Valgamaa Eesti Kultuuriloo Õppematerjal
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI KULTUURILOO ÕPPEMATERJAL IX VALGAMAA EESTI KULTUURILOO ÕPPEMATERJAL IX VALGAMAA EESTI AJALOO- JA ÜHISKONNAÕPETAJATE SELTS TALLINN 2012 Õppematerjali koostamist ning väljaandmist on rahastanud Haridus- ja Teadusministeerium. Kogumiku koostaja Mare Oja Teabetekstide koostajad Mati Laur, Merike Priedenthal, Kaja Raud, Rain Soosaar, Mae Veski Tööülesannete autorid Mare Oja, Merike Priedenthal, Kaja Raud, Rain Soosaar, Mae Veski Ekspert Rain Soosaar Teabetekstide toimetaja Mati Laur Tööülesannete toimetaja Mare Oja Keeletoimetaja Ene Sepp © Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, 2012 ISBN 978-9949-9214-0-9 (kogu teos) ISBN 978-9949-9327-5-7 (trükis) ISBN 978-9949-9327-6-4 (pdf) Eessõna 2010. aastal vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade ajaloo ainekavas on rõhu- tatud kodukoha ajaloo ja kultuuriloo tundmise tähtsust. Uuena on ainekavas kultuurikeskkonna mõiste, mida saab tundma õppida just kodukoha kultuuri ja ajalooga seoses. Ainekava seab ees- märgiks, et õpilased mõistaksid oma rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajaloo õppimise põhimõte on liikuda lähemalt kaugemale, alustades kodukoha ajaloost, ning luua käsitle- tava teema ja paigaga isiklik seos. Ainekava taotluste täitmiseks on koostatud õppematerjal kodukohaloo sidumiseks Eesti ajalooga, et õpetajad saaksid õpikeskkonda suurendada õppekäikudena oma koduümbruses ning koostada kultuuriloolise klassiekskursiooni marsruuti teistesse Eesti piirkondadesse. Õppematerjali võib kasutada Eesti ajalugu õppides nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis koduümbruse ajaloo tundma- õppimiseks ja kultuurikeskkonna mõtestamiseks. Õppematerjali komplekt koosneb 17 raamatust: igale maakonnale oma raamat, lisaks eraldi raa- matud Tallinna ja Tartu kohta. Raamatud on üles ehitatud kronoloogilisel põhimõttel ja struktureeritud Eesti ajaloo ainekava periodiseeringu alusel. Märksõnade valikul olid aluseks kultuuriväärtuste registrisse kantud objek- tid, paigad ja ehitised, mis võiksid illustreerida käsitletavat ajalooteemat, ning teised olulised näi- ted. Õppematerjalis on esindatud erinevad rubriigid, mille kohta leidub käsitletavast perioodist konkreetses piirkonnas näiteid: muinasajast asulakohad, matmispaigad, muinaspõllud, hiied, linnamäed ning maalinnad; kesk- ja varauusajast linnused, kirikud ning kloostrid, linnade turu- platsid, raekojad, gildi- ja tsunftihooned; uusajast mõisahäärberid, kõrtsid, seltsi- ja rahvamajad, koolihooned, postijaamad ning tööstusrajatised. Välja pole jäetud ka nõukogudeaegseid kolhoo- sikeskusi ega tänapäeva elu atraktiivseid sümboleid, mis kunagi omakorda ajalooks saavad. Peale selle saab lugeda paikkonna legende ja teavet piirkonnas asuvate muuseumide kohta. Õppematerjal valmis ajalooõpetajate koostööprojektina, millesse kaasati kohalikke kultuuriloolasi ja muuseumitöötajaid. Töö käigus kooskõlastati õppematerjali struktuuri ning ühtlustati nõudeid infotekstidele ja õppeülesannetele. Valgamaa õppematerjali aitas koostada Rain Soosaar Valga Muuseumist. Õppematerjali koosta- mist ja väljaandmist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium. Suur tänu toetajatele! Kogumiku koostaja Valga maakond PALUPERA PÕDRALA PUKA OTEPÄÄ TÕRVA HELME SANGASTE ÕRU HUMMULI TÕLLISTE Valga maakond asub Lõuna-Eestis. Kuigi maakonnana oli Valgamaa olemas juba 1783. aastast, kuulus see VALGA KARULA valdavalt Läti alale. Tänapäevasele lähedase piiri sai Valgamaa alles 1920. aastal, moodustatuna varem Viljandimaale kuulunud Helme, Tartumaa Sangaste ning Võrumaa Karula ja Hargla kihelkonnast. TAHEVA Endisest Valgamaast säilis pelgalt Lätiga pooleks jagatud Valga linn ning eestlastega asustatud osa Luke kihelkonnast. 1962. aastal liideti Valgamaaga endise Otepää kihelkonna alad. Nõnda võib tänapäeva Valgamaal kuulda nii Mulgi, Võru kui ka Tartu murret. Loodest kagusse jooksev maakonna läänepiir on riigipiiriks Läti Vabariigiga. 2000-ruutkilomeetrise pindala ja 30 000 elanikuga Valga maakond on Eesti väiksemaid. Siin on 11 valda ja kolm linna: maakonnakeskus Valga, vallasisene linn Otepää ning Tõrva. 80% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased, veidi vähem kui 15% on venelasi. Tallinn asub Valgast 240 km, Riia seevastu 170 km kaugusel. Valgamaa loodus on mitmekesine ja huvitav. Siin leidub tasaseid alasid, moreenkuplistikke, avaraid põllulagendikke, suuri metsi, ilusaid järvi ja looklevaid jõgesid. Maakonna läänepoolne osa ulatub Sakala kõrgustiku piirile, põhjaosas kerkivad aga Otepää kõrgustiku suuremad mäed, neist Kuutse- mägi (217 m) on maakonna kõrgeim. Maakonnas asuv Pühajärv on Eesti kaunimaid järvi, siit saab alguse ka Väike Emajõgi. Mõnekümne kilomeetri ulatuses on Eesti ja Läti vaheline piirijõgi Koiva (läti keeles Gauja). Valga maakonnas paikneb Eesti suurim maastikukaitseala Otepää looduspark ning ligikaudu pool Karula rahvuspargi territooriumist. Tänapäeva Valgamaale toovad tuntust nii suusatamise maailmakarika etapp Otepääl kui ka siit läh- tuv Tartu suusamaraton, kalastusvõistlused Pühajärvel ning Leigo talu järvemuusika kontserdid. http://www.stat.ee/ppe-valga-maakond. http://www.valgamaa.ee. Sisukord MUINASAEG Koorküla Valgjärve muinasasula – Mati Laur, Mare Oja .................................................................8 Otepää linnamägi – Kaja Raud .........................................................................................................10 KESKAEG Otepää piiskopilinnus – Kaja Raud ...................................................................................................12 Helme ordulinnus – Merike Priedenthal ..........................................................................................14 VARAUUSAEG Laatre ristipettäi – Kaja Raud ............................................................................................................16 Poola kuninga Stefan Batory mälestuskivi – Rain Soosaar ............................................................18 Hummuli mõis ja Põhjasõja lahingukoht – Kaja Raud ..................................................................20 Riidaja mõis – Merike Priedenthal ...................................................................................................22 Valga Jaani kirik – Rain Soosaar ........................................................................................................24 19. SAJAND – 20. SAJANDI ALGUS Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestel – Kaja Raud .....................................................................26 Hargla kirik – Kaja Raud ...................................................................................................................28 Laatre kirikud – Kaja Raud ................................................................................................................30 Pühajärve sõda – Kaja Raud .............................................................................................................32 Helme kirik ja Köstrimäe – Merike Priedenthal ..............................................................................34 Helme kalmistu ja orjakivi – Merike Priedenthal ............................................................................36 Mats Erdelli perekonnakabel –Kaja Raud .......................................................................................38 Cimze seminar Valgas – Mati Laur, Mare Oja ................................................................................40 Hellenurme mõis – Kaja Raud ..........................................................................................................42 Hellenurme vesiveski – Mae Juske ....................................................................................................44 Kaagjärve Mäemõisa – Kaja Raud ....................................................................................................46 Kaagjärve Alamõisa – Kaja Raud ......................................................................................................48 Sangaste loss – Rain Soosaar ..............................................................................................................50 Otepää kirik – Kaja Raud ...................................................................................................................52 Otepää pastoraat – Kaja Raud ...........................................................................................................54 Valga linn ja raudteejaam – Rain Soosaar .......................................................................................56 Taagepera mõis – Kaja Raud .............................................................................................................58 Holdre mõis – Kaja Raud ...................................................................................................................60 EESTI VABARIIK 1918–1940 Paju lahinguväli – Rain Soosaar ........................................................................................................62 Vabadussõja mälestussammas Otepääl – Kaja Raud ......................................................................64 Eesti-Läti piir – Mati Laur, Mare Oja ...............................................................................................66 EESTI TEISES MAAILMASÕJAS Valga sõjavangilaagrite kalmistud – Rain Soosaar ..........................................................................68 Pikasilla monument: 1944. aasta lahingud Väikese Emajõe ääres – Mati Laur, Mare Oja ........70 NÕUKOGUDE EESTI Märtsiküüditamise ohvrite mälestuskivi Keeni jaamas – Mati Laur, Mare Oja ..........................72 Kekkose suusarada Käärikul – Kaja Raud .......................................................................................74