DOCSLIB.ORG

79115331.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
79115331.Pdf Viktor Niitsoo VASTUPANU 1955-1985 Viktor Niitsoo VASTUPANU 1955-1985 TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Keeletoimetaja Katrin Raid Kaane kujundanud Peeter Paasmäe © Viktor Niitsoo, 1997 ISBN 9985-56-281- Tartu Ülikooli Kirjastus Tiigi 78, Tartu, EE-2400 Kaas: Postimehe reprokeskus/ Tõravere Trükikoda Trükk: OÜ Greif Köide: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tellimus nr. 336 Sisukord EESSÕNA 7 VASTUPANULIIKUMINE AASTAIL 1955-1962 13 Kotkad 20 Eesti Vabariigi Noorte Partisanide Põrandaalune Komitee 24 Kuperjanovlaste Salk 27 Noorte Kuperjanovlaste Salk 29 Eesti Noorte Malev 30 Vabad Eestlased 35 Roheline Kolmnurk 36 Ühinenud Eestimaa Pojad 38 Eesti Vabadusvõitlejate Liit 39 Keskstaap Eesti Vabadusrinde Olemasolu Eest 43 Eesti Rahvuslaste Liit 45 VASTUPANULIIKUMINE AASTAIL 1968-1975 55 Profašistlikud noorterühmitused 67 Üksik võitleja Sven Kreek 72 Demokraatlikud liikumised 75 VASTUPANULIIKUMINE AASTAIL 1977-1985 99 1980. aasta noorterahutusedja "Neljakümne kiri" 108 Kirik vastupanuliikumises 112 Vastupanuliikumine tuleb põranda alt välja 117 Helsingi-grupi loomise katse. Eesti—Läti—Leedu Rahvusliikumiste Peakomitee 126 Ühemeheavaldustest kollektiivsete märgukirjadeni Poliitilised kohtuprotsessid 140 VIITED 158 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 173 LISAD 180 INDEKS 200 Eessõna Vahetult pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta juunis algas eesti rahva vastupanu võõr­ võimule, mis kestis katkematult kuni Eesti iseseisvuse taastamise­ ni 1991. aasta augustis. Esialgu väljendus see passiivses vastu­ seisus Eestis läbiviidavate nõukogulike ümberkorralduste suhtes ning püüetes alal hoida rahvuslikke väärtusi. Aktiivne vastupanu vallandus niipea, kui selleks võimalus avanes. Saksamaa ja Nõu­ kogude Liidu vahelise sõjategevuse puhkemise järel kogunesid mehed metsadesse, haarasid relvad ning alustasid võitlust sakslas­ te eest taganevate Punaarmee üksuste ja hävituspataljonidega. Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aasta sügisel omandas vas­ tupanu uued vormid. Ühelt poolt esines aktiivset vastupanu, mis seisnes metsavendade relvastatud võitluses, noorte põrandaalus­ te vastupanuorganisatsioonide tegevuses, demokraatide ja avalike vastupanuliikujate pöördumistes maailma avalikkuse poole osuta­ maks Eesti Vabariigi okupeeritusele ja inimõiguste rikkumistele Eestis. Pidevalt tegutsesid mitmed väiksemad grupid, mille liik­ med valmistasid ning levitasid võimude poolt keelatud kirjandust ja lendlehti, heiskasid rahvuslippe, osalesid tänavameeleavaldus- tes jne. Aktiivses vastupanuliikumises osales siiski suhteliselt vä­ he inimesi. Samal ajal oli olemas kogu rahvast hõlmav passiivne vastupanu, mis väljendus vastuseisus okupatsioonivõimude katse­ tele hävitada eestlaste rahvuslik identiteet, eesti keele ja kultuuri kaitses ning valdava osa eestlaste hillitsetud protestis venestamise ja sovetiseerimise vastu. Samuti püüti oma isiklikku elu võimali­ kult iseseisvalt korraldada ning taotleti suhtelist sõltumatust kut­ setöös ja loomingus. Aktiivne vastupanu, tingituna välistest teguritest, omandas eri­ nevaid vorme alates metsavendade relvastatud võitlusest kuni suur­ te rahvahulkade okupatsioonivastaste meeleavaldusteni, nagu Hir­ vepargi kõnekoosolek, Balti kett, "Eestimaa laul" jms. Erinevalt 8 Eessõna passiivsest vastupanust, mis ühtlase lainena kulges katkematult Eesti okupeerimise hetkest kuni taasiseseisvumiseni, esines ak­ tiivses vastupanuliikumises tõusu- ja languseperioode. Eri ajajär­ kudel kasutusel olnud iseloomulikumate vastupanuvormide järgi võib aktiivse vastupanuliikumise tinglikult jagada viide perioodi: I — relvastatud vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioo­ nile, mis algas 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja puhkedes võitlusega taganeva Punaarmee üksuste ja hävituspataljonide vastu ning jätkus aastail 1944-1953 metsa­ vendlusega; II — noorte põrandaaluste vastupanuorganisatsioonide tegut­ semine aastail 1944—1962, mis metsavendluse perioodil (1944- 1953) seisnes peamiselt metsavendade abistamises. 1955. aastast alates tegutsesid noorteorganisatsioonid täiesti iseseisvalt; III — demokraatlike liikumiste tegevus aastail 1968-1975; IV — avalik vastupanu aastail 1977-1985; V — üldrahvalik vabadusliikumine (laulev revolutsioon) aas­ tail 1987-1991. Käesolevas uurimuses on vaatluse alla võetud aktiivne vastu­ panuliikumine Eestis aastail 1955-1985. Vastupanuliikumise II pe­ rioodi on käsitletud alates 1955. aastast, mil seoses metsavendluse hääbumisega hakkasid põrandaalused noorteorganisatsioonid te­ gutsema iseseisvalt. Täies ulatuses on vaadeldud vastupanuliiku­ mise 1П ja IV perioodi. Vastupanuliikumise ajalugu on seni suhteliselt vähe uuritud. Põhjalikumalt on käsitletud vaid Teise maailmasõjaga seotud sünd­ musi. Esimese Nõukogude okupatsiooni kohta on 1943. aastal avaldatud kaheköiteline koguteos Eesti rahva kannatuste aasta (Tallinn, 1943). Teise maailmasõja sündmusi on käsitletud pagu­ luses väljaantud koguteoses Eesti riik ja rahvas II maailmasõ­ jas (1- ; Stokholm, 1954—1962). Metsavendade võitlustest kõne­ levad Mart Laari raamatud Metsavennad (Tallinn, 1993) ja Suu­ rim armastus (Stockholm, 1994). Laulva revolutsiooni aegsest va­ badusliikumisest ja Eesti taasiseseisvumisest on kirjutanud Bos­ toni ülikooli poliitiliste teaduste professor Walter С. Clemens Jr. (.Baltic Independence and Russian Empire, New York, 1991), Kris- tian Gernerja Stefan Hedlund (The Baltic States and the end of the Soviet Empire, London and New York, 1993), Rein Taagepera (Es­ tonia Returns to Independence, Boulder, San Francisco, Oxford, Eessõna 9 1993), Anatol Lieven (The Baltic Revolution, New Haven and London, 1993), samuti on seda perioodi käsitlenud Romualdas Misiunas ja Rein Taagepera raamatu The Baltic States: Years of Dependence 1940-1990 (London, 1993) ning Toivo U. Raun Ees­ ti ajalookäsitluse (Estonia and the Estonians, Stanford, Califor­ nia, 1991) uusväljaannetes. Viimasel ajal on ka Eesti autorite sulest ilmunud mitu teost, mis käsitlevad Eesti taasiseseisvumisega seotud sündmusi: aja­ loolase ja poliitiku Lauri Vahtre Vabanemine. Eesti 1987-1982 (Tallinn, 1996), viimase ülemnõukogu liikmetest koosneva 20. augusti klubi raamat Kaks otsustavat päeva Toompeal (Tal­ linn, 1996) ning Mart Laari, Sirje Endre ja Urmas Oti Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991 (Tallinn, 1996). Käesolevas töös vaadeldud perioodil aset leidnud vastupanu­ liikumine on aga vähem ajaloolaste tähelepanu pälvinud. Ees­ ti autoritest on lühiülevaate poliitilisest opositsioonist Nõukogu­ de Eestis koostanud Mare Kukk ("Poliitiline opositsioon Eestis Nõukogude perioodil." — Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised: Ühiskonnateadused, nr. 40/1991). Siinkirjutaja on vastupanulii­ kumise II, III ja IV perioodi käsitlevaid kirjutisi avaldanud ajakir­ jas Akadeemia ning kirjutanud vastupanuliikumisest Eestis aas­ tail 1955-1985 diplomitöö Tartu ülikoolis 1995. aastal. Samuti on seda teemat käsitlenud Mart Laar uurimuse Metsavennad inglis­ keelse variandi (War in the Woods, Washington, DC, 1992) epi­ loogis. Paraku leidub selles eksitavaid faktivigu, nagu Enn Tarto kuulumine noorteorganisatsiooni Sini-Must-Valge (tegelikult kuu­ lus Tarto Eesti Noorte Malevasse), Lisandusi mõtete ja uudiste va­ bale levikule Eestis väljaandmine mitme dissidentliku liikumise poolt jne. Laulva revolutsiooni eelsest vastupanuliikumisest on juttu ka ülalmainitud Vahtre ning Laari, Endre ja Oti raamatus, ent sealgi leidub ülemäära palju ebatäpsusi. Väliseesti uurijatest on kõnealust teemat käsitlenud rootsieest- lasest ajakirjanik ja publitsist Andres Küng (A Dream of Free­ dom: Four Decades of National Survival Versus Russian Imperi­ alism in Estonia, Latvia and Lithuania 1940-1980, Cardiff, New York, Stockholm, Sydney, Toronto, 1980), Romualdas Misiunas ja Rein Taagepera raamatus The Baltic States: Years of Depen­ dence 1940-1980, samuti on sellest juttu Toivo U. Rauna Ees­ ti ajaloo ülevaates Estonia and the Estonians. R. Taagepera on Tõnu Parmingu ja Elmar Järvesoo koostatud koguteoses A Case 10 Eessõna Study of a Soviet Republic: The Estonian SSR (Boulder, Colorado, 1978) käsitlenud rahvusluse, kollaboratsionismi ja uusvasakpool- suse küsimusi Eestis ("Nationalism, Collaborationism and New- Leftism"). Sirje Sinilinnu varjunime all on soome-eestlasest jurist ja publitsist Juhan Talve põgusalt vaadelnud ka rahvuslikku vas­ tupanuliikumist Eestis 1940-1980 okupatsioonivõimude rahvus­ poliitikat kirjeldavas teoses Mõningatest rahvuspoliitika aspek­ tidest: Visand nõukogude rahvuspoliitika kriitikaks Eestis 1940- 1983 (Stockholm, 1983). Mõnevõrra enam on kajastatud kahe nimekaima Eesti vaba­ dusvõitleja, Mart-Olav Nikluse ja märtrisurma läbi lahkunud Jüri Kuke saatust. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskes- kus (EVVA) on 1984. aastal Stockholmis välja andnud kogumiku pealkirjaga Mart Niklus \ J iiri Kukk: Kaks kes ei alistunud. Rein Taageperalt on kaks Jüri Kuke saatust käsitlevat raamatut: Soft­ ening without Liberation in the Soviet Union: The Case of Jüri Kukk (Irvine, California, 1984) ja The Death of Jüri Kukk: A Case Study in Erratic Repression (Irvine, California, 1981). Väliseestlaste koostatud uurimuste ühiseks puuduseks on liig­ ne toetumine ametlikele Nõukogude allikatele ja mitteametliku allikmaterjali (Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Ees­ tis) vähene usaldamine. Samuti kordub kõigi autorite töödes eks­ lik väide, nagu poleks pärast metsavendluse likvideerimist kuni demokraatlike liikumiste areenile ilmumiseni 1960. aastate lõpul Eestis aktiivset vastupanu esinenud. Välisautoritest on Eesti
Load more

Recommended publications
  • UC Irvine UC Irvine Previously Published Works
    UC Irvine UC Irvine Previously Published Works Title Citizens' Peace Movement in the Soviet Baltic Republics Permalink https://escholarship.org/uc/item/2kk0x6vm Journal Journal of Peace Research, 23(2) ISSN 0022-3433 Author Taagepera, R Publication Date 1986 DOI 10.1177/002234338602300208 Peer reviewed eScholarship.org Powered by the California Digital Library University of California Citizens’ Peace Movement in the Soviet Baltic Republics* REIN TAAGEPERA School of Social Sciences, University of California A citizens’ peace movement emerged in the Soviet Baltic republics in January 1980, when about 23 Lithuanians, Estonians, and Latvians signed an antiwar declaration in the wake of Soviet military in- volvement in Afghanistan. The concern for peace was intertwined with, but distinct from, concerns for national autonomy, civil rights, and ecology. The movement culminated with a proposal in October 1981 that the Baltic republics be enclosed in the Nordic Nuclear-Weapon-Free Zone. This proposal was signed by 38 Latvians, Lithuanians, and Estonians, in response to Brezhnev’s offer to consider some NWFZ-related measures ’applicable to our own territory’. At least five of the signatories have been jailed since then, and at least in one case the NWFZ proposal figured among the most incriminating char- ges. Despite some remaining problems of wording, the Baltic Letter on the NWFZ represented a major advance from uncompromising declaratory dissent toward advocacy of specific and negotiable mea- sures. The Baltic action preceded and partly inspired the formation of the now-defunct citizens’ peace group in Moscow, 1982. The demand for inclusion of the Baltic republics in the Nordic NWFZ was re- peated in a December 1983 letter by unnamed Estonian Peace Supporters to the Stockholm disarmament conference, in a rather declaratory style.
    [Show full text]
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Otepää Perepäeval Spunkisid Nii Väikesed Kui Suured
    Asutatud 1932 Otepää, Nõuni, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja Neljapäev, 13. september 2018 Nr 15 (474) Kontsert "Armastu- Otepää perepäeval spunkisid sega Toksovost" nii väikesed kui suured 8. septembril kogunesid Otepää kul- tuurimajja suured ja väikesed spunki- jad, toimus suur ülevallaline perepäev, kus lustimist jagus kõigile. Perepäev algas laste enda kontserdi ehk vaba lavaga, kus sai näha esine- jaid nagu KanadonMuhedad, Maarja All, Orelipoiss, Loore All, Michael Jackson, Esteetika ja Tantsukool ning peale laste esinemist sai nautida Birgiti ja Peteri laulmist. Lapsed tantsisid, laulsid kaasa ja spunkisid koos Pipiga lava ees. Pärast said soovijad Birgit Sarrapiga koos pilti teha ja juttu vesta. Perepäeva käis tervitamas ka vallava- 8. septembril olid Otepääl külas sõprus- nem Kaido Tamberg. valla Toksovo vallavanema nõunik Alek- Kultuurimaja galerii nurka oli ehita- sei Izmailov ja tema abikaasa Jekaterina. tud lebola, kus sai vahetada mänguas- Külalised tutvusid Otepää valla vaatamis- ju, mänge ja raamatuid. Perepäeval väärsustega. võis kohata Pipit ja Annikat, karu, Kõigile vallakodanikele kingiti kontsert jänest, lõvi Leod ja Tekikotti, Väikest „Armastusega Toksovost“ Ugandi Restos. Nõida, kes lapsi lõbustasid. AssaRaks ja Eva tegid lastele näomaalinguid. MONIKA OTROKOVA Värviline ja tuledega fotosein ootas kõiki peresid koos pildile. Otepää kultuurimajas prooviti veel disko töötoas kätt diskorina, punuti patse, tehti õhupallidest loomanägu- laste etendus „Hiired pööningul“ läks igati korda. „Selliste perepäevade kor- sid. Ühes töötoas oli postkaardi meis- (juhendaja Tiie Jaaniste). raldamine näitab veelkord, kui oluline on hea terdamise võimalus, mille sai ka kohe Kogu melu vaatas Kalju Ruuveni koostöö erinevate osapoolte vahel. Kutsun vanavanemate päeva puhul vanaema- pronksbüst, mis toimuva rõõmsa ka teisi Otepääl tegutsevaid organisatsioone le või vanaisale teele saata.
    [Show full text]
  • The Ukrainian Weekly 1989
    ubiished by the Ukrainian National Association Inc.. -J I c. a fraternal non-profit associitiori| rainian H V Vol. LVII No. 22 THE UKRAINIAN WEEKLY SUNDAY, MAY 28, 1989 50 cents USSR national-democratic movements'Congress of People's Deputies convenes western representatives meet in ParisUkrainia n faithful in Moscow PARIS - Twenty two Western the signatories write: representatives of national-democratic "We fully share your democratic raise Catholic Church issue movements of various nationalities in aspirations and deem it our principal MOSCOW - More than 400 faithful memorial service at the hotel, Revolu­ the USSR met here on May 6-11 and task to support the demands of demo­ took part in a Ukrainian Catholic tion Plaza and Karl Marx Street, called formed a mutual Coordinating Center, cracy and independence. moleben in front of the Moskva Hotel for the legalization of the Ukrainian called Democracy and Independence, "Coming from the possibilities of the on Thursday morning. May 25, as Catholic Church in the Soviet Union. A to support the movements' ideas and democratic world in which we live, we newly elected ministers to the Congress delegation of 150 to 200 Ukrainians activities. establish as our goal to assist in your of People's Deputies filed past them on from western Ukraine, among them Mr. According to a May 11 statement, the fight to win freedom for our nations." their way to the first session of this Неї, took part in a two-and-a-half coordinating center was organized at Four former Ukrainian political parliament, according to Ivan Неї, head service celebrated by the Rev.
    [Show full text]
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel
    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Please Download Issue 1-2 2015 Here
    B A L A scholarly journal and news magazine. April 2015. Vol. VIII:1–2. From TIC the Centre for Baltic and East European Studies (CBEES), Södertörn University. The story of Papusza, W a Polish Roma poet O RLDS A pril 2015. V ol. VIII BALTIC :1–2 WORLDSbalticworlds.com Special section Gender & post-Soviet discourses Special theme Voices on solidarity S pecial section: pecial Post- S oviet gender discourses. gender oviet Lost ideals, S pecial theme: pecial shaken V oices on solidarity solidarity on oices ground also in this issue Illustration: Karin Sunvisson RUS & MAGYARS / EsTONIA IN EXILE / DIPLOMACY DURING WWII / ANNA WALENTYNOWICZ / HIJAB FASHION Sponsored by the Foundation BALTIC for Baltic and East European Studies WORLDSbalticworlds.com in this issue editorial Times of disorientation he prefix “post-” in “post-Soviet” write in their introduction that “gender appears or “post-socialist Europe” indicates as a conjunction between the past and the pres- that there is a past from which one ent, where the established present seems not to seeks to depart. In this issue we will recognize the past, but at the same time eagerly Tdiscuss the more existential meaning of this re-enacts the past discourses of domination.” “departing”. What does it means to have all Another collection of shorter essays is con- that is rote, role, and rules — and seemingly nected to the concept of solidarity. Ludger self-evident — rejected and cast away? What Hagedorn has gathered together different Papusza. is it to lose the basis of your identity when the voices, all adding insights into the meaning of society of which you once were a part ceases solidarity.
    [Show full text]
  • Abn Correspondence Bulletin of the Anti-Bolshevik Bloc of Nations
    FREEDOM FOR NATIONS ! CORRESPONDENCE FREEDOM FOR INDIVIDUALS! JANUARY-FEBRUARY 1989 CONTENTS: Carolling Ukrainian-Style ....................... 2 The Autobiography of Levko Lukyanenko ..................... 3 European Freedom Council Meeting ..............................16 Statement of the European Freedom Council .............. 16 Hon. John Wilkinson, M.P. Eastern European Policy for Western Europe .............. 19 Genevieve Aubry, M.P. Is Switzerland Ready for a New Challenge with the European Nations .......................... 26 Sir Frederic Bennett Can the Soviet Russian Empire Survive? ....................... 31 Bertil Haggman Aiding the Forces of Freedom in the Soviet Empire ................................... 34 Ukrainian Christian Democratic Front Holds Inaugural Meeting ........... 40 David Remnick Ukraine Could be Soviets’ Next Trouble Spot ..............41 Bohdan Nahaylo Specter of the Empire Haunts the Soviet Union ..........45 Appeal to the Russian Intelligentsia ......... ......................47 Freedom for Nations! Freedom for Individuals! ABN CORRESPONDENCE BULLETIN OF THE ANTI-BOLSHEVIK BLOC OF NATIONS Publisher and Owner (Verleger und Inha­ It is not our practice to pay for contribut­ ber): American Friends of the Anti-Bolshevik ed materials. Reproduction permitted only Bloc of Nations (AF ABN), 136 Second Avenue, with indication of source (ABN Corr.). New York, N.Y. 10003, USA. Annual subscription: 27 Dollars in the Zweigstelle Deutschland: A. Dankiw, USA, and the equivalent of 27 US Dollars in Zeppelinstr. 67, 8000 München 80. all other countries. Remittances to Deutsche Editorial Staff: Board of Editors Bank, Munich, Neuhauser Str. 6, Account Editor-in-Chief: Mrs. Slava Stetsko, M.A. No. 3021003, Anna Dankiw. Zeppelinstr. 67 Schriftleitung: Redaktionskollegium. 8000 München 80 Verantw. Redakteur Frau Slava Stetzko. West Germany Zeppelinstraße 67 Articles signed with name or pseudonym 8000 München 80 do not necessarily reflect the Editor’s opinion, Telefon: 48 25 32 but that of the author.
    [Show full text]
  • Võru Valla Teataja Oktoober 2020
    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (160) Oktoober 2020 Teataja Võru vallavalitsus tunnustas õpetajaid õru vallavalitsus nimetas lastevanematelt korduvalt head on paljude lasteaias läbiviidavate Vtänavused aastaõpetaja tagasisidet. Näide ühe lapsevanema ürituste hing ning süžeede autor, aunimetused ning tänas kõiki kirjast: “Ma ei tea, kas õpetajatele tema läbiviidud üritused jätavad nominente neljas kategoorias: ka “tunnistusi” õppeaasta lõpus alati sügava mulje. Merike Kobin aasta kooliõpetaja, aasta klassijuha- jagatakse, aga kui jagataks, siis mina on ka lasteaia laulu sõnade autor. taja, aasta lasteaiaõpetaja ja aasta paneksin sinna lapsevanemana Ta paistab silma näitleja meis- huvihariduse õpetaja. Õpetajate kindlasti vaid parimad hinded. terlikkusega, vürtsika asjakohase tunnustamiseks esitati tänavu 15 Õppe üleviimine veebi - hinne huumorisoonega, sõnaosavusega ettepanekut. “5” - see tuli suurepäraselt välja! ja hea mõttelennuga. Õppe- ja Õpetaja kasutas veebikeskkondi, kasvatustöös pöörab Merike suurt Tunnustamise eesmärk on väär- mis olid arusaadavad, õpetaja tähelepanu väärtuskasvatusele: Kristina Siska. Foto: Jaanus Tanilsoo tustada ja esile tõsta õpetajatöö oli valmis alati juhendama. Oli lapsed on tutvunud rahvaluule olulisust, tunnustada õpetajaid, märgata, kuidas õpetaja iga nädal väikevormidega, vanasõnadega, Aasta huvihariduse õpetaja auni- kelle töö ja isiklik eeskuju on katsetas üha uusi lahendusi kuni mõistatuste ja kõnekäändudega. metus omistati Osula põhikooli oluliselt kaasa aidanud laste ja lõpuks
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
    Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ERSP aeg MTÜ Magna Memoria 2008 g Sisukord Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Eessõna ... 12 Tunne Kelam. ERSP - 20 aastat ... 16 Jaan Tammsalu. ERSP ja vaimulikud ... 21 Mati Kiirend. ERSP - demokraatlike liikumiste järjepidevuse kandja ... 24 Jüri Adams. ERSP arenguetapid ... 40 Lagle Parek. Stalinismiohvrite mälestusmärk ... 56 Valev Kruusa/u kõne Hirvepargi miitingul23.08.1988 ..62 Vello Salum. Kommunismiohvrite memoriaal Pilistveres ... 64 Lagle Parek. Koos ja eraldi kurjuse impeeriumi lammutamas ... 69 Mari-Ann Kelam. Eesti pagulaskonna vabadusvõitlus ja ERSP ... 96 Linnart Mäll. Esindamata Rahvaste Organisatsioon ... 110 Jüri Adams. ERSP ja põhiseadus ... 114 Andres Mäe. ERSP ja valimised ... 130 Viktor Niitsoo. Miks ERSP ei kestnud? ... 144 Eve Pärnaste. ERSP TORMILINE ALGUS. Kronoloogia Eellood: 1987 ... 154 1988... 160 21. jaanuar. Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks ... 165 2.veebruar ... 169 24. veebruari meeleavaldused ... 183 25. märtsi meeleavaldused ... 199 21. aprill. ERSP Korraldava Toimkonna moodustamine ... 210 l.mai ... 212 11. mai. ERSP Korraldava Toimkonna dokumendid: . Avalik kiri ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile ... 2.18 . Üleskutse ENSV Ülemnõukogule, ENSV Ministrite Nõukogule, ENSV Prokuratuurile, ENSV Justiitsministeeriumile ... 220 Abipalve rahvusvahelistele abistamisorganisatsioonidele ... 221 Sisukord 4. juuni. Eesti I Sõltumatu Noortefoorum. ERSP sõnavõtud: Eve Pärnaste ... 229 Arvo Pesti ... 231 Andres Mäe ... 233 14.juuni miitingud ... 235 1.
    [Show full text]
  • The Ukrainian Weekly 1986, No.14
    www.ukrweekly.com Published by the Ukrainian National Association Inc.c,, a fraternal non-profit association! raiman WeeH No. 14 V Vol. LIV THE UKRAINIAN WEEKLY SUNDAY, APRIL 6, 1986 25 cents Plyushch heads anti-defamation committee Soviet photos of Myroslav Medvid PARIS — Former Soviet political prisoner Leonid Plyushch was elected were doctored, say professionals chairman of a Ukrainian anti-defama- tion committee that was established NEW YORK — Photographs of airbrushing for over 20 years. "This is here at a public meeting held March 14. Myroslav Medvid that appeared recent- very clear. There is no depth of field The Committee Against Defamation ly in two Soviet publications were between the person in the foreground of the Ukrainian Name and the Ukrai- doctored, according to several profes- and the people behind him," he said. nian Nation was established by Ukrai- sional photographers and airbrush Mr. Kasparin also noted that Mr. nians in France to defend the honor of artists in the United States. Medvid appears to be larger than he the Ukrainian nation against propa- A story headlined "Soviet Photos of should be in relation to the distance ganda that defames the Ukrainian Sailor Whom U.S. Returned to Mos- between himself and rest of the family. liberation struggle and falsifies history, cow Are Seen as Forged," by New York The photographs are "obviously" doc- and in the process creates emnity among City Tribune reporters Patrick J. Mar- tored, Mr. Kasparin said. the nations dominated by the Soviets. tin and Bohdan Faryma, revealed the ' Some of the clearest indications, fraud. The story appeared on March 21.
    [Show full text]