ILMUB 2 KORDA KUUS!

Asutatud P A L U P E R A 1932 vald PUKA vald

O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja ümbruskonna häälekandja SANGASTE Neljapäev, 26. oktoober 2006 Nr 16 (220) vald

Pühajärve rand ja Aasta suurim tee- remont jõudis lõpule

20. oktoobril lõpetati pidulikult Jõhvi- park said uue ilme -Valga maantee remont. Palupera kool See remont oli 2006. aasta suurimaks tee-ehitusprojektiks Eestis ja hõlmas eri valmistub teelõikude remonti ja ümberehitamist Rannapungerjast kuni Valga piiripunkti- sünnipäevaks ni kokku 83,6 km ulatuses. Projekti kogumaksumus oli 683 miljo- nit krooni, millest 82% toetas Euroopa November on meie kooli sünnipä- Liidu Ühtekuuluvusfond. evakuu, tähistame kooli 230. aastapä- Tartu ja Valga vahelisi teelõike re- eva. Ettevalmistused selleks on juba montisid kokku 42,2 km ulatuses Teede alanud. Sünnipäevaks valmivad “lausa REV-2 AS ja ASPI AS. Lepingu maksu- ahjusoojad”, meie kooli logoga tänukir- mus oli 289 miljonit krooni. Tööde ette- jad, pastapliiatsid, märgid ja voldikud valmistustega alustati 1. veebruaril ja Kohaliku Omaalgatuse Programmi ja remont kestis 8 kuud. Palupera vallavalitsuse toetusel. OT Välja on kuulutatud õpilaste jutu- ja luulevõistlus, joonistusvõistlus ja fo- tovõistlus teemal “Mina ja minu kool” PRIA pikendas ma- ning kooli laulu konkurss. Tublimaid osalejaid autasustame 17. novembril, janduse mitmekesis- mil toimub sünnipäevapidu õpilaste- le. tamise toetuse taot- Sel päeval kutsume külla vilistlasi, et nad meenutaksid oma kooliaega, luste vastuvõtuaega räägiksid sellest, millega praegu tegele- vad. Sel päeval püüame esimese tunni Riikliku Arengukava meetme 3.3 “Ma- teha nii, nagu oli see koolis vanasti. jandustegevuse mitmekesistamine Ja loomulikult lõpeb sünnipäevapidu maapiirkonnas” taotluste vastuvõtmise tordiga! tähtaega pikendati kuni oktoobri lõpuni, 18. novembril ootab kool vilistlasi sest PRIAsse oli laekunud oluliselt vä- hem taotlusi, kui prognoositi. Selle toetuse eelarves on tänavuseks aastaks ette nähtud 57 miljonit krooni. Toetatakse maaturismi arendamist, kä- 2x ARVO SAAL 2x ARVO sitöönduslikku tegevust, teenuste osu- Pühajärve rannas püüab pilke uhiuus liutoru. tamist ja toiduainete töötlemist. Tänavu käisid Pühajärve Toetust saab taotleda ainult ühele valdkonnale neljast võimalikust. Esi- rannapargis suured ehitus- galdati välisvalgustus ja istepingid, Koos vallavalitsuse ametnikega tehti tatud taotlustest moodustatakse pare- tööd, et arendada seda ala korrastati laululava ja jalgpalliväljak, ringkäik pargis ja rannas. musjärjestus ja eelarvevahendid jaota- aktiivse puhkuse keskuseks. rajati terviserada. Järveäärsele ranna- Muuhulgas huvitas kontrollijaid, kas takse võrdselt kahe taotlejagrupi vahel. alale kerkisid mitu atraktsiooni, pilku igalpool on ikka võimalik aru saada, Lisainfot saab PRIA keskusest Tartus, Raha töödeks saadi Phare püüab liutoru, mis on neli meetrit kõr- et töödeks tuli raha Euroopa Liidult. piirkondlikest büroodest ning PRIA ko- Läänemere regiooni piiriüle- ge ja 25 meetrit pikk ning ujuvsildade- Ega seekord see teave eriti välja küll duleheküljelt www.pria.ee. ja endisi töötajaid pidulikule aastapä- se koostöö programmist. ga piiratud 50 m bassein Pühajärvel. paistnud, aga olukorda saab parandada OT evapeole. Koolimaja uksed on avatud Silla valmistas paadisildade ehitaja stendide ja kleepsude lisamisega. alates kella 15.00-st. Aktusega alusta- ARVO SAAL Top Marine, muud tööd tegi Valmap Pühajärve rand ja park on ammusest me kell 17.00 ja õhtu jätkub koos lusti- Grupp. ajast olnud üks Lõuna-Eesti atraktiiv- Otepää Seikluspark liste “Seelikuküttidega”. Kohvikus saab rojekti hakati ette valmistama Mitmel pool pargis on näha istutatud semaid suvituskohti. On ju tegemist kohvi ja kooki. Vaadata on mitmeid 2005. aastal, ehitamine algas puid, millel küljes liiginimesildid. sinilipurannaga. Pargialal harrastatakse konkureerib Lõuna- näitusi õpilastöödest, kooli ja mõisa Ptänavu mais ja töö lõpetati 31. Hulgaliselt on infoviitu ja -stende. ka tervisesporti. ajaloost jms. augustil. Kogu projekti ehituslik mak- Mõni aeg tagasi käisid rahandus- Suur töö on tehtud, nüüd jääb veel Eesti parima turismi- Kohtumiseni kooli sünnipäevapeol! sumus ületas 5 miljoni krooni piiri. ministeeriumi ja siseministeeriumi mõelda, kuidas Pühajärve rannas taga- Rekonstrueeriti rannahoone, par- ametnikud töid vaatamas ja uurimas, da aastaringne tegevus. objekti nimetusele Huvijuht MARIKA VIKS giteed ja trepid, mitmesse kohta pai- kas raha on kasutatud sihipäraselt. SA Lõuna-Eesti Turism eestvõtmisel viiakse alates 1997. aastast läbi kon- kurss „Lõuna-Eesti parim turismiobjekt/ projekt“ ja 2002. aastast konkurss „Pa- rim turismi toetaja”. Volikogu arutas Ants Manglusega seonduvat Kuue Lõuna-Eesti maakonna (Tartu- maa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Valga- maa, Viljandimaa, Võrumaa) esitatud Otepää vallavolikogu kogunes eelmisel neljapäeval Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ilma kohaliku organisatsiooni otsuseta ei luba era- nominentide hulgast valib auhinna- erakorralisele istungile, et kuulata vallavalitsuse lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega seo- konna põhikiri kedagi välja heita. Korgi teada aga saajad välja SA Lõuna-Eesti Turism ülevaadet vallavolikogu esimehe vahistamisega ses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse sellist kohalikku otsust ei ole. nõukogu. seonduvast ja saada vastus Rahvaliidu fraktsioonile jõustumisega. Volikogu liikme volitused aga peatu- Jüri Kork ütles ka, et praegu on vale aeg speku- SA Valgamaa Turism, SA Valgamaa esitatud samateemalisele järelpärimisele. vad, kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõken- leerida, mis Manglusega tegelikult juhtus. Enne Arenguagentuuri ja EAS-i Valga ning Vallavanem Aivar Pärli ütles volinikele, et ennat- dina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu. konkreetsete materjalide nägemist ei saa mõista ega Otepää Turismiinfokeskuste soovituste likke järeldusi on vara teha, sest Ants Manglus on Meediast on küll teada, et kohus lubas Manglust hukka mõista. põhjal esitati tänavu Valgamaalt nomi- kahtlustatav, mitte süüdistatav. kinni pidada kuni kuueks kuuks, mis aga ei pea Aivar Nigoli küsimusele, kes soovitas Ants nentideks Valga hotell Metsis, Otepää Sellepeale kinnitas volikogu tööd juhtinud ase- tähendama, et teda nii kaua ka tegelikult kinni pee- Manglust Otepää looduspargi direktoriks, Jüri Kork Seikluspark OÜ, lennunduspäev Toru- esimees Miia Pallase, et volikogu ka ei süüdista takse. konkreetselt ei vastanud, öeldes, et Rahvaliidu sise- pillitalus ja Valga linnavalitsus. Manglust. asju pole mõtet volikogus arutada. Kork kinnitas aga Võitja kuulutatakse välja novembri- Otepää vallasekretär Urmas Jaagusoo rääkis voliko- Rahvaliidu fraktsioonile esitatud järelpärimisele vas- peale täpsustavat küsimust, et temal ei olnud midagi kuus toimuval SA Lõuna-Eesti Turism gu istungil, et vallavalitsus ei ole saanud ühtegi Ants tas Jüri Kork. Tema kinnitusel on erakonnast välja Mangluse direktoriks saamise vastu. vastuvõtul. Mangluse kinnipidamist puudutavat kohtuotsust. heidetud Ants Manglus siiski Rahvaliidu liige, sest OT OT 2 26. oktoober 2006

Olulisel kohal on vabatahtlikkus ehk TAHE. Haldusreformi võimalikkusest Motivatsiooni võivad lisada riigi meetmed ühinemise toetamiseks. T E I S E D M E I S T Otepää Teataja on loonud olulise ühendus- ehk naabervaldadega liitumisest lüli. Leht jõuab Otepää, Palupera, Sangaste ja Puka valla inimeste kodudesse. Kas selline kooslus võiks ka reaalselt ühiseks koonduda? Kiidusõnad Otepääle aldusreform on Eestis ikka aeg-ajalt Maavanem Georg Trašanov külastas kevadel üles kerkinud. Probleem on ju olemas. kõiki maakonna omavalitsusi. Tulemus polnud Sattusin juhuslikult Otepäält läbi sõitma ning pean tõ- Regionaalpoliitika on nõrk või isegi just kõige optimistlikum, eriti meie valdade dema, et Otepää linn on väga kaunis ja selle eest kan- H takse hästi hoolt. Tänavad on puhtad, aiad hooldatud puudub, regionaalministri kohtki loodi alles osas. ja isegi sellisel aastaajal on kõik võimalik õitsemas. hiljuti. Palupera, Puka ja Sangaste vallas on valla- Selline tunne on, justkui algaks homme seal suusata- Haldusreformi oluline eesmärk on riigi toi- juhid suuremas osas viimastes koosseisudes Külliki Kübarsepp mise maailmameistrivõistlused. Aga ei. mimine muuta võimalikult lihtsaks, avatuks ja politoloog muutumatud. See on loonud teatud stabiilsuse Linn on niisamutigi ilus. Seepärast soovitaksin kõigil, läbipaistvaks. Vajalik informatsioon kodanikele valla arengus, kuid ei tekita usaldusväärsust kes vähegi tahaks näha uhket linna Lõuna-Eestis, kü- peab olema kergesti kättesaadav. See on võima- ametikohtade jagamises ning valla kiiremate lastada viivitamatult Otepääd. Ka lumeta on seal palju lik kontsentreerituma juhtimise ja koolitatud arengute suhtes. vaatamist – rääkimata lähedal asuvatest vaatamisväär- ametnikkonnaga. hemalt osaline ühinemine. Näiline vaikus peitub ka väheste valimisni- sustest. Otepää ei ole ainult suusatamise pealinn. Valgamaal on välja kujunenud keskuste trio Antud dokumendis toodi välja, et Palupera mekirjade osaluses valimistel. Ühe peanime- – Valga, Tõrva ja Otepää. Otepääd tuntakse vald on vaid sundkorras nõus liituma Otepää kirja domineerimine näitab suletud süsteemi, Eesti Päevalehes Leo Aneri, Harjumaa oma looduskauni kõrgustikuga turismikesku- suunas. Vallavolikogu ütles ise 2001. aasta kuhu sisenemine on raskeks tehtud. Süsteemi sena. Maailmakaardile on jõutud suusatamise sügisel oma otsuses selgelt „EI” ühinemisele jõudes pole midagi võimalik muuta, sest vas- MK etappidega. Aga arenguruumi veel on. Vaja Otepää ja Valgjärve vallaga. Palupera on püütud tuseis on mõeldamatult tugev. Maaäri üritati ka Otepää loodus- on kujundada mitmekülgsem tervik, kus külas- paigutada ka Elva linna ja Rõngu valla külge. Otepää valla poliitiline elu ja juhtimine tajal on võimalik ühest vallast saada erinevaid Lugu Sangaste vallaga paneb mõtlema ja vaja- paistab isegi kõige segasem olevat. Volikogu pargis elamusi. Selle eelduseks on ühtne juhtimine lik on täpsem ekspertiis. Maavanema ettepanek esimeeste vahetumised on saanud tavanäh- ja ühildumine naabervaldadega. on ühineda Sangaste kihelkonna (Sangaste, tuseks, kirevust on lisanud vallavanemate va- Maavahetusskandaali üks tegelasi Einar Vettus üritas Üheksa aastat tagasi saatis Otepää linnavo- Puka, Õru, Tõlliste) piirides. Vald ise oma hetumised pärast viimaseid valimisi. Ka siin äri Otepää looduspargis ajada ka koos Oliver Kruuda, likogu kosjakutse Pühajärve vallavolikogule. seisukohta ei avaldanud, mis on arusaamatu. paistab suletud süsteem. Margus Kanguri ja Toomas Kõuhknaga, kuid tehing ei Pühajärve kutsus kampa ka Palupera. Ühte Oma tulevikuvaateid tuleb rahva huvides teada Samas on Otepää valla suur pluss arvamuste õnnestunud. heitsid 1999. aastal siiski kaks omavalitsust ja neid ka teadvustada. paljusus, mis peegeldub mitme nimekirja osa- Kaheksale ärimehele kuuluv OÜ Angleton Kinnisvara – Otepää linn ja Pühajärve vald. Puka vallas on vajalik ekspertiis. Maavanema lemisel kohalikel valimistel. tahtis Neitsijärve kaldale eramuid ehitada, kuid Ote- 2001. aastal esitasid maavanemad oma ette- põhiettepanek on ühinemine Sangaste kihel- Antud pilt ühinemiskindlust ei anna. Põhjus: pää looduspargi põikpäisus nurjas äri. Seejärel tahtsid panekud haldusterritoriaalse reformi kohta, konna baasil. Pakuti ka teine variant, kus vald poliitiline arusaamatus, territoriaalne sobima- ärimehed maa millegi ehituskõlbuliku vastu vahetada, mis on püsima jäänud tänaseni. jätkab iseseisvana ja temaga liituvad naaber- tus, mis väljendub valdade erinevate keskuste kuid seegi pole siiani õnnestunud. valdade osised. Vald ise arvestab mõlema va- poole liikumises. „Hetkel on Neitsijärve väärtus ökoloogiline ja hari- Tollased ettepanekud riandiga, kuid radikaalseima reformina nähakse Samas pole ühinemine võimatu. Valdade duslik-teaduslik, mistõttu tema ümbrus tuleb säilitada Otepää vallaga on selge pilt – ekspertiisi ei liitumist Õru ja Sangaste vallaga. poliitiline stabiilsus ei ole tulevikku vaadates võimalikult looduslikuna,“ kirjutas looduspargi direkt- vaja. Vajalik on ühinemine Palupera vallaga Olukord on keeruline, kuid vallad vajavad hea. Vaja on jõudu, mis viiks elu edasi. Selline riss Merle Anton Otepää vallavalitsusele kolm aastat (võimalik on ühinemine ka Valgjärve vallaga). tugevust ja läbipaistvust. Optimaalne valla ühinemisega tekkiv jõud loob eelduse ühtse tagasi. Otepää vald nõustub ettepanekutega. suurus võiks alata 5000st elanikust. Reformi infrastruktuuri, jäätmemajanduse, transpordi- Kirja lõpus teatas Anton, et Otepää looduspargi ad- Keeruline olukord on Palupera vallaga. arutelu riiklikul tasemel on seiskunud, kuigi võrgustiku loomiseks. Lisaks annab võimaluse ministratsioon ei anna nõusolekut ehitada Neitsitamme kinnistule elamud. Vajalik on nii ekspertiis kui ka rahvaküsitlus. elu tahaks edasi areneda. Selge on see, et va- valitsuse ees olla tõsiseltvõetav partner, kelle Maavanema ettepanek on ühinemine või vä- litsus ei saa omavalitsusi vägisi ühte sobitada. eeskuju tuleb järgida. ÄRIPÄEV

Rahvareformi võimalikkusest linnriigistuvas riigis

esti elab majandus- ja tarbimisbuumi ,,saabuva täiskõhutun- Eriti meie oludes vajame tugevat koostööd, et saavutada saadaoleva otsustusroll kolmandale sektorile ja küladele. de“ rütmis. Tõuseb Talse ja kosub kinnisvara, kukub lugemus tööjõu potentsiaali parem kasutamine, väljaõpe ja ressursi taastu- Sisemiste ja riiklike tellimuste puhul peaks andma võimaluse ka Eja kasvab enesetappude arv. Elu on justkui ilus ja eks ta osalt mine/naasemine. piirkondlikule ettevõtjale saada tellimused hangetele, kus praegu do- olegi. Vaieldamatult on muutused ja reformid halduses vajalikud. Väide, mineerivad ,,konstrueeritud tingimustel“ peatöövõtte võitvad loetud Samas on ikkagi otstarbekas vaadata, millised täid ja kirbud selles et las olla kõik vanamoodi, sest see ju toimib, ei vea välja. Põhjus on ,,kontoristehitajad“, kes seejärel tegeliku töö jätavad teha kohalikele uhkes parukas meid purevad või pureda võiksid, ehk teisisõnu, selles, et olud ei ole enam endised. Vaadakem kasvõi demograafilist allhankijatele, kohati ahistavatel tingimustel. Hanke mõte kaob ja vaadata ka asjade halvemat poolt. statistikat, kooliõpilaste arvu ja inimeste arvu kahanemist. Väheneb raha läheb omakorda Tallinna klaastornidesse! Mida siis on enesega kaasa toonud kasvav majandus ja avanenud vaimne potentsiaal ja suutlikkus. Üleüldse peaksime enam sotsiaalset tunnustust osutama oma maailm Lõuna-Eestit silmas pidades? Paranev infrastruktuur ja hoo- kohapeal tegutsevaile ettevõtjaile. Tihtipeale on nad siin osalt ka gustunud ehitus koos taasharitavate põldude ning tuure koguva õimalus on võimaluste ühendamises arukal moel. Takistus patriotismist oma kodukoha vastu, kuigi Tallinnas oleks lihtsam. Iga isetegevusega kuuluvad kahtlemata asja positiivsele poolele. Teisalt on vaid emotsionaalset laadi. Valdade ühinemine toob firma lahkumine regioonist on tõsine hoop ja seda tuleb teadvustada. aga hoogustub tööjõu- ja rahvastiku äravool, iseloomulik on majan- Vkaasa ebamugavused inimesele ja juhtimise kaugenemi- Meie trumbiks riigisiseses konkurentsis oleks selge ja läbimõeldud dusspektri üksluisus ja rahvastiku vananemine. Eelnevast tulenevalt se!? Pankade peakontorid on ju ka kaugel, aga pangandus toimib ühine arenguplaneering, ilus ja väärikas elukeskkond, tagatud las- sulgeme koole ja ääremaastume, vaatamata kohatisele välisele särale ludinal? teaiakohad, uuel tasemel ühistranspordi- ja hariduskorraldus ning nii väiksemas kui ka suuremas mastaabis. Vähenev tööjõu valik ja Ühinenud valdade puhul vähenevad loomulikult mõne tähtsal oma ettevõtluse tugev toetamine võimalike meetmetega. Ühesõnaga langev kvaliteet pärsib meil juba tegutsevat ettevõtlust ja pelutab järjel oleva vallapoliitiku võimalused saada praeguse, peaaegu ga- – meie trump oleks mahukam ja mõtestatud vabatahlik koondumi- võimalikku uut. ranteeritud valimise asemel vallavolikokku. Kui oled aga hinnatud ne ühtsesse ajutrusti koos oma kogukonnaga ja ettevõtjatega. Ehk Paraku puudub meie enda riigil pikemaajaline tulevikuvisioon ja mees, tee see rahvale selgeks ja saa ka suuremasse kokku valitud! teisisõnu: vabatahtlik ühinemine, haldusreform. tõsine arenguplaneering. Elu käib valimistest valimisteni ja priske Elanike teenindamise osas jäävad ju kohtadele kõik need amet- Jutt sai nüüd vist pisut ketserlik küll, eriti iga hinna eest oma valla aja lisaeelarvest lisaeelarveni. Samas on topanud riigi ühtlane aren- nikud, keda kogukonnal kohapääl on vaja. Reformi puhul on ju senisel kujul pooldajate suhtes. Aga elu on selline. Teisest küljest damine ning rahva- ja riigi tuleviku suhtes elutähtsate eskaleeruvate võimalik vaid poliitikute, ehk siis Volikogu eemaleminek, kui val- ei ole ma sugugi sunniviisilise ühinemise eestkõneleja ja pooldan probleemidega tegelemine. Haridussüsteem lonkab ammu ajale jalgu lakeskus peaks mujale sattuma. Aga ehk ongi parem, kui pisikesed ainult vaba tahet. jääva rahastamissüsteemi ja aegu kestnud tõmbleva juhtimise/juhi- kohalikud poliitilised mudamaadlused eemalduvad või uues suures See on lihtsalt üks nägemus ja arusaam teiste kõrval. Kindlasti tamatuse käes. ja soliidses kogus vaibuvad, asendudes pädevate isiksuste konstruk- pole see kerge ja mitte üheselt hääkskiidetav mõte, aga peaks olema Seda, mis toimub, võiks kutsuda ,,ääremaastamiseks“ ja ,,linnriigis- tiivse koostööga? mõtlemist väärt, sest keerulised ajad on ees ja tulemas. tamiseks“. See toimub, sest nii on teatud jõududele mugavam jõude Seega ei loe ma õigeks katseid pelutada inimesi omavalitsuste Vahepealne variant suurema vabatahliku reformi ja sunniviisiliste olla ja end tähtsana tunda. Oht on aga selles, et iga tõsisem tagasilöök ühinemiste vastu väitega, et siis läheb neil halvemaks. Inimese jaoks poliitilise alatooniga ”kontuurkaartide” joonistamise vahel on kaheta- maailmamajanduses laastab sellise ühekülgse ja majanduskasvupõ- muutub asi vaid läbipaistvamaks ja kohalikust bojaarkonnast sõltu- sandiline omavalitsus. Tõenäoliselt ongi see rakendatav kompromiss hise riigikese majanduse ja seega ka elukorralduse hoobilt. matuks ning kõik need, kel vaja, saavad oma asjad kohapeal aetud. Ja ,,vürstiriikide“ ja vabatahtliku üldühinemise vahel. Et riik oleks jätkusuutlik ja eluvõimeline, peab tema haldussüs- seejärel, kui suudetaks ühistes huvides ja liitumistes kokku leppida, Kui me ei taha marginaliseeruda luitunud ääremaaks, vajame reso- teem olema kogu territooriumi huve ja ühtlast arengut arvestav oleks võimalus jõuliselt asuda oma kogukondade tegelike ühishuvide luutsemat allesjäänud kogukonna potensiaali koondamist. See oleks ning kogukonna osalusele toetuv. Et teada, mida ette võtta, on vaja ja arengu kallal tööle. Kinnistamaks ja toomaks valdadesse juurde alus perspektiivseks ellujäämiseks ja arenguks. Kui me aga midagi teadvustada oma olek ja võimalused. Lõppude-lõpuks on mistahes elanikkonda, vajame ühiseid elamu- ja asundusprojekte, kus näiteks ette ei võta, läheme allamäge, millest praegu veel palju ei räägita. regiooni olemise ja arenemise alus ikkagi inimene, selle ressurss ja noored pered saavad meie toel laenuga maja, mille hüpoteeki teatud Kogukonna juhtfiguuridel lasub lisaks oma pisematele poliitilistele ettevõtja (nii väike, kui ka suur). elatud aastate ja laste arvult vähendada aitame jne. kohustustele ja võitlusele ”tormidega veeklaasis” kogukonna ees ka Omavalitsuse ja riigi struktuurid peaksid olema korraldavaks ja Efektiivsemaks tuleb muuta ühistranspordi süsteemi, võttes selle kohustus olla avatud silmadega tuleviku suhtes. koordineerivaks kehandiks kogukonna huvides. Selles vallas vajab korralduse ja dotatsioonirahad riigilt üle. Kogukondlikus ja sotsiaal- Mõelgem, seda on väga vaja! koostöö ja arusaamine üksteise toimimisest olulist edasiminekut. ses korralduses tuleks anda vähemalt suurem osa vahendeid ja Sügistervitustega Sangastest vallavanem KAIDO TAMBERG

Aadress: Lipuväljak 13, Otepää 67405 Toimetus: Arvo Saal ja Aili Miks nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaas- Telefon: 766 4818 Küljendus: Riju Johanson töid ei retsenseerita ega tagastata. Järgmine Otepää Teataja E-kiri: [email protected] Trükk: AS Kroonpress ilmub 9. novembril. Ajaleht internetis: www.otepaa.ee/ot Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu eest. 26. oktoober 2006 3

AMETLIK INFO Sangaste vallavalitsuses DETAILPLANEERINGUD

Otepää vallavalitsuses Väljastati ehitusluba Marten Karisele Mäeküla külas Odramäe kinnistul asuva taluhoone rekonstrueerimiseks. PLANEERINGUD Otepää vallas Väljastati projekteerimistingimused Heiki Kranichile Lauküla külas asuval Otsustati viia Otepää Vallavalitsuse hallatavates asutustes seisuga 01. no- Veskiserva kinnistul elamu ehitusprojekti koostamiseks ja Aiki Martinsonile Otepää vallavalitsuse 19. 10. 2006. a. korraldusega nr. 2-4-635 jäeti algatamata vember 2006 läbi põhi- ja väikevahendite inventuurid. Tiidu külas asuval Lepa kinnistul sauna ehitusprojekti koostamiseks. küla Lemme, Laudamäe, Tagamäe ja Alamäe kinnistute detailplanee- Otsustati moodustada Otepää Vallavalitsuse, Turismiinfopunkti, Pühajärve Anti nõusolek Ädu külas asuva Kupli maaüksuse 18,38 ha suuruse maa eras- ringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Raamatukogu ja Suusamuuseumi vara inventeerimiseks komisjon koosseisus: tamiseks Alar Niilole, Ädu külas asuva Lillekraavi maaüksuse 22 646 m² suuruse Planeeringu eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, uute kruntide moodus- Marek Merilo, Toomas Vahrušev, Mari Mõttus, Elle Luhtaru, Eha Schmidt, Vello maa erastamiseks Kristi Käärikule, Lauküla külas asuva Ennu maaüksuse 18,39 tamine, ehitusõiguse alade määramine. Detailplaneeringu algataja ja koostamise Vou. ha suuruse maa erastamiseks Rein Arengule, külas asuva Landhausi maaük- korraldaja on OÜ Otepää Maja (Mäe 15, Otepää). Detailplaneeringu koostaja Otsustati kinnitada korteriomandi seadmise korras erastatava maaüksuse suse 3,81 ha suuruse maa erastamiseks osaühingule Landhaus ning Lauküla on korraldaja ettepanekul Peeter Aunapu (tel. 5811 5200). Detailplaneeringu Koidu Vana-Otepää küla Otepää vald müügihind. külas asuva Küüni maaaüksuse 6908 m² suuruse maa erastamiseks aktsiaseltsile kehtestaja on Otepää Vallavalitsus (Lipuväljak 13, 67405 Otepää, tel. 766 4820). Otsustati kehtestada Kastolatsi küla Pettai kinnistu detailplaneering. Laatre Piim. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatatud, kuna kavandatav tegevus Otsustati jagada Säremaa II, Ala-Matu katastriüksus. Anti nõusolek Tiidu külas asuva Lepatriinu maaüksuse 9,81 ha suuruse maa ei ole olulise keskkonnamõjuga. Otsustati kinnitada lasteaed Pähklike hoolekogu töökord. Eesti Vabariigi omandisse jätmiseks riigi maareservina. Valgamaa Keskkonnateenistus on nõustunud keskkonnamõju strateegilise Otsustati anda nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks hoonete omanik Määrati Vaalu külas asuvate Külaasemiku ehitiste teenindamiseks vajaliku hindamise algatamata jätmisega. Korraldusega saab tutvuda töö ajal Otepää Taavi Ilp`ile. maa suuruseks 12 514 m² ja Lauküla külas asuva Kaose ehitise teenindamiseks Vallavalitsuses, Lipuväljak 13, Otepää. Otsustati väljastada ehitusluba OÜle Jaotusvõrk komplektalajaama ja maa- vajaliku maa suuruseks 4104 m². Otepää valla Pühajärve küla Lehe kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju kaabelliinide rajamiseks seoses Uku Udumäele kuuluva Tsetkamäe kinnistu Nõustuti Tiidu külas asuva Veekeskuse katastriüksuse jagamisega kaheks strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Otepää Vallavalitsuse 20. septembri liitumisühendusega külas; OÜle Jaotusvõrk 0,4 kV maakaabelliini ra- katastriüksuseks nimedega Veekeskuse ja Künnapuu ning Tiidu külas asuva 2006. a. korraldusega nr. 2-4-576. jamiseks seoses Edgar Rebase liitumisühendusega Lombiveere kinnistul Otepää Linnasetehase katastriüksuse jagamisega kaheks katastriüksuseks nimedega Planeeringu eesmärgiks on maa jagamine kruntideks, ehitusõiguse alade määra- külas; Kristiina Karule elamu püstitamiseks asukohaga Otepää vald Otepää linn Linnasetehase ja . mine ja maa sihtotstarbe muutmine. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kor- Pühajärve tee 50; Lya Cleypoolile hosteli püstitamiseks asukohaga Otepää vald Anti osaühingule Ronk nõusolek Pringi külas asuval Ojavere kinnistul metsa raldaja on OÜ Alfanto (Väike-Ameerika 3-17, Tallinn). Detailplaneeringu koostaja Otepää küla Rukkimäe maaüksus; ASle Eltel Networks sidevõrgu konteineri raadamiseks 1,9 ha ulatuses. on korraldaja ettepanekul OÜ Teadmised ja lahendused (Otepää vald, Pühajärve püstitamiseks ja väliskommunikatsioonide rajamiseks Lipuväljak 24 a Otepää Määrati hooldaja kahele puudega isikule ning lõpetati ühe puudega isiku üle küla). Detailplaneeringu kehtestaja on Otepää Vallavalitsus (Lipuväljak 13, 67405 linnas. seatud hooldus. Otepää, tel. 766 4820). KSH juhtekspert on Arvo Järvet (litsents KMH0057, tel. Otsustati väljastada projekteerimistingimused OÜle Jaotusvõrk Otepää- Määrati puudega isiku hooldamise eest hooldajatoetus kahele isikule. 5596 2026, [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga Hundisoo II 10kV maakaabelliini ehitusprojekti koostamiseks Pühajärve kü- Määrati puudega inimese täiendav toetus kahele isikule. saab tutvuda ajavahemikul 26.10.2006–08.11.2006 Otepää Vallavalitsuses ning las; Aarne Timuskile elamu ja abihoonete, asukohaga Pühajärve Otepää vald Määrati septembrikuu toimetulekutoetus kahekümne kuuele isikule kogusum- Otepää Vallavalitsuse koduleheküljel www.otepaa.ee – dokumendiregister–kir- Parveoru maaüksus ehitusprojektide koostamiseks; Erki Saarele elamu ehi- mas 28 340 krooni ja täiendav sotsiaaltoetus kahele alaealiste perekonnaliikmetega javahetus-planeerimine. KSH programmi avalik arutelu toimub 09. novembril tusprojekti koostamiseks, asukohaga Tammuri maaüksus Mäha küla Otepää toimetulekutoetuse saajale kogusummas 400 krooni. 2006.a. algusega kell 10 Otepää Vallavalitsuses (Otepää, Lipuväljak 13, Valgamaa). vald. Määrati koolitoidutoetus kahele õpilasele. Programmi eelnõu kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada Otsustati moodustada ajutine komisjon riigihanke Otepää valla teede ja Määrati Keeni Põhikooli õpilastele koolitarvikute soetamiseks ühekordne sot- kirjalikult Otepää Vallavalitsusele kuni 08. novembrini 2006. tänavate talihooldus pakkumisemenetluse läbiviimiseks koosseisus: Kristjan siaaltoetus saja ühele isikule kogusummas 88 427 krooni. Muudetud on küla Ruusa-Jaani katastriüksuse detailplaneeringu ni- Rõivassepp; Aarne Steinbach, Urmas Jaagusoo, Ülle Veeroja. Määrati ühekordne sotsiaaltoetus neljale isikule summas 3300 krooni. metus Veski-Ruusa 8 katastriüksuse detailplaneeringuks, kuna Ruusa-Jaani Otsustati muuta Otepää Vallavalitsuse 29.03.06 korraldus nr 2-4-178. Kooskõlastati aktsiaseltsi Sanwood poolt Keeni küla kaugküttepiirkonnas katastriüksuse jagamise tulemusena jääb planeeringuala Veski-Ruusa 8 ka- Otsustati kinnitada Otepää lasteaed Pähklike hoolekogu 2006/07 õppeaastaks alates 10. jaanuarist 2007. a. rakendatav soojuse piirhind 514.50 krooni/MWh. alljärgnevalt: Kuldar Veere, Kaarel Hein, Jana Mae, Ene Prants, Erli Unn, Ülle tastriüksusele. Perv, Mati Lüdimois. Muudetud on Otepää linna Kesk tänav 21 kinnistu detailplaneeringu nimetus Otsustati kinnitada lasteaed Võrukael hoolekogu 2006/07 õppeaastaks all- Sangaste vallavolikogus Kesk tänav 21, Kolga tee 15 ja Kolga tee 17 kinnistute detailplaneeringuks, kuna järgnevalt: Janek Moros, Tiiu Kannes, Siiri All, Külliki Pikk, Ülle Mündi, Argo planeering hõlmab nimetatud kinnistuid. Lõpetatud on Vana-Otepää küla Kaarnaoru kinnistu ja küla Järvemäe Raid, Urve Sarv, Aare Matt. Võeti vastu 2006. aasta lisaeelarve mahus 4 826 847 krooni. kinnistu detailplaneeringute planeerimismenetlus. Otsustati eraldada Otepää Vallavalitsuse reservfondist Otepää Aianduse- ja Muudeti 2006. aasta vallaeelarvet. Mesinduse Seltsile 35. aastapäeva ürituste korraldamiseks 2000 krooni. Muudeti Sangaste valla põhimäärust. Otsustati lõpetada Otepää valla maakasutus 11,0395 ha suurusel maa-alal ning Kehtestati toimetulekutoetuse määramiseks alalise eluruumi alaliste kulude DETAILPLANEERINGU algatamine Sangaste tagastada see Eha-Meeta Lotamõisa omandisse vastavalt maaüksuse plaanile. piirmäärad. Otsustati pidada võimalikuks Aleksander Mõttuse omandis oleva elamu Kinnitati Keeni Põhikooli pedagoogide töötasustamise alused. vallas juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamist; Jorma Jürgensi omandis oleva Otsustati võtta aktsiaseltsilt SEB Eesti Ühispank laenu projekti „Keeni prügila elamu juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamist. sulgemine“ sildfinantseerimiseks. Sangaste Vallavolikogu 19.10.2006 otsusega nr. 50 on algatatud külas asuva Otsustati anda nõusolek Tallinna Spordiselts Kalev K. Palusalu Spordikoolile Otsustati võtta vastu Lossiküla külas asuva Sangaste lossi ümbruse maaüksuste Männiku kinnistu maa-ala detailplaneering. Algatamist taotles kinnistu omanik viia läbi Otepää valla haldusterritooriumil projektilaager (õppe-treeninglaager maa-ala detailplaneering ja korraldada planeeringu avalik väljapanek Sangaste Raul Nämi. Detailplaneeringus käsitletakse Männiku kinnistu maa-ala kruntideks 25le lapsele ajavahemikus 26.12.2006. a-31.12.2006. a toimumiskohaga Kääriku vallamajas ajavahemikul 1. november-14. november 2006. jagamise, ehitusõiguse ala ja tingimuste, juurdepääsu, tehnovõrkude ja -rajatiste, Puhke- ja Spordikeskus. Otsustati algatada Restu külas asuva Männiku kinnistu detailplaneering. kinnisomandi kitsenduste määramist, maa sihtotstarbe muutmist jne. Otsustati anda nõusolek A. J`ile alaealise A. J´ile kuuluva kinnistu koorma- Otsustati muuta Lauküla külas asuva Veskiserva katastriüksuse sihtotstar- Planeeritava ala suurus ca 9,8 ha. miseks isikliku kasutusõigusega OÜ Jaotusvõrk kasuks 0,4kV ja 10kV maakaa- vet. belliini kaitsevööndi ulatuses. Otsustati osta Sangaste alevikus Kooli tänav 9-9 asuv korteriomand hinnaga DETAILPLANEERINGU avalik väljapanek Sangaste Otsustati määrata ühekordset toetust kolmele vallakodanikule. 55 000 krooni. vallas Otsustati nimetada 16. aprilli 2004. a korraldusega nr 2-4-247 algatatud Ruusa- Otsustati taotleda valla munitsipaalomandisse Vaalu külas asuv Külaasemiku Jaani katastriüksuse detailplaneering ümber Veski – Ruusa 8 katastriüksuse maaüksus ja Lauküla külas asuv Kaose maaüksus. Sangaste Vallavolikogu 11.02.2004 otsusega algatatud ja 19.10.2006 otsusega detailplaneeringuks. vastu võetud Sangaste valla Lossiküla külas asuva Sangaste lossi ümbruse Otsustati nimetada 14. juuni 2006 a korraldusega nr 2-4-353 algatatud Kesk Sangaste Vallavalitsuse raamatupidaja on koolitusel 06.- maaüksuste maa-ala detailplaneeringu avalik väljapanek ja eskiisprojektiga tänav 21 kinnistu detailplaneering ümber Kesk tänav 21, Kolga tee 15 ja Kolga 10.11.2006. tutvumine toimub 01.11. kuni 14.11.2006 a. tööpäevadel Sangaste Vallamajas. tee 17 kinnistute detailplaneeringuks. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast. 21.11.2006 kell 10 toimub planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik Otsustati lõpetada Vidrike küla Järvemäe kinnistu detailplaneeringu pla- arutelu vallamajas. Detailplaneeringus käsitletakse kavandatava hoonestuse neerimismenetlus; Vana-Otepää küla Kaarnaoru kinnistu detailplaneeringu iseloom ja olulisemad maakasutuse ning ehitustingimused. Planeeritava ala planeerimismenetlus; Puka vallavalitsuses suurus ca 56 ha. Kirjalikult vormistatud ettepanekud tuua või saata Sangaste Otsustati jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Kastolatsi Vallavalitsusse. Info telefonidel 7668 040 Kaja Papagoi või Tõnu Saarman. külas Lemme, Laudamäe, Tagamäe ja Alamäe kinnistute detailplaneeringu- Otsustati maksta ühele isikule sünnitoetust 3000.- krooni ja ühele isikule le. matusetoetust 1000.- krooni ulatuses. Otsustati kinnitada Otepää vallas Raudsepa külas korteriomandi seadmise Anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks Mati Plaat Puka alevikus teel erastatava Luiga elamu maaüksuse suuruseks 4242 m² Ääre tn 7 maaüksus, 2069 m2. Otsustati muuta Otepää Vallavalitsuse ja Valga Notar Anna Rästa vahel Otepää vallavolikogu istung toimub 26. oktoobril Augustis otsustati maksta toimetulekutoetust neljale isikule. 12.10.2006 sõlmitud äriruumi üürilepingut. Anti kasutusluba Puka alevikus Tööstuse tänaval asuvale Valga Gomab Mööbel kell 16. Puka tsehhi ja elamukompleksi kasutuses olevale rekonstrueeritud reoveepuhas- tile, biotiikide pind 1600 m2. Päevakorras: Otepää vallavolikogus Nõustuti ehitusloa väljastamisega Osaühingule Jaotusvõrk tööde teostamiseks 1.Vahendite eraldamine reservfondist. seoses Kähri külas asuva Ake Andersoo kinnistu liitumisega elektrivõrguga. 2.Otepää Vallavolikogu 19. mai 2005.a otsuse nr 1-4- 20 muutmine Vallavalitsus andis ülevaate volikogu esimehega seonduvast. Kinnitati Puka Kunstikooli hoolekogu koosseisus: Kajar Tilga, Reili Kangro, (2005.a detsembris valmiva Otepää Külastuskeskuse ruumide ka- Esitati järelpärimine Rahvaliidu fraktsioonile ja fraktsiooni esimehele seoses Ene Markov, Raina Koort, Kristjan Kittus ja Marika Kadak. sutusse andmine R-Kiosk Eesti AS-ile). fraktsiooni liikme vahistamisega. Kinnitati Aakre rahvamaja-raamatukogu küttesüsteemi renoveermistööde 3.Valla üldplaneeringu koostamise juhtrühma moodustamine teostajaks Osaühing RST Valga. 4.Otepää valla ja EELK Maarja Koguduse vaheline ühiste huvide Ühekordset toetust määrati kokku 750.- krooni ulatuses. Palupera vallavalitsuses kokkulepe, projekti arutelu. 5.Otepää Valla põhimääruse kinnitamine. Väljastati ehitusluba Tanel Levinile Piiri kinnistul asuva taluhoone rekonstru- Palupera vallavolikogu istung toimub 30.oktoobril 6.Spordi- ja turismikomisjoni esimehe vabastamine, uue esimehe eerimiseks. valimine. Otsustati anda ühekordset toetust kaheksale inimesele kogusummas 4200 algusega kell 15.00 7.Esindaja määramine MTÜ-sse Valgamaa Omavalitsuste Liit. krooni. Päevakorras: 1.Otepää konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Kokkoneni Puka vallavolikogu istung toimub 26. oktoobril kell ettekanne. 2.Palupera valla arengukava (2007-2015) teine lugemine. SÜNNID 15 Puka vallamajas: 3.Palupera valla põhimääruse muudatuste teine lugemine. 4.Hooldekodusse paigutamise teenuse eest tasumise korra teine Palupera vald Päevakorras: lugemine. Natalie Uuemaa 24. september 1. Puka valla 2006. aasta eelarve muutmine 5.2006. a eelarve muutmine. 2. Lisaeelarve kinnitamine 6.Nõuni kultuurimaja ja raamatukogu tööst, looduskeskuse aren- Puka vald 3. Puka Kunstikooli õppemaksu tasumine damisest. 4. Võrtsjärve talimängude läbiviimise jätkamise 7.Revisjonikomisjoni aruanne. Janet Lilleallik 31. august küsimus 8.Nõuni kontorihoone müügist. Gedly Schumann 27. september 4 26. oktoober 2006

Sihikindel arendustegevus – Otepää edu võti SÜNNIPÄEVAD novembris Palupera vald

Mari Mägi Palupera 18.11.1914 92 ind ajendas kirjutama ajalehes Valgamaalane mõni aeg tagasi Valga Populism ei aita Marta Kaarna Mäelooga 20.11. 1914 92 maavanema väljaütlemine, kus ta mainis küsitluse vastuses, et ta Nagu varem mainisin, peab arendustegevus olema pidev. Kõik omavalit- Johanna Kurvits Mäelooga 12.11. 1918 88 on mures Otepää vallavalitsuse haldussuutlikkuse pärast. sused püüavad saada abirahasid, sest omavalitsuse põhieelarve ei võimalda Ilse Viks Neeruti 06.11. 1920 86 M Vladimir Luga Atra 11.11. 1923 83 Minul, kes ma olen pikka aega olnud seotud Otepää arenguga, on raske teha suuremaid investeeringuid. Oluline on pädevate arendustöötajate Laine Kõiv 80 tõdeda, et muretsemiseks on ka põhjust. Aastaid on Otepää olnud omava- olemasolu, kes igapäevaselt tegelevad projektitööga. Populism ja valijate Hellenurme 07.11. 1926 Hildegard Abermann Hellenurme 24.11. 1926 80 litsuste hulgas esirinnas nii oma haldussuutlikkusega kui ka arendustege- kõrvadele meelepärased lubadused ei too iseenesest ühtegi lisakrooni Aino Kirm Neeruti 30.11. 1927 79 vusega. Kahjuks oleme lühikese ajaga oma positsiooni kaotanud. vallaeelarvesse juurde – võluvitsa väel ei muutu näiteks Linnamägi atrak- Linda Viksi 09.11. 1929 77 tiivseks turismiobjektiks ega uuene linnaraamatukogu. Zinaida Kabral Pastaku 28.11. 1930 76 Otepää arendustegevuse hetkeseis Abiraha kaasamise kunst on õpitav, aga see nõuab valdkonda pühen- Laine Piira Neeruti 16.11. 1931 75 Tuleval aastal algab kõigile omavalitsustele uus rahastamisperiood, kus dumist ning head ettevalmistust. Tasemel arendustöötajatest on kõikjal Ester-Eleonora Sisask Astuvere 28.11. 1933 73 Euroopa abirahad suurenevad kordades. Siin on peidus suured võimalused, puudus, mistõttu oli väga lühinägelik lasta vallast ära juba väljakoolitatud Arno Tammoja Nõuni 19.11. 1933 73 kui teha arendustööd oskuslikult. ning heade oskustega töötajad. Eevy Trees Urmi 08.11. 1934 72 Arendustegevus on pidev protsess. Viies ellu projekte, tuleb meeles pi- Keegi ei saa puhkama jääda kättevõidetud loorberitele. Ka mitte Otepää. Aita Luhtaru Nõuni 24.11. 1934 72 dada, et realiseeritavate projektide kõrval on tarvis pidevalt tegeleda uute Kindlasti peab vallavalitsus tegema kõik, et meile ei paistaks üksnes lah- Arvo Mõttus Palupera 24.11. 1935 71 Elle Jänes Hellenurme 25.11. 1937 69 projektiideedega, samuti neile tehniliste lahenduste koostamisega, et rahas- kuva rongi säravad tagatuled. Peame püüdlema selle poole, et kasutada Mart Arike Mäelooga 02.11. 1938 68 tamisallikate avanemise korral projektid ka ellu saaks viidud. ära oma kättevõidetud eeliseid. Igasugune varasem projektitöö kogemus Kauni Ljovina Palupera 04.11. 1939 67 Otepää on senini silma paistnud eduka projektitööga. Viimased kümme on lisaboonus uute rahade taotlemisel. Ilme Hein Hellenurme 13.11. 1939 67 aastat on suudetud kaasata piirkonna arengusse oluliselt abirahasid. Kõik Laine Jaani Mäelooga 23.11. 1939 67 see on aidanud kaasa Otepää kiiremale arengule. Ajapuudus nõuab kiiret tegutsemist Ants Maranik Nõuni 08.11. 1940 66 Arvan, et viimase aastaga on olukord oluliselt muutunud. Senisest aren- Viimane aeg on jalad kõhu alt välja ajada ning liikuda kindlal sammul Rein Smit Lutike 13.11. 1940 66 dustöö lipulaevast ollakse taandutud ning kukutud mülkasse, kust väljarabe- ja mõtestatult edasi. Uued abiprogrammid avanevad juba järgmisel ke- Eha Valge Nõuni 25.11. 1941 65 lemine võib osutuda vaevaliseks. Väliselt me võib-olla seda veel ei tunneta, vadel. Kuigi aega on jäänud loetud kuud, ei tähenda see siiski lootusetut Vaike Viks Nõuni 30.11. 1941 65 kuna sellel suvel jätkusid varem alustatud projektid Pühajärve rannas ja hilinemist. Aado Mets Hellenurme 15.11. 1941 65 Lembit Sikk Palupera 20.11. 1942 64 pargis ning linna keskväljakul, jätkus ka linna reovee puhastusseadmete Otepää vallal on olemas päris korralik arengukava, kus on kirjas võima- Heino Illak Neeruti 22.11. 1943 63 II järgu ehitus. Samas on aga teada, et uute projektide käivitamisega ei ole likud projektiideed. Juba varem on tehtud eeltöid mitmetele objektidele tegeletud. Vallavalitsuses ei olnud pikka aega isegi arendustööga tegelevat – nagu Otepää Ajaloo Teemapark, Sihva Seltsimaja, linnaraamatukogu, Sangaste vald spetsialisti. Otepää Tervisekeskus, linnavalitsuse hoone jt. Tuleks asuda koheselt tegelema ka valla laste- ja haridusasutuste, välisvalgustuse ning teiste Johannes Tuvikene Keeni 12.11.1918 88 Kõrgelt kukkumine tuleneb valedest otsustest elukeskkonda puudutavate projektiideedega. Hea tahtmise korral peaks Lea Kõrkjas Tiidu 04.11.1923 83 Viimaste valimiste järel lahkusid vallavalitsusest oma valdkonda tundvad vallavalitsus olema suuteline valmis saama vajalike eeltöödega ning tellima Alviine Kivipalu Sangaste 17.11.1926 80 spetsialistid, kuna juhtimises võttis maad ebakompetentsus. Järgnenud te- ehitusobjektidele tehnilised projektid. Heljula Tapver Keeni 06.11.1928 78 gemiste kohta võib kokkuvõtlikult öelda – juttu palju aga villa vähe. Vaatamata kõigele loodan siiski, et Otepääl liiguvad asjad taas õiges suu- Õie Teugjas Lauküla 27.11.1928 78 Valla arendustegevus on olnud kas lünklik või olematu. Vallavalitsus nas. Edukaks arendustegevuseks peaksid panuse andma kõik vallavalitsuse Maria Jepisova Sangaste 24.11.1929 77 Kalju Kaseväli Ädu 29.11.1929 77 on suutnud tegeleda üksnes varam käivitatud projektide lõpetamisega. ametnikud, allasutused ning ka vallavolikogu. Sellisel juhul on lootust taas Anna Pannik Lossiküla 06.11.1930 76 Eeltoodut ilmestavad asjaolud, et mõistetamatul kombel lõppesid valimis- rongile jõuda ning saame tulevikus rääkida Otepää uutest arengutest. Silvi Valge Keeni 21.11.1930 76 tega näiteks Otepää Ajaloo Teemapargi, linna raamatukogu kaasajastamise Meeskonnatööga on võimalik kitsaskohad ületada! Vanda Klaassepp Mägiste 27.11.1930 76 ning sotsiaalmaja ehitamise projektid. Viimase objekti puhul loobuti isegi Herta Vähi 04.11.1931 75 AIVAR NIGOL vallale eraldatud 2 miljoni krooni suurusest abirahast. volikogu liige, Reformierakond Silvi Kübar Ädu 05.11.1931 75 Selma Rebane Lossiküla 06.11.1931 75 Leili Ilves Sangaste 19.11.1931 75 Karl Raudsepp Restu 25.11.1932 74 Kalju Künnapuu Keeni 16.11.1933 73 Olga Aedmaa Tiidu 25.11.1933 73 Liidia Pettai Keeni 08.11.1934 72 Sale Sisask Lauküla 30.11.1934 72 Ellen Kirsimäe Tiidu 08.11.1935 71 Mihhail Ivanov Tiidu 18.11.1935 71 Olev Hargi Tiidu 30.11.1935 71 Kalju Juhkov Sarapuu 28.11.1936 70 Aili Rebane Pringi t 21.11.1937 69 Anastasia Jermakova Keeni 10.11.1938 68 Helgi Suviste Restu 01.11.1939 67 Ilme Lepik Keeni 17.11.1939 67 Beloona Elvet Lossiküla 14.11.1940 66 Meta-Helene Suits Keeni 09.11.1941 65 Koit Nõgene Mägiste 20.11.1943 63 Siiri Rannik Risttee 09.11.1946 60 Elviira Jääger Sangaste 10.11.1946 60 Heldur Vanik Risttee 29.11.1946 60 2x ARVO SAAL 2x ARVO

Otepää turuplatsil käivad ehitustööd. Puka vald

Leida Uint Palamuste 21.11.1922 84 Tehvandi suusastaadioni ilme muutub tundmatuseni. Linda Stets Puka 07.11.1928 78 Asta Possul Puka 18.11.1929 77 Alvar Niit Kähri 16.11.1930 76 Vinfrid Kensner Puka 11.11.1931 75 Vastus avaldusele (OT 7.09.) Ester Sbojeva 19.11.1931 75 tub keskkonnamõjude hindamisele järgneva aga oma õigused ja kohustused. Kui ettevõtja Kalev Kingo Aakre 29.11.1932 74

rekonstrueerimisprojekti sisust. eeskirjadest ja nõuetest ei juhindu, on võima- Endla Tomson Aakre 03.11.1933 73 OÜ Helde PM Tootmine omab Hellenurmes 7. septembri OT numbris ilmunud avaldus lik teda karistada kuni tegevuse lõpetamiseni Leodor Elmik Puka 16.11.1933 73 Nurme kinnistut, millel asub ka 1970-ndatel oli üks näide, teine näide samal teemal oli välja. Kalju Eiche Kolli 23.11.1933 73 aastatel rajatud sigalakompleks. Kompleksi teine avaldus Palupera Vallavolikogule. See Igasugune ettevõtlus tekitab ikka probleeme, Elvi Jürgenson Puka 16.11.1935 71 vahetus naabruses on aga eraisiku elamu, oli vastupidiste seisukohtadega, seakasvatuse olgu see siis lõhn, saasteained, müra, liiklus Arvi Liiv Rebaste 03.11.1936 70 kuhu asus noor pere elama veel enne seda, kui toetamiseks, ettevõtluse toetamiseks koha- vms. Samas on teada ka tõsiasi, et arendaja Elvi Poroson Põru 22.11.1936 70 sigalate omanik otsustas kümmekond aastat peal. OÜ Helde PM Tootmine on täna Palupera val- Maie Kivisikk Purtsi 25.11.1937 69 tühjana seisnud kompleksi ühes hoones jälle KMH aruande avalikustamise järgel tuli las tegutsevate ettevõtete hulgas kolmandal Olev Siik Pedaste 27.11.1937 69 sigu kasvatama hakata, kasutades sügavallapa- kuus kirjalikku seisukohta erinevatelt adres- kohal oma maksude laekumiselt. Aini Siik Pedaste 29.11.1937 69 nul pidamist. saatidelt, mis olid pigem murelikud ja olukor- Keskkonnamõjude hindamine märgib ära Tiina Suija Puka 03.11.1939 67 Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegu da selgust nõudvad. Ikka selleks, et arendaja lubatud keskkonnamõju suurused, aga ka eri- Linda Maisvee Puka 22.11.1939 67 Helgi Luht Pühaste 28.11.1939 67 tootmismaaga, ehitised on siiani ehitusregistris edasist tegevust enam raamidesse saada. nevad meetmed nende mõjude vähendami- Mall Praks Puka 12.11.1940 66 kui sigalad. Tegu on ehitiste osalise uuesti ka- Eksperdid vastavad kõigile ja saadavad täien- seks (tootmistehnoloogia, nõuded ehitisele, Helve Kompus Puka 03.11.1941 65 sutuselevõtuga. Firma on tellinud Kobras ASlt datud KMH aruande Valga Keskkonnateenis- ventilatsioon, haljastus jms.), millest tuleb siis keskkonnamõjude hindamise. Kõigil asjast Oivo Einaste Kolli 03.11.1941 65 tusele heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete juhinduda. Jääb loota kõigi meetmete raken- Juhan Matsar Puka 09.11.1942 64 huvitatutel on olnud võimalus tutvuda Helle- määramiseks. dumisele, mis ebameeldivat lõhna miinimu- Helle Karu Puka 21.11.1942 64 nurme seafarmi rekonstrueerimise keskkonna- Eks see olegi selline mitme tahuga prob- mini vähendaksid. Viimase aastakümnega on Zinaida Blaginina Puka 24.11.1943 63 mõju hindamise aruandega, teha ettepanekuid, leem. Kõik me saame aru naabritest ja tun- paljude inimeste suhtumine maaelusse muutu- Linda Meos 29.11.1944 62 vastuväiteid ja esitada küsimusi ning osaleda neme, kes rohkem, kes vähem, seda seakas- nud, nõuded on karmistunud. Aga eestimaist Ants Ilves Puka 20.11.1945 61 aruande avalikul arutelul. vatusega kaasaskäivat ebameeldivat lõhna. sealiha otsime poelettidelt tänagi. Silja Valdner Puka 22.11.1945 61 Keskkonnakompeksluba peab tootja omama Selge on seegi, et sigala lõhn arenevast, Milline siis on selle mitme tahuga probleemi Aime Klais Pedaste 24.11.1945 61 käitisele kohtade arvuga enam kui 2000 siga. ajaloo- ja kultuuriväärtusliku taustaga Helle- lahend, kõiki rahuldav tegevus? Valdeko Rogenbaum Prange 29.11.1945 61 Ehitusluba seni kohalik omavalitsus väljas- nurme külast ei kao päris ära ka kõiki meet- Helgi Lepik Pedaste 30.11.1945 61 tanud ei ole ja selle väljastamise vajadus sõl- meid kasutades. Kõigil kinnistuomanikel on Palupera vallavanem TERJE KORSS Andres Orastu Puka 01.11.1946 60 26. oktoober 2006 5

SÜNNIPÄEVAD novembris Tõsist juttu naljamees Ivariga pealinna sõitmist. Nüüd on rõõmusõnum käes: Otepää naljamees Ivari on valitud kahe parema Otepää vald hulgas poolfinaali. Kui ETV kuulutas 14. oktoobril naljasaate Baskini Kas ajab kõhedaks või kõhevile: kuulsus tormab Armilda Morits Otepää 12.11.1910 96 anekdoodiakadeemia näitamist, istus meie vastu täiest jõust!? Liine Teder Pühajärve 28.11.1914 92 6liikmeline pere kõige vanemast kõige pisemani “Oh, mis kuulsus!” vaidleb Ivari, Otepääl teada- Terese Kiivit Otepää 06.11.1916 90 teleri ette. Salamisi hangitud eelteadmise põhjal tuntud mitmekülgse mehena (rahvateatri näitleja, Elisaveta Uiga Otepää 24.11.1918 88 olime asjaga kursis: ekraanile tuleb teiste julgete lavastaja, tele- ja arvutiasjatundja, vallavolikogu Heinu Saar Otepää 29.11.1919 87 hulgas 50 000 krooni suurust preemiat jahtima liige, magistrist tütre isa, raamatukoguhoidjast nai- Salme-Emilie Paal Märdi 01.11.1920 86 otepäälane Ivari Viigimets. se tugevam pool). “Olen ju olnud palju suurema Hellen Kongot Otepää 07.11.1920 86 Jelena Unukainen Kääriku 06.11.1923 83 Postimehest (18. okt. 2006) võis lugeda lisaks, vaatajaskonna ees filmis “Tants aurukatla ümber”, Maudlin Rosanov Pühajärve 16.11.1924 82 et see saade kogus 157 000 vaatajat. V ä - ä - ägev! mänginud koos Kalju Kiisaga.” Hilja Saar Otepää 05.11.1925 81 Nagu meie mees Havannas! Ja kohe kuulen tema suurimat eesmärki - pääse- Meeta Toover Otepää 05.11.1926 80 Eks ole põhjust “akadeemikust” naljamehelt da pärast naljasaadet Vanalinnastuudio suvela- Koidula Serglova Otepää 06.11.1926 80 küsida, kuidas see kõik algas ja mis saab edasi? vastusse esinema. ”Mure ka, kas värvin juuksed Meedi Kaha Tõutsi 19.11.1926 80 Äkki pakkus saatesse saamiseks pistist või alt- ja habeme roosaks või roheliseks, et oma kõrgest Eva Peterson Sihva 29.11.1926 80 käemaksu?! vanusest (mis saates korduvalt jutuks oli) lahti Selma Raud Otepää 16.11.1927 79 Naljamees Ivari on väga tõsise jutuga. Ütleb, et saada,” arutleb tõsiselt. Elli Susi Otepää 02.11.1928 78 saatesse tahtjaid oli 74, keda kõiki esimesel vest- Miks ei osalenud Kanal 2 „Lõuapoolikus“? Veera Veldmann Pühajärve 10.11.1928 78 Aino Niklus Kastolatsi 25.11.1929 77 lusel „üle kuulati“: kes ta on, millised huvid, kas „Seal ju enamus lapsed ja arvan, et oma „kõrges ammu juba nalja teeb jne. Välja valiti 24 inimest, eas“ sinna ju ei sobi.“ Johannes Laak Otepää 05.11.1930 76 AILI MIKS Asta Raud Otepää 06.11.1930 76 kes jaotati 6 alagruppi. Siis tuli esimene proov, AILI MIKS Virve Kroll Otepää 06.11.1930 76 Ivari Viigimets 30 aastat tagasi ühel juubelil. stuudioproov, lindistus. See tähendas kolm korda Alevtina Koltšina Mäha 11.11.1930 76 Koidula Kutsar Sihva 19.11.1930 76 Aasa Kungus Nüpli 23.11.1930 76 Uno Aavola Otepää 24.11.1930 76 Nelli Uibo Pilkuse 24.11.1930 76 Pimedate Ööde Külade Karneval Kuigatsis Aliide Maiste Otepää 11.11.1931 75 Anti Tõnsing Otepää 06.11.1932 74 Valentina Kattai Mägestiku 16.11.1932 74 Reedel, 13 oktoobril oli Kuigatsis selle aasta sü- Agneta Pikk Otepää 08.11.1933 73 gispidu üldnimetuse all PÖKK, eks ikka Pimedate Heldia Kasepuu Vidrike 10.11.1933 73 Ööde Külade Karneval. Vaike Kriisa Otepää 18.11.1933 73 Kohal olid Keeni Küla Kummitused, Asta Krevald Otepää 26.11.1933 73 Küla Karvased ja Sulelised ning veel igasuguseid Eino Laul Otepää 02.11.1935 71 lähedalt ja kaugemalt. Trallimine sai hoo sisse Reete Terve Otepää 23.11.1935 71 seltskonnatantse tantsides. Lehte Unt Pühajärve 05.11.1936 70 Õhtu naelaks kujunes hoogne ettekanne Virve Hirv Otepää 18.11.1936 70 Kakukese seiklustest telemajas. Loo kirjutasid, Endel Unt Pühajärve 26.11.1936 70 Elmu Kets Otepää 01.11.1937 69 lavastasid ja mängisid Kaija ja Heily koos noorte Sirje-Mai Reinlo Pilkuse 17.11.1937 69 abilistega. Kuradi vahva lugu oli! Jätkati karaoke ja Eha Laine Otepää 21.11.1937 69 tantsuga vaheldumisi. Lusti jagus lastele, noortele Juhannes Tagel Otepää 21.11.1937 69 ja teistele igas eas peokülalistele. Leili Järv Sihva 23.11.1937 69 Maia Nugis Otepää 24.11.1937 69 3. novembril algusega kell 18.00 on Kuigatsi Ilme Laaneser Otepää 03.11.1938 68 Külamajas tulemas pidu kesk- ja vanemaealistele. Viigi Soots Otepää 29.11.1938 68 Külakosti pakuvad Südamesõprade Seltsi Laulu- Urve Volmer Otepää 06.11.1939 67 ja Tantsuansambel “Südamesõbrad” ja segakoor Mati Kollak Otepää 15.11.1939 67 Valeri Bulanov Otepää 20.11.1939 67 Valgast, õpetatakse ka seltskonnatantsu. Kalev Ainlo Otepää 22.11.1939 67 Kuigatsi Külamaja Seltsing ÕNNE PAIMRE Enn Sõrg Otepää 04.11.1940 66 Kaarel Tigane Otepää 27.11.1940 66 Endrik-Silver Viira Otepää 28.11.1940 66 Ellen Mandel Otepää 30.11.1940 66 Kolm Johannest Otepääl Lia Anton Otepää 16.11.1941 65 Sangaste valla Pensionäride Ühenduse aruande- Ilme Vernik Tõutsi 21.11.1941 65 Rakvere Teater toob 8. novembril algusega Tiiu Normet Sihva 24.11.1941 65 valimiskoosolek kell 19 Otepää vaatajate ette tuisuga algava Aita Maranik Otepää 05.11.1942 64 luuleetenduse. “Johannese passioon” on Ants Sander Otepää 08.11.1942 64 karm meestevaheline võitlus, kus relvadeks Helvi Saar Otepää 16.11.1942 64 Koosolekul jäi kõlama positiivsus juhatuse pliiatsid, suled ja värsiread. Etendus kätkeb Ene Kotkas Sihva 26.11.1942 64 töö suhtes. Valgamaa Pensionäride ühenduse kolme Eesti luuletaja – Juhan Liivi, Juhan Ruth Kaarna Otepää 05.11.1943 63 esimees Paul Udras rõhutas, et Sangaste valla Smuuli ja Juhan Viidingu elu ning loomin- Rein Taukar Otepää 05.11.1943 63 pensionärid on maakonna favoriidid, nii liik- gut. Luule Juust Otepää 12.11.1943 63 mete arvu poolest (Pensionäride Ühenduse ”Johannese passioon” on omalaadne Lehte Mõttus Otepää 13.11.1943 63 ”Härmalõng” liikmeid on 97) kui ka ettevõt- kohtumine, kus aegruum maha märgitud ja Madis Kõiv Otepää 15.11.1943 63 miste poolest. midagi muuta pole enam võimalik. Vaata- Martin Kongot Otepää 16.11.1943 63 Ühehäälselt valiti kolmeks aastaks juhatus, jate ette tuuakse kolme luuletaja rõõmud, Jaak Helbre Otepää 25.11.1943 63 vahetus ainult üks liige ja esinaiseks sai taas- õnnehetked, hirmud ja traagika. Kõik nende Viive Täär Kääriku 28.11.1943 63 nutud ja naerud. Mart Pavel Otepää 10.11.1944 62 kord tubli ja ettevõtlik Lea Korbun. Traditsioonilisest luulelugemisest on asi Aime Alev Märdi 12.11.1945 61 MERLE TOMBAK siiski kaugel. Suhted tuleb ära klaarida ja Viivi Ilves Otepää 16.11.1945 61 mitte ainult omavahel. Maire Drenkhan Otepää 01.11.1946 60 Sotsiaalinspektor Pille Sikk (paremal) õnnit- Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Kristi Saima Vattis V-Otepää 05.11.1946 60 leb endist ja uut esinaist Lea Korbunit. Taa-

MERLE TOMBAK Leppik. Osades Toomas Suuman, Urmas Vello Hõbe Otepää 08.11.1946 60 mal protokollija Tiiu Ivask. Lennuk ja Erik Ruus. Kaja Mõts Otepää 10.11.1946 60

K U L T U U R I K A L E N D E R Sangaste valla inimesed hoolivad endist

NOVEMBER Julgen seda väita, sest paljud leiavad aega tegeleda iseendaga Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 28. oktoobril kell 13 Sangaste Otepää - hoolitsevad oma füüsilise ja vaimse tervise eest. rulaparki, kus alustame rulaõppega. Kohaliku Omaalgatuse Programmi On alanud uus hooaeg uute võimalustega erinevatele siht- toetuse abil soetati kaks rulakomplekti kohapealseks kasutamiseks, ju- 8. nov. kell 19.00 Kultuurikeskuses Rakvere Teatri etendus gruppidele. Endiselt tegutsevad rahva- ja kantritantsijad, hendavad meie kohalikud poisid Ahto Palmre ja Daniel Torch. “Johannese passioon”. Piletid eelmüügis samuti jätkub idamaine kõhutantsuõpe ja temperamentne Toimus ka esimene segarahvatantsurühma tund. Juhendaja Tiina Kuke Kultuurikeskuses ja Turismiinfokeskuses, latiinoaeroobika. Eakad tegelevad seltskonnatantsu ja ravi- käe all harjutab hetkel neli paari – ootame tantsijaid oma ridadesse juur- hind 75.-/60.- võimlemisega. de. Rahvatantsijad harjutavad teisipäeviti kell 19 Sangaste seltsimajas. 18. nov. kell 18.00 Kultuurikeskuses Hingemuusikakontsert. Uued väljakutsed on noortele. Tüdrukud õpivad aktiivselt Lisaks liikumisele pakume võimalust ka laulda, huvilised on oodatud (Pille Lill - sopran, Ivari Ilja - klaver). Pilet ja mõnuga Katrin Põdra käe all hip hoppi, jazzi , tema hak- kolmapäeviti kell 17.30. Juhendama hakkab Erma Kallasse Urvaste val- 25.- /10.-, koolieelikud tasuta. kab 27. oktoobrist juhendama ka täiskasvanute liikumistundi. last. Hingemuusikakontserdid alates novembrist Selles tunnis ei ole oluline pulssi kõrgeks ajada, vaid tegeleda Kui meil on aega töö kõrvalt tegeleda meeldivate ja kasulike hobidega, KULTUURIKESKUSES tantsulise liikumisega mõõdukas tempos, õppida õiget hinga- on elu elamisväärsem ning füüsiline ja vaimne tervis korras. mist, omandad kehakooli tarkusi jne. Kindlasti on see põnev ja mitmekesine võimalus. MERLE TOMBAK 6 26. oktoober 2006

tuskeskuse naabruses olevast bussipeatusest Olematust bussijaamast LUGEJA KIRJUTAB tõesti vähem maad ja nightclub asub lausa üle LUGEJA KIRJUTAB tänava. Lp. proua Esta Tamm, Artiklis on bussijaama peamiseks tunnuseks lugenud Teie artiklit Otepää Teatajas 12. ok- TOIMETUSELT Külastuskeskusest saagu peetud seda, et sääl peaks pileteid müüdama. toobril, pean ma siiski õigeks Teile Otepää bus- Samas artiklis on ka väidetud, et uus külastus- sijaamast ajalooalasi teadmisi parandada. bussijaam! keskus pakub palju rohkem tugiteenuseid kui astupidiselt Teie väitele, nagu poleks Ote- Veelkord külastuskeskusest tühipaljas pileteid müüv bussijaam. Seega siis pääl olnud bussiootehoonet, on siin siis- 12.10.06 Otepää Teatajas ilmunud artiklis “Kü- palju võimsam teeninduskeskus kui bussijaam, V ki olnud nn. bussipaviljon praeguse Oti pubi Juba ammu enne külastuskeskuse valmimist lastuskeskus ei ole bussijaam” on lihtsale, jala- aga siiski mitte bussijaam? asemel. Bussiootajate jaoks oli köetav suur kõndivale ja bussiga sõitvale otepäälasele jurii- Meenub kunagi ühelt endiselt tublilt kolhoo- küsiti Otepää Teatajalt, miks ometi ükskord ooteruum, kus oli ahi, tagapool olid ruumid bussijaam valmis ei saa. diliselt korrektsel viisil selgitatud, et valminud siesimehelt kuuldud pajatus sellest, kuidas dispetšeri jaoks, kes andis välja sõidulehed ja külastuskeskuse hoone ei olegi bussijaam. majandis nõukaajal tsiviilkaitse õppekeskuse Küsijail oli ilmselt meeles eelmistel aastatel ruum bussijuhtidele, kuhu nad said jätta busside Otepää Teatajas ilmunud vallavanema kirjuti- Avaldatakse lausa imestust, et millest küll sildi all sauna ehitati. Esimese jaoks oli fonde marsruudisildid. Seda tegi ka viimase bussi juht, on kujunenud vale arusaam, et Otepääle rajati võimalik saada, teise jaoks mitte ja nii pühen- sed, kus juttu esindusliku keskväljaku, külas- kes saabus kell 23.30. Olid tualettruumid hoone tuskeskuse, uue bussijaama, turuplatsi ja neid bussijaam. danudki eesmärk abinõu. Avamisüritusele saa- tagaküljes. Vastus küsimusele on lihtne – ehitatud hoo- bunud polkovnikud jäänud rikkalikult kaetud ühendava promenaadi planeerimisest ja ehita- Hiljem üüris hoone kauplus Anni butiik ja siis misest. ne näeb lihtsalt bussijaama moodi välja ja asju laua ja hüva leiliga rahule. pakuti reisijatele isegi teed ja saiakesi. 1995. õigete nimedega nimetama harjunud inimesel Tartu vaksalis ei müüdud ka enne viimatist Eelmises lehes ilmunud selgitav artikkel tõi aastal soovis üks kohalik ettevõtja laiendada ja taas kirju ja küsimusi. Peamine probleem on on vormi ja sisu vahel seosed kerged tekkima tulekahju juba aastaid pileteid, kuid kellelegi remontida seda hoonet. Alumisele korrusele ja puhkenud poleemika põhjal otsustades ka ei ole tulnud pähe väita, et Tartus pole vak- selles, et külastuskeskuse hoones bussi ooda- oli kavandatud bussiootajatele ja bussijuhtidele tes ei ole näha bussipeatust. Otepäälased loot- visad kaduma. salit ega saa ka kunagi olema. Sama lugu on ruumid, teisele korrusele kohvik ja näituseruum. Otepääl mingil ajahetkel viibivad inimesed Elva raudteejaamaga. Praegusel IT-vaimustuse sid saada ooteruumi, et ei peaks külma ja mär- 24. jaanuaril 1995. a. lükati see plaan aga Ote- jaga lageda taeva all bussi ootama. Siin ei aita jagunevad külalisteks ja elanikeks. Suurüritus- ajastul võiks aga uues “külastusbussijaamas” pää linnavalitsuse poolt tagasi. tevahelisel ajal on ilmselt elanikke rohkem kui olla interneti kaudu ostetud piletite väljatrükki- jutt, et külastuskeskus ei olegi bussijaam. Mõned aastad hiljem oli hoone läinud erakä- Otepäälasele võib muidugi pikapeale selgeks külalisi ja ka suurürituste ajal on oma isikliku mise võimalus, siis saaks ka piletimüügi mure tesse ja lükati maatasa. Inimestele jäid lubadu- autoga saabunud külalisi hinnanguliselt roh- murtud. teha, et meil ei olegi bussijaama, aga karta on, sed, varikatus ja sõbralikud müüjad Imbi poest et läbisõitja ning turisti mällu jääb see koht ik- kem kui bussiga tulnuid. Elanikud on ka need, Pileteid müüvat bussijaama ehk ei ole Ote- ning tööstuskaupade poest ja teenindusmaja kes elavad väljaspool kunagise Otepää linna pääl tõesti kunagi olnud, aga praeguse Oti Pubi kagi Otepää bussijaamana. Pealegi saabuvad koridor, kus sai külma eest varju. paljud turistid Otepääd külastama bussiga. haldusterritooriumi, mujal vallas ja tinglikult kohal siiski asus väljaku keskel paikneva vari- Järgnes plekkpaviljoni aeg, aga isegi see oli isegi need inimesed, kes elavad Otepää ajaloo- katusega perrooni vahetus naabruses hoone, Samas on külastuskeskuse esine plats prae- parem praegusest tänavale viskamisest, sest gu ju hoopiski parkimiskoht. Mitte keegi ei kee- lisel tagamaal – alal, mille keskuseks ja pealin- milles sai kehva ilmaga bussi oodata ja mis uus hoone on (tsiteerin Teie artiklit) ainult ”piir- naks on Otepää. peamine – olemas oli silmside bussipeatuse ja la seal kellelgi parkida, mida kujukalt näitavad konda külastavatele turistidele”. sageli keset platsi seisvad metsaveoautod. Kõigil elanikel ei ole veel isiklikku autot, pä- ooteruumi vahel. See, mis aga uues külastus- Ja nii see tundubki olevat, sest saabuvaid bus- ris kõigil ei saa ka kunagi olema ja ega soovigi keskuses praegu puudub. se läbi seina ei näe, ja kui veel buss peaks hiline- seda. Kohalikku pealinna on ju ka kilomeetrite Uue hoone arhitekt on sellele küll mõelnud ma, sõidab see ilma pikemata läbi, kui inimesi kauguselt tarvis asju ajama tulla. Näiteks käia – varikatus on piisavalt kõrge, et buss võiks väljas ei ole. Seega, kui sa oled otepäälane, ilma Kiri Aili Miksile postkontoris raskevõitu kataloogipaki järel (va- ninapidi selle alla sõita ja ka tee-ehituslikult on isikliku autota ja sa ei ole välismaalane, vaid va- Tere! nast busside peatuskohast 70 m, uuest 290 m), rajatud traditsioonilised bussitaskud, kuid nagu nur, õpilane või muidu bussikasutaja, seisa vih- Lugesin just Teatajast Teie ilusaid mälestusi põigata kaubanduskeskusse, et mitme päeva artiklist selgub, on tegemist siiski külalistasku- ma, tuule ja külma käes ja ära virise, sest meie 1991 sügissündmusest Otepääl. Palju tänu! toidumoon – kaalult ilmselt ikka rohkem kui tega. kummardame maani ainult Otepää külaliste ees. paari leivapätsi ekvivalent – soetada (vanast oolimata lahkest kutsest külaliskeskuse Olen ise igapäevane isikliku auto kasutaja töö- LINNART MÄLL busside peatuskohast 100 m, uuest 330 m) ja Hooteruumis aega parajaks teha või lihtsalt leminekul, samas olen oma töö tõttu olnud pide- lausa vallavalitsussegi asja teha (vanast bussi- jalgu puhata (vähemalt 300 m kaugusel sellest, valt seotud välismaalastega, kuid sellegipoolest peatusest 90 m, uuest 221 m). mille pärast tavalise liinibussiga Otepääle üld- pole mulle kohalike probleemid jäänud võõraks Tere, vallarahvas! ahtlemata on raskeid postipakke ja muid- se tuldi ja 50 m kaugusel bussipeatusest, kuhu ega teisejärguliseks. ki kaupu muidugi võimalik mõõduka tasu saabuvat bussi külalistetoast ei näe) puudub K Ilma oma inimesteta pole ka Otepääd. Lutikas tervitab! Mitte see parasiit, aga apa- eest lausa koduukse taha tellida, aga eks vae- sellel ruumil ja kardetavasti ka kogu hoonel raat, mis kõike kuuleb ja näeb ... Juba vana ja sem inimene katsub ikka lihtlabasest kitsidu- Otepää püsielaniku (= püsikülaline?) jaoks Teie EK, otepäälane moest, kulunud ja remonditud, aga ikka jälle sest odavamalt läbi ajada. Külastuskeskuse funktsioon. (Toimetusel on autor teada) hakkamas! lähikonnas peatuvalt bussilt (50-60 m kaugu- Ajalehte, kohvi ja vorsti saab ka mujalt ja suu- Lutikas võttis osa mihklipäeva paiku Edgari sel hoonest) maha astudes on mõistagi selge trahteris peetud Otepää Puuetega Inimeste rõõm kõndida puutekompuutri juurde ja vaa- Ühingu koosolekust. Maitsev salat „oinasarve- data tagasi tuldud teele – illumineeritud kaardil dega“, kohv ja jäätisega ahjukuum purukook kodukihelkond lausa kiiskab. Suveniirigi saab lõi tähtpäeva meeleolu koos eakohalise vaikse soetada ja R-kioskist kohvilonksu ja vorstikese taustamuusikaga. värske kõmulehe kõrvale. Paarikümne ringis saatusekaaslasi kuulasid Eeltoodud distantsimuutusi uue ja vana ühingu eestöölise Heino Saare sõnavõttu teh- busside peatuskoha vahel võrreldes esitab tust, päevaprobleemidest, peeti plaane tulevi- lihtne inimene enesele küsimuse, kas midagi remas valikus ning laiemas hinnaskaalas. Võlu- Lugeja kiri kuks. Vene aja illegaalid said vabariigi sünniga on läinud paremaks või kergemaks? Olulised kepikeseks, mis selle funktsiooni tekitaks, oleks luua legaalse ühingu 16 aastat tagasi. Ainuke- objektid on uuest bussipeatusest umbes kolm hoone ette ehitatud külalistaskute kasutusele- lugupeetud toimetusele seoses bussijaamaga, sena vabariigis on nii kaua ühingu eesotsas korda kaugemal kui vanast, aga selle -eest on võtt bussitaskutena ja lihtsalt hängimis- ning mida ei ole olemas, aga mis oli küll ja kus müüdi olnud Heino Saar. puutekompuuter ja kohviautomaat? Kas tädi tšillimisruum muutub hoobilt normaalseks bussipileteid. Kunagi üle 200liikmeline ühing on manalasse Maalil on sellest abi? Eks ta ise teab ja nagu bussiooteruumiks ja kogu hoone tavaliseks Ettevõtlusvõimaluste tekkimisel sai sellest ko- varisenute tõttu ja tervislikel põhjustel sõelale alati, on nii rõõmustajaid kui ka kurvastajaid. igavaks bussijaamaks, milles võib ju tõesti ka hast muidugi magus suutäis ärimeestele. Sellest jätnud praeguseks 50-60 liiget. Otepää vallas Halvema sügis- või talveilmaga külastuskes- midagi korraks läbiastuvate turistide rõõmus- ajast peale on rahvas uut bussijaama nõudnud, on aga üle 1000 puudega inimese, kellest 340 kuse ootetoas tavalise liinibussi ootamise ette- tamiseks-peibutamiseks olla. Külalistel tore ja mida ka valimiste eel on korduvalt lubatud. vajavad lausa hooldajat. käändel viibides aga võib mitte just päris kahe kohalikel ka huvitav. Täname toimetust 12. okt. k.a. avaldatud tõeli- Igal kolmapäeval on avatud Raekoja esimesel sammu vaid lausa poolesaja meetri kaugusel Peenemates kodudes on külalistetuba ja selt valgustava artikli eest. On selge, et nüüd ei korrusel ühingu liikmete remonditud ruumis saabuv või väljuv buss halvemal juhul märka- köök-esik, kus omad inimesed igapäevaselt ole mõtet kulutada raha “tegelda busside pea- kella 9-13ni uksed.Heino Saar ootab inimesi matagi jääda kuna albertspeerlikult monumen- toimetavad eraldi – ehk oleks see paslik ka tumiskohta varjualuste hankimisega ja paigal- vestlema, nõu küsima, liikmeks astuma, sest taalse hoone panoraamaknad avanevad esi- ja Otepääl. Lihtsalt tänaval asuvad postid, mille damisega”, sest rahvas ei lepi enam olukorraga, ühtsuses peitub jõud. tagakülje poole, busside peatuskoha pool on juures bussid peatuvad, võiksid asuda keskväl- kus läbisõitvad bussid ei saa mõneks minutiks iikumises on elu ja vaimutugevuses on te- aga hall betoonmüür. jaku ääres olevate majade naabruses (kaupme- peatuda hoone varikatuse ette rajatud taskutes gutsemise alus. Hulk spordiinventari ootab Jalgadele, mis tantsukingi viimati kaugelt hed rõõmustaksid, iga buss toob kümmekond L jäärapäise ebakompetentse ametniku tõttu. võimalust, et saada endisesse haiglasse ühin- enam kui pool sajandit tagasi nägid, ei ole 50 klienti), hooned pakuksid erinevalt praegusest Varjualustest, mis hoolimata “kahe sammu gule suuremad ruumid tegutsemiseks. Ehk m sprint kaenlasoleva moonakoti ja soonilisse tuultele igast küljest avatud künkaharjal asuvast kaugusele jääva tugiteenuseid pakkuva hoone vald leiaks eelarve koostamisel summad sel- pihku pigistatud, emakeselt Maalt tuge otsiva bussiootlast mingitki varju ja pood-post-valla- nägemisest ja nautimisest” ei kaitse tuule ja pa- leks otstarbeks. Vaatamata sellele, et ruumi on kepi toel kardetavasti meelakkumine, soojas valitsus oleksid käeulatuses. kase eest, saab kahtlemata piinlik, laiemat kõla- vähe ja sageli tuleb üürida ürituste jaoks pinda, toas istuvad turismiametnikud võiksid seda Alati ei ole õige inimestele ette heita uuen- pinda haarav sündmus. tegutsemislusti jätkub. uskuda. Irvhambalikult võib tõdeda, et siin on dustega mitteharjumist. Asjaolu, et kodanikud ahvas ei ela muudatustele kaasa, rahvas Suvel peeti koos Lõuna-Eesti ühingutega tu- pinnast, millest võiks võrsuda uus traditsioon on mõnes linnas neile kaelasaadetud jõleduse- Relab muudatuste keskel. Perspektiivitajuga juküllane jaanituli Vana-Otepääl. Külaliste esi- sportlikul Otepääl – vanurite sprint. Võistlus- ga vaikimisi lõpuks leppinud ei tähenda seda, projekt “piirkonna arengupotentsiaali tugevda- nemislust, ühe-mehe orkestri laulumees hoidis klassid võiksid olla jagatud kaasaskantava pam- et nad selle oma südames on heaks kiitnud ega miseks” hõlmab vääramatult paralleelselt “avali- tunde tuju kõrgel. bu raskuse ja kõndimisel kasutatava abivahendi mäleta seda, mis varem paremini oli. ku turismiinfrastruktuuri arendamisega” kohalike Tulemas on ülemaailmne puuetega inimeste järgi ja mõistagi osalejate vanuseklasside kau- Kui aga juba rõhuda ajaproovi läbitegemisele elanike vajadusi rahuldava infrastruktuuri aren- päev, jõulud. Kirjutatakse projekt reisiks pae- pa. ja kodanike omaksvõtule, siis ei ole vallavalit- damist. Kuidas küll rõõmsalt teenindada külalisi sele lauskmaale Kehtnasse küllasõiduks ning Otepää valla ja Otepää linna tagamaa elani- susel tarvis uue bussiootla varjualust kaugelt piinlikkust tundmata omal käel reisivate eakate võetakse vastu kehtnalasi neile eksootilises kud ei ole Otepää linnas külalised, nende kor- otsida – armas roheliseksvõõbatud helesinine soomlaste ees, kes koos meiega külastuskesku- Eestimaa Šveitsis. Tegusail inimestel on alati duvkülastused tulenevad märksa proosalise- (pool)vagun hiljutisest ajutisest bussipeatusest se taga mäel halva ilma meelevallas bussi oota- midagi käsil – ärge jääge koju norutama. Tore matest ja argisematest asjadest kui suveniiri- tuleks lihtsalt uuele elule kutsuda ja Otepää vad? Rumalus, ülbus, korruptsioon määravad on tunda sõbrakätt ja toetavat õlga. Saatuse- pood või puutekompuuter. Nuustakul viibimise saaks lõpuks bussijaama, mida ta kodanike hul- ise oma huku, progress on vältimatu. kaaslaste seas on jagatud mure pool muret! aeg pikeneb aga tõepoolest – vahemaad olulis- gas puhkenud arutelu põhjal otsustades tegeli- Ootame toimetuselt tähelepanu probleemi Nüüd on Lutikal juhtmed sassis, aga küll nad te objektideni on lihtsalt kordades suuremad. kult vajab. korrektsele lahendamisele. jälle korda saavad! Positiivse asjaoluna saab esile tuua kahtlemata Lugupidamisega RAUL LAANEORG MARGUS HENDRIKSON Kuldset sügist soovides LUTIKAS seda, et kalmistule ja kirikusse on uuest külas- 26. oktoober 2006 7

Palupera koolis peeti Õpetajate päev Keeni õpetajate päeva koolis oli tore

Õpetajate päev on koolides alati oodatud. Õpetajate päeva tähistamine on traditsioon, See päev annab kõigile võimaluse kogeda mida järgivad meeleldi kõikide lõppklasside midagi tavapärasest erinevat: õpetajad õpilased. Tänusõnad õpetajatele, aktus, saavad meenutada koolijütsipõlve, 9. klas- lilleõis ning soojad sõnad, naeratus - need si õpilased maitsta koolmeistrileiba ning kuuluvad lahutamatult sellesse päeva. nooremad õpilased tunda uue (võib-olla Tänavune 9. klass korraldas Keeni koolis tulevase?) õpetaja toodud värskeid ideid. aktuse, millel õpetajad võeti kooli nimekirja Palupera koolis tähistati õpetajate pidu- kui esimese klassi õpilased: asja juurde kuu- päeva reedel, 6. oktoobril. Traditsiooniliselt lusid otse loomulikult aabitsad, lilled, laulud, vahetasid õpetajad ja 9. klassi õpilased luuletused, tervituskõne selle päeva direk- rollid: õpilased muundusid õpetajateks torilt Madis Kirdilt ja vallavalitsuse esindajalt (väga asjalikeks ja esinduslikeks!) ning Tõnu Saarmanilt. Värsked pedagoogid MERLE TOMBAK õpetajad õpilasteks (mitte eriti korralikeks, olid juba mitu eelnevat päeva ärevalt asja kuid siiski toredateks!). Vaatame, millised Sangaste valla aastaõpetajad on (vasakult) Tiina Liivamägi ja Merlin Kikas Keeni Põhikoolist ning mälestused on sellest asjaosalistel. Merike Tiimann Sangaste Lasteaiast. “Õpetajatele tunni andmine oli huvitav ja Traditsiooniliselt said õpetajad tuusiku Pühajärve Puhkekeskusesse ja esmakordselt valla tänukir- põnev. Sai lauldud, kirjutatud, tantsitud.” jad, mis olid alles trükisoojad. (Hanna, 9. klass). “Saime õpetajatega hak- kama, kuigi vahepeal pidime neid korrale kutsuma.” (Triinu R, 9. klass). “Tore oli, et tund oli väga vaheldusrikas: sai luuletust kirjutades ajusid ragistada, Pühajärve koolis osales õpetajate vanu lööklaule lauldes roosteläinud häält värskendada ning line-tantsu vihtudes päeval kaks presidenti keha vormi ajada.” (Heli, tööõpetuse organiseerinud ning nüüd võisid õhetavate õpetaja). põskedega oma töö vilju maitsta. Aktus Kui nn õpilased olid juba küllalt tarkust Reedel, 6. oktoobril algas koolipäev õpetajatepäeva näitus, mis paljastas kulges pidulikult ning väärikalt, rahul olid kogunud, kostitati neid kohvi ja kringliga aktusega. Kuigi Eestile on kombeks üks president kor- õpetajate sisemaail- nii korraldajad kui õpetajad. Kõige tähtsam ning saadeti puhkusereisile “Tunne oma raga, olid Pühajärve kooli aktusele saabunud õpetajaid ma. vastsetele õpsidele oli tunniandmine. kodumaad”. Reisiseltskond sai palju austama mõlemad Eesti Vabariigi presidendid Arnold Pärast kunsti- Vastutus oli seda suurem, et oma esime- sed tunnid tuli läbi viia pärisõpetaja valvsa muljeid. “Maaliline Võrumaa loodus oma Rüütel (Mathias Mändmetsa isikus) ja Toomas Hendrik tundi suundusid eredate sügisvärvidega on võrratu!”, ütles pilgu all. Kuigi tunnid olid lühendatud, jätkus Ilves (Jüri Kork juuniori isikus)(pildil). Kohal viibis ka õpetajad Pühajärve rõõmu küllaga. kehalise kasvatuse õpetaja Ellen. “Reisi- vallavanem Aivar Pärli (Karl-August Raave isikus). puhkekeskusesse miseks suurepärane päev,” kinnitas eesti Kuidas õpetajahakatised ise end uues Pärast hümne pidasid kõik kohalesaabunud tähtsad ekskursioonile, kus keele ja kirjanduse õpetaja Urve. “Vaade rollis tundsid? Suure Munamäe tornist ümbruskonnale, tegelased sütitavad ja hingeminevad pidupäevakõned. täiesti juhuslikult „Õpetajate päev oli tore, kuid väsitav. Ma varjude ja värvide mäng puude latvades Toome mõned väljavõtted tekstidest teieni. oli avatud õpetaja arvasin, et see töö on kergem, kuid tuli välja, – imeline!” Arnold Rüütel lubas algavale õpetajate päevale vastu Ave Kruusmaa et on raskem. Kui esimesed kümme minutit “Lõuna-Eesti matk meeldis: nautisin minna heade mõtete ja lootustega. Ta soovis, et päev näitus „Suhted ja oli möödas, soovisin, et tund saaks juba head seltskonda sain täiendust oma kas- tuleks rikas uute teadmiste, suurepäraste saavutuste, Seisundid”. Täis läbi.“ Kätlin „Töö on väga stressirohke; õpetajaks hak- sikujude kogule.” (Valdis, matemaatika ja huvitavate kohtumiste ja sõbraliku suhtlemise poolest. kunstielamusi füüsika õpetaja) kaksin ainult siis, kui palk oleks sama suur ronisid õpetajad kui ehitajatel.“ Rauno uude tornikohvi- amal ajal, kui Võrumaal nauditi üks- „Nüüd ma tean, kuidas õpetajad end tun- kusse, et nautida Steise seltskonda, ilusat loodust ning nevad, kui õpilased sõna ei kuula.“ Martin Rõuge külalistemaja rammusat lõunasööki, üksteise seltskon- „Mina küll õpetajaks ei hakka, see vajab toimus koolis tõsine töö. Õpetajatena da, kohvi ja lummavat vaadet. üliinimlikkust.“ Madis. „Õpetada seda, mida püüdsid hakkama saada üheksandikud ja Kogu päeva võtab hästi kokku Aile Sumbergi luu- ise ei oska, oli päris keeruline.“ Eva hoolekogu liikmed. Kuidas see neil õnnes- letus: „Oli ilus aktus. Algklasside õpilased kom- tus, otsustagem järgmistest katkenditest. menteerisid meie õpetamist nii:”Teie pole päris õpetajad ja teid võib puldiga juhtida.” “Kõige rohkem meeldis mulle 6. klassiga, Täna jälle algab kool. Eesti keeles hiilgab Mart. Meriliin sest nemad kuulasid kõige paremini ja me Uued õpsid igal pool. Inglis`keeles Egne tark. „Aktus oli õpetajatele nautimiseks ning saime kõik vajaliku ära teha.” Direktoriks on Anatoli, Kuidas lapsed laulma panna? “Kui õpilased midagi ei osanud, siis ma nad ei pidanud ennast pingutama ja keel Kabinetis nühib tooli. Kristi ja Grete – nad aitasin neid natuke ja nad tegid töö lõpu- vestil jooksma.“ Kati Üsna vähe on tal muret. alla ei anna. „Nooremate klasside õpilaste jaoks olid

ni.” (Silver, 9. klass) 2x GLOOBUS “3. klassiga läks tund normaalselt, aga Mure hoopis Ahtot pureb. Pingutavad kõigest väest meie antud tunnid kindlasti hästi vahvad, 6. ja 7. klassi tüdrukutega oli teisiti: nad ei Tal on täita tähtis roll – Nii, et laulujärg kaob käest. aga mina olin peale nelja tundi küll täitsa pannud dressegi selga ega tahtnud midagi Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et iga pedagoog, kui ta Õppelajuhataja ei tohi olla loll. Samal ajal ajaloos väsinud. Seda ma küll öelda ei saa, et ma teha. Aga lõpuks hakkasid nad küll tunnist ei taha olla vaid laste-, lamba- ja viljapeade silitaja, Ahto õpse tundi ajab Aile, Hanna jutuhoos. kunagi õpetajaks ei hakka.“ Jane osa võtma, sest ma kutsusin direktori.” peaks olema riiklik kompass ning mõttekoda, kes pa- Nii, et terve maja kajab. Käsitöös on tugevad (Margus, 9. klass) kub välja lahendusi. Kõlama jäi mõte: mida Jonny-boy Andra, Birgit üheskoos Urmas, Reiko mõlemad. “Tundide andmine oli mõnus vaheldus ei õpi, seda John ei tea. Vallavanem Aivar Pärli lõpetas Esimeses klassis hoos. Arvutiklassi juba ammu Sügis lasteaias Võrukael igapäevasele tööle. Lapsed olid üllatavalt oma kõne Jaan Kaplinski mõttega: „Saagem selleks, Teises klassis-tore see Ardi, Lauri seadnud sammud. sõnakuulelikud ning üheksandikud tundsid kes me päriselt oleme”. Kolme noormeest kohtame. Appi, appi, taevamanna end tõeliste õpetajatena.” (Terje, kooli Aastaring on meid jälle õppeaasta algusesse hoolekogu liige) Direktor Anatoli Mihhailov andis sõna ka õpilas- Risto, Alo, Martin-ÕNNE! Kuidas mata pähe panna? toonud. Väikesed võrukaelad on matkanud, “Sain positiivse kogemuse. Oli huvitav omavalitsuse liidrile Miia Pallasele (pildil), kes rääkis, Kantseldage poisipõnne! Kes siin võtab vastutust? pidanud spordipäeva, võtnud vastu Pähkli- panna end õpetaja rolli ning näha selle kui tublid me kõik oleme ja jagas kõige „innukamatele Kolmandasse läksid teele Sven ja Karl, need poisid just. kese lasteaia lapsi ja ise käinud neil külas häid ja halbu külgi. Loodusõpetuses pugejatele” šokolaadi. Aktus lõppes Pühajärve põhi- Lauri, Maido rõõmsal meelel. Majanduse poolel aga vaatamas mihklipäeva näitust. sain uusi teadmisigi.” (Jaan, hoolekogu kooli 9. klassi segakoori esinemisega, kes kandis ette Neljandas klassis Kristo ja Mikk Aigar istub laua taga. Põnevust pakkus Otepää vallavalitsuse esimees) rahvalaulu “Eesti mees ja tema sugu”. Loodavad,et päev pole pikk. Nüüd on tõesti lõpp sel lool. külastamine, kus II ja III rühma lapsed andsid Pärast aktust algasid koolitunnid koos nooruslike Gerle, Teele väga tublid On esmaspäevaks vallavanem Aivar Pärlile ja sotsiaalnõunik Aare Mattile üle kutse tulla õpetajatepäeva ooremate klasside õpilased, kelle õpetajatega. Lõpuklassil toimusid sellel päeval loo- Loodusained nede huviks. alles kool??? ootusärevate pilkude ette uued õpeta- puhul rühmadesse lastega mängima. Kut- N metunnid, et kiigata enda sisse läbi fotokaamera. jad astusid, ei pidanud pettuma. Värsked sed võeti vastu ja reede hommikul saabus Õpetajatest õpilasi juhendas kunstiõpetaja Mart pedagoogid olid nende jaoks mõndagi Pühajärve Põhikooli koolilehe “Gloobus” toimetus vallavalitsuse meeskond, küll pisikese hili- huvitavat välja mõelnud. Tehti katseid, Vihermäe. Valminud segatehnikas taiestest pandi välja nemisega, sest ametiasjad vajasid ajamist, joonistati, mängiti, aeti juttu, naljatati – aga lasteaeda ametisse. ei puudunud ka etteütlused, tunnikontrollid Kahju ainult, et see ajalooline hetk jäi ega isegi kontrolltööd. on soolakera kõrge posti otsas, fotole jäädvustamata. Õpetajad olid oma Eriti kiitsid lapsed õpetaja Triinu Kitse, Jahiteemaline õppepäev Keenis vihm peseb soola laiali ja nii saavad sportliku õpetajatepäeva tähistamisega kes ei pidanud paljuks õpilasi kenade loomad soolast puud limpsida. nii ametis, et valla meeskond ise saabus sedelitega tehtud töö eest premeerida. 7. oktoobril korraldas Keeni Jahi- kogunemist Proovisime meiegi – hea oli! saali raporteerima ülesande täitmisest. Võib arvata, et kõik õpilased nõustuvad selts jahiteemalise õppepäeva Keeni ja nende ritu- Üllatavalt suur oli kopra pesa, mida Vallavanem tegi ettepaneku, et kuna nemad järgmise arvamusega: “Õpetajate päev on kooli õpilastele. Hommikul kell 8.00 aale. Ka meie nägime kohas, kus varem oli olnud on lasteaias ametit harjutanud, võiksid laste- üks tore päev. On ikka nii tore, kui keegi kogunesime ja sõitsime Antsu- tegime väikese järv. Et üks pisike loom nii suurt tööd aednikud tulla vallavalitsust juhtima. teisest klassist sulle tunde annab. Selliseid Kristoberi tallu, kus Keeni jahiseltsi metsamatka. teeb, on huvitav. Vallatöötajate päeva pole veel tähistatud, päevi võiks kooliaastas rohkem olla.” esimees Heiti Teder ja relvaekspert Metsas ronisi- Õppepäev lõppes samas talus, aga seda asjaolu saab muuta. Lasteaednike (Lisette-Huaniita, 7. klass). Meelis Kõiv rääkisid jahindusest, me jahipukki kust hommikul alustasime. Põneva taha see küll pidama ei jää, see on kindel. Õpetajad tänavad kena päeva korral- ulukitest ja näitasid meile jahi- ja käisime ja kasuliku päeva lõpetasime ehtsate Meil oli väga hea kogeda vallajuhtide lap- damise eest 9. klassi õpilasi ja kooli relvi. Nad tutvustasid põnevat ja- MAIRE ROIO seasöötmis- metsseavorstide grillimisega ja selts- sesõbralikku ja õpetajasõbralikku suhtumist. hoolekogu, kes olid lahkelt nõus ürituses hindusalast kirjandust ning näitasid kohas, jaluta- konnamängudega. Samuti täname abivalmis lapsevanemaid kaasa lööma. ka trofeesid: kitsesarvi, kopra- ja sime läbi vih- Vihmasadu ei ehmatanud kedagi. Helen Suitsu, Maire Bretti, Külliki Pikka, hundipealuud. masaju kitsedele mõeldud rapsipõldu Ootame huviga järgmist kokkusaa- Annel Urmi, Katrin Aidlat ja Reelika Varjunit, Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Enne, kui siirdusime loodusesse, vaatama. mist. kes aitasid meid õpetajate päeval. URVE VIITKAR nägime ka tõeliste jahimeeste Kõige põnevam oli soolak. See Keeni PK 7. klass ning õpetajad MAIRE ROIO ja MARGE RAIG Lasteaed Võrukael juhataja MARJU ILISTOM 8 26. oktoober 2006

Meenutatakse ja imetletakse Kalju Ruuveni inimlikkust Veikko Täär: “Boheemlus ja ettevõt-

Üleskutsele kirjutada mälestusi Otepää rahvateatri loojast ja kaua- likkus on mulle geenidega antud.” sest peanäitejuhist Kalju Ruuvenist (vt. ka OT nr. 6, 20. apr., k.a.) tuli üllatuslik vastukaja Suure-Jaanist Viljandimaalt. Kirjutas Mare Nurk Maikuus 2006 alustasin ettevõtjana, pesu- Vaat siis, kuidas vohama hakkavaid ideid (Purga), kes 1964. aasta veebruaris lavastas Otepääl L.Maljugini maja Otepääl avas uksed.” summutatakse! Just-just oli plaan hakata “Tüdrukud-poisid”. “Olin ilmselt esimene Viljandi Kultuurikooli näitejuhtimise diplo- Teave pesumajast kunagise Otepää sauna kogu lugu suunama ühte voolusängi: et mand, kel õnnestus oma oskusi proovile panna Otepää rahvateatris ruumides on poole aasta jooksul juba laiemas iga targalt mõtlev inimene jõuab kord oma maestro Kalju Ruuveni valvsa pilgu all. Tema oli juhendaja-hindaja,” avalikkuses teatavaks saanud. Ja imestada juurte juurde … Jne., jne. Vaimusilmas ku- alustab Mare oma meenutust. Järgneb rida näiteid Kalju inimlikust pole siin midagi, kui kõrgharidusega näitleja jutlesin juba sündimas peateemat, selleks soojusest. oskab sulle lihtsalt ent erilise sisendusjõuga sobivat kangelast ja kaunist lõpulauset: nii “Kohe esimesel kohtumisel tundsin, et mul, noorel inimesel, pole AILI MIKS selgitada, et olgu mistahes tegevus – kõiges tuleb üks noor ja mitmekülgne inimene oma vaja tema ees hirmu tunda. Mulle tuli vastu suur mees, kelle nägu võib leida sarnasust ja taotluslikku. Ehk te- kodupaika tagasi. säras laialt ja sõbralikult. Ta tuli ise minuga kaasa elupaika, mis pidi Enamik teatri- ja kultuurilembeseid inimesi gutseda selle nimel, et meie elus oleks roh- “Kes oli Mäe tänavas elanud Ilmar Täär? 3 kuud olema minu kodu, vaatas, et mul kõik vajalik oleks olemas. kogu Eestis tunneb Veikko Tääri mitmekülg- kem ilu, puhtust, kultuuri. Mäletan teda möödunud sajandi kuueküm- Sain temalt hea nipi, kuidas mu soemüüriga pliit (ahju ei olnud) kauem soe püsiks. Ta soovitas panna tellised praeahju ja laduda ka se näitejana nii tele- kui ka teatrilavastustest. Olen selle mõtteloogikaga peaaegu lep- nendaist aastaist küll rahvapilliorkestreis pliidi peale. See toimis. Aitäh talle! Mõnigi tähelepanelikum on märganud ja pinud, kui saan kuulda, et Veikko Täär on mängijana, küll luuletuste ja kaastööde kirju- Ta oli väga hooliv mitte ainult minu suhtes, ta armastas inimesi. märkinud tema filmirolle. oma juurtelt otepäälane juba poolteist sajan- tajana maakonnalehele,” soovin täpsustust. Teda ümbritses nagu headuse aura, mis tõmbas enda poole. Selle Vähemalt üks, allakirjutanule usaldus- dit. Nähes vastasistuja ilmes ja hääles enam “Ilmar Täär oli minu vanaisa,” kõlab vastus. kolme kuu jooksul ei näinud ma teda kordagi kedagi “karistamas” väärseim allikas väidab, et nägi Veikko kui tagasihoidlikku imestust, oskab tema jää- “Esimese Eesti vabariigi ajal oli ta õppinud oma halva tuju, tervisehädade või muude murede pärast – oleme ju Tääri tänavu varakevadel suusavõistluste da ehtnäitlejaslikult rahulikuks. “Uus sajand vorstimeister, hiljem kaupluseomanik, uue kõik inimesed. karikaetapiks rajatud kiiretest rajalõikudest on ju üsna noor, ega siis need juuredki teab korra ajal tegi igasuguseid töid. Ilmselt temalt Kahjuks tema lavastajatööd nägin ainult oma lavatüki proovides. koos Kristinaga alla tuiskamas. Täieliku tõe mis suures sügavuses ei ole …” vaigistab ta olengi geenidega saanud nii boheemlase kui Ta oskas liikuma panna kogu ansambli, näitas kasvõi ise ette. huvides olgu lisatud, et ega kuulsa talvepea- küsitleja vaimustust. ka ettevõtja eeldused.” Papa Ruuvenit teadsid, tundsid ja austasid kõik otepäälased. Tal linna kiidetud suusarajal peale kolme eel- pidi olema suur süda ja puhas hing, kuhu mahtus nii palju head- tarka. nimetatu neil radadel näha polnudki. See Kuidas Tartu kõrgkoolis füüsikaõpingutes Ma ei unusta Otepääd ja Kalju Ruuvenit kunagi.” oli 15. aprillil, mil keegi kaugemal elavaist kaks aastat oma noorusaastates iseennast suusahuvilistest ei uskunud, et kuskil veel avastas, kuidas ta kahe kaaslasega pöidlaküü- Nostalgiat on igas meenutuses, ent igaühelt võib kuulda imetlust, lumeraasu võiks leiduda. Otepääl oli rada diga Euroopa riikides rännates Prantsusmaal kui palju ja paljudele kiirgas Kalju Ruuvenist headust ja hingesoojust. ja leidus lund. Ja rajal nähti kahte tuntud viisaprobleemide tõttu kaks nädalat kartsas Kas ehk pole just see, millest praegu puudust tunneme? inimest. istus, kuidas ta puhta juhuse tõttu konserva- tooriumi lavakunstikateedrisse sattus – kõi- 7. novembril 1957 sai Otepää näitering Korneitsuki ”Eskaadri huku” “Olen Otepää valla elanik ja maksumaksja gest sellest saaks mitu pikka lugu. lavastusega rahvateatri nime. Järgmise aasta sügisel on seega Ote- juba 2000. aastast,” nendib Veikko Täär oma- Fakt on aga see, et 1998. aastast, pärast pää teatri 50. sünnipäev. Eesti teatri aastal peaksime uhkelt lisama, et 2007. aastal möödub Jakobsoni “Arthur ja Anna” lavastamisest moodi rõhuasetusega hääles. Üllatuslik on kõrgkooli lõpetamist valitud vabakutselise ehk teatritegevuse algusest Otepääl 125 aastat. Otepää saaks taas ehk järgmine teadaandmine: “Tööd annan näitleja tee oli tema sõnul riskantne, ent talle kultuurilinnaks tõusta. oma firmas kolmele otepäälasele.” Oma fir- sobivaim. “Olen rahutu hing,” ütleb ta enda Mälestuste kogumine jätkub. ma ehk pesumaja avas Veikko Täär Otepääl kohta. “Elan Otepääl, ent ettevõtjana tähen- AILI MIKS tänavu mais. dab mu tööpõld kogu Euroopat.” “Ega ma nii väga boheemlane ka ei ole, kui Sellele üldistustele ei julgekski enam küsi- väliselt võiks tunduda,” hakkab ta teiselpool da ühte, mis otepäälastest teatritegijail üsna lauda istuvat küsitlejat oma mõttelainele pikalt südame peal: rahvateater saab 2007. seadma. “Ah, et näitleja ja pesumaja oma- aastal 50aastaseks, kes võiks kohalikke ai- nik, et kuidas need kokku käivad?” arutleb data uuele elulainele? “Olen jõudumööda ta kuuldavalt. “Mida seal nii väga imesta- aidanud noortekeskuses ja gümnaasiumis da? Iga inimese elus on palju juhuseid, mis tegutsevaid teatrifänne,” tunnistab ta asjao- edasist aitavad otsustada. Nii oli ka pesu- salistele teadaolevat. “Margus Mölliga oleme maja loomisega Otepääl. Terve aasta uurisin kultuuurikeskuses arutanud võimalusi … turgu, leidsin vaba nishi, uurisin vastavat Toetan kahel käel seda mõtet, et Otepääle AILI MIKS erialakirjandust, tegin läbi mõned koolitused. SAAL ARVO tuleks tagasi rahvateatri kuldajastu!”

daloopimine ja esimestena on otsustatud maa sisse tampida rahva- te ala,” kirjutas suure hingega tark loodusemees Jaan Eilart 1974. Kirevaid kilde Otepää uus-ajaloost liitlased. Nende juht Villu Reiljan astus keskkonnaministri kohalt aastal. Ja loetles ajakirjas Eesti Loodus kõiki neid kuulsaid teadlasi, tagasi, puhkas mõnda aega ja on väitnud (Äripäev, 17. okt.), et tema kes 1918. aastast alates siitmailt oma uurimistöödeks materjali ko- käest pole uurijad maavahetustehingute asjus midagi küsinud. “Ma gunud. Enam kui 30 aastat tagasi pühendas ajakirja toimetus kaks ei tea, kes on taskusse ajanud, seda süsteemi ära kasutab ja omale numbrit järjestikku Otepää, Pühajärve ning looduskaitse teemade- Meie jäljed sellega miljoneid kokku kühveldab.” (samast lehest). le. “Hoidke hindamatut, olge oma kodupaiga head peremehed,” soovitasid Otepääle kogunenud teadlased, keskkonnaametnikud ja Maaomandus on eestlast huvitanud läbi aegade loodusajakirjanikud. jäävad (16.) Pole mõtet hakata kaevuma pärisorjusest vabanemise aegadesse. Ega Kümme aastat tagasi jaanuaris andis Otepää tollane linnapea ka Vabadussõja järgsesse aega, mil vapramaid Isamaa eest võidelnuid Aivar Nigol interjuu Valgamaalase ajakirjanikule. Linnapea on austas riik maatüki kinkimisega. rahul 1995ndal tehtust enim sellega, et Šveitsi abiprojektina sai AILI MIKS Uuemast ajast võib meenutada nn. Pühajärve sõda 1996. aastast,(vt. valmis puhastussead- OT nr. 7, 11. mai 2006) mil otepäälased korraldasid rahvakoosoleku mete I järk, et samast Pomm-uudis Otepää Teataja jaoks lõhkes täpselt siis, kui eelmine Pühajärve kaitseks ja Metsajärve kinnistule majade ehitamise vastu. riigist lubatakse veel leht oli juba Tartus trükkimisel. Protestikirjadest ja koosolekuist ei aidanud, kinnistu omandanud 1,4 miljonit franki “10. oktoobri õhtul pidas kaitsepolitsei kahtlustatavana kinni uusrikkad eestlased rajasid oma elamud ranna-alale, kust oli maa joogivee kvaliteedi Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva, Valga ja Võru regiooni direk- seest leitud ammuste ehitiste märke ehk vundamendijäänuseid. parandamiseks. Kahe ARVO SAAL ARVO tori, Otepää vallavolikogu esimehe Ants Mangluse,” kirjutas meile Seaduses seisis punkt, mis lubas samasse kohta uusi ehitisi püs- töötajaga turismiin- lähim uudisteallikas Valgamaalane. titada. fokeskus tegeleb ka Järgneva nädala jooksul olid maatehingud looduskaitsealuste Värskeimate skandaalide jälgedes sai teatavaks hoopis põnevam Otepääd tutvustavate kinnistutega kogu Eesti kirjutava ja näitava pressi huviorbiidis. Maa- fakt aastate tagant: Neitsijärve kaldale ehitamise soovi olevat nur- trükiste koostamisega ameti juhist Kalev Kangurist ja tema ümber koondunud ärimees- janud LINNUD ! Nimelt olnud OÜ Angelton Kinnisvara soov jaga- ja osaleti Tourest´95 test-maavahetajaist said kuulda-lugeda kõik asjahuvilised. Ajaleht da ärimeeste 1999. aastal 900 000 krooniga ostetud 6 ha suurune messil. Mõne muugi Äripäev (12. okt.) kuulutas esiküljel: ”Vahistatu nr. 4.”, selle juures Neitsitamme maatükk neljaks ja igale neist rajada üks elamu. uuendusliku ja hea poole lehekülje suurune Ants Mangluse näopilt. Alapealkirjas ühe- Oli aga tollal teadlik ja julge looduspargi direktriss Merle Anton, kes ettevõtmise kõrval tuli ne viide jätkuvale-“Maadevahetuse skandaal saab uut hoogu.” nurjas suurärimeeste plaani ega kinnitanud maatüki detailplaneerin- intervjuusse lisateavet gut. Ja seda igati seaduslikult. “Neitsijärve väärtus on ökoloogiline ja telefonikõnest maava- Skandaalidega koos püüame helgemat tulevikku? hariduslik-teaduslik, mistõttu tema ümbrus tuleb säilitada võimali- nem Rein Randveriga. Viimasest kuueteistkümnest aastast ütleb mõnigi rahumeelsust kult looduslikuna”, kirjutas Merle Anton planeeringu kinnitamata Nigol huvitus, lootnud otepäälane, et muud ta oma väikesest ja armsast kodulin- jätmist põhjendades Otepää vallavalitsusele kolm aastat tagasi. (loe Pühajärv on Otepää pärl. mida teab maavanem nast pole kuulnudki – skandaal järgneb skandaalile. Tavainimene lisaks Äripäevast, 16. okt. 2006). Toompeal detsemb- ei juurdle pikalt, ütleb otse ja lihtsalt: “Ära väsitab!”, “Häbi on!” ris tehtud otsustest kahe metskonna ja maastikukaitseala liitmise Ühiskondliku korra muutuste ja demokraatia arengu eri etappi- Loodushoid läbi sajandi plaanidest Otepääl? Looduspargi loomise idee oli ju Otepää oma- dest enamat kuulnud ja lugenud inimesed lohutavad: oleme alles Otepää maastike ja loodushoiu pärast on hoolt kantud juba eelmi- valitsuses kogu piirkonna arengukava aluseks seatud. Telefoniliini lapsekingades, areneme, õpime poliitilist kultuuri, saame euroop- se sajandi algusest. 1929. aastast rakendati Pühajärvel tervishoiu- mõlemas otsas tunnistati, et tuleb kohtuda minister Reiljaniga ja lasteks. kaitse seisukohast lähtudes mõningaid kitsendusi maaomanikele. temalt küsida. Kohalikus poliitikas pikemalt vastu pidanud inimesed haaravad “Pühajärvele on kontsentreeritud mitut laadi väärtusi, mida lihtsalt Liitmised tulid, kohalikel võimuesindajail ega lihtinimestel ei olnud infot lausa õhust ja kinnitavad, et alanud on valimiste-eelne mu- peab hoidma. See paik on Eestis esimene komplekssete uurimis- võimalust selles palju kaasa rääkida. 26. oktoober 2006 9

arutasime nendega päevakorral olevaid mure- sid. Kilde ajaloost Rein Randver on sündi- Osalesin ka kahel Vabariigi Valitsuse istungil nud 24. juunil 1956. a. ja Riigikogus esinenud ettekandega Looduskaitse Lüllemäel. Abielus, tal on arengukavast aastani 2035. kolm tütart. 15 aastat tagasi (1991) tuli Otepääle ja Lõu- Randver on lõpetanud na-Eestisse 3liikmeline maastikuspetsialistide Eesti Põllumajanduse Otepää volikogu esimehe ja riikliku looduskait- grupp Inglismaalt. Neist Bathi ülikooli õppe- Akadeemia zooinsene- sekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktori jõule Peter Thodayle oli see juba teine reis rina. Ants Mangluse suhtes algati kriminaalmenetlus. Eestisse ja Otepääle. AN-2 tegi koos külalis- Alates 1992. aastast on Teda kahtlustatakse korduvas suures ulatuses tega lennureisi Otepää, Elva ja Tartu kohal, Rein Randver olnud seo- altkäemaksu võtmises. Sellega on kahjustatud külalised käisid Tartu puukoolis, Otepääl ja tud Valga maavalitsuse- ühtaegu nii looduskaitse, kohaliku omavalitsuse maapiirkonnas ning imestasid, kui palju meil ga, olles algul abimaava- kui ka Valga maakonna maine. on säilinud metsa ja rohelust. nem ja enne Riigikokku Rahvaliit heitis Ants Mangluse erakonnast Kultuurimajas näitasid nad mitmelt maalt pääsemist 2003. a. aas- välja. Miks tehti selline otsus enne kohtuotsust? üles võetud värvislaide maastikukujunduse taid maavanem. Võib ju juhtuda, et mees osutub süütuks. Kas eri võimalustest. ”Teil on imeilus ja omapära- Rahvaliitu kuulub aas- Rahvaliidul on andmeid, et Manglus on süüdi? ne loodus,” kiitis Peter Thoday. ”Aastaga on tast 2002, alates 7. det- teie linnas palju muutunud.” Teda ja teisigi sembrist 2004 on ta Nagu te ka ise küsimuses kirjutate, on Ants delegatsiooni liikmeid pani imestama, miks Eestimaa Rahvaliidu Mangluse suhtes algatatud kriminaalmenetlus ja Otepääl ei ole oma maastikuarhitekti ja oma volikogu esimees. Rein tema pooleks aastaks vahistamine kahjustanud puukooli? Randver on Eesti Kepi- looduskaitse, kohaliku omavalitsuse ja Valga kõnni liidu president. maakonna mainet. Sellest nimekirjast on aga välja 15 aastat tagasi (1991) tellis Otepää linnava- Keskkonnaministri ununenud Rahvaliidu maine kahjustamine ning litsus EKE ARIKOLT uuringu, millisena soovi- ametivande andis ta Manglus heideti erakonnast välja just erakonna vad piirkonna elanikud näha oma ja kodupai-

ARVO SAAL ARVO 11. oktoobril. maine kahjustamise pärast. ga tulevikku. Novembrikuu jooksul küsitleti Eestis kehtib süütuse presumptsioon ja keda- 499 elanikku Otepää linnnast, Otepää, Palu- gi ei saa süüdiolevaks tunnistada enne, kui on pera ja Valgjärve külanõukogust. jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Selle otsuse Kokkuvõtet küsitluse tulemustest lubas lin- langetab kohus, mitte poliitikud, ajakirjanikud või napea Jaanus Raidal novembri lõpul rahva- Minister ei karda keegi kolmas-neljas. koosolekul kultuurimajas. 15 aastat tagasi (1991) tulid Hellenurme va- Rahva seas levib looduskaitsealuste maa-tükkide nasse mõisahoonesse kolmandat puhku kuul- vahetamisega seotud uurimiste kohta väga erine- sa loodusteadlase ja maadeuurija Aleksander vastutamist vaid arvamusi: kes näeb selles Riigikogu valimis- Theodor von Middendorffi 3. põlve esinda- te eelset mudamaadlust, kes ütleb, et kahtlased jad, üks abielupaar Soomest, teine Rootsist. maatehingud olid ju ammu teada. Kolmandad Seekordne reis kulmineerus mälestuskivi- 3 KÜSIMUST REIN RANDVERILE arvavad, et kahtlused hajuvad varsti ja mehed de avamisega Middendorffide suguvõsa kal- tulevad oma ametipostidele tagasi. mistul. Selle sugupuu 13 nime oli kividele Kuidas Teie ministrina saate hoida nii keeru- lasknud raiuda kohalik majandijuht Vambola lises olukorras Rahvaliidu mainet ja oma head Sipelgas, avamistseremoonial õnnistas kive Pärast Villu Reiljani tagasiastumist kõlas väiteid, igapäevane tegevus läheb edasi. Ministrivahetus nime? Otepää kirikuõpetaja Jüri Stepanov, kelle lap- et Rahvaliidu pink on lühike ja ministrikandi- on sündmus paari poliitiku ja uudismeedia jaoks, sepõlv möödus Hellenurme mõisahoonesse daati raske leida. igapäevast riigivalitsemist ei tohi see mõjutada. Poliitikas on keerulised olukorrad tavalised, rajatud lastekodus. Kes Teid ära rääkis ja kui kaua otsustamiseks Olen alustanud Keskkonnaministeeriumi ja selle kord on need ühe, siis jälle teise ministeeriumi aega oli ning kuidas on läinud esimene nädal valitsusala asutuste tegevustega tutvumist, püüan haldusalas. Vanarahval on ütlemine, et kui hunti 10 aastat tagasi (1996) avati Otepää raekojas uues ametis? end võimalikult kiiresti nende paljude erinevate kardad, siis ära metsa mine, poliitikaga on sama kunstnik Johannes Uiga tööde püsinäitus. valdkondadega kurssi viia. Juba esimestel tööpäe- lugu. Kui vastutust ja otsustamist kardad, siis ei Raekoja saali seinu said kaunistama 24 Ote- Rahvaliit on Eesti suurim erakond ja meie ridades vadel ministrina tutvustasin end ministeeriumi- tasu loomulikult ministriks hakata. pää-teemalist maastikumaali. Kohal oli kunst- on nii endisi, praegusi kui tulevasi ministreid, rahvale ja rääkisin oma tulevikuootustest. Arvan, Praegu on ajakirjanduse andmetel tegemist maa- nik ise, kunstitegelasi Tartust, linnapea Aivar pingi lühidusest rääkimine oli konkurentide et suuresti kattusid need töötajate omadega ning ga tegelevate juristide afääriga, kinni on peetud Nigol, volikogu esimees Jaak Uudmäe jt. soov ja lõbu. Mind ei olnud vaja ära rääkida, iga ministeeriumi töö läheb tempokalt edasi. üks respublikaan ja üks rahvaliitlane, lisaks kaht- riigikogusse kandideeriv poliitik peab arvestama Jõudumööda olen alustanud Keskkonnaminis- lustatakse korruptsioonis reformierakondlast. 10 aastat tagasi (1996) algasid Otepää kesk- sellega, et varem või hiljem tuleb võib-olla ka teeriumi valitsemisala asutuste külastamist, et Ma saan Eesti poliitika ja poliitikute mainele väljakul ehk raekoja esisel haljasalal ümber- ministritööd teha. kiiremini süveneda nende töösse ja probleemi- kaasa aidata sellega, et toetan ja soodustan igati kujundustööd linnaarhitekt Tiina Tallinna Esimene nädal ongi läinud töiselt. Keskkon- desse. 17. oktoobril oli maareformi aastapäev, sel toimunu kiiret, õiglast ja erapooletut uurimist. koostatud detailplaneeringu põhjal. Lisaks pargiteede ja parklakohtade muutmisele oli naministeeriumis on väga hea meeskond ning puhul kohtusin Maa-ameti töötajatega ja mõistagi Küsis AILI MIKS plaanis pargiosa uuendamine. ”Paplit ja saart peetakse ”võililledeks”, tõeline pargipuu on pärn, mille eluiga on 300 aastat,” rääkis lin- naarhitekt.

Käisime külas 101aastasel Amanda Kõivul 10 aastat tagasi (1996) kirjutas Imbi Kaljuste Valgamaalases: ”Otepää linnavolikogu va- helt läheb rindejoon”. Volikogu esimees Jaak Otepää vanim elanik Amanda Kõiv saanud kõik lellenaiselt Amandalt. Uudmäele taheti avaldada umbusaldust kohe võtab külalisi ja õnnitlejaid vastu Abielusid on Amandal olnud kaks, pärast tema äravalimist. ”Kui see umbusalda- veel oma suurele sünnipäevale järg- esimene mees suri 40aastaselt. “Eks mine oleks läbi läinud, oleks Jaak Uudmäe nevalgi päeval. Tuleb magamistoast, neid kavalere ikka oli kah!” ei jäta nimi saanud kantud lühima võimulpüsimise astub tasakesi üle koridori, ei taha ta lisamata. ajaga Guinnessi rekordite raamatusse,” kirju- oma lähemate sugulaste Veljo ega Lasteõnne pole tal olnud. “Seda tas Kaljuste. Tekla toetavat kätt, suundub küla- ei ole jah,” kinnitab Amanda Veljo listetuppa valmis seatud piduliku räägitud juttu. Selle eest on tal Veljo laua taha ja jälgib, kuidas jutujärjele lastest ja lastelastest rõõmu. Varjutamine on oluline teatud liikide pu- asutav mees, suur lillekimp käes, Ja oodata järgmisel päeval külla hul. Nendeks on mõned elupuu sordid, kõik tema kõrval nooruke blondiin ja üks veel ühte ning ainukest elus olevat ebaküpressid, mõned kadakad, soovitavalt vanem naisterahvas fotoaparaadiga sõbrannat samast, Koolitare täna- ka tsuugad ja jugapuud. Pane 2 tiiru ümber ennast õnnitlemiseks järjekorda võ- vast. põõsa. tavad. “Kes te siis ka olete?” ei malda Katmine. Katmise materjaliks sobivad kuuse- AILI MIKS ta oodata. oksad ja puulehed. Katta tuleks roose, elulõn- Vallavanem ütleb nime:” Aivar AILI MIKS gasid (va. tanguutia, siberi, suurekrooniline), Pärli.” Ja lisab siis veidi kõvemal hää- Sünnipäevalaps lilledega viinapuid. Olulisem materjal on Eestis kuuse- lel: “Vallavanem.” Sünnipäevalapsel AIANDUSNURK oksad. Et niiskus ei läheks sisse oksi mädan- on väike naerukurd suunurgas, kui dama, tuleks peale panna ruberoidi asemel annab tavalisel toonil vastuseks: “Ma mis ametit pidanud, kas haige ka oldud. Lugeda oskan või? Kuidas vana eterniit. kuulen küll!” olnud, kus ja kui palju koolis käinud, muidu! Otepää Teatajat ootan, siis Taimed talveks Lõikamine. Kui aias on viinapuid, siis tuleb Nii saavad kaks järgmist õnnitlejat: millised huvid pärast tööd on aega loen. Ja mis haigustest siin jutt? Pole valmis lõigata sügisel, sest viinapuudel puudub sü- vallavalitsuse sekretär Kersti Tamm täitnud jne, jne. ma oma elu jooksul arsti näind. Olin gisel mahlajooks. Lõigata ära rohtsed võrsed ja ajakirjanikuametis Aili Miks oma Vastused on täpsed, vahel veidi õmbleja. Mis huvid? Kõik need tööd Varjutamine – See on oluline keva- ja liiga tihedalt asetsevad oksad. Viimaseid õnnitlus- ja uudishimutsemise jutte imestavad. Pärit ikka siitsamast, ja tegemised, mis majas ja aias. Siis dise päikese korral. Soovitan aga 2-3 pungalisi pistikuid võib juurutada ja saa- ajada täiesti tavalisel hääletugevu- Otepäält. “Olen esimene otepäälane,” kui noorem sai oldud ...” varjutada juba hilissügisel. Selleks da ühest põõsast 10-15 istikut olenevalt tai- sel. lisab uhkelt. “ Noorpõlves oli pikk Sugulane Veljo koos kaasaga aita- on vaja varjutuskangast või kui on me suurusest. Juurdumine võib olla 0-90% Ja varsti on tuba jutuvadinat täis! karjasepõli, kus siis aega oli koolis vad mõndagi fakti täpsustada. Veljo võimalik saada võrkkotte (ei pea olenedes pistikute hoidmise piirkondadest. Küsitakse ja vastatakse. Kust pärit, käia! Kahel talvel sai Puki koolis ikka ütleb mesilaste pidamise tarkused terved olema). AHTI TIIRMAA 10 26. oktoober 2006

Otepää võitis Valga- Valgamaa Otepää valla maa koolide karika- karikavõistlused meistrivõistlused võistlustel orientee- korvpallis krossijooksus rumises SAAL 4x ARVO Tehvandil 15. oktoobril toimunud Koolide orienteerumise karikavõistlused jooksukrossi parimad olid: peeti Valgas Priimetsas. Kokku käis ori- Valga maakonna karikavõistlustest enteerumisrajal 220 jooksjat maakonna korvpallis osales 7 meeskonda. Valga T6 (2000.a ja hiljem sünd.) 500 m 9 koolist. Võisteldi 12 vanuseklassis. Spordihallis mängiti üks ring turnii- 1.Kristin Kannes 2.35 Otepäälastest olid edukamad: risüsteemis. 2.Mari Maribel Pulles 2.41 Ilma kaotuseta tuli võitjaks spordi- Tüdrukud (kuni 10a) klubi Welg meeskond, järgnesid tei- T8 (1998-1999) 1000 m 1.Silva Luup - sena Otepää Rockets ja kolmandana 1.Mariell Merlii Pulles 3.53 Kristin Vähi 8.38 Sangaste meeskond. 2.Tuule Laine 4.24 Poisid (kuni 10a) Otepää ja Sangaste meeskonnad ko- 3.Merit Müür 5.09 2.Heivo Heinmann - gusid võrdselt võite, omavahelise pare- Mihkel Oja 9.47 muse määras korvide vahe. Sealjuures T10 (1996-1997) 1000 m Tüdrukud (kuni 12a) oli Sangaste omavahelise mängu võit- 1.Keit Kalk 3.23 1.Maarja Maranik - Noored orienteerujad selgitasid parimaid Valgas Priimetsas. nud tulemusega 44:36. 2.Anete Veerpalu 3.48 Maiken Vähi 11.31 Otepää Rocketsis mängisid Heiko 3.Birgit Kannes 4.03 3.Mari-Liis Uprus - Heitur, Raido Käär, Janek Väärsi, Riho Helen Parik 12.57 Väärsi, Sander Janson, Lauri Kiuru, T12 (1994-1995) 1000 m Poisid (kuni 12a) Otepää suusahüppajad ja kahe- Priit Värv, Martti Sala, Priit Ahven ja 1.Lisette-Karolin Anton 3.26 3.Siim Lehismets - Janar Urres. 2.Maribel Tamm 3.42 Andres Saal 9.18 võistlejad esinesid suvel edukalt Sangate meeskonna kuulusid Andres 3.Maarja Maranik 3.44 Tüdrukud (kuni 14a) Lohuväli, Jaanus Teder, Margo Toom, 4.Mariliis Odamus 3.46 3.Mari Anton - 5.Kristin Peterson 3.49 Kristi Ilves 11.02 Otepääl Tehvandi spordikeskuses Marko Kosemets, Janar Jeets, Keio Jeets, Poisid (kuni 14a) peetud Eesti suvistel kahevõistluse Jürgen Varik, Mario Kleinson, Kalle T14 (1992-1993) 2000 m 1.Sven Anton - meistrivõistlustel tuli Eesti meistriks Mardim, Keio Puudist, Kimmo Känd 1.Keidy Kütt 7.10 Karl Laasik 10.11 Tambet Pikkor, Karl-August Tiirmaa oli ja Kalev Linde. 2.Silja Kukk 7.38 Tüdrukud (kuni 18a) viies. Suusahüpetes võitis hõbemedali Puka keskkooli meeskond sai 5. koha, 3.Marju Meema 8.09 1.Anneli Ruusna - Jaan Jüris, Kristjan Eljand sai neljada ja mängisid Miko Sarapuu, Riivo Tutk, Liis Kalda 15.54 Tambet Pikkor kuuenda koha. Valter Vaht, Martin Markov, Jaanus T16 (1990-1991) 2000 m 3.Merli Heitur - Vutt, Kenneth Herm, Sten Tiidt, Tauri 1.Signe Ilves 8.01 Liina Kutsar 19.33 Juunioride meistrivõistlustel võitis Teder ja Tauno Teder. 2.Pille-Riin Tikan 8.02 Poisid (kuni 18a) Kristjan Eljand kahevõistluses esime- OT 3.Rauno Laiv - se ja suusahüpetes teise koha. Noorte N20 (1971-1987) 3000 m Martti Sala 17.27 (M18) arvestuses lõpetas Karl-August 1.Aili Popp 12,02 Tiirmaa kahevõistluse teise ja suus- 2.Tiiu Kannes 12,49 ahüpped neljanda koha. N35 (1970 ja vanemad) 3000 m Tallinnas peetud „Nõmme sügise” 1.Terje Odamus 12.31 Otepää valla noorte nimelisel võistlusel võitis kõige noo- remas vanuseklassis M8 kahevõistluse P6 (2000.a ja hiljem sünd.) 500 m meistrivõistlused Artti Aigro. 1.Tormis Laine 2.31 OT mägirattasõidus 2.Hentrik Aariste 2.45 3.Anders Veerpalu 2.56

Parimad olid: P8(1998-1999) 1000 m Orienteerujad võistlesid maakonna meistrivõistlustel 1.Arti Aigro 4.09 T8 (1998 - 1999) 1,7 km 1.Merit Müür 6.24 P10 (1996-1997) 1000 m 2.Tuule Laine 6.45 Otepääl peeti Valgamaa meistri- D21 1.Mihkel Oja 3.20 võistlused orienteerumise tavara- 1.Kristi Vassil Otepää 36.46 2.Henry Anton 3.29 T10 (1996 - 1997) 1,7 km jal. Võistluse korraldasid Valgamaa 2.Liina Joller Otepää 1:15.14 3.Kerdo Ilves 3.30 1.Anette Veerpalu 4.17 Spordiliit ja Lutsu talu, rajameister oli Voldemar Tasa. H14 P12 (1994-1995) 1000 m T12 (1994 - 1995) 3,4 km Meie piirkonnast võitsid medali: 1.Rasmus Sotnik Otepää 39.16 1.Raimo Teder 3.03 1.Marliis Odamus 8.56 H21 2.Andres Saal Otepää 42.54 2.Andreas Veerpalu 3.05 2.Triin Kahr 9.17 1.Karl Teearu Otepää 1:06.11 3.Martin Möll 3.07 3.Kristin Peterson 9.38 2.Kunnar Vahi Puka 1:06.37 D50 1.Liivi Parik Otepää 38.17 P14 (1992-1993) 2000 m T14 (1992 - 1993) 5,1 km H40 1.Karl Laasik 6.25 1.Marju Meema 13.21 1.Hanno Priks Otepää 41.24 D14 2.Sven Anton 6.27 2.Silvia Luup Otepää 38.59 3.Gunnar Kruus 6.32 P6 (2000 a ja nooremad) 500 m H50 3.Helen Parik Otepää 39.21 1.Tormis Laine 4.07 2.Anti Parik Otepää 49.57 P16(1990-1991) 2000 m 3.Lembit Vassil Otepää 49.58 1.Hans Teearu 6.46 P8 (1998 - 1999) 1,7 km Kristi Vassil võitis D21 klassis. 1.Artti Aigro 5.41 M20 (1987-1966) 5000 m 1.Taavi Ojaste 17.36 P10 (1996 - 1997) 1,7 km 1.Kasper Koosa 4.10 Võistluse korraldasid Otepää spor- 2.Marti Krüünvald 4.14 diklubi ja Oti-Audentese spordi- 4.Rauno Sotnik 4.57 Eesti spordikongress toimus Pärnus klubi, toetas Otepää vallavalitsus. Peakohtunik oli Peeter Siim, sekre- P12 (1994 -1995) 3,4 km tärid Rauno Laiv ja Peep Poderat. 1.Andreas Veerpalu 7.22 Pärnu kontserdimajja kogunes Eesti spordirahva kõige abilinnapea Kaia Jäppinen, Valga linnapea Margus Lepik ja 2.Kennart Adov 9.33 esinduslikum seltskond. Kuuendal spordikongressil olid Tartu vallavanem Aivar Soop. esindatud kõik spordialaliidud, maakondade ja linnade Leiti, et sporti on vaja raha juurde tuua, eriti tähtsaks P14 (1992 - 1993) 5,1 km spordiliidud, üleriigilised spordiühendused, kohalike oma- peeti aga juba lähiajal treenerite töö suuremat väärtustamist. Jalgpalliturniir 1.Gunnar Kruus 9.33 valitsuste liidud, suuremad linnad, maavalitsused, Eesti Praegu on tekkinud olukord, kus seadus nõuab treeneritelt 2.Erkk Teder 10.25 Olümpiakomitee ja ministeeriumid. koolituste ja atesteerimiste läbimist, aga tema palgas see ei PALUPERA CUP 2006 3.Marko Liiva 11.29 Kongressi peateema oli “Koostöö Eesti spordis”. Räägiti väljendu. riigivõimu, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide Kongressil räägiti ka vajadusest tugevdada spordiklubi- Võistkond Võite Viike Kao- Punk- P16 (1990 - 1991) 5,1 km koostööst spordis ning liikumisharrastuseks tingimuste ja sid ja mõelda maakondlike spordikeskuste loomisele. Valga tusi te 1.Kristo Peterson 9.28 eelduste loomisel ning sporditegevuse korraldamisel. linnapea Margus Lepik kutsus kõiki järgmisel suvel Valka Nõo 3 1 1 10 Põhiettekannetega esinesid kultuuriminister Raivo Palmaru, maaspordimängudele. Elva 2 3 0 9 Võistlust toetasid Otepää vallavalitsus haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Jõgeva maavanem Kolm esimest spordikongressi peeti aastail 1919, 1989 ja Pühajärve 1 3 1 6 ja hotell Karupesa. Aivar Kokk, EOK president Mart Siimann, EOK peasekre- 1993-1994 Tallinnas, neljas 1998. aastal Viljandis ja viies Rõngu 2 0 3 6 tär Toomas Tõnise, Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan 2002. aastal Tartus. Palupera 1 2 2 5 Männik, MMi ja EMi kettaheite hõbe Gerd Kanter, Tallinna ARVO SAAL Otepää 1 1 3 4 26. oktoober 2006 11

Vajame koduabilist külas kahel-kolmel päeval nädalas kell 8.00-16.00. Töö sisuks on tavalised maja- Enics Eesti AS on 2004. aastal asutatud tööstuselektroonika pidamistööd, vahel ka lapse- ettevōte, mis kuulub rahvusvahelisse Enics Gruppi. Enics Grupp on hoidmine ja toiduvalmistami- üks juhtivaid ja kiirelt arenevaid tööstus- ja meditsiinielektroonika ne. Suvel aiatööd. tootjaid. Tööle ja tagasi saab tulla meie Meie tehas asub Elvas ja siin töötab hetkel 460 inimest. pere autoga Otepäält Pähklikese lasteaia juurest. Mujalt tulijatel võiks Seoses uute projektide sissetoomisega otsime täiendavat oma transport olla. tööjõudu. Ole kena ja helista 5033140 või kirjuta [email protected] TOOTMISSEADMETE TEHNIKUD

Töö kirjeldus: Tootmisseadmete (SMD, lainejootmisemasin jm.) töökorrasoleku tagamine, sh. igapäevased hooldus- ja remonttööd, seadistamine, Ilmub alates märtsikuust kaks korda kuus. varuosade olemasolu jälgimine ja vajadusel tellimine, tootmisseadmete operaatorite tehniline nõustamine. Lehes saab avaldada kuulutusi ja reklaame. Sobival kandidaadil on vähemalt põhiharidus, 2006. aastal on reklaamihinnad järgmised: tehniline taip, arvuti kasutamise oskus baastasemel, 1 lehekülg 290x380 mm 5000 kr kasuks tuleb töökogemus sarnases valdkonnas. ½ lk 142x380, 290x190 2500 kr

1/3 lk 290x130, 93x380 1750 kr TOOTMISSEADMETE OPERAATORID ¼ lk 142x190, 290x95, 191x144 1300 kr otsib seoses laienemise ja spaa peatse 1/8 lk 93x144, 142x95, 290x46 700 kr avamisega oma meeskonda Töö kirjeldus: Tootmisseadmete (SMD, lainejootmise- 1/12 lk 93x95, 190x46, 44x190 500 kr masin jm.) tööks ettevalmistamine, seadistamine, energilisi ja positiivse hoiakuga inimesi. 1/24 lk 93x46, 44x95 300 kr väiksemate vigade likvideerimine, protsessi jälgimine ning 1/48 lk 44x46 150 kr Pakume tööd : toote kvaliteedi kontrollimine. Hindadele käibemaksu ei lisandu. Kordusreklaami avaldamisel Sobival kandidaadil on vähemalt põhiharidus, hea peakokale & kokale & koka-abile on soodustus 10%. nägemine, arvuti kasutamise oskus baastasemel, kasuks klienditeenindajale & administraatorile reakuulutus maksab 20 krooni rida. tuleb tehniline taip. Töö sobib inimesele, kes eelistab toateenijale leinakuulutus 40 krooni, koos salmiga 60 ja liikuvamat tööd. koos fotoga 100 krooni. Hea töö eest vääriline tasu, ööbimisvõimalus kohapeal

Reklaame Otepää Teatajasse saab saata e-kirjaga aadressil: ELEKTROONIKASEADMETE KOOSTAJAD [email protected]. Kuulutusi samal aadressil või postiga Lipuväl- jak 13, Otepää 67405. Kuulutusi võtavad vastu ka Otepää, CV ja töösoov saata:[email protected] info: Töö kirjeldus: Elektroonikaseadmete valmistamine Palupera, Puka ja Sangaste vallavalitsused. 51 44 595 www.bernhard.ee vastavalt etteantud joonistele, juhenditele. Võimalik valida mitme töölõigu vahel – komponentide eelkäsitlemine, käsiladumine, visuaalne kvaliteedikontroll, toodete parandamine, toodete testimine, toodete häälestamine, tootemoodulite kokkupanek jms. UPM Otepää vineeritehas on Eesti suurim ja Müüa lõhutud küttepuud Sobilikel kandidaatidel on vähemalt põhiharidus, hea kaasaegseim vineeri ja spooni tootev ettevõte. nägemine, peentöö kogemus. Tegutseme alates 2000. aastast ja tänaseks Lepp, 50 cm, märg, hind 360 kr/m3 on ettevõttel 135 tublit töötaja. Peaaegu 90 % ettevõtte toodetavatest lahendustest Lepp, 50 cm, kuiv, hind 460 kr/m3 Töö toimub vahetustes. eksporditakse, põhiliselt Euroopa Liidu riikidesse. Lepp, 30 cm, poolkuiv, hind 480 kr/m3 Omalt poolt pakume ▪ väljaõpet koha peal nii teooria kui praktika vormis, Otsime oma meeskonda TRANSPORDITASU KOKKULEPPEL. ▪ konkurentsivõimelist palka ja boonust vastavalt Info tel. 7752 018 ja 5278 041 tulemustele, ▪ puhtaid ja kaasaegseid töötingimusi, PUIDUPINGITÖÖTAJAID, ▪ meeldivaid ja koostöövalmis kolleege, Firma NIKPO teeb katlamaju, ▪ ettevõttepoolset transporti. kes osalevad vineeritootmise protsessis ning kelle keskküttesüsteeme ja santeh- „NUUSTAKU” PUBI tööülesanneteks on vineeritoorikute pressimine, töötlemine nikatöid. Garantii. CV-sid ootame kuni 31. oktoobrini k.a. ja vineeriplaatide pakkimine. Tel. 5068 509 IGA PÄEV KELLA e-mailile [email protected] vōi aadressil Valga 11.00 – 24.00-ni. mnt. 7a, 61504 Elva või faksil 7302 528 Kandidaadilt eeldame: Ostan maad 1-16 ha Otepää Samas igal reedel ja Märksõnaks palume panna “tehnik” , “operaator” või • soovitavalt keskharidust, lähedal. Tel 5660 0738 • valmidust meeskonnatööks, laupäeval õhtuti kella “koostaja”. 20.00-st elav muusika. • kohusetundlikkust, Lamekatusetööd. 55949070 Info tel. 7361 715, 5215 984 • valmisolekut töötada vahetustes. NOVEMBRIKUU kava: OÜ Nuustaku Arendus pakub R 3. nov. – ans. Midagi Head majahaldus, trantspordi ja Omalt poolt pakume: L 4. nov. – ans. Plingers • eneseteostamise võimalust kaasaegses rahvusvahelises haljastus (muruniitmine) R 10. nov. – Raen Väikene Töömahu suurenemise tõttu pakub ettevõttes, teenust. Lisainfo: „MARDIPÄEV” Tel: 5344 7003, või e-mailil: AS BACULA • pidevat enesetäiendamise võimalust, L 11. nov. – ans. Testament [email protected]. • motiveerivaid töö- ja palgatingimusi. R 17. nov. – ans. Nööp tööd L 18. nov. – ans. Gigolo müügi- ja tootmistöölistele. OÜ pakub tööd haljastöölisele, R 24. nov. – ans. Reliikvia autojuhile ja majahaldajale. L 25. nov. – Ragnar & Co Band CV saata postiaadressile UPM-Kymmene Otepää AS, Tehase 2, Pakume ametialast väljaõpet Sooviavaldus ja CV esitada e- „KADRIPÄEV” 67404 Otepää, faksile 7679 101 ja täiendkoolitust. mailile: nuustakuarendus@hot. Aitame korraldada aastalõpu pidusid. või e-mailile [email protected] ee või Nimekast nr. 4, Otepää Meie poolt võimalik tellida – pidulikku Töökoht Valgamaal Aakres Postkontor, Valgamaa. lauda, elavat muusikat, ilutulestikku.

Info telefonil 5174 059 Lisainfo telefonil 7679 100 Info: [email protected] Müüa küttepuid (kask 50 cm, Tel. 5668 5888 lõhutud, poolkuivad). Ostja vedu. Tel. 5197 1912 ÖKOTEH OÜ AINO PAUL OÜ Kesa-Agro müüb elumaja- ostab pidevalt: 05.03.1925 - 24.10.2006 Tean: vändatakse põnevamat filmi, ga kinnistu (0,7 ha) Sangaste MARE UBALEHT kus me nii näitlejad kui stsenaristid. AGNIA LAUL Prožektorite valgus lõikab silmi, vallas Tiidu külas. Tel. 5178 KASVAVAT METSA ning 29.08.1951 - 16.10.2006 Dublanti saltoks pole – ise riskid. 21.07.1923 - 12.10.2006 036. Meid sihib kaamera kui laetud kahur METSA- JA PÕLLUMAAD. LEIDA LAIN Ja. „Valmis! Võte!“ operaator hõikab. Küll sesse filmi palju kaadreid mahub, Soovin osta kahe- või kolme- 5056 829, olev.matt @neti.ee, Sealt välja enam midagi ei lõika ... www.okoteh.ee Mälestame ja tunneme kaasa Südamlik kaastunne Ene Aigrole (R.Rimmel) toalist kõigi mugavustega poegadele peredega. RAUN HÕBEMÄGI HEIGO SAAR korterit Otepää linnas. Tel. EMA 09.08.1927 - 19.10.2006 Aino, Ene, Viivi ja Maie peredega 11.05.1981 – 22.10.2005 surma puhul. 5146 643 Rebase talu Arulas pakub: Mälestame ja mälestame Aarne ja Kaarel peredega. Lähedased Puitbrikett kojuveoga. 5342 Haljastusprojektid Mälestame kauaaegset naabrit ja 9630 Haljastusteenus avaldame südamlikku kaastunnet HENNO KIIVIT Istikud (puud, põõsad) omastele Mälestame abivalmis naabrit 03.09.1942 - 10.10.2006 Mälestame naabrimeest Kalaauto on neljapäeviti ARKADI PÜSSA 12.30 – 13.30 Otepääl Tel. 7667 424, 2.12.1947.a. – 13.10.2006.a. ARKADI PÜSSAT ARKADI PÜSSAT 5286 605 surma puhul. Ja tunneme südamest kaasa Avaldame kaastunnet omastele. omastele. AUGUST LUIK Firma ostab lehtpuust tokke Ahti Tiirmaa Perek. Vahrushev, Kroon, Kangro Perekonnad Hermann, All, ja Kaja, Eduard, Viive, Liisa, Heino, pikkusega 3,5 m, läbimõõt kuni Piiri tn 6 ja Õuna 11 elanikud Linnamägi ja Ester 24.01.1922 - 08.10.2006 www.rebasetalu.net Alli, Lehte. 5 cm. Info tel. 7655 157 12 26. oktoober 2006

Koerte ja kasside ReeDe Villa Ilusalong vaktsineerimine ma- TEADE Palupera valla loomapidajatele! Naised võimlema! Pühajärve tee 3 Otepää rutaudi vastu Otepää Tule osale 30. oktoobril kell 10.00 Palupera vallamajas Kohtume taas Otepää linnas toimub vestlusringis, kus põhiteemaks veterinaarteenistuse Sõbralikud hinnad juuksuri teenustele: probleemid piirkonnas. Spordisaalis teisi- 29. oktoobril kell 10-12 Pikk Naiste juukselõikus 50.- tn.2 ja kell 12.30 Aedlinnas päeviti ja neljapäeviti Meeste juukselõikus 35.- looduspargi maja juures. Koos vallavalitsusega astuvad Sinuga vestlusringi kell 19.30. Juuste värvimine alates 120.- volitatud veterinaararst Jaan Uibo ja tegevusluba Keemiline lokk alates 150.- 30. oktoobril kell10-12 Pikk omav veterinaararst Einar Tootsi. Juhendaja Miia. Info ja aegade tellimine tel. 7663 606 tn 2. Info tel. 5347 4771 www.reedevilla.ee

Sangaste lasteaed Sangaste beebikooli Lasteaia Pähklike Sangaste vallavalitsus ootab oma vilistlasi järgmised kohtumised juures alustab kuulutas 2006 a. kevadel ja endisi töötajaid Teie teenistuses Sangaste Seltsimajas kolmapäeviti tegevust välja idee- ja kavandi- lasteaia 20. aastapäeva on koduste laste konkursi monumendi tähistamisele E-R 9-17 KOLMAPÄEVITI MÄNGURÜHM. www.otepaapesumaja.ee L-P suletud „Kummardus rukkile“ 4. novembril 2006. a. algusega kell 10.45 Ootame lapsi vanuses 2-7 tel. 7661 110 Asume endises saunamajas. püstitamiseks Sangaste gsm. 5285 560 8. nov. 2006 aastat 1. novembril • 14.00-16.00 re- Astu läbi! alevikku. gistreerimine, on avatud NB! Pakume tööd! 22. nov. 2006 kell 10.00. Puhas Rõõm garanteeritud! lasteaia ruumid Tähtajaliselt 30. septem- 6. dets. 2006 Info tel: 7655 363. • 16.00 kontsert-aktus briks 2006 laekus ainult 20. dets. 2006 Sangaste seltsimajas kolm tööd, seetõttu kuu- • 18.00 vahetame mul- lutab Sangaste vallavalit- jeid, meenutame … MEELDETULETUS sus välja täiendava idee- TEADE konkursi. Osavõtutasu 10 krooni, TURISMI- s.h. Näitering “Muhkel” Hellenurmes soovib osta kasutatud tasumine kohapeal. MAJUTUSTEENUSE PAKKUJAILE Monumendi kavandeid Info tel 7690 482, rahvariideid. Kontakt 566 22 044 Elsa Komleva. ootame 31. märtsiks [email protected] Vastavalt Majandustegevuse registri seadusele (RT I 2004, 12, 2007 Sangaste vallava- 79) tuleb igal teenuse pakkujal end registreerida Majanduste- litsusse. AWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWA II EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWA H II E S X gevuse registris (31. oktoobriks 2006 ka neil majutusteenuse S P

E R pakkujail, kel on ametlikult veel kehtiv tunnistus) ning iga Järgmise etapina kavan- ESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HA aasta 15. aprilliks (hiljemalt) registreeringu õigsust kinnitada, datakse monumendi esitades vastav avaldus kohalikule omavalitsusele. teostuse konkurss. Täpsem info kohalikust omavalitsusest või elektrooniliselt Lisainfo Merle Tombak aadressil: http://mtr.mkm.ee. 7668 043

AS SEB Eesti WAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPR EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII WAII Ühispanga Otepää harukontoris on UUED telefoni- numbrid:

Telefon 6658 760 Faks 6658 764

Ootame kõiki, kellel on ettepanekuid Otepää elu edendamiseks Otepää kultuurikesku- sesse teisipäeval, Nüüd saad kõik oma rahaasjad korda ajada PANGABUSSI peatustes. 31. oktoobril kell 18. Hansapanga buss peatub 31. oktoobril, 14. ja 28. novembril WAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXP ning 12. ja 26. detsembril Kohv. Viktoriin Helme päevakeskuse juures kell 12.20–13.05 Pukas kaupluse A ja O juures kell 14.25–15.25 Otepää valla elust. Sangaste vallavalitsuse juures kell 16.30–17.15 Laulame ja ehk tantsi- Bussis saad: megi. • oma kontole sularaha panna ja välja võtta Tule ja võta sõber kaasa. • teha arvuti abil makseid • sõlmida erinevaid lepinguid Kohtumiseni. Pangabussi sõiduplaan: www.hansa.ee, küsi lisa 631 0310. Näeme siis.

Korraldajate nimel

ESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HA EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII ESS HAWAII R

E

R

Tiiu Teder S

P

S

X

E

I HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWA EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS HAWAII I