DOCSLIB.ORG

Holdre Castle RU / Вастсевески

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

хозяином хутора Таагепера Сынни, и один la carte. Замок уже несколько лет подряд Legend / Обозначения EN Õhne is narrow river with rapid current RU Ыхне – узкая, но очень захватывающая из его потомков, Ханс Эрделл, в 1868 году признается лучшим местом в Эстонии для that meanders through untouched nature и стремительная река, змейкой вьющаяся полностью выкупил усадьбу Рообе. Это была проведения свадебных торжеств. distance to the river расстояние до реки and even takes the hiker to Latvian territories. по нетронутым местам и может донести одна из первых сделок в истории Ливонии. hotel, guest house отель, гостевой дом River Õhne starts from Lake Veisjärve located путешественников и до Латвии. KIVIMÄE TURISMItaLU HOSTEL at the southern part of Sakala uplands, that Протяженность реки составляет 94 км. Ши- 6 hostel хостел 43 stands 96.3 m from the sea level. The river рина реки в нижнем течении 30 м. Уклон 3 TaaGEPera RESTING AREA 50 m farm, holiday house сельский дом, дом отдыха is 94 km long, with a catchment basin of 62 м (0,58м/км). Озеро, из которого выте- 50 m camping кемпинг 573 km². Its width on its lower course is 30 кает река Ыхне, – большой и неглубокий +372 5330 4252, www.siseturism.ee resting area место стоянки m. Its fall is 62 m (fall 0.58 m/km). The source водоем площадью 487,5 га, со средней глу- parking автостоянка lake of the river, Lake Võrtsjärv is a big and биной 1,3 м. Ширина Ыхне на начальном RU / Место для отдыха в Тагепере C Luhe – Sirutare road number of sleeping количество shallow body of water with a surface area of этапе составляет всего лишь несколько B RU / Дорога Лухе – Сирутаре accommodations спальных мест метров, и река немноговодная. TaaGEPera RESTING PLace 487.5 ha, average depth 1.3 m. At the start, 4 sauna баня Река Ыхну от границы с Латвией до устья River Õhne is only couple of meters wide and D Vastseveski – Holdre Castle catering питание poor of water. реки Йыку и от шоссейного моста Леебику swimming spot, floating bridge / место для вниз по течению включена в список сети ох- RU / Вастсевески – Замок Холдре pitches места для палаток From Latvian border to the estuary of River купания, плавучий мост Jõku and downstream from Lebiky Hwy bri- раняемых территорий ЕС Natura 2000 (при- Holdre Castle 50 m sports grounds спортивные площадки родный заповедник Палакмяэ). Охраняе- RU / Место для отдыха в Тагепере 7 dge, the river has been designated as a Na- The construction of Holdre Castle was canoe rentals прокат лодок tura area (Palakmäe Nature Reserve). Object мыми ценностями заповедника являются 5 TaaGEPera CASTLe 150 m completed in 1910 and the building is in Art free of charge бесплатно protected in the reserve are the river itself, река, ручьи и пойменные луга – жилища, 100 fee-based платно а также водное беспозвоночное – зеленая Nouveau style. During Soviet times, Holdre streams and flooded meadows as a habitat mansion was used as a pioneer camp. Now the picnic tables, столы, скамейки and the green snaketail as arthropods. стрекоза (дедка рогатый). В верхнем те- +372 507 0117, www.taagepera.eu benches для пикника чении Ыхне с обеих сторон в нее втекает building is in a private ownership. Multiple streams and ditches run into the Taagepera Castle is a special place – it is bonfire place место для костра множество ручьев и мелиоративных канав. a mixture of elegance and a rustic milieu, RU / Замок Холдре. Господский дом ры- River Õhne upstream. More will be added dry WC (DC) сухой туалет (DC) Крутое падение реки и ее глубокая долина history and the present day. Baron Hugo von царской усадьбы Холдре в стиле югенд был in Taagepera, Holdre, Koorküla and Patkü- дают отличную возможность в нескольких potable water питьевая вода Stryk had the impressive art nouveau castle построен в 1910 году. В советское время в la. Even downstream has some additional местах строить мельницы. До Второй ми- built as a home for himself more than a здании усадьбы Холдре был пионерский ла- electricity электричество streams joining in. 16 fish species has been ровой войны на реке действовало 12 мель- герь. Здание находится в частном владении. shed навес registered in the river. ниц, в наши дни нет ни одной. Big fall and deep river valley have provided store магазин На реке Ыхне и ее притоках видно много E Vanaveski impounded lake multiple suitable spots for watermills. Before обнажений песчаника и пещер. Самые gas filling station заправочная станция RU / Запруженное озеро Ванавески World War II, there were 12 working mills on большие из пещер расположены в Коор- cafe кафе the river while nowadays none are operatio- кюла. Обнажение Суислепа стал известен 8 LasajÄrve RESTING AREA footbridge пешеходный мостик nal anymore. благодаря эпосу Якоба Тамма „Ургас“. Õhne and its affluents have several sandsto- 2,3 km watermill водяная мельница У реки существует значимая связь с усадь- ne outcrops and caves. Largest are located in бой Суислепа. Во-первых, усадьбу построи- rapids пороги A Ala Bridge at Valga–Uulu road Koorküla. Suislepa outcrop is known thanks to ли именно здесь из-за близости реки. Кро- RU / Мост Ала и дорога Валга – Уулу RU / Место для отдыха у оз. Ласа places of interest достопримеча- the cantos “Urgas” by Jakob Tamme. ме того, река была важным путем к озеру тельности The river has a major connection to Suislepa Выртсъярв. Семья барона часто бывали на Piiri bridge 1 Taagepera Saint John’s Church F tourism services туристические услуги manor. First, the manor was built at its current Тонди или острове Роз и устраивали там RU / Мост Пиири location due to the vicinity of the river, in ad- пикник. В реке купались, по ней было ве- 200 m river access points пункты доступа к реке dition, the river is an important traffic route to село плавать. The church was built in 1674, as Saint John’s G Omuli bridge (Latvia) Lake Võrtsjärve. The baron’s family often held Еще в прошлом веке река имела неоце- lutheran aid church. A beautiful Kessler organ RU / Мост Омулю (Латвия) lake routes маршруты по озерам a picnic on Tondi or Rose Island. You could нимое значение как водный путь. В свое adds some more charm to the Taagepera’s 45 swim in the river or enjoy a nice boat ride. время Ыхне была важным путем сплава distances, km расстояния, км church. In addition, you can view an altar H Impounded lake of Dzimavas 1 km The river had great importance as a water rou- древесины. Как гласит легенда, река Ыхне painting ”Kolgata”, which originates from the (Latvia) mill te in the last century. A its time, Õhne was alo раньше носила название Ахне (Жадная 19th century. The church is open for visiting (Only end point! 2€/ boat) + recreation Tourism information centres / used for rafting timber. река), потому что, считалось, что в ней during the summer period, camping options area, accommodation for hikers (for additional Туристические According to one legend, Õhne used to be cal- живет водяной, который был жадным до next to the church are available. fee). Owner of Latvian dam: +371 2936 5326 информационные центры: led Ahne (greedy in English). This because of человеческих жизней. Каждый год этот не- RU / Церковь Св. Иоанна в Таагепера LV/ Запруженное озеро мельницы Valga Visitor Centre / Валгаский центр a mermaid living in the river who was greedy насытное чудище вместо дани требовало себе утонувших людей. Церковь была построена в 1674 году как (только для спуска лодок! 2€/ за лодку) + посетителей. Kesk 11, 68203 Valga, after human lives. Every year she required a вспомогательная церковь лютеранской место для отдыха, ночлег для ‘’дикаря’’ (за sacrifice in the form of drowned humans. +372 766 1699, www.valgamaa.ee • Река интересная – узкая, извилистая, церкви Св. Иоанна. Находящийся там орган дополнительную плату) [email protected] Кееслера делает церковь интересной владелец плотины с латвийской стороны: • The river is interesting – narrow, curvy and стремительная. На берегах много лесов, достопримечательностью. Здесь же можно +371 2936 5326 Otepää TIC / Отепяэ тиЦ fast. As the population on shores is low and здесь можно встретить немало лесных зве- Tartu mnt 1, 67404 Otepää, рей. увидеть и алтарную картину 19-го века there are many forests, you will have the ago. A hotel with a cosy +372 766 1200, www.otepaa.eu opportunity to meet many forest inhabitants. • Двух-трех часовые поездки на каноэ „Голгофа“. Летом церковь открыта для hundred years I Estonian-Latvian border можно начинать от деревни Ала. 40-seat à la carte restaurant was opened Tõrva TIP / тырваский тиЦ • Two to three hour long canoe trips start путешественников и около нее можно (need to carry canoes by a 125 m long • Семьи и маленькие группы могут также заночевать в палатках. here in 2003. The castle has been named well-prepared sand road) Valga mnt 1, 68605 Tõrva, from Ala küla. • Families and smaller groups can also enjoy ехать по запруженному озеру в Таагепера. as the best venue for wedding receptions RU / Эстонско-латвийская граница +372 766 3300, [email protected] canoe trips on impounded Lake Taagepera. • Однодневные поездки можно органи- Mats Erdell Chapel in Ala Cemetery for many years according to the surveys Tarvastu Library / Библиотека тарвасту 2 (доступ для автомашин, 125 м каноэ нужно • Daily trips can be taken in the region of зовывать в районе Таагепера-Холдре и в conducted by the wedding portal. Posti 52b Mustla 69701 Tarvastu vald Viljandi The chapel of the first Estonian нести по песчаной дороге) Taagepera–Holdre and in the midstream of среднем течении реки в Кооркюла, а также RU / Замок Таагепера maakond, +372 436 6262, в окрестностях летнего города Тырва. squire is located in southern end of Ala the river in Koorküla and near the summer Замок Таагепера является необычным [email protected] • По 13-ти километровому участку реки Cemetery.
Recommended publications
  • Kas Eestis Osteti Päriseks Oma Esivanemate Talud? Taluperemeeste Vahetumisest 1840–1889

    Kas Eestis Osteti Päriseks Oma Esivanemate Talud? Taluperemeeste Vahetumisest 1840–1889

    KÄSITLUSED Kas Eestis osteti päriseks oma esivanemate talud? Taluperemeeste vahetumisest 1840–1889 Kersti Lust aluvalduse püsivus on keskseid küsi- eesti talurahva ajaloo uurija tähelepanu. Otsa Tmusi Balti kubermangude talupoegade tegi lahti Juhan Vasar läinud sajandi kolmanda maakasutuse, kandevõime, toimetuleku ning kümnendi keskel. Tema väitel oli taluvaldus laiemalt majandusliku olukorra ja kogu- „ühtlaselt väga ebastabiilne nii pärisorjuse, konnasiseste suhete hindamisel. Alljärgne- kaitseseaduse kui ka vabalepingute ajal“.3 vas uuritaksegi taluperemeeste vahetumise Pärisorjuse kaotamisele järgnenud kümnen- määra.1 Agraarreformide elluviimist Eesti-, ditel vahetanud talud üsna sageli peremeest,4 Liivi- ja Kuramaal eristab sarnastest protses- kuid pankrottide arv olnud mõisati väga eri- sidest Venemaal, Poolas ja mitmel pool Saksa nev.5 Liivimaa vabastamisseadust üksikasja- aladel, kus pärisorjusest vabastatud pereme- likult käsitlenud August Traat on kirjutanud, hest sai kas väljaostumaksude, äralõigete vm. et vahetult selle ellurakendamisele järgnenud moel kohe ka oma maa omanik,2 asjaolu, et aastatel „peremehed laostusid järjest hul- siin jäi vabastamise ja maa ostu vahele pikk galisemalt“.6 Sellisele järeldusele jõudis ta ja katsumusterohke ajavahemik. Et järgnev arvukate oksjoniaktide põhjal, mis fikseeri- artikkel eritleb arenguid nimetatud ajavahe- vad „kehvemate peremeeste massilise laos- mikul, siis otsesest sarnasusest eelmainitud tumise“ mõisa-, magasi- ja riigimaksude võl- aladega rääkida ei saa. gade koorma all.7 Taluperemeeste ebakindlat Küsimus talude püsivusest perede käes on olukorda 19. sajandi teisel veerandil käsitles aegade jooksul köitnud mitme prominentse oma töödes korduvalt ka Juhan Kahk.8 Oksjo- 1 Juba J. Vasar pakkus toimetuleku mõõdikuna välja talude ühe perekonna valduses püsimise koefitsiendi, kuid seni pole seda kasutatud: J. Vasar. Teoorjuse-aja põhiprobleemidest. – Ajalooline Ajakiri 1935, nr. 3, lk. 124. 2 P.
  • 1. Sissejuhatus 5

    1. Sissejuhatus 5

    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
  • Aprill 2019.Pdf

    Aprill 2019.Pdf

    Koolipere Jätkusuutlik Näitering Lk 4 suur mure Lk 8-9 külaliikumine Lk13 50 TÕRVA VALLA VAPP APRILL TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 MÄLUMÄNGUSERIAAL TÕI KOHALE TOHUTUL HULGAL HUVILISI Egon Ilisson Juba 14. korda toimunud said 59 punktiga etapivõidu. Neile Tõrva mälumänguturniir järgnesid Faux-pas ja Poolmuidu, meelitas tänavu vastavalt 53 ja 52 punktiga. Järgne- gümnaasiumi saali rohkelt vatel etappidel pani aga oma võimu huvilisi, kes said oma maksma Valga TBMM ning võitis teadmiseid proovile panna kolm viimast etappi. Kusjuures tei- neljal osavõistlusel. sel etapil saadi 67 punkti, edestades lähimaid konkurente 13 punktiga. Peakorraldaja Laine Tangsoo, kes Kuna neljast etapist läks arvesse turniiri vedanud algusaegadest ala- kolm parimat, siis sai Valga järje- tes ning kelle kavalaid küsimusi on kordse Tõrva mälumänguturniiri pidanud saal vastama juba kaugelt võidu. Kokku teenis Valga rohkete üle tuhande, on ikka ja jälle positiiv- õigete vastuste eest 185 punkti. selt üllatunud, et mälumänguhuvilisi Ometi jagus medaliheitluses nii palju kohale tuleb. „Registreeritud pinget lõpuni, sest viimasele eta- võistkondi oli 25, kellest 24 käisid ka pile vastu minnes olid Valga järel kohal vähemalt kolmel etapil. Vaid Tõrva Gümnaasiumi saal oli mälumänguhuvilistest tulvil. Foto: Margo Metsoja viis võistkonda väga tihedalt koos. üheliikmeline võistkond Nobe Tigu Lõpuks väljusid sellest heitlusest osutus siiski mitte piisavalt nobedaks küsimuste ampluaa ja teemad on taha palju muudki, mida tulevastes raskusaste väga erinev ning lisaks hõbemedalitega kõige kogenumad ja osales ainult esimeses voorus,” on väga varieeruvad. Seega on ena- mälumängudes või elus vaja võib tugevale peamurdmisele ja valedele ehk Palupera võistkond, kes sai 157 Tangsoo endale omase huumoriga masti neljaliikmelistes võistkon- minna.
  • STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll

    STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll

    STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44
  • Tõrva Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Tõrva Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Versioon 10 .06.2020 /// Töö 19003347 nr 19003347 Tõrva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Töö nr 19003347 Tartu-Tõrva 2020 Pille Metspalu KSH juhtekspert Jaak Järvekülg KSH juhtiv ekspert Marika Pärn üldplaneeringu projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tõrva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESSI ÜLEVAADE ........................................ 7 1.1 ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK ........................................................................................................7 1.2 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISE KORRALDUSEST .................7 2 ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS LAIEMATELE EESMÄRKIDELE JA SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................ 9 2.1 ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAKAITSE NING JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDELE......................................................................................................................................9 2.2 ÜLDPLANEERINGU SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................... 11 2.3 TÕRVA VALLA PLANEERINGUD JA ARENGUKAVAD ................................................................ 13 3 ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID .................................................
  • Helme Valla Arengukava 2010-2025

    Helme Valla Arengukava 2010-2025

    HELME VALLA ARENGUKAVA 2010-2025 Helme 2014 Helme valla arengukava 2010-2025 Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 5 1.1 Seos teiste arengudokumentidega .............................................................................. 6 2 Helme valla hetkeolukorra analüüs ................................................................................. 10 2.1 Geograafiline paiknemine ja ajalugu ......................................................................... 10 2.1.1 Asukoht............................................................................................................... 10 2.1.2 Ajalooline kujunemine ....................................................................................... 10 2.2 Valla haldusjaotus ja rahvastik .................................................................................. 12 2.2.1 Helme valla haldusjaotus ................................................................................... 12 2.2.2 Rahvastik ............................................................................................................ 12 2.3 Loodus ja keskkond.................................................................................................... 15 2.3.1 Maastik ja loodusvarad ...................................................................................... 15 2.3.2 Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................. 21 2.3.3
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
  • Tõrva Valla Üldplaneering

    Tõrva Valla Üldplaneering

    Tõrva valla üldplaneering Planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Planeerimisprotsessi korraldaja: Tõrva Vallavalitsus Planeeringu koostaja: selgitatakse hankega KSH läbiviija: selgitatakse hankega Lähteseisukohtade ja KSH VTK koostajad: Madis Mumm (Tõrva Vallavalitsus) Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KeHJS § 34 lõikes 4 toodud KSH juhteksperdi tingimustele vastav ekspert) Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert) Heiki Kalberg (AB Artes Terrae OÜ maastikuarhitekt) 2018 Sisukord 1. Üldist..................................................................................................................................3 2. Planeerimise ja KSH objekt, ulatus ja eesmärk.................................................................4 3. Üldplaneeringu lähteseisukohad........................................................................................5 4. Üldplaneeringu vormistamine..........................................................................................12 5. Tõrva valla üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega............13 6. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga..........................................17 7. Tõrva üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu............................................39 8. Koostöö ja kaasamine......................................................................................................46
  • Ideology and Tradition in Landscape Change: a Case of the Helme Parish, Estonia

    Ideology and Tradition in Landscape Change: a Case of the Helme Parish, Estonia

    Landscape, Law and Justice. Ed. by Tiina Peil and Michael Jones. Oslo 2005, 288–297. IDEOLOGY AND TRADITION IN LANDSCAPE CHANGE: A CASE OF THE HELME PARISH, ESTONIA HANNES PALANG, ANU PRINTSMANN, MARGE KONSA & VALTER LANG This paper traces the territorial structures of power in the Helme Parish in south Estonia. Territorial power structures convey abstract ideology upon a landscape: it shows who makes the decision, who owns the land and how it is celebrated, and how far the influence lingers. These structures involve taxation and administration units as well as property etc., which also determine social behaviour, e.g. which villages get along better with each other. Sometimes it seems that long established social ties in landscape can survive new territorial power structures, i.e. that tradition prevails over ideology. We hypothesise that: a) Changes in power structures find their way through the ideology and new regulations to inscribe new layers in material and immaterial culture, e.g. settlement patterns, and ways in which landscapes are understood; b) These changes could happen only if the ideology of change is supported and carried out by all members of society, not only the elite; and c) Different power levels practise diverse territorial strategies. The study demonstrates that the primary power relations are stable in the landscape. Their location has been constant since the Early Iron Age. Keywords: landscape change, interface, ideology, power in landscape, settlement shift INTRODUCTION This paper takes its point of departure in a viewpoint that landscape forms a set of interfaces (Palang & Fry 2003), i.e. areas where different elements meet and could be integrated for common benefit.
  • Valga Tõrva Valga Tõrva

    Valga Tõrva Valga Tõrva

    Y ! Y ! Y ! Y ! ! Y Y ! ValgutaY Vilsi Kalme Etsaste Järveküla Piigandi ! " ! 38! A! B Väike-Rõngu C Y !Õhne jõgi Lobjaku Teedla (Uderna)Uderna ! !Laguja oja Haani Y Sassi Kirepi Rundsu " ! Valguta ! Uderna ! YX ! MooriYX Lapetukme Väike-Rõngu Tõlvamäe YXKahu Ketneri! ! Uue-Suislepa YXRetsnigu Lossimäe Pastaku (Suure-Rõngu) !Tilga Kübenü ! Kirepi Vana-Otepää YX (*Meemaste) YX Koguli YX Konnu Kirmi ! Y PaaslangiYX Hiugemäe YX VenekülaYX ! Mäelooga " YXJuula Kõduküla Y YXVana-Suistle Konnusoo RÕNGUYX (Räägi) Suislepa ! (Tamme) Uue-SuistleYX Maltsa !( Mudsi Hellenurme ! ! YX ! Y Roosilla YX (Alakülä, Ülejõe) ! Kallaste YXPoriküla ! Y Marjamäe Marjamäe Koruste! Urmi " Põra YX Kirikuküla (Randa) YXSalu !Atra Käpa Hellenurme ! ! Vana-Suislepa ! YX Vooru " Suure-Rõngu Palupera YX YX ! Palu Räbi ! Üigu YX Õmbleja Silgi (Pritsu) YX Y YX Vaheküla Raigaste YX 1 (Alvre) Vooru Arakumäe Päidla1 Rilli Laane Palupera (as) Y ! YX (*Salo) Kiisa Suureküla ! YX Sootla Y (Linnuse) Pühaste! YX UndiYX RetiY Karu YX Kastolatsi Raiga " Laksi Väljaotsa Ägli ! Pedaste Y Kõksi YX YXElva YXJärve YX YX ! YX Tuuse YX Nopsi ! Miti Palu Riidaja Kaubi VeereYX ! Astuvere Y YXMustaru ! Matu AakreYX YX Riidaja Sälgu Pikasilla Kivirehe Leesiku ! " ! YX YX # i i Kanaküla YX Põhu I Mägestiku g g ! Kureküla ! õ Leebiku õ Purtsi Aakre YX (Palupera) j Põdrala j ! Palupera a Y YXAlliku a YX Rootsi Kähri !Leebiku YX YX Palamuste m m Pikasilla Luitsepa Turbasöödi Põhu II !Rebaste ! (Koiguta) ! !Kungi YX YX YX E Pedajamäe YX Alaküla " Niguri YXKoosi e Helmi (Kirikuküla) Pori k ! !
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu

    Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu

    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
  • Hummuli Valla Üldplaneering

    Hummuli Valla Üldplaneering

    HUMMULI VALLA ÜLDPLANEERING Töö nr. 07.025 Planeeringu koostaja: Hummuli Vallavalitsus Hummuli 2009 Hummuli valla üldplaneering SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................... 4 1. HUMMULI VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED............................................. 5 HUMMULI VALLA VÄÄRTUSED.......................................................................................... 5 HUMMULI VALLA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................................................ 5 2. ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .......................................................... 6 2.1 MAA- JA VEEALADE MÄÄRAMISE ALUSED .............................................................. 6 2.1.1 Maa reserveerimine ......................................................................................................... 6 2.2 ELAMUEHITUS ................................................................................................................... 6 2.2.1 Üldpõhimõtted.................................................................................................................. 6 2.2.2 Elamumaa (tähis kaardil EV) ......................................................................................... 7 2.2.3 Korterelamumaa (tähis kaardil EK) ............................................................................... 7 2.3 HUMMULI ALEVIKU JA SOE KÜLA MAA .................................................................... 8 2.4 ÜLDKASUTATAVATE