. Ehk ongi loomu poolest sel- Kui väljas olles tunnete, et varvastel line passiivne inimene, võib mööduja hakkab järjest külmem, on kõige Teine külma talvega seotud nähtus õlgu kehitada ja eemalduda. Mitte lihtsam lahendus minna korraks on üldine alajahtumine. Sel juhul ükski inimene ei tohi külma ilmaga sooja ja võtta jalad lahti. Kui seda hakkab külmas olija kehatempe- istuda või lamada õues lumel kauem võimalust pole, siis on olemas nipp, ratuur langema. Üldist alajahtu- kui 10–15 minutit. Tähelepanelikult mis aitab veel pool või kolmveerand mist tuleb ette palju sagedamini, tuleb jälgida ka suusavõistlustel neid, tundi väljas vastu pidada: mässige kui politseiuudistest järeldada võib. kes sõidavad väga aeglaselt ja apaatse jalad ajalehepaberi (mitte klants - Need lihtsalt ei ületa uudisekünnist, näoga, sest järgmisel hetkel võivad paberi!) sisse ja tõmmake jalatsid kui ärakülmunu ei juhtu olema noor nad rajal kukkuda ja halvemal juhul uuesti jalga. inimene või laps. jäädagi lamama. Arstiabi kutsumine Raske külmakahjustuse korral Mida jahedamaks lähevad ilmad, on hädavajalik. tekivad külmunud nahale villid, nn seda rohkem on neid õnnetuid, Kõige raskema alajahtumise kor- külmavillid. Jalad on olnud pikka kes peolt või kõrtsist tulles korraks ral on inimene teadvuseta, keha on aega külmad ja alguses ka valutanud. puhkama istuvad ja sinna jäävadki. külm ja ta võib isegi tunduda sur- Pärast enam mitte, vaid muutunud Inimene eksib metsa ära, torm katab nuna. Sellist inimest ei tohi liigutada, täiesti tuimaks. Jalgade soojendamise kodutee, täiskasvanutelt võtab alko- sest iga liigutus või raputamine seis- peale hakatakse mõtlema alles siis, hol külmataju. kab südame, mis alajahtumise korral kui on jõutud koju. Nüüd on kah- Kuni temperatuurilangus ei ole võib lüüa vaid 20–26 korda minutis. justus juba tõsine ja arstiabi on väl- suur, lülitub sisse kaitserefleks mee- Kannatanu tuleb katta riiete, veel timatu. Pahatihti on esimene mõte, letu külmatundena. Inimene kõn- parem termotekiga ja kutsuda kiir- et paneks külmunud koha vastu nib, hüppab, võimleb. Külmavärinad abi. Ka väga alajahtunud inimest kuuma ahju. Ärge seda küll tehke! näitavad, et lihased teevad iga hinna võib haiglas päästa. ■

22 I86I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| FOTOVõ IsTlUs | Kuidas leiavad looduspildid tee Vikipeediasse?

Ivo Kruusamägi

Kui liita köitvad tekstid väärt pildimaterjaliga, ei saa tulemust hinnata tavapärase matemaatilise tehte alusel, sest tulemus ületab üksikosade summa. Sellist seost võib ideaalis näha ka Vikipeedia tekstide ning piltide vahel. Et muuta suuri eesmärke käegakatsutavamaks, korraldati mullu detsembris juba kolmandat korda heade looduspiltide kogumise aktsioon HELP. Võrguentsüklopeediasse lisandus 307 uut fotot 21 osavõtjalt.

igiajastu tulekuga on tunduvalt paranenud fotode tegemise võimalused. Kuid seevõrra enam on Dtagaplaanile jäänud pildistatu hilisem väärtusta- mine ja märkamine. Lõivsuhe fotode tegemise kiiruse ning nende hilisema elukäigu vahel nõuab oma osa. Võttes aega ümbritseva märkamiseks ning tehes kii- ruga jäädvustatud fotoseeriate asemel hoolsamalt talle- tatud pilte, anname tehtule senisest suurema väärtuse. Pildisaaki hiljem süstematiseerides, märgistades ning hinnates anname sellele uue väärtuse ja see võimaldab edendada ka meie enda fotomeisterlikkust. Kui nõnda on valla tee hea kvaliteediga palade sün- nile, siis miks mitte lubada neil arvuti kõvaketta ammu ununenud radadelt liikuda veebiavarustesse ja seeläbi jagada neid positiivseid emotsioone ka teiste inimestega?

Kakerdi järv. Foto: ireen Trummer Harilik vesisulg. Foto: ireen Trummer

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I87I 23

| FOTOVõ IsTlUs |

Piusa koopad. Foto: Vaido Otsar

Vooremaa maastikukaitseala. Foto: Tauri Pärna

Väimela Alajärv. Foto: Vaido Otsar

Kõrvemaa maastikukaitseala. Foto: Merily Salura

Need fotod on aidanud talletada seda vastupandama- tut ja raskesti sõnadesse valatavat looduse võlu ja neist Roostekollane mampel Pranglil. Foto: Marko Vainu paeluvaimad on pääsenud mitmete keeleversioonide avalehtedele. Commonsi esiletõstetud sisu seas ületab Eestiga seotud fotode osakaal juba ühe protsendi piiri, Mitmekülgne ja heakvaliteediline fotolooming Eesti kuid Eesti looduspiltnike võimuses oleks saavutada palju loodusest on asendamatult vajalik Vikipeedia artiklite enamat. Meie looduses on küllaga seda, mida tasub illustreerimisel ja aitab suuresti tutvustada siinset loo- tundma õppida ja fotosilmaga püüda. dust. HELPi aktsioonide raames kolme aasta vältel lae- Seekordne pildikogumine oli nii autorite kui ka piltide kunud enam kui 1300 looduspildiga on seni täiendatud arvult senistest väikseim, kuid kvaliteedilt kõige esindus- tuhandeid artikleid kümnetes keeltes; paljud fotod on likum. Oma lummavate ja teaberikaste fotode jagamise valitud Vikipeedia pildipangas Commons eeskujulike ja eest on pälvinud Eesti Looduse aastatellimuse Vaido kvaliteetsete piltide hulka. Otsar, Ireen Trummer ja Marko Vainu. Siiras tänu

24 I88I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| FOTOVõ IsTlUs |

Ahitsõ järv. Foto: Martin Mark kõigile osalejatele, kes aitasid oma panusega rikastada meie ühist veebientsüklopeediat! Paljud meie järved, rabad, kaitsealad, väikesaared jt pai- gad alles ootavad Vikipeedia tarvis pildistamist ning oleks palju oodata, et keegi teine teeks selle töö meie eest ära. Nõnda jääb üle soovida vaid värvikaid ja fotosaagilt viljakaid retki looduses kõigile meie usinatele piltnikele. Järgmine HELP tuleb alles detsembris, aga Vikipeedia edendamisele võib kaasa aidata aasta ringi. Kasutame seda võimalust ja loome endale senisest parema entsüklopeedia! ■

Luhasoo. Foto: Martin Mark

Paunküla veehoidla. Foto: Merily Salura

Vilsandi. Foto: ilme Parik

Tabasalu pank. Foto: Tarmo Roop Laelatu puisniit. Foto: Margus Opp

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I89I 25

| n AHKHIIREd | Nahkhiired Alutaguse lendoravametsas

Liisa Rennel

Eesti nahkhiiri on üsna palju uuritud, näiteks nende talvituspaiku ja rännet [17]. Suviste elupaikade uuringud on keskendunud peamiselt parkidele, kuid meie metsades elavate nahkhiirte kohta teame vähe. Et seda lünka täita, võeti nahkhiired luubi alla Alutaguse lendoravametsas.

ktiivsusperioodil – meil april- Nahkhiirte toitu, putukaid, lei- kääbus-nahkhiirte, pargi-nahkhiirte list oktoobrini – on Eesti nahk- dub eriti ohtralt näiteks metsaserva- või hõbe-nahkhiirtega [7]. Ahiirte tähtsaim elupaik mets del, häiludel, avaratel metsaalustel, ja metsane maastik [4]. Varjutakse puude võrades ja metsaveekogude Varjepaiku on nahkhiirtel vaja üsna puuõõntes, puidu- ja koorelõhedes kohal. palju, sest neid vahetatakse sageli ning koore all. Suuremad õõnsused Poegimiskolooniatesse kogunevad [5]. Küllap selleks, et eksitada rööv- sobivad poegimiskolooniatele, koo- emasloomad mai lõpus, need püsivad loomi ja vabaneda parasiitidest, aga realused ja -lõhed aga üksikult või augustini [7]. Samasse kolooniasse ühtlasi õpetada välja kogenematuid mõne isendi kaupa varjuvatele isas- võivad koguneda eri liiki loomad: poegi [1]. tele. Puuõõned on ka peamised var- Eestis näiteks on leitud tiigilendlasi Väiksemaid poegimiskolooniaid jepaigad rände ajal [1]. poegimas üheskoos tõmmulendlaste, moodustavad nahkhiireliigid vajavad MM i FOTOD: UUDOT FOTOD:

Mihkli tammikus Pärnumaal püütud pruun-suurkõrv. Selle liigi tunneb ära iseäranis suurte kõrvade järgi. Nagu muidki metsloomi ei ole nahkhiiri mõistlik paljakäsi kätte võtta, sest nad võivad levitada marutaudi. Kui nahkhiir on lennanud tuppa ega oska ise väljuda, on soovitatud ta püüda näiteks karpi

26 I90I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| n AHKHIIREd | seevõrra rohkem varjepaiku [14]. Et nahkhiirekooslus oleks jätkusuutlik, vajatakse üldjuhul vähemalt 25–30 SA RENNEL puuõõnsust (st keskmiselt 7–10 õõne- puud) hektari kohta [12]. Eesti majan- L ii FOTO: dusmetsades on aga hektaril keskmiselt vaid üks kuni kaks õõnsust [6].

Talveks siirdutakse metsast talvi- tuspaikadesse: suurtesse koobas- tesse, keldritesse ja hoonetesse [17]. Väga harva võivad nahkhiired tal- vituda puuõõnsustes [7]. Eestis talvituvad kõik meie viis lendlase- liiki ning pruun-suurkõrv ja põhja- nahkhiir. Seevastu pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, pügmee-nahkhiir, suurvidevlane ja hõbe-nahkhiir len- davad siit talvituma Kesk- ja Lääne- Euroopasse [10].

Eesti nahkhiired jagunevad kolme rühma: üheelupaiksed ehk tõelised metsanahkhiired, mitmeelupaik- sed metsanahkhiired ning avatud ja poolavatud maastike liigid.

Tõelised metsanahkhiired nii toi- tuvad, varjuvad kui ka poegivad metsas. Siia kuululuvad Nattereri lendlane (Myotis nattereri), habe- lendlane (M. mystacinus), tõmmu- lendlane (M. brandtii), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus) ja pruun-suur- kõrv (Plecotus auritus). See ei tähenda siiski, et neid liike avatud maastikul üldse ei kohta. Näiteks saab pruun-suurkõrv edukalt hakkama ka kultuurmaastikul, hõbe- nahkhiir võib elada ka parkides ning habelendlase poegimiskolooniad või- vad asuda metsaäärsetes hoonetes.

Musträhni õõnsustega must lepp Nigula looduskaitseala põhjaosa metsas. Rähniõõned Mitmeelupaiksed metsanahkhii- sobivad vaid üksikult või vähekesi varjuvatele isastele nahkhiirtele ja väikeste poegimis- red küll pesitsevad ja varjuvad met- kolooniatega liikidele, nagu näiteks suurvidevlased, Nattereri lendlased ja pruun-suurkõrvad sas, kuid toituvad üldiselt väljaspool metsa: veekogudel, lagendikel, met- põllumajandusmaastikke, asulaid, paiga valikul tähtis ning kas lendorav sateedel ja sihtidel. Eestis võib sellesse väikeseid metsatukki, parke jne. ja nahkhiired konkureerivad õõnte rühma arvata suurvidevlase (Nyctalus pärast. noctula), tiigilendlase (M. dasycneme) Metsanahkhiired võeti luubi alla Nahkhiiri loendati 51 paigas: nii ja veelendlase (M. daubentonii). 2011. aastal Alutaguse metsades Ida- sellistes, kus lendoravaid leidub, kui ja Lääne-Virumaa piiril, lendoravale ka sellistes, mis on pealtnäha lend- Avatud ja poolavatud maastike sobivates vanades haava-segametsa- oravale sobilikud, ent kus neid ometi liigid on ülejäänud: põhja-nahkhiir des. See on üks Eesti õõnterikkamaid ei elutse. Loendati poegimiskoloo- (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir puistutüüpe, niisiis võis eeldada, et niate hooajal: 25. juunist 15. juulini. (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahk- iseäranis meeltmööda ka nahkhiirtele. hiir (P. pipistrellus) ja pügmee-nahk- Eesmärk oli selgitada, mis liigid Andmed koguti kolme ultraheli- hiir (P. pygmaeus). Nemad eelistavad neis paigus elavad, mis on neile elu- detektoriga Pettersson d1000X.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I91I 27

| n AHKHIIREd |

MM lendlastena. Et määrata liiki, tulnuks i loomad võrguga kinni püüda. Detektorid paigutati metsa niiviisi, et need ei lindistaks lagendikel, vee- FOTO: UUDOT FOTO: kogudel, metsateedel ja sihtidel lenda- vaid nahkhiiri. Igas punktis loendati nahkhiiri ühel ööl, kusjuures välditi liiga tuuliseid ja vihmaseid öid. Loenduspunkte ümbritsev maas- tik kirjeldati kohapeal, aga kasutati ka metsaregistri andmeid, CORINE (Euroopa ühtse keskkonnainfo) maakattekaarte ja Eesti topograa- fia andmekogu (ETAK) veekogude kaardikihti.

Nahkhiirte arvukus ja liigiline mit- mekesisus osutus üllatavalt suu- reks. Neid leiti 42 paigas, kokku talletati 811 kontakti (vt jooniseid). Eesti tosinast nahkhiireliigist kohati kaheksat või üheksat: veelendlane, Nattereri lendlane, pruun-suur- kõrv, kääbus-nahkhiir, põhjanahk- hiir, hõbe-nahkhiir, suurvidevlane ja väikesed lendlased – tõmmu- ja/ või habelendlane.

Arvukaimaks osutus tõmmu- ja/või habelendlase liigikompleks: nende arvele läks üle 2/3 salvestatud hää- litsustest ja neid leidus ligi 2/3 uuri- tud paikadest. Küllap on põhjus nende liikide vähenõudlikkus elu- paiga suhtes [3]. Teisalt on aga tege- mist tõeliste metsanahkhiirtega, kes veedavad peaaegu terve öö metsas toitudes, mitte ei liigu sealt ja seega ka detektorite kuuldeulatusest välja, nagu mõnigi teine liik.

Teiseks tavalisemaks liigiks osu- tus pruun-suurkõrv: samuti tõeline metsaliik, Eestis kõikjal levinud, aga vähearvukas. Uuritud elupaikade nahkhiirekooslustes on tema osa- kaal ilmselt märksa suurem kui sal- vestistel, sest selle liigi hääl on väga nõrk, kostab vaid kolme kuni seitsme meetri kaugusele. Võrdluseks: suur- Lendoravad elutsevad vanades haavasegametsades. See on üks Eesti õõnterikkamaid videvlase hääl kostab 100–150 meetri puistutüüpe, sestap meeltmööda ka nahkhiirtele kaugusele [16]. Detektorid viidi metsa enne päikese- Liigid määrati detektori salvestatud loojangut ning toodi ära pärast päi- häälitsuste põhjal arvutiprogrammi Veelendlane on üks tavalisemaid kesetõusu. Seadmed olid seadistatud BatSound abil. Tõmmu- ja habelend- nahkhiireliike Eestis. Suveöödel võib automaatrežiimile: kuuldes nahk- last ei ole võimalik häälitsuste põhjal teda sageli näha lendamas järvede ja hiire häälitsust, asusid nad iseenesest eristada, mistõttu käsitletakse neid jõgede kohal, ka poegimiskolooniad salvestama. siin ühtse kompleksi, nn väikeste ja muud päevased varjepaigad asuvad

28 I92I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| n AHKHIIREd |

tihti just kaldapuistutes. Meie kohta- kHz sime teda suhteliselt vähe, sest uuritud 100 -50 -30 -10 dB aladel napib suuri veekogusid, metsa- veekogudeks on seal põhiliselt kraa- vid, mis aga suvel kuivavad ja pole 50 nahkhiirtele suurem asi toidulaud.

Suurvidevlane sattus salvestistele 1950 2000 2050 2100 2150 ms harva küllap samal põhjusel: temagi toitub keskmise suurusega siseveeko- Sonogramm Nigula järve kohalt. Viis veelendlase impulssi on lendlastele iseloomulikult gudel ja merelahtedel [7]. Ehkki see püstised, kaks põhja-nahkhiire oma aga pigem rõhtsad liik pesitseb peamiselt puuõõnsustes [13], on ta Eestis vähearvukas ja levi- nud vaid paiguti. pruun-suurkõrv 49 (6%) Eesti kõige tavalisemat, põhja- nahkhiirt, trehvasime veelgi vähem. Nattereri lendlane 13 (6%) Põhja-nahkhiir eelistab avatud ja tõmmu ja/või habelendlane hõbe-nahkhiir 6 (1,6%) poolavatud elupaiku ning rajab poe- 554 gimiskolooniad sageli hoonetesse. Ta (68,3%) veelendlane 51 (6,3%) varjub puuõõntes harva ning toitub ka metsamaastikul elades peamiselt suurvidevlane 4 (0,5%) põhja-nahkhiir 23 (2,8%) metsateede, -sihtide ja -lagendike kääbus-nahkhiir 1 (0,1%) kohal [10].

Kolm haruldust. Seni oli Eestis teada vaid 18 kääbus-nahkhiire leiukohta määramata nahkhiir 110 (13,6%) (Eesti looduse infosüsteem EELIS: 27.05.2012). Tema kohtamine Nahkhiireliikide osakaal salvestistel. Salvestati 51 paigas, igas ühe öö, kokku koguti 811 Alutaguse metsas oli meeldiv üllatus, häälitsust. Liiginimetuse juurde on märgitud kontaktide arv ning osakaal kõigist salvestistest. kuid ilmselt juhus, sest tegemist on Tõelised metsanahkhiired on märgitud rohelistes toonides, mitmeelupaiksed metsanahkhiired valdavalt avatud maastiku liigiga [3]. sinistes toonides ning avatud ja mosaiiksete maastike liigid punastes toonides

Kindlasti väärivad aga esiletõst- mist paiguti levinud ja vähearvukate

SA RENNEL tõeliste metsanahkhiirte vaatlused. Haruldane [10] Nattereri lendlane FOTO: L ii FOTO: õnnestus salvestisele püüda kol- mes kohas; seni oli Eestis keskkon- naregistri andmetel teada ainult 22 leiukohta. Eestis vähearvukat [10] hõbe-nahkhiirt kohati viies punktis. Kontaktide arv oli aga väike: ilmselt seetõttu, et hõbe-nahkhiired toitu- vad kõrgel võrade ja metsalagendike kohal [10], jäädes niiviisi detektori- test suhteliselt kaugele.

Puudu jäi kolm liiki. Tiigilendlane sarnaneb elupaigakasutuse poolest veelendlasega, kuid on Eestis tundu- valt vähem arvukas [10] ja eelistab toitumiseks märksa suuremaid vee- kogusid [7]. See seletab, miks teda Alutagusel puuriidast leitud põhja-nahkhiir. Sellisel puhul tasuks loom asetada varjulisse ja uuritud paigus ei leidunud. Pargi- turvalisse kohta, kust ta saaks videvikus lendu minna. Meie kliimas ei jää nahkhiired puuriita nahkhiir peab paremaks avatud ja talvituma, erinevalt näiteks paljudest selgrootutest. Põhja-nahkhiire tunneb ära kahevärviliste mosaiikset maastikku [3] ning arva- seljakarvade järgi: selja poolt on need tumedad, aga tipust kuldsed takse, et mõnel aastal jõuab neid

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I93I 29

| n AHKHIIREd |

kuni suurte, tüvemädaniku tekita- seda rohkem, mida enam kasvas tud õõnteni, siis lendoravate varje- poole kilomeetri raadiuses nn vana-

SA RENNEL ja pesapaigad on üldjuhul tüüpilise metsa (üle 60-aastast metsa) ja mida rähniõõne suurused. Niisugused vähem okasmetsa. Vanamets soosib FOTO: L ii FOTO: õõned sobivad vaid üksikult või nahkhiiri nii ohtrate varjepaikade vähekesi varjuvatele isastele nahk- kui ka taimestikurinnetega, küllap hiirtele ja väikeste poegimiskoloonia- on seal ka rikkalikumalt putukaid. tega liikidele, nagu näiteks Nattereri lendlased, pruun-suurkõrvad ja Veel mõned elupaigatunnused, mis suurvidevlased. meie uuringus statistiliselt oluliseks ei osutunud, on metsanahkhiirte Elupaigaeelistuste kohta selgus, et jaoks tähtsaks tunnistatud varase- Alutaguse metsanahkhiirte liigirik- mate uuringute järgi. Näiteks on kus ja aktiivsus on suurim mitme- leitud, et metsanahkhiirte liigirik- rindelistes puistutes, mis on samas kus oleneb veekogude rohkusest piisavalt hõredad lendamiseks ning maastikus [11]. Veekogud pakuvad kus on palju varjepaiku. toitumispaiku ja suurendavad saak- Arvatakse, et teine rinne ja alus- putukate arvukust. mets pakuvad kaitset röövlindude Varje- ja toitumispaikade otsese eest, elupaika saakputukatele ja/ hävimise kõrval ohustab nahkhiiri või tagavad nahkhiirtele sobivama metsade killustumine (Eesti punane mikrokliima [2]. Aeglaselt lendavad nimestik, 2008). Eriti pärsib see nahkhiireliigid, näiteks lendlased ja nahkhiirte poegimiskolooniaid, sest pruun-suurkõrv, kardavad valgust, just need vajavad suurima pindalaga sest valguse käes on nad röövlin- ja kvaliteetseimaid elupaiku [8]. dudele hõlbus saak [9]; teine rinne Tõsi, metsa killustumine võib tei- hoiab metsaaluse hämarama. Teisalt nekord luua ka uusi elupaiku pool- on leitud, et mõnigi liik eelistab poe- avatud ja avatud maastiku liikidele gimiskoloonia luua just päikesele ning niiviisi isegi suurendada nahk- avatud ja seega soojemate puude hiirte üldist aktiivsust ja liigirohkust. õõnsustesse [15]. Killustunud asulalähedane metsa- Kõik viis Eesti lendlaseliiki ja i

pruun-suurkõrv on oma aeglase ht

lennu ja impulsitüübi tõttu kohas- ko Automaatrežiimil detektorid seadistati katse- tunud saaki jahtima ka puistus. 30 eksitusmeetodil salvestama võimalikult palju Nattereri lendlane ja pruun-suurkõrv

nahkhiiri ja võimalikult vähe müra. Kui suurt suudavad saaki püüda väga taimes- , 32 (63%)

ala üks detektor "katab", pole kunagi täpselt tiku lähedalt, näiteks puude võrades. ane teada: see oleneb metsa omadustest, ilmast, endl , 3 (6%) nahkhiireliigist, häälitsusetüübist ja veel Kõige väärtuslikumad on vanad 20 , 9 (18%) ane iir, 1 (2%) abel paljudest pisiasjadest lehtmetsad. Mida rohkem leidus rv iir, 6 (12%) ir, 5 (10%) h , 7 (14% ) kh h kõ hi õi detektori asupaigast poole kilomeetri endl l ur /v ane i Põhja-Eestisse üsna vähe. Pügmee- raadiuses lehtmetsa, seda enamate -nah su ja

ndl videvlane, 4 (8%) a-nahk

nahkhiirt on keskkonnaregistri and- liikide kohta salvestisi saadi. Küllap e tt erer äbus el õhj metel Eestis märgatud vaid ühel tekib lehtpuudes rohkem varjepaiku, mmu suur pruun- ve hõbe-nahk Na p kä

10 tõ korral. nii puu struktuuri, mitmesuguste mädanike kui ka rähnide töö tõttu Nahkhiirte ja lendorava konkurentsi (lehtmetsas leidub rohkem rähne kui kohta tõendeid ei leitud. Nahkhiirte okasmetsas) [12]. Võimalik, et leht- liigirikkus ja arvukus ei osutunud ja segametsas on ka rikkalikum toi- statistiliselt usaldusväärselt väikse- dulaud: rohkem putukaid. Seevastu 0 maks neis paikades, kus elutseb ka okasmetsadena on kaardil kirjas ka Nahkhiireliikide leidumine uurimisaladel. lendoravaid. omajagu endisi lageraiealasid, kuhu Tulpadele on märgitud alade arv, kus Ehkki mõlemad on õõneloomad, istutatud noor üherindeline kuuse- liiki kohati. Tõelised metsanahkhiired kattuvad nahkhiirte ja lendoravate või männimonokultuur ei kõlba on märgitud rohelistes toonides, elupaiganõuded vaid osalt. Kui nahk - nahkhiirtele varje- ega toitumisalaks. mitmeelupaiksed metsanahkhiired sinistes hiirtele sobivad igasugused õõnsu- Väikeste lendlaste (tõmmu- ja toonides ning avatud ja mosaiiksete maastike sed alates väikestest koorelõhedest habelendlane) signaale salvestus liigid punastes toonides

30 I94I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| n AHKHIIREd | MM i FOTO: UUDOT FOTO:

Lendorava pesapakku varjunud pruun-suurkõrvad. Nahkhiire ja lendorava konkurentsi kohta me tõendeid siiski ei leidnud maastik võib olla nahkhiirte poolest 1. Dietz, Christian; von Helversen, Otto; Nill, korraldamiseks aastaiks 2005–2009. – Eesti ulu- Dietmar 2009. Bats of Britain, Europe and kid 10: 5–64. üsna liigirikas, ent elupaiga suhtes Northwest Africa. A & C Black Publishers Ltd., 11. Mayle, B. A. 1990. Habitat management for nõudlikke tõelisi metsanahkhiiri London: 93–100. woodland bats. Forestry Commission Research 2. Hill, David A.; Greenaway, Frank 2008. Division, Research Information Note 165: 1–3. sealt ei leia. Conservation of bats in britis woodlands. – 12. Meschede, Angelika 2001. Bats in forests – British Wildlife: 161–169. information ans recommendations for forest 3. Kanuch, P. et al. 2008. Relating bat species managers. – Meschede, A.; Güther, W.; Boye, P. Kuidas nahkhiiremetsi majan- presence to habitat features in natural forests (Eds.). Landschaft als Lebensraum 4: 4–18. dada? Metsanahkhiirtele sobiks of Slovakia (Central Europe). – Mammalian 13. Mickeviciene, Ingrida; Mickevicius, Eduardas; Biology 73: 147–155. Baranauskas, Kazimieras 1999. Notes on sum- muidugi kõige enam see, kui hoi- 4. Keppart, Vello 2012. Kui päike loojub, lendavad mer distribution of bats in Lithuania. – Acta taks alles võimalikult palju loo- nahkhiired. – Sinu Mets 26: 24–25. Zoologica Lituanica 9: 16–19. 5. Lourenco, Sofia I.; Palmeirim, Jorge M. 2004. 14. Russo, Danilo et al. 2004. Roost selection dusliku ilmega vanametsi. Kõige Influence of temperature in roost selection by barbastelle bats (Barbastella barbastellus, soodsam majandamisviis on neile by Pipistrellus pygmaeus (Chiroptera): rele- Chiroptera: Vespertilionidae) in beech wood- vance for the design of bat boxes. – Biological lands of central Italy: consequences for conser- püsimetsamajandamine (valikraie Conservation 119: 237–243. vation. – Biological Conservation 117: 73–81. järk-järgult ja väheses koguses kor- 6. Lõhmus, Asko et al. 2005. Old-gowth structural 15. Russo, Danilo et al. 2010. Reconsidering the elements in strict reserve and commercial fo- importance of harvested forests for the con- raga). Üldjuhul hoiab see alles metsa rest landscape in Estonia. – Forest Ecology and servation of tree-dwelling bats. – Biodivers. loodusliku ilme: eririndelisuse, häi- Management 216: 201–215. Conserv. 19: 2501–2515. 7. Masing, Matti 1984. Lendlased. Valgus, Tallinn: 16. Skiba, Reinald 2009. Europäische lud, mitut liiki ja eri vanuses puud. 26–83. Fledermäuse: Kennzeichen, Echoortung Seda laadi ala pakub toitu ja varje- 8. Masing, Matti 2006. Nahkhiirte kaitsest ja und Detektoranwendung (Die Neue Brehm- seirest metsades ja parkides {On the conser- Bücherei, Bd. 648). Westarp Wissenschaften, paiku ka nahkhiirtele. Raiel tuleks vation and monitoring of bats in forests and Hohenwarsleben: 94–203. jätta püsti võimalikult palju õõn- parks}. Presentation to the Expert Meeting on 17. Tõrv, Triinu 2012. Nahkhiired on Eestis kaitse „Conservation status assessment and monitoring all. – Eesti Loodus 63 (12): 680–689. sustega puid, säilikpuid ning surnud of boreal forest habitat types”. Laagri, Eesti: 1–3. puid ja tüükaid: need pole elutäht- 9. Masing, Matti 2010. Öine valgus ja nahikud. – Pärnu Postimees, 09.10.2010. www.parnupos- Liisa Rennel (1988) on keskkonnaameti Viru sad mitte üksnes nahkhiirtele, vaid timees.ee/324441/matti-masing-oine-valgustus- regiooni looduskaitsebioloog. Artikkel põhineb ka paljudele teistele väärtuslikele ja-nahikud/. 2012. aastal Eesti maaülikoolis kaitstud magistritööl 10. Masing, Matti; Keppart, Vello; Lutsar, Lauri „Alutaguse lendoravaelupaikade käsitiivalised”, liikidele. ■ (koost) 2008. Tegevuskava nahkhiirte kaitse mida juhendasid Meelis Leivits ja Jaanus Remm.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I95I 31

| POs TER: lOOMAFOTOdE 1. AUHInd |

32 I96I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

a u t o r i õ i g u s

M T Ü

L o o | POs d u s a j TER: lOOMAFOTOTER: a k i r i VEEBRUAR 2013 2013 VEEBRUAR IS USM,telekonventer Canon Canon Eos linde, kuidkamaastikud mulle pildistadaloomija hetke looduses ringi EF 1,4II. www.imremusto.planet.ee. saab vaadataveebisaadressil on huvitavad. Minu fotosid kolades. fotopisik tasapisikasvaski. Canon Eos esimese peegelkaamera, 2005. aastal,kuisainoma kasin tõsisemalt tegelema viibida. Pildistamisega hak lapsepõlvest saatimeeldinud tal. Loodusesonmullejuba sekundi janirkoligiläinud. enam-vähem vaidükspilt. hoida. Fotodestõnnestuski oli pärisrasketedafookuses valu. Kunanirkoliniiväle, jõuaks, jasiisandakatikule et taparajalekaugusele Mul jäiüleainultoodata, nirk jatalonhiirhambus. dates sainaru,etjooksjaon imelik asiseejookseb. Alguses eitaibanud,mis täppi minupoolejooksmas. gast näginmingitpruuni val metskit S Nirk jahiir Kasutatud fotovarustus: Kõige rohkemmeeldib Nüüd veedanigavaba Olen sündinud1972.aas Alles läbiobjektiivivaa Pildistada sainvaidmõne Pildistasin aasa ser mullu veebruaris. ee piltsaitehtud EF 500

EESTI ■ d si, kui silmanur E 300D. Niisee 1.AUHI 1D Mk LOODUS Imre Musto mm F/4 I97I II, nd | nd - - - - -

FOTO: iNNO MUSTO 33 | I nTERVJUU |

Leo(nhard) Uuspõld on sündinud 20. novembril K UKK 1921 Luke vallas asuniku peres. 1937 asus ta

OOMAS õpilasena ametisse Tartu raamatukaupluses : T Koolivara, aasta hiljem aga trükikotta Varrak.

F OTO Aastail 1945–1946 töötas ta trükitöölisena trü- kikojas Tartu Kommunist, seejärel masinakirju- taja, korrektori, vanemkorrektori ja toimetajana kirjastuses Teaduslik Kirjandus ja Eesti Riikliku Kirjastuse Tartu osakonnas. Vahepeal paljastati kodanlikke natsionaliste ning seetõttu tuli tal mõnda aega suviti töötada turbarabas ja talvel metsatöölisena Järvseljal. 1953. aastal õnnestus asuda ametisse tõlgi-sekretärina sanitaarhari- duse majas ja sellele järgnes kutse tööle Eesti Riikliku Kirjastuse Tartu osakonda. 1958 kutsuti Leo tööle Eesti Loodusesse, algul vanemkorrek- tori, hiljem toimetaja ja tehnilise toimetajana. Ajakirja esimene (pea)toimetaja Erast Parmasto on meenutanud, et alguses oli toimetusel vaid „kaks lauda, kirjutusmasin, telefon ja paar pak- ki paberit. Kõik peale Uuspõllu oli laenatud”. Ent Leo oli „mees, kes tundis head eesti keelt, aga ka trükikoja värke keldrist pööninguni”, teadis, kuidas ajakirja tegelikult tehakse. Eesti Loodusest läks ta 1986. aastal pensionile.

Eesti Loodus hakkas uuesti ilmuma enne esimest Tartu maratoni Eesti Looduse endist toimetajat Leo Uuspõldu küsitlenud Toomas Kukk

34 I98I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| I nTERVJUU |

1960. aastal alustati Tartu maratoni- dega. Mis meenub esimesest mara- i ADO tonist? Esimene maraton oli laupäeval, 16. jaanuaril 1960. Seda alustati Tartust raekojaplatsilt, kust puhkpilliorkestri JÜR TOOMAS FOTO: saatel liiguti Emajõe jääle, mida mööda sõideti Ropka pargini, sealt üles Võru maanteele. Maratoni lõpetas siis 210 võistlejat, Tartust startijaid oli 214. Epp Paal on avaldanud 2010. aastal Tartu maratonide ajaloost (1960–2010) suu- repärase raamatu, kust ka need osale- jate arvud pärinevad. Esimene sõit oli peamiselt mööda maanteed. Koht, kuhu suunduti – Eesti Looduse 75. aastapäeva tähistamine toimetuses 2008. aastal. 1958. aasta esimesed Kääriku –, on ju väga kena. Otepäält peatoimetajad Erast Parmasto ja Linda Poots ning esimene toimetaja Leo Uuspõld Käärikule sõitsime üle Pühajärve. Laskumisi ja maastiku muutusi oli dadega. Tegime meestega ise talveks Kas enne maratonidel käimist olite viiekümne kilomeetri peale päris palju. kütet ja hoidsime maja korras. palju suusatanud? Käisime Mustametsal aktiivselt kuni Olin küll. Olin enne maratoni Mitmendaks te ise esimesel mara- Uno Sahva surmani (1996). Siis edas- Käärikul ringi sõitnud ja maastik tonil jäite? pidi hakkas see soiku jääma, sest koha oli tuttav. Sõitsime Sahva eestvõt- (Naerab.) Kümne parema seas olid hing oli kadunud. Nüüd käiakse seal tel palju ka Tartu ümbruses, näiteks ikka kehakultuuriteaduskonna ja juhuslikult ja vanadest Mustametsa Vorbusel korduvalt. spordiklubide sportlased. Kui ma omadest on paljud juba meie seast lah- Koolipõlves sai samuti palju sõi- finišisse jõudsin, hakkas juba pime- kunud. Mustametsa rühma kuulusid detud. Käisin Luke koolis ning koo- daks minema. Ma polnud enne nii näiteks professorid Jüri Saarma, Hans litee oli mul alguses viis kilomeetrit. pikka maad sõitnud. Tegelikult pole Remm, Eduard Vääri, Arvo Tikk jpt. Talvel sai seda suuskadega läbitud. ma kunagi puhtalt spordi pärast sõit- Uno Sahva korraldas Mustametsa Kui hobusemees sõitis mööda, siis sai nud, oluline on raja läbimine, enda seltskonnale eraldi kahe-kolme- reest tagant suusakepiga kinni hoida proovilepanek ja looduse nautimine. päevaseid suusamatku. Ta leppis ja ree taga sõita. Talumehed olid väga Kuulusin spordi harrastajate selts- öömajad kokku ja kohalikud suu- lahked ja lubasid enamasti nii sõita. konda, mille omal ajal kutsus kokku sameeskonnad olid meile ka rajad 1930. aastatel pidime asunikutalu Uno Sahva. Ta oli tõeline spordihing. kenasti sisse sõitnud. Peab ütlema, et võlgade katteks müüma ja kolisime Ta asutas üliõpilaste ja õppejõudude alguses oli meil entusiasmi rohkesti. Ilmatsallu. Siis oli mu koolitee veidi võimlemisrühma. Mõned mehed, lühem, aga vast neli kilomeetrit tuli nagu mina, olime väljastpoolt üli- Kas Tartu maratoni marsruut sai ikka ära. kooli. Tuli teha avaldus, et tahad tree- kohe paika pandud? ningurühma kuuluda, ning niiviisi see Jah, ikka, alguses oli Tartu–Kääriku. Milliste suuskadega tol ajal üldse lahti läkski. Harjutasime kaks korda Eestimaa künklik maastik algab juba sõideti? nädalas õhtuti. Treeningurühma Kambja juurest peale. Maratoni Kuuskümmend aastat tagasi olid kuulus vast kakskümmend viis kuni rada polnud alguses kogu aeg sama- juba poesuusad. Jalatsid kinnitati kolmkümmend inimest, aga eks võis sugune, vaid aastati muutus. Nüüd tagant kummiga ja pealt rihmaga. ka sõpru kaasa võtta. hiljem on maraton hakanud kul- Suuskadel oli sisse saetud pilu, kust Meie suusatamise treeningu- gema vastupidi. Mina olen sõitnud sai rihma läbi pista. Suuski tuli tollal kohaks sai Mustametsa. See asub ainult neil maratonidel, mis algasid ka tõrvata. Käärikust kaks kilomeetrit lõuna Tartust: mulle on tundunud Matult pool. Uno Sahva eestvõttel ostsid või Otepäält alustades, mäestikust Suusatamine oli toona vist rohkem võimlemisrühma mehed seal 1963. alla sõitmine reetmisena. moes? aastal vana talumaja. Ehitasime Jah, tollal kindlasti. Maalapsed suu- majale laienduse (kapiitlisaali) ning Mitmel maratonil olete ise osalenud? satasid palju ning eks seda õpetati juurde uue sauna lisaks varasemale Ma käisin kaheteistkümnel mara- ka koolis suusatundides. Mingil ajal suitsusaunale. Suitsusaun kahjuks tonil, viimati 1979. aastal. Mõnel oli mõnedel koolidel oma suusabaas, hävis tulekahjus. Mustametsast sai maratonil oli väga vähe osalejaid kust lastele võimlemistundideks suu- meie suusatamis- ja suvituskoht. Seal sulailmade tõttu. Nii et kaksteist sad ja saapad anti. Praegu käiakse vist olid suurepärased pähkli- ja marja- maratoni nende aastate peale pole märksa vähem suusatamas: vahepeal metsad, kus käisime koos perekon- üldse palju. on olnud ka hulk soojemaid talvi ja

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I99I 35

| I nTERVJUU |

Kuidas te sattusite tööle Eesti Looduse toimetusse? Lõpetasin koos Viktor Masinguga Tartu õhtukeskkooli 1946. aastal. Hiljem olime koos tegevad kirjastuses: mina

FOTOD: ERAKOGU FOTOD: keeletoimetajana või tehnilise toimetajana ning Viktor tõlkijana. Kutsusin ta kirjastusse raamatuid tõlkima – eks ta teenis nii ülikooli jaoks raha. Ju ta siis vastuteenena soovitas 1957. aastal mind kui trükiasjandusega tuttavat inimest Eesti Looduse toimetusele. Peale trükiasjanduse tundmise sain kogeda looduses elamise võlu ja valu, kui olin viiekümnendate algul sun- nitud kolm aastat töötama suviti turbarabas ja talvel met- satööl Järvseljal. Leo Uuspõld ja Jüri Saarma Mustametsa saunale uut ust panemas (1963) See oli omamoodi ilus aeg, kui varahommikuses jahedu- ses enne kuuma päeva läksid rabasse ja hakkasid turbapätse lõikama või seljas kokku vedama. Ja talvel metsas – seal sa ei ole tuule käes, seal ju töötad. Lõikad kuuse, vaigulõhn on sul üle pea, kui mõni vaigune koht tuli. Tore aeg oli. Metsatöölt tagasi kirjatööle sain tänu naisele Ellenile, kes sai oma sanitaarhariduse maja tõlkija-sekretäri ameti- koha mulle üle anda, kui ise Tartu ülikooli teenistusse siir- dus. Seejärel kutsuti mind tagasi Eesti Riikliku Kirjastuse Tartu osakonda ja sealt edasi läksin tööle Eesti Loodusesse.

1958. aastal sai Eesti Loodus loodud tühja koha peale. Kuidas see käis? Mul oli keeletoimetaja ja tehnilise toimetaja töökoge- mus olemas. Mu emakeeleõpetaja Kustas Raud kutsus Mustametsa suusaseltskond 1963/1964. aasta talvel. Vasakult esimene Leo Uuspõld, teine Eduard Vääri, viies Uno Sahva, üheksas Ellen Uuspõld

Leo Uuspõld Mustametsal suusahooajal 1968. aastal

Mustametsa mehed maratonil: vasakult Voldemar Sõrmus, Leo Uuspõld ja Arvo Tikk. Tartu–Kääriku maraton 1978

eks seegi ole mõjunud. Aga kes on kunagi suusatamas käima hakanud, käib ilmselt siiamaani.

Eesti Looduse toimetus vist ühiselt suusatamas ei käinud? Üks kord, see oli vist seitsmekümnendate lõpus, ikka võeti ette ühine suusamatk Puka jaamast Musta metsale. Mina ise seda suusaretke kaasa ei teinud, sest autojuht Enno Abel sõidutas meid keeletoimetaja Viive Kingoga Mustametsale ette sauna kütma ja süüa tegema. Ilmar Kask oli suuskadel tulijatele teejuht. Ilmar Kask on ka paljudel maratonidel käinud ja minust paremaid aegu saavutanud. Esimesel maratonil ta küll polnud, aga hil- Mustametsal ehitustöödel. Vasakult Hans Remm, Leo Uuspõld ja Uno jem oleme koos sõitnud. Sahva (1970)

36 I100I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| I nTERVJUU |

Jutuhoogu sattunud Leo Uuspõld ja Aino Kasesalu Järvseljal 1976 Leo Uuspõld ja Ülo Lumiste Mustametsal hoogtööl 1987 Erastile jäi midagi huvitavat kuskil silma, siis andis ta kohe ka Eesti Loodusele teada.

Kas Eesti Looduse tegemisest on jäänud meelde huvi- tavaid juhtumeid? Oi sa jutt, neid on igasuguseid. Aga siis tundus, et need juhtumused ja naljad käivadki selle tööga kaasas. Niimoodi tehaksegi ajakirja. Naljakas-tõsised juhtumid meenuvad seoses tsensoriga. Kord tuli pahandus sellest, et üks artikkel madudest rääkis midagi nende liikumisest lääne poole, aga lääs tähendas tol ajal vaenulikku kapitalistlikku maailma, millest ei toh- tinud mõeldagi!

Kas Eesti Loodust püüti alguses ideoloogiliselt suunata: ajakiri jätkas ju eestiaegse väljaande tavasid? Eriti ei püütud, sest sisuliselt on Eesti Loodus kogu aeg poliitiliselt neutraalne olnud. Eks me juhindusime enne sõda ilmunud ajakirjast, kunstnik tegi esimese kaaneku- junduse ka vana eeskujul. Varasem Eesti Loodus oli mul tuttav ning uuesti ilmudes vaatasime ikka vana ajakirja.

Kui palju pidid peatoimetajad käima ajakirja pärast aru andmas? Eks seda tuli ikka ette. Minu ülesanne oli ka trükiloa saa- mine. Glavliti tsensor Tartus oli tuttav mees, ta oli samuti Leo Uuspõld suusavõistlusel 1974. aastal Mustametsa seltskonnas. Iga ajakirjanumber tuli neile ette näidata. Tsensor pidi kogu numbri läbi lugema ning mind 1946. aasta lõpul kirjastusse toimetajana tööle. trükiloa saamine võttis mitu nädalat aega. Eesti Looduses läks nii, nagu Erast Parmasto on öelnud: Kui tekkis kahtlus, et äkki ei lähe tsensuuris läbi, siis midagi meil alguses polnud, küll aga oli Leo Uuspõld, kes muutsime teksti juba enne, et võimalikult kiiresti trüki- teadis, kuidas ajakirja tehakse. Ka trükitöölise kogemus loa kätte saaks. Linda Poots tegi vajaduse korral eeltööd tuli siis väga kasuks. ja küsis Glavlitist nõu. Enamasti taheti meilt väga vähe muutusi, kui üldse. Kust te esimese numbri kaastööd saite? Kaastöid tuli meile kohe alguses kõvasti: rohkem, kui Kuidas praegusaegne Eesti Loodus tundub? Kas võik- numbrisse oleks mahtunud. Algul polnud ju kellelgi peale sime midagi teistmoodi teha? minu toimetajatöö kogemust. Esimene toimetuse asukoht Kui Eesti Loodus areneb nõndamoodi stiilselt, nagu oli Hariduse tänavas väikeses toas. Algul oli Linda Poots sek- see on viimasel ajal olnud, siis pole mõtet teistel vahele retär ja Erast Parmasto toimetaja. Viktor Masing oli samuti segada. Ei tohi endast liiga heal arvamusel olla ja soo- Eesti Loodusega tihedalt seotud, ta oli hea nõuandja. vitada; las tegelevad ajakirjaga need, kes seda oskavad. Uudiseid otsisime teistest ajakirjadest. Toimetajatel oli Ega nii suurt trükiarvu, nagu 1980. aastatel oli, ei tule hea keeleoskus ning Tartus ja ka toimetuses oli palju olu- Eesti Loodusel ilmselt kunagi. See suur trükiarv tulenes lisi välismaiseid või venekeelseid ajakirju. Linda Poots kindlasti sellest, et ajakirju oli vähe ja info polnud nii ja Erast Parmasto suhtlesid hiljemgi tihedalt ning kui kättesaadav nagu praegu. Internetti ju polnud. ■

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I101I 37

| AAsTA l OOM | Balti hunt: 10 aastat korrastatud jahti

Peep Männil, Janis Ozolinš, Linas Balciauskas

Eestis vaevalt kümmekond aastat, teistes Balti riikides veelgi vähem aega tagasi oli hunt lindprii, keda võis küttida kunas ja kui palju tahes ning peaaegu kõigi lubatud jahipidamisvahenditega. Euroläbirääkimiste, aga ka liigi kaitse vajaduse tõttu muudeti selle sajandi esimestel aastatel kõigis kolmes riigis hundi staatust. Võsavillemit ei võetud küll kaitse alla, kuid tema jahi aega ning küttimismahtusid hakati piirama.

lates 1955. aastast on kõigis Siiski näitavad endisaegsed loen- õ H Balti riikides peetud arvet nii dus- ja küttimisandmed küllaltki ERBAT Š T

elusate kui ka kütitud huntide hästi arvukuse pikaajalisi suundu- Š A i üle. Asurkonna suurus rehkendati musi. Selgub, et huntide arvukus on nõnda, et iga jahiselts hindas huntide Balti riikides muutunud väga sar-

arvu oma jahipiirkonnas ning need nases rütmis (¥ 2), mis kinnitab, et VALER FOTO: arvud liideti kokku. tegu on ühtse asurkonnaga. Tänapäeval teame, et hundi ter- ritoorium on palju suurem kui üks 1990. aastate keskpaigas oli hun- jahipiirkond, järelikult loendati samu tide arvukus kõrgseisus ning neid isendeid mitu korda ning arvukust kütiti palju. Seetõttu oli hallivati- hinnati kaugelt üle. Praegu hinna- mehi kümmekond aastat tagasi jää- takse huntide arvukust teiste, usal- nud kõigis kolmes riigis üsna väheks. dusväärsemate meetoditega. Tagantjärele hinnates võis 2001. ja 2002. aasta kevadel Eestis olla umb- kaudu vaid 40 hunti, mida muuseas EESTI LÄTI LEEDU nägigi ette toonane keskkonna- Pindala (km²) 45 215 64 589 65 300 strateegia. Et aga ametlik loendus- Metsasus (%) 51 45 30,3 tulemus manas toona põhikarja Rahvaarv (mln) 1,3 1,93,5 suuruseks 170 isendit, oleks usin Jahimeeste jaht arvatavasti jätkunud ja arvukus osakaal 1,2 1,20,9 veelgi kahanenud. Õnneks koostati rahvastikus (%) 2001. aastal euroläbirääkimiste tõttu Püsiv lumikate 75–135 75–11570–110 päevades suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava ning võeti kasutusele meetmed, et Hundi peamised saakloomad: kütitud isendeid 2011. aastal arvukuse langust pidurdada. Põder 4730 3190 269 Leedus oli tollane olukord Eesti Neli silma on ikka neli silma! Sügava lumega omaga väga sarnane, Lätis aga arvu- Punahirv 693 5606 1602 hoiab palju energiat kokku ka üksteise kuse nii tugevat langust ei täheldatud jälgedes käimine, seda võtet kasutavad kõik Metskits 1211 4600 14178 (¥ 2). Nüüdseks on huntide arvukus karjaloomad Metssiga 18159 26332 33922 kõigis Balti riikides kosunud ja mõne- Kobras 6210 26402 20591 võrra suuremana püsima jäänud. ¥ 1. Hundile olulisi näitajaid Balti riikides. see Lätis: seal on jahiaeg kõige pikem Mida lõuna poole, seda enam tõrjub põdra Ometi erineb hundijahi korraldus rii- ning soovitavat arvukust pole mää- hundi toidulaualt välja punahirv giti suurel määral. Kõige vabam on ratletud (¥ 4). Huntide arvukust ja

38 I102I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| AAsTA l OOM | EK Č FOTO: SVEN ZA FOTO:

Rabas võib sattuda küllaltki mitmekesise seltskonna peale. Vasakult: hunt (Canis lupus), rüüt (Pluvialis apricaria) ja suur-koovitaja (Numenius arquata). Põlvamaa, 2005. aasta aprill asurkonna seisundit hinnatakse seal rühma, valitsusest sõltumatute loo- peale: seire on võrdlemisi heal tase- üsna kaude: kütitud huntide järgi. duskaitseühingute surve. Arvukuse mel, jahiaeg piirdub nelja kuuga, Enim piiratakse hundijahti Leedus: ja asurkonna seisundi hinnangud on kvoote uuendatakse igal aastal ning ennekõike küttimiskvoodi kaudu. aga Leedus veelgi umbmäärasemad määratakse piirkonniti, suurematel Kui Eestis ja Lätis kehtestatakse kui Lätis. loodusaladel on kehtestatud kütti- kvoot asurkonna seisundi ja teki- miskeelu alad. Siin on poolte huvid tatud kahjustuste järgi, siis Leedus Eesti jääb hundi soosimise poolest kõige paremini tasakaalus: suhteliselt määrab selle pigem teatud huvi- mõneti kahe lõunanaabri vahe- suured küttimismahud (jahimeeste

hundi arvukuse hinnang kütitud hunte 1400 450 Eesti 400 Eesti 1200 Läti Läti 350 1000 Leedu Leedu 300 800 250

600 200 150 400 100 200 50 0 0 4 2 1975 1955 1970 1995 1985 1965 1990 2010 1960 1980 2005 2000 1992 1994 1996 1998 1990 2010 200 200 2006 2000 2008

¥ 2. Huntide arvukuse hinnanguid on korrapäraselt talletatud ¥ 3. Hundijahi kõrgaeg oli 1990. aastate keskel. See viis hallivatimehe alates 1955. aastast. Tõsi, hinnangud on saadud kõigi jahipiir- arvukuse madalseisu ja tõi Eestis kaasa küttimiskvoodid. Läti ja Leedu kondade hinnanguid kokku liites ja nii on huntide arvukust ilmselt üle rakendasid kvoote veidi hiljem Euroopa Liidu nõudel hinnatud. Pikaajalised suundumused on siiski hästi näha

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I103I 39

| AAsTA l OOM |

õ H See pole hundikutsikas, vaid täiskasvanud emasloom. Pilt on tehtud mai lõpus, hundi karvavahetuse ajal. Karva vahetatakse tasapisi, puuoksad pole jõudnud veel kõiki talviseid ERBAT Š

T okaskarvu välja kammida. Vahel näevad kriimsilmad kevadel välja kui isaslõvid, kaela ümber Š i pulstunud talikarva pahmakas. Kui talvekarvastik koosneb hundil hallist aluskarvastikust ja mustadest okaskarvadest, siis suvekarvastiku on loodus võõbanud punakaspruuniks. Kõrvad on pruunid, olenemata aastaajast. Halli-pruuni tooni vaheldumine aastaajati on omane ka FOTO: VALER FOTO: näiteks kitsedele, punakaspruunid on vastsündinud põdravasikad ning metsseapõrsaste triibud. Paistab, et selline värvitoon maskeerib looma suveroheluses kõige paremini

EESTI LÄTI LEEDU

Kaitse- ja aastateks 2002–2011; loodud aastal 2003, koostamisel alates ohjamiskava aastateks 2012–2021 uuendatud aastal aastast 2010 2008 Jahiaeg kuni 2001: aasta läbi kuni 2004: aasta läbi kuni 2002: aasta läbi 2002: 1.08.–31.03. 2004: 15.07.– 31.03. 2002: 1.08.–1.04. 2004: 1.10.–31.03. 2005: 1.12.–1.04. 2005: 1.12.–28.02. 2011: 15.10.–1.04. 2008: 1.11.–28.02

Küttimiskvoot on alates 2002alates 2004 alates 2005 sisse seatud

Peamine põhjus, arvukuse langusEuroopa Liidu nõuded Euroopa Liidu miks kvoot nõuded; vabaühenduste sisse seati surve

Mis ajendil kvooti sigivate loomade arvu kütitud loomade vilets teoorias: arvukuse vähendatakse vähenemine demograafiline vähenemine; koosseis praktikas: vabaühenduste surve

Mis ajendil kvooti sigivate loomade arvu kütitud loomade hea kahjustuste suurendatakse suurenemine, demograafiline suurenemine, rahva huvi), mõne karja säästmine puu- kahjustuste koosseis, kahjustuste ebasoodne arvamus, tumatuna (looduskaitsjate, loodus- suurenemine suurenemine arvukuse kasv turismi arendajate, loodusuurijate Kohtlemise peamine asurkonna soodne rahva soodne asurkonna soodne huvi) ning kahjustuste korvamine ja eesmärk seisund, kahjustused suhtumine seisund; rahva ohtram küttimine kahjustuspiirkon- talutavais piirides soodne suhtumine dades (karjakasvatajate huvi). Lätis on kord pigem jahimehe- Asurkonna soovitav 15–25 reproduktiivset ei ole määratud 150–250 isendit keskne (jahiaeg on pikk, kahjusid suurus pesakonda aastas ei korvata, suhteliselt suur kütti- (150–250 isendit) miskvoot kogu riigis) ning Leedus ei Kas riik korvab alates aastast 2008 ei ei arvestata ei jahimeeste ega ka karja- kahjustusi kasvatajate huve (küttimismaht on väike, suhteliselt ulatuslikke kahju- ¥ 4. Lätis on hundijahi kord kõige vabam, Leedu ranguse tingib suuresti vabaühenduste sid ei korvata). surve. Eestis on poolte huvid kõige paremini tasakaalus

Võrdluseks: Eestis ja Leedus on Kuri karjas? hinnanguliselt nii hunte kui ka kah- 15. detsembri õhtul nägin Pärnumaal Kabli külas kahte väga hundisarnast looma. Ühel oli justusi enam-vähem sama palju; kaelas roosa või helepunane rihm, arvatavasti jälgimisseade. Kas see võis olla märgistatud Lätis on hunte rohkem, ent usal- hunt? Kui see on nii, kas saaksin siis kuskilt veebist järele vaadata, kuhu ta edasi liikus? dusväärne info kahjustuste ulatuse EDGAR SARAP kohta paraku puudub. Kommenteerib Peep Männil: Hundid, kellele meie oleme seadnud seirekaelused, asuvad peamiselt Viljandimaal ning nad Hundi peamine toit Balti riikides pole kordagi käinud Kilingi-Nõmmest ida pool. Ühel neist on valge, teisel must kaelus. Meie on metskits, metssiga ja põder; naabrid, lätlased ja venelased, ei ole hunte kaelustega märgistanud. Niisiis oli tõenäoliselt mida lõuna poole, seda enam asen- tegemist ikkagi koertega. Jahimehed kasutavad koerte jälgimise seadmeid väga sageli, dab põtra punahirv. Metssigu on peale selle peavad jahikoerad jahil kandma punast kaelarihma. Nii ida- kui ka Lääne-Siberi kõigis kolmes riigis praegu rohkem laikad võivad olla välimuselt väga hundi sarnased, idasiberlastel ei ole ka saba üldiselt lai- kui kunagi varem teadaolevalt (¥ 5), kadele tüüpiliselt rõngas. ■ seega on hundil vähemalt selle poo-

40 I104I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| AAsTA l OOM | EK Č FOTO: SVEN ZA FOTO:

Automaatkaamera katikuklõpsust ehmunud hunt kihutab tumedasse metsa. Kõrvad on aga suunatud tagasi heli poole, et iga killuke järgnevast kinni püüda. Tartumaa, 2006. aasta juuni lest olemas väga hea ja suure sigivu- sega looduslik toiduallikas. Kuidas kaitsta oma lambaid huntide eest? Varem on hundi peamine saakliik Parimaks kaitseviisiks on osutunud korralik elektrikarjusega karjaaed, millega on piiratud olnud metskits, ent nende arvukus kõik karjamaa küljed. Aed või elektrikarjuse traadid peaksid ulatuma vähemalt 130 cm kõr- vähenes järsult 2009.–2010. aasta gusele. Kuna enamasti püüavad hundid sisse tulla aia alt, ei tohiks karjuse alumine traat olla maapinnast kõrgemal kui 20 cm. Kui tegemist on ainult karjusetraatidest koosneva raskete talvede tõttu nii Eestis kui aiaga, peaks neid traate olema vähemalt viis. ka Lätis; Leedu soojemas kliimas Tuleb silmas pidada, et looduslikud piirded, näiteks veekogud, ei asenda aeda. Samuti elas metskits selle aja üle märgata- tuleb eriti hoolikalt kindlustada aia kraaviületuskohad. vate kadudeta (¥ 5). Metskitsede Enamasti, kuid mitte alati, piisab ka sellest, kui lambad sulgeda ööseks lauta või tõhusa ajutise vähesuse tõttu olid Eesti ja aiaga ööaedikusse. Suurte lambakarjade kaitseks ja huntide peletamiseks kasutatakse pal- Läti hundid sunnitud oma menüüd judes riikides eri tõugu karjavalvekoeri. Viimasel ajal on neid hakatud rakendama ka mitmel muutma: see on tõenäoliselt üks pea- pool Eestis. ■ põhjusi, miks meil murtakse viimasel ajal lambaid tavapärasest sagedamini. Hunt on väga paindlik liik nii elu- kütitud loomi Eesti Läti Leedu 50000 paikade kui ka toidu suhtes ning metssiga metskits mitte üheski Euroopa Liidu riigis ei 40000 40000 ole tema arvukus kaugeltki lähedal loodusliku keskkonna kandevõimele. 30000 30000

20000 20000 Hundi asustustiheduse määrab inimühiskonna taluvuspiir, mis on 10000 10000

üldjuhul loodusliku keskkonna kan- 0 0 7 7 3 3 9 devõimest mitu korda madalam. 9 2011 2011 1999 1999 2001 2001 200 200 200 200 2005 2005 200 Inimeste taluvuspiir erineb riigiti 200 ning oleneb peamiselt nende teadlik- ¥ 5. Metssigade ja metskitsede arvukuse muutused. Sead tagavad hundile priske toidulaua, kusest. Mida vähem jagatakse teavet, metskitsede ridu on aga lumised talved põhja pool kõvasti harvendanud

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I105I 41

| AAsTA l OOM | Saaremaa hundisõda

Peep Männil: pesakonda ja 150 järglast, nii et aastas kahju teevad, kui palju põhjustavad Saaremaal oli viimati hundi pesakond saab küttida 100 hunti ja arvukus jääb lisakoormust ning stressi karjakasvataja- 1990. aastate esimesel poolel. 1995. püsima [4]. Sel juhul oleks meie hunt tele. Pole mingeid andmeid selle kohta, aastal kütiti seal 14 hunti. Hiljem on saart küll maailma viljakaim! Läti teadlased [5] kui paljud on hundi tõttu karjakasva- asustanud vaid üksikud ja arvatavasti on viidanud Alaska hundiuurijate väitele tusest loobunud, kui paljud pole üldse vaid ühest soost isendid. Tõenäoliselt [1], et kui aastas küttida üle 30–40% alustanudki, kui palju lambaid ja lihavei- rändas 2009. või 2010. aastal saarele asurkonnast, ei suuda see end taastoo- seid on huntide tõttu jäänud müümata üks vastassoost isend ning 2011. aastal ta. USA Yellowstone’i rahvuspargis oli välisturule. Selline „hundiuputus” ei ole sündis seal vähemalt kuuene pesakond 2011. aasta lõpus 97 hundi kohta vaid 8 vastavuses looduskeskkonna ja säästli- kutsikaid. sigivat paari ja 34 kutsikat [6]. ku majandamise põhimõtetega! Lammaste asustustihedus on Loogiline oleks, et kes on langetanud 15 hundivaba aastaga on Saaremaa Saaremaal Eesti suurim. Põhiliselt va- otsuse, see peab vastutama ka tagajär- saanud Eesti suurimaks lamba- ja karja- jaduse tõttu hooldada poollooduslikke gede eest! Keskkonnaameti jahinduse tatava lihaveise kasvatuse alaks. Ennem kooslusi peetakse neid seal üsna vabalt. peaspetsialist Jaan ärmus on rõhutanud kui ei saada Eesti hundiarvukust õige- Kuna viimase 15 aasta jooksul polnud hundijahi keerukust, kulukust ja aega- tesse raamidesse, ei ole ka Saaremaal hunt villakandjatele kurja teinud, ei nõudvust ning arvanud, et lambakasva- võimalik ära hoida sigivaid nuhtlus- olnud seal viimase ajani õigupoolest tajad peaksid jahimeeste kulusid kuidagi isendeid! rakendatud mitte mingeid karjakaitse- hüvitama. See on vastuolus suurkiskjate meetmeid. Seetõttu olid lambad väga spetsialisti Peep Männili sõnadega: ta on Peep Männil: kerge saak, mida noor hundipere hakkas huntide suurt arvukust õigustades öel- Väga tähtis on panna tähele ajavahemik- kohe ära kasutama. nud, et peaksime seisma ka nende jahi- ku, mille kohta arvud ja protsendid käi- 15 aastaga olid ka jahimehed rooste meeste eest, kellele hundijaht meeldib [3]. vad. Huntide arvukus kõigub aktiivselt läinud ega suutnud täita lubatud kütti- Peep Männili hinnangud huntide ar- kütitavas asurkonnas, näiteks Eestis, mislimiiti, lastes möödunud jahihooajal vukuse kohta on pannud kahtlema nen- ühe aasta sees üle kahe korra. Kui väl- vaid kaks kutsikat. Vanemad jäid alles de usaldusväärsuses [vrd: 3 ja 4]. Tema jendame arvukuse muutusi poole aasta ning möödunud suvel sündis uus pe- aga vastab, et kui karjakasvatajad ei skaalas, siis võrreldes kevadega suure- sakond. Enamjaolt ei tekitanud siis aga usalda praegust metoodikat, võivad nad neb huntide arvukus sügiseks üle 100%. kahju mitte uue pesakonna liikmed, vaid rahad kokku panna ja tellida ekspertiisi Aasta arvestuses on aga potentsiaalne eelmise aasta kutsikad, kes olid saarel välismaalt. juurdekasv vaid 40–50% (st nõnda palju laiali rännanud. Täielik absurd! Ametnikud, kes peavad võiks asurkond aasta jooksul suureneda, Nii on Saare lambakasvatajate hundi seisma selle eest, et elu koos huntidega kui ei kütitaks), sest looduslik suremus vaenamine osalt mõistetav, kuid loosung oleks sotsiaal-majanduslikult talutav, teeb oma töö. Kirjandusallikates ei ole „saared hundivabaks” on liialt äärmuslik tulevad hoopis väga innovaatilistele mõ- pahatihti mainitud või on raske välja lu- ega ole kindlasti põhjendatud. Saartel tetele: karjakasvatajad hakaku hundijahi geda, milliste ajavahemike kohta arvud on peaaegu kogu aeg hunte elanud. sponsoriteks ning telligu oma raha eest käivad, seetõttu võib ette tulla valesti Probleem ei ole mitte hunt saarel, vaid väliseksperte! tõlgendamist. ■ taluvuspiiri ületavad kahjustused, st Eesti kohustus Euroopa Liidu ees on hallivatimehe liigne asustustihedus. vähemalt 100 hunti. Väidan, et säärane 1. Ballard, W. B. et al. 1987. Ecology of an exploi- See tuleks küttidel hoida piisavalt väike, arv hunte suudaks toota vaid umbes ted wolf population in southcentral Alaska. Wildlife Monographs 98. sest kõigi hooldatavate poollooduslike 40 kutsikat. Sama palju tuleks siis ka 2. Hunt või lammas – vat see on küsimus. http:// koosluste piiramine hundikindlate aeda- hunte küttida, et arvukus pikas plaanis saaredhundivabaks.eu/. 3. Männil, Peep 2002. Hundid söönud, lam- dega ei oleks mõistlik ei majanduslikust, ei muutuks. bad terved. http://arhiiv.koolielu.ee/print. looduskaitselisest ega ka esteetilisest Ometi on meil viimasel neljal aastal php?print=2851. 4. Männil, Peep 2013. Hunt tänases Eestis. vaatevinklist. kütitud keskmiselt 135 hunti aastas, see- – Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: ga pole kevadine arvukus mitte 100, vaid Ajutine Valitsus ja Hunt. 07.01.2013. www. youtube.com/watch?feature=player_ Kommenteerib Saaremaa pärand- ilmselt üle 300 hundi. Kui riik on võtnud embedded&v=JfoSHkR1imM. koosluste hooldaja, lambaid ja endale kohustuse hunte hoida, peab 5. Ozolinš, Janis; Andersone, Žanete 2001. Status of Large Carnivore Conservation in the Baltic šoti mägiveiseid pidav Kaido Eigo ta ka jälgima, et huntide arvukus oleks States. Action Plan for the Conservation of Wolf (MTÜ Võhma Kivikülv): kontrolli all. Alates 2005. aastast on lood (Canis lupus) – Convention on the conservation of European wildlife and natural habitats: stan- Peep Männil on Eesti huntide praeguse huntidega sassi läinud [vt täpsemalt 2]. ding committee 21st meeting, Strasbourg, 26–30 arvukuse ja viljakuse kohta pakkunud Tekib kahtlus, kas võitlust huntide November 2001. www.lcie.org/docs/COE/. 6. Wolves of Yellowstone. Information on the 2012 järgmised ligikaudsed arvud: 100-hun- eest ei peeta mitte huupi, üldse aru and- Wolf Hunt. 2011 Executive Summary. www. diline kevadine asurkond andvat 20 mata, kui palju nad Eesti majandusele nps.gov/yell/naturescience/wolves.htm.

42 I106I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| AAsTA l OOM | seda enam valitsevad kuulujuttudel ja legendidel põhinevad arusaamad: näiteks, et hundid on ohtlikud inime-

sele ja kahjustavad uluksõraliste asur- ARNE ADERFOTO: kondi. Võsavillemi tegelikku kahju karjakasvatusele ei peetagi nii täht- saks. Tegelikult ründas Eestis terve hunt inimest viimati teadaolevalt 19. sajandil. Seda enam, et huntide prae- guse väikese ja sõraliste suure asus- tustiheduse tõttu ei suuda hundid sõraliste arvukust kuidagi piirata.

Huvitav on võrrelda kolme Balti riigi inimeste suhtumist hundisse. See selgus 2004. aasta küsitlusel Norra, Poola ja kolme Balti riigi suur- kiskjate ühisprojekti raames. Paistab selgelt silma, et nii Leedus kui ka Lätis peljatakse hunte märksa enam kui Eestis (¥ 6). Ühtlasi tajusid lee- dulased rohkem vajadust huntide arvukust vähendada, aga eestlased Sõraliste seire Kloostri luhas Matsalus. Ega keegi täpselt tea, kui palju võsavillemeid praegu ja lätlased olid arvukusega pigem Eesti laantes luusib. Neid võib olla poolteisesaja ringis rahul – ärgem muidugi unustagem, suuda taluda rohkem kui vaid väga lee- kult” väga vähe, ent arvukus ometi et 2004. aastal oli hunte kõigis kol- bet „ametlikku” küttimissurvet. Nemad ei suurene eeldataval määral, on selle mes riigis suhteliselt vähe. ei taha aga uskuda, et Eestis ja Lätis peapõhjus tõenäoliselt salaküttimine. Paistab, et eestlastel on huntide saab niivõrd palju küttida, seadmata taluvuse lävi kõrgeim. Leedus see- ohtu asurkonna soodsat seisundit. Balti riikidel tasuks oma ühise hun- vastu on olukord kõige konfliktsem: Hunt on väga suure sigimispotent- diasurkonna nimel rohkem koos- rahvas pelgab ja valitsus kaitseb ning siaaliga liik: soodsates oludes võib tööd teha. Koostöö toimib üpris mõlemad tunduvad liiale minevat. asurkond aastaga peaaegu kahekor- hästi teadlaste, kuid kaugeltki mitte distuda. Kuna Eestis on olud sood- valitsuste, poliitika ja õigusaktide Üldjuhul hakatakse niisuguses olu- sad, siis saab meil küttida igal aastal tasemel. Isegi seire on eri riikides korras palju salaküttima. Sama toi- keskeltläbi ligi pool sügisesest arvu- korraldatud väga eri moodi, seetõttu mub ka näiteks Soomes ja Rootsis. kusest ning asurkonna suurus ei ei saa tulemusi enamasti võrrelda. Meile tundub arusaamatu, kuidas muutu. Kui mõnes soodsa loodu- Suurkiskjate kaitse ja kohtlemine nende riikide hundiasurkonnad ei sega riigis kütitakse hunte „ametli- asurkonna tasemel kogub hoogu kogu Euroopas. Aina enam süveneb arusaam, Kas muretsed oma pere turvalisuse pärast, Mis suunas tuleks hundi et loomad ei tea midagi riigipiiridest, kui metsas on hundid? arvukust muuta? sestap tasuks riikidel neid koheldes 100% 100% lähtuda hoopis asurkonna piiridest.

Teavet Eesti huntide kohta leiab 80% ei ei 80% keskkonnateabe keskuse veebilehelt

tea suurendada jah iga-aastaste ulukiseire aruannete hundi peatükkidest. 2012. aasta aru- 60% 60% anne: www.keskkonnainfo.ee/fai- ma

sa lid/ULUKISEIREARUANNE_2012. pdf. Läti huntide kohta, sh iga nädal 40% 40%

hoida uuendatavad kaardid küttimise kohta, saab ülevaate veebilehelt 20% 20% www.vmd.gov.lv/?sadala=186. ■ vähendada Peep Männil (1965) on zooloog, töötab teskkon- nateabe keskuses. 0% 0% Janis Ozolinš (1960) on zooloog, töötab Läti riikli- EESTI LÄTI LEEDU EESTI LÄTI LEEDU kus metsainstituudis Silava. Linas Balciauskas (1957) on zooloog, töötab ¥ 6. Küsitlustulemusi 2004. aastast. Paistab silma, et lõunanaabrid pelgavad hunte rohkem kui meie Leedu looduseuuringute keskuses.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I107I 43

| PÄRAndKUlTUUR | Kõnelevad kivid

Lembitu Tarang, Triin Kusmin, Jürgen Kusmin

inimeluga võrreldes tunduvad kivid meile jääva ja igipüsivana. Ehk seetõttu ongi inimene sajandeid just kive kasutanud maastikumärkidena, et tähistada piire, jäädvustada mõnd olulist mälestust või mõtet. Vahel on mälestus või mõte aegade tuultes kaduma läinud, aga kivi püsib, olles omandanud salapära või uue tähenduse.

lati ei pea kive olema kujun- (Vene roomiktraktor). Kivi läks danud kunstnikud või kut- vedamisel lõhki ja mõlema poole Aselised kiviraidurid. Nii võib siledale pinnale raius Albert teksti. ajaloolisest Ridala kihelkonnast Ühel poolel, mida rahvasuu nime- leida kive, millele on möödunud tab Naistekiviks, paikneb tekst: „Sest sajandi teisel poolel lüürilisi tekste naised on oma loomult süütud juba ja joonistusi raiunud kohalik mees seepärast, et nad on alluv pool”. Albert Kallasmaa. Ta oli poeetilise Kuna maaparandajad olid öelnud, hingega: luulet, maalimist ja pilli- et nad Breti heaks enam kive püsti mängu harrastanud külamees, kelle ei aja, kui ka neid meeles ei peeta, loometööd ei osatud tema eluajal sai teine kivipool mehisem, kandes hinnata. Albert, keda kodukandis kirja „Raskelt sünnib uudismaa”. hüüti Bretiks, väljendas kivi raiudes Naistekivi oli peaaegu valmi- enamasti vastamata armastust: suur misest saati kuni nõukogude aja osa nn Breti kividest on pühendatud lõpuni kummuli võsas, tekst all- naistele ja armastusele. pool. Ülemnõukogu presiidiumi Sobivaid kive oma harrastuse esimees Aleksei Müürissepp oli Matthias Johann Eiseni sünnikohta Kooli talus jaoks sai Albert tänu maaparan- sõitnud siit mööda kalale ja käs- püstitatud mälestuskivi Vigala vallas Oese dajatele. Arvi Rääli on jutustanud, kinud kivi nähes selle „jäleduse” külas on jäänud hoolduseta. Hoidmaks au sees oma kodukoha mainet ja suurmeeste kuidas üle kahemeetrise läbimõõ- kohe ära koristada. Nüüdseks on mälestust, ei pea lootma ainult riigile või duga kivi veeti kohale 800 meetri kivi oma algsesse kohta ja asendisse kohalikule omavalitsusele kauguselt soost kahe Stalinetsiga tagasi tõstetud. Breti kivid asuvad enamasti tee servas, raieküljega tee poole. Üks

: RMK kividest on pühendatud emale, sel- lele on raiutud tekst „Meie ema on F OTOD hea” ning ema kuju väikeste lastega. Need kivid on tüüpilised rahva- mälestusmärgid, tekkinud spontaan- selt, ühe inimese sisemise sunni ajel. Lähtudes Jakob Johan von Uexkülli (1864–1944) omailmade teooriast [2], on sellised mälestusmärgid ühe inimese omailma kajastus. Külade, koolide ja talude mälestuskive võib samuti käsitleda ühe kitsama ini- meste rühma omailma peegeldusena, sest väljaspool seda küla, vilistlas- konda või talupere järglasi ei ole nendel meenutustel erilist tähendust Titekivi Vihula vallas. Pärimus, et titekivide tagant tulevad lapsed, on rannikul elujõus veel praegugi ega vastukaja.

44 I108I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| PÄRAndKUlTUUR |

Laiem tähendus on mälestuskividel, mis on püstitatud ajalooliste sünd- muste ja tuntud inimeste auks. Mälestuskivide eriliik on kiviristid ja -sambad, mis olenevalt töötluse astmest võivad asuda juba (rahva) kunsti piirimail. Kivid on läbi aegade olnud ini- meste mälestuse või sündmuste jäädvustamisel tähtsal kohal. Meie lähiümbrusest Rootsist võime leida andmeid ruunikivide kohta umbes 500–1000 aastast pKr, Dalarnas kuni hiliskeskajani. Vanimad tänini säili- nud mälestuskivid pärinevad seal 16.–17. sajandist ja on sageli õnne- tuspaikade tähised [1]. Ka meie vanimad säilinud kivitä- hised pärinevad tõenäoliselt samast ajavahemikust. Kuid arvatavasti on neid paigaldatud ka varem, eriti pii- ritähistena. Pärandkultuuri kaardis- Huvitav mälestuskivi näide Are vallast Kurena külast: Olga Öövel, Aadu taluperenaine. Sünd. tamisel leitud kividest võivad sellised 5. 3. 1898. Surn. auto pealesõidul 14. 5. 1938. a olla tõenäoliselt Urvaste vallas Toku külas paiknev Tartu piiskopi valduste seid kiviriste, näiteks Sitamäe kivi- piirikivi, millele on raiutud mõõk ja rist Kadrina vallas Tirbiku külas. võti, ka arvatav kihelkondade piiri- Selle kivi kohta on loodud lausa neli kivi Saue vallas Tagametsa külas või legendi. Muidugi tuleb neid legende mõisate piirikivi hulga ristidega Kaiu käsitada ennekõike rahvapärimu- vallas Tamsi külas. sena, kuid loodusturismi korralduses Meilgi on pärimusi, mis seosta- on needki omal kohal. vad kivi õnnetuskohaga, näiteks Allivälja kivirist Kärla vallas Nõmpa Palju on ka tegelike ajalooliste isi- külas. On ka tõenäolisi lahingupaiku kutega seotud mälestuskive. Eesti või väejuhtide, sagedamini „Rootsi kõigi aegade ühele silmapaistvamale kindralite” haudu tähistavaid iid- teadlasele Teodor Lippmaale on püs-

Ka vanad piirikivid on enamat kui vaid ristikivid. Kure-Ratniku talu piirikivil õru vallas õlatu külas on peale aastaarvu veel kellegi initsiaalid

titatud mälestuskivi tema välitööpai- gas Märjamaa vallas Rangu nõmmel. Südamliku looduskirjaniku Kustas Põldmaa mälestuskivi on sünnitalu õuel Salutaguse külas. Kristjan Jaak Petersoni meenutab kivi isakodus Saarepeedi vallas Peetrimõisa külas. Meeles on peetud riigitegelasi: Jüri Peksukivi Abruka saarel on seotud legendiga. Abruka mõisaproua oli tuntud oma kurjuse Jaaksonit, Karl Liidakut, Otto Tiefi jpt. poolest. Moonakamajast tulnud karjatüdruk, kes oli sisse maganud, näinud eelmisel päeval Kõik need kivid kätkevad päri- surnud mõisaproua kuju akna peal ja heitnud ise karistuse ootel kivile must kellegi kohta. Iga lugu on osake

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I109I 45

| PÄRAndKUlTUUR |

Rahapajakivi Tori vallas Muraka külas. Et tähistada pärimuskivi, on vaja üksnes head pealehakkamist

Verstakivid ja muud teetähised viitavad ajalooliselt tähtsale ühendusteele. Fotol olev verstakivi asub Vihula vallas Tepelvälja külas, mõisu ühendanud tee ääres

Maaparandusobjektide tähiskivid Üks külakunstnik Albert Kallasmaa kaunemaid töid Ridala vallas Puise külas võivad kujutada ka enamat kui nimi ja valmimisaasta. Komme paigaldada seda laadi Sama meetodit tuleks pärandkul- tab Lagjakivi Vastseliina vallas Illi kive oli lühiajaline tuuri tutvustamisel kasutada prae- külas peidetud kulla asukohta ning meie kultuurist. Veel kord leiab kin- gugi. See nõuab küll asjahuvilisi Pulmakivi Meeksi vallas Meeksi külas nitust tõsiasi, et loodus ja kultuur matkajuhte ja põhjalikku ettevalmis- tuletab meelde ärajäänud pulmi. on tihedalt seotud. Tartu üliõpilaste tust, kuid tulemus on alati parem kui Omapärasemad on veel Ahja jões looduskaitseringi algaastatel viis üheteemalistel ekskursioonidel. Ibaste külas asuv Juudakivi, mille unustamatu Jaan Eilart ringi liik- kohta on teada kaheksa nime ja meid õppekäikudele Kesk- ja Lõuna- Legendidega seotud kividest on legendi, ja Saareküla titekivi Viiratsi Eestisse. Iga looduskaitseobjekti üsna palju Kalevipoja, Tõllu ja vallas, kus eduka tulemuse saamiseks läheduses teadis ta mõne kirjaniku, Vanakuradi istumise, astumise või on soovitatud lapsetegemist proovida luuletaja või kunstniku kodupaika. viskekive. Rahnu pinnal olev süvend kivi peal. Alati luges ta siis kaasavõetud raama- või kivi eripärane kuju, näiteks hei- Titekivisid teatakse ka Põhja-Eesti tust mõne asjakohase luuletuse, jutu, nakuhja või kirstu meenutav vorm, rannikult. Seal on rannalähedased elulooseiga vms. Enamasti käsitlesid võib olla andnud ainet mitmesugus- suured rahnud meres täitnud üld- need tollal tundmatuid, eksiilis ela- tele legendidele. teada kure rolli või sisemaal levinud vaid või lausa keelatud kultuuritege- Rahnudega võib kaasas käia liht- kapsalehe rolli: rannakülade lapsed lasi, kirjanikke ja kunstnikke. salt põnev legend. Näiteks tähis- pärinevat just selliste kivide tagant.

46 I110I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| PÄRAndKUlTUUR |

Järva-Madise külakivi Albu vallas. Külade tähiskive on paigaldatud kokkutulekute raames üle Eesti. Need kivid on maastikus meie asustusloo tänuväärt tunnistajad

Metsa-Tõrsepa metsavendade mälestusmärk Saarde vallas ka Ly Lehtmetsa koostatud koguteos „Kõnelevad kivid”. Internetiavarustest võib leida are- neva võrgupaiga monument.ee, mis avaldab muljet oma ulatuse ja põh- jalikkusega. MTÜ Monumentide e-Kataloog eestvedamisel on kavas sinna koondada teave Eesti ja Eestiga seotud välismaal asuvate, ligi 5000 monumendi kohta. Valmis on Lääne-Virumaa osa, kindlasti tehakse Sigaste küla mälestuskivi Saarde vallas lähitulevikus täiendusi ka teiste maa- kondade kohta. Kirjandust mälestusmärkide kohta pühapaikade ja legendidega seotud Praeguse seisuga on RMK pärand- on üksjagu, peamiselt tekstikatkeid kivide kohta. kultuuri andmebaasis kirjas 316 reisijuhtides ja mingit piirkonda tut- Keskmisest enam on just eripära- mälestuskivi ja 363 muud tähen- vustavates trükistes. Omaette raama- semaid tähiseid koondatud Indrek duslikku kivi. Loodetavasti köidavad tusse „Pühad kivid Eestimaal” (2011) Rohtmetsa reisijuhti „Kultuurilooline seda laadi maastikuobjektid kultuuri- on rahvaluuleteadlane Mall Hiiemäe Eestimaa” (2004). Eraldi trükisena ja loodusehuvilisi edaspidi veelgi koondanud kirjutised looduslike on 2004. aastal Torontos ilmunud enam: ilma neid tundmata jäävad arusaamine ja teadmised meie rahva- Näiteid mälestus- ja tarbekivide kohta kultuurist tunduvalt vaesemaks. ■ Sõdades hukkunud sõdurite, metsavendade meenutuseks: Pargase kivi Mäetaguse vallas 1. Kulturmiljövård i skogen. 1992. Skogsstyrelsens Arvila külas Förlag. 2. Uexküll, Jakob Johann von 2012. Omailmad 1944. a kaitselahingute kohta: Varessaare lahingut tähistav kivi Maidla vallas Tarumaa külas (koost Kalevi Kull, Riin Magnus). Ilmamaa, Vennastekoguduste kultuspaigad ja jumalateenistuskohad: Prohvetikivi Kaarma vallas Upa Tartu. külas, Altarikivi Vändra vallas Tagassaare külas Lembitu Tarang (1941) on kultuuriökoloogia magister; pikka aega tegelnud metsandusliku pä- Mõisaparkide loojate ja puisniitude taastajate auks: Robert von Tollile Kohtla vallas Kukruse randkultuuriga. külas, Sulev Sootalule Kullamaa vallas Kullamaa külas Triin Kusmin (1982) on lõpetanud Eesti maa- ülikooli maastikukaitse ja -hoolduse eriala, töötab Graniidist tahutud verstapostid ja -kivid Orissaare ja Vihula vallas RMK loodushoiuosakonnas pärandkultuuri spet- sialistina. Graniidist kvartalipostid Saarde vallas Mustla külas ja Kanepi vallas Jõksi külas Jürgen Kusmin (1980) on metsakasvatuse ma- Tõrvaajamiskivi Sõmerpalu vallas Osula külas gister, töötab RMK Läänemaa metskonnas spetsia- listina.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I111I 47

| PIllIROOG |

Pilliroog ja selle i TSBERG kasutus RANDEL KRE FOTO:

Ülo Kask, Livia Kask

Pilliroog ja tema tihedad kasvualad on juhtinud inimeste mõtteid juba muinasajal sellele, kuidas teda oma tarbeks kasutada. Oleme ju kõik imetlenud nii iidseid kui ka uusi rookatuseid, aga samal ajal kirunud, et rannaroostikud varjavad kena merevaate. Tutvustame kahes artiklis pilliroo taime, levikut ja tänapäevaseid kasutusvõimalusi.

illiroog on mitmeaastane roht- taim, kes talvel hoiab varu-

Paineid pikkades jämedates i A COMMONS

risoomides ehk maa-alustes vartes. MED i K Ta on Eesti pikim kõrreline: võib kas- i vada 25–400 cm kõrguseks. Roo kõr- gus oleneb õhu- ja veetemperatuurist kasvu ajal, niiskusest, pinnase toit - ainerohkusest ning kasvualade W RASBAK / FOTO: majandamisest. Pilliroog on võimeline kasvama väga mitmesugustes paikades: peale kaldaäärsete ka madalsoos, raba- servadel, rabastuvates metsades, madalate järvede ja lahtede avavees. Soo-uudismaadel püsib ta kaua umb- rohuna.

Ometi pole pilliroog tüüpiline mere- ranna taim, sest ta ei talu kuigi soo- last vett. Läänemere ääres saab ta

Harilikku pilliroogu (vasakul) võib ehk segi ajada pisut väiksema kõrrelise, päiderooga (paremal). Lihtsaim eristustunnus on pilliroole omane karvaring lehe ja varre lahknemise kohal, päiderool on sel kohal nn keeleke (väike kilejas moodustis)

48 I112I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| PIllIROOG | i FOTO: ARNE ADERFOTO: FOTO: KARL ANDER KARL ADAM FOTO:

Oma kiire, kõrge ja tiheda kasvuga surub pilliroog teiste taimeliikide arengu maha ning kooslus vaesub kasvada vaid seetõttu, et jõesuudme- surutakse teiste liikide areng maha tes ja mõnedes madalates lahesoppi- ning taimestik, näiteks rannaniidu- des on vesi võrdlemisi mage. kooslus, vaesub. Pilliroo õisikutüüp on pööris: peateljele Ka pinnase suhtes on pilliroog kinnituvad külgteljed, sellele omakorda üsna leplik, kuid eelistab toitaine- Viimastel kümnenditel on pilliroog osaõisikud ehk pähikud. Need omakorda rikast kasvukohta, kus orgaaniliste muutunud tõsiseks probleemiks tekitavad suurt huvi roohabekas (pildil): ainete osakaal on kuni 97%. Pinnase kaitsealadel, kuna ta on mitmel kui suvel toitub see linnuke põhiliselt putukatest ja ämblikest, siis talvel paastub pH võib olla vahemikus 3,6–8,6, ent pool levinud väärtuslikesse kasvu- taimeseemnete peal enamikul juhtudel 5,5–7,5 (kergelt kohtadesse ja tõrjunud sealt välja happeline kuni neutraalne). Võrsete enamiku teisi taimeliike. risoome; keskmise õhutemperatuuri kõrgus oleneb suuresti mulla fosfori-, Peamised põhjused, miks pilliroog tõus soodustab pilliroo kasvu. kaaliumi- ja kaltsiumisisaldusest: on viimasel ajal hõivanud uusi kas- mida rohkem neid aineid on, seda vukohti [1]: Roostike all mõistetakse sellist kõrgem on roog. - vähenenud maakasutus, eriti taimkattetüüpi, kus valitsevad ühe- Sobivates oludes võib pilliroog karjatamine ja niitmine; idulehelised helofüüdid ehk kalda- moodustada kilomeetrite viisi ehk - kliimamuutused: võrdlemisi veetaimed (välja arvatud tarnad) [3]. kümnete hektarite kaupa roostikke. pehmed talved ilma püsiva mere- Näiteks Matsalu roostikud liigitu- Kõrge kasvuga pillirookogumikes jääta: jää liikumine hävitab pilliroo vad viide suurde rühma [3]: FOTOD: ARNE ADERFOTOD:

Näiteid roostikku moodustavate taimede kohta: meri-mugulkõrkjas (vasakul) ja harilik kalmus

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I113I 49

| PIllIROOG | KAS i roostike tihedus ha/km²

3 810 345 1023 2000 S JA - ANDMED K TAMBET : i 84 8367 124 JOON

LG 2 A 479

2021 7378 986 2439 1 e a a a a u u u u iu a ru 775 ru rj ir lv rt lg ar rn rv Hi Vi apl

299 Võ Ta Ha Põ Jä R Va õgev Sa Pä Lääne a- J ilj andi V 616 Id Lääne-V

Eesti suuremad roostikud ja roostikualad hektarites maakondade kaupa

kaisel, kare kaisel, meri-mugulkõrk- jas, harilik kalmus ja suur parthein. Pilliroostikud jagunevad Matsalus

FOTO: ARNE ADERFOTO: omakorda mereroostikeks (52%), maismaaroostikeks (19%) ja tarna- dega pilliroostikeks (29%). Roostiku koosseis muutub korra- päraselt koos kõrgusega merepinnast. Roostikutaimestik puudub avalahes, kus vesi on üle meetri sügav; laus- roostik algab üldjuhul 30 cm süga- vusel [4].

Eesti roostike kogupindala on vii- mastel andmetel 27 746 hekta- rit (Eesti põhikaardi, ortofotode ja Corine maakattetüüpide kaardi and- metel: Tambet Kikas). Enamjaolt kasvab roostikes pilliroog, vähemal inimese kõrval pakub roostik suurt huvi muudelegi loomadele, näiteks eraklikule säinale määral tarnad, pajuvõsa ja hundi- (pildil), kelle põhitoiduks on limused ja kirpvähid nuiad, vahele jäävad vabaveealad.

- pilliroostikud (82%), - hundinuiastikud (8%),

- kaislastikud (9%), i A COMMONS MED - meri-mugulkõrkjastikud (0,3%), i K i - kalmuse- ja partheina kogumi- kud (0,1%). Valdavad liigid on vastavalt harilik pilliroog, ahtalehine hundinui, järv- FOTO: KENRAW i Z / FOTO:

Pilliroogu on toiduks tarvitatud mitmeti. Risoom ja noored võrsed kõlbavad küpsetada, nende jahust saab teha putru või segada seda koguni leiva sisse. Aprilli lõpul ja mai algul meenutavat noored lehtedeta võrsed maitselt värsket kurki ja neid võib ka sisse teha

50 I114I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| PIllIROOG | i TSBERG i A COMMONS MED i K i FOTO: RANDEL KRE FOTO: KOGU / W / i KOGU UM i STEER i N i i - JA SUHTLUSM

inimene ja pilliroog on lähedalt sugulased: filosoof Blaise Pascal on tõdenud, et inimene pole muud kui mõtlev pilliroog (roseau pensant) roostikualasid Euroopas. Mullutu ja katteks, loomasööda ja allapanuna. FOTO: PRANTSUSE KULTUUR FOTO: Suurlahe roostikud Saaremaal kasva- Õisikutega on täidetud madratseid vad umbes 2200 hektaril. Hiiumaal ja patju, juurejahust küpsetati nälja- Käina lahes on 180 hektarit roos- aastatel leiba. Pilliroost on tehtud tikke. Valitsev taimeliik on siin kõik- iluasju, näärikroone, kirjutussulgi ja Pilliroo elastsus on üks tema põhilisi jal pilliroog [4]. roopille. tarbeväärtusi. Aisopose valmis „Tammepuu Suuremaid pilliroo kasvualasid Roogu varuti sirbi või vikatiga ja pilliroog” ütleb pilliroog uppi langevale leidub ka Võrtsjärve idaküljel, Peipsi (rautsiga): talvel jää pealt, jäävabal tammele: mina paindun tuule järgi ega järve ääres, mitmel pool Pärnu maa- ajal rannast ja paadiga merelt. Et murdu. Hiina filosoof Laozi aga on nentinud: konnas ning isegi Tallinna külje all roostik püsiks jätkusuutlik, ei ole kõvad ja tugevad kukuvad, pehmed ja Rocca al Mares ja Tiskres. mõistlik sama ala niita igal aastal. nõrgad jäävad püsima. Pildil skulptor Henri Coutheillase nägemus valmist Pilliroogu on läbi aegade kasuta- Võimalusele tarvitada märgalataimi Lääne-Eesti roostikud hõlmavad tud katuse katteks, soojustuseks kütteks ei ole seni piisavalt tähele- Eesti roostikest 64%. Matsalu roos- ja tuuletõkkeks, krohvimattidena, panu pööratud. Ometi on see tee tikud katavad peaaegu 3000 hekta- täiteainena (siduva kiu ja soojus- paljulubav, sest märgalataimed kas- rit: see on üks suuremaid märg- ja tusena) savitellistes, taimelavade vavad kiiresti ja nende kütteväärtus on võrdlemisi suur. Säärane kasu- S.EE i tus aitaks ühtlasi kaitsta keskkonda, kujundada maastikku ja luua maa- piirkondades töökohti [2]. ■

Järgmises ajakirjanumbris tuleb täpse- malt juttu pilliroo saagikusest, varumis- riskidest, energiasisaldusest ja kasutus- võimalustest.

1. Ikonen, Iiro; Hagelberg, Eija 2007. Reed up on RAHVA MUUSEUM,i RAHVA ERMWWW.MU A 573:46 / Reed. Southwest Finland Regional Environment Centre. Turku, Finland (www.ymparisto.fi/jul- kaisut).

FOTO: EEST FOTO: 2. Kask, Ülo; Kask, Livia; Aavik, Triin 2006. Energeetilise pilliroo saagikus. – Eesti põlevloo- dusvarad ja -jäätmed. Turbateabe OÜ, Tallinn. 3. Ksenofontova, Tiina 1985. Matsalu lahe pilli- roog ja roostikud. – Kumari, E. (koost). Matsalu – rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus, Tallinn. 4. Tallinna Tehnikaülikool, Riiklik Pillimeister Ervin Lemberi sõnutsi on roopill ainult näiliselt lihtne instrument, tegelikult nõuab Looduskaitsekeskus, Tartu Ülikool. 2008. selle valmistamine vilumust ja kannatlikkust, mitte iga pill ei kõla. Roopilli jaoks on vaja Roostike strateegia Väinamere piirkonnas 2008– 2018. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. väga vastupidavat ja paksu roogu, mida kogutakse talvel, kui taim on küps ja looduskuiv, tavaliselt detsembris-jaanuaris [Kiviselg, irina 2006. Ervin Lember meisterdas Trakais roopille – Ülo Kask (1952) ja Livia Kask (1980) töötavad Tallinna tehnikaülikooli soojustehnika instituudis Põhjarannik, 18.11.2006] teaduritena.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I115I 51

| AAsTA lInd | SAAR i EMO S AV Nurmepüüd : R

Remo Savisaar F OTOD

Mäletan selgelt oma esimest, talvist kohtumist nurmkanadega. Olin pool päeva ajanud kraavi kaldal looklevaid nirgijälgi, mis kord lume alla kadusid ja siis taas välja ilmusid. Sain üsna hea ettekujutuse meie väikseima kiskja öistest tegemistest, nägemata looma ennast. Päev oli jõudnud õhtusse ning tagasi auto juurde suundusin otse üle lumise põllumaa. Vaikselt mõttes, tardusin ühtäkki soolasambaks. Otse minu jalge eest lume alt tõusis ootamatult lendu paarkümmend pontsakat lindu.

h seda ehmatust! Need olid Loomi jälgides kulub igasugune teave Vähenev arvukus. Paraku, mida aas- nurmkanad, kes olid end sät- liigi kohta marjaks ära. tad edasi, seda tagasihoidlikumaks Otinud ööbima sooja lumeteki Järgmised käigud tegin juba sel- on jäänud nurmkanade seltsingud. alla. Nüüd tuli neil aga minu pärast leks, et kohata nurmkanu. Talvine Mõned paigad, kus varem võis ikka uus magamisase leida. aeg on nende otsimiseks parim: sel nurmkanu kohata, on juba aastaid Sellest kohtumisest tärkas mul ajal võib seltsingusse koguneda paar- olnud tühjad. Sama lugu on ka seal suurem huvi nende põnevate lin- kümmend lindu. Minu suurimas kandis varem ringi kalpsanud hall- dude vastu. Hankisin kirjandust, vii- nähtud rühmas oli neid ligi neliküm- jänestega: neid ei ole seal enam. sin end kurssi nurmkanade eluoluga. mend. See oli väga uhke vaatepilt! Eks nurmkanade vähenev arvu- kus ongi üks põhjus, miks Eesti orni- toloogiaühing on ta valinud tänavuse aasta linnuks. Nurmepüüde käsi käib viimasel ajal kehvasti mujalgi Euroopas. Põhjusi on ilmselt mitu. Näiteks taimekaitsemürgid, mida pritsitakse põldudele. Seetõttu hukkub palju putukaid, kes on nurmkanatibude ainus toit esimestel elunädalatel. Meil Eestis on üks põhjusi ka marutaudi- tõrje, mis soosib rebaseid ning käh-

Põldpüü, püü, oraspill, kaera-, kära- ja kerapüü, tudukana, kägarpüü, varipüü, karapatka, adrik, adrikas, nurmepüü, nurmepüvi, põldkana, põldvurr, põld- krapp – heal lapsel mitu nime! Nurm- kanasalk oma tüüpilises elupaigas

52 I116I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| AAsTA lInd | rikuid, kuid teeb maas pesitsevatel lindudel (ja mitte ainult) elu sellevõrra kibedamaks. Samuti karmid ja lume- rohked talved, mis ei lase toidule ligi. Praegu arvatakse Eestis pesit- sevat 4000–8000 nurmkanapaari. Võrdluseks, seitsmekümnendatel hinnati nende arvukuseks umbes 20 000 paari.

Avarate kultuurmaastike lind. Kui soovid põldpüüd näha oma silmaga, tuleb seada sammud kultuurmaasti- kele. Erilise tähelepanuga tasub vaa- data põllulappe, kuhu on külvatud talioras. Paksema lumikatte puhul jäävad nurmkanade tegutsemisest põllul Lumi pakub sooja ning varju tugeva tuisu ja paukuva pakase eest. Nii nagu teisedki meil maha korralikud lumetunnelid, kae- levinud kanalised armastab ka põldpüü kaevuda lumme. Lumevaiba all võib peidus olla vikud. Lähemalt uudistades ja jälgi paarkümmend lindu, kellest vähemalt üks (pildil) päevasel ajal alati valvet peab ajades võib hea õnne korral märgata ka linde endid. teinekord lausa talumajade ja asu- praegusel aastaajal, kui iga suutäis ja late juurde. Liigset tormakust nurme- energiakalor kulla hinnaga arvel. Tuleb pidada silmas, et tegu on püüga tutvuse sobitamisel jahutab ehk väga ettevaatlike ja inimpelglike see, kui kujutleme, mis tunne oleks Et jälgida lindude toimetusi kaugelt, lindudega! Olgugi et karmide ilmas- meil endil soojast voodist ülepeakaela neid häirimata, on binokkel häda- tikuolude puhul tulevad nurmkanad käreda pakase kätte põgeneda. Eriti vajalik. Kui soovid pildistada, pead

Põldpüü on tõeline kana, kes otsib toitu siblides

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I117I 53

| AAsTA lInd |

Nurmkana ilu lähivaates, loojuva päikese paistel

varuma tublisti aega ning kasuks saab sõidukit kasutada liikuva var- juures. Nii tulevad linnud ise lähe- tuleb pikk teleobjektiiv. Nurmkanade jena. Enamasti edukalt. dale ja loovad võimaluse pildistada. puhul on minu jaoks tavapärane, Üks võimalus on pikemalt varit- Oodata tasub ka nurmkanade tekita- et asun juba 35–40 meetri kaugu- seda otse nurmkanade toitumiskoha tud radade kõrval. Põldudevahelised selt lähemale roomama. Sedagi vaid juhul, kui eemalt hinnates olud pilti soosivad, näiteks sobiv keskkond, lindude tegevus või valgusolud. Vaikselt, kiirustamata roomates hoian pilgu lindudel ning kui nad ilmutavad ärevusemärke, võtan aja maha, lastes neil harjuda. Juhul, kui linnud üha eemalduvad ja hoiduvad pidevalt liiga kaugele, jätan asja katki. Ammugi ei maksa nurmkana- dele läheneda lihtsalt püstijalu: on enam kui kindel, et see linde häirib, ning pildistamiskaugusele ei pruugi jõuda. Rääkimata korralikest loodus- fotodest, millel linnud peaksid olema loomulikus olekus.

Suurepärane abivahend on auto: kui nurmkanad tegutsevad tee lähedal,

Nurmkanade rohkus: selline vaade muutub üha haruldasemaks

54 I118I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| AAsTA lInd |

Kui lund on vähe ega saa selle alla kaevuda, tuleb sooja saamiseks hoida tihedalt üksteise ligi. Vanarahvas ütles: „Pöldvurrid, unnikas magavad” (Püha khk)

Nurmkanatibud on pesahülgajad ja lennuvõimestuvad paari nädala vanuselt. Need sulepallid on üles võetud juuli keskel, seega ilmselt juba kogenud (häda)lendurid

Nurmkana-ema võitlus varesega Puhkav nurmkana lahtises lumetunnelis Minu kodutalu põlluäärt hõlmab umbrohtunud ääreala. Kevadsuvel on siin leidnud mõnusa elupaiga rääksuv rukkirääk. Varesepaar, keda talvel näha pole, ilmub igal kevadel põlluäär- põõsasribad on üks kohti, kust võib sesse kuusetukka ning suvi läbi teevad nad toitumislende niidetud põllule. Möödunud kevadel sattusin juhuslikult umbrohuäärsele põlluservale ja just jooksu siba- neid radu leida. vale nurmkana-perekonnale, ema ees ja tibukari uperpallitades umbrohtu peitumas. Kindlasti tasub enne pildistama Ühel soojal keskpäeval köitis mu tähelepanu varese ründav lend alla umbrohupahnasse asumist uurida nurmkana jälgi ja ning mingi looma tõrjuv vastuhüpe varesele. Haarasin binokli, et nähtuses selgusele jõuda. õppida neid linde tundma eemalt Liikusin sündmuskohale lähemale ja nägin, kuidas nurmkana ründavale varesele vastu jälgides. Seda hõlpsamini saab hil- hüppas, nii et vares tagasi põrkas. Sain selgusele, et vares ründab nurmkana, kes kaitseb jem kaadrisse rahulikud, häirimata nähtavasti oma tibusi. linnud. ■ Varesele minu tulek ei meeldinud ning ta võttis lennusuuna oma pesa poole, kuusetuk- ka. Sügissuvel kohtusin nurmkana pesakonnaga veel korra. Kolm lindu tõusid vurinaga len- Loe nurmkana kohta: du, rohkem neid polnudki. Vareste pesakonnal, poegadel, oli sellel suvel rikkalik toidunoos Aua, Jaanus 2012. Tudukana, kus sa oled? – Loodu - sesõber 6: 30–37. nurmkana tibudest. JUHAN LEPASAAR Remo Savisaar (1978) on loodusfotograaf ja foto- koolitaja.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I119I 55

56 | I n Nende edasiandmiseks peab õpetaja Nende edasiandmiseks peabõpetaja Kõigepealt mastaapsed teadmised taja hääletabklassenamastimaha. I120I biokeemias ükskiõpilane vaielda. paneb. UrmasKokassaarega eiosanud kindla pedagoogijataseejärelpaika vaistlikult ära oma alal pisutki eba käinud, teavad, kuidas klass tunneb ainest, midataannab.Kõik,keskoolis tunud. Kaugeltkimitte. Urmas Kokassaarega seda aga ei juh L Urmas Kokassaar Su mõtevägaselgeltmeelde. paeluvalt, etlugejalvõikuulajaljäi teadusliku materjaliesitadaniivõrd ainet, millest kirjutasid, ja Sa oskasid artiklid ning raamatud. Sa tundsid välja kõikteemassepuutuvadviited, laid süstemaatilisttööd,otsimaks teksti saamiseksolivajatehanäda nes leheküljepopulaarteadusliku kõva töömees,kesteadis,etkaüks keemilise koostise filigraanne esitlus. taime juure,varre,õieehkviljabio- toidutaime botaanilinekirjeldusvõi mis jääbmeelde.Olguseesiismõne sest sõnakasutusestmidagisellist, suurepärasest ningrafineeritulttäp rad, seovadSindmeiega. rad ja tuttavad ning päris võhivõõ õpetajad, üliõpilased, kolleegid, sõb- toitumisgurmaanid, biokeemikud, dushuvilised, toiduainetehuvilised, lit, midaonlugenudEestimaaloo Juba needenamkui1400artik meiega olnud ja et Sa ka jääd meiega. S Urmasest, Urmasega,Urmasele 5. jaanuar1963–2013 Urmas Kokassaar MEMORIAM | MEMORIAM Ainult teadmistest jääb aga väheks. Ainult teadmistestjääb agaväheks. Mis muudab ühe õpetaja heaks? Sa valdasidsõnajateemat,olid Igaüks onleidnud,Urmas,Su habemik. Niisuguse meesõpe R-i põristav nooremapoolne ühike. Vimmas. Hallisülikonnas. olla, kuidmeteame,etSaoled Maailma õnnvõibküllkaduv ic transitgloriamundi. EESTI VEEBRUAR 2013 LOODUS VEEBRUAR Ei olenii. rääkis biokeemiaselgeksjasäravaks ------a

u juurde illustreerivatfotot.Satead oma artikliideeningküsisidsinna ning tööasjuajanud.Sinapakkusid Kokassaar teadis bioloogina, et elu on Kokassaar teadisbioloogina,eteluon ainesse sama suure kirega kui tema. õpilased eipruugiegasaagisuhtuda samas andmaendalekaselgeltaru,et oma ainet austama ja armastama – teadsid jaolidõppinud. val kohalejaõpetasidseda,midaise viisid Sa mitteteadja kasvõi käe kõr oli paelunud.Kuimuidueisaanud, just sedasinikapuhmast,misSindki Kuusalu kandikõrgetelmändidelvõi tuttavad justneidmännikahjureid silmadega jatänuSinulenägidkaSu uitamine. Savaatasidloodustavatud kalapüük võisuvinepalumännikus tama. Nii sain teada, et Su kirg oli tud, jäimetihtimuudkiilmaeluaru- täppisteadus. väga asjalikultjakonkreetselt–nagu seepärast toimismekoostööSinuga sid vägatäpselt,midaSulvajaoli,ja selgeks ülikooliesimese kursusebio tahvli jakriidiabilteha 10.klassile hakanud Kokassaar suutis tavalise Treffneri gümnaasiumis tundeandma 1991. aastalülikoolitöökõrvaltHugo salt jaarusaadavalt. Abivahenditeta. seletada keerulisedteemadlahtiliht oodatumaid tunde.Kokassaaroskas ja molekulaarbioloogiastühetasaselt. mitmekesine jakõikeivaimustumikro- poeketi poole pöörduda. Või kui aas siis sainSinultteadasedagi,millise leiva küpsetamiseksostaheadjahu, banduses leiduvat.Kuimulolivaja imeline, kuidas Sa teadsid meie kau poelettidel pakutavaga.Seeolilausa duainetest, siispididSaolemakursis t o Kuna Sakirjutasidvägapaljutoi Kuid siis,kuitähtsadjutudpee Me olemeomajagukoosistunud Ometi oli tema antud biokeemia üks Ometi olitemaantudbiokeemiaüks r i õ i g u s

M T Ü

L o o d u s a j a ------k i mitte; millega näiteid illustreerida ja mitte; milleganäiteidillustreeridaja millest õpilased saavad aru ja millest oskus onagajälgidaauditooriumi: ja inimestest.Sahoolisidningmäle- innustuda. Sahoolisidteadmistest õpetada jaharidaningsellestise tarkust. kääritada, saisamutikasutatudSinu taid tagasiolivajaõunamahlastveini mida kõike ülikoolis eksaminandide mida kõikeülikoolis eksaminandide järel vestis ta mõne loo. Näiteks sellest, Paarikümne minuti tõhusaloengu kepauside pealeloomulikku annet. millal teha paus. Kokassaarel oli puh jäänud. Peast.Ilmaõpikuta. sealt, kusseeeelminekordolipooleli aga tunni alguses klassi ja jätkas juttu numbriga. EnamastiastusKokassaar Paaril korralolitalabikslehekemõne et Saoledolnudmeiega. ning sellestonheamõelda. tasid. Sajagasidtarkustjateadmisi aasta jooksul kasutas ta projektorit. keemia materjali.Paarkordaõppe r i Õpetaja vaatetkõigeolulisem Aga seeei ole nii.Õnn on meiega, See oli,Urmas,Sinuoskus– Nii kaduvonmaailmaõnn. . Sinu jaoksmõnesõna. põhjatu lehekülg.Kirjutansinna Lume pimestav, piinavaltpuhas Doris Kareva„Ajakuju”,2005 SulevKuuse

■ kaaskäija - - FOTO: SULEV KUUSE virna diplomeidjaaukirju.Paberi- gümnaasiumi loodusklassiõpilaste huvitav jälgidaõpilasi: nadtegidsuu list linnuliikivõibkohata. Olipäris ja enam-vähemoli teada, kusmil praktikabaasi ümbruse läbikäinud üllatada. Eks me olime juba varem laulu. Talle meeldisõpilasiveidi ta kõikitavalisemaidlindejanende talletatud teadmised javarsti tundis sinna ülikooli ajal loomade kohta Õige ruttuotsistaomaajukäärudest haaravalt, etuniununeskiära. oskas asjaserveeridajakorraldadanii lastele eriti ei meeldinud, aga Urmas kuulama. Egavarajaneärkamineõpi õpilased ülesjaläksimelinnulaulu hommikul kellviis.Niiajaskitaka inimene. Tal eiolnudrasketõusta kõik välimatkadjauurimistööd. töömeetodid selged ning ta tegi kaasa õige varstiolidkaUrmaselpõhilised aastal ligi40,jaminaõppetööga.Aga olmeasjadega, sestõpilasiolimõnel selline, etUrmastegelesmajandus-ja nud pigemlaboribioloogiks. veidi üllatas,sestolinUrmastpida suvepraktikat juhendama.Mindsee S Urmas Kokassaar kuivälibioloog Urmase mälestuseksjõudutööle! õpilaste tänul,mälestuseljatööl. sust. KüllonagatähtsustKokassaare lehtedel poleparakuenamsuurttäht kohta ootasigakogupereajakiri. rija, kelle artikleid toitumisfüsioloogia tegi Kokassaarestteadusepopularisee maailm suureks,säravaksjatähtsaks Oskus jutustadasilmalenähtamatu loo järelveeltargemana. targad gümnasistidtundsidendselle polster ümber. Lipiidideomadustealal käigus pehmem kukkuda, kui lainetav et paksulmägralonmuhklikusuru vajalikkust organismisüksnessellega, tudengiks pürgijakomisjonilerasvade suust kuuldavõis.Kordselgitanud Urmasel olifenomenaalnemälu. Urmas olihommikuseaktiivsusega Praktikatel oli meil algul tööjaotus Kokassaar pälvispedagoogitööeest Õpetaja eitöötaagaainultklassiees. lihtsalt: tule minuga Treffneri tuli minu juurde ja ütles väga ee oli aastal 1991, kui Urmas TG õpilane1992–1995 Rainer Kerge

■ a ------

u t peaks kuidagi muutma: me püüame peaks kuidagimuutma:mepüüame ütles tamulle, et kalade uurimistööd jekordselt planeerimasvälipraktikat, vus oli hiirepüük lõksudega. Urmas vus olihiirepüüklõksudega.Urmas põõsas laulabmustpea-põõsalind. kõrvu pöialpoistelaul,võietselles et kuulakenüüdhästi,kashakkab et kohehakkablaulmatalvikevõi red silmad,kuiUrmas aegsastiteatas, vähemalt enamikku kaladest säästa. ta selliselahendusega enamrahul. rebaste jakährikutetoiduks, eiolnud ära. Kuigi need kalad läksid kohalike kalad, uurimeneid,entpärastviskame tegevus. kalade uuriminevägakaasakiskuv õpilastele ning viimastel aastatel oligi kala püüda.Seehasartkandustemalt uusi söötasid,samutikohti,kustasub ta kirjeldas kalapüügivahendeid ja panin täheletemaerilisthasarti,kui alles mõnedaastadtagasi.Nimelt suur asjatundja,saimulleselgeks oli mulle teada.Aga et taon sel alal öösel, taskulambivalgel! tööd teha.Lõksetulijukontrollidaka konkurents, millinerühmsaabseda gitada, et õpilaste hulgas tekkis sageli oskas jubametoodikatniivärvikaltsel o r Teine olulinejaõpilasihuvitavtege Siis mõtles ta välja meetodi, kuidas Siis mõtlestaväljameetodi, kuidas Möödunud kevadel,kuiolimejär See, etUrmasonkalupüüdnud, i õ i g u s

M T Ü

L o o d u s a j a - - - k i r viidi kilekotisveekogussetagasi. kult mõõdetijakaalutiningseejärel kalad laborisse,kusneidettevaatli detud kilekotti.Sellestõidõpilased olnud jusuured,pannaveegatäi Nimelt lasitapüütudkalad,misei mõne kiilikinnipüüda. uurimas. Mõnikordproovis takaise rabas, kusmekäisime Urmasegakiile oli tajubavaremtähepannud. ja veelmujalgivanumände.Kaneid nõus näitamamulleKuusalus,Loksal oma plaanistUrmaselejakoheolita kasvavatel vanadel mändidel. Rääkisin Põhja-Eestis. Liik elab päikesepaistel uurida ühemardikaliigileidumist liike onliigapalju. liku inimesenasaitaaru,etputuka- tavalisemaid putukaid, kuidpõhja ta hästihakkama.Muidugitundis tas alati,etnendetegelastegaeisaa tegi Urmasedusamme,kuidtunnis putukate tundmaõppimine.Kaselles funktsiooni biokeemiliseaspektiga. toomilised teadmisedkaelundimõne professionaalsust. Alatisidustaana- kamisel. Igast lausest tulvas asjalikku selgitused kala demonstratsioonlah i VEEBRUAR 2013 2013 VEEBRUAR Juuresolev fotoontehtudViru Meenub veel üks seik. Mul oli vaja Üks välipraktikateolulisiosioli Väga haarav oli tema tegevus ja | I EESTI n MEMORIAM | MEMORIAM LOODUS

Mati Martin

■ I121I - - - - - FOTO: MATi MARTiN 57 | In MEMORIAM |

öötasin koos Urmas Kokassaarega Hugo petaja Kokassaart esimest korda nähes ei osanud ma Treffneri gümnaasiumis umbes 15 aastat. temast midagi arvata. Kui ta rääkima hakkas, pidin TTunnistan, et koolimaja treppidel ja kori- Õparatamatult tema r-i põristava peene hääle tõttu nae- dorides kohtusime üsna harva. Veelgi harvemini ruturtsatuse maha suruma. Kuid juba esimesel tunnil tegi ta ajasime juttu, jooksvad koolitööd nõudsid oma. selgeks, milline ta tegelikult on: süsteemne, hea lektor ja võrd- Aga tunnetasin kogu aeg Urmas Kokassaare õpe- lemisi muhe inimene. Muidugi oli terve klass juba enne 1. tamise mõju, seda eelkõige looduskallakuga klas- septembrit tema kohta legende kuulnud ning me ei pidanud sidele. pettuma. Endise bioloogina armastan ka mina tuua Mida nädal edasi, seda rohkem olid kõik temast vaimustu- palju näiteid looduse kohta. Loodusklassides nud ja praeguseni pole ma tema kohta ühtegi halba sõna kuul- õpetades oli tunda, kuidas minu toodud näited nud. Urmas Kokassaar oli lihtsalt niivõrd mõistev ja abivalmis võtsid õpilased vastu analüüsides, vahel kahtlas- inimene. Ta teadis tohutul hulgal väga paljudest asjadest. Kui tena tagasi lükates, vahel täiendades, kuid mitte ta ükskord vastas, et ta ei tea mingile küsimusele täpset vastust kunagi kriitikavabalt ega analüüsita. Selgesti võis ja uurib selle välja, oli kogu klass imestunud. märgata, et need noored inimesed armastavad Ummi, nagu õpilased teda hellitavalt kutsusid, oli justkui bioloogiat ning mõistavad eluprotsesside mit- oaas hallis koolipäevas. Sellest tunnist ei tahtnud keegi puu- metahulisust ja keerukust. Noorte küpsel ja süs- duda, mitte üksnes seetõttu, et konspekti jäi kolme-neljalehe- teemsel arusaamal loodusest oli suur osa Urmas küljeline auk, vaid tunnid olid niivõrd põnevad. Kui juhtus, Kokassaare tundidel. et ma ei omandanud materjale piisavalt hästi ja sain nelja, Arvan, et hea õpetaja peabki toimima väliselt tundsin, et olen teda justkui alt vedanud. märkamatult. Ta laseb paljud asjad õpilastel endil Urmas Kokassaar oli Hugo Treffneri gümnaasiumi parimaid avastada ja seob uued teadmised varasematega, õpetajaid. Seda pagasit, millega loodussuuna lõpetajad tänu kuid sellevõrra suurem võib olla tema tähtsus ja temale koolist lahkusid, on võimatu ülehinnata. Mul on tõsi- mõju noorte arengule. Sedalaadi õpetamisstiili selt kahju, et teda oli vaid üks ja et temagi pidi enneaegu lah- valdas Urmas Kokassaar täiuslikult. ■ kuma. ■ Toomas Jürgenstein Andres Käosaar kolleeg Hugo Treffneri gümnaasiumist HTG abiturient

EESTI LOODUS ON VÄÄRT LUGEMISVARA

Ajakirjadel head hinnad • tänavusi ajakirju saab toimetusest ostes Loodushuvilistel on Eesti Looduse 80 aasta 3 euro eest (v.a CD-ga number) juubeli puhul suurepärane võimalus täiendada oma arhiivi või soetada huvipakkuvaid numb- Soovitame enne järele uurida, kas toi- reid soodsa hinnaga. Ajakirja Tartu metuses on huvipakkuvat Eesti toimetusest (Veski 4) saab osta vanu, Loodust, sest üksikud vanad alates 1958. aastast ilmunud ajakirju. numbrid on otsa saanud. Saadaval on ka teiste MTÜ Hinnakiri Loodusajakirja väljaannete • 1958–2011 ilmunud ajakirjad (Horisont, Loodusesõber, maksavad 0,20 eurot kuni Eesti Mets) viimaste aastate 1 euro/tk numbrid. • mullused numbrid Küsimuste korral tasub maksavad 2 eurot/tk, julgelt kirjutada aadres- linnuhäälte plaadiga sil [email protected] mainumber 4 eurot või helistada 742 1143.

58 I122I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| PAnIn TÄHElE |

Eesti vanim ebapärlikarp i

estis haruldast limust ebapärlikarpi (Margaritifera T õ NU FOTO: TALV margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juur- Edekasv ja kõrge eluiga. 1992. aasta suvel korjasin tollase Lahemaa rahvuspargi teadurina viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja- Eestis kaks seljakotitäit surnud karbikodasid [2]. Suure suremuse põhjustasid 1991.–1992. aasta talvel jõe ääres tehtud kaks ulatuslikku maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stockholmi loodusmuuseumi, eestlasest paleon- toloogi Harry Mutvei laborisse. Seal määrati maailmas tunnustatud meetodil karpide vanus. Ebapärlikarbi koda on ümarate tippudega ja kõhtmine serv on veidi nõgus Meetod ise on järgmine [1]. Karbikojast tehakse 1,5 mm paksune ristlõik. See pannakse glutaaraldehüüdi Lahemaa rahvuspargis asuvas ühes karbiga asustatud lahusesse. Vaheldumisi paiknevate pärlmutrikihi ja kalt- jões elab veel Eesti viimane ebapärlikarbi populatsioon. siumikihi kaltsium reageerib lahusega ja see muudab kalt- Et peaaegu rohkem kui inimpõlvkonna pikkuse aja jook- siumi tumedaks. Suure suurenduse ja tugeva valgustuse sul pole neil olnud järelkasvu, sureb see liik Eestis järg- all saab siis aastate kasvukihid kokku lugeda – väga täpselt, mise inimpõlve jooksul välja. Lähiaastail ta meie liikide nii nagu saab kännu pealt lugeda puu aastarõngaid. nimestikust siiski veel ei kao: kõrge ea ja aeglase vana- Nende karbikodade põhjal saadi karpide keskmiseks nemise tõttu. ■ elueaks 74 aastat. Kolme karbi vanus jäi vahemikku 120– Marek Vahula 130 aastat ning üks karp püstitas vanuserekordi 134 aastat. 1. Timm, Henn 1997. Kui vanaks elavad Eesti suured mageveekarbid? – Eesti Loodus 48 (6): 242–243. See peaks olema üldse Eesti kõige vanem loom. Seni oli 2. Vahula, Marek 1995. Pudisoo jõestiku hüdroloogiast, hüdrokeemiast ja eba- teada, et ebapärlikarp elab vähemalt 132-aastaseks [1]. pärlikarbi populatsiooni seisundist. Diplomitöö, Tartu ülikool.

Kommenteerib zooloog Tõnu Talvi: Ebapärlikarp on tõenäoliselt üks pikaealisemaid looma- kupupiirkond, esimestel eluaastatel moodustunud kasvu- liike. Üksikindiviidina elavad teaduslikult tõendatult kihid, erodeerunud. Kõige eakam tänapäeval Eestis elav kauem vaid mõned jahedaid meresid asustavad molluskid. loom on kahtlemata ebapärlikarp. ■ Ebapärlikarbid kasvavad kiiremini ja on lühema- ealised oma levila lõunapoolsetes, pikemaealised ja aeg- 1. Dunca, Elena et al. 2011. Shell growth and age determination in the fres- lasekasvulisemad aga areaali põhjapoolsemates osades. hwater pearl mussel Margaritifera margaritifera in Sweden: natural versus limed streams. – Ferrantia 64: 48–58. Hispaanias elavad nad keskmiselt 35-aastaseks [3]. 2. Helama, Samuli; Valovirta, Ilmari 2008. The oldest recorded animal in Jahedama kliimaga Fennoskandiat asustavad ebapärli- Finland: ontogenetic age and growth in Margaritifera margaritifera (L. 1758) based on internal shell increments. – Memoranda Societatis pro Fauna et karbid on palju pikaealisemad. Näiteks Põhja-Soomest on Flora Fennica 84: 20–30. leitud vähemalt 180-aastasi, Venemaalt Koola poolsaarelt 3. San Miguel, Eduardo et al. 2004. Growth models and longevity of freshwa- ter pearl mussel (Margaritifera margaritifera) in Spain. – Canadian Journal of kuni 190, Põhja-Rootsist Norrbotteni maakonnast koguni Zoology 82: 1370–1379. 280 aasta vanuseni elanud karpe [1, 2, 4]. Eestist on leitud 4. Ziuganov, Valeri et al. 2000. Life span variation of the freshwater pearl shell: a model species for testing longevity mechanisms in animals. – Ambio 29: kindlasti üle 130 aasta elanud ebapärlikarbi kodasid [5]. 102–105. Väga vanaks elanud karpide kodadelt aastajoonte 5. Timm, Henn 1994. Big clams of the Estonian freshwaters: comparison of the age, shell length, and shell weight in different species and populations. – lugemine jääb alati ligikaudseks, sest enamasti on koja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Biology 43: 149–159.

erve möödunud aasta suutis TRVKRT ennast tagasi hoida, ent seda sattunud kasvama akaatsiapõõsad ja kaktused Tinnukam kaasautor oli ta tänavu jaanuarinumbris. (lk 43). Tõva loodusolud on neile taimedele Kõige enam näikse talle meeltmööda olevat tsüklonite artikkel: kuri- siiski üsna ebasobivad, tõenäoliselt leiab sealt vaimule ikka meeldib kuri ilm. Kõigepealt arvas ta, et tsüklonis võiks kandist hoopis kollast läätspuud ja sukulentseid õhk keerelda vastupidi tegelikule. Nii et, olge tähelepanelik lk 22 lau- maltsalisi, kes on oma venekeelse nimetuse või se puhul: „Madalrõhkkonna mõiste kõrval võib siis tsüklonit määrat- välimuse poolest üsna sarnased akaatsiate ja leda kui kolmemõõtmelist suletud tsirkulatsiooniga õhukeerist, milles kaktustega. õhk liigub põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva; Kirjutises kakkudest (lk 10) on kurat sassi ajanud silmapõhja rak- selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige madalam.” Päriselt liigub kude nimetused: kinnitagem siinkohal, et valgustundlikud on ikkagi õhk tsüklonis põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. kepikesed ja värvustundlikud on kolvikesed, mitte vastupidi. Samas Samas kirjutises lk 26 on ülemise foto autoriks märgitud Scanpix/ kirjatöös (lk 13) on kurivaim omistanud ehmunud kõrvukrätsu pil- Sakala, saladuseks on jäänud foto tegelik autor: lumetormis käis pil- di autoriõigused Sven Začekile, tegelikult tegi klõpsu Arne Ader. distamas Sakala ajakirjanik ja fotograaf Aivar Aotäht. Tagatipuks on loorkulle nimetatud öise eluviisiga lindudeks (lk 12), Tõva ekspeditsiooni käsitlevas artiklis on sealsesse loodusesse tegelikult tegutsevad nad ikka päeval. ■

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I123I 59

| KROOn IKA |

Jaanuar: Otsitud on Läänemerd hoidvad põllumajandustootjad sulast üle Eestimaa looduse fond (ELF) koos maa - ilma looduse fondi (WWF) ja Lääne-

mere-maade talunike keskkonnafoo- i CDEAL . EU pakase sulani rumiga ootavad Eesti põllumajandus-

Uus aasta tuli vihma ja suure sulaga. tootjaid kandideerima rahvusvahelisel B ALTFOTO: Plusskraadid püsisid veel paar päeva ja jõulu- võistlusel „Läänemeresõbralik põllu- aegne üsna paks lumekord kahanes mõneski majandustootja 2013”. paigas, esmajoones Lääne-Eestis, peaaegu Võistluse eesmärk on tuua esile olematuks. Kuu jooksul sai maa tasapisi siiski häid ja uuenduslikke põllumajandus- kõikjal jälle valgeks, aga sajud polnud kusagil kuigi ohtrad ja nende jaotus oli väga ebaühtla- võtteid, mis aitavad kahandada meie ne. EMHi kuulõpu lumekaardil olid kõige tume- kodumerre jõudvate toitainete liiga damad, s.o kõige paksemat lumekihti märkivad suurt kogust. See on üks Läänemere sinised laigud Eesti kirde- ja kagunurgas ning suuremaid keskkonnaprobleeme. Mullu võitis peapreemia poolakas Marian Rak Järvamaal. 11. jaanuarist hakkas mitu päeva Võistlus on kaheosaline: esimese mõni kraad allpool nulli püsinud temperatuur vooru ehk Eesti-sisese võistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääseb langema ning 13. jaanuaril oli mõnelgi pool 20 rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohali- ja rohkem külmapügalat. Järgnenud tööpäeva- del oli taas soojem, aga nädalavahetusel tuli kud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, veel pakaselisem ilm kui nädal varem, nii et näi- kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” ning preemia teks Tartu suusamaratoni lastesõit Otepääl tuli 10 000 eurot. ära jätta. Järgnes kümmekond tavalist talve- Kandidaadiks võib üles seada nii looma- kui ka taimekasvatajaid, nii suuri päeva, kuu lõpuks tõi madalrõhkkond lumesa- kui ka väikeseid, nii mahe- kui ka tavatootjaid. Esitada võib nii iseenda kui ju, mis läks üle lörtsiks ja vihmaks, sest 31. jaa- ka kellegi teise kanditatuuri. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. märts. nuaril oli üle kogu Eesti üks-kaks soojakraadi. Eesti vooru korraldab ELF. Kolmel eelmisel aastal on võistlus kandnud EMHi arvutused leidsid selle ilmamitmekesisu- se kokkuvõtteks, et külm oli sulast üle ja kuu oli nime „Läänemere aasta talunik”. paljuaastasest keskmisest külmem (vastavalt Täpsem info ja taotlusvorm kodulehelt: www.elfond.ee/meresobralikta- –5,2° ja –4,0°). Rekordpakane mõõdeti 19. jaa- lunik ja www.panda.org/baltic_farmer. nuaril Jõgeval: –28,7°. Sademeid oli tavalisest ELF mõneti vähem (39 mm vs. 44 mm), päikesepais- tetunde aga rohkem (36 tundi vs. 29 tundi). Rahvusvaheline metsandus- 01.01 Eesti looduskaitseseltsi esimehe ko- huseid asus täitma Jaan Riis. Senine viktoriin koolilastele ELKS esimees Juhan Telgmaa jätkab seltsi nõunikuna ja Arvo Raudsepp Jaanuari algusest saab registreeruda osavõtuks vik- tegevjuhina. toriinist „Noored Euroopa metsades”, mille siht on 03.01 Pärnus keskuses Port Artur 2 avati täiendada õpilaste teadmisi Euroopa metsade, met- näitus „Moodne rehemaja. Arhailise sanduse ja looduskaitse kohta. ruumi uuestisünd”. Kõnealust võistlust korraldatakse kolmandat korda. Tavapäraselt koosneb viktoriin kahest voorust: riiklik ja rahvusvaheline voor. Sel aastal toimub

ADO Loojang 4. jaanuaril i viktoriin taas üheteistkümnes Euroopa riigis. J ÜR Osalema oodatakse 13–19-aastasi õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes

OOMAS võistkondades. Eesti voorust võivad osa võtta kõik koolid, kes teatavad : T oma võistkonnad hiljemalt 25. veebruariks veebilehel www.metsainfo.ee. OTO F Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. Viiekümnest küsimusest koosnev viktoriin toimub 6. märtsil ning Eesti 06., 13., 19., 26. ja 27.01 Looduse Omnibussi finaal viktoriini ja õpilaste ettekannetega on 25. märtsil. Eesti voorus parima retked: Pakri poolsaarele; Puurmanni tulemuse saanud võistkond pääseb rahvusvahelisele võistlusele, kus osalevad mõisa, Vooremaa talvemaastikele ja kõigi üheteistkümne riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini Elistvere loomaparki (ka Tartust ja ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel. Rahvusvaheline finaal Pärnust); Lahemaale; Anton Hansen toimub 25.–26. septembril Portugalis Peneda-Gerêsi rahvuspargis. Tammsaare 135. sünniaastapäevale Teavet, õppematerjale, registreerimislehe ja reeglid leiab Eesti metsaseltsi pühendatud rahvamatkale (ka Tartust kodulehelt www.metsainfo.ee, õppematerjalid riikide kaupa ka lehelt ypef. ja Pärnust) ning Pühajärve saartele ja weebly.com. rahvusvahelisele kelgukoerte suur- Lisainfot saab Kristi Teppolt: [email protected], 5646 6479. võistlusele (ka Tartust ja Pärnust). Eesti metsaselts

60 I124I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

ADO

i 07., 14., 21. ja 28.01 Looduse Omnibussi

J ÜR loodusõhtud rahvusraamatukogus: vaatluse all olid 2013. aasta loom

OOMAS hunt, Uus-Meremaa (Tõivo Sarmet), : T loodusfotograafia saladused (Urmas OTO F Tartes) ning Matsalu filmifestivali filmid. 08.01 Sven Paulus pidas Tartus ro- helise tee õhtul ettekande „Keskkonnaajakirjanduse köök, katel ja kokaraamat”. 08.01 10. Matsalu loodusfilmide festivali filmid Tartu keskkonnaharidus- keskuses. 09.01 Eesti maaülikooli kolmapäevalugu- de sarjas Baeri majas Tartus rääkis ingmar Ott teemal „Kas ja kuidas järvi tervendada?” 10., 11., 24. ja 31.01 Roy Strideri tee- ja fil- Puurmani mõisakool Jõgevamaal miõhtud „Rännakud keskkonna ja inimkonna piirialadel” Tartu keskkon- nahariduskeskuses. Mõisakoolid võivad taotleda toetusi 12.–13.01 Rahvusvahelise kesktalvise veelin- nuloenduse kesksed päevad. Kultuuriministeeriumi mõisakoolide programm ootab taotlusi 2013. aasta ADO taotlusvooru kuni 4. märtsini. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osa- Pakasepäev 13. jaanuaril i konna nõuniku Liina Jänese sõnul on toetus mõeldud ennekõike ajalooliste J ÜR mõisahoonetega seotud arendustegevuseks. Seda saab taotleda selleks, et OOMAS korraldada mitmesuguseid koolitusi, õppepäevi ja laagreid, koostada näitusi : T OTO ja trükiseid ning arendada mõisakompleksidega seotud väikeettevõtlust. F Projekti toetusel võib teha ka muinsuskaitseuuringuid, koostada muinsus- kaitse eritingimusi ning teostatavusanalüüsi olemasolu korral hoonete res- taureerimis- ja remondiprojekte, teha väärtuslike hoonedetailide avariitöid. Mõisakoolide programmi toel tahetakse endistes mõisahoonetes tegutse- 14.01 Kuni kaks tonni kaaluvatele sõidu- vatest koolidest kujundada kohaliku haridus- ja kultuurielu keskused ning kitele avati 3,9 kilomeetri pikkune tutvustada üldsusele senisest enam mõisakoolide kultuuriväärtusi. Haapsalu–Noarootsi jäätee. Kultuuriministeerium on mõisakoole toetanud juba alates 2001. aastast, 14.–18.01 Keskkonnanädal Gustav Adolfi kui alustati riikliku programmiga. Mullu kinnitati uuendatud programm aas- gümnaasiumis Tallinnas. tateks 2012–2016. Tänavuse aasta eelarvest on kultuuriministeerium kavan- 15.01 Läänemere-teemalise projekti danud mõisakoolide toetuseks 137 999 eurot. BalticSeaNow.info lõpuseminar Kultuuriministeerium Tallinnas. 16. ja 23.01 Tartu keskkonnahariduskeskuse loodusõhtud: teemal „Kotkad ja inter- net” rääkis Urmas Sellis; Margus Ots Õpilasteadlased on kutsutud võistlema tutvustas uusi linnuliike Eestis. Eesti teadusagentuur (ETAG) on koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga 17.01 Eesti ornitoloogiaühingu ja Tartu kesk- kuulutanud välja õpilaste teadustööde riikliku võistluse. Selle eesmärk on konnahariduskeskuse loodusteemali- julgustada noori teadusega tegelema juba enne ülikooli astumist. se mälumängusarja esimene voor. 17., 24. ja 31.01 Keskkonnaameti regionaal- Osaleda võivad kõik kuni 19-aastased õpilased ja esimese kursuse üliõpi- sed keskkonnahariduskonverentsid lased kas üksi või kuni kolmeliikmeliste meeskondadena. Töid saab esitada Tartus, Tallinnas ja Jõhvis. neljas valdkonnas: humaniora, naturalia, realia ja socialia. Nii töö teema kui 18.01 Eestist sai 2014. aasta messi „Grüne ka valdkonna valib õpilane ise. Oodatud on nii uurimuslikud (bioloogia-, Woche” partnerriik. keemia-, füüsika-, matemaatika-, sotsiaalne uurimus jm), ülevaatlikud (aja- 20.01 Maailma lumepäev. loo-, kirjandus-, kodu-uurimus jm) kui ka otsese praktilise väljundiga tööd 21., 23. ja 24.01 Keskkonnaameti loodusõh- (arvutiprogramm), mis peavad olema korralikult vormistatud. tud: „Meri, tuul, hülged ja inimesed” Esitatud töö põhiosa peab olema valminud põhikoolis/gümnaasiumis õppi- Kuresaares (ivar Jüssi), „Linnukevadet mise ajal, mitte ülikoolis. 2013. aasta konkursi tähtaeg on 1. märts. oodates” Türil (Veljo Runnel) ning Vt. lähemalt www.etag.ee/teaduse-populariseerimine-2/opilaste-teadus- „2013. aasta loom hunt” Lahemaa toode-konkurss. rahvuspargi looduskeskuses Palmses (Peep Männil). ETAG

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I125I 61

| KROOn IKA |

21.01–10.02 Tartu ülikooli talveülikool „Aeg Tartu kavatseb tuua linnaliinidele rohkem ja vaim”.

22.01 Esimesed sõitjad lubati 9,6-kilomeet- ADO gaasibusse i risele Rohuküla–Vormsi jääteele. 24.01 Eesti maaülikooli rektori Mait Klaasseni Tartu linnal on kolmeaastane inauguratsioonitseremoonia. osalemise kogemus projek- : TOOMAS J ÜR TOOMAS : 25.01–31.03 National Geographicu allveefo-

tis „Baltic Biogas Bus”. See on OTO tograafi Brian Skerry fotonäitus Eesti näidanud, et biogaas mootori- F loodusmuuseumis. kütusena on parim valik linna- 26.01 Eesti ökoturismi 20. aastapäeva liinibussidele, sest aitab säästa tähistanud kohtumine „(Öko)turismi keskkonda ja hoida linnaõhku koostöö ning sümbioos Võhandu ürg- oru näitel” Süvahavval Põlvamaal. puhtamana. Majanduslikult on 26.–27.01 Talvine aialinnuvaatlus. biogaas laialdaselt kasutatava diislikütuse paremaid alterna- 26.01–03.02 Näitus „iidsete aegade taimed, Üks viiest Tartu linnaliinidel sõitvast gaasibussist pitsatipuust pajuni” Tallinna botaa- tiive. Viie aasta pärast peaksid nikaaias. umbes pooled Tartu linnaliinibussidest sõitma gaasiküttel. 29.01 Keskkonnaministeeriumi ja Eesti vee- Kui praegu sõidab Tartu linnaliinidel viis gaasibussi, siis 2017. aastaks, kui ühingu ühisseminar. korraldatakse järgmine ühistranspordi hange, on kavas gaasibusside arvu 29.–30.01 Seente DNA-põhise globaalse suurendada vähemalt 25-ni. Ühtlasi nõuab see uute gaasitanklate rajamist. digimääraja UNiTE rahvusvaheline Projekti „Baltic Biogas Bus” juhtpartner oli Stockholmi ühistransporti meistriklass Tartus. korraldav ettevõte Stockholm Lokaltrafik AB, kes on üleminekul taastu- 30.01 Eesti keskkonnaühenduste koda vatele energiaallikatele teinud suuri edusamme. Üle 80% firma hallatud valis 2012. aasta keskkonnateoks äksi külla rajatud jääajakeskuse. ühissõidukitest töötab taastuvallikatel ning projekti jooksul on biogaasibus- Keskkonnakirve pälvis Sindi paisu side arv kahekordistunud. Vt ka www.balticbiogasbus.eu ja www.tartu.ee/ hüdrojaama arendaja AS Raju. biogaasibuss. 30.01 Tartu keskkonnahariduskeskus alus- Tartu linnavalitsus tas kursust „Säästlik ja keskkonna- sõbralik eluviis” vene keelt emakee- ADO lena kõnelevatele madala ja aegunud i haridustasemega inimestele. Kolme kuu jooksul korraldatakse seitse ka-

hetunnist koolituspäeva. J ÜR TOOMAS : OTO 30.01 Viljandimaal Tarvastu vallas avati re- F noveeritud Kivilõppe kordon. 30.01 Keskkonnaameti loodusõhtud Pärnus (Tiit Maran „Seiku loomade elust ja kokkupuudetest inimesega”), Räpinas (Ahto Kaasik looduslikest pühapaikadest) ning Viljandis (Arvo Fotomälestus 10. detsembrist 2010 Tartus: Tuvikene, „Hääled ja lõhnad vees”). Monika tõi siiagi rohke lume 30.01 Kalle ja Sten Suuroja ettekanne ro- helise Austraalia punasest südamest Meenutades „vesist pühapäeva” Eesti geoloogiakeskuses. 10. jaanuaril peeti Tartus Eesti looduseuurijate seltsi majas minikonverents 30.01 ELUSi botaanikasektsiooni koos- „Viimaste aastate suurtormidest”. Seltsi presidendi Tõnu Viigi sõnul tähistati olekul rääkisid Nele ingerpuu ja Kai sellega kaheksa aasta tagust vesist pühapäeva ehk 2005. aasta jaanuaritormi Vellak samblaseirest Eestis. 31.01 Eesti looduseuurijate seltsi üldkoos- põhjustatud suurüleujutust Lääne-Eestis. olekul kuulati Kalevi Kulli ettekannet Esmalt peeti paar üldisemat laadi ettekannet: Jaak Jaagus rääkis tormisuse „Miks biosemiootika?”. ja kõrge meretaseme pikaajalistest kõikumistest Eestis ning Piia Post iseloo- 31.01 Keskkonnaameti loodusõhtul mustas Eestis ette tulevaid tsüklone. Seejärel kõneles Merike Merilain juba Kuressaares pidas Renno Nellis lähemalt 2005. aasta orkaanist nimega Gudrun või Erwin, mis muude pahan- loengu „Kotkad ja internet”. duste kõrval kergitas Pärnu veetaset kuni 295 sentimeetrini üle Kroonlinna nulli. Lühemalt käsitles ta 2010. aasta detsembrikuist lumetormi Monika, ADO Sula 31. jaanuaril i millest kõigil on meeles lumevangi jäänud autod Padaorus. J ÜR Oma tavapärases lustilises stiilis esines Ain Kallis, esitades veidraid arva-

OOMAS musi ja seisukohti ajakirjandusest; juttu illustreeris ta rohkete näidetega oma : T

OTO rikkalikust arhiivist. Jüri Kamenik näitas fotosid viimaste aastate tormide F pahategudest ning Arvo Järveti ettekandest „Talvetulvad Eesti jõgedel” sai teada, mis vahe on üleujutustel ja tulvadel. Loodusajakiri

62 I126I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

| RIsTsõnA |

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. märtsiks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. õigesti lahendanute vahel loosime välja Eesti entsüklopeediakirjastuse määraja „Euroopa kalad” (2006). Eelmise ristsõna auhinna sai Selma Palginõmm Rosmalt. õige vastus oli „veereme kõigi eest, karu ja kavalrebase eest, hiire eest ei veere”.

autoriõigus MTÜLoodusajakiri VEEBRUAR 2013 EESTI LOODUS I127I 63

| AJAl UGU / sÜ nnIPÄEVAd | K U

75 aastat tagasi L TT : O Tagasi vaadates lähemasse minevikku F OTO võime kindlalt konstateerida üldise majandusliku seisukorra tõhusat tõusu ja edenemist, mida suurel määral tuleb kirjutada meie riigi ettenägeliku ja asjatundliku juhtimise arvele. Ühes sellega võib tähistada Eesti rahvusliku kultuuri ja vaimse arengu pidevat tõusu ja levimist. See kultuuri üldine tõus peegeldub selgesti ka rahvuslikkude teaduste arenemises ja edenemises. Nende teaduste esirinnas käib Eesti looduse uurimine, mis alles iseseisvuse päevist alates on saanud suurema ulatuse ja on hoogu võtnud viimastel aastatel. Uurimistöö on koondunud Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi kui suurima keskuse ümber. [Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi tegevusest riikliku Mu aias kasvab vana õunapuu, mis kannab magusaid taliõunu. Sügisel oli nii kiire, et iseseisvuse 20. aastapäeva puhul, 1938] külmade saabudes olid õunad noppimata. Puule nad jäidki, maha langesid vähesed. Meie õunaõnnetusest sai talilindude toidulaud. Vahest just külluslike õunavarude pärast ei 50 aastat tagasi raatsinud pildil olev hallrästas lõunasse rännata. Rahutult siia-sinna lendlevate tihasesalkade kõrval kuidagi nukra ilmega rästas istub tundide kaupa üksi õunapuu otsas, vahel nokib Seega ilmneb, et Eesti NSV-s on kõige hajameelselt mõnd õuna, vahel poetab tasa mõne silbi oma suvel nii käredast hüüust. levinumad mandrijää-tekkelised väga Nii nad kevadet ootavad – rästas ja õunapuu. väikesed, väikesed ning keskmise Ott Luuk suurusega järved, mille sügavus üldjuhul pole suur. Kuid samuti on meil tüüpilised arvukad väikesed või keskmise suurusega Küünlakuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi sekundaarse tekkega järved, mis on 160 (sünd 1853) 18.02 Kalju-Hillar Suur, fotograaf eelmistest veelgi väiksema sügavusega. Eriti 01.02 Nikolai Lunin, Tartust pärit vene 27.02. Leo Nigul, loomakasvatusteadlane pediaater, vitamiinide avastaja 29.02 Kaisa Mens, geoloog iseloomulikud on Eestis rannajärved, mis (surn 1937) 80 (sünd 1933) peaaegu kõik on väga madalad. Rohkesti 130 (sünd 1883) 03.02 Aili Kogerman, keemik leidub aga ka teistsuguseid järvi, mis oma 03.02 Jakob Kents, geograaf (surn 1947) 07.02 Arved-Ervin Sapar, astrofüüsik päritolu, suuruse ja sügavuse tõttu ei mahu 125 (sünd 1888) 18.02 Olev Avaste, atmosfäärifüüsik (surn 1991) eespool näidatud rühmadesse. [ilmar Kask: 09.02 August Paris, keemik (surn 1944) 75 (sünd 1938) Kui palju on Eesti NSV-s järvi?, 1963] 110 (sünd 1903) 13.02 Aavo Põlenik, loodusfotograaf 01.02 Robert-Johannes Livländer, astronoom 18.02 illar Muul, ökoloog ja parasitoloog 25 aastat tagasi ja geodeet (surn 1944) 25.02 Astrid Saava, hügieenik ja 18.02 Aleksander Valsiner, pedagoog ja rahvaterviseteadlane haridustegelane (surn 1972) 27.02 Hindrek Older, põllumajandusteadlane Laialt on levinud ameerika teadlaste 105 (sünd 1908) 70 (sünd 1943) Kauthi ja Thomase (1976) poolt kasu- 10.02 ilo Sibul, füsioloog-biokeemik ja 01.02 Rein Saar, füüsik tusele võetud heleduse indeks (vene k patofüsioloog (surn 1979) 12.02 Viive Rosenberg, põllumajandusteadlane индекс яркости, ingl k brightness) ja 16.02 Teodor Kõivastik, loomaarstiteadlane ja poliitik rohelisuse indeks (vene k зеленость, ingl k (surn 1990) 28.02 Mall Orru, turbageoloog greeness), mis on sinises, rohelises, 90 (sünd 1923) 65 (sünd 1948) punases ja lähedases infrapunases 26.02 Taivo Laevastu, okeanograaf (surn 2002) 15.02 indrek Kolka, astronoom 85 (sünd 1928) 18.02 Ago Rullingo, Muhu tundja spektripiirkonnas mõõdetud taimkatte 04.02 Uno Kanarik, füsioloog 21.02 Peet Kask, füüsik ja politoloog SHK-de (spektraalne heleduskoefitsent) 06.02 Lembit Sarapuu, taimefüsioloog ja 60 (sünd 1953) lineaarsed kombinatsioonid. Tõraveres -biokeemik (surn 1975) 04.02 Jüri Roosaare, geograaf ja loodud kaugseire aparatuuri puhul leitakse 08.02 Aksel Haav, füüsik geoinformaatik heleduse indeks (BR) ja rohelisuse indeks 09.02 Erich Mägi, puuviljandusteadlane (surn 10.02 Volli Kalm, geoloog, TÜ rektor 2001) 55 (sünd 1958) (GR) valemist: BR = 0,2902 b482 + 0,3486 b553 +0,5280 b + 0,6993 b ; GR = –0,2923 10.02 Vambola Maavara, entomoloog (surn 1999) 12.02 Mari Koppel-Lepik, looduskaitsja 674 780 14.02 Enno-Kustav Väljal, loodusfotograaf 23.02 Külli Relve, loodusharidustegelane b – 0,2773 b – 0,5775 b + 0,7101 b ; 482 553 674 780 (surn 2011) 50 (sünd 1963) b-d on vastavatel lainepikkustel mõõdetud 15.02 Tšeslav Luštšik, füüsik, Eesti TA liige 09.02 Kalev Jõgiste, metsateadlane SHK-d. [Juhan Ross: Taimkatte kaugseire 18.02 Harry Ling, zooloog-terioloog ja 24.02 Kai Vellak, brüoloog Tõravere observatooriumis, 1988] jahindusteadlane (surn 1984) 24.02 Urmas Kõljalg, mükoloog

64 I128I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2013 autoriõigus MTÜLoodusajakiri

„LOODUSE RAAMATUKOGU” SARJAS ILMUNUD:

2013. AASTAL I LMUMAS: ● märtsis Eesti Looduse raamat „Setumaa” ● mais Horisondi raamat „Osakestefüüsika. Higgsi bosoni lugu” ● detsembris Eesti Metsa raamat „Põhja- ja Lõuna-Ameerika metsad” ● detsembris Loodusesõbra raamat „25 aastat Roheliste Rattaretke”

TELLI VASTAV AJAKIRI JA SAAD RAAMATU KAUBA PEALE!

„Looduse raamatukogu“ sarja raamatuid saab osta ka raamatupoodidest või www. loodusajakiri.ee

autoriõigus MTÜLoodusajakiri

80JUUBELIPAKKUMINE Veebruar on sõbrakuu ja sel aastal ka Eesti Looduse juubelikuu.

Telli veebruaris aastaks Eesti Loodus ja vormista sõbrale Eesti Looduse või Loodusesõbra kolme kuu tellimus tasuta.

Tehingud e-romuga Äntu matkarajad 5/2012 porikuu Vereta Jaht 15 oktoober kasutatud kauba sildi all 2013 2013 / / 1 1 JAANUAR JAANUAR . aastast

Loodusesõbra tellijale

EESTI LOODUS Kakud ja nende öised saladused TASUTA raamat „Sammud omas Eestis”! Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933Populaarteaduslik

Metsale metsa jagu – 2.90 EUR soel on rahvapärimuses eriline koht

Krokodillirahva 3,50 € Tsüklonitele Eesti meeldib mehekssaamise riitus

ISSN 0131-5862 ISSN Taluasemed ja Tõvamaa

Lagrits ja suur-seatigu Märtsikuu Eesti Loodus toob tellija postkasti raamatu „Setumaa” ja aprilli ajakiri linnuhäälte CD. autoriõigus MTÜLoodusajakiri