Otepää Perepäeval Spunkisid Nii Väikesed Kui Suured
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel
Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn -
OT 8 2007 Uus.Indd
ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald PUKA vald O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Reede, 25. mai 2007 Nr 8 (232) vald Pühajärve rand on suplus- Kultuurkapitali Valgamaa ekspert- hooajaks valmis grupi uus koosseis Suvine aeg on Otepääle Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas toonud ikka rohkelt neid uued maakondlike ekspertgruppide koosseisud järgnevaks kaheks aastaks. suvitajaid, kes naudivad Maakondlik ekspertide grupp kogu- rannamõnusid Pühajärve neb neli korda aastas, et läbi vaadata ääres. esitatud taotlused ja otsustada raha ja- gamine. Keskmiselt on igal maakonnal aastas jagada ligi 1,4 miljonit krooni. lates 2000. aastast lehvib Valgamaa ekspertgrupi koosseisu Püha-järve rannas suvel esitati 14 kandidaati, kellest Kultuur- Asinilipp. See annab märku kapitali Nõukogu valis viis liiget. Kan- usaldusväärsusest ja näitab, et meil on didaate said esitada maakondade järgitud paljudes riikides randadele kultuurialade ühendused ja organisat- kehtivaid ühtseid kriteeriume. Need sioonid. on: hea ja puhas keskkond, puhas vesi, tasemel teenindus, rannavalve, Valgamaa ekspertgruppi kuuluvad: esmaabi, turvalisus, vajaliku infor- Anne Pai, Põdrala valla arendusnõunik Lenel Rand, Valga muusikakooli õpe- matsiooni kättesaadavus. Sinilipu taja eesmärgiks ongi pakkuda võimalikult Margus Möll, Otepää valla kultuurijuht häid tingimusi ranna külastajatele. Viljo Grauding, Spordiklubi „Viraaž” Samas on sinilipp tunnustuseks kogu juhatuse esimees piirkonnale, sest supelrannal on ko- Heikki Kadaja, Puka vallavanem halikus elus väga oluline osa. Eelmisel suvel käis järve ääres tadesse paigutati välisvalgusteid ja kahekümne viie meetrini. sportliku ürituse. Kuhu ootame vilgas ehitustegevus, mille eesmär- istepinke, korrastati laululava ja Sinilipu pidulikuks heiskamiseks kõiki suuri ja väikseid randa seda giks oli anda Pühajärve rannale jalgpalliväljak. -
79115331.Pdf
Viktor Niitsoo VASTUPANU 1955-1985 Viktor Niitsoo VASTUPANU 1955-1985 TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Keeletoimetaja Katrin Raid Kaane kujundanud Peeter Paasmäe © Viktor Niitsoo, 1997 ISBN 9985-56-281- Tartu Ülikooli Kirjastus Tiigi 78, Tartu, EE-2400 Kaas: Postimehe reprokeskus/ Tõravere Trükikoda Trükk: OÜ Greif Köide: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tellimus nr. 336 Sisukord EESSÕNA 7 VASTUPANULIIKUMINE AASTAIL 1955-1962 13 Kotkad 20 Eesti Vabariigi Noorte Partisanide Põrandaalune Komitee 24 Kuperjanovlaste Salk 27 Noorte Kuperjanovlaste Salk 29 Eesti Noorte Malev 30 Vabad Eestlased 35 Roheline Kolmnurk 36 Ühinenud Eestimaa Pojad 38 Eesti Vabadusvõitlejate Liit 39 Keskstaap Eesti Vabadusrinde Olemasolu Eest 43 Eesti Rahvuslaste Liit 45 VASTUPANULIIKUMINE AASTAIL 1968-1975 55 Profašistlikud noorterühmitused 67 Üksik võitleja Sven Kreek 72 Demokraatlikud liikumised 75 VASTUPANULIIKUMINE AASTAIL 1977-1985 99 1980. aasta noorterahutusedja "Neljakümne kiri" 108 Kirik vastupanuliikumises 112 Vastupanuliikumine tuleb põranda alt välja 117 Helsingi-grupi loomise katse. Eesti—Läti—Leedu Rahvusliikumiste Peakomitee 126 Ühemeheavaldustest kollektiivsete märgukirjadeni Poliitilised kohtuprotsessid 140 VIITED 158 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 173 LISAD 180 INDEKS 200 Eessõna Vahetult pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta juunis algas eesti rahva vastupanu võõr võimule, mis kestis katkematult kuni Eesti iseseisvuse taastamise ni 1991. aasta augustis. Esialgu väljendus see passiivses vastu seisus Eestis läbiviidavate -
Peaminister Jüri Ratas Õpetas Otepää Gümnaasiumis Koolilapsi
Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja ILMUB 2 KORDA KUUS! Neljapäev, 11. mail 2017 Nr 9 (445) P A L U P E R A vald P U K A vald O T E P Ä Ä Peaminister Jüri Ratas õpetas vald SANGASTE Otepää Gümnaasiumis koolilapsi vald 5. mail külastas Otepää Gümnaasiu- tõetera, millest iga inimene, nii noor Jooksumaratoni võitis mit Eesti Vabariigi peaminister Jüri kui vana, võiks joonduda: "Eksimus Ratas. Vestluses, mille teemaks oli on inimlik!" ning "Oluline on kuulata keenialane Ibrahim "Eetika ja poliitika", arutati olulisi ja märgata enda ümber toimuvat." faktoreid poliitilises elus, mille puhul Pärast ametlikku ettekannet Mukunga Wachira paljuski tõi peaminister paralleele nõustus härra Ratas andma telein- spordist. tervjuu ka koolimeedia meeskonna- Veel tuli juttu erakondadevahelis- le. Peaministrilt küsiti nii isiklikku test suhetest, Eesti Vabariigi juubeli karjääri, Rail Balticut kui haridussüs- ettevalmistustest ning nendega seotud teemi puudutavaid küsimusi. Teleaja- üritustest. Kohtumise muutis huvita- kirjaniku rolli täitis 11. klassi õpilane vamaks Jüri Ratase aktiivne suhtle- Karl-August Soonberg ning operaato- mine kooliõpilastega, mille käigus sai ri ametis oli Janno Puurits 10. klassist. sarnasusi tuua ka gümnaasiumiõpilase Koolitund vabariigi peaministriga ning poliitiku elust. Olulisimaks võib kujunes väga meeldivaks ja harivaks pidada seda, et elus on tähtis roll isik- kohtumiseks ning tõestas ilmekalt, likul eeskujul ning erinevad maailma- et kõrge poliitik on hea suhtleja ning vaated tulevad ainult kasuks. leiab kõikidega kiiresti ühise keele. Kohtumise lõpetuseks soovis pea- Peaminister Jüri ratas andis intervjuu koolimeediale. minister gümnasistidele edu eksami- PILLE-RIIN MERILO, Teleajakirjaniku rolli täitis Karl-August Soonberg (11. kl.) ning operaatori ametis oli Janno Puurits (10. -
Valga Tõrva Valga Tõrva
Y ! Y ! Y ! Y ! ! Y Y ! ValgutaY Vilsi Kalme Etsaste Järveküla Piigandi ! " ! 38! A! B Väike-Rõngu C Y !Õhne jõgi Lobjaku Teedla (Uderna)Uderna ! !Laguja oja Haani Y Sassi Kirepi Rundsu " ! Valguta ! Uderna ! YX ! MooriYX Lapetukme Väike-Rõngu Tõlvamäe YXKahu Ketneri! ! Uue-Suislepa YXRetsnigu Lossimäe Pastaku (Suure-Rõngu) !Tilga Kübenü ! Kirepi Vana-Otepää YX (*Meemaste) YX Koguli YX Konnu Kirmi ! Y PaaslangiYX Hiugemäe YX VenekülaYX ! Mäelooga " YXJuula Kõduküla Y YXVana-Suistle Konnusoo RÕNGUYX (Räägi) Suislepa ! (Tamme) Uue-SuistleYX Maltsa !( Mudsi Hellenurme ! ! YX ! Y Roosilla YX (Alakülä, Ülejõe) ! Kallaste YXPoriküla ! Y Marjamäe Marjamäe Koruste! Urmi " Põra YX Kirikuküla (Randa) YXSalu !Atra Käpa Hellenurme ! ! Vana-Suislepa ! YX Vooru " Suure-Rõngu Palupera YX YX ! Palu Räbi ! Üigu YX Õmbleja Silgi (Pritsu) YX Y YX Vaheküla Raigaste YX 1 (Alvre) Vooru Arakumäe Päidla1 Rilli Laane Palupera (as) Y ! YX (*Salo) Kiisa Suureküla ! YX Sootla Y (Linnuse) Pühaste! YX UndiYX RetiY Karu YX Kastolatsi Raiga " Laksi Väljaotsa Ägli ! Pedaste Y Kõksi YX YXElva YXJärve YX YX ! YX Tuuse YX Nopsi ! Miti Palu Riidaja Kaubi VeereYX ! Astuvere Y YXMustaru ! Matu AakreYX YX Riidaja Sälgu Pikasilla Kivirehe Leesiku ! " ! YX YX # i i Kanaküla YX Põhu I Mägestiku g g ! Kureküla ! õ Leebiku õ Purtsi Aakre YX (Palupera) j Põdrala j ! Palupera a Y YXAlliku a YX Rootsi Kähri !Leebiku YX YX Palamuste m m Pikasilla Luitsepa Turbasöödi Põhu II !Rebaste ! (Koiguta) ! !Kungi YX YX YX E Pedajamäe YX Alaküla " Niguri YXKoosi e Helmi (Kirikuküla) Pori k ! ! -
5 Kagu-Eesti Linnused Ja Muistised Uusaegsete Teede Taustal
Tartu Ülikool Filosoofia teadusond Ajaloo ja arheoloogia instituut Arheoloogia õppetool Martti Veldi Keskused ja kommunikatsioon Kagu-Eestis rauaajal (vara)uusaegsete kaartide taustal Magistritöö Juhendaja: Vanem-teadur Heiki Valk (Phd) Tartu 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1.1 Töö eesmärgid ja ajalised ning ruumilised raamid ...................................................... 4 1.2 Töö ülesehitus .............................................................................................................. 5 1.3 Allikad ......................................................................................................................... 6 1.3.1 Arheoloogilised allikad ........................................................................................ 6 1.3.2 Kartograafilised allikad ........................................................................................ 6 2 Uurimislugu ja üldiseid arengujooni teedevõrgu kujunemises ...................... 8 2.1.1 Uurimisest Eestis .................................................................................................. 8 2.1.2 Uurimisest väljaspool Eestit .............................................................................. 11 2.2 Euroopa muinasaegsete teede üldisi arengujooni ...................................................... 14 3 Teooria ja metoodika .................................................................................... 20 3.1 Teede uurimine -
Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus....................................................................................................................... -
Valgamaa Väärtuslikud Maastikud
Valgamaa väärtuslikud maastikud Valga Maavalitsus 2002 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. VALGAMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMISE PROTSESS................. 5 2.1 Metoodiline ülesehitus................................................................................................ 5 2.2 Kirjanduse analüüs...................................................................................................... 6 2.3 Kaardianalüüs ............................................................................................................. 6 2.4 Välitööd ...................................................................................................................... 6 2.5 Ankeetküsitlus ............................................................................................................ 7 2.6 Intervjuud.................................................................................................................... 7 2.7 Tulemused................................................................................................................... 7 2.7.1 Kirjanduse põhjal leitud väärtuslike objektide nimistu.................................. 7 2.7.2 Kaardianalüüsi, kontsentratsioonialade leidmise ja algse välitöö tulemus .. 11 2.7.3 Ankeetküsitluse tulemused........................................................................... 14 2.7.4 Intervjuude tulemused ................................................................................. -
Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………………………. -
Valgamaa Aastaraamat 2009
Valgamaa aastaraamat Valgamaa aastaraamat 2009 Valga 2010 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Telefon 766 6111, faks 766 6157 e-post [email protected] Internetist www.valgamv.ee Koostanud Valga Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. Kasutatud on Valga Maavalitsuse kogutud andmeid. Täname kõiki, kes osutasid abi selle raamatu ilmumisel! Valga Maavalitsus 2010 Keeleline korrektuur ja kujundus OÜ Valgamaalase Kirjastus Trükk OÜ Paar, 300 eks, 160 lk Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. Väliskaane kujunduses kasutatud foto – Vanamõisa järv Tõrvas, autor Neil Viskov. Hea lugeja! Kui vaadata kunagi tulevikus 2009. aastale tagasi, siis võib mälestus olla üsna masendav – ülemaailmne majanduslangus on löönud riikide ja inimeste toimetulekusse suured haavad. Registreeritud töötus jõudis aasta lõpuks Valgamaal 16,1 %ni, ettevõtete käive vähenes kohati kordades ning avalik sektor kärpis kulusid majandussurutise (loe: masu) hirmus ja Euroo- pa Liidu ühisraha euro ootuses. Siiski, kui lugeda käesolevasse raamatusse kirjapandut, leiame 2009. aastast palju toredaid saavutusi ja lootustandvaid algatusi, mis tõestavad, et ka rasketel aegadel on Valgamaal tegutsetud ja mõeldud tulevikule ning siin on hea elada. Valgas alustati kutseõppekeskuse uue energiatõhusa õppekompleksi ehitusega. Märgilise tähendusega on keskuse uus asukoht, mis peab tulevikus olema atraktiivne ka Põhja-Läti kutseõppuritele. See on tugev panus kvalifi tseeritud oskustöö- jõu meelitamiseks Valgamaale. Uus hoone nõuab loomulikult ka uut mõtlemist. Valmimas on kutseõppekeskuse arengukava, mille märksõnad on ava- tus, ettevõtlikkus ja keskkonnateadlikkus. Keskkond on oluline ja selle tõestuseks renoveeriti Valga lasteaia Kaseke hoone passiivmaja standarditele vastavaks. Lisaks säästlikkusele on see tulevikule mõtlev ehitusviis, kus Valgamaa on võtnud teenäitaja rolli. Eesti talvepealinn Otepää on järjest enam muutumas aastaringse ajaveetmise ja tippspordi atraktiivseks kohaks. -
Otepää Valla, Puka Valla Ja Sangaste Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
Vabariigi Valitsuse määruse „Otepää valla, Puka valla ja Sangaste valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Otepää valla, Puka valla ja Sangaste valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude ja Vabariigi Valitsuse algatusel. Eelnõu toetub nii omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus (Otepää valla ja Sangaste valla osas), kui Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärgile – moodustada vähemalt omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile (ehk vähemalt 5000 elanikuga omavalitsus1) vastav omavalitsus (Puka valla osas). Haldusreformi seaduse (edaspidi HRS) § 9 lõike 2 järgi pidi Vabariigi Valitsus algatama hiljemalt 2017. aasta 15. veebruaril oma ettepanekuga nende kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise, mis ei vastanud rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile (edaspidi -
Maakond Kovid Ja Ühinevad Kovid KOV Nimi/KOV Nimi Pärast
KOV nimi/KOV nimi Maakond KOVid ja ühinevad KOVid Elanike arv Pindala pärast ühinemist 1. Harju Tallinn Tallinn 443 467 158 2. Harju Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald Saue vald 21 526 615 3. Harju Viimsi vald Viimsi vald 19 042 73 4. Harju Rae vald Rae vald 16 956 207 5. Harju Maardu linn Maardu linn 15 596 23 6. Harju Harku vald Harku vald 13 966 159 7. Harju Keila vald + Paldiski linn + Vasalemma vald + Padise vald Lääne-Harju vald 12 950 644 8. Harju Keila linn Keila linn 9 861 11 9. Harju Saku vald Saku vald 9 591 171 10. Harju Kose vald Kose vald 7 183 533 11. Harju Kuusalu vald Kuusalu vald 6 590 708 12. Harju Aegviidu vald ja Anija vald Anija vald 6 340 533 13. Harju Jõelähtme vald Jõelähtme vald 6 338 211 14. Harju Kiili vald Kiili vald 5 123 100 15. Harju Raasiku vald Raasiku vald 5 075 159 16. Harju Loksa linn Loksa linn 2 738 4 17. Hiiu Käina vald ja Hiiu vald (Hiiumaa vald) + Emmaste vald + Pühalepa vald Hiiumaa vald 9 550 1 023 18. Ida-Viru Narva linn Narva linn 59 460 85 19. Ida-Viru Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) Kohtla-Järve linn 35 988 39 20. Ida-Viru Sillamäe linn Sillamäe linn 13 666 11 21. Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi vald 11 826 124 22. Ida-Viru Kiviõli linn ja Sonda vald (Kiviõli vald) + Lüganuse vald Lüganuse vald 9 155 599 Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald ja Tudulinna vald (Alutaguse 23.