Valga Linna Üldharidusvõrgu Korralduse Arengukava Aastateks 2011-2015

VALGA LINNA ÜLDHARIDUSVÕRGU KORRALDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2015

2010 SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ...... 3 2. PÕHIMÕISTED ...... 4 3. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS ...... 5 4. HARIDUSRESSURSSIDE HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE ...... 5 4.1. VALGA LINN ...... 5 4.1.1. ASUKOHT ...... 5 4.1.2. RAHVASTIK ...... 6 4.2. KOOLIEELSED LASTEASUTUSED VALGA LINNAS ...... 8 4.3. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LASTE ÕPE VALGA LINNAS ...... 10 4.4. KUTSEÕPE VALGA LINNAS ...... 11 4.5. HUVIHARIDUS VALGA LINNAS ...... 12 4.6. VALGA LINNA MUNITSIPAALKOOLIVÕRK ...... 13

4.6.1. KOOLIVÕRGU KUJUNEMINE ...... 13 4.6.2. VALGA LINNA KOOLIVÕRK AASTAL 2010 ...... 14 5. KOOLIVÕRGU ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS ...... 16 5.1. SUUNDUMUSED EESTI HARIDUSMAASTIKUL ...... 16 5.2. DEMOGRAAFILISED INDIKAATORID ...... 17

5.2.1. SÜNDIMUSE MUUTUMINE ...... 17 5.2.2. ÕPILASTE ARVU MUUTUMINE ...... 18 5.3. ÕPIRÄNNE ...... 22 5.4. ÕPITULEMUSED ...... 31 6. KOOLIVÕRGU ARENGUVÕIMALUSED ...... 32

6.1. HETKEOLUKORRA JÄTKUMINE ...... 32 6.2. MUUDETUD KOOLIVÕRK I – GÜMNAASIUM JA KAKS PÕHIKOOLI ...... 34 6.3. MUUDETUD KOOLIVÕRK II – GÜMNAASIUM JA KOLM PÕHIKOOLI ...... 35 6.4. TEISED ARENGUVÕIMALUSED ...... 36 6.5. ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS ...... 38 6.6. VALGA KAUGÕPPEGÜMNAASIUMI POSITSIOON ...... 40 7. ARENGUKAVA 2011-2015 ...... 41 ALUSHARIDUSVÕRK ...... 42 7.1. KOOLIVÕRK ALATES 1.SEPT. 2012.A...... 43 7.1.1. VALITUD ARENGUSTRATEEGIAD ...... 43 7.1.2. ARENGUSTRATEEGIA OODATAV MÕJU JA SELLE HINDAMINE...... 50 7.1.3. STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID ...... 53 7.1.4. UUE KOOLIVÕRGU LOOMISE TEGEVUSKAVA ...... 55 7.1.5. TEGEVUSKAVA KOOLIVÕRGU ÜMBERKORRALDAMISE ARENGUSTRATEEGIA ELLUVIIMISEKS ...... 56 7.1.5.1. GÜMNAASIUMI SELGROOG ...... 56 7.1.5.2. GÜMNAASIUMI LOOMISE VÕIMALIK TEGEVUSKAVA ...... 56 7.1.5.3. RAKENDUSKULUD II ARENGUVARIANDI PUHUL ...... 57 7.1.6. TEGEVUSKAVA GÜMNAASIUMI EDASISEKS ARENGUKS ...... 58 7.2. ÜLDHARIDUSVÕRGU EESMÄRGID PERIOODIL 2011-2015 ...... 63 7.3. ÜLDHARIDUSVÕRGU INVESTEERINGUKAVA 2011-2015 ...... 64 8. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE ...... 64

9. ARENGUKAVA LISAD ...... 65

LISA 1 ARHITEKTI HINNANG VABADUSE 13 HOONE GÜMNAASIUMIKS KOHALDAMISELE ...... 65 LISA 2. VABADUSE TN 13 KOOLIHOONE KOHALDAMINE KAASAEGSEKS PÕHIKOOLIKS ...... 65 LISA 3. J. KUPERJANOVI TN 10 KOOLIHOONE KOHALDAMINE KAASAEGSEKS GÜMNAASIUMIKS ...... 66 LISA 4 VALGA KUNGLA TN 16 KOOLIHOONE KOHALDAMINE KAASAEGSEKS GÜMNAASIUMIKS JA PÕHIKOOLIKS ...... 67 LISA 5 KOOLIVÕRGU ARVESTUSLIKUD KULUD...... 67 LISA 6 ARENGUKAVA KOOSTAMISE KOHTUMISTE AJAKAVA ...... 70 LISA 7 HARIDUSKORRALDUST REGULEERIVATE ÕIGUSAKTIDE LOETELU ...... 71 LISA 8 RAHVAKÜSITLUSE TULEMUSED ...... 75 LISA 8.1 TAUSTINFORMATSIOON ...... 75 LISA 8.2 ÜLDANDMED ...... 76 LISA 8.3 STATISTIKA: VAADE HETKEOLUKORRALE ...... 78 LISA 8.3.1 KONKURENTSIVÕIME ...... 78 LISA 8.3.2 KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE ...... 81 LISA 8.4 STATISTIKA: VAADE KLASSIKALISE GÜMNAASIUMI LOOMISELE ...... 84 LISA 4.4.1 EESTIKEELNE KÜSITLUS ...... 87 LISA 8.4.2 VENEKEELNE KÜSITLUS ...... 88 LISA 8.5 STATISTIKA: VAADE ARGUMENTIDELE ...... 89 LISA 8.5.1 TOETAVAD ARGUMENDID ...... 89 LISA 8.5.2 MITTETOETAVAD ARGUMENDID ...... 89 LISA 8.6 KOKKUVÕTE ...... 90 LISA 9 RAHVAKÜSITLUS EESTI KEELES ...... 91 LISA 10 RAHVAKÜSITLUS VENE KEELES ...... 94 LISA 11 HETKEOLUKORRA KOOLIDE ÜLDANDMED ...... 98 LISA 11.1 VALGA GÜMNAASIUM ...... 98 LISA 11.2 VALGA VENE GÜMNAASIUM ...... 103 LISA 11.3 VALGA PÕHIKOOL ...... 109 LISA 11.4 VALGA KAUGÕPPEGÜMNAASIUM ...... 114

1. SISSEJUHATUS

Valga linna üldharidusvõrgu korralduse arengukava on Valga linnavalitsuse alluvuses olevate munitsipaalasutuste arengut suunav dokument. Hetkeolukorra munitsipaalharidussüsteemi moodustavad neli alusharidusasutust ja neli üldhariduskooli (sh. kaugõppegümnaasium). Peamiseks arengukava koostamise vajaduseks oli muutunud hariduskorralduse ja õpilaste arvu järsu vähenemise tõttu analüüsida olemasolevat koolivõrku ning selle muudatusvajadusi. Sellest tingituna on arengukava peamises fookuses vaade koolivõrgu vastava reorganiseerimise vajadusele.

Arengukava annab ülevaate üldharidussüsteemi võrgu hetkeolukorrast, analüüsib põhjalikult koolivõrku mõjutavaid tegureid ning toob välja erinevad arenguvõimalused, mille põhjal on koostatud edasimineku arengustrateegia ühes teadaolevate investeeringuvajaduste ja klassikalise gümnaasiumi loomise tegevuskavaga. Käesolev arengukava ei käsitle hariduse sisulist õppe- ja kasvatuskorraldust, mis on määratletud riiklike õppekavadega ning sätestatud hariduskorralduslikes seadustes ja teistes õigusaktides. Samuti ei käsitle arengukava haridusasutuste sisulist õppe- ja kasvatustegevuse korraldamist, mis on põhjalikult ning koordineeritult käsitletud asutuste arengukavades. Arengukava lisades on kajastatud arhitekti eksperthinnang, rahvaküsitluse tulemuste analüüs, koolide üldine taustinformatsioon jt. lisamaterjalid.

Arengukava koostamise protsessi olid kaasatud Valga linnavalitsuse esindajad, koolijuhid, koolide töörühmad, alusharidusasutuste töörühm ja konsultatsiooniettevõtte Advisio OÜ konsultandid. Lisaks toimusid kohtumised Valga linnavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoniga, koolide hoolekogude esindajatega, Valga Vene Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega. Linnakodanikud said arvamust avaldada rahvaküsitluse kaudu.

Arengukavas välja toodud näitajaid (õpilaste arv, õpiränne, toimetulek hariduspoliitiliste muudatustega), investeeringuvajadusi ja koolivõrgu reorganiseerimise tegevuskava on oluline üle vaadata igaaastaselt ning viia vastavalt arengukavasse sisse muudatused ja täiendused.

2. PÕHIMÕISTED

Arengukavas kasutatud mõistete selgitused Eesti Üldharidussüsteemi arengukavas 2007- 2013 (Allikas: http://www.hm.ee/index.php?03236) esitatud definitsioonide põhjal:

 Alusharidus – teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.  Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilane – õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikema aegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus (individuaalne õppekava) või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, õppe meetodid jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas.  Keelekümblus – keeleõppe rikastav vorm, millele on iseloomulik, et põhi- ja/või keskkooli (gümnaasiumi) jooksul omandatakse vähemalt pool õppemahust teise keele vahendusel.  Kutseharidus – teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.  Õpikeskkond – reaalne või virtuaalne keskkond iseõppimiseks või õppuri ja õpetaja vaheliseks suhtluseks, mille levinuimaks vormiks on kool. Õpikeskkond võib olla institutsionaliseeritud või institutsionaliseerimata.  Õppeasutus – spetsiaalselt õppe läbiviimiseks mõeldud institutsioon (koolieelne lasteasutus, kool, kõrgkool, õppekeskus, täienduskoolituskeskus jne), kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale.  Õppekava - õppe eesmärke ja sisu, omandatavate pädevuste kirjeldusi, nende omandamise määra hindamise viise, õpingute alustamise ja lõpetamise tingimusi ning nominaalset õppeaega sätestav dokument.  Õppesuund – kooli õppekavas sätestatud ühe või mitme õppeaine/ainevaldkonna põhjalikuma õppimise võimalus peamiselt gümnaasiumiastmes.  Üldharidus – sotsialiseerumiseks vajalik teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum ning väärtushinnangute ja käitumisnormide süsteem, mis võimaldab saavutada läbi elu kestva võime edasi õppida ja kujuneda õppivaks indiviidiks.  Üldharidussüsteem – alus-, põhi- ja üldkeskhariduse omandamist toetavate õppekavade, õigusaktide ja vajalike institutsioonide süsteem.

3. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS

Valga linna üldharidusvõrgu arengukava 2011-2015 koostamine on toimunud Valga linnavalitsuse, linnavolikogu ja konsultatsiooniettevõtte Advisio OÜ koostööna. Arengukava koostamisel on arvestatud võimalikult suure hulga huvigruppide kaasamisega.

Arengukava koostamise aruteludesse olid kaasatud: • Koolijuhid ja linnavõimu esindajad. • Koolieelsete lasteasutuste töögrupp. • Koolide töögrupp (sh. õpetajate ja õpilaste esindajad, koolipsühholoogid). • Koolide hoolekogude esindajad. • Valga elanikud (arvamusküsitlus, avalik väljapanek).

Arengukava koostamise käigus toimusid lisaks juhtrühma ja koolide töörühma aruteludele ka kohtumised kõikides Valga linna koolides ning koolieelsete lasteasutuste töörühma esindajatega. Samuti oli oktoobrikuu kolmel nädalal üleval rahvaküsitlus ning projekti tutvustati Valga linnavolikogus, linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonis ning kohtumisel hoolekogude esindajatega.

4. HARIDUSRESSURSSIDE HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE

4.1. VALGA LINN

4.1.1. ASUKOHT

Joonis 1. Valga linna paiknemine Valga maakonnas (paremal). Joonis 2. Valgamaa paiknemine Eestis (vasakul).

Valga linn paikneb Eesti Vabariigi lõunaosas, Eesti ja Läti piiril, täites samanimelise maakonna halduskeskuse funktsioone. Valga on lehvikut meenutava kujuga edelast kirdesse avanev linn, mille joonise määravad linna keskmesse koonduvad liiklusjooned. Läänest ja lõunast piiritleb linna Eesti- Läti riigipiir. Alates 1920. aastast on Valga kaksiklinn, millest Valga linna piiridesse jääb 16,54 km² ja Läti Valka piiridesse 14,2 km².

Põhjas on Valga naabriks Tõlliste vald ja idas Karula vald. Lisaks eelnimetatud valdadele kuuluvad Valga lähitagamaa hulka veel Taheva vald, Hummuli vald, Õru vald, Valka linn ja osa Valka rajoonist, kus kokku elab ca 40 000 elanikku.

Valga asub maanteede ja raudteede sõlmpunktis. Linna läbib Narva - Valga - Riia maantee. Linnast lähtuvad Valga - Uulu (Pärnu) ja Valga - Võru maanteed. Valgat läbib Tallinn - Tartu - Riia raudtee, mis Tapa kaudu ühendab linna Tallinn - Narva - Peterburi magistraaliga. Linnast suundub raudtee Petseri kaudu Pihkvasse.

Valgast maanteed mööda Tartusse on 89, Pärnusse 144, Tallinna 245, Riiga 175 ja Pihkvasse 170 km. Lähimad sadamad asuvad Pärnus, Riias ja Tallinnas. Lähim lennuväli on Tartus ning rahvusvahelisi regulaarreise võimaldavad eelkõige lennujaamad Tallinnas ja Riias.

Valga on arenev ja atraktiivne piirilinn, kuhu heameelega oodatakse külalisi ja turiste, kellel on võimalik lühikese aja jooksul viibida kahes riigis. Valga eripäraks on kaksiklinna staatus, kus toimub tihe koostöö kahe linna Valga-Valka vahel.

4.1.2. RAHVASTIK

01.01.2010 seisuga elas Eesti Statistikaameti andmetel, milles rännet ei ole arvesse võetud Valga linnas 13 692 inimest, rännet arvestades 12 917 inimest (Joonis 2). Valga linna elanike arv oli kõige suurem 1970-ndate aastate lõpul, kui linlasi oli ligikaudu 18 500. Eesti taasiseseisvumisest alates on linna elanike arv pidevalt langenud: 1991.a. 18 089 elanikku, 1995.a. 16 377, 2000.a. 15 432 ja 2004. a. 14 996 elanikku. Valga linna arengukavas hinnatu põhjal on linna ja tema tagamaa demograafiline potentsiaal ammendunud, mistõttu elanike arvu kasvutendents tulevikus on vähetõenäoline.

Valga linna elanike arv 12 917 moodustab kogu Valgamaa elanikkonnast (32 030) ligikaudu 40,3% ning Eesti elanikkonnast ligikaudu 0,92%. Valga linn on rahvaarvu arvestades Eesti suuruselt 12. linn. Linna elanikkonnast mehi on 5776 (44,7 %) ja naisi 7141 (55,3 %), naiste märkimisväärne ülekaal on tingitud eelkõige meeste lühemast elueast ning on sedasi ka mujal Eestis. Arvukamalt on esindatud vanusegrupid 20-24, 35-39 ja 50-54 (Tabel 3).

Valga linna asustustiheduse näitaja on 827,8 in./km², mis on naabermaakondade keskuste vastavatest näitajatest (Võrus 1085,8 in./km², Põlvas 1198,2 in./km², Viljandis 1365,5 in./km²) madalam.

Joonis 3. Rahvaarvu muutumine Valga linnas aastatel 2001-2010 (Allikas: Statistikaamet)

Tabel 1. Valga linna rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (Allikas: Statistikaamet)

Vanuserühm Kokku Mehed Naised 0-4 735 373 362 5-9 726 401 325 10-14 725 335 390 15-19 859 426 433 20-24 1040 554 486 25-29 685 345 340 30-34 620 308 312 35-39 870 410 460 40-44 847 420 427 45-49 870 405 465 50-54 902 406 496 55-59 842 366 476

60-64 730 264 466

65-69 704 258 446 70-74 627 237 390 75-79 493 145 348 80-84 382 79 303 85 ja vanemad 260 44 216 Vanus teadmata 0 0 0

Valga rahvuslik koosseis on olnud läbi ajaloo väga kirju. Tänase rahvastikukoostise kujunemisel oli oluline osa 1920. aastal toimunud piiri sisseseadmisel Eesti ja Läti vahel. Endise Liivimaa jagamisel kahe riigi vahel võeti aluseks rahvastiku etniline territoorium. Teise Maailmasõja järgne sisseränne linna tulenes nõukogudeaegsest rahvastikupoliitikast. Mitte-

7 eestlaste osakaalu oluline tõus Valgas seondus eelkõige raudteekompleksi arendamise ja okupatsioonivägede paiknemisega linnas. Ehkki mitte-eestlaste sisseränne järk-järgult vähenes, jätkus mittepõlisrahvastiku osatähtsuse tõus kuni Eesti taasiseseisvumiseni, mil see asendus vähenemisega. 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel moodustasid linlastest eestlased 58,2%, venelased 25,4%, ukrainlased 2,8%, lätlased 2,2% ja muud rahvused 11,4%.

Tõenäoline on elanike arvu languse peatumine 2013. aastaks ja selle edaspidine püsimine võrdlemisi stabiilsena. Linna elanike arvu kasv saaks võimalikuks osutuda eelkõige rände tulemusena. Arvestades rände loomuliku tagamaa demograafilise kasvupotentsiaali ammendatust ja vähesust ning Tõrva ja Otepää kui kohalike keskuste kasvavat konkurentsi, on Valga elanike arvu kasvutrend vähetõenäoline. Tingituna 1990-ndatel aastatel alanud sündimuse järsust langusest kahaneb eelkooliealiste ja kooliealiste laste arv. Elanike väljarände jätkumise korral süvenevad linna demograafilise arengu negatiivsed protsessid veelgi, kuna migratsioonikõvera kohaselt on lahkujateks just parimas sünnitamis- ja tööeas noored. Oluliseks ülesandeks on demograafilise tasakaalu säilitamine linnas.

4.2. KOOLIEELSED LASTEASUTUSED VALGA LINNAS

Valga linnas tegutseb neli koolieelset lasteasutust: „Buratino“, „Walko“, „Kaseke“ ja „Pääsuke“, kus käib 2009. aasta seisuga kokku 585 last 31 rühmas. Pedagooge on kokku 77, kellest üle poole on kesk-eri haridusega.

Lasteaiakohti üldises plaanis puudu ei ole, olemasolevad lasteaiakohad on täidetud peamiselt Valga linna lastega.

Tabel 2. Koolieelsed lasteasutused Valga linnas (Allikas: Valgamaa hariduse aastaraamat 2008/2009) Haridus Lasteaed Lapsi Rühmi Pedagooge Kõrg Keskeri Kesk LA „Buratino” 180 9 21 5 15 1 LA „Kaseke” 129 6 16 5 9 2 LA „Pääsuke” 163 9 17 7 10 LA „Walko” 170 9 23 9 12 2 Kokku 642 31 77 26 46 5

Tabel 3. Laste jagunemine koolieelsetesse lasteasutustesse (Allikas: Valgamaa hariduse aastaraamat 2008/2009) Buratino Walko Pääsuke Kaseke rühm laste arv rühm laste arv rühm laste arv rühm laste arv 1 14 1 15 1 16 1 24 2 16 2 21 2 16 2 24 3 21 3 21 3 18 3 24 4 22 4 22 4 19 4 20 5 22 5 23 5 18 5 24 6 21 6 18 6 20 6 13

7 22 7 20 7 22 8 23 8 18 8 18 9 19 9 12 9 16 Kokku 180 170 163 129

Joonis 4. Valga linna hetkeolukorra lasteaedade võrk (Allikas: Regio kaardirakendus)

4.3. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LASTE ÕPE VALGA LINNAS

Valga linnas asub hariduslike erivajadustega (HEV) lastele mõeldud Valga Jaanikese Kool. Kool on riigi omandis ning selle eesmärkideks on: 1) võimaldada hariduslike erivajadustega õpilastel koolikohustuse täitmist ja põhihariduse omandamist põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava alusel; 2) kujundada õpilastes igapäevase eluga toimetulekuks vajalikke oskusi ja eetilisi tõekspidamisi; 3) nõustada õppekavavälise tegevusena erivajadustega õpilastega töötavaid pedagooge ning lastevanemaid/hooldajaid.

Kooli eellugu saab alguse 1970. aastal, mil Valga 3. kaheksaklassilises koolis avati abiõppe liitklass 1. ja 2. klassi õpilastele. 1977–1983 Kaagjärve eriinternaatkool (direktor Olga Lea). 1983 – Valga 3. kaheksaklassilise kooli juures avati taas abiõppe klassid (kooli direktor Boriss Gurevitš), kus asusid õppima likvideeritud Kaagjärve eriinternaatkooli õpilased. Abiklassid töötasid kahes vahetuses. 1987 – abiklassid kolisid Valga Lembitu tn 2 õppehoonesse. Avati Valga internaatkool (direktor Jossif Behler, seejärel Udo Kangur). 1993 – internaatkool viidi üle Sepa tn 10 (direktor Udo Kangur). 1996 – kooli direktoriks sai Inna Šved. 2001 – kool avati Viljandi tn 82 renoveeritud hoones. 2005/2006. õppeaastal avati esimene eestikeelne liitklass. 2006/2007. õppeaastast on direktor Anne Arrak, kool muutus kakskeelseks ja sai nime Valga Jaanikese kool.

Tabel 4. Üldised tegevusnäitajad (Allikas: EHIS) 2007/08 2008/09 27.10.2010 Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Õpilaste arv kokku 85 93 92.8 91 90.4 I kooliaste - 1.-3. klass 16 34 17.7 30 18.7 II kooliaste - 4.-6. klass 36 17 24.1 27 26 III kooliaste - 7.-9. klass 33 42 48.4 34 45.8 gümnaasium - 10.-12. klass 0 0 2.7 - 32.8 Õpetajate ametikohtade arv kokku* 14.6 14.4 16.2 15.9 16.3 Õpetajate arv kokku** 21 14 19.7 22 20.6 Klassikomplektide arv kokku*** 18 13 11.5 13 11.4 I kooliaste - 1.-3. klass 5 8 3.4 5 2.6 II kooliaste - 4.-6. klass 7 3 2.9 4 3.5 III kooliaste - 7.-9. klass 6 2 4.8 4 6.3 gümnaasium - 10.-12. klass 0 0 0.4 - 3 Õpilaskodu kohtade arv 32 40 62.2 40 77.3 Klassi täituvus põhikoolis 4.7 7.2 8.1 7 7.3 Klassi täituvus gümnaasiumis - - 7.7 - 10.9

* Õpetajate ametikohtade hulka loetakse kehtivad õpetaja ja klassiõpetaja ametikohad antud kuupäeval. Ametikoht arvutatakse iga õppeaine juures eraldi tundide ja koormusnormi jagatisena. ** Loendatakse õpetajad, kellel on kehtiv õpetaja või klassiõpetaja ametikoht antud kuupäeval. *** Leitakse erinevate kombinatsioonide arv klassi numbrist, paralleelklassi tunnusest ja liitklassi tunnusest.

4.4. KUTSEÕPE VALGA LINNAS

Valga linnas pakub kutseõppevõimalusi Valgamaa Kutseõppekeskus: on riigi hallatav kutseõppeasutus, mis alustas tööd 1999. aastal Helme Kutsekeskkooli ja Valga Kutsekooli ühendamise tulemusena. Õppetöö toimub Valga ja Helme osakonnas (kuni 2010/2011 õppeaasta lõpuni), mis asuvad teineteisest 30 kilomeetri kaugusel. Valgamaa Kutseõppekeskus on õpilaste arvult maakonna suurim kool - päevases õppes õppijate arv ulatub 600 -ni.

Erinevatel täiend- ja ümberõppekursustel käib aasta jooksul 1000 täiskasvanud õppijat. Töötajaid on Valgamaa kutseõppekeskuses ligikaudu 100.

Valgamaa kutseõppekeskuses 2010/2011 õppeaastal õpetatavad erialad:  Kutsekeskharidusõpe: o Logistika klienditeenindaja o Autotehnik o Müüja o Kokk o Rätsepatöö o Tisler  Kutseõpe keskhariduse baasil: o Hooldustöötaja 2a (Sotsiaalhooldaja I, II) o Toidu- ja esmatarbekaupade kaupluse müüja 1a o Müügikonsultant (talvine vastuvõtt) o Palkmaja ehitaja 1a o Rätsepatöö 2a o Veokorraldaja 1a  Kutseõpe põhihariduse baasil: o Hooldustöötaja (Sotsiaalhooldaja I, II) o Palkmaja ehitaja

Kooli missioon: Tööturu nõuetele vastava ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise kutsehariduse võimaldamine Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Kooli visioon: aastal 2013 on Valgamaa Kutseõppekeskuses  nüüdisaegset õppetööd soodustav keskkond;  kvaliteetset õpet toetav tehniline baas;  tööturule asumist ja tööturul ümberorienteerumist soodustav infrastruktuur.

20.01.2010 pandi nurgakivi Valgamaa Kutseõppekeskuse uuele õppekompleksile. Unikaalse arhitektuuriga madala energiatarbega hoonekompleksi on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo Sirkel & Mall OÜ, kes pööras suurt tähelepanu soojustamisele, et hoonete

11 soojuskaod oleksid võimalikult väikesed. Kompleksi kütmiseks hakatakse kasutama maakütet. Nägusasse koolihoonesse brutopinnaga 7119 m2 tulevad kõikidele kaasaja nõuetele vastavad klassiruumid, laboratooriumid ning töökojad 550 õpilasele. Eraldi hoonena ehitatakse sajale õpilasele õpilaskodu, milles on mugavad ühe- ja kahekohalised toad, kogu brutopind 2195 m2.

Joonis 5. Valgamaa Kutseõppekeskuse projekt.

Hoonete ehitajaks sai riigihanke tulemusena tunnustatud ehitus- ja kinnisvaraarendusfirma AS NCC Ehitus, mis on põhjamaade ühe suurima ja vanima ehituskontserni NCC tütarfirma. ehitus saab teoks Euroopa Regionaalarengu Fondi “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme “Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ toel, mille tarvis eraldas Eesti riik 181 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust.

4.5. HUVIHARIDUS VALGA LINNAS

Huvihariduse keskseks taustsüsteemiks on põhjalikult ette valmistatud Valgamaa noorsootöö arengustrateegia 2009-2020, kui esimene noorsootööd põhjalikult eraldiseisva valdkonnana käsitlev arengudokument maakonnas, mis sisaldab laiapõhjalist kokkulepet noorsootöö prioriteetide osas.

Strateegia kohaselt on 2008. aasta seisuga Valgamaal 9 suuremat noorteühendust:  Valgamaa Noortekogu  Noorteühendus ELO  Kodutütarde Valgamaa  Ringkond Noorte Kotkaste Valgamaa Malev  Eesti Skautide Ühingu Otepää Skaudilipkond  Eesti Punase Risti Noored. Valgamaa Selts  Noorteühendus Res Publica Noored Konservatiivid  Valga Reformierakonna Noortekogu  MTÜ Valga Rockiklubi

Tabel 5. Noorteühendused ja –organisatsioonid koolides (Allikas: Valgamaa noorsootöö strateegia 2009-2020). Kool Õpilasesinduse liikmeid Organisatsiooni nimetus Liikmete arv T.O.R.E. 35 Kodutütred 11 Valga Gümnaasium 50 Noorkotkad 15 Virgil-projekt 32 T.O.R.E. 20 Punase Risti Noored 15 Valga Põhikool 10 MTÜ Stuudio Naeratus 46 SK Mesilased 15 Kodutütred 9 Noorkotkad 22 Valga Vene Gümnaasium 28 T.O.R.E. 41 Punase Risti Noored 14 Valgamaa Kutseõppekeskus 7 - -

Valga linnas on ametis noorsootööjuht ja 2 täiskohaga noorsootöötajat ning toimib Valga Avatud Noortekeskus (Valga Kultuuri- ja Vabaajakeskuse struktuuriüksusena). Lisaks on noortele tegevusvõimalusi spordiklubides, stuudiotes, üldhariduskoolide ringides.

Valga muusikakoolis saavad muusikaharidust omandada Valga linna lapsed ja noored, kellel on huvi muusika vastu ja omavad selleks vajalikke eeldusi. Vastuvõtukomisjon arvestab musikaalsuskatsete tulemusi, sisseastujate vanust, füüsilisi iseärasusi, lastevanemate soove ja kooli võimalusi ning suunab õpilaskandidaadi: - eelõppesse (eelkool 1-2 õppeaastat) - põhiõppesse (põhikool 7 õppeaastat) - vabaõppesse (huviõpe) Põhiõppesse võetakse õppima lapsi klaveri, akordioni, viiuli, puhkpillide (plokkflööt, flööt, klarnet, trompet, tromboon, saksofon), löökpillide, kandle ja kitarri erialale.

Valga linnas käib koos maakondlik alaealiste komisjon.

4.6. VALGA LINNA MUNITSIPAALKOOLIVÕRK

4.6.1. KOOLIVÕRGU KUJUNEMINE

Valga esimene eestikeelne kool avati 1880. aastal. Valga esimene eesti õppekeelega keskharidust andev õppeasutus Valga Eesti Gümnaasium asutati 11. jaanuaril 1919. aastal. Nimetatud 300 õpilasega segakool alustas tööd direktor Marta Pärna juhtimisel. Nendest kahest olulisest daatumist alates on Valga koolivõrk mitmeid kordi ümber kujunenud, nii riigikorra muutuste, poliitiliste otsuste kui ka teiste mõjutegurite toimel. Samuti on korduvalt muutunud mitmete koolide asukohad.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis leidsid suuremad ümberkorraldused linna koolivõrgus aset aastatel 1999-2000, mil korrastus linna päevase õppega üldhariduskoolide süsteem.

Koolivõrgu ülesehitus kuni 1. septembrini 1999. aastal:

 Valga Gümnaasium (varem ka Valga I keskkool), aadressiga Kungla 16  Valga Vene Gümnaasium (varem ka Valga II keskkool), aadressiga Kuperjanovi 99  Valga I Põhikool (varem ka Valga I 8-klassiline kool), aadressiga Lembitu 2  Valga II Põhikool (varem ka Valga II 8-klassiline kool), aadressiga Kuperjanovi 10  Valga III Põhikool (varem ka Valga III 8-klassiline kool), aadressiga Vabaduse 13

1999. aastal liideti Valga III Põhikool Valga Vene Gümnaasiumiga.

2000. aastal koondusid Valga I ja II Põhikool üheks Valga Põhikooliks asukohaga „Valga valges majas“ aadressil Kuperjanovi 10. Varem Valga I põhikooli käsutuses olnud Lembitu 2 ruumid läksid Valga Kutseõppekeskuse kasutusse.

4.6.2. VALGA LINNA KOOLIVÕRK AASTAL 2010

Tabel 6. Valga linnas asuvad haridusasutused Omanik Haridus Asutus Valga linn Üldharidus Valga Gümnaasium Valga linn Üldharidus Valga Vene Gümnaasium Valga linn Üldharidus Valga Põhikool Valga linn Üldharidus (mittestatsionaarne Valga Kaugõppegümnaasium õpe) Riik HEV üldharidus Valga Jaanikese kool Riik Kutseõpe Valgamaa Kutseõppekeskus

Joonis 6. Valga linna hetkeolukorra koolivõrk (Allikas: Regio kaardirakendus).

PS! Lisaks kuulub koolivõrku seni Valga Vene Gümnaasiumi algklasside kasutada olnud koolihoone aadressil Vabaduse tänav 13.

5. KOOLIVÕRGU ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

Koolivõrgu arengueeldused ja -vajadused põhinevad kahel olulisemal poolusel - ühelt poolt avaldavad mõju üldised suundumused Eesti haridusmaastikul koolivõrgu korralduse osas (suuresti Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ellu viidavad poliitikad) ning teiselt poolt piirkondlikud indikaatorid (eelkõige sündimuse muutumine, õpilaste arvu vähenemine, kaudsemalt ka õpitulemused).

5.1. SUUNDUMUSED EESTI HARIDUSMAASTIKUL

Koolivõrgu ümberkorraldusi puudutavad hariduspoliitilised lähtealused on teoorias kantud põhikooli ja gümnaasiumi kui erinevate sihtide ja eesmärkidega kooliastmete olemusliku eraldamise mõtetest.

Sellesuunalised koolivõrgu ümberkorralduste kaalumise vajadusega seotud seisukohad on kokkuvõtlikult välja toodud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase ettekandes "Võimalikest parima õppesisu ja koolivõrguni jõudmine" konverentsil "Haridus toob tõusu“ 16. märtsil 2009 (Allikas: http://www.hm.ee/index.php?0510196) • Laste arv väheneb oluliselt. • Gümnaasiumihariduse kvaliteeti (sh õpilaste valikud, kvalifitseeritud õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul. • Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed, mil on erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, oma õppemeetodid ja -keskkond. • Nn põhikoolis käijad ja gümnaasiumis käijad pole 9. klassi lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras. • Põhikooli lõpp peaks olema tõsise mõtlemise koht edasise haridustee üle, kus võrdväärselt arvestatavad on nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. • Teise taseme haridust peaks vaatama kui tervikut. Sidusus peab tekkima õppekavade lähendamise ja ühise organisatsiooni (gümnaasium, kutseõppekeskus) loomise võimaluse läbi.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis on 2010. aasta jaanuaris toimunud Hariduskonverentsil peetud ettekandes „Koolivõrgu korrastamine – sisu või vormi muutus“ toonud välja kooliastmete eraldamisvajaduse lähtealused ja –eesmärgid, sekundeerides sellega eelmainitud raamistikule:

Tabel 7. Erinev lähenemine kooliastmetes (Allikas: http://www.haridusportaal.ee/konverents2010/slaidid/Kalle_Kyttis.pdf ) (Alg- ja ) Põhikool Gümnaasium Hariduslikud  esiplaanil kasvatusprotsess  esiplaanil maailmapildi süvendamine dominandid  õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku  iseseisva töö harjumuse (koostöö, teistega arvestamine) kujundamine arendamine  ainekeskne õppekava Õpetaja roll  õpetaja kui kasvataja  ainekeskne lähenemine  õpetaja lähtub lapsest, tema  vooruloeng, seminar, praktikum individuaalsusest  iseseisva töö juhendamine  tihe side koduga

Lisaks sellele Üldharidussüsteemi arengukavas 2007-2013 kajastatud, et: „Väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiosad ei suuda pakkuda õpilastele valikuvõimalusi ning on raskustes riikliku õppekava täitmisega“ ning „Gümnaasiumiaste peab omakorda olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks. Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette eelkõige kodulähedase algkooli säilimist ja gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse, linnades eraldi koole gümnaasiumiastmega või 7.-12. klassidega.“

Arengusuunitluse esmaseks praktiliseks väljundiks on 2010. aasta 1. septembril vastu võetud uus Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, millega eraldatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad ning kehtestatakse nõuded gümnaasiumiosas vähemalt kolme õppesuuna võimaldamiseks. Kuigi seadus ei suuna otseselt koolivõrgu reorganiseerimist, siis üldise suunitluse ja ettevalmistavate sammude (eraldiseisvad õppekavad, surve gümnaasiumiastmetele) kaudu loob seadus soodsad tingimused põhikoolide ja gümnaasiumite eraldamiseks (sh. õpikeskkondade füüsiliseks eraldamiseks, et luua õppehoonetes kooliastmele sobib situatsioon).

5.2. DEMOGRAAFILISED INDIKAATORID

5.2.1. SÜNDIMUSE MUUTUMINE

Otseseks õpilaste arvu mõjutavaks teguriks on sündimuse muutumine. Joonisel on kajastatud sündimuse muutumine aastatel 1989-2009 kogu Eesti lõikes. Tähelepanuväärne on, et vähem kui kümne aasta jooksul (periood 1989-1998) on sündimus vähenenud enam kui kaks korda. Järgmisel dekaadil on toimunud küll mõningane taastumine, ent reaalselt on taastumise eestvedajaiks vaid Tallinn, Tartu, Pärnu ja nende ümbrus (eelkõige Harjumaa).

Joonis 7. Sündimuse muutumine Eestis ajavahemikul 1989-2009 (Allikas: Statistikaamet)

Kui vaadelda sündimuse muutumist Valgamaal ja konkreetsemalt Valga linnas, siis ilmneb, et protsessi esimene pool (järsk langus ajavahemikus 1989-1998) ühtib üleeestiliste näitajatega, siis ilmneb, et hilisemal perioodil ei ole toimunud arvestatavat taastumist vaid pigem on sündimusnäitajad näidanud aeglustunud ent siiski pidevat langustendentsi. Arvestades, et madalaimal sündimuse perioodil (alates 1998. aastast) sündinud ei ole ise veel jõudnud sünnitamisikka, võib prognoosida sündimuse pigem jätkuvat vähenemist.

Joonis 8. Sündimuse muutumine Valgamaal ja Valga linnas ajavahemikul 1989-2009 (Allikas: Statistikaamet)

5.2.2. ÕPILASTE ARVU MUUTUMINE

Sündimuse vähenemine, millele lisandub rahvastiku väljaränne, mõjutab otseselt õpilaste arvu. Ainuüksi viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv Valga linnas ja Valgamaal tervikuna vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra.

Joonis 9. Õpilaste arvu muutumine Valgamaal ja Valga linnas aastatel 2000-2009 (Allikas: Statistikaamet)

Eriti tugevalt mõjutab õpilaste arvu vähenemine lähiaastatel gümnaasiumiastet, mis seni on jäänud õpilasarvude vähenemisest võrdlemisi puutumata. Nimelt jõudsid sündimuse kõrgajal (1987-1989) sündinud alles hiljaaegu gümnaasiumiikka (2004-2007) ning edasine järsk sündimuse vähenemine (ligikaudu kaks korda) on gümnaasiumiõpilaste arvu jõudnud mõjutada alles paari aasta jooksul. Sellest tulenevalt võib eeldada, et gümnaasiumiastme õpilaste arv jätkab edasist vähenemist aastatetaguse sündimuse vähenemisega sarnases proportsioonis.

Joonis 10. Gümnaasiumiastme õpilaste arvu muutumine Valgamaal ja Valga linnas aastatel 2000-2009 (Allikas: Statistikaamet)

Võttes arvesse seniseid sündimusnäitajaid, õpilaste edasijõudmise näitajaid ning gümnaasiumisse astunute näitajaid võib küllaltki detailselt prognoosida õpilaste arvu muutumist järgmisel kümnendil. Analüüsi tulemusena selgub, et pikemal ajavahemikul võrdlusaastate 2000 ja 2020 vahel toimub võrdlemisi ulatuslik õpilaste arvu vähenemine kõigis õppeastmetes. Prognoosi kohaselt õpib aastal 2020 gümnaasiumiastmes ligikaudu pool nende õpilaste arvust, kes omandasid gümnaasiumiharidust 2000. aastal. Tabel on pigem optimistlik kui pessimistlik kajastus. Kui lisada potentsiaalne negatiivne rändesaldo ning gümnaasiumiastme õpilasarvude veelgi järsem langus (Haridus- ja Teadusministeerium on prognoosinud, et gümnaasiumiastme õpilaste arv moodustab juba 2014. aastal vaid ligikaudu 69% 2009/2010 aasta vastavast näitajast (Allikas: http://www.hm.ee/index.php?048055)) on oodata kujutatust kiiremat õpilasarvude vähenemist, mis omakorda hakkab järjest enam avaldama survet koolide gümnaasiumihariduse jätkusuutlikule majandamisele.

Tabel 8. Kokkuvõte Valga linna üldhariduskoolide päevaõppe õpilaste arvu muutumisest ja edasisest prognoos kooliastmeti (Allikas: Advisio OÜ arvutused).

Üldhariduskoolide päevaõppe õpilaste arv

Kooliaste: I II III IV Õpilaste arv kooliastmeti: 2000 584 757 625 348

2010 435 410 429 214 2020 379 410 425 183

Õpilaste koguvähenemine 2000-2020 -35% -46% -32% -47% Edasine vähenemine 2010-2020 -13% 0% -1% -15%

Tabel 9. Valga linna üldhariduskoolide päevaõppe õpilaste arvu muutumine ja prognoos klassiastmete kaupa (Allikas: Advisio OÜ arvutused). Valga linna üldhariduskoolide päevaõppe õpilaste arv 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl 7. kl 8. kl 9. kl 10. kl 11. kl 12. kl 2000 181 207 196 238 258 261 240 211 174 128 125 95 2001 172 182 206 197 241 258 258 241 209 118 111 117 2002 160 175 181 208 202 238 251 259 240 122 102 100 2003 183 162 172 180 219 207 232 247 249 144 114 94 2004 131 175 160 176 186 218 203 240 246 139 115 105 2005 158 128 175 158 179 192 211 209 231 145 131 107 2006 155 157 125 174 164 182 190 208 204 116 131 123 2007 154 150 159 129 176 165 176 194 211 102 105 128 2008 153 152 149 152 130 174 163 176 182 87 93 105 2009 154 146 148 148 153 128 177 163 176 66 78 83 2010 146 148 141 137 135 138 123 159 147 79 61 74 2011 138 144 146 140 139 134 135 123 155 72 71 57 2012 156 136 142 145 142 138 132 135 119 83 64 66 2013 154 153 134 141 147 141 135 131 131 65 74 60 2014 142 151 152 133 142 146 138 135 128 73 58 69 2015 153 140 150 150 135 142 143 137 131 72 65 55 2016 136 150 138 148 152 134 139 143 134 71 65 61 2017 134 134 149 137 150 151 131 138 139 73 64 61 2018 131 131 132 147 139 149 148 131 135 66 65 60 2019 128 129 130 131 149 138 146 148 128 71 59 61 2020 126 126 127 129 133 148 135 146 144 63 64 56 Õpilaste arv kooliastmeti: 2000 584 757 625 348 2010 435 410 429 214 2020 379 410 425 183 Õpilaste koguvähenemine 2000-2020 -35% -46% -32% -47% Edasine vähenemine 2010-2020 -13% 0% -1% -15%

5.3. ÕPIRÄNNE

Väljaspool Valga linna gümnaasiumiharidust omandavad õpilased.

Lisaks sündimuse muutumisele on teiseks oluliseks õpilaste arvu mõjutajaks õpiränne. Vaadeldes vahemikku aastatel 2007-2010, võib väita, et väljaspool Valgat gümnaasiumiharidust omandavate Valga õpilaste arv on perioodil kasvanud enam kui kaks ja pool korda. Üheks tinglikult mõjutavaks faktoriks võib olla Valga Gümnaasiumi õppehoone remont 2010/2011 õppeaaastal, ent nagu allpool esitatud jooniselt nähtub, ei ole tegemist pelgalt üheaastase nihkega. Väljaspool Valgat gümnaasiumides õppivate Valga laste arv oli ligikaudu kahekordistunud juba 2009/2010 õppeaastaks. Tähelepanuväärne on, et järsk õpirände suurenemine on toimunud suhteliselt lühikese neljaaastase perioodi jooksul.

Joonis 11. Valga linna lapsed, kes omandavad gümnaasiumiharidust väljaspool Valga linna (Allikas: Valga linnavalitsus).

Peamiseks väljarändesihtkooliks on kujunenud Nõo Reaalgümnaasium, märkimisväärne arv õpilasi omandab gümnaasiumiharidust ka Tartu Descartes’i Lütseumis, Lähte Ühisgümnaasiumis ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumis. Eriti märkimisväärne on Nõo Reaalgümnaasiumisse lahkunute arvu muutus. Kui 2007/2008 õppeaastal omandas Nõos gümnaasiumiharidust kolm Valga last, siis see arv on järjepidevalt kasvanud ning 2010/2011 õppeaastal omandab Nõos gümnaasiumiharidust tervenisti enam kui kuus korda rohkem Valga lapsi (19). Arvestades aastate jooksul välja kujunenud trendi, eksisteerib reaalne oht väljarände edasisele suurenemisele.

Joonis 12. Väljaspool Valga linna gümnaasiumiharidust omandavate Valga linna laste peamised sihtkoolid (Allikas: Valga linnavalitsus).

Samas ei piirdu õpiränne üksnes nimetatud populaarsemate koolidega, 2010/2011 õppeaastal võis Valga lapsi leida 17-st väljaspool Valga linna asuvast gümnaasiumiharidust pakkuvast õppeasutusest. Sealhulgas ei ole paljude koolide puhul tegemist Eesti mõistes tippkoolidega.

Tabel 10. Väljaspool Valga linna gümnaasiumiharidust omandavad Valga linna lapsed sihtkoolide ja õppeaastate lõikes (Allikas: Valga linnavalitsus). 2007/2008 õa 2008/2009 õa 2009/2010 õa 2010/2011 õa Haridusasutus õpilaste arv õpilaste arv õpilaste arv õpilaste arv Audentese Spordigümnaasium 2 1 1 Audentese Spordigümnaasium Otepää filiaal 1 1 EBS Gümnaasium 1 1 1 Hugo Treffneri Gümnaasium 1 3 3 5 Lasnamäe Vene Gümnaasium 1 Lähte Ühisgümnaasium 2 1 4 5 Miina Härma Gümnaasium 2 2 2 1 Noarootsi Gümnaasium 1 1 Nõo Reaalgümnaasium 3 9 14 19 Otepää Gümnaasium 1 2 2 Pärnu Hansgümnaasium 2 3 3 2 Tabivere Gümnaasium 1 Tallinna Paekaare Gümnaasium 1 Tallinna Prantsuse Lütseum 1 1 1 Tallinna Sikupilli Keskkool 1 1 Tallinna Tõnismäe Reaalkool 2 2 Tallinna Ühisgümnaasium 1 1 Tartu Descartes'i Lütseum 1 1 1 7 Tartu Forseliuse Gümnaasium 1 1 1 Tartu Kivilinna Gümnaasium 2 2 2 3 Tartu Karlova Gümnaasium 1 1 Tartu Kunstigümnaasium 2 1

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 1 2 3 Tartu Tamme Gümnaasium 1 1 Tsirguliina Keskkool 1 Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 1 1 1

Allpool olev tabel kõrvutab Eesti Ekspressis avaldatud 2010. aasta koolide „edetabeli“ põhjal lahkunud Valga õpilaste valitud sihtgümnaasiumide tulemused Valga Gümnaasiumi (võrdluse tarbeks valitud kool) tulemustega. On selge, et nn. edetabel ei anna ühest ja kõikehõlmavat pilti kooli õppekvaliteedist. Samas on võimalik andmeid mõningate mööndustega võrdluse eesmärgil kasutada. Tabelis kajastub asjaolu, et mitmed lahkunutest on valinud õpingute jätkamiseks Valga Gümnaasiumist oluliselt nõrgema tasemega õppeasutused. Samuti on hulgaliselt õpilasi valinud Valga Gümnaasiumi tasemega ligilähedaselt samal tasemel (mõnepunktine vahe eksamitulemuste keskmises) oleva kooli, mille haridustase ei ole tõenäoliselt selgelt Valga Gümnaasiumiga võrreldes esiletõusev. Kui õpilased, kes on läinud nõrgematesse või samaväärsetesse koolidesse oleksid valinud õpingute kohaks Valga linna, oleks Valka jäänud 2010/2011 õppeaastal 23 lisanduvat gümnaasiumiõpilast. Kui Valka oleksid jäänud õpilased, kes ei ühinenud koolide edetabeli tipuga ehk esikahekümne koolidega, oleks Valka jäänud 2010/2011 õppeaastal 28 lisanduvat õpilast. Vastavad numbrid moodustavad Valga linna 2010/2011 õppeaasta gümnaasiumiõpilaste arvust (214) vastavalt 11 ja 13 protsenti.

Tabel 11. Sihtgümnaasiumide riigieksamitulemuste võrdlus Valga Gümnaasiumi näitajaga (Allikas: Eesti Ekspress). Eesti Ekspressi Paiknemine Eesti koolide Punktide erinevus Ekspressi koolide edetabeli Valga Gümnaasiumi Õppeasutus Õpilasi edetabelis 2010 punktid 2010 näitajatest Hugo Treffneri Gümnaasium 5 1 84,42 21,09 Tallinna Prantsuse Lütseum 1 3 82,8 19,47 Miina Härma Gümnaasium 1 8 78,25 14,92 Tallinna Tõnismäe Reaalkool 2 14 73,44 10,11 Nõo Reaalgümnaasium 19 15 72,91 9,58 Tartu Tamme Gümnaasium 1 23 70,62 7,29 Noarootsi Gümnaasium 1 30 69,63 6,3 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 3 40 68,49 5,16 EBS Gümnaasium 1 53 66,96 3,63 Tartu Kivilinna Gümnaasium 3 58 66,38 3,05 Otepää Gümnaasium 2 73 65,22 1,89 Tartu Descartes’i Lütseum 7 87 64,14 0,81 Valga Gümnaasium 91 63,33 Tartu Forseliuse Gümnaasium 1 102 62,58 -0,75 Lähte Ühisgümnaasium 5 155 58,75 -4,58 Pärnu Hansagümnaasium 2 176 57,12 -6,21 Tallinna Paekaare Gümnaasium 1 178 56,87 -6,46 Audentese Spordigümnaasium 1 183 56,45 -6,88

Tabel 12.Valga linnas põhikooli lõpetanud õpilased aastate kaupa ja Valga gümnaasiumi astunud õpilased 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 PK 66 51 60 30 27 VG 71 80 62 87 80 VVG 52 49 47 41 40 Kokku 189 180 169 158 147 Gümnaasiumidesse astunud (10.kl)

2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 VG 82 74 61 44 48 VVG 44 37 30 23 31 Kokku 126 111 91 67 79

Valga linna õppima saabunud gümnaasiumiastme õpilased.

Lisaks märgatavalt suurenenud väljarändele avaldab lisanduvat negatiivset mõju sissetuleva õpirände oluline vähenemine.

Siseneva õpirände analüüsimiseks on võimalik vaadelda Valga linna kümnendasse klassi gümnaasiumiharidust omandama asunud mujalt saabunud õpilasi. Vastav dünaamika on kajastatud allpool esitatud tabelis. Sealjuures on oluline tähele panna, et tabel kajastab vaid kümnendasse klassi saabujaid ning aastatel 2006/2007 kuni 2009/2010 (ehk siis aastatel enne Valga Gümnaasiumi renoveerimist). Tabelist nähtub, et kui 2006/2007 õppeaastal saabus Valka gümnaasiumiharidust omandama 39 kümnendikku, siis aastaks 2009/2010 oli neid järgi jäänud kõigest 18 (46% algsest). Veelgi drastilisem võrdlus tekib, kui jätta võrdlusest välja Valga Kaugõppegümnaasiumi suhteliselt stabiilsena püsinud tõmbejõud. Sellisel juhul on sisserändajate arv vähenenud 24-lt 7-ni ehk ligikaudu kolm ja pool korda.

Tabelist nähtub, et kõigest nelja aasta jooksul on Valga Gümnaasium kaotanud ligikaudu kolmveerandi tagamaast. Valga Vene Gümnaasium ei ole stabiilselt laiemat demograafilist tagamaad omanudki. Arvestades mitmete naabermaakondade vene gümnaasiumide sulgemisi (Viljandi 2006, Võru 2009) ja selle olematut mõju Valga Vene Gümnaasiumisse astumisele, saab eeldada, et Valga Vene Gümnaasiumi põhjal ei ole võimalik luua Lõuna- Eesti venekeelse õpilaskonna jaoks potentsiaalselt tõmbekeskust.

Joonis 13. Valga linnas kümnendat klassi alustavad väljastpoolt Valga linna pärit õpilased (Allikas: Valga linnavalitsus).

Eeldusel, et konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus on võimeline õpilasi ligi meelitama ka kaugematest piirkondadest (sh. naabermaakonnad), siis joonisel 18 kajastatud Valga gümnaasiumide (va. Valga Kaugõppegümnaasium) tagamaa on otseselt piiratud peamiselt Valga linna ümbritsevate valdadega. Sealhulgas on ka võime valdadest õpilasi meelitada oluliselt vähenenud. Kui 2007/2008 õppeaastal tuli Karula vallast Valga kümnendatesse klassidesse õppima 9 õpilast, siis 2009/2010 oli see arv vähenenud kaheni. Kui Hummuli vallast tuli seni 3-5 õpilast siis 2009/2010 ei tulnud enam ühtegi. Üks võimalik seletus on asjaolu, et võib-olla on lapsevanemad kodulähedase hariduse kaotamise või konkurentsivõimetuse hirmus asunud lapsi Valga linna saatma juba esimesest klassist. Kuid mingil juhul ei põhjenda see üldist võimetust Valgamaa ja naabermaakondade äärealade gümnaasiumiealise elanikkonna potentsiaali kaasamiseks.

Joonis 14. Valga Gümnaasiumi ja Valga Vene Gümnaasiumi demograafiline tagamaa kümnendasse klassi astujate põhjal (Allikas: Valga linnavalitsus)

Tabelis 43 on kajastatud kõik väljastpoolt Valga linna pärit Valgas kümnendasse klassi astunud õpilased. Kuigi Valga Gümnaasiumi ja Valga Vene Gümnaasiumi tõmbevõime on suhteliselt madal, siis Valga Kaugõppegümnaasium on suutnud õppima meelitada inimesi nii Harju-, Tartu-, Viljandi- kui Võrumaalt. Samas on ka kooli sisuline tähendus ja rõhuasetused eelmainitud koolidest selgelt erinevad.

Tabel 13. Valga linnas kümnendat klassi alustavad õpilased päritolu ja aastate lõikes (Allikas: Valga linnavalitsus).

Maakond Kohalik omavalitsus Haridusasutus 2005/ 2006 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 2009/ 2010 Kuusalu vald Valga Kaugõppegümnaasium 1 Harju maakond Nissi vald Valga Gümnaasium 1 Tallinna linn Valga Kaugõppegümnaasium 1 1 Järva maakond Türi vald Valga Vene Gümnaasium 1 Elva linn Valga Kaugõppegümnaasium 1 Tartu maakond Rõngu vald Valga Kaugõppegümnaasium 1 Tartu linn Valga Gümnaasium 1 Tartu vald Valga Kaugõppegümnaasium 1 Helme vald Valga Kaugõppegümnaasium 2 2 2 1 1 Hummuli vald Valga Gümnaasium 6 2 3 5 Valga maakond Valga Kaugõppegümnaasium 1 3 3 Karula vald Valga Gümnaasium 7 3 7 6 2 Valga Vene Gümnaasium 1 2 Valga Kaugõppegümnaasium 1 1 3 Puka vald Valga Gümnaasium 1 Valga Kaugõppegümnaasium 3 1 1 1 Põdrala vald Valga Kaugõppegümnaasium 1 Sangaste vald Valga Gümnaasium 1 2 2 1 1 Valga Kaugõppegümnaasium 2 1 Taheva vald Valga Gümnaasium 6 10 1 1 Tõlliste vald Valga Gümnaasium 3 2 Valga Vene Gümnaasium 1 Valga Kaugõppegümnaasium 3 2 Tõrva linn Valga Kaugõppegümnaasium 1 2 2 5 2 Otepää vald Valga Kaugõppegümnaasium 2 Õru vald Valga Kaugõppegümnaasium 1 1 1 1 Valga Vene Gümnaasium 2 Valga Gümnaasium 2 1

Viljandi maakond Paistu vald Valga Kaugõppegümnaasium 1 1 Suure-Jaani vald Valga Kaugõppegümnaasium 1 Võru maakond Antsla vald Valga Kaugõppegümnaasium 1 Urvaste vald Valga Kaugõppegümnaasium 1 1

Väljarände suurenemisele ja sisserände vähenemisele lisaks mõjuvad õpilaste arvule negatiivselt ka geograafilised tegurid: 1. Valga linna loomupärane demograafiline tagamaa on Läti piiri tõttu potentsiaalsest poole väiksem. 2. Valga linna puhul ei ole ääremaalise asukoha tõttu tegemist tsentraalse maakondliku tõmbekeskusega, vaid ühena kolmest keskusest Otepää ja Tõrva piirkondade kõrval. Nimetatud keskustes kõigis on konkureerivad gümnaasiumid, mistõttu Otepää ja Tõrva haaravad oma piirkonna õpilaste tagamaa suuremalt jaolt endale. Allpool esitatud joonisel on kujutatud väljavõte Haridus-ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttise esitlusest Valgamaa koolijuhtidele, mis näitlikustab gümnaasiumiõpilaste jaotumist Valgamaa õppeasutuste vahel. Nähtub, et Tõrva ja Otepää piirkonna õpilased eelistavad tugevalt kohalikku gümnaasiumi ning Valga koolide potentsiaalne tagamaa piirdub vaid Lõuna-Valgamaaga ning sellegi piirkonna üle teiste Valgamaa linnadega konkureerides.

Joonis 15. Asulate gümnaasiumiõpilaste jaotumine Valgamaa hariduskeskuste vahel (Allikas: HTM asekantsler Kalle Küttise esitlus Valgamaa haridusjuhtidele).

5.4. ÕPITULEMUSED

Üheks mõjufaktoriks kohapealse gümnaasiumihariduse konkurentsivõime jaoks on ka õpitulemused. Kindlasti ei ole õpitulemused aga ainsad gümnaasiumihariduse kvaliteeti väljendavaks näitajaks, arvesse tuleb võtta ka õpikeskkonda, kooliturvalisust, õpilaste ja lapsevanemate rahulolu ja teisi lisanduvaid tegureid. Samas annavad õpilastulemused ühtsel alusel võrdluspildi, mis ilmestab mõnevõrra ka koolide potentsiaali õpilasarvude vähenemisel õpilasi juurde meelitada (tugevate õpitulemustega kool mõjub konkurentsivõime seisukohalt tõmbekeskusena). Siinkohal vaatleme Valga linna munitsipaalüldhariduskoolide (arvestusest on välja jäetud erineva suunitlusega Valga Kaugõppegümnaasium) ühte enim kasutatud õpitulemuste indikaatorit – eksamitulemusi. Joonisel 20 kajastub keskmine põhikooli eksamitulemuse erinevus vastava eksami riigi keskmisest tulemusest. Ehk teisisõnu erineb iga koolis sooritatud eksami keskmine tulemus sama eksami riigi keskmisest tulemusest keskmiselt just tabelis kajastatud muutuse võrra. Nullnivool on kajastatud riigi keskmine tulemus ning põhikoolieksameid hinnatakse teadupärast viiepallisüsteemis.

Jooniselt nähtub, et ajavahemikul 2005/2006 kuni 2008/2009, mil eksamitulemused on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kaudu leitavad, on Valga linna koolide eksamitulemused suhtelist võrreldavad riigi keskmisega. Ajavahemiku jooksul on Valga Põhikooli eksamitulemused riigi keskmisega võrreldes keskmiselt veidi üle 0,2 punkti kõrgemad ning Valga Vene Gümnaasiumis veidi alla 0,2 punkti madalamad. Valga Gümnaasiumi eksamitulemused jäävad riigi keskmise lähedale. Andmetest avaldub, et Valga koolid on positsioneerunud suhteliselt riigi keskmise lähedale ning on osadel juhtudel ka riigi keskmist ületavad.

Joonis 16. Keskmine põhikooli eksamitulemuse keskmise erinevus vastava eksami riigi keskmisest tulemusest (Allikas: EHIS, Advisio OÜ arvutused).

Pöörates pilgu gümnaasiumitaseme eksamitulemustele, siis on olukord teistsugune. Ka gümnaasiumitaseme joonise puhul on aluseks sama metoodika, mis eelmise joonise puhul.

Küll on arvulised suurusjärgud veidi teised, sest gümnaasiumitaseme riigieksamid arvestatakse 100-punktilisel skaalal. Kui põhikooli näitajate puhul oli Valga linnas pakutav haridus otseselt võrreldav riigi keskmise kontekstiga, siis gümnaasiumitaseme puhul on olukord teistsugune. Valga Gümnaasiumi riigieksamitulemused on aastate jooksul stabiilselt ületanud riigi keskmiseid näitajaid ning seda keskmiselt enam kui 2 punkti võrra eksamitulemuste keskmise kohta. Samas Valga Vene Gümnaasium on gümnaasiumiastmes oluliselt riigi keskmisest kaugenenud (põhikoolis olid tulemused riigi keskmise lähedal), jäädes eksamite puhul aastate lõikes keskmiselt riigi keskmisele alla enam kui 9 punkti võrra. Lisaks on valitud ainete puhul mahajäämus riigi keskmisest ligikaudu 20 punkti suurune.

Joonis 17. Keskmine gümnaasiumi eksamitulemuse keskmise erinevus vastava eksami riigi keskmisest tulemusest (Allikas: EHIS, Advisio OÜ arvutused).

Seega eksamitulemuste seisukohalt saab välja tuua, et:  põhikooliharidus on riigi tasemel konkurentsivõimeline;  gümnaasiumihariduse osas on riigi tasemel konkurentsivõimeline Valga Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium jääb riigieksamipõhiselt konkurentsivõimelt riigi keskmisest tasemest väga kaugele.

Samas tuleb mainida, et vaatamata konkurentsivõimelisusele riigieksamitulemuste taustal, on sissetulev õpiränne Valga Gümnaasiumisse viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud (ning samas ka kogu linna õpilaste väljaränne suurenenud), mis omakorda annab tunnistust osalisest konkurentsivõime vähenemisest.

6. KOOLIVÕRGU ARENGUVÕIMALUSED

6.1. HETKEOLUKORRA JÄTKUMINE

Kõige lihtsamaks edasiminekuteeks on hetkeolukorra jätkamine. Sel juhul tegutseb aastatel 2011-2015 Valga linnas jätkuvalt Valga Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium, Valga Põhikool ning eraldiseisev ning erinevalt suunitletud Valga Kaugõppegümnaasium.

Hetkeolukorra jätkumine

Valga Gümnaasium Valga Põhikool Valga Vene I- XII kl. I-IX kl. Gümnaasium I-XII kl.

Joonis 18. Hetkeolukorra jätkumise stsenaarium.

Koolide töörühma poolt välja toodud tugevused: • Kodulähedus, lapsesõbralikkus, turvalisus. • Oma kultuuri- ja keelekeskkond. • Traditsioonide säilimine. • Üle riigi keskmise tase Valga Põhikoolis ja Valga Gümnaasiumis. • Tugev projektitöö. • Põhikooli astudes valikuvõimalus väikese ja suure kooli vahel. • Õpetajatele turvaline ja stabiilne töökeskkond. • Võimalused huvitegevuseks (muusikalid, koorid, tants, sport jt.). • Majandusõppe, riigikaitseõppe võimaldamine. • Kaugõppegümnaasiumi olemasolu, individuaalne lähenemine õpilasele.

Koolide töörühma poolt välja toodud nõrkused: • Vähearenenud koostöö koolide vahel. • Vähene teavitustöö Valga koolides õppimise propageerimiseks (koolide omavahel ja laiemalt maakonnas). Suurem miinus on Valga Gümnaasiumi vähene teavitustöö ja kooli võimaluste tutvustamine Valga Põhikoolis ning muudes maakonna põhikoolides. • Pedagoogilise kaadri vananemine. • Nõrgad motivatsioonimehhanismid õpetajate toomiseks linna. Noorte õpetajate arv on madal. • Põhikooli- ja gümnaasiumihariduse õpieesmärkide vähene teadvustamine ning erinevate lähenemisnurkade mitte teadvustamine (tabel 38).

• Killustunud õpilaskond: erinevad rahvusgrupid on koondunud ning lõimumine on vähene. • Valga linna geograafilisest asukohast tulenev demograafilise tagamaa vähesus. • Tööpuudusest tingitud ajude äravool. • Gümnaasiumiõpilaste töötamine olude sunnil.

6.2. MUUDETUD KOOLIVÕRK I – GÜMNAASIUM JA KAKS PÕHIKOOLI

Lähtudes koolivõrgu reorganiseerimise vajadusest on üheks klassikalise gümnaasiumi loomise võimaluseks ka aastate eest kõne all olnud variant, kus klassikaline gümnaasium hakkaks toimima „Valga Valges Majas“. Samas eeldab see variant Eesti koolide põhikooliosade ühendamist ning ühist mahutamist Kungla tänava õppehoonesse, millele leidub olulisi vastuargumente. Ümberkorraldatud koolivõrk I

Valga Gümnaasium Valga Põhikool Valga Vene Põhikool X- XII kl. I-IX kl. I-IX kl.

Joonis 19. Ümberkorraldatud koolivõrgu esimene stsenaarium.

Tabel 14. Esimese variandi õpilaste jaotumine hoonete vahel (v.a. VKÕG). Valga Gümnaasium Valga Põhikool Valga Vene Põhikool Kool (X-XII) (I-IX) (I-IX) Hinnanguline maja optimaalne mahutavus: 350 900 350 Prognoositav õpilaste arv 2012 186-271 886 435 Prognoositav õpilaste arv 2015 233-325 900 379 Prognoositav õpilaste arv 2020 183 800 332

Koolide töörühma välja toodud kriitika.

Seoses loodava suure põhikooliga: • Kõik seniste Eesti koolide põhikooliõpilased ei mahu ühisesse põhikooli ära, ruumipuudusest tingituna kannatab füüsiline keskkond; vähe tualettruume ja muud toetavat infrastruktuuri. • Tõenäoline kooliturvalisuse vähenemine, koolivägivalla ja lärmist tingitud stressi tõus õpilastel ja õpetajatel. • Põhikoolide ühendamine läheb vastuollu põhikooli kui lapsesõbraliku ja personaalse lähenemisega institutsiooni argumentidega. • Lapsevanemal kaob valikuvõimalus – tekib oht, et lapsevanemad eelistavad viia oma lapsi tulevikus väikestesse maakoolidesse üle maakonna.

Seoses klassikalise gümnaasiumi loomisega: • Uue kooli maine kujundamine keeruline, kuna puuduvad traditsioonid ja saavutused, mis on võimelised tekkima aastatega. • Konfliktid rahvuslikul tasandil, kuna seni pole lõimumise protsess olnud piisavalt edukas (vastasel juhul ei toodaks antud argumenti välja). • Vene põhikooli lõpetanud ei läheks klassikalisse gümnaasiumi, kuna kardetakse õppeedukuse langust, mille tingib vähene eesti keele oskamine (klassikalises gümnaasiumis saaks toimuma õppetöö peamiselt eesti keeles). • Vene põhikooli õpilaste arvu vähenemine. Kuna edaspidi puuduks valikuvõimalus eesti ja venekeelse gümnaasiumi vahel, siis on lihtsam panna laps kohe eesti põhikooli (hiljem on eestikeelses gümnaasiumis lihtsam hakkama saada). • Õpetajate pendeldamine erinevate koolimajade vahel (tingituna ebapiisavast koormusest osades ainetes), mis omakorda põhjustab probleeme (kvaliteet ei tõuse – pikem tööpäev, õpetajad ei tunne sidet konkreetse kooliga jt. põhjused) • Seniste gümnaasiumitraditsioonide kadumine. • Vene Gümnaasiumi õpetajate töö kaotamise oht, kuna ei suudeta eesti keeles keerulisi erialaseid õppeained lastele edasi anda.

6.3. MUUDETUD KOOLIVÕRK II – GÜMNAASIUM JA KOLM PÕHIKOOLI

Teiseks, pehmemaks lahenduseks on üheaegne olemasoleva situatsiooni maksimaalne säilitamine (põhikoolide õpe jääb samaks) ning samas ühendatud eraldiseisva gümnaasiumiastme loomine (tähendab klassikalise gümnaasiumi tekkimist).

Ümberkorraldatud koolivõrk II

Valga Valga Eesti Valga Eesti Valga Vene Gümnaasium Põhikool I Põhikool II Põhikool X- XII kl. I-IX kl. I-IX kl. I-IX kl.

Joonis 20. Ümberkorraldatud koolivõrgu teine stsenaarium.

Tabel 15. Õpilaste jaotumine hoonete vahel II stsenaariumi korral (va. VKÕG) Valga Valga Põhikool I Valga Põhikool II Valga Vene Gümnaasium (I-IX) (I-IX) Põhikool Kool (X-XII) (I-IX) Hinnanguline maja optimaalne mahutavus: 200 350 800 350 Prognoositav õpilaste arv 2012 186-271 350 536 362 Prognoositav õpilaste arv 2015 233-325 350 550 352 Prognoositav õpilaste arv 2020 183 355 527 332

Koolide töörühma väljatoodud kriitika.

Plaanispetsiifilised argumendid: • Vabaduse tänava maja on gümnaasiumiks ettevalmistamata (ruumipuudus, amortiseerunud tingimused). • Ruumi raiskamine renoveeritavas Kungla tänava õppehoones. Seoses klassikalise gümnaasiumi loomisega: • Uue kooli maine kujundamine keeruline, kuna puuduvad saavutused ja tõsised argumendid õpilaste meelitamiseks (koolihoone on samuti amortiseerunud ning vajab suurt investeeringut). • Konfliktid rahvuslikul tasandil, mis on tingitud senisest vähesest lõimumisest. • Vene põhikooli lõpetanud ei läheks klassikalisse gümnaasiumi, kuna kardavad keeleprobleemide tõttu õppeedukuse langust ja koolist välja langemist. • Vene põhikooli õpilaste arvu vähenemine. Suunatakse koheselt eesti põhikooli, mis loob paremad eeldused hiljem gümnaasiumis hakkama saamiseks. • Seniste gümnaasiumitraditsioonide kadumine. • Võimalik õppeedukuse langus gümnaasiumis vene lastel, mis on tingitud vähesest eesti keele oskusest. • Vene Gümnaasiumi õpetajate töö kaotamise oht, kuna ei suudeta eesti keeles keerulisi erialaseid õppeained lastele edasi anda.

6.4. TEISED ARENGUVÕIMALUSED

Lisaks nimetatule oli kaudsema vaatluse all veel teisigi esmapilgul ratsionaalseid lahendusi, mis erinevate asjaolude tõttu edasisest analüüsist kõrvale jäid.

Ümberkorraldatud koolivõrk kahe põhikooliga, millest Eesti kool asuks kahes majas. Sellise variandi puhul tekiks selgelt mahutavuse probleem algklasside potentsiaalses majas. Samuti on variandi puhul põhikooli suur maja veel alakasutatum, kui teiste alternatiivide puhul. Üks võimalus oleks „algklasside majja“ panna algklasside asemel I kooliaste (1-3. klass), kuid isegi sel juhul oleks seal õpilasi üle 300 ja mahutavuse probleem päevakorral. Lisaks tekib küsimus, kas on mõtet koolitee jooksul ühes linnas kolm korda kolida – algklasside majast põhihoonesse ja seejärel gümnaasiumisse, mille korral iga paikne aste

Valga Valga Põhikool Valga Vene Kool Gümnaasium (X- Valga Põhikool (V-IX) (algklassid) Põhikool (I-IX) XII) Asukoht

Optimaalne 350 200 800 350 Prognoositav õpilaste arv 2012 186-271 393 493 344 Prognoositav õpilaste arv 2015 233-325 408 492 352 Prognoositav õpilaste arv 2020 183 359 522 332 kestaks vaid kusagil 3-5 aastat.

Ümberkorraldatud koolivõrk hetkeolukorra baasil – Valga Vene Gümnaasiumi gümnaasiumiosa lisamine olemasoleva Valga Gümnaasiumi juurde. Üheks võimaluseks oleks muutuva õigusruumi tõttu väga keerulisse olukorda (kolme õppesuuna loomise kohustus, üleminek 60% osas eestikeelsele õppele, pedagoogide kvalifikatsiooninõuded) jääva Valga Vene Gümnaasiumi üheparalleelilise gümnaasiumiosa liitmine olemasoleva Valga Gümnaasiumi juurde. Võimaluse poolt räägib asjaolu, et linna gümnaasiumiõpilased on kokku koondatud ning nende baasil on võimalik paremini luua õppesuundi ja valikuvõimalusi, pakkudes ühtlasi vene kooli lõpetanutele osalist venekeelset õpet. Samas on plaan seni olnud vastuvõetamatu Valga venekeelsele kogukonnale, kes ei soovi gümnaasiumihariduseks „Eesti kooli“ minna ning samuti pelgavad, et lapsevanemad võivad sel juhul soovida juba kooliteed alustavaid lapsi panna Valga Gümnaasiumisse Valga Vene kooli asemel. Samuti ei toeta see plaan eraldiseisva gümnaasiumiastme ideed.

6.5. ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS

Olukorra selgitamiseks ning edasiste otsuste tegemise põhjendamiseks on tabelisse 46 kokku koondatud eelpool käsitletud peamiste alternatiivide eelised ja puudused.

Tabel 16. Arengustsenaariumite eelised ja puudused võrdleval kujul. Alternatiiv Eelised Puudused . Õpilaste arvu jätkuval vähenemisel ähvardab Valga gümnaasiumiharidust hääbumine. . Toimetulekuraskused vähemalt kolme õppesuuna pakkumise nõudega kõigis Valga linna gümnaasiumides (sh. Kaugõppegümnaasium). . Välja kujunenud süsteemi . Toimetulekuraskused Vene jätkumine. Gümnaasiumis üleminekuga . Välja kujunenud traditsioonide 60%/40% eestikeelsele õppele, jätkumine. kvalifitseeritud pedagoogide . Vene gümnaasiumi kui puudus. Hetkeolukorra kogukonnakeskuse säilimine. . Ei toeta põhikooli- ja säilimine . Elanikkonna rahulolu ning gümnaasiumiastmete eraldamise ja potentsiaalselt tekkivate seeläbi erineva lähenemise konfliktide vältimine. võimaldamise ideed (akadeemilisem lähenemine ja müravabam õhkkond gümnaasiumiastmes). . Ei paku põhikooli lõpu järel selget valikumomenti edasise haridustee osas. . Väga nõrgad statistilised õpitulemused Valga Vene Gümnaasiumis võrrelduna riigi keskmisega. Klassikalise gümnaasiumiga seotud Klassikalise gümnaasiumiga seotud eelised: puudused: . Suurema arvu . Ümberkorraldused ning keeruline gümnaasiumiõpilaste olemasolu üleminekuprotsess tekitavad Ümberkorraldatud võimaldab tagada piisavalt pingeid. koolivõrk I: õppesuundi ja valikuvõimalusi. . Klassikaline gümnaasium ühendab klassikaline . Erinev lähenemine erinevaid rahvusgruppe – gümnaasium ja kaks põhikooliastmes ja võimalikud vääritimõistmised ja põhikooli gümnaasiumiastmes (sh. konfliktid. valdavalt konkreetsele astmele . Võimalik õpetajate ränne väiksema spetsialiseerunud õpetajad, koormusega aineõpetajate puhul. akadeemilisem õppeprotsess, müravabam õpikeskkond). Muud üldised puudused:

. Gümnaasiumisse lähevad õppima . Suure Eesti Põhikooli õpilased ei selge sihiga noored, kes soovivad mahu väga hästi Kungla tänava peale lõpetamist õpinguid jätkata õppehoonesse, ruumide jagamisel (gümnaasiumisse ei minda pelgalt Vabaduse tänava hoonega jääb diplomi saamise eesmärgil). Kungla tänaval ruumi üle ja osad . Õpilastel on pärast 9. klassi lõppu õpilased peavad koolitee jooksul selge valiku langetamise aeg, kas kolm korda koolide vahel kolima. haridustee jätkub gümnaasiumis . Suur põhikool ei ole lapsesõbralik, suunaga liikuda edasi potentsiaalne oht koolistressi- ja kõrgharidust omandama või vägivalla suurenemisele. mõnes kutseõppeasutuses. . Olemasoleva süsteemi . Vene kogukonnaga arvestamine ümberkorraldamine – Valga (linnas säilib võimalus saada Põhikool peab ümber kolima juba gümnaasiumiharidust osaliselt toimiva põhikooliosa juurde Kungla vene keeles ning õppida lähemalt tänaval. vene kultuuri, arvestades, et . Puudub valikuvõimalus Eesti pikemas perspektiivis põhikoolide vahel, väiksema ja hetkeolukorra jätkumisel ja suurema kooli vahel. nõuetele mittevastavusel võib . Kaob konkurents Eesti põhikoolide ähvardada venekeelse ja vene vahel, mis ei soosi põhihariduse õpilastega arvestava arengut. gümnaasiumihariduse hääbumine Valgas, mis on tingitud kooli tegevusloa mitte pikendamisest).

Muud üldised eelised: . Klassikaline gümnaasium tegutseb ajaloolises Valga valges majas. . Linn vabaneb ühe koolimajaga seotud kuludest, rohkem ressursse jääb investeeringuteks. Klassikalise gümnaasiumiga seotud Klassikalise gümnaasiumiga seotud eelised: puudused: . Suurema arvu . Ümberkorraldused ning keeruline gümnaasiumiõpilaste olemasolu üleminekuprotsess tekitavad võimaldab tagada piisavalt pingeid. õppesuundi ja valikuvõimalusi. . Klassikaline gümnaasium ühendab . Erinev lähenemine erinevaid rahvusgruppe – põhikooliastmes ja võimalikud vääritimõistmised ja Ümberkorraldatud gümnaasiumiastmes (sh. konfliktid. koolivõrk II: valdavalt konkreetsele astmele . Võimalik õpetajate ränne väiksema klassikaline spetsialiseerunud õpetajad, koormusega aineõpetajate puhul. gümnaasium ja kolm akadeemilisem õppeprotsess, põhikooli müravabam õpikeskkond). Muud üldised puudused: . Gümnaasiumisse lähevad õppima . Vabaduse tänava koolimaja vajab selge sihiga noored, kes soovivad olulisi investeeringuid nii hoone, peale lõpetamist õpinguid jätkata ruumivõimaluste kui ka füüsilise (gümnaasiumisse ei minda pelgalt õpikeskkonna osas. diplomi saamise eesmärgil). . Kooli administratsiooni . Õpilastel on pärast 9. klassi lõppu ülalpidamise kulu. selge valiku langetamise aeg, kas . Kungla tänava õppehoones jääb

haridustee jätkub gümnaasiumis osaliselt ruumi üle. suunaga liikuda edasi kõrgharidust omandama või mõnes kutseõppeasutuses. . Vene kogukonnaga arvestamine (linnas säilib võimalus saada gümnaasiumiharidust osaliselt vene keeles ning õppida lähemalt vene kultuuri, arvestades, et pikemas perspektiivis hetkeolukorra jätkumisel ja nõuetele mittevastavusel võib ähvardada venekeelse ja vene õpilastega arvestava gümnaasiumihariduse hääbumine Valgas, mis on tingitud kooli tegevusloa mitte pikendamisest).

Muud üldised eelised: . Klassikaline gümnaasium paikneb südalinnas, ajaloolises koolihoones, linnaraamatukogu, muuseumi, arhiivi ja teiste õpinguid toetavate asutuste vahetus läheduses. . Olemasolev süsteem säilib suuremas osas – koolid jätkavad senist tegutsemist, eralduvad vaid gümnaasiumiastmed. . Mittestatsionaarse osa ühendamisel (õhtune õpe, teiste hoonete baasil vms.) võib linn vabaneda senise Kaugõppegümnaasiumi hoone ülalpidamiskuludest.

6.6. VALGA KAUGÕPPEGÜMNAASIUMI POSITSIOON

Eraldi oluline küsimus on eelpool käsitletud koolidest eraldiseisva suunitlusega ning seetõttu siin peatükis eraldi käsitletud Valga Kaugõppegümnaasiumi tulevik. Ühest küljest on uue Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadusega sätestatud, et üheks aktsepteeritavaks kooli vormiks võib ka tulevikus olla „põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe“. Teisalt kehtib ka neile koolidele kohustus pakkuda õppijatele vähemalt kolme erinevat õppesuunda, mis suurendab survet õpilaste arvule ning aineõpetajate vajadusele. Valga kontekstis pakub koolile konkurentsi ka Valgamaa Kutseõppekeskuse juures tegutsev täiskasvanuhariduse osakond.

Tabel 17. Valga Kaugõppegümnaasiumi arenguvõimalused koolivõrgu kontekstis. Võimalus Eelised Puudused . Harjumuspärane toimimine. . Toimetulekuprobleemid kolme . Täiskasvanud kooliõpilased erineva õppesuuna pakkumise saavad privaatset ja kohustusega. individuaalsusest lähtuvat õpet. . Toimetulekuprobleemid Eraldiseisvana . Kaugõppegümnaasium on seni vastavusega kooli füüsilisele jätkamine suutnud edukalt kaasata ka õppekeskkonnale kehtestatud kaugemate piirkondade õpilasi. nõuetega. . Säilib õpilaste seas eelistatud . Koolimaja ülalpidamisega seotud päevane õppevorm. kulud. . Suuremas osas harjumuspärane toimimine. . Õpetajate ja õpilaste (spetsiifilist . Klassikaline gümnaasiumi õppekeskkonda nõudvate ainete õpetajad saavad suurema omandamiseks) rändamine koormuse. koolimajade vahel. Klassikalise . Ühendatud juhtimine. . Koolimaja ülalpidamisega seotud gümnaasiumi . Kaugõppegümnaasium on seni kulud, kui ei kasutata ära koosseisus eraldi suutnud edukalt kaasata ka olemasolevaid ruumivõimalusi hoones jätkamine kaugemate piirkondade õpilasi. (Vabaduse tn. maja ja õhtune õpe, . Täiskasvanud kooliõpilased Kungla tn. maja ruumipotentsiaal saavad privaatset ja või mõni teine võimalus). individuaalsusest lähtuvat õpet.

. Säilib õpilaste seas eelistatud päevane õppevorm. . Täiskasvanud kooliõpilased ei saa privaatset ja individuaalsusest lähtuvat õpet. . Ühendatud juhtimine. . On vajalik õpilaste seas . Gümnaasiumiõpetajad saavad ebapopulaarsema õhtuse Klassikalise suurema koormuse. õppevormi rakendamine. gümnaasiumiga ühes . Õpetajad ja õpilased ei pea . Täiskasvanute hariduse majas jätkamine koolimajade vahel rändama. omandamine muutub . Koolimaja ülalpidamise kuludest keerulisemaks ja seetõttu väheneb vabanemine. kaugemate piirkondade õpilaste huvi hariduse omandamise vastu Valgas.

7. ARENGUKAVA 2011-2015 Valga linna üldharidusvõrgu arengukava 2011-2015 analüüsis hetkeolukorda, võrgu korrastamise alternatiive ning fikseerib üldharidusvõrgu järgmiseks viieks aastaks. Arengukava otsene suunitlus on haridusasutuste võrgustikule, mistõttu antud töö fookuses

41 ei ole üldised alus-, huvi- või üldhariduslikud eesmärgid, vaid kaasaegse ning optimaalse asutuste korralduse loomine Valga linnas. Spetsiifilisemad eesmärgid kajastuvad valdkondlikes arengudokumentides (allpool eraldi välja toodud loetelu hariduskorralduslikest dokumentidest) ning nende põhine detailne tegevuskava on jooksvalt formuleeritud vastavate institutsioonide arengukavades.

Seoses hariduskorralduslike muudatuste ning demograafiliste vajadustega on arengukava keskendunud üldhariduskoolide võrgule ning selle reorganiseerimisele gümnaasiumi(10.- 12.kl.) loomise raamistikus, esitamaks väljakutse senistele negatiivsetele õpilasarvude trendidele ning pakkumaks põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele just nimelt nende vajadustega arvestavat õpikeskkonda. Teistes valdkondades on haridusvõrk optimaalne ning korrastamist lähema viie aasta perspektiivis ei ole ette näha.

Munitsipaalüldhariduskoolide võrk 2011 aastal ei muutu.

Lisaks säilib linnas võimalus omandada riigi poolt pakutavat haridust Valga Jaanikese Koolis ja Valgamaa Kutseõppekeskuses. Munitsipaalalusharidus: 1. Lasteaed „Walko“ 2. Lasteaed „Buratino“ 3. Lasteaed „Kaseke“ 4. Lasteaed „Pääsuke“ Munitsipaalüldharidus 1.Valga Põhikool 2.Valga Gümnaasium 3.Valga Vene Gümnaasium 4. Valga Kaugõppegümnaasium

Koolivõrgus toimuvad muutused alates 1.sept 2012.

ALUSHARIDUSVÕRK

Valga linna alusharidusvõrk on optimaalne ning olulisemaid muudatusi ei vaja. Valga linna alusharidusvõrk aastatel 2011-2015:  Lasteaed „Buratino“.  Lasteaed „Kaseke“.  Lasteaed „Pääsuke“.  Lasteaed „Walko“.  On ilminguid, et arengukava perioodil võib üles kerkida erivajadustega lasteaialastele rühma moodustamise ja uute lisarühmade loomise küsimus. Puuetega lastega tegelemine vajab eritähelepanu ning tekitab vajaduse tugiisiku järele. Sõltuvalt erivajadustega laste arvust, tuleb vajadusel kaaluda, kas lahendada olukord tugiisikute süsteemiga tavarühmade baasil, luua erivajadustega laste rühm ühe lasteaia juurde või näiteks uurida koostöövõimalusi Valga Jaanikese Koolis leiduva kompetentsi kasutamiseks. Uusi lisarühmi vajatakse , sest vajadus lasteaiakohtade järele on tõusnud

Lähiaastate prioriteetsed eesmärgid valdkonniti ja tegevused prioriteetsete eesmärkide saavutamiseks on kajastatud lasteaedade kehtivates arengukavades.

7.1. KOOLIVÕRK ALATES 1.SEPT. 2012.a.

7.1.1. VALITUD ARENGUSTRATEEGIA

Munitsipaalüldhariduskoolide võrk 2011 aastal ei muutu. Järgmises tabelis on kajastatud 2010/2011 õppeaastal Valga Linna koolides õppivate õpilaste arv.

kool kooliaste I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium Kokku 1.-3. kl. 4.-6. kl. 7.-9.kl 163 168 202 132 665 Valga Gümnaasium Valga Vene Gümnaasium 135 112 115 82 444

Valga põhikool 137 130 119 0 386

Valga 0 0 9 90 99 Kaugõppegümnaasium KOKKU 435 410 445 304 1594

Muudatused Valga linna koolivõrgus viiakse ellu alates 1.septembrist 2012, aastast, eesmärgiga moodustada Valga linna ainult gümnaasiumiklasse omav gümnaasium. Töötati välja kaks võimalikku varianti, mille järgi koosneks Valga linna koolivõrk alates 1. sept. 2012 järgmistest koolidest:

I VARIANT:  Valga Gümnaasium(VG) 10.-12. klassid, millele liituvad Valga Kaugõppegümnaasiumi (VKÕG) klassid. VG paikneb Kungla 16 ja tema mittestatsionaarne osakond asub Vabaduse 13

 Valga Põhikool (PK) kõik eestikeelsed 1.-9. klassid, kool asub Kuperjanovi 10 ja Kungla 16  Valga Vene Gümnaasium (VVG) 1.-12.klassid, kool asub Kuperjanovi 99

II VARIANT  (VG) 10.-12. klassid, koos mittestatsionaarse osakonnaga ( liitunud VKÕG klassid) asub Kuperjanovi 10

 Valga Põhikool (PK) kõik eestikeelsed 1.-9. klassid, asub Vabaduse 13 ja Kungla 16  Valga Vene Gümnaasium (VVG) 1.-12.klassid, asub Kuperjanovi 99

Koolide paiknemise võimalikud variandid on kajastatud tabelis 18 õppehoonete kaupa

Tabel 18. Valga linna koolide paiknemine õppehoonetes

Kuperjanovi 10 Kungla 16 Vabaduse 13 Kuperjanovi 99 Asukoht

I variant PK PK + VG VG mittestatsionaarne osakond VVG 1.-12 .klassid

II variant VG PK 3.-9.klassid PK 1.-2.klassid VVG 1-12.klassid

I VARIANT 1.sept. 2012 alustab tööd uus gümnaasium (10.-12. klassidega), mis moodustub praeguse Valga Gümnaasiumi ümberkujundamisel ja–korraldamisel gümnaasiumiks (10.-12-klass). Uue gümnaasiumiga liidetakse Valga Kaugõppegümnaasiumi klassid. Praeguse Valga Gümnaasiumi põhikooli osa (1.-9.Kl.) klassid liituvad Valga Põhikooliga .

Uus VG töötab Kungla 16 õppehoones. Uue VG tarbeks eraldatakse Kungla 16 õppehoones vajalikud ruumid ja tagatakse tänapäeva nõuetele vastavad õppetingimused renoveeritud ja kaasajastatud õppehoones. VG mittestatsionaarse õppevormiga klassid asuvad Vabaduse 13 õppehoones. PK töötab Kuperjanovi 10 ja Kungla 16 õppehoonetes.

VVG töötab Kuperjanovi 99. VVG jätkab 1.-12.klassiga ja kuni aastani 2013/2014 kooli tegutsemisvormis muudatusi ette ei näha. Valga Vene gümnaasium peab seadusest tulenevaid ülesandeid täitma: kindlustama kooli õppekavas 3 kohustuslikku õppesuunda, alates 1.sept 2011.a. peab kool minema üle eestikeelsele õppele alates 10.klassist. Kui seaduses etteantut ei täideta ja gümnaasiumi aste jääb väiksemaks kui 60 õpilast , siis vaadatakse kooli tegutsemisvorm üle ja algatatakse käesoleva arengukava muutmine eesmärgiga reorganiseerida VVG põhikooliks.

II VARIANT 1. sept. 2012.a. alustab tööd uus gümnaasium (10.-12. klassidega), mille juurde liituvad Valga Kaugõppegümnaasiumi klassid. Jääb töötama Valga Põhikool, mille juurde liituvad

44 praegused Valga Gümnaasiumi 1.-9. klassid. Valga Vene Gümnaasium jätkab 1.septembril 2012 1.-12.klassiga. VG kasutuses on Kuperjanovi tn 10 õppehoone ja PK kasutab õppehooneid Vabaduse 13 ja Kungla 16. VVG töötab Kuperjanovi 99. Vabaduse 13 koolihoone maksimaalne klassikomplektide mahutavus on 15 klassi, kuid seda ainult juhul kui on võimalus teha suuremahulisi ümberehitustöid õppehoone sisemuses ja kohandada ruumid ning õueala algklasside õpilastele sobivaks tervisekaitse ja päästeameti nõudeid arvestades. Väiksemamahuliste ümberehitustega ja õppehoone vastavusse viimisega tervisekaitse ja päästeameti nõuetega, on hoone mahutavus 10 klassikomplekti( tabel 19).

Tabel 19. Valga Põhikooli õpilaste paiknemise võimalikud variandid klassiti õppehoonetes , 45 klassi Valga ühendatud Põhikooli Vabaduse 13 Kungla 16 õppehooned I variant I-II klass (10 klassi ) III- IX klass (35 klassi) II variant I-III klass (15 klassi) IV-IX klass ( 30 klassi)

Eelpoolkirjeldatud kaht koolivõrgu arenguvarianti analüüsides ja hinnates ning arvestades Valga linna elanike soovi, otsustati esmalt edasi minna VARIANDIGA nr I vt. tabel 18, lk 44.

II arenguvariandi juurde võidakse tagasi tulla aruteludeks ja ellu viimiseks, kui on võimalik edaspidi rekonstrueerida koolimajad Kuperjanovi tn 10 ja Vabaduse tn 13. Siis kaalutakse võimalust paigutada koolid nii, et ühes koolihoones poleks kaht erinevat kooli.

Õppeaastal 2012/2013 1.septembrist on Valga linnas 3 kooli:

Valga Gümnaasium (10.-12.kl) koos mittestatsionaarse osakonnaga Valga Põhikool(1.-9. kl), Valga Vene Gümnaasium jätkab 1.-12.klassiga ja kuni aastani 2013/2014 , selle kooli tegutsemisvormis muudatusi ette ei näha.

Õpilaste arve arvestades kujuneks kooliti 2012 õpilaste arv järgnevaks nagu tabelis 20 on välja toodud.

Tabel 20. Hetkeolukorra baasil prognoositav õpilaste arv Valga linna koolides I arengu variandi puhul

Gümnaasium (X-XII) Valga Põhikool Valga Vene Kool Kuperjanovi Gümnaasium Kungla 16 Kungla 16 Vabaduse 13 10 (I-XII) Asukoht

Prognoositav 174-203 õpilaste arv 2012 60-90 350 521 440 Prognoositav 209-250 õpilaste arv 2015 60-90 330 522 379 Prognoositav 183 õpilaste arv 2020 60-90 300 500 332

Valga Gümnaasiumi klasside komplekteerimisel saab arvestada Valga linna põhikoolide lõpetajatega (arvestusega , et 50-60% valib edasisteks õpinguteks gümnaasiumi) vt. tabel 21 ja ümberkaudsete omavalitsuste põhikoolide lõpetajatega vt. tabel 22.

Tabel 21. Põhikoolide lõpetajad aastate kaupa Valga Linna koolides ja prognoos gümnaasiumi 10. klassi astuda soovijaist (50-60% põhikooli lõpetajatest Valgas)

2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

PK lõpetajad kõik Valgas kokku 159 123 138 135

Potensiaalsed gümn. 10.kl astujad 79-95 61-73 69-82 67-81

Tabel 22. Valga linna ümberkaudsete omavalitsuste põhikooli lõpetajate prognoos

Lõpetamise aasta 2011 2012 2013 2014 2015 Kool

Hummuli PK 13 6 7 10 9 Lüllemäe PK 0 5 4 7 1 Tsirguliina pk aste 19 19 7 21 15 12 Hargla PK 7 2 10 9

Kokku 44 37 20 48 34

Eelpooltoodut arvestades võib eeldada, et Valga Gümnaasiumi õpilaste arv kujuneb prognoosikohaselt tänu kaasaegsetele õppekeskkonnale ja -metoodikatele, vajalikele õppesuundadele ja heale turundustööle aastate kaupa järgmiseks nagu tabelis 23 lk. 48 on välja toodud.

Tabel 23. Valga Gümnaasiumi klasside prognoos aastate kaupa (50-60% pk lõpetajatest Valgas)

2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015//2016 10-kl 79-95 61-73 69-82 67-81 11.kl 50-60 79-95 61-73 69-82 12.kl 45-48 50-60 79-95 61-73 Kokku gümnaasiumis 174-203 190-228 209-250 197-236

VALGA PÕHIKOOL: moodustub praeguste eesti õppekeelega koolide (Valga Põhikooli ja Valga Gümnaasiumi) 1.-9. klasside baasil. Moodustuv kuni 45 klassikomplektiga põhikool töötab Kuperjanovi 10 ja Kungla tn 16 koolihoonetes vt. tabel 20. lk 46 . Kooli juhtkonnal

47 on võimalus valida ja paigutada, kuidas konkreetsed klassid kahes õppehoones paiknevad. . Tabelis 24 lk 48 on kajastatud PK õpilaste arv aastate kaupa.

Tabel 24. Valga Põhikooli õpilaste arv õppeaastate kaupa

klass 2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016 1 90 90 90 90 2 90 90 90 90 3 100 90 90 90 4 98 100 90 90 5 102 98 100 90 6 102 102 98 100 7 90 102 102 98 8 106 90 102 102 9 93 106 90 102 Kokku 871 868 852 852

Valga Vene Gümnaasium jätkab 1.sept. 2012.a. 1.-12.klassidega. Põhikooliastmes (tabel 25, lk 49) on õpilastel ja nende vanematel valida, kas õpitakse keelekümblusklassis või tavaklassis. Kool rakendab alates III kooliastmest kutseõpet koostöös Valgamaa Kutseõppekeskusega. Valga Vene Gümnaasium täidab seadusest tulenevaid ülesandeid: 3 õppesuunda ja alates 1.sept 2011.a. on 10. klassis eestikeelsele õppele üle mindud. Kool peab alates 1.sept.2013 rakendama kogu gümnaasiumiastmes eestikeelset õpet ( vähemalt 60% õppetööst peab toimuma eesti keeles). Kui seaduses etteantut ei täideta ja gümnaasiumi aste jääb väiksemaks kui 60 õpilast, siis vaadatakse kooli tegutsemisvorm üle ja algatatakse käesoleva arengukava muutmine eesmärgiga reorganiseerida VVG põhikooliks.

Valga Vene Gümnaasium teeb koostööd kõigi Valga linna koolidega. Koostööd Valga gümnaasiumiga tehakse kolme õppesuuna rakendamise osas. Valga Vene Gümnaasium peab võimaldama oma gümnaasiumi astme õpilastele ( tabel 25, lk.49) soovi korral võtta kursusi gümnaasiumist. Kuni aastani 2013/2014 selle kooli tegutsemisvormis muudatusi ette ei näha.

Tabel 25.Valga Vene Gümnaasiumi põhikooli klassid klass 2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016

1 40 40 40 40 2 40 40 40 40 3 46 40 40 40 4 50 46 40 40 5 39 50 46 40 6 35 39 50 46 7 45 35 39 50 8 32 45 35 39 9 30 32 45 35 Kokku 357 335 375 370

Tabel 26.Valga Vene Gümnaasiumi gümnaasiumi astme klassid

2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016 10.kl 20 20 20 20 11.kl 22 20 20 20 12 kl 31 22 20 20 Kokku 73 62 60 60

Valga linna loodav Gümnaasium( 10.-12. kl) paikneb Valgas renoveeritud gümnaasiumihoones Kungla 16. Õppetööle lisandväärtust annavad ning õpivõimalusi mitmekesistavad Valga kesklinna koondunud järgmised asutused:

1. SA Valga Sport 2. Valga Muuseum. 3. Valga Maa-arhiiv. 4. Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. 5. Valga Keskraamatukogu. 6. Valga Muusikakool jt.

VG mittestatsionaarne osakond saab enda kasutusse ruumid kesklinna majas, Vabaduse 13, kus CO2 projekti rahaga soojustatakse ja viimistletakse hoone tagumine fassaad, paigaldatakse uued aknad ja välisuksed, parandatakse läbijooksud katustelt, paigaldatakse vundamendi hüdroisolatsioon, tasakaalustatakse küttesüsteem ja ehitatakse välja uus soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem.

Valga Põhikooli õppetöö toimub Kuperjanovi 10 õppehoones, ja Kungla 16 . Kungla 16 hoone renoveeritakse ja selle tulemusena õppetingimused ning sportimisvõimalused paranevad.

7.1.2. ARENGUSTRATEEGIA OODATAV MÕJU JA SELLE HINDAMINE

Valitud arengustrateegia prognoositavat mõju saab sisuliselt hinnata alles üleminekujärgse olukorra stabiliseerumisel (orienteeruvalt 3-5 aasta pärast). Esimesel paaril aastal on oodatav osaline tagasilöök, mil muudatuste suhtes ebakindlate poolne väljaminev õpiränne võib ajutistelt suureneda.

Tabel 27. Valitud arengustrateegia oodatav mõju demograafilistele ja konkurentsivõimega seotud teguritele gümnaasiumiastmes Gümnaasiumiastme õpet Projektsioon valitud arengustrateegia mõjutavad tegurid Projektsioon hetkeolukorra baasil baasil Mõõdetav indikaator Gümnaasiumiõpilaste arvu loomulik Gümnaasiumiõpilaste arvu loomulik Gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine jätkub (Allikas: arengukavas vähenemine jätkub (Allikas: arengukavas Õpilaste arv. loomulik vähenemine Valgas. esitatud õpilaste arvu prognoos aastani esitatud õpilaste arvu prognoos aastani 2020). 2020). Jätkub trend igaaastase väljarände Trend väljarände suurenemisele on Väljaminev õpiränne* suurenemisele (olemasolevate tingimuste Väljaspool Valga linna

peatunud (puudub vajadus lahkuda (gümnaasiumihariduse jätkumine; ühe- ja kahe paralleeliga gümnaasiumiharidust valikuvõimaluste vähesuse, soovimatuse omandamine väljaspool gümnaasiumid ei suuda pakkuda õpilaste omandavate Valga tõttu senistes koolides jätkata vms. Valga linna). soovitud valikuvõimalusi; teise laine efekt - laste arv. põhjustel). lahkunutele järgnevad õed/vennad). Sissetulev õpiränne suureneb, sest kool

Demograafilised Jätkub trend sissetuleva õpirände sisulisele suudab pakkuda teistest tõmbekeskustest Vähenev sissetulev õpiränne puudumisele, sest tingimused ja seega ka (Otepää, Tõrva jt.) rohkem Valga linnas (väljastpoolt linna pärit laste motivatsioon Valga linna õppima tulla jäävad valikuvõimalusi, uuenduslikumat gümnaasiumiharidust gümnaasiumihariduse samaks. Veidi võib trendi positiivses suunas õppekorraldust ning aktiivset turundust. omandavate teiste omandamine Valga linnas). muuta Valga gümnaasiumide agressiivsem Sisserände suurenemisele aitab kaasa piirkondade laste arv. turundustegevus. õpilaskodu võimaldamine koostöös

näiteks Valgamaa Kutseõppekeskusega. Riigieksamitulemused, Gümnaasiumiõpilaste tulemused Valga Gümnaasiumiõpilaste tulemused on medaliga lõpetajad, Õpitulemuste Gümnaasiumis on jätkuvalt Valgamaa konkurentsivõimelisemad, sest ülikooli sisseastunud konkurentsivõimelisus. konkurentsivõimelised, Valga Vene kaasatud on piirkonna parimad õpetajad ja jt. mõõdetavad Gümnaasiumis vähekonkurentsivõimelised. uudseimad õpimetoodikad. indikaatorid Valga linnas Valikuvõimalused on laienenud, õpetatavate erinevate rohkemate õpilastega (õpetajate ainete arv, koormuse pakkumine) saab luua senisest Piiratud valikuvõimalused**. Valikuvõimalused on piiratud. valikuvõimaluste rohkem õppesuundi ja valikaineid. puudumise tõttu Erinevate uudsete õppemetoodikate Valgast mujale Konkurentsivõimet mõjutavad Konkurentsivõimet kasutusele võtmine( projektõpe jne) õppima asunud laste

arv.

Kooli ja selle Võimalused uudseks lähenemiseks õppekorraldust õppekorraldusele (klassideta gümnaasium, puudutavate Õppekorraldusküsimused***. Senise õppekorralduse jätkumine. tsükliõpe vms.), kool peab kujunema positiivsete Lõuna-Eesti piirkonnas kvaliteedimärgiks. pressikajastuste arv meedias. Kvalifitseeritud pedagoogide arv, Piirkonna parimad õpetajad on kokku Sama õpetajaskond, kes seni. Samad õpetajad pedagoogide koondatud, põhiainete õpetajaskond on Õpetajate selektsioon. õpetavad nii põhikooli- kui ka täiendkoolituste arv, spetsialiseerunud konkreetselt gümnaasiumiastmes. õpilaste ja gümnaasiumiastme õpilaste arendamisele. lastevanemate rahuloluküsimustikud.

*31% rahvaküsitlusel klassikalise gümnaasiumi loomisele toetust avaldanutest loodab, et sellega tekib Valga linna konkurentsivõimeline gümnaasium, misläbi vähem õpilasi lahkub teiste linnade koolidesse,

**31% kõigist rahvaküsitlusele vastanuist arvasid, et linna gümnaasiumiharidust on võimalik konkurentsivõimelisemaks muuta valikuvõimaluste suurendamise kaudu. Samas on valikuvõimalusi võimalik suurendada vaid piisavast õpilaste arvust lähtuva koormuse korral. 26% rahvaküsitlusel klassikalisele gümnaasiumile toetust avaldanutest toob põhjuseks, et rohkemate õpilastega on võimalik pakkuda rohkem valikuvõimalusi.

***34% kõigist rahvaküsitlusele vastanuist arvasid, et linna gümnaasiumihariduse konkurentsivõime tõstmiseks oleks vajalik õppekvaliteedi parandamine läbi õppekorralduslike ja õpimetoodiliste muudatuste sisseviimise.

7.1.3. STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID

Järgnevalt on esitatud strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad, mis on seotud Valga linna klassikalise gümnaasiumi loomisega.

Strateegiline eesmärk 1: Valga linna on loodud Gümnaasium (10-12 klass) ja Põhikool, mis toimivad mõlemad edukalt eraldiseisvate õppeasutusena ning vastavad kõikidele õpikeskkonnale esitatud nõuetele. Tegevussuund 1: Kungla tn 16 õppehoone rekonstrueerimise lõpetamine  Hoone projekteerimine gümnaasiumiastmele ja põhikoolile  Lisavahendite taotlemine riigieelarvest ruumide vastavusse viimiseks õppekava nõuetega

Tegevussuund 2: Kuperjanovi tn 10 ruumide kaasajastamine, fassaadi korrastustööd. Ülesanded:  Hoone soojustustööd,  Jooksvad investeeringud viimaks tingimused vastavusse uute nõuetega füüsilisele õppekeskkonnale.

Strateegiline eesmärk 2: Loodud Valga Gümnaasium (10.-12. klass) on tugeva mainega kool, mis muuhulgas toetab erinevate rahvusgruppide vahelisi lõimumisprotsesse.

Tegevussuund 1: Valga koolivõrgu senise ajaloo teadvustamine ning aluste loomine uute traditsioonide tekkimiseks. Ülesanded:  Parima praktika koondamine ning vanade koolitraditsioonide mugandamine uues olukorras.  Valga Gümnaasiumi positsioneerimine ning kooli maine ja õppetöö sidumine kohaliku identiteediga.  Erinevate rahvusgruppide lõimumisprotsesside juhtimine ning vastavate tegevuste algatamine.

Tegevussuund 2 Koostöö Valga linna teiste koolidega eri valdkondades, eriti õppesuundade osas.  Õppesuundade ja õppemoodulite väljatöötamine koostöös Valga Vene gümnaasiumiga  Õppesuundade õpetamisel külalislektorite kasutamine  Kutseõppe võimaldamine koostöös Valgamaa Kutseõppekeskusega.

Strateegiline eesmärk 3: Valga Gümnaasium on tuntud Lõuna-Eestis laiemalt, kui kvaliteetse õpikeskkonna ja heade õpitulemustega gümnaasium.

Tegevussuund 1: Innovaatiliste lahenduste integreerimine igapäevasesse õppetöösse.

Ülesanded:  Uudsete õppemetoodikate kasutuselevõtt ja arendamine (N. klassideta õpe, tsükliõpe, vms.).  IKT võimaluste senisest tõhusam rakendamine.

Tegevussuund 2: Laiapõhjalise ja järjepideva turundusmehhanismi käivitamine ning gümnaasiumi tutvustamine laiemale sihtgrupile.

Ülesanded:  Kooli maine aktiivne kujundamine läbi positiivsete edulugude.  Õpivõimaluste aktiivne teadustamine (tutvustamised koolides, teabepäevad, sotsiaalmeedia).  Õpivõimaluste aktiivne teadvustamine mittestatsionaarset õpet vajavatele inimestele.  Koostöö erinevate gümnaasiumidega ja kõrgkoolidega ning teadusasutustega

Strateegiline eesmärk 4: Valga Gümnaasium on tõusnud Valga linna üheks olulisemaks sümboliks, mis ühendab endas linna asutuste parimaid võimalusi gümnasistide mitmekülgseks arendamiseks.

Tegevussuund 1: Linna asutuste kaasamine gümnaasiumiõpilaste harimisse.

Ülesanded:  Koostöö Muusikakooliga.  Koostöö Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooniga.  Koostöö Valga Muuseumi ja raamatukoguga.  Koostöö teiste asutustega (sh. erinevad spordirajatised).

Tegevussuund 2: Õpilaskodu teenuse pakkumise võimaluste loomine kaugemalt saabujaile.

Ülesanded:  Koostöö Valgamaa Kutseõppekeskusega õpilaskodu kohtade kasutamise osas  Koostöö Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooniga.  Valga linna õpilaskodu loomine

Strateegiline eesmärk 5: Valga linnas tegutseb tugev põhiharidust pakkuv põhikool . Tegevussuund 1. Kooli ruumide vastavusse viimine tervisekaitse ja päästeameti nõuetega  Koolikeskkonna pidev parendamine

Tegevussuund 2. Hea õpikeskkonna ja traditsioonide loomine  Kaasaegsete, õpilassõbralike metoodikate rakendamine õppetöös  Kooli traditsioonide jätkamine ja edasiarendamine

Tegevussuund 3.Kõigile õpilastele on loodud võimalus põhihariduse omandamiseks

Ülesanded:  koolis töötavad pikapäevarühmad, õpiabi-, parandusõppe-ja tasandusklassid, kasvatusraskustega õpilaste klassid , tunnirahu klass  kool on kindlustatud tugistruktuuridega: huvijuht, logopeedid, psühholoogid, tugiõpetajad , karjäärispetsialist.  III kooliastmes võimaldatakse kutseõpet koostöös Valgamaa Kutseõppekeskusega.

Strateegiline eesmärk 6: Valga linnas on võimalik üldharidust omandada haridust vene keeles Tegevussuund 1 . Kuperjanovi 99 õppehoone vastavusse viimine tervisekaitse ja päästeameti nõuetega Ülesanded:  Õpikeskkonna vastavusse viimine kaasaja nõuetele Tegevussuund 2. Valga Vene Gümnaasiumis on võimalik saada kvaliteetset haridust Ülesanded:  Keelekümblusmetoodikal töötavate klasside jätkamine  Kutseõppe võimaldamine III kooliastmes ja 10.-12- klassis koostöös Valgamaa Kutsõppekeskusega  Kolme kohustusliku õppesuuna sisse viimine  Eestikeelse õppe sisseviimine gümnaasiumiastmes (10.klassist) alates 1.sept 2011.a. ja eestikeelsele õppele üleminek kogu gümnaasiumiastmes 1.septembriks 2013.a.

7.1.4. UUE KOOLIVÕRGU LOOMISE TEGEVUSKAVA

Üldistes eesmärkides ja tegevussuundades lähtutakse Eesti seadustes ja üldistes arengudokumentides kehtestatud vajadustest. Samuti piirkondlikest Valgamaa ülestest dokumentidest. Dokumentide põhjal valmivad spetsiifilised koolide ja lasteasutuste arengut suunavad arengukavad.

Valik olulisematest koolide tegevust suunavatest mõjudokumentidest (detailsem ja põhjalikum nimekiri on esitatud arengukava lisades):  „Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013".  Eesti Vabariigi haridusseadus.  Koolieelse lasteasutuse seadus.  Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.  Kutseõppeasutuse seadus.  Täiskasvanute koolituse seadus.  Arengustrateegia „Valgamaa 2013“ hariduse osa.  Maakonna sotsiaalne infrastruktuur „2009-2015“.

7.1.5. TEGEVUSKAVA KOOLIVÕRGU ÜMBERKORRALDAMISE ARENGUSTRATEEGIA ELLUVIIMISEKS

7.1.5.1. GÜMNAASIUMI SELGROOG

Järgnevalt on esitatud loodava Valga Gümnaasiumi arengut toetavad peamised põhimõtted:  Loodav klassikaline gümnaasium on kool gümnaasiumihariduse omandamiseks, milles on integreeritud Valga gümnaasiumite parimad traditsioonid ja õpivõimalused. Õppida on võimalik nii statsionaarses kui ka mittestatsionaarses õppevormis.

 Kool toimib õppehoones, mille ruumide rekonstrueerimisel ja sisustamisel arvestatakse gümnaasiumispetsiifilisi vajadusi õppetöö korraldamiseks.  Õppetöö korraldamisel kasutab kool ka teisi Valga linna parimaid võimalusi gümnasistide harimiseks. Näiteks: o Muusikaõpe lõimitud tegevustena Valga Muusikakoolis. o Kehakultuur Valga keskstaadionil ja Valga spordihallis. o Valikkursused Valga Muuseumis, Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioonis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Valga Kultuuri- ja huvialakeskuses või mujal .  Koolis on võimalik valida vähemalt nelja õppesuuna vahel. Eeldatavad õppesuunad on: o Reaalainete õppesuund. o Humanitaarainete õppesuund (sh. erinevad keeled). o Loodusainete õppesuund. o Riigikaitse ja kehakultuuri, kutseõppe õppesuund.

 Õppesuuna tööd korraldab õppesuuna õppetooli juhtaja.  Kooli võivad õppima asuda kõik põhihariduse omandanud õppida soovijad.  Kooli vastuvõtt toimub individuaalselt. Vastuvõtu käigus selgitatakse välja õppida soovija soovid, võimed ja arusaamised oma tulevikust. Vastavalt sellele valib õpilane kooli soovitusel endale õppesuuna ja valikkursused.

7.1.5.2. GÜMNAASIUMI LOOMISE VÕIMALIK TEGEVUSKAVA

Arengukava elluviimisel tekib Valga linnas , uus eraldiseisev gümnaasium, mille koosseisus on võimalik omandada statsionaarset ja mittestatsionaarset (senise Valga Kaugõppegümnaasiumi baasil) gümnaasiumiharidust.

Gümnaasiumi loomise planeeritav võimalik aja- ja tegevuskava:

Jaanuar – aprill- mai 2011 Arengukava avalik väljapanek. Arengukava arutelul erinevate huvigruppidega

Aprill 2011 Valga Linnavolikogu ülesanne Valga linnavalitsusele moodustada gümnaasium. Mai 2011 Täiendatud arengukava versiooni esitamine linnavalitsusele ja volikogule kinnitamiseks September- oktoober 2011 Valga linnavolikogu otsused koolivõrgu ümberkujundamise ja -korraldamise kohta. Oktoober-november 2011- koolijuhi, vajadusel koolijuhtide konkursside väljakuulutamine. Juhi ametisse kinnitamine. Detsember 2011. – gümnaasiumi juhi tööle asumine Jaanuar 2012. Koolide (VG ja PK) uute põhimääruste , arengukavade koostamine ja kinnitamine, personali komplekteerimine Veebruar 2012 Maavanemalt kooskõlastuse võtmine, koostöö päästeameti ja tervisekaitsega Koolituslubade taotlemine ministeeriumilt Märts 2012 Sisseastumiskatsed gümnaasiumi 10.klassidesse Märts- juuli 2012 remonditööd koolihoonetes August 2012 VG alustab augusti alguses täies koosseisus tööd. Ettevalmistused kooliaastaks. Augustikuu lõpus toimub õppenõukogu. September 2012 Valga Gümnaasium ja teised koolid alustavad õppeaastat.

7.1.5.3. RAKENDUSKULUD II ARENGUVARIANDI PUHUL

Koolivõrgu arenguvariant II ( vt.lk 44)

Jrk. Summa nr. KUPERJANOVI 10 (euro) Investeeringuvajadus 1. Muinsuskaitse eritingimused 1500 2. Termograafia aruanne 200 3. Hoone rekonstrueerimise projekt 10000

Välisvõrgud ja vundamendid: kinnistu vee-, sademevee- ja reoveekanalisatsioonitorustik ja vundamendi hüdroisolatsioon, 4. valguskastid, soojustus 65000 Ruumitarindid: garderoobi boksid, koridoride siseviimistlus, 5. Õppeklasside , auditooriumi ehitus.WC-de remont, spordisaali 104000

põrand, keldrikorruse siseviimistlus ja seenetõrje, spordisaali dušši- ja riietusruumid, osaliselt keldrikorruse põrand. 6. Välisseinad, fassaad: värvimine ja valgustus 51000 7. Avatäited: soklikorruse aknad, uksed vahetada ja korrastada 15000 Katusetarindid : Korrastustööd katusepleki osas, lekib, valtsid 8. lahti 10000 Ventilatsioon: Välja ehitatud soklikorrusel, mujal loomuliku 9. tõmbega šahtid. Vaja sundvent I-III korrusel rajada 160000 10. Küttesüsteem 5000 11. Muinsuskaitse ja omanikujärelevalve 8200 KOKKU: 429900 Tellija varu 5% 21495 Üldsumma: 451395

VABADUSE 13 Investeeringuvajadus Summa Jrk. nr. Kulutuse nimetus (euro)

1. Muinsuskaitse eritingimused 500 2. Hoone rekonstrueerimise projekt 3000 Vaheseinte lammutamine, uute seinte püstitamine ja avatäidete paigaldamine, uute ruumide seinte ja lagede viimistlus ning 3. põrandate ehitus (300 m2 netopind) 75000 Uute ruumide tugevvool (valgustus vastavalt koolidele esitatud nõuetele) ja uute ruumide nõrkvool (ATS) vastavalt kehtivatele 4. nõuetele 12000 5. Garderoobi nõuetele vastavaks viimine 8500 KOKKU: 99000

7.1.6. TEGEVUSKAVA GÜMNAASIUMI EDASISEKS ARENGUKS

Klassikalise gümnaasiumi loomise järgselt on gümnaasiumi jätkusuutliku toimimise seisukohalt oluline pöörata tähelepanu võtmeküsimustele:  Materiaal-tehnilise baasi arendamine (koolimajade korrastamine ning vajalike ümberehitustööde teostamine).  Ühtsustunde tekitamine (rahvusgruppide arvestamise, linnakodanikuks olemise, ajalooliste traditsioonide jätkamise baasil).  Kooli kujundamine piirkonna juhtivaks haridusasutuseks (õppekorraldus, turundus- ja teavitustöö, kooli maine kujundamine).

 Koostöö parima hariduse ja õpilaskodu teenuse võimaldamiseks linna teiste asutustega.

Tabel 28. Klassikalise gümnaasiumi loomise järgsed strateegilised eesmärgid, tegevussuunad ja ülesanded

Strateegiline eesmärk 1: Valga linna on loodud gümnaasium (10.-12.kl.) ja põhikool, mis toimivad mõlemad edukalt eraldiseisvate õppeasutustena ning vastavad kõikidele õpikeskkonnale esitatud nõuetele

2011 2012 2013 2014 2015 Tegevussuund Ülesanne

Kungla 16 õppehoone rekonstrueerimise

lõpetamine ja kohandamine VG ja PK õpilastele Hoone uus täiendav projekteerimine X gümnaasiumiastmele ja põhikoolile Vahendite taotlemine riigieelarvest õppekeskkonna X X X X kohandamiseks vastavaks nõuetega Kuperjanovi 10 ruumide kaasajastamine, fassaadi korrastustööd,

X X X X

Hoone soojustustööd

Jooksvad investeeringud viimaks X X X X X ruumide tingimused vastavusse uute nõuetega füüsilisele õppekeskkonnale

Strateegiline eesmärk 2: Loodud Valga Gümnaasium on tugeva mainega kool, mis muuhulgas toetab erinevate rahvusgruppide vahelisi lõimumisprotsesse

2011 2012 2013 2014 2015 Tegevussuund Ülesanne

Valga koolivõrgu senise ajaloo teadvustamine ning aluste loomine uute traditsioonide tekkimiseks

Parima praktika koondamine ning vanade koolitraditsioonide X X X X mugandamine uues olukorras Valga Gümnaasiumi positsioneerimine ning kooli X X X X maine ja õppetöö sidumine kohaliku identiteediga Erinevate rahvusgruppide lõimumisprotsesside juhtimine X X X X ning vastavate tegevuste algatamine

Koostöö Valga linna teiste koolidega eri valdkondades, eriti õppesuundade osas. Õppesuundade väljatöötamine koostöös Valga Vene X X X X X Gümnaasiumiga ja Valga Kaugõppegümnaasiumiga.

Õppesuundade õpetamisel X X X X õppejõudude ja külalislektorite kasutamine

Kutseõppe võimaldamine X X X X koostöös Valgamaa Kutseõppekeskusega

Strateegiline eesmärk 3: Valga Gümnaasium on tuntud Lõuna-Eestis laiemalt, kui kvaliteetse õpikeskkonna ja heade õpitulemustega gümnaasium

2011 2012 2013 2014 2015 Tegevussuund Ülesanne

Innovaatiliste lahenduste integreerimine igapäevasesse õppetöösse Uudsete õpimetoodikate kasutuselevõtt ja arendamine (N. X X X X klassideta õpe, tsükliõpe, vms.)

IKT võimaluste senisest tõhusam X X X X rakendamine

Laiapõhjalise ja järjepideva turundusmehhanismi käivitamine ning gümnaasiumi tutvustamine laiemale sihtgrupile

Kooli maine aktiivne kujundamine X X X X läbi positiivsete edulugude Õpivõimaluste aktiivne teadustamine (tutvustamised X X X X koolides, teabepäevad, sotsiaalmeedia) Õpivõimaluste aktiivne teadvustamine X X X X mittestatsionaarset õpet vajavatele inimestele Koostöö erinevate edukate gümnaasiumidega ja X X X X kõrgkoolidega ning teadusasutustega

Strateegiline eesmärk 4: Gümnaasium on tõusnud Valga linna üheks olulisemaks sümboliks, mis ühendab endas linna asutuste parimaid võimalusi gümnasistide mitmekülgseks arendamiseks

2011 2012 2013 2014 2015 Tegevussuund Ülesanne

Linna asutuste kaasamine gümnaasiumiõpilaste harimisse Koostöö Muusikakooliga X X X X

Koostöö Isamaalise Kasvatuse X X X X Püsiekspositsiooniga

Koostöö Valga Muuseumi ja X X X X raamatukoguga

Koostöö teiste asutustega (sh. X X X X erinevad spordirajatised) Õpilaskodu teenuse pakkumise võimaluste loomine kaugemalt saabujaile

Koostöö Valgamaa X X X X Kutseõppekeskusega

Koostöö Isamaalise Kasvatuse X X X X Püsiekspositsiooniga

X X X Õpilaskodu loomine Valga linna Strateegiline eesmärk 5: Valga linnas tegutseb põhiharidust võimaldav tugev põhikool

2011 2012 2013 2014 2015

Tegevussuund Ülesanne

Kooli ruumide vastavuse viimine tervisekaitse ja

X X X

x päästeameti nõuetega x

Kaasaegsete ja õpilassõbralike metoodikate rakendamine Hea õpikeskkonna õppetöös. X X X X kujundamine ja Kooli traditsioonide jätkamine ja traditsioonide loomine edasiarendamine Koolis töötavad pikapäevarühmad, õpiabi-, parandusõpperühmad ja Kõigile õpilastele on loodud tasandusklassid ning X X X X võrdsed võimalused kasvatusraskustega õpilaste põhihariduse klassid. On loodud tunnirahu omandamiseks. klass. Kool on kindlustatud tugistruktuuridega: huvijuht, logopeedid, abiõpetajad, X X X X eripedagoogid, psühholoogid, karjäärispetsialist Kutsõppe võimaldamine III kooliastmes koostöös Valgamaa X X X X Kutseõppekeskusega Valga linnas on võimalik omandada üldharidust vene Strateegiline eesmärk 6: keeles

2011 2012 2013 2014 2015

Tegevussuund Ülesanne

Kuperjanovi 99 õppehoone vastavusse viimine tervisekaitse ja päästeameti nõuetega Õpikeskkonna vastavusse viimine kaasaja nõuetele, pidev X X X X X parendamine Valga Vene Gümnaasium annab kvaliteetset haridust Keelekümblusklasside edasise töö arendamine X X X X X

Kutseõppe võimaldamine III kooliastmes ja gümnaasiumis X X X X koostöös Valgamaa Kutseõppekeskusega Kolme kohustusliku õppesuuna X X X X X sisseviimine kooli õpekavasse 10.klassidest alates eesti keelsele õppele üleminek 1.sept 2011.a. Gümnaasiumiastme täielik X X X X X üleviimine eesti keelele 1.sept 2013. 7.2. ÜLDHARIDUSVÕRGU EESMÄRGID PERIOODIL 2011-2015

Alusharidusvõrgu strateegiline eesmärk: Valga linna alusharidusvõrk ning selle asutuste toimimine on optimaalne ja jätkusuutlik, tagamaks linna lastele parimad tingimused alushariduse omandamiseks.

Tegevussuund 1: Optimaalse alusharidusvõrgu säilitamine ja kujundamine.

Tegevussuund 2: Alusharidusasutuste arendamine lähtuvalt asutuste arengukavades sätestatud eesmärkidest, tegevuskavadest, investeeringuvajadustest ning kõrgematest arengudokumentidest.

Tegevussuund 3: Asutustevahelise ning asutuste ja linna vahelise koostöö tihendamine.

Üldharidusvõrgu strateegiline eesmärk: Valga linna üldharidusvõrk ning selle asutuste toimimine on optimaalne ja jätkusuutlik, tagamaks linna lastele parimad tingimused hariduse omandamiseks ning toimimaks haridusliku tõmbekeskusena laiema piirkonna jaoks.

Tegevussuund 1: Optimaalse koolivõrgu kujundamine ja säilitamine.

Tegevussuund 2: Üldharidusvõrgu arendamine lähtuvalt asutuste arengukavades sätestatud eesmärkidest, tegevuskavadest, investeeringutest ning kõrgematest arengudokumentidest.

Tegevussuund 3: Asutustevahelise (sh. ka riigikoolidega) ning asutuste ja linna vahelise koostöö tihendamine.

Tegevussuund 4: Õpilaskodu võimaluste kaasamine üldharidusvõrku, võimaldamaks Valga linna koolivõrgu õppimisvõimaluste teadlikku ja koordineeritud populariseerimist Valgamaal ja naabermaakondade äärealadel, ühes õpilaskodu võimaluse pakkumisega.

Tegevussuund 6: Huviharidusvõimaluste säilitamine ja laiendamine Valga linnas.

7.3. ÜLDHARIDUSVÕRGU INVESTEERINGUKAVA 2011-2015

Valga linna haridusasutuste investeeringuvajadused on kavandatud perioodiks 2011-2015 ja kajastuvad Valga linna arengukavas Kava igaaastasel ülevaatamisel täpsustatakse vaatlusaluse perioodi investeeringuvajadusi.

Investeeringukava Valga linna arengukava koosseisus annab ülevaate asutuste planeeritavatest investeeringuvajadustest, mille elluviimine vajab vähemalt osaliselt linnapoolset lisarahastust.

8. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE

Valga linna üldharidusvõrgu korralduse arengukava viiakse ellu peale seadustamist Valga linnavalitsuse poolt. Tegevuskavas väljatoodud tegevusi ja ülesandeid ning nende mõju vastamist ootustele hinnatakse igaaastaselt. Vastavalt ülevaatusele viiakse uuendatud dokumenti sisse täiendusi ning täpsustusi. Tegevuskava uuendamisel järgitakse kooskõla linna arengukavas püstitatud eesmärkide ja tegevustega.

Arengustrateegiast loobumisel jätkub kuni teiste potentsiaalsete reorganiseerimisvajaduste tekkimiseni olemasolev alusharidus- ja koolivõrgu hetkeolukord. Sellisel juhul on võimalik hinnata taustsüsteemi (õpilaste arvu, õpirände jt. tegurite) muutuseid ning koordineerida võrgu investeeringuvajadusi. Samuti on võimalik vajaduse tekkimisel otsustada alternatiivsete arengustrateegiate kasuks, vormindades selle jaoks ka vastavad tegevuskavad.

Kooli- ja lasteaedadepõhised igaaastased detailsed tegevuskavad kajastuvad koolide arengukavades, klassikalise gümnaasiumi loomise järgselt täidab vastavat eesmärki ka loodav kooli arengukava.

Arengukava rakendamist finantseeritakse Valga linna vahenditest, riiklikest toetustest ja võimalusel abiprogrammidest. Üldharidusvõrgu arengukava uuendatakse vajadusel vastavalt temaatika tõstatumisele. Põhjalikumalt on arengukava ülevaatamine mõistlik enne Valga linna arengukava uuendamist.

9. ARENGUKAVA LISAD

LISA 1 ARHITEKTI HINNANG VABADUSE 13 HOONE GÜMNAASIUMIKS KOHALDAMISELE

Valgas Vabaduse tn 13 koolihoone kohaldamine kaasaegseks gümnaasiumiks. Ekspertarvamus

Hoone ehitati Valga Tütarlaste Gümnaasiumiks. Valmis aastal 1907. Tegemist on arhitektuuri –ja ajaloomälestisega. Hoone paikneb Valga linnatuumiku muinsuskaitsealas.

Hoone ülevaatuse (22.11.2010) käigus selgus et põhimõtteliselt on võimalik olemasolevat koolihoonet kohaldada kaasaegsetele koolinormidele vastavaks gümnaasiumiks, arvestusega, et tulevases gümnaasiumis saaks olema 9 klassikomplekti õpilasi ( igas 25 – 30 õpilast ) ning oleks tagatud õpilaste mahutavusnorm 1,7 m² iga õpilase kohta.

Arvestada tuleb aga asjaoluga, et muinsuskaitsealal paiknevas arhitektuurimälestises teostatavaid ehitustöid tohib läbi viia ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all Muinsuskaitseseadus §-s 35 sätestatud tingimustel ja korras.

Projekteerimise käigus vajavad kindlasti lahendamist hoone sundventilatsioon ning tuleohutuse ja evakuatsiooniga seotud küsimused. Üheks võimaluseks on projekteerida evakuatsiooni väljapääs hoone Vabaduse tn 5 poole jäävasse külge. Ruumiprobleeme on võimalik lahendada juurdeehitusega hoone Kungla tn poolsele tiivale. Lahendust vajab ka puuetega inimeste (nt ratastooliga) pääs hoonesse kui ka hoonesisene liikumine.

Ülevi Eljand Linnaarhitekt [email protected]

Raivo Behrsin Linnadisainer [email protected]

LISA 2. VABADUSE TN 13 KOOLIHOONE KOHALDAMINE KAASAEGSEKS PÕHIKOOLIKS Vabaduse tn 13 koolihoone kohaldamine kaasaegseks põhikooliks.

Hoone ehitati Valga Tütarlaste Gümnaasiumiks. Valmis aastal 1907. Tegemist on arhitektuuri –ja ajaloomälestisega. Hoone paikneb Valga linnatuumiku muinsuskaitsealas.

Hoone ülevaatuse käigus selgus et põhimõtteliselt on võimalik olemasolevat koolihoonet kohaldada kaasaegsetele koolinormidele vastavaks põhikooliks.

Arvestada tuleb aga asjaoluga, et muinsuskaitsealal paiknevas arhitektuurimälestises

65 teostatavaid ehitustöid tohib läbi viia ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all Muinsuskaitseseadus §-s 35 sätestatud tingimustel ja korras.

CO2 projekti rahaga soojustatakse ja viimistletakse hoone tagumine fassaad, paigaldatakse uued aknad ja välisuksed, parandatakse läbijooksud katustelt, paigaldatakse vundamendi hüdroisolatsioon, tasakaalustatakse küttesüsteem ja ehitatakse välja uus soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem. Valga linnavalitsus muudab osaliselt hoone ruumiprogrammi, uuendab ruumide siseviimistlust, renoveerib WC-d ja rajab hoone ümber piirdeaia. Lahendust vajab ka puuetega inimeste (nt ratastooliga) pääs hoonesse kui ka hoonesisene liikumine.

Kenno Kaldoja Ehitusjärelevalve vanemspetsialist [email protected]

LISA 3. J. KUPERJANOVI TN 10 KOOLIHOONE KOHALDAMINE KAASAEGSEKS GÜMNAASIUMIKS

J. Kuperjanovi tn 10 koolihoone kohaldamine kaasaegseks gümnaasiumiks.

Ehitatud 1915 Reaalkooli hooneks, arhitekt A. Kieselbasch. I MS-I tõttu kasutati sõjaväehaiglana. Sõja järel 1923 läks Poeglaste Gümnaasiumi käsutusse. Tegemist on arhitektuuri –ja ajaloomälestisega. Hoone paikneb Valga linnatuumiku muinsuskaitsealas.

Hoone ülevaatuse käigus selgus, et põhimõtteliselt on võimalik olemasolevat koolihoonet kohaldada kaasaegsetele koolinormidele vastavaks gümnaasiumiks, arvestusega, et tulevases gümnaasiumis saaks olema 9 klassikomplekti õpilasi ( igas 25 – 30 õpilast ) ning oleks tagatud õpilaste mahutavusnorm 1,7 m² iga õpilase kohta.

Projekteerimise käigus vajavad kindlasti lahendamist hoone sundventilatsioon ja auditooriumi rajamine. Lahendust vajab ka puuetega inimeste (nt ratastooliga) pääs hoonesse kui ka hoonesisene liikumine. Tuleb uuendada ruumide siseviimistlust, renoveerida wc-d, dušši- ja riietusruumid, paigaldada uus spordisaali põrand, parandada läbijooksud katustelt, paigaldada vundamendi hüdroisolatsioon, osaliselt vahetada aknad ning korrastada või vahetada välisuksed.

Kenno Kaldoja Ehitusjärelevalve vanemspetsialist [email protected]

LISA 4 VALGA KUNGLA TN 16 KOOLIHOONE KOHALDAMINE KAASAEGSEKS GÜMNAASIUMIKS JA PÕHIKOOLIKS .

Valga linnavalitsuse ehitusameti hinnangul on võimalik paigutada gümnaasium ja põhikool Kungla tn 16 hoonesse, ilma et nad õppeprotsessis teineteist häiriksid. Tulenevalt eelnevast antakse projekteerijale vastavasisuline lähteülesanne.

Kenno Kaldoja Ehitusjärelevalve vanemspetsialist [email protected]

LISA 5 KOOLIVÕRGU ARVESTUSLIKUD KULUD

Koolivõrgu kulud hetkeolukorral (arvestuslikud)

Valga Vene Gümn Gümnaasium KÕG Põhikool Kuperj+Vabadus Kungla 16 Uus tn Kuperjanovi Kokku Õpilasi 444 665 99 386 1594 Klasse 21 31 5 17 74 maja pindala 5828 7655 483 3412 territ.pindala 33226 14228 1560 6228

Küte 66705 102300 3835 29370 202210 Elekter 13800 30970 2064 10085 56919 Vesi 5415 14290 460 4660 24825

Tööjõukulud 206250 209528 30895 127753 574426 Admin.kulud 10432 11803 3465 8963 34663 toidukulud 75307 110273 80273 265853 Õppekulud 14681 19966 3259 12714 50620 Majanduskulud 13768 27861 2901 8379 52909

Kulud kokku 406358 526991 46879 282197 1262425

Kulud õpilasele 915 792 474 731 792

Koolivõrgukulud variant I (arvestuslikud)

Vene Gümn Uus gümn. Uus PK Kuperj.99 Kungla+Vabaduse Kungla+Kuperj. Kokku Õpilasi 444 254 856 1554 Klasse 21 10 45 76 maja pindala 3998 3747 9150 territ.pindala 29874 6915 16893

Küte 48995 42732 104348 196075 Elekter 10290 14174 34611 59075 Vesi 4135 5363 13097 22595

Tööjõukulud 190757 111600 246473 548830 Admin.kulud 9543 7643 14197 31383 toidukulud 75307 178200 253507 Õppekulud 14519 9539 25550 49608 Majanduskulud 9708 11708 28592 50008

Kulud kokku 363254 202759 645068 1211081

Kulud õpilasele 818 798 754 779

Koolivõrgukulud variant II (arvestuslikud)

Vene Gümn Uus gümn. Uus PK Uus PK Kuperj.99 Kuperjanovi Vabaduse 13 Kungla 16 Kokku 444 254 295 561 1554 21 10 15 30 76 3998 3412 1830 7655 29874 6228 3352 14228

48995 29370 17710 100000 196075 10290 10085 3700 35000 59075 4135 4660 1800 12000 22595

190757 111600 84940 161533 548830 9543 7643 4892 9305 31383 75307 61400 116800 253507 14519 9539 8810 16740 49608 9708 8379 4060 27861 50008

363254 181276 187312 479239 1211081

818 714 635 854 779

Uus Põhikool Õpilasi 856 Uus Põhikool 2011 ametkohti palgamäär palgafond Dir.aset. majandusalal 1 668 668 Huvialajuht 1 583 583 Kehakult.insrtuktor 1 438 438 Raamatukoguhoidja 2 383 766 Koristaja 11,5 279 3208,5 Majahoidja 2 279 558 Riietehoidja 2 279 558 Valvurid 3 316 948 Psühholoog 2 583 1166 Logopeed 2 583 1166 Laborant 1,75 322 563,5 Ujula teenindajad 1 365 365 Sekretär 1,5 341 511,5 Remonditöölised 3 474 1422 Arvutispetsialist 1 583 583 Arvutispetsialisti abi 0,5 413 206,5 Tugiõpetaja 1 279 279 Abiõpetaja 3 583 1749

Kokku 40,25 15739 . palgafond 12,1kuud 190441,9

Uus gümnaasium Õpilasi 164 2011 ametkohti palgamäär palgafond Majandusjuhataja 1 577 577 Huvialajuht 1 583 583 Arendusjuht 1 577 577 Raamatukoguhoidja 1 383 383 Koristaja 5 279 1395 Majahoidja 1 279 279 Riietehoidja 1 279 279 Laborant 1,5 322 483 Psühholoog 1 583 583 Sekretär 1 341 341 Remonditöölised 1,25 474 592,5 Arvutispetsialist 1 583 583 Arvutispetsialisti abi 0,5 413 206,5 Kokku 17,25 6862

12 kuud 12 kuud 82344 12,1 kuud 83030

LISA 6 ARENGUKAVA KOOSTAMISE KOHTUMISTE AJAKAVA

– 9. september Juhtrühma koosolek

– 20. september • E 9.30-10.30 Kohtumised koolides: Valga Vene Gümnaasium • E 10.45-11.45 Kohtumised koolides: Valga Kaugõppegümnaasium • E 12.00-13.00 Kohtumised koolides: Valga Gümnaasium • E 14.00-16.00 Alushariduse töörühma I kohtumine

– 27. september • E 9.30-10.30 Kohtumised koolides: Valga Põhikool • E 10.45-11.45 Kohtumised koolides: Valga Kutsehariduskeskus • E 12.00-13.00 Kohtumised koolides: Valga Jaanikese kool

– 14. oktoober (N. 9.30-13.00) Koolide töörühma I kohtumine

– 14. oktoober (N. 14.00-16.00) Juhtrühma koosolek

– 21. oktoober (N. 9.30-13.00) Koolide töörühma II kohtumine

– 9. November (T. 11.00-12.00) Kohtumine Valga linnavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoniga

– 15. november (N. 9.30-13.00) Juhtrühma koosolek

– 15. november (N. 14.00-15.00) Kohtumine hoolekogude esindajatega

– 22. November (E. 12.00-17.00) Vabaduse 13 koolimaja ülevaatus, kohtumine Vene Gümnaasiumi kooliõpilaste ja õpetajatega 2011.a. – 15. veebruar 2011 ( T. kell 12.30-14.00) Kohtumine Valga Gümnaasiumi õpetajate ja õpilastega

– 18. veebruar, (R. kell 9.00-11) Kohtumine Valga Kaugõppegümnaasiumi personali ja õpilastega

– 22. veebruar( T. kell 14.30- 16.00 ) Kohtumine Valga Vene Gümnaasiumi personali ja õpilastega

– 23. veebruar (K. kell 10.30- 12.00) Kohtumine Valga Põhikooli personali ja õpilastega

– 2. märts (18.00-20.00). Kohtumine kultuuri-ja huvialakeskuses Lapsevanemate ja hoolekogudega

– 26. aprill. Kohtumine Valga Gümnaasiumi hoolekoguga

– 4.mai. hariduse arengukava juhtrühma koosolek

– 9.mai. Kohtumine Valga Põhikooli personaliga

– 12.mai. hariduse arengukava juhtrühma koosolek

– 12.mai . kohtumine Valga Gümnaasiumi personaliga

– 16.mai kohtumine Valga Gümnaasiumi ja Valga Põhikooli õppealajuhatajate ja algklasside õpetajate esindajatega.

– 17.mai kohtumine Valga Kaugõppegümnaasiumi esindajatega

– 18.mai kohtumine linnaelanikega Valga Kultuuri-ja Huvialakeskuses

Koosolekud viisid läbi konsultatsioonifirma Advisio OÜ konsultandid, alates jaanuarist 2011 aga linnavalitsuse ametnikud

Juhtrühma koosseis: volikogu esindajad linnavalitsuse esindajad, kõigi linna koolide direktorid, Koolide töörühma koosseis: munitsipaalkoolide õppealajuhatajad, õpetajate ja õpilaste esindajad, koolipsühholoogid ja teised võtmeisikud. Alushariduse töörühm: linna lasteaedade juhatajad.

LISA 7 HARIDUSKORRALDUST REGULEERIVATE ÕIGUSAKTIDE LOETELU

Seadused  Eesti Vabariigi haridusseadus  Koolieelse lasteasutuse seadus  Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus  Erakooliseadus  Kutseõppeasutuse seadus (üldhariduse osa)  Täiskasvanute koolituse seadus (üldhariduse osa)  Alaealise mõjutusvahendite seadus  Kutseõppeasutuse seadus  Eesti Vabariigi lastekaitse seadus  Huvikooli seadus  Noorsootöö seadus

Määrused

Pedagoogid  Õpetajate koolituse raamnõuded  Pedagoogi kohanemisaja läbimise ja hindamise kord  Pedagoogi sobivustesti koostamise, läbiviimise ja hindamise kord  Haridustöötajate kutseoskuste täiustamise kord  Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord  Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded  Ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kehtestamine koolide ja muude lasteasutuste õpetajatele, kasvatajatele ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ning tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatele psühholoogidele ja logopeedidele  Ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust, ja puhkuse kestus  Kutseõppeasutuste pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja kord

Koolieelne lasteasutus  Alushariduse raamõppekava  Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord  Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuded  Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise kord  Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis

Üldhariduskool  Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord  Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava  Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (abiõppe õppekava)  Toimetuleku riiklik õppekava  Õppeaastate arv, õppeainete loend ja õppetundide arv erivajadustega õpilaste erikoolis ja sanatoorses koolis  Koolikohustuslike laste arvestamise kord - Vabariigi Valitsuse 10. 11. 2000 määrus nr 355  Koolikohustuse täitmise edasilükkamise taotluse rahuldamise tingimused ja kord  Lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi personali miinimumkoosseis

Õppetöö korraldus  Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks võimaluste loomise tingimused ja kord  Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord  Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord

 Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord  Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise ning põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise tingimused ja kord  Põhihariduse baasil tegutseva kutseõppeasutuse pooleli jätnud õpilase gümnaasiumis keskhariduse omandamiseks õpingute jätkamise tingimused  Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja kord  Parandusõpperühma töökorralduse alused  Pikapäevarühma töökorralduse alused  Koolieelikute ettevalmistusrühmade töökorralduse alused  Koduõppe kord  Individuaalse õppekava järgi õppimise kord  Hälvikute nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja kord  Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele  Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2007/2008. õppeaastaks  2007/2008. õppeaasta koolivaheajad

Lõpueksamid, tasemetööd, kooli lõpetamine  Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused  Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord  Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks ning riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad 2007/2008. õppeaastal  Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele lõpueksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused  Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse" tundmise eksami läbiviimise kord  Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajate eesti keele riigieksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused  Riigieksameid ja põhikooli lõpueksameid ettevalmistavate komisjonide töökord  Riigieksamitöid hindavate komisjonide töökord  Apellatsioonikomisjoni töökord  Õpilaste tunnustamise kord  märksõnad: kiituskiri, kiitus, kuldmedal, hõbemedal

Dokumentatsioon  Koolituslubade väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord ning koolitusloa vorm  Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vorm  Haridusttõendavate dokumentide blankettide väljaandmise kord  Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm

 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, vormid ja nende täitmise kord

Esindusorganid  Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord  Kooli hoolekogu tegutsemise kord  Riigikooli nõukogu tegutsemise kord

Õpilaskodu  Õpilaskodu töökorralduse alused  Munitsipaalkoolid, mille juures olevas või moodustatavas õpilaskodus on riiklikult toetatavad kohad, ning riiklikult toetatavate kohtade arv nendes koolides

Tervisekaitsenõuded  Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele  Tervisekaitsenõuded koolidele  Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele  Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis  Koolitervishoiu korraldamine

Muu  Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus  Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes  Õppeasutuste riikliku järelevalve läbiviijate kvalifikatsiooninõuded  Esemete ja ainete loetelu, mis ei või olla kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase valduses  Alaealiste komisjoni põhimäärus  Volituste andmine „Alaealise mõjutusvahendite seadusest" tulenevate õigusaktide kehtestamiseks Alaealise mõjutusvahendite seadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine  Alaealise mõjutusvahendite seadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine  Üldkasulike tööde loetelu kinnitamine  Laste liikluskasvatuse kord

Täiskasvanute koolitus  Riigieelarvest täiskasvanute koolituseks vahendite taotlemise ja koolituse finantseerimise kord  Täiskasvanuhariduse Nõukogu põhimäärus

Euroopa Liidu õigusaktid  Tööprogramm "Haridus & koolitus 2010"  Tööprogrammi HK2010 2006. aasta vahearuanne EST & EN  Elukestva õppe programm (2007-2013) EST & EN

LISA 8 RAHVAKÜSITLUSE TULEMUSED

Arengukava protsessi puhul oli lisaks taustanalüüsile oluline ka küsimuse laiapõhjaline läbiarutamine erinevate huvigruppide ja laiema üldsuse tasandil. Selleks arutati koolivõrgu reorganiseerimine läbi nii koolijuhtide, koolide töögruppide, linnavõimu esindajate kui ka koolide hoolekogude tasandil. Laiema üldsuse arvamuste ja suhtumiste väljaselgitamiseks koostati rahvaküsitlus, mis annaks ülevaate hinnangutest gümnaasiumihariduse hetkeolukorra konkurentsivõimele ning klassikalise gümnaasiumi loomise võimaluse käsitlusele ja sellekohastele argumentidele. Oluline on teadvustada, et tegemist oli rahvaküsitluse, mitte rahvahääletusega. Küsitluse peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada huvigruppide arusaamad ning selgitustöö vajaduse.

LISA 8.1 TAUSTINFORMATSIOON

Üldinformatsioon  Küsitluse eesmärk: Küsitlus valmis Valga linna üldharidusvõrgu korralduse arengukava 2011- 2015 koostamise tarbeks. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada Valga elanike (sh. ka õpilaste, õpetajate, lapsevanemate, hoolekogude esindajate jt.) arvamus Valga gümnaasiumihariduse ja võimalike ümberkorralduste kohta.  Küsitluse keel: eesti ja vene keel  Küsitluse toimumisaeg: 11.10.2010 - 01.11.2010  Küsitluse täitmise võimalused: küsitlust oli võimalik täita veebipõhiselt eformular küsitluskeskkonnas ning lisaks ka paberkandjal Valga linnavalitsuses ja Valga Linnaraamatukogus. Paberkandjal küsitluse levitamise võimalus oli ka Valga linna koolidel. Küsitluse täitmine oli anonüümne.  Küsitluse levitamine: küsitluse levitamine toimus peamiselt veebikeskkonna vahendusel – viited küsitlusele olid üleval nii Valga linna koduleheküljel kui ka suuremate koolide kodulehekülgedel. Lisaks on küsitlust mainitud Valga linna suuremates lehtedes.

Tulemused Kahe keele peale kokku laekus 1141 esialgset internetis täidetud küsimustikku ning 9 paberkandjal täidetud küsimustikku.

Kuna küsimustiku täitmine oli anonüümne, siis oli vajalik küsimustike analüüs mitmekordselt küsimustikku täitnute väljasõelumiseks. Selleks eemaldas arvuti duplikaadid, mille puhul olid täiesti identsed vähemalt viis sisuosa tunnust (arvuti IP-aadress, seisukoht konkurentsivõime osas, seisukoht klassikalise gümnaasiumi osas, argumendid klassikalise gümnaasiumi poolt või vastu).

Automaatkontroll eemaldas 542 internetis täidetud küsimustikku, edasine analüüs sai teostatud 599 internetiküsimustiku ja 9 paberkandjal küsimustiku põhjal.

Kurioosse näitena oli ühelt IP-aadressilt eelviimase küsitluspäeva hilisõhtul vahemikus ~21.30-3.00 üritatud mõlemat küsimustikku täita suuremalt jaolt ühetaoliste vastustega kokku enam kui 300 korda. Väiksemas mahus korduvtäitmisi oli mitmelgi teisel juhul.

Automaatkontroll eemaldas suurema osa sellistest tulemustest. Rangema automaatkontrolli (igalt IP-aadressilt lubatud vaid üks vastus) rakendamine oleks jätnud arvestamata

ühiskondlikes hoonetes (eelkõige koolides) samas arvutivõrgus küsimustikku täitnute seisukohad. Leebem automaatkontroll oleks jätnud arvestusse hulgalisemalt väärkasutusi, mille analüüsimine oleks seeläbi muutunud subjektiivseks seisukohavõtuks.

LISA 8.2 ÜLDANDMED

Küsimustiku koguvalimiks osutus seega 608 inimest, mis moodustab veidi alla 5% Valga linna (rännet arvestavast) elanikkonnast Statistikaameti andmetel.

Edaspidine analüüs põhineb 608 küsimustiku tulemustel.

Küsitluse täitjatest veidi enam kui kaks kolmandikku olid naised. Mehi oli täitjate hulgas 33%. Küsitluse täitmiskeeltest leidis veidi enam kasutust eesti keel (ligikaudu 55% vastanutest olid täitnud küsitluse eestikeelse versiooni, venekeelset versiooni täitis 45% küsimustikule vastanuist).

.Joonis 1. Vastajate sugu Joonis 2. Küsitluse täitmiskeel

Vastajaid jagus kõigisse väljapakutud vanuserühmadesse. Enim täitsid küsimustikku noored täiskasvanud (vanuserühm 20-35) ning 36-50 aastased inimesed. Kõige vähem andsid oma seisukohast teada vanemad inimesed (vanusegrupid 51-65 ning 65-...). Positiivne on kooliõpilaste aktiivne osavõtt nii põhikooliõpilaste kui ka kitsama vanusegrupina väljatoodud gümnaasiumiõpilaste seas.

Joonis 21. Vastanute jagunemine vanusegrupiti

Vastanutest selge enamik on aktiivselt (õpetajana, õpilasena, lapsevanemana) seotud mõne konkreetse Valga kooliga või isegi mitmega. Enda sõnul kooliga mitte seotud vastajaid on küsimustiku täitnute hulgas täpselt 100.

Joonis 22. Vastanute aktiivne seotus mõne Valga linna kooliga

Kõigist vastanutest on enamik lapsevanemad ning õpilased. Veidi on suurenenud ka inimeste osakaal, kes märkisid, et nad ei oma aktiivset sidet kooliga, mis viitab mittejärjepidevusele küsimustele vastamises (arvestades, et eelmise küsimuse puhul olid nad sideme mõne kooliga tuvastanud). Ligikaudu 16% vastanuist olid kooliga seotud mitmel kujul (tõenäoliselt samaaegselt koolitöötaja ja koolis käiva lapse vanem) ning 11% märkisid ennast koolis töötavana.

Joonis 23. Vastanute kooliga seotud roll

Juuresolevatest tabelitest selgub vastanute soolis-vanuseline ning koolidega seotuse jaotus detailsemal kujul.

Tabel . Küsitlusele vastanud soolise, vanuselise ning küsitluskeele jaotuse alusel ...-16 17-19 20-35 36-50 51-65 65-... Kokku mees 37 29 63 49 21 3 202 eestikeelne 14 16 31 24 11 3 99 venekeelne 23 13 32 25 10 103

naine 67 38 126 124 44 7 406 eestikeelne 35 17 73 80 26 4 235 venekeelne 32 21 53 44 18 3 171 Kokku 104 67 189 173 65 10 608 Heites pilgu vastanute seotusele koolidega, selgub, et kõige aktiivsemalt vastasid küsimustikule Valga Vene Gümnaasiumi õpilased, lapsevanemate aktiivsus oli Valga Gümnaasiumi ja Valga Vene Gümnaasiumi puhul võrdne. Küll aga oli küsitlusele oluliselt enam vastanuid mitmel kujul kooliga seotud Valga Vene Gümnaasiumiga seotud vastajate hulgas.

Tabel . Küsitlusele vastanud kooliga seotuse jaotuse alusel Ei oma Olen koolis Seotud aktiivset Olen kooli käiva lapse mitmel Töötan sidet õpilane vanem kujul koolis Kokku Ei ole aktiivset sidet kooliga 100 100 Mitme kooliga 1 6 5 24 4 40 Valga Gümnaasium 4 53 71 11 24 163 Valga Jaanikese Kool 1 1 5 7 Valga Kaugõppegümnaasium 7 3 2 12 Valga Põhikool 4 10 32 12 8 66 Valga Vene Gümnaasium 7 73 71 47 22 220 Kokku 116 149 180 98 65 608

LISA 8.3 STATISTIKA: VAADE HETKEOLUKORRALE

LISA 8.3.1 KONKURENTSIVÕIME

Üldine vaade Valga gümnaasiumihariduse hetkeolukorra konkurentsivõimelisusele näitab, et ligikaudu 69% ehk üle kahe kolmandiku vastanuist peab Valgas pakutavat gümnaasiumiharidust piisavalt või väga konkurentsivõimeliseks. Pigem või täiesti mittekonkurentsivõimeliseks peab gümnaasiumiharidust vaid ligikaudu 22% ehk veidi enam kui viiendik vastanuist.

Joonis 24. Vastanute hinnang Valga linnas pakutava gümnaasiumihariduse konkurentsivõimele

Tugev hinnang hetkeolukorra konkurentsivõimelisusele läheb samas selgelt vastuollu asjaoludega, et:  Valga linnast väljas on 2010. aastal gümnaasiumiharidust omandamas enam kui 2,5 korda rohkem Valga lapsi kui 2007. aastal ning trend on ühesuunaline  Valga Gümnaasiumisse ja Valga Vene Gümnaasiumisse X klassi õppima asunud väljastpoolt Valga linna pärit laste arv on ajavahemikul 2006-2009 vähenenud enam kui 3,5 korda  Valga Vene Gümnaasiumi riigieksamitulemused jäävad keskmiselt riigi samade eksamite keskmisest tulemusest viimase nelja aasta jooksul keskmiselt enam kui 9 punkti nõrgemaks

Sellel võib olla erinevaid põhjuseid – vähene teadlikkus või soovimatus reaalsele olukorrale otsa vaadata (hirm olemasoleva süsteemi muutmise ees) või hoopis konkurentsivõime vähenemise indikaatorite (suurenev õpiränne välja, vähenev õpiränne sisse, riigieksamitulemused) põhinemine otseselt koolisüsteemist tingimatutel asjaoludel (tööpuudus vms. tegurid).

Järgnevalt vaatleme tulemusi huvigruppide kaupa. Koolis töötavad inimesed ja kooliga mitmel kujul seotud inimesed on kõige tugevamalt ja pikaaegsemalt kooliga seotud ning seetõttu on siinkohal käsitletud ühtse tervikuna. Lisaks on mitmel kujul kooliga seotud inimesed kõige tõenäolisemalt seotud just töökohustuse ja lapsevanema staatuse üheaegse kandmise tõttu. Jooniselt 5 nähtub, et mida lähedamalt on vastanud seotud kooliga, seda konkurentsivõimelisemaks nad Valga linnas pakutavat gümnaasiumiharidust peavad. Sideme nõrgenemisel (lapsevanemad, kooliga mitte seotud isikud) suureneb veidi ka haridust mitte kuigi konkurentsivõimeliseks pidavate inimeste hulk, kuid mitte märkimisväärselt ning domineerima jäävad kohapealset haridust konkurentsivõimeliseks hindavad seisukohad.

Joonis 25. Hinnang Valgas pakutava gümnaasiumihariduse konkurentsivõimele huvigruppide lõikes

Vaadeldes hinnanguid konkurentsivõimele koolidega seotuse kaupa, selgub, et enim rahulolematust leidub Valga Põhikooliga seotute ning kooliga aktiivselt mitte seotute hulgas. Siiski ei ületa rahulolematute hulk konkurentsivõimega rahulolevate oma ühegi huvigrupi puhul ning enamike gruppide puhul jääb sellele oluliselt alla. Osakaaluliselt kõige kõrgemalt hindavad linna gümnaasiumihariduse konkurentsivõimet Valga Kaugõppegümnaasiumiga, Valga Vene Gümnaasiumiga ja Valga Gümnaasiumiga seost märkinud vastajad. Sealhulgas väärib tähelepanu linna gümnaasiumiharidust väga konkurentsivõimeliseks pidavate Vene Gümnaasiumiga seotud vastanute suhteliselt suur osakaal (üle 20%). Arvestades õpirände näitajaid linnas ning Vene Gümnaasiumi õpitulemusi, võib spekuleerida, et pigem on hinnangu andmisel lähtutud pragmatismist (sooviga muutuste vältimiseks näidata hetkeolukorda paremana kui see tegelikult on) või soovunelmaist, aga mitte kriitilisest hetkeolukorra analüüsist.

Joonis 26. Hinnang Valgas pakutava gümnaasiumihariduse konkurentsivõimele koolide lõikes

LISA 8.3.2 KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE

Kuigi eelmise küsimuse taustal ilmnes, et vastanud on hetkeolukorra gümnaasiumihariduse konkurentsivõimega rahul, siis andis järgmisele küsimusele vastamine võimaluse leida peamine tegur, mille arendamise läbi saaks konkurentsivõimet veelgi suurendada. Valikuvastused olid taotluslikult esitatud võrdlemisi üldiste kategooriatena, et säiliks võimalus sadade vastanute arvamusi mingilgi määral kategoriseerida. Küsitluse tulemusena selgus, et peamiseks konkurentsivõimet tõstvaks teguriks saaksid (suhteliselt võrdse tulemusega) olla jõupingutused õppekvaliteedi tõstmiseks ning õpilastele pakutava valikuvõimaluse suurendamine. Ilmnes, et materiaal-tehnilise baasiga ollakse antud raamistikus üldiselt rahul ning küsimusele mitte vastata osanute hulk oli suhteliselt tagasihoidlik.

Klassikalise gümnaasiumi loomise temaatika taustal ilmnes huvitava asjaoluna fakt, et peamise konkurentsivõimet suurendava tegurina nägi vajadust paremate õpetajate järele vaid 20% vastanuist. Üheks koolivõrgu muudatuste vastaste peamiseks argumendiks on, et ümberkorralduste tulemusena ei muutu õpetajad ning seetõttu ei ole muudatustest kasu.

Arvestades vastanute seisukohti ei ole aga õpetajaskonna väljavahetamine konkurentsivõime tõstmise peamiseks eelduseks, pigem on olulised teised tegurid.

Joonis 27. Konkurentsivõimet tõstvad tegurid

Vaadeldes tulemusi huvigruppide kaupa, nähtub, et vastused on üldiselt kattuvad üldise seisukohaga, kus domineerivad õppekvaliteedi parandamise ja valikuvõimaluste suurendamise nägemused. Veidi üldisest pildist eristuvana hakkab silma konkurentsivõime tõstmiseks paremate õpetajate rakendamise seisukoht Valga Põhikooli ja Valga Gümnaasiumiga sidet märkinud vastajate hulgas.

Joonis 28. Konkurentsivõimet tõstvat tegurid koolidega seotud vastanute lõikes

Vaadeldes vastanute seisukohti vastanute rollide lõikes, kajastub taas suhteline üksmeel ühes vähese varieeruvusega erinevate tegurite lõikes. Sarnasemad on kooliõpilaste ja lapsevanemate seisukohad ning samuti kooliga seotud teenistujate ja kooliga aktiivset sidet mitteomavate inimeste seisukohad.

Joonis 29. Konkurentsivõimet tõstvad tegurid huvigruppide lõikes

LISA 8.4 STATISTIKA: VAADE KLASSIKALISE GÜMNAASIUMI LOOMISELE

Käesoleva küsitluse keskmes oli rahva arvamuse välja selgitamine seoses Valga linna klassikalise gümnaasiumi loomise võimalusega. Tulemustest selgub, et kõigist vastanuist toetab või pigem toetab klassikalise gümnaasiumi loomist kokku 38% ning pigem või üldse ei toeta 58%. Samas peegeldab tulemus eelkõige vastanute, mitte laiema üldsuse arvamust, mistõttu on oluline tulemusi analüüsida ka huvigruppide lõikes.

Joonis 30. Vastanute suhtumine võimalusse luua Valga linna klassikaline gümnaasium

Selgub, et kõigi vastanute peale kokku on kõige tugevamalt koolivõrgu ümberkujundamisele vastu koolis töötavad isikud, kelle seas siiski leidub ka 30% muutusi soosivaid vastanuid. Õpetajaskonna valdav seisukoht on ootuspärane, sest igasugused ümberkorraldused omavad neile kõige otsesemat mõju, mistõttu potentsiaalse ebakindluse tingimustes on loogiline olemasoleva säilitamisele suunatud hoiaku kujunemine. Suhteliselt tugev on vastuseis ka lapsevanemate poolt.

Joonis 32. Koolitöötajate/mitmel kujul seotud vastanute Joonis 31. Lapsevanemate seisukoht seisukoht

Kooliõpilaste puhul on 54% vastanute seisukoht mittetoetav, kuid võrreldes eelmiste huvigruppidega on toetavate vastanute osakaal märgatavalt suurenenud. Kooliga aktiivselt mitte seotud elanikkonna seisukoht erineb antud küsimuse puhul teistest huvigruppidest. Nimelt on tegemist ainsa rühmaga, mille puhul on toetus koolivõrgu ümberkorraldamisele suurem kui mittetoetus. Siiski ka toetanute osakaal jääb veidi alla poole (49%) kõigist vastanuist.

Joonis 34. Kooliõpilaste seisukoht Joonis 33. Aktiivset sidet mitte omavate inimeste seisukoht

Joonis 35. Suhtumine klassikalise gümnaasiumi loomisesse koolidega aktiivselt seotuse lõikes

Kuna küsitlus ei eraldanud vastanuid rahvuse alusel, ei ole võimalik täielikult eristada seisukohti kogukondlikul baasil. Küll on aga võimalik eristada tulemusi erineva küsitluskeelega küsimustikku täitnud inimeste baasil. Oluline on märkida, et need tulemused kajastavad pelgalt küsitluskeele valikut, mistõttu ei ole õige tulemusi üldistada rahvusgruppidele.

LISA 4.4.1 EESTIKEELNE KÜSITLUS

Eestikeelse küsitluse puhul on selgelt näha veelahe kooliga seotud vastanute ja mitteseotute vahel. Mida tihedamaks muutub aktiivne side kooliga, seda väiksemaks muutub toetus koolivõrgu ümberkorraldamisele. Ligikaudu kaks kolmandikku vastanuist, kes ei oma kooliga aktiivset sidet, toetavad või pigem toetavad klassikalise gümnaasiumi loomist Valga linna. Lapsevanemate arvamus on kahevahel ning kooliõpilased ja kooli töötajad eelistavad selgelt klassikalise gümnaasiumi loomist mitte toetada. Tabel . Eestikeelse küsimustiku tulemused Ei toeta/pigem ei Toetan/pigem Eestikeelne küsimustik Ei oska vastata toeta toetan Ei oma aktiivset sidet 5% 30% 65% Olen koolis käiva lapse vanem 3% 50% 47% Olen kooli õpilane 3% 59% 39% Töötan koolis /seotud mitmel kujul 2% 63% 35%

Joonis 14. Puuduv aktiivne side, tugev toetus klassikalisele Joonis 15. Kaudne aktiivne side, tasakaalus seisukohad gümnaasiumile

Joonis 16 Lühiajaline aktiivne side, suhteliselt tugev Joonis 17. Pikaajaline aktiivne side, tugev vastuseis vastuseis klassikalisele gümnaasiumile klassikalisele gümnaasiumile

LISA 8.4.2 VENEKEELNE KÜSITLUS

Venekeelse küsitluse puhul ei teki veelahe mitte kooliga seotute ja kooliga mitte seotute vahel vaid pigem kooliõpilaste ja venekeelset küsimustikku täitnud täiskasvanute kogukonna vahel. Kui kooliõpilaste seas jagunevad klassikalise gümnaasiumi toetajate ja mittetoetajate osakaalud suhteliselt võrdselt, siis ülejäänud kogukonna seisukoht on selgelt mittetoetava iseloomuga. Mõnevõrra väiksem on mittetoetus kooliga aktiivset sidet mitte omavate vastanute poolt ning ülekaalukalt tugevaim lapsevanemate poolt.

Tabel Venekeelse küsimustiku tulemused Ei toeta/pigem ei Toetan/pigem Venekeelne küsimustik Ei oska vastata toeta toetan Olen kooli õpilane 5% 49% 46% Ei oma aktiivset sidet 9% 60% 30% Töötan koolis /seotud mitmel kujul 1% 74% 24% Olen koolis käiva lapse vanem 8% 79% 12%

Joonis 37. Kooliõpilaste seisukohad Joonis 36. Kooliga aktiivset sidet mitte omavate vastanute seisukohad

Joonis 38. Koolis töötavate ja mitmel kujul seotute Joonis 39. Lapsevanemate seisukohad seisukohad

LISA 8.5 STATISTIKA: VAADE ARGUMENTIDELE

LISA 8.5.1 TOETAVAD ARGUMENDID

Klassikalisele gümnaasiumi võimalusse toetavalt või pigem toetavalt suhtunud vastanutel olid selleks erinevad põhjused. Suurimat toetust leidis lootus Valga linna konkurentsivõimelise kooli tekkele, misläbi lahkuks vähem õpilasi teiste linnade koolidesse. Veidi enam kui veerand klassikalist gümnaasiumi toetanud vastanuist arvab, et rohkemate õpilastega saab luua avaramaid valikuvõimalusi õppesuundade näol.

Joonis 40. Klassikalise gümnaasiumi loomisesse positiivselt suhtunute toetavad argumendid

LISA 8.5.2 MITTETOETAVAD ARGUMENDID

Klassikalise gümnaasium loomisesse pigem või täiesti mittetoetavalt suhtunute argumendid jagunesid võrdlemisi sarnases proportsioonis toetavate argumentide osakaalude jagunemisega. Enim leidis äramärkimist vastus „Olen rahul praeguse õppekvaliteedi ja valikuvõimalustega gümnaasiumiastmes“, millele järgnes soovimatus rahvusgruppe gümnaasiumitasemel ühendada ning mure olemasolevate ajalooliste traditsioonidega gümnaasiumide kadumise pärast.

Joonis 41. Klassikalise gümnaasiumi loomisesse negatiivselt suhtunute mittetoetavad argumendid

LISA 8.6 KOKKUVÕTE

Käesolev küsimustik aitas kaardistada Valga elanike kujutelma Valga linna gümnaasiumihariduse hetkeolukorrast ning selle arenguvõimalustest klassikalise gümnaasiumi loomise raamistikus.

Kuigi küsimustik oli suunatud kõigile Valga elanikele, siis tulemustest selgub, et vastanutest 81% on aktiivselt (õpetaja, õpilane, lapsevanem) seotud mõne Valga linna kooliga. Sellest tulenevalt peegeldab küsitlus peamiselt koolidega seotud inimeste seisukohti. Ühest küljest on aktiivselt kooliga seotutel kõige suurem pädevus hariduskorralduslikes teemades kaasarääkimiseks, teisalt eksisteerib võimalus, et pädevusest olulisemale kohale võib tõusta alalhoidlik soov muutuste vältimiseks olemasolevat süsteemi säilitada. Kooliga aktiivselt mitte seotud inimeste puhul võib spekuleerida suurema eelarvamustevabaduse üle, ent teisalt võib nende haridustemaatiline pädevus paljudel juhtudel vähese igapäevase seotuse tõttu madalam olla. Tõenäoliselt oleks esinduslikuma valimi moodustanud kooliga seotud ning kooliga mitteseotud inimeste osakaaluline suhe 66% / 33% või isegi 60% / 40%.

Küsitluse keskmes oli klassikalise gümnaasiumi loomisesse suhtumise kaardistamine. Nähtus, et kuigi valdav elanikkond suhtus võimalusse skeptiliselt, siis eestikeelse küsimustiku puhul domineeris negatiivne suhtumine vaid kooliga kõige tihedamalt seotud vastanute (töötajad, õpilased) seas, kooliga aktiivset sidet mitte omanute seas domineeris toetus klassikalise gümnaasiumi loomisele. Venekeelse küsimustiku puhul oli peale kooliõpilaste suhteliselt tasakaalustatud seisukoha teiste huvigruppide suhtumine valdavalt selgelt mittetoetav.

Rahvaküsitluse tulemused on valimit ja Valga linna raamistikku arvesse võttes küllaltki ootuspärased. Samas annavad tulemused olulist taustinformatsiooni, mida arvesse võttes on võimalik hetkeolukorda detailsemalt analüüsida ning mille kaasabil proovida leida lahendusi Valga linnas pakutava hariduse konkurentsivõime tõstmiseks, väljamineva õpirände vähendamiseks ning hariduskorralduslike muudatuste planeerimiseks.

LISA 9 RAHVAKÜSITLUS EESTI KEELES

KÜSITLUS KÕIGILE VALGA LINNA ELANIKELE!

Lugupeetud valgalane,

Valga linn on algatanud Valga linna üldharidusvõrgu arengukava 2011-2015 koostamise, mille käigus uuritakse ka Valga elanike seisukohti linna hariduselu kohta. Küsitlusele vastamine on anonüümne ning tutvumiseks ja vastamiseks kulub ligikaudu 5 minutit.

Küsitluse tulemused kajastatakse valmivas Valga linna üldharidusvõrgu arengukavas 2011-2015.

SISSEJUHATAVAD SELGITUSED

Projekti eesmärgiks on analüüsida linna senist haridusvõrku (koolid, lasteaiad, huvikoolid) ning vajadusel viia sisse muudatusi. Haridusvõrgu analüüs on tingitud riiklikul tasemel toimuvatest muutustest, uutest seadusandlikest nõuetest ning samuti laste arvu jätkuvast langusest.

Sündimus on Valga linnas viimase 20 aasta jooksul vähenenud enam kui kaks korda, põhjustades kooliõpilaste arvu vähenemist, mis ühes õpirände survega hakkab eriti tugevalt mõjutama Valga Gümnaasiumi ja Valga Vene Gümnaasiumi olukorda. Järjest enam Valga õpilasi siirdub peale põhikooli lõppu edasi õppima Tartusse, Tallinna ja muudesse piirkondadesse (viimase nelja aasta jooksul on minejate arv ligi kolmekordistunud). Kohapealsete gümnaasiumiõpilaste arv väheneb seetõttu lähiaastatel oluliselt.

Muutusi koolivõrgus põhjustab ka riigi poliitika – uus Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus loob tingimused põhikooli ja gümnaasiumi astmete eraldamiseks (nii õppekavaliselt kui füüsiliselt), võimaldamaks pakkuda erinevates astmetes just konkreetsele vanusegrupile sobivaimat lähenemist. Sellest on arenenud klassikaliste gümnaasiumide loomise toetamine üle Eesti (näiteks Viljandi, Türi, Tartu jne.). Selleks, et Valga linna lapsed saaksid ka tulevikus kvaliteetse koolihariduse kodulinnas on vajalik kujundada välja nii Valga linnavõimu, kui kohalike elanike seisukoht muutuste osas.

Kõige keerulisem on küsimus, kuidas tagada väheneva õpilaste arvuga kvaliteetne gümnaasiumiharidus. Peamine kaalumisel olev variant on ka varem Valgas arutluse all olnud klassikalise gümnaasiumi idee, kus Valga Gümnaasiumi ja Valga Vene Gümnaasiumi gümnaasiumiosa baasil loodaks eraldiseisev gümnaasium (ainult 10-12 kl.) kahe eestikeelse ja ühe venekeelse paralleeliga.

Klassikalise gümnaasiumi loomise võimalikke positiivseid argumente: - Kriitilise massi (vähemalt 3 paralleeli) teke võimaldamaks pakkuda gümnaasiumiõpilastele rohkem valikuvõimalusi, mistõttu väheneks vajadus gümnaasiumiharidust mujal omandada. - Parema ja läbimõelduma otsustusvõimaluse pakkumine pärast 9. klassi lõpetamist, ees seisab läbimõeldud valik – gümnaasium ja tee edasi ülikooli või kutseõpe? - Kooliastmete eraldamine võimaldab pakkuda kvaliteetsemat õpikeskkonda. Põhikool kujutab endast individuaalsema lähenemisega ja kasvatusel põhinevat kooliastet. Gümnaasium kujutab endast ülikooliks ettevalmistust (seminarid, praktikumid, valmistumine iseseisvaks õppeks ülikoolis).

Klassikalise gümnaasiumi loomise võimalikke negatiivseid aspekte: - Järjekordne ümberkorraldus, mis põhjustab konflikte. - Seniste koolide praeguse kuju kadumine ning traditsioonide lõhkumine.

KÜSITLUS

Palun märgistada üks sobivaim vastusevariant.

Taustinformatsioon - Sugu o Mees o Naine

- Vanus o ...-16 o 17-19 o 20-35 o 36-50 o 51-65 o 65-...

- Kas teil on hetkel aktiivne side (õpilane, kooli personal, lapsevanem) mõne Valga üldhariduskooliga? o Valga Vene Gümnaasium o Valga Gümnaasium o Valga Põhikool o Valga Kaugõppegümnaasium o Valga Jaanikese Kool

o Mitme kooliga o Ei ole aktiivset sidet kooliga

- Kui te märkisite, et teil on hetkel aktiivne side kooliga siis milline see seos on? o Olen kooli õpilane o Töötan koolis o Olen koolis käiva lapse vanem o Seotud mitmel kujul o Ei oma aktiivset sidet

Põhiosa - Kui konkurentsivõimeliseks te peate Valgas pakutavat gümnaasiumiharidust? o Väga konkurentsivõimeliseks o Piisavalt konkurentsivõimeliseks o Mitte kuigi konkurentsivõimeliseks o Konkurentsivõimetuks o Ei oska vastata

- Milline on Teie arvates peamine tegur, mille arendamine võimaldab muuta kohapealset gümnaasiumiharidust konkurentsivõimelisemaks? o Õppekvaliteedi parandamine (õppekorralduse, õpimetoodikate vms arendamine) o Valikuvõimaluste suurendamine (süvaklassid, prantsuse keel, draamaõpe vms.) o Materiaal-tehnilise baasi uuendamine o Paremad õpetajad o Ei oska vastata

- Kuidas suhtute võimalusse luua kõiki Valga gümnaasiumiõpilasi koondav eraldiseisev nn. klassikaline gümnaasium (10-12. kl)? o Toetan o Pigem toetan o Pigem ei toeta o Ei toeta o Ei oska vastata

- Kui Te vastasite eelmisele küsimusele „pigem toetan“ või „toetan“, siis millist kasu loodate klassikaliselt gümnaasiumilt enim saada? o Rohkemate õpilastega saab luua avaramaid valikuvõimalusi õppesuundade näol o Toetab rahvusgruppide lõimumist o Võimaldab gümnaasiumi ja põhikooli eristada (erinev lähenemine ja suhtumine) o Tekitab Valga linna konkurentsivõimelise kooli, vähem õpilasi lahkub teiste linnade koolidesse o Tegemist on tulevikusuundumusega, mille kaudu saab Valga ajaga kaasas käia o Ei oska vastata o Ei vastanud eelmisele küsimusele toetavalt

- Kui Te vastasite üleeelmisele küsimusele „pigem ei toeta“ või „ei toeta“, siis mis oli selle peamiseks põhjuseks? o Olen rahul praeguse õppekvaliteedi ja valikuvõimalustega gümnaasiumiastmes o Ei soovi rahvusgruppe gümnaasiumitasemel ühendada o Olemasolevate ajalooliste gümnaasiumite traditsiooni kadumine o Muudab minu praegust elu- , töö- või õppekorraldust ebamugavamaks

o Toetan ideed üldiselt, kuid leian, et see ei sobi Valga linna (geograafilised, demograafilised, poliitilised vms. aspektid) o Ei oska vastata o Ei vastanud üleeelmisele küsimusele toetavalt

Aitäh vastamast!

LISA 10 RAHVAKÜSITLUS VENE KEELES

ОПРОС ДЛЯ ВСЕХ ЖИТЕЛЕЙ ГОРОДА ВАЛГА!

Уважаемый житель города Валга!

Город Валга приступил к составлению Программы развития сети общего образования 2011-2015 города Валга, в ходе которого проводится исследование с целью выяснить Вашу позицию относительно образовательного уровня города. Опрос полностью анонимен, и на ответы у Вас уйдет приблизительно пять минут.

Результаты опроса будут отражены в подготавливаемой Программе развития сети общего образования 2011-2015 города Валга.

ВВОДЯЩЕЕ В КУРС ДЕЛА ПОЯСНЕНИЕ

Целью проекта является проведение анализа существующей до сих пор образовательной сети (школы, детские сады, кружки по интересам), а также внести в нее изменения, если это будет необходимо. Анализ образовательной сети обусловлен происходящими на государственном уровне изменениями, новыми законодательными требованиями и продолжающимся снижением количества учащихся.

В течение последних двадцати лет рождаемость в Валга сократилась более чем в два раза, что стало причиной уменьшения количества школьников и особенно существенно стало оказывать влияние на ситуацию в Валгаской гимназии и Валгаской русской гимназии. Все больше выпускников основной школы города устремляется учиться в Тарту, Таллинн и другие регионы (в течение последних четырех лет количество покинувших город молодых людей утроилось). Kоличество местных гимназистов в результате этого существенно сокращается.

Изменения в школьной сети обуславливает и государственная политика – новый закон об основной школе и гимназии создает условия для разделения ступеней основной школы и гимназии (как на уровне программы обучения, так и физически), позволяя предложить находящимся на разных ступенях обучения конкретным возрастным группам подходящий подход. Из этого развилась поддержка создания классических гимназий по всей Эстонии (например, Вильянди, Тюри, Тарту и т.д.). Для того, чтобы дети города Валга могли бы в будущем получить качественное образование в своем родном месте проживания, необходимо оформить позицию в отношении изменений как городской власти города Валга, так и местных жителей.

Самым сложным является вопрос о том, как обеспечить качественное образование в гимназии при сокращающемся количестве учащихся. Главным рассматриваемым вариантом является и раньше находящийся в фокусе обсуждения в городе Валга идея классической гимназии, где на базе Валгаской гимназии и гимназической части Валгаской русской гимназии создали бы самостоятельную гимназию (только 10-12 классы) с двумя эстоноязычными и одной русскоязычной параллелью.

Возможные положительные аргументы в поддержку классической гимназии: - Для обеспечения появления критической массы (как минимум три параллели) сделать возможным предложить учащимся гимназии больше возможностей для выбора, вследствие чего уменьшится потребность получать гимназическое образование где-нибудь в другом месте. - Предложение возможности принять лучшее и более продуманное решение после окончания девятого класса, впереди осознанный выбор – гимназия и далее в университет или профессиональное образование? - Разделение школьных ступеней позволит предложить более качественную учебную среду. Основная школа представляет собой основывающуюся на воспитании школьную ступень с индивидуальным подходом. Гимназия представляет собой подготовку к университету (семинары, практикумы, подготовка к самостоятельным работам в университете).

Возможные негативные аспекты создания классической гимназии: - Очередное переустройство, которое становится причиной конфликтов. - Исчезновение привычных школ и нарушение традиций.

ОПРОС

Просим отметить один подходящий вариант ответа.

Фоновая информация - Пол o Мужской o Женский

- Возраст o ...-16 o 17-19 o 20-35 o 36-50 o 51-65 o 65-...

- Есть ли у Вас сейчас активная связь (ученик, сотрудник школы, родитель школьника) с какой-либо общеобразовательной школой города Валга? o Валгаская русская гимназия o Валгаская гимназия o Валгаская основная школа o Валгаская заочная гимназия o Валгаская школа Яаникесе o С несколькими школами o Нет активной связи со школой

- Если Вы ответили, что в настоящий момент у вас активная связь со школой, то какова она? o Я являюсь школьником o Я работаю в школе o Я являюсь родителем учащегося в школе ребенка o Я связан несколькими способами o У меня нет активной связи

Основная часть - Насколько конкурентоспособным Вы считаете предлагаемое в городе Валга гимназическое образование? o Очень конкурентоспособное o Достаточно конкурентоспособное o Нисколько не конкурентоспособное o Препятствующее конкуренции o Затрудняюсь ответить

- Какой основной фактор, развитие которого позволит сделать местное гимназическое образование более конкурентоспособным, Вы можете выделить? o Улучшение качества образования (развитие организации обучения, методик обучения и т.п.) o Увеличение возможностей выбирать (классы углубленного изучения, французский язык, драма т.п.) o Обновление материально-технической базы o Более хорошие учителя o Затрудняюсь ответить

- Как Вы относитесь к возможности создать для всех гимназистов города Валга объединенную независимую, т.н. классическую, гимназию (10-12 классы)? o Поддерживаю o Скорее поддерживаю o Скорее не поддерживаю o Не поддерживаю o Затрудняюсь ответить

- Если Вы ответили на первый вопрос «скорее поддерживаю» или «подерживаю», то какую пользу Вы более всего желаете получить от классической гимназии? o Создание более обширных возможностей для выбора в виде учебных направлений o Создаст естественную среду для общения между собой людей разных национальностей o Позволит основной школе отличаться от гимназии (отличаются подход и отношение) o В городе Валга появится конкурентоспособная школа, меньше учеников уедет в находящиеся в других городах школы o Мы имеем дело с устремленностью в будущее, посредством которого город Валга сможет идти в ногу со временем o Затрудняюсь ответить o ---

- Если Вы ответили «скорее не поддерживаю» или «не поддерживаю», то какова основная причина? o Я доволен/довольна нынешним качеством образования и возможностью выбора на гимназической ступени o Не желаю объединения представителей различных национальных групп на гимназической ступени o Исчезновение традиции привычных исторических гимназий o Это сделает мой нынешний распорядок жизни, работы или учебы менее удобным o Поддерживаю идеи в общем, но считаю, что они не подходят для города Валга (географические, демографические, политические и иные аспекты) o Затрудняюсь ответить o ---

Благодарим за ответы!

LISA 11 HETKEOLUKORRA KOOLIDE ÜLDANDMED

LISA 11.1 VALGA GÜMNAASIUM

 Valga Gümnaasiumi visioon: Olevikku hinnates ja minevikku väärtustades astume kindlal sammul tulevikku

 Valga Gümnaasiumi missioon: Luua õppimist ja õpetamist toetav koolikeskkond ning anda kaasaja nõuetele vastavat võimetekohast kõikjal konkurentsivõimelist haridust ühiskonnas integreeruda suutvale kodanikule

Valga Gümnaasiumi põhiandmed Õppeasutuse nimetus Valga Gümnaasium Aadress Valga maakond, Valga linn (Valga maakond), Kungla 16, 68204 Registreerimisnumber 75005067 Õppeasutuse liik Põhikool või gümnaasium Õppeasutuse grupp Põhikool ja gümnaasium(keskkool), mis tegutsevad ühe asutusena: üle 200 Omandivorm Munitsipaal Õppekeeled eesti Õpilaste koguarv õppeasutuses (andmed seisuga 22.09.2010) 665

Ajalooline kujunemine

Joonis 42. Valga Gümnaasiumi õppehoone

11. jaanuaril 1919 Asutati Valga Eesti Gümnaasium (VEG)- Valga esimene, eesti õppekeelega keskharidust andev õppeasutus. See oli 300 õpilasega segakool ja alustas tööd direktor Marta Pärna juhtimisel. Valga Eesti Gümnaasium sai töötada ainult 1919. a jaanuari lõpuni. Tollal käisid ägedad lahingud Vabadussõja rinnetel. 31. jaanuaril 1919. a toimus Valga lähistel Paju lahing, mille tulemusena Valga vabastati.

1. veebruaril 1919. a hakkasid kehtima uued, Eesti Vabariigi koolikorralduslikud alused. Valga Eesti Gümnaasium reorganiseeriti kaheks iseseisvaks, lahusõpetuse printsiibil töötavaks gümnaasiumiks. 10. veebruaril olid eesti väed vallutanud linna. Tookordne koolikomisjon otsustas segakeskkooli sulgeda ja asutada selle asemele kaks keskkooli, üks poeglastele ja teine tütarlastele. 25. veebruaril 1919 toimus Valga Tütarlaste Gümnaasiumi avaaktus (VTG) Vabaduse tänaval asuvas koolihoones. Kool alustas tööd Valga tuntud pedagoogi Marta

Pärna juhtimisel. Õpilaskonna moodustasid Valga ja Valgamaa tütarlapsed, tulijaid oli ka kaugemalt. Kokku alustas õppimist 212 tütarlast. 25. veebruaril 1919.a alustas õppetööd ka Valga Poeglaste Gümnaasium.

Õpilasi oli 129. Esialgu töötasid mõlemad gümnaasiumid samas majas, aga erinevatel korrustel. Poeglaste Gümnaasium jõudis oma päriskoju - Valga Valgesse Majja, alles 1923. aastal, olles enne seda töötanud allüürnikuna mitmetes kooliruumides. Alates 1921. aastast aga Jaani kiriku kõrval asuvas koolihoones (endine Valga Linnakool).

1932. a sügisest said kõik Valga Tütarlaste- ja Poeglaste Gümnaasiumi õpilased Valga Ühisgümnaasiumi (VÜG) liikmeteks. Asukohaga Kuperjanovi 10 (Valga Valge Maja) Avalikkude keskkoolide seaduse §15 põhjal suleti Valga Linna Poeglaste -ja Tütarlaste gümnaasium. Endiste poeglaste gümnaasiumi humanitaarharu ja endiste tütarlastegümnaasiumi majapidamisharu õpilastele õppimise lõpuleviimiseks lubati avatava gümnaasiumi juures avada 1932/33 õppeaastal 3 lisaklassi ja 1933/34 õppeaastal 1 lisaklass (Vabariigi Valitsuse otsus 25. mai 1932). Valga Ühisgümnaasiumis oli üle poole tuhande õpilase. VÜG liigendus humanitaar- ja reaalharuks, millele lisandus kommertsharu. 1939. a sai Valga Ühisgümnaasiumist Valga Gümnaasium (VG) 1. septembril 1939. a algas II maailmasõda. 1940. aastal olid ärevad ning pöördelised juunipäevad, mil Nõukogude Liit okupeeris ja annekteeris Eesti Vabariigi.

1940/41. õppeaasta alguseks oli gümnaasium vastavalt NL koolisüsteemile ümber nimetatud Valga Keskkooliks. Kaotati õppemaks, korraldati ümber koolisüsteem. Koolmajas oli sõjaväehaigla ja õppetöö toimus klasside kaupa linnas laiali. 1941/42 taas Valga Gümnaasium. Õppeaastat alustati Saksa okupatsiooni tingimustes, kusjuures gümnaasiumi nimetus taastati. 1944. a sügisest muudeti kool jälle Valga Keskkooliks 1945.a kolis kool taas Kuperjanovi tn 10. 1946. a nimetati kool Valga I Keskkooliks, sest samal aastal avati Valgas ka vene õppekeelega töötav keskkool. 1960. a viidi Valga I Keskkoolis sisse tootmisõpetus, 9. klassist alates tütarlastele õmbluseriala ja poistele metallitööde eriala. 1963-1964 töötas koolis 24 klassikomplekti 773 õpilasega. Tuhande õpilasega suur kool töötas kahes vahetuses.

Et linnas oli suur kooliruumide kitsikus, olid kooli allüürnikud ka õhtukeskkool, muusikakool ja spordikool. Algasid ehitustööd, uus koolihoone valmis 1977. a Uus koolimaja andis võimaluse kabinetsüsteemi kasutuselevõtuks. 1992. a sai direktoriks Raimond Luts, kes on koolijuht tänaseni. 1994. a nimetati Valga I Keskkool taas Valga Gümnaasiumiks (Riigi kooliameti kiri nr 651). Läbi ajaloo vahetusid kooli nimed vastavalt riigikorra muutustele. Peaaegu iga uue võimule tulnud valitsusega vahetus ka kooli direktor. Seega 90 aasta jooksul elas kool üle 9 nimevahetust ja vahetus 13 direktorit. Kooli struktuur on jäänud peaaegu samaks.

Tegevusnäitajad

Tabel. Üldnäitajad (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 22.09.2010 Grupi Grupi Grupi Grupi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine

Õpilaste arv kokku 665 917 618.4 877 599.9 837 584.4 772 572.2 I kooliaste - 1.-3. 163 194 113.6 165 113.9 177 118.7 164 136.1 klass II kooliaste - 4.-6. 168 231 130.2 246 127.2 207 126 194 132.3 klass III kooliaste - 7.-9. 202 240 193.3 221 175.9 234 163 229 154.2 klass gümnaasium - 10.- 132 252 181.3 245 182.9 219 176.7 185 170.2 12. klass Õpetajate ametikohtade arv 49.8 56.8 41.5 54.7 40.4 56.7 40.6 54.9 40.3 kokku* Õpetajate arv 61 56 48 55 47.2 61 45.4 61 47.7 kokku** Klassikomplektide 31 33 25 32 24.8 33 24.6 32 24.8 arv kokku*** I kooliaste - 1.-3. 9 8 5.3 7 5.4 8 5.7 8 6.5 klass II kooliaste - 4.-6. 8 8 5.3 9 5.3 8 5.5 8 6.1 klass III kooliaste - 7.-9. 8 8 7.5 7 7.1 8 6.7 8 6.7 klass gümnaasium - 10.- 6 9 6.8 9 6.9 9 6.7 8 6.5 12. klass Õpilaskodu kohtade 0 0 6 0 0 0 6.2 - 45.7 arv Klassi täituvus 21.3 27.7 24.1 27.5 23.3 25.8 22.7 24.5 21.9 põhikoolis Klassi täituvus 22 28 26.6 27.2 26.4 24.3 26.5 23.1 26.1 gümnaasiumis * Õpetajate ametikohtade hulka loetakse kehtivad õpetaja ja klassiõpetaja ametikohad antud kuupäeval. Ametikoht arvutatakse iga õppeaine juures eraldi tundide ja koormusnormi jagatisena. ** Loendatakse õpetajad, kellel on kehtiv õpetaja või klassiõpetaja ametikoht antud kuupäeval. *** Leitakse erinevate kombinatsioonide arv klassi numbrist, paralleelklassi tunnusest ja liitklassi tunnusest.

Tabel. Riigieksamite tulemused õppeaineti keskmisena punktides (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Õppeaine Riigi Riigi Riigi Riigi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine ajalugu 57.8 66.7 63.4 64.6 60.8 58.1 - 62.3 bioloogia 63.5 62 57.1 59.3 53.2 58.6 61.1 62 eesti keel (kirjand) 61.9 56.1 62.7 56.6 57.7 57 64.9 58.3 füüsika - 71.6 - 68.1 60.9 60 - 65 geograafia 63.6 60.5 68.5 58.3 65.3 55 59.7 54.5 keemia 70.1 65.1 70 64.6 70.1 59.6 71 66.7 matemaatika 38.5 51.7 51.4 49.5 52.7 55 54.8 51.8 võõrkeel - inglise 64.3 62.2 70.1 66.3 65.9 64.4 69.3 67.1 keel

100 võõrkeel - saksa keel - 69.1 65.2 69.1 69.6 72.3 66.2 75.6 võõrkeel - vene keel 84.7 80 76.4 77.9 82.5 75.2 87.4 82.8 ühiskonnaõpetus - 58.1 63.2 58 61.4 62.4 67.9 61.5

Tabel. Põhikooli lõpueksamite tulemused õppeaineti keskmisena punktides (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Õppeaine Riigi Riigi Riigi Riigi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine A-võõrkeel või 4 4 4.4 3.9 3.9 4 4.4 4.2 riigikeel eesti keel ja 3.6 3.7 3.6 3.6 3.5 3.6 3.5 3.7 kirjandus, emakeel matemaatika 3.7 3.5 3.7 3.5 3.7 3.7 3.4 3.5

Tabel. Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv (ametikohtade põhjal) (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Kooliaste Grupi Grupi Grupi Grupi Eesmärk Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine I kooliaste - 1.-3. 98.1% 94.8% 100% 95.1% 100% 94.8% 100% 95.1% klass II kooliaste - 4.-6. 89.4% 90.6% 93.5% 91.5% 89.8% 91.1% 92% 93% klass 100% III kooliaste - 7.-9. 86.2% 90.2% 95% 90.1% 87.6% 90.6% 87.5% 92% klass gümnaasium - 93.5% 91% 93.7% 91.5% 99.8% 91.9% 100% 93.4% 10.-12. klass

Tabel Õpetajate vanuseline jaotus (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Vanusegrupp Grupi Grupi Grupi Grupi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine Alla 25 1 (1.8%) 1.8 (3.8%) 0 (0%) 2.2 (4.7%) 1 (1.6%) 1.2 (2.7%) 1 (1.6%) 2.1 (4.3%) aastased 25- kuni 29- 3 (5.4%) 3.9 (8.1%) 1 (1.8%) 3 (6.3%) 2 (3.3%) 3.6 (7.9%) 3 (4.9%) 4 (8.5%) aastased 30- kuni 39- 7 7 9.9 (20.7%) 5 (9.1%) 9.3 (19.7%) 8.9 (19.7%) 6 (9.8%) 9.1 (19.1%) aastased (12.5%) (11.5%) 40-kuni 23 23 22 18 14.9 (31.1%) 14.8 (31.3%) 13.9 (30.7%) 14.2 (29.7%) 49aastased (41.1%) (41.8%) (36.1%) (29.5%) Üle 50- 22 26 29 33 17.4 (36.4%) 17.9 (38%) 17.8 (39.1%) 19.8 (41.4%) aastased (39.3%) (47.3%) (47.5%) (54.1%) Kokku 56.0 48 55.0 47.2 61.0 45.4 61.0 47.7

Tabel. Õpperuumi ruutmeetrid õpilase kohta (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine

101

2.2 2.9 2.3 3.1 2.4 3.2 2.6 3.3 * Õpperuumina arvestatakse klassi pindala.

Kooli arengukavas esitatud SWOT analüüs

Tabel. Valga Gümnaasiumi arengukavas esitatud hetkeolukorra SWOT analüüs Kooli sisemised tugevused Kooli sisemised nõrkused  suhteliselt hea materiaal-tehniline baas.  ruumikitsikus  hea töökeskkond  võimla vajab remonti  head olmetingimused (koolisöökla võimla, ujula)  materiaaltehniline baas vajab  olemasolev õpilaskontingent pidevat uuendamist  kvalifitseeritud, staažikas ja stabiilne kaader  raamatukogus puudub kaasaegne  õpihimuline kollektiiv lugemisaal.  koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, parandusõppe  mõned suured klassid – õpetaja, abiõpetaja, logopeed, meditsiiniõde ja kooliarst raskendatud individuaalne  koostöö (direktsioon - aineõpetaja - õpilane - lapsevanem) lähenemine  aktiivne enesetäiendamine, koolitused kogu kollektiivile  õpetajaskond vananeb, puudub  riigieksamite hea tase ja auhinnalised kohad osaliselt õpetajate kaader (eesti aineolümpiaadidel keel)  head sportlikud saavutused ja sporditraditsioonid  meesõpetajate ja noorte õpetajate  reaal- ja humanitaarharu, valikainete olemasolu vähesus.  osalemine üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides  õpilaste õpihuvi langeb, suureneb  kooli maine on hea, konkurentsivõimelisus halvasti edasijõudvate õpilaste arv,  suund haritusele pikad koolipäevad  koolil on oma sümboolika  arvutiõpetuse õpetamise tase ei  kauaaegsed ja mitmekülgsed traditsioonid rahulda (hinnata ainet,  tutvumispäevad 1. kl tulijatele, linna lasteaia viimastele järjepidevuse loomine) rühmale  ainetevaheline integratsioon on  töötab eelkool, nõustamiskomisjon, arengukomisjon veel ebapiisav

 sotsiaal-pedagoogiline ennetustöö (T.O.R.E. koolitused)  tegutsevad huvialaringid, toimiv õpilasomavalitsus  kooli ajaleht „Killu“ ja almanahh “Hõik”  kooli mälestusteraamat ja film „Kooli waim“, kooli oma kalender  õpetajate kollektiivis on palju oma kooli vilistlasi  töötab kooliraadio  uued arvutid arvutiklassis, neli interaktiivset tahvlit  igal õpetajal on arvuti või sülearvuti  raamatukogu on liitunud laenutusprogrammiga RiksWeb  kontsertideks ja etendusteks on aulas sobilik valgustus ning kaasaegne helitehnika Kooli võimalused (sisemised ja välimised) – kuidas muuta kooli Ohud (sisemised ja välimised) konkurentsivõimelisemaks Mis vähendavad konkurentsivõimet?  Ruumikitsikuse lahendamiseks  mõned suured klassid – raskendatud o koolimaja täielik renoveerimine individuaalne lähenemine  materiaaltehnilise baasi arendamine  vähene motivatsioon õppetöös ja  innovaatiline mõtlemine ja tegutsemine valikuvõimaluste vähesus valikainete  kooli kindlustamine vajalike noorte aineõpetajatega osas  koolikohustuse täitmise jälgimine  koolisiseste õpilaskonkursside,  õppetöö korraldamisel õpilaste individuaalsetest võistluste tähtsustamine iseärasustest lähtumine  võrgustikutöö õpilane-õpetaja-  kooli kodukorra täitmise ja õppetööle esitatavate lapsevanem on kesk- ja vanemas nõudmiste ühtlustamise tagamine astmes nõrk  osalemine üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides,  arvutiringi tunnis on 3. ja 5. klassi

102

õpilasvahetused õpilased kahekesi ühe arvuti taga  üritused, esinemisvõimalused  suur osa õpetaja ajast tunnis kulub  huvitegevuse mitmekesistamine vähem võimekate järeleaitamiseks  koostöö teiste koolidega, koostöö arendamine tasandil –  õpetajad ei rakenda oma positiivset õpilane, lapsevanem, aineõpetaja ressurssi täielikult  gümnaasiumiosas valikainete mitmekesistamine  meesõpetajate, noorte õpetajate  valikainete õpetajate koolitamine oma õpetajate hulgast vähesus  vilistlaste suurem kaasamine  õpi- ja käitumishäiretega õpilased  kaasaegsete õppevahendite olemasolu  linna senise koolistruktuuri ümber  raamatukogu täiustamine, korraliku lugemissaali loomine korraldamise võimalus  õpilaste loovuse arendamine, õpilaste iseseisva töö  tublide õpilaste äraminek pärast osakaalu suurendamine õppetöös põhikooli lõpetamist  ekskursioonide ja õppekäikude sidumine konkreetse klassi  kool on sotsiaalsete probleemide ainekavaga lõimumise koht – majanduskriis  klassijuhatajatundide sisukuse tõstmine peegeldub selgelt ka koolis  arenguvestluste korraldamine õpilastele ja õpetajatele  probleemsete perede ja seega ka  kolleegide omavaheline toetus, respekt üksteise tegemiste probleemsete laste arvu kasv suhtes  õpilaste arvu vähenemine  aineõpetajate vaheline koostöö  koolikohustust mittetäitvate õpilaste  tagasiside õpilastelt, lastevanematelt arvu suurenemine  metoodikakonverentsid ja metoodikapäevad  maine sõltuvus ajakirjandusest  koolitused õpetajatele  õpetajate mitteväärtustamine riigi  karjääriplaneerimine tasandil  võrgustikutöö erinevate institutsioonide vahel  õpetajapoolne õppematerjali valiku  IÕK intensiivsem rakendamine oskus - õpikute ja muu materjali  parandusõppe õpetaja ja aineõpetaja tihe koostöö paljusus  oma kooli maine kujundamine, tegevuse kajastamine ajakirjanduses

 lojaalsus ja kriitika konstruktiivsus

LISA 11.2 VALGA VENE GÜMNAASIUM

 Valga Vene Gümnaasiumi missioon: Anda kvaliteetne mitmekülgne konkurentsivõimeline kehtivale õppekavale vastav venekeelne haridus kõigile soovijatele, kes elavad Lõuna-Eestis ning kujundada õpilastes oskust elada multikultuurses avatud ühiskonnas.

 Valga Vene Gümnaasiumi visioon: Valga Vene gümnaasium on kool, kus kogu kollektiiv töötab selle nimel, et igal . õpilasel oleks võimalik omandada kooli õppekavale vastav põhiharidus ning gümnaasiumiharidus; . kus gümnaasiumi õpilane saab soovi korral heal tasemel hariduse astumaks kõrgkooli ning kus õpilane valmistatakse ette selleks, et saada tulevikus hakkama nii tööl kui ka edaspidistes õpingutes. . Põhikooli lõpetaja on võimeline jätkama oma haridusteed nii vene kui eestikeelsetes keskharidust või kutset andvates koolides. . Gümnaasiumi lõpetaja on suuteline lõimuma Eesti ja Euroopa ühiskonda ning on konkurentsivõimeline tööturul kui ka edasise haridustee jätkamisel

103

Tabel. Valga Vene Gümnaasiumi põhiandmed Õppeasutuse nimetus Valga Vene Gümnaasium Aadress Valga maakond, Valga linn (Valga maakond), Kuperjanovi 99, 68207 Registreerimisnumber 75005073 Õppeasutuse liik Põhikool või gümnaasium Õppeasutuse grupp Põhikool ja gümnaasium(keskkool), mis tegutsevad ühe asutusena: üle 200 Omandivorm Munitsipaal Õppekeeled vene, eesti (keelekümblus) Õpilaste koguarv õppeasutuses (andmed seisuga 22.09.2010) 443

Ajalooline kujunemine

Joonis 43. Valga Vene Gümnaasiumi peamaja aadressil Kuperjanovi 99

Valga Vene Gümnaasium asub Valga linna kahes koolimajas : 1.-5.klassid aadressil Vabaduse 13 ja 6.-12. klassid kooli peahoones aadressil Kuperjanovi 99. Valga Vene Gümnaasium kui ainus venekeelse õppekeelega kool kogu Valgamaal, teenindab kogu maakonna venekeelset elanikkonda.

Valga Vene Gümnaasium on välja arenenud 1919. aastal rajatud “Valga Vene Era Realgümnasium”-ist. 1922.a. oli õpilasi 300 ringis, 1939. a. kool õpilaste arvu kiire vähenemise ja rahaliste vahendite puudumise tõttu suleti ning taasavati aastal 1940. 1. jaanuaril 1948. a. moodustati linnas venekeelne algkool, mis hiljem hakkas kandma nime Valga III Põhikool. Keskkool ise töötas aga kahes vahetuses. 1967. aastal kolis keskkool praegusesse, Kuperjanovi 99 majja.

104

Taasiseseisvunud Eestis omistati Valga II Keskkoolile 1. aprillil 1995. aastal gümnaasiumi nimetus. 01.09.1999 liideti Valga Vene Gümnaasium ja Valga III Põhikool üheks venekeelseks gümnaasiumiks. Sellest ajast peale töötavad Vabaduse 13 koolimajas algklassid ja viiendad klassid ja Kuperjanovi 99 koolimajas 6.-12. Klassid. Valga Vene Gümnaasiumi ajaloo vältel on kuldmedaliga lõpetajaid 26 ja hõbemedaliga 44. 2000. aastast lülitus kool rahvusvahelisse keelekümblusprogrammi. 2007. aastast hakkas gümnaasiumiastme 10.-12. kl. üle minema 60%-lisele riigikeele aineõppele. 2007. a. oli eesti keeles õpetatavateks aineteks eesti kirjandus, riigikaitse, muusika ja 2008. aastal lisandus nimekirja Eesti ajalugu.

Tegevusnäitajad

Tabel Üldnäitajad (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 22.09.2010 Grupi Grupi Grupi Grupi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine Õpilaste arv kokku 443 616 618.4 562 599.9 529 584.4 473 572.2 I kooliaste - 1.-3. 134 115 113.6 112 113.9 116 118.7 121 136.1 klass II kooliaste - 4.-6. 112 148 130.2 140 127.2 123 126 108 132.3 klass III kooliaste - 7.-9. 115 203 193.3 161 175.9 152 163 144 154.2 klass gümnaasium - 10.- 82 150 181.3 149 182.9 138 176.7 100 170.2 12. klass Õpetajate ametikohtade arv 34.4 45.9 41.5 41.5 40.4 42.3 40.6 37.7 40.3 kokku* Õpetajate arv 43 50 48 48 47.2 47 45.4 44 47.7 kokku** Klassikomplektide 24 28 25 26 24.8 26 24.6 23 24.8 arv kokku*** I kooliaste - 1.-3. 6 6 5.3 6 5.4 6 5.7 6 6.5 klass II kooliaste - 4.-6. 6 6 5.3 6 5.3 6 5.5 6 6.1 klass III kooliaste - 7.-9. 9 9 7.5 7 7.1 7 6.7 7 6.7 klass gümnaasium - 10.- 3 7 6.8 7 6.9 7 6.7 4 6.5 12. klass Õpilaskodu kohtade 0 0 6 0 0 0 6.2 - 45.7 arv Klassi täituvus 17.2 22.2 24.1 21.7 23.3 20.6 22.7 19.6 21.9 põhikoolis Klassi täituvus 27.3 21.4 26.6 21.3 26.4 19.7 26.5 25 26.1

105 gümnaasiumis * Õpetajate ametikohtade hulka loetakse kehtivad õpetaja ja klassiõpetaja ametikohad antud kuupäeval. Ametikoht arvutatakse iga õppeaine juures eraldi tundide ja koormusnormi jagatisena. ** Loendatakse õpetajad, kellel on kehtiv õpetaja või klassiõpetaja ametikoht antud kuupäeval. *** Leitakse erinevate kombinatsioonide arv klassi numbrist, paralleelklassi tunnusest ja liitklassi tunnusest.

Tabel. Riigieksamite tulemused õppeaineti keskmisena punktides (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Õppeaine Riigi Riigi Riigi Riigi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine ajalugu 47.5 66.7 44.7 64.6 50.5 58.1 - 62.3 bioloogia 52.8 62 59.3 59.3 44.8 58.6 49.6 62 geograafia - 60.5 43.3 58.3 43.2 55 31.2 54.5 keemia 59.9 65.1 53.4 64.6 48.5 59.6 48.1 66.7 matemaatika 48.8 51.7 41.5 49.5 42 55 46.1 51.8 riigikeel 75.9 73.5 70 73.3 57.1 66.8 71.9 67.9 vene keel (kirjand) 54.8 57.1 58.8 58.7 53.2 57.2 51.2 56.3 võõrkeel - inglise 43.3 62.2 57.9 66.3 48.2 64.4 52.1 67.1 keel võõrkeel - saksa 58.4 69.1 75.4 69.1 81.2 72.3 - 75.6 keel ühiskonnaõpetus 38.4 58.1 39.7 58 55.9 62.4 44.2 61.5

Tabel Põhikooli lõpueksamite tulemused õppeaineti keskmisena punktides (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Õppeaine Riigi Riigi Riigi Riigi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine A-võõrkeel või 4 4 4 3.9 3.9 4 - 4.2 riigikeel matemaatika 3.2 3.5 3.3 3.5 3.6 3.7 3.1 3.5 vene keel ja 3.4 3.5 3.5 3.6 3.4 3.5 3.4 3.7 kirjandus

Tabel. Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv (ametikohtade põhjal) (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Kooliaste Grupi Grupi Grupi Grupi Eesmärk Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine I kooliaste - 1.-3. 87.8% 94.8% 100% 95.1% 100% 94.8% 100% 95.1% klass II kooliaste - 4.-6. 96.6% 90.6% 92.7% 91.5% 96.6% 91.1% 100% 93% klass 100% III kooliaste - 7.-9. 87.7% 90.2% 90% 90.1% 96.7% 90.6% 100% 92% klass gümnaasium - 100% 91% 100% 91.5% 100% 91.9% 100% 93.4% 10.-12. klass

Tabel. Õpetajate vanuseline jaotus (Allikas: EHIS) Vanusegrupp 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09

106

Grupi Grupi Grupi Grupi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine Alla 25 aastased 0 (0%) 1.8 (3.8%) 0 (0%) 2.2 (4.7%) 1 (2.1%) 1.2 (2.7%) 1 (2.3%) 2.1 (4.3%) 25- kuni 29- 3 (6%) 3.9 (8.1%) 1 (2.1%) 3 (6.3%) 1 (2.1%) 3.6 (7.9%) - (-) 4 (8.5%) aastased 30- kuni 39- 13 13 9 10 9.9 (20.7%) 9.3 (19.7%) 8.9 (19.7%) 9.1 (19.1%) aastased (26%) (27.1%) (19.1%) (22.7%) 40-kuni 16 14.9 16 14.8 17 13.9 12 14.2 49aastased (32%) (31.1%) (33.3%) (31.3%) (36.2%) (30.7%) (27.3%) (29.7%) 18 17.4 18 19 17.8 21 19.8 Üle 50-aastased 17.9 (38%) (36%) (36.4%) (37.5%) (40.4%) (39.1%) (47.7%) (41.4%) Kokku 50.0 48 48.0 47.2 47.0 45.4 44.0 47.7

Tabel. Õpperuumi ruutmeetrid õpilase kohta (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine 2.9 2.9 3.1 3.1 3.3 3.2 3.7 3.3 * Õpperuumina arvestatakse klassi pindala.

Kooli arengukavas esitatud SWOT analüüs

Tabel Kooli arengukavas esitatud hetkeolukorra SWOT analüüs Kooli sisemised tugevused Kooli sisemised nõrkused  Loov ja positiivselt mõtlev juhtkond. Korraldused  Tasuta toitlustatakse ainult 9nda täpsed ja üheselt mõistetavad, klassini  Tugev, pedagoogiline, kaader: loominguline,  Mitteküllaldane võõrkeele ja eesti kohusetundlik, nõudlik, keele oskus nii õpilastel kui ka  kvalifitseeritud, kogemustega, lapsi ja nende võimeid õpetajatel, arvestav,  Õpilaste arvu vähenemine  Õpetajate vahel sõbralik koostöö, kollektiivis hea  Õpetaja madal staatus, kogu mikrokliima, suhted õpetajate ja vabariigis,  õpilaste vahel valdavalt head,  Lastevanemate vähene koostöö  Õpihimulistele õpilastele antakse tasemel teadmisi. kooliga  Õppetöös arvestatakse õpilaste individuaalseid ja  Erinevate tõsiste haigustega suur füüsilisi võimeid, vajadusel õpilaste arv, eriti  koostatakse individuaalseid õppekavu; töötab käitumishäiretega, kasvatusraskustega TOOTSI klass,  Paberimajandus  parandusõppeklassid, logopeed, sotsiaalpedagoog,  Mitte alati ei arvestata õpilase vajadusel rakendatakse koduõpet, abiõpetaja, isikulisi omadusi, psühholoog  Palju lapsi vähekindlustatud  Tasemel keelekümblusklassid, kodudest,  Tasemel eesti keele õpe,  Kuna puudub teine vene  Lastevanemate soovide ettepanekutega püütakse õppekeelega kool, siis puudub ka arvestada,, konkurents nii  Sisukas , huvitav, mitmekülgne klassiväline tegevus ,  põhikooli kui ka gümnaasiumi  Palju erinevaid huvitavaid klassiväliseid üritusi , astumisel, 5  Tasuta huviringid,  Suur õpikoormus, programmid  Võetakse aktiivselt ning edukalt osa erinevatest liigamahukad, mistõttu koduste konkurssidest, ülevaatustest, tööde maht liiga  võistlustest nii linnas, maakonnas, vabariigis kui ka  suur, rahvusvahelistel; on  Õpilaste huvi langemine  saavutatud auhinnalisi kohti, õppeainete suhtes, mis nõuavad

107

 Majandus ja arvutiõpetus, vaimset pingutust,  Materiaaltehniline baas: multimeediaprojektorid,  Madal õpimotivatsioon interaktiivsed tahvlid, igas  Vene kultuurist ja traditsioonidest  klassis arvuti, kaugenemine,  Arvutite ja arvutiprogrammide aktiivne kasutus  Medõde peaks olema koolis iga õppetöös, päev mõlemas majas,  Elektrooniline klassipäevik, 4  Puuduvad vastava sisustusega  Rikkalik raamatukogu, palju metoodilist ja ilukirjandust kulinaariaklass, spordiväljakud, nii vene- kui eesti keeles, bassein,  Õpetajate täiendkoolitus,  autoparkla, vabaõhuklass,  Tasemel õppetöö, mänguväljakud,  Hästi töötavad kooli ainesektsioonid  Vähene projektikirjutamise oskus  Logopeedi ja sotsiaalpedagoogi efektiivne töö,  Palju probleemseid kodusid,  Osalemine projektides kooli mikrokliima ja turvalisuse  Koolivägivald, koolikohustuse tõstmisel: TORE, mittetäitmine  Suitsuprii klass, Gin pole in, Tervistedendav kool jne,  Gümnaasiumi osas vähene  Kooliarst ja medõde, kursuste valik õpilastele,  Algklasside õppetöö eraldi majas,  Mitte alati ei arvestata õpilaste  Kooliastujate lastevanematel valikuvõimalus vene individuaalseid võimeid õppekeelega I kl ja  Kohvik ei mahuta kõiki soovijaid,  keelekümblusklassi I kl vahel,  Süsteemne koostöö eesti  Üritused vene rahvustraditsioonide, identiteedi õppekeelega koolidega, säilimiseks,  Aineõpetajad ei valda riigikeelt,  Osavõtt rahvusvahelistest projektidest,  Vanemate klasside õpilased ei saa  Kooli ajaleht ja kooliraadio, kasutada basseini,  Vene keel olümpiaad koostöös Läti Valka ja Cesise  Õpetajate keskmine vanus 47 a. koolidega, Vähe noori õpetajaid,  Õpetajad ja õpilased aktiivsed koolielu korraldamisel,  Mõningate õpilaste  Suurepärased emakeele ja teised kooli traditsioonid, käituminetundides ja  Võimalus omandada haridust vene keeles, kaasõpilastega,  Ilusad remonditud klassiruumid,  Puuduvad mõjutusvahendid  Ohutustehnika, tuleohutus, halvasti käituvate, vägivaldsete  Arenguvestlused õpilaste suhtes,   Võimalus valida teise keelena kas inglise või saksa keelt Palju klassiväliseid üritusi,   Algklassidel võimalus kasutada linna staadioni Vähe klassiväliseid üritusi,  Spordihalli kasutus  Kooli õpilaspäevik 1-9 kl.  Ravivõimlemine ( õpilased+õpetajad )  Tasuta toitlustamine 1-9 kl. + piim  Eelkooliklass eesti ja vene keeles  Alates 1 klassist muusika ja kehaline kasvatus vene klassides eesti keeles Kooli võimalused (sisemised ja välimised) – Ohud (sisemised ja välimised) kuidas muuta kooli Mis vähendavad konkurentsivõimet? konkurentsivõimelisemaks  Õpilaste arvu vähenemine (siirdumine eesti  Säilitada gümnaasiumiastmes õppeainete õppekeelega koolidesse ,elukoha õpetamisel enamuses vene õppekeel,  vahetus, sündivuse vähenemine),  kindlustamaks õpilastele tasemel teadmisi ka  Huvi vähenemine vene keele, vene kultuuri pärast 2007ndat aastat, säilitada ja traditsioonide vastu,  venekeelne gümnaasium,  Kaob Valga vene gümnaasium kui vene  Keelekümblusklassid ja õppekeelega kool, keelekümblusmetoodika,  Kool muutub põhikooliks,  Anda venekeelne haridus kõigile soovijatele,  Langeb 10.-12.kl õpilaste teadmiste tase arvestades õpilase vaimseid ja seoses 60% eestikeelsele õppele  üleminekuga,

108

 füüsilisi võimeid lähtudes kooli õppekavast,  Õppeprogrammide koormatus ja õpikute tõsta õpetamise taset ja luua halb kvaliteet,  eeldused õpilaste edukaks  Massiteabevahendite halb mõju õpilaste hakkamasaamiseks peale põhikooli ja moraalile ja käitumisele, gümnaasiumi  Keelekümblusklasside õpilaste eemaldumine  lõpetamist , oma keelest ja kultuurist  Õpetajate pidev enesetäiendamine ja  Õpetajate kartus kaotada töö sellepärast , et kutsemeisterlikkuse tõstmine, õpetajate tulevikus ei õpetata paljusid  suunamine nii aine kui ka eesti keele  aineid vene keeles aga olemasolev täienduskursustele, koolisiseste koolituste keeleoskus ei võimalda ainet õpetada  korraldamine psühholoogilistel ja  vajalikul eesti keele kõrgtasemel. Õpetajates pedagoogilistel teemadel. tekitab see stressi ja ükskõiksust  Töö andekate õpilastega,  ümbritseva suhtes,  Töö erivajadustega õpilastega( hüperaktiivsus,  Haridus sõltub poliitikast ja poliitikutest, kerged füüsilised ja vaimsed  Haridusseaduslike dokumentide pidev  puuded) muutmine,  Osalemine internetipõhises töös ,  Paljude lapsevanemate ükskõiksus  Palju põhjuseta puudumisi ja hilinemisi, 6  Vägivallailmingud,  10.-12. kl. õpilaste tasuta lõuna puudumine

LISA 11.3 VALGA PÕHIKOOL

 Valga Põhikooli missioon: Valga Põhikool on kaasaegne kool, mis pakub õppimiseks lapsesõbralikku keskkonda, teadmisi ja oskusi edukaks iseseisvaks eluks.

 Valga Põhikooli visioon: Usaldusväärne kool, kus õpitakse olema enesekindel ja õnnelik.

Tabel Valga Põhikooli põhiandmed Õppeasutuse nimetus Valga Põhikool Aadress Valga maakond, Valga linn (Valga maakond), Kuperjanovi 10, 68207 Registreerimisnumber 75009786 Õppeasutuse liik Põhikool või gümnaasium Õppeasutuse grupp Põhikool ja gümnaasium(keskkool), mis tegutsevad ühe asutusena: üle 200 Omandivorm Munitsipaal Õppekeeled eesti Õpilaste koguarv õppeasutuses (andmed seisuga 22.09.2010) 387

Ajalooline kujunemine

109

Joonis 44. „Valga valge maja“

“Valga valgeks majaks” kutsutud haridustempel plaaniti esialgu reaalkooliks. Hoone asukohaks valiti Pipraoja tagune krunt Vladimiri tänava künkal, kus asusid kasarmud. Algprojekti koostas Riia õpperingkonna kogenud arhitekt A. Kieselbasch. G. Hellat valmistas linnavalitsusele kinnitamiseks vajalikud joonised ilma alglahendust muutmata. Eeltöid alustati juba 1910. aastal. Nurgakivi pandi 13. juulil 1914, hoone ise valmis 1915. aastal ja sõjatingimustes võeti kohe kasutusele laatsaretina.

Ehitis on kolmekorruseline, kõrge soklikorrusega. Tänavafassaad on sümmeetriline. Laia kuid vähe eenduvat keskrisaliiti ilmestab peasissepääsu portaali kujundus joonia stiilis sammastega. Selle stiili elemente esineb Valga linna arhitektuuris mujalgi (Jaani kirik, Saksa pank, tütarlaste gümnaasiumi stiliseeritud voluudid). Ehitist on peetud uusklassitsistlikuks. Hoone keskel asuv pikk koridor juhtis kahel pool asuvatesse avaratesse klassiruumidesse. Hoone keskosas teisel ja kolmandal korrusel asub võimla ja saal. Kui siia juurde lisada veel keskküte ja dušširuumid, võib julgelt väita, et hoone oli oma ajast tublisti ees. Taolisi koolimaju ehitati veel ka peale Teist maailmasõda.

1923.aastal kolis majja Valga Poeglaste Gümnaasium, mis 1933. aastal nimetati ühisgümnaasiumiks, 1938. aastal aga reaalkooliks. 1946. – 1978 aastani asus siin Valga I keskkool, seejärel II 8-klassiline kool. Tänapäeval tegutseb siin Valga Põhikool, mis sündis 2000. aastal endise Valga I põhikooli ja II põhikooli liitmisel. Valga poeglaste gümnaasiumi lõpetajatest on tuntumad luuletaja Bernard Kangro (1929), skulptor Elmar Rebane (1927), klaasikunstnik Maks Roosma (1931), ajaloolane Artur Vassar (1930) ja teised.

Tegevusnäitajad

Üldnäitajad 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 22.09.2010 Grupi Grupi Grupi Grupi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine Õpilaste arv kokku 387 441 377.7 444 379.1 395 355 382 365.7 I kooliaste - 1.-3. 136 136 112.9 137 120.7 136 118.2 139 126.8 klass II kooliaste - 4.-6. 129 130 121.4 117 120.4 123 114.6 127 120.3 klass III kooliaste - 7.- 122 175 143.4 190 138 136 122.2 116 118.7

110

9. klass gümnaasium - 0 0 0 0 0 0 0 - - 10.-12. klass Õpetajate ametikohtade arv 25.9 31 26.4 30 25.8 29.5 25.3 28.2 25.5 kokku* Õpetajate arv 30 36 30.8 34 29.9 32 28.1 33 30.5 kokku** Klassikomplektide 17 18 16.7 21 17.1 16 16.4 16 17.3 arv kokku*** I kooliaste - 1.-3. 6 6 5.2 7 5.7 6 5.5 6 6 klass II kooliaste - 4.-6. 6 4 5.3 4 5.3 5 5.3 6 5.6 klass III kooliaste - 7.- 5 8 6.2 10 6.1 5 5.6 4 5.7 9. klass gümnaasium - 0 0 0 0 0 0 0 - - 10.-12. klass Õpilaskodu 0 0 0 0 0 0 0 - - kohtade arv Klassi täituvus 22.8 24.5 22.6 21.1 22.1 24.7 21.6 23.9 21.1 põhikoolis Klassi täituvus ------gümnaasiumis * Õpetajate ametikohtade hulka loetakse kehtivad õpetaja ja klassiõpetaja ametikohad antud kuupäeval. Ametikoht arvutatakse iga õppeaine juures eraldi tundide ja koormusnormi jagatisena. ** Loendatakse õpetajad, kellel on kehtiv õpetaja või klassiõpetaja ametikoht antud kuupäeval. *** Leitakse erinevate kombinatsioonide arv klassi numbrist, paralleelklassi tunnusest ja liitklassi tunnusest.

Põhikooli lõpueksamite tulemused õppeaineti keskmisena punktides (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Õppeaine Riigi Riigi Riigi Riigi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine A-võõrkeel või riigikeel 4.3 4 4.5 3.9 4.5 4 4.5 4.2 eesti keel ja kirjandus, 3.7 3.7 3.8 3.6 3.9 3.6 3.8 3.7 emakeel matemaatika 3.5 3.5 3.6 3.5 3.8 3.7 3.5 3.5

Tabel 12. Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv (ametikohtade põhjal) (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Kooliaste Grupi Grupi Grupi Grupi Eesmärk Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine I kooliaste - 1.-3. 100% 96.2% 96.9% 98% 100% 98.3% 100% 98.4% klass II kooliaste - 4.-6. 95.6% 91.9% 92.5% 93.7% 88.2% 93.7% 91.1% 95.5% klass 100% III kooliaste - 7.-9. 96.4% 90.9% 85.8% 89.7% 91.1% 91.9% 92.7% 92.1% klass gümnaasium ------

111

10.-12. klass

Õpetajate vanuseline jaotus (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Vanusegrupp Grupi Grupi Grupi Grupi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine Alla 25 aastased 2 (5.6%) 1.1 (3.6%) 2 (5.9%) 1.4 (4.8%) 1 (3.1%) 0.9 (3%) - (-) 2.2 (7.2%) 25- kuni 29- 2 (5.6%) 2.7 (8.7%) 2 (5.9%) 2.1 (7.1%) 3 (9.4%) 2.4 (8.6%) 2 (6.1%) 3.2 (10.3%) aastased 30- kuni 39- 12 8 7 9 8.1 (26.2%) 7.8 (25.9%) 7.1 (25.3%) 7.5 (24.5%) aastased (33.3%) (23.5%) (21.9%) (27.3%) 40-kuni 11 13 11 12 10 (32.6%) 9.9 (33%) 9.3 (33.1%) 9.8 (32.2%) 49aastased (30.6%) (38.2%) (34.4%) (36.4%) 9 10 10 Üle 50-aastased 9 (25%) 8.9 (28.9%) 8.7 (29.1%) 8.5 (30.3%) 9.7 (31.7%) (26.5%) (31.2%) (30.3%) Kokku 36.0 30.8 34.0 29.9 32.0 28.1 33.0 30.5

. Õpperuumi ruutmeetrid õpilase kohta (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine 3 2.8 3 2.9 3.4 3.2 3.5 3.1 * Õpperuumina arvestatakse klassi pindala.

Kooli arengukavas esitatud SWOT analüüs

. Kooliarengukavas esitatud hetkeolukorra SWOT analüüs Kooli sisemised tugevused Kooli sisemised nõrkused  Kindlaks kujunenud  Puudub piisavalt suur õueala koolitraditsioonid  Koolikodukord (suitsetamine,  Noor, arenev õpetajaskond, pidev vahetusjalanõud jne) õpetajate koolitus  Ruumipuudus sees ja väljas  Ilus ja korras koolimaja  Lastelaagrite korralduses puudused  Sport, isetegevus on väga heal (suvine töölaager) tasemel  Kehvad ujumisvõimalused  Kool on lapsesõbralik  Õpetajate liigne koormus  Koostöö lapsevanematega  Personali enesetäienduse võimalused (perevestlused) ja ajude äravool.  Väike kool, iga last märgatakse  Õpetaja ei pruugi jõuda iga õpilaseni  Huvitegevus - palju võimalusi  Kehalise kasvatuse tunnid peaksid  Uuendusmeelne, ajaga kaasaskäiv toimuma päeva teisel poolel, kui  Võõrkeelte vastu huviäratamine, ajutegevus on väsinud inglise keele kallak/õpe  Vähem koolitööd – õpetajate  Kutsenõustamislaagrid omavaheline koostöö  Olemas sotsiaalpedagoog  Pedagoogide suutmatus lahendada  Väga hea meeskonnatöö koolis probleemsete õpilaste olukordi  Motivatsiooni puudumine (ehk vähene

112

 Algklasside õpetajad tugevad palk) (pedagoogid)  Eelarvamustesse ja stereotüüpidesse  Noor, avatud juhtkond kinnijäämine laste suunamisel  Alustatud tegevuse pooleli jätmine  Vähene tähelepanu puudumistele  Vastutustunne  Juhtimise kaootilisus (liiga lai tegevuspõld)  Õppeprogrammide mahukus  Suured klassid  Väiksed garderoobid  Vana koolimööbel  Õpetajad on liiga leebed, liiga lahked  Päevas on palju arvestustöid  Suhted klasside vahel ei ole head Kooli võimalused (sisemised ja välimised) Ohud (sisemised ja välimised) – kuidas muuta kooli Mis vähendavad konkurentsivõimet? konkurentsivõimelisemaks  Haridusprogrammi pidev muutumine,  Erinevad huvialaringid, trennid õpetajad ei jõua kohaneda  Koostöö teiste koolidega, rohkem  Keskvõimu jahe suhtumine ääremaa sõpruskoole kooli  EURO programmid, projektid (  Liikluskorraldus (tihe liiklus kooli ees) lisarahad kooli edendamiseks)  Õpilaste väljalangevus  E-kooli kasutusele võtt  Süvenev ebastabiilsus ühiskonnas –  Hariduse väärtustamine madal elatustase jne.  Üldine linnaareng (spordihall jne.)  Liiga sagedased haridusreformid  Spordiobjektide kasutamise  Kutsehariduse vähesed võimalused kättesadavamaks tegemine  Omavalitsuse puudulik hariduspoliitika,  Noortekeskuse kasutamine ka riigi oma  Koolis võiks olla omad “timurlased”  Lapsevanemate ükskõiksus  Linnapoolne toetus, koostöö  Ei ole tagatud tasuta haridus omavalitsusega (tualettpaber, paljunduspaber,  Infotehnoloogia areng õppematerjalid)  Pakutav täiendõpe pedagoogidele  Õpilaste põhjuseta puudumised ja  Palgatõus muud noori negatiivselt mõjutavad  Erinevate organisatsioonidega töö tegurid tõhustamine ja koostöö  Ilmne nõukogude pedagoogika mõju  Reklaam, põhikooli maine tõstmine (jätkuv) õpetajatele  Lapsevanemate kasvav usaldus  Suurem võimalus koolil ise otsuseid teha.  Kokandustunnid  Koolivormi kehtestamine  Algklassid teise kooli  Kooli nime muutmine  Rohkem üritusi ja ekskursioone

113

 Reklaamida õpilaste häid tulemusi  Õpilaste vabaaja sisustamine  Turvakontroll kooli  Õpilaste suurem informeerimine  Koridoris rohkem istumiskohti  Vägivalda tuleb karistada  Raamatukogu suuremaks ja rohkem raamatuid

LISA 11.4 VALGA KAUGÕPPEGÜMNAASIUM

 Valga Kaugõppegümnaasiumi missioon: Valga Kaugõppegümnaasium on sooja ja koduse koolimajaga õppijasõbralik munitsipaalkool, kus valitseb usaldusväärne keskkond ja kvalifitseeritud pedagoogiline kaader õpetab õpilasi, kelle haridustee on erinevatel põhjustel pooleli jäänud.

 Valga Kaugõppegümnaasiumi visioon: Tahame kujuneda head haridust andvaks kooliks, kus valitseb turvaline, õppijasõbralik ja vaimset pingutust pakkuv õpikeskkond. Loome head tingimused selleks, et kõik kooli õppima asunud õppurid lõpetaksid Valga Kaugõppegümnaasiumi.

. Valga Kaugõppegümnaasiumi põhiandmed Õppeasutuse nimetus Valga Kaugõppegümnaasium Aadress Valga maakond, Valga linn (Valga maakond), Puiestee 8, 68203 Registreerimisnumber 75025101 Õppeasutuse liik Põhikool või gümnaasium Õppeasutuse grupp Põhikool ja gümnaasium(keskkool), mis tegutsevad ühe asutusena: 101 - 200 Omandivorm Munitsipaal Õppekeeled eesti Õpilaste koguarv õppeasutuses (andmed seisuga 22.09.2010) 98

Lähiajalugu

114

Joonis 45. Valga Kaugõppegümnaasiumi õppehoone

Valga Kaugõppegümnaasium on Valga Kaugõppekeskkooli, Valga Töölisnoorte Keskkooli ja Valga Õhtukooli õigusjärglane. Esimesed teadaolevad andmed täiskasvanute koolitusest pärinevad 1946. aastast, kui avati Tallinna Kaugõppekeskkooli konsultatsioonipunkt.

Õppetöö toimus eesti ja vene osakonnas. Esialgu töötas kool Valga II 8-kl kooli ruumides Kuperjanovi 63, alates 1964 (või 63) aastast koliti Valga I 8-kl kooli juurde aadressil Lembitu tn 2. Paralleelselt kaugõppekooliga töötas Valga I Keskkooli ruumides õhtukool. 1965. aastal kolis õhtukeskkool Valga III 8-kl kooli ruumidesse. 1977. aastal, kui valmis Valga I Keskkooli uus maja, sai Valga Õhtukeskkool endale õppehoone Kuperjanovi 63. Kaugõppekoolile liideti õhtukool, mis töötas ühe õppeaasta.

Seoses Valga Kutsekooli ja Valga Algkooli loomisega, toodi kool üle praegusesse asukohta Uus 35. Tänu tollasele direktorile Leo Jakobsonile suudeti 1987.a suvel kohandada õppetööks mitu aastat tühjalt seisnud Valga I Keskkooli internaat. Selles hoones töötab kool ka käesoleval ajal. Kuni 1995. aasta juunini kandis kool nime Valga Õhtukeskkool, sellest ajast kannab kool nime Valga Kaugõppegümnaasium. Kuni 1992. aastani töötasid konsultatsioonipunktid Otepääl, Tõrvas, Hummulis ja Pukas.

Kooli nimetused läbi aegade:

Valga Töölisnoorte Keskkool 1946 – 1971 Valga Kaugõppekeskkool 1957 – 1976 Valga Õhtukeskkool 1971 - 1995 Valga Kaugõppegümnaasium 1995 –

. Üldnäitajad (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 22.09.2010 Grupi Grupi Grupi Grupi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine Õpilaste arv kokku 98 113 166.6 104 161.4 112 157.4 119 164.5 I kooliaste - 1.-3. 0 0 22.9 0 24.2 0 25.6 - 35.7 klass II kooliaste - 4.-6. 0 0 26.3 0 26.4 0 29.4 - 39.6 klass

115

III kooliaste - 7.-9. 8 49 47.9 25 47 41 44 36 45.2 klass gümnaasium - 90 64 69.5 79 63.7 71 60.7 83 68.8 10.-12. klass Õpetajate ametikohtade arv 2.8 5.8 14 4.1 14 5.5 15.5 4.9 15.2 kokku* Õpetajate arv 9 9 21.6 11 21.2 7 20.3 11 22 kokku** Klassikomplektide 5 8 10.7 5 10.4 9 11.1 7 10.8 arv kokku*** I kooliaste - 1.-3. 0 0 1.7 0 2 0 2.3 - 2.8 klass II kooliaste - 4.-6. 0 0 1.9 0 2.1 0 2.4 - 3 klass III kooliaste - 7.-9. 2 4 3.1 1 3 4 3.1 3 3 klass gümnaasium - 3 4 4 4 3.2 5 3.5 4 3.8 10.-12. klass Õpilaskodu 0 0 8.6 0 0 0 6.9 - 82.6 kohtade arv Klassi täituvus 4 12.2 14.5 25 13.7 10.2 12.7 12 13.5 põhikoolis Klassi täituvus 30 16 17.4 19.8 19.6 14.2 17.5 20.8 18 gümnaasiumis * Õpetajate ametikohtade hulka loetakse kehtivad õpetaja ja klassiõpetaja ametikohad antud kuupäeval. Ametikoht arvutatakse iga õppeaine juures eraldi tundide ja koormusnormi jagatisena. ** Loendatakse õpetajad, kellel on kehtiv õpetaja või klassiõpetaja ametikoht antud kuupäeval. *** Leitakse erinevate kombinatsioonide arv klassi numbrist, paralleelklassi tunnusest ja liitklassi tunnusest.

Tabel. Riigieksamite tulemused õppeaineti keskmisena punktides (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Õppeaine Riigi Riigi Riigi Riigi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine ajalugu - 66.7 - 64.6 35.5 58.1 - 62.3 bioloogia 40.7 62 45.1 59.3 37.8 58.6 - 62 eesti keel (kirjand) 50.5 56.1 57.3 56.6 35.1 57 48.4 58.3 geograafia 48.8 60.5 46.1 58.3 52.2 55 41.7 54.5 keemia - 65.1 - 64.6 54 59.6 - 66.7 matemaatika - 51.7 - 49.5 37.5 55 - 51.8 võõrkeel - inglise - 62.2 - 66.3 56 64.4 - 67.1 keel võõrkeel - vene keel - 80 - 77.9 59.8 75.2 - 82.8 ühiskonnaõpetus - 58.1 - 58 51 62.4 58 61.5

Tabel Põhikooli lõpueksamite tulemused õppeaineti keskmisena punktides (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Õppeaine Koolis Riigi Koolis Riigi Koolis Riigi Koolis Riigi

116

keskmine keskmine keskmine keskmine A-võõrkeel või riigikeel - 4 - 3.9 3 4 3.6 4.2 eesti keel ja kirjandus, 3.3 3.7 3 3.6 3.1 3.6 3 3.7 emakeel matemaatika 2.9 3.5 3.2 3.5 2.7 3.7 3 3.5

Tabel. Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv (ametikohtade põhjal) (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Kooliaste Grupi Grupi Grupi Grupi Eesmärk Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine I kooliaste - 1.-3. - 88.6% - 93% - 89.1% - 91.4% klass II kooliaste - 4.-6. - 84.5% - 86.8% - 87.9% - 81.2% klass 100% III kooliaste - 7.-9. 71.2% 87.3% 80% 86.2% 79.5% 81.8% 63.9% 78.4% klass gümnaasium - 68.7% 84.3% 78.2% 82.7% 69.4% 80.6% 68.7% 81.7% 10.-12. klass

Tabel. Õpetajate vanuseline jaotus (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Vanusegrupp Grupi Grupi Grupi Grupi Koolis Koolis Koolis Koolis keskmine keskmine keskmine keskmine Alla 25 1 1 0 (0%) 0.5 (2.2%) 0 (0%) 0.6 (2.8%) 0.5 (2.6%) 1.4 (6.4%) aastased (14.3%) (9.1%) 25- kuni 29- 2 2 3 3 2.2 (10%) 1.6 (7.7%) 2.1 (10.2%) 2.3 (10.6%) aastased (22.2%) (18.2%) (42.9%) (27.3%) 30- kuni 39- 2 1 1 1 4.9 (22.9%) 4.1 (19.3%) 4.7 (23.2%) 4.4 (20%) aastased (22.2%) (9.1%) (14.3%) (9.1%) 40-kuni 1 2 1 2 6.3 (29.2%) 6.7 (31.7%) 5.2 (25.8%) 6.7 (30.3%) 49aastased (11.1%) (18.2%) (14.3%) (18.2%) 4 6 2 4 Üle 50-aastased 7.7 (35.8%) 8.2 (38.6%) 7.9 (38.8%) 9 (41.1%) (44.4%) (54.5%) (28.6%) (36.4%) Kokku 9.0 21.6 11.0 21.2 7.0 20.3 11.0 22

Tabel Õpperuumi ruutmeetrid õpilase kohta (Allikas: EHIS) 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine 2.2 3.8 2.4 4.5 2.2 5.2 2.1 5.3 * Õpperuumina arvestatakse klassi pindala.

Kooli arengukavas esitatud SWOT analüüs

117

Tabel. Valga Kaugõppegümnaasiumi arengukavas esitatud hetkeolukorra SWOT analüüs Kooli sisemised tugevused Kooli sisemised nõrkused

 Austavad ja usalduslikud suhted õpilaste ja õpetajate vahel.  Õpilaste põhjuseta puudumine.  Hea õppekirjandusega varustatus.  Õpilaste suur väljalangevus.  Väike kodune ja turvaline kool.  Hea distsipliin.  Väikesed klassikomplektid.

Kooli võimalused (sisemised ja välimised) – Ohud (sisemised ja välimised) kuidas muuta kooli Mis vähendavad konkurentsivõimet? konkurentsivõimelisemaks  Õpilaste üldarvu vähenemine.  Kasvatusraskustega klassi  Pedagoogiline kaader vananeb. taasavamine.  Rakendada koolis senistele lisaks erinevaid õppevorme.  Õpilaste üldarvu suurendamine – reklaam.

118

119