DOCSLIB.ORG

Eelarve 2020.A III Lugemine.Xlsx

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Eelarvearuanne 2019 2020 2019/2020 Kirje nimetus Eelarve Täitmine Eelarve Eelarve muutus % Füüsilise isiku tulumaks 5 238 779 5 051 022 5 328 828 90 049 1,72% Maksutulud Maamaks 512 000 510 259 512 000 0 0,00% Maksutulud kokku 5 750 779 5 561 281 5 840 828 90 049 1,57% Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 250 580 1 271 217 1 322 021 71 441 5,71% Tasandusfond 933 202 933 202 1 323 055 389 853 41,78% Saadud toetused Toetusfond 2 951 189 2 951 189 2 876 631 -74 558 -2,53% tegevuskuludeks Muud saadud toetused tegevuskuludeks 190 580 185 722 61 700 -128 880 -67,63% Põhitegevuse tulud Saadud toetused tegevuskuludeks kokku 4 074 971 4 070 113 4 261 386 186 415 4,57% Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 72 630 38 630 87 300 14 670 20,20% Laekumine vee erikasutusest 13 500 13 345 13 300 -200 -1,48% Muud tegevustulud Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 0 0 0 0 0,00% Muud tegevustulud 1 372 1 436 0 -1 372 0,00% Muud tegevustulud kokku 87 502 53 410 100 600 13 098 14,97% Põhitegevuse tulud kokku 11 163 832 10 956 021 11 524 835 361 003 3,23% Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -832 820 -666 861 -726 174 106 646 -12,81% Antud toetused Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -190 262 -246 483 -308 812 -118 550 62,31% tegevuskuludeks Mittesihtotstarbelised toetused -37 168 -33 724 -31 258 5 910 -15,90% Antud toetused tegevuskuludeks kokku -1 060 250 -947 068 -1 066 244 -5 994 0,57% Põhitegevuse kulud Tööjõukulud -6 099 330 -6 017 352 -6 052 115 47 215 -0,77% Majandamiskulud -3 461 236 -3 585 443 -3 693 917 -232 681 6,72% Muud tegevuskulud Muud kulud -53 137 -838 -58 874 -5 737 10,80% Muud tegevuskulud kokku -9 613 703 -9 603 633 -9 804 906 -191 203 1,99% Põhitegevuse kulud kokku -10 673 953 -10 550 700 -10 871 150 -197 197 1,85% Põhitegevuse tulem 489 879 405 321 653 686 163 807 33,44% Põhivara müük (+) 50 000 39 464 2 950 -47 050 -94,10% Põhivara soetus (-) -813 808 -597 441 -2 661 026 -1 847 218 226,98% Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 336 834 267 875 725 000 388 166 115,24% Investeerimistegevus Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -898 990 -984 480 -149 761 749 229 -83,34% Finantstulud (+) 134 138 130 -4 -2,99% Finantskulud (-) -40 966 -32 624 -27 847 13 119 -32,02% Investeerimistegevus kokku -1 366 796 -1 307 068 -2 110 555 -743 759 54,42% Eelarve tulem (ülejääk (+) / puudujääk (-)) -876 917 -901 747 -1 456 869 -579 952 66,14% Kohustuste võtmine (+) 400 000 0 2 085 000 1 685 000 421,25% Finantseerimistegevus Kohustuste tasumine (-) -455 090 -455 096 -686 724 -231 634 50,90% Finantseerimistegevus kokku -55 090 -455 096 1 398 276 1 453 366 -2638,17% Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -932 007 -1 364 353 -58 593 873 414 -93,71% Nõuete ja kohustuste saldode muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 0 -7 510 0 0 Valla- ja linnavolikogu 47 453 42 374 48 283 830 1,75% Valla- ja linnavalitsus 555 677 526 576 647 406 91 729 16,51% Kohaliku omavalitsuse üksuse reservfond 52 637 0 82 624 29 987 56,97% Üldised valitsussektori Muud üldised valitsussektori teenused 42 767 42 562 341 -42 426 -99,20% teenused Valitsussektori võla teenindamine 40 966 32 624 27 847 -13 119 -32,02% Üldiseloomuga ülekanded valitsussektoris 34 668 28 816 28 548 -6 120 -17,65% Üldised valitsussektori teenused kokku 774 168 672 952 835 049 60 881 7,86% Muu riigikaitse 1 000 910 1 000 0 0,00% Riigikaitse Riigikaitse kokku 1 000 910 1 000 0 0,00% Päästeteenused 17 887 16 775 19 134 1 247 6,97% Avalik kord ja julgeolek Avalik kord ja julgeolek kokku 17 887 16 775 19 134 1 247 6,97% Maanteetransport 582 316 521 987 494 735 -87 581 -15,04% Side 63 536 52 426 54 530 -9 006 -14,18% Majandus Muu majandus (sh majanduse haldus) 175 870 144 392 229 340 53 470 30,40% Majandus kokku 821 722 718 805 778 604 -43 118 -5,25% Jäätmekäitlus 1 500 2 216 2 446 946 63,09% Keskkonnakaitse Muu keskkonnakaitse (sh keskkonnakaitse haldus) 11 500 6 257 7 446 -4 054 -35,25% Keskkonnakaitse kokku 13 000 8 473 9 893 -3 107 -23,90% Veevarustus 0 0 268 000 268 000 100,00% Tänavavalgustus 83 000 82 255 753 000 670 000 807,23% Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 803 147 861 402 735 478 -67 669 -8,43% Laekvere teeninduspiirkond 155 166 176 259 178 789 23 623 15,22% Elamu- ja Roela, Tudu, Viru-Jaagupi teeninduspiirkond 214 347 225 185 199 015 -15 332 -7,15% kommunaalmajandus Ulvi, Vinni-Pajusti teeninduspiirkond 364 852 398 463 269 892 -94 960 -26,03% Kalmistud 27 222 30 392 46 712 19 490 71,60% Saunad 34 533 22 829 31 869 -2 664 -7,71% Hulkuvad loomad 7 000 8 276 9 200 2 200 31,43% Elamu- ja kommunaalmajandus kokku 886 147 943 658 1 756 478 870 331 98,22% Muu tervishoid, sh tervishoiu haldamine 35 640 25 596 42 977 7 337 20,59% Tervishoid Tervishoid kokku 35 640 25 596 42 977 7 337 20,59% Sport 935 099 994 966 284 074 -651 025 -69,62% Vinni Spordikompleks 804 077 859 240 120 000 -684 077 -85,08% Muuga Spordihoone 42 248 43 292 38 897 -3 351 -7,93% Staadion 12 274 11 265 12 344 70 0,57% Noorsootöö ja noortekeskused 124 386 125 073 139 469 15 083 12,13% Vaba aja üritused 372 975 393 524 335 345 -37 630 -10,09% Raamatukogud 202 916 197 739 332 157 129 241 63,69% Vinni-Pajusti Rahvaraamatukogu 69 173 71 876 69 003 -170 -0,25% Viru-Jaagupi Rahvaraamatukogu 19 355 18 230 149 755 130 400 673,73% Roela Rahvaraamatukogu 18 840 20 360 19 435 595 3,16% Tudu Rahvaraamatukogu 12 519 13 711 13 654 1 135 9,07% Ulvi Raamatukogu 23 382 22 685 27 744 4 362 18,65% Vaba aeg, kultuur ja Laekvere Raamatukogu 59 647 50 877 52 567 -7 080 -11,87% religioon Rahvakultuur 389 933 335 831 481 674 91 741 23,53% Kadila Seltsimaja 30 832 13 663 14 734 -16 098 -52,21% Pajusti klubi 62 884 68 064 117 954 55 070 87,57% Roela Rahvamaja 106 995 65 894 67 399 -39 596 -37,01% Tudu Rahvamaja 7 101 4 928 5 009 -2 092 -29,45% Laekvere Rahvamaja 100 740 103 194 204 391 103 651 102,89% Venevere Seltsimaja 24 398 25 829 24 398 0 0,00% Ulvi Klubi 56 983 54 261 47 788 -9 195 -16,14% Muuseumid 0 1 069 58 652 58 652 100,00% Vinni Vallamuuseum 1 069 58 652 58 652 100,00% Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 18 000 14 272 14 000 -4 000 -22,22% Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh haldus 34 666 27 136 47 167 12 501 36,06% Vaba aeg, kultuur ja religioon kokku 2 077 975 2 089 611 1 692 541 -385 434 -18,55% Alusharidus 1 471 635 1 542 777 1 602 310 130 675 8,88% Vinni Lasteaed 537 841 527 857 544 263 6 422 1,19% Pajusti Lasteaed 296 334 313 247 333 193 36 859 12,44% Kulina Lasteaed 262 266 195 572 186 995 -75 271 -28,70% Tudu Lasteaed 0 46 027 49 478 49 478 #DIV/0! Ulvi Lasteaed 140 824 127 430 132 682 -8 142 -5,78% Laekvere Lasteaed 193 066 188 833 195 665 2 599 1,35% Roela Lasteaed 0 108 526 113 785 113 785 #DIV/0! Põhihariduse otsekulud 3 373 219 3 137 675 3 490 081 116 862 3,46% Roela kool 598 148 496 037 540 900 -57 248 -9,57% Tudu kool 251 870 173 016 226 620 -25 250 -10,02% Haridus Vinni-Pajusti Gümnaasium 1 414 789 1 443 274 1 477 890 63 101 4,46% Põlula kool 216 324 207 522 180 120 -36 204 -16,74% Muuga-Laekvere Kool 806 612 713 468 976 971 170 359 21,12% Üldkeskhariduse otsekulud 212 638 175 555 174 504 -38 134 -17,93% Vinni-Pajusti Gümnaasium 154 177 135 449 110 400 -43 777 -28,39% Noorte huviharidus ja huvitegevus 222 841 263 670 286 856 64 015 28,73% Koolitransport 209 172 202 759 205 736 -3 436 -1,64% Öömaja 43 183 42 960 41 910 -1 273 -2,95% Roela Õpilaskodu 43 183 42 960 41 910 -1 273 -2,95% Muu haridus, sh hariduse haldus 240 818 101 493 206 696 -34 122 -14,17% Haridus kokku 5 773 506 5 466 890 6 008 095 234 589 4,06% Haigete sotsiaalne kaitse 0 0 8 250 8 250 100,00% Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused 15 663 15 663 24 918 9 255 100,00% Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 247 345 388 266 265 441 18 096 7,32% Eakate sotsiaalhoolekande asutused 539 978 551 329 900 532 360 554 66,77% Tammiku Kodu 180 558 181 998 174 328 -6 230 -3,45% Ulvi Kodu 277 355 285 987 642 737 365 382 131,74% Vinni päevakeskus 12 065 12 753 13 467 1 402 11,62% Muu eakate sotsiaalne kaitse 101 304 108 892 82 975 -18 329 -18,09% Sotsiaalne kaitse Laste ja noorte sotsiaalhoolekande asutused 698 999 731 328 795 549 96 550 13,81% Vinni Perekodu 528 500 578 158 623 779 95 279 18,03% Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 104 416 159 926 182 982 78 566 75,24% Töötute sotsiaalne kaitse 1 000 0 5 400 4 400 440,00% Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 39 000 38 373 34 385 -4 615 -11,83% Riiklik toimetulekutoetus 80 465 76 558 79 585 -880 -1,09% Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 38 400 3 995 38 240 -160 -0,42% Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 160 102 147 246 147 757 -12 345 -7,71% Sotsiaalne kaitse kokku 2 026 672 2 221 575 2 566 014 539 342 26,61% Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotus tegevusalade järgi kokku 12 427 717 12 165 245 13 709 785 1 282 068 10,32% Võlakohustused 3 401 401 3 401 401 2 946 311 Aasta alguse seisuga Likviidsed varad 1 349 408 1 349 408 86 908 Muud näitajad Võlakohustused 3 346 311 2 946 305 4 344 587 Perioodi lõpu seisuga Likviidsed varad 417 401 86 908 28 315 Investeeringute jaotus tegevusalade lõikes Row Labels Sum of 2020.
Recommended publications
  • Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus

    Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus

    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2017 Tudu saab uusi aadresse Valimistulemus Vallavanema veerg Ülejõe tee ja Kopli tee - kaks uut kohanime Vinni vallas Valimised on selleks korraks läbi – valija jaoks. Valimised ei ole selleks korraks läbi veel mitte - valitute jaoks. Aitäh kõigile, kes minusse uskusid ja mulle oma hääle usal- dasid. Teid oli rõõmustavalt palju! Nüüd läheme üheskoos edasi! Algab päriselt suurelt mõtlemise aeg: kuigi vallavanema plaanid ja visioonid on hõlmanud juba mõnda aega tu- handet ruutkilomeetrit - Rägavere + Laekvere + Vinni, läheb alles nüüd tööks, et suuta senistest heanaaber- nendega arvestada - see on paras like suhete pinnalt kokku kasvada pähkel pureda. Meedia vahendusel ühtseks ja tugevaks Vinni vallaks. kuuldus ju neilgi valimistel noorte Alguse tegime ühiseks saamisel juba suust tihtilugu, et valiks kedagi, et 15.oktoobril toimunud kohaliku oma 75 küla ühisloitsuga. Usun sii- muutuks midagi. Mida see muutus volikogu valimised lõppesid ralt, et nii maapealsed kui taevased endast kujutab, selgub ja selgineb Vinni vallale valimised.ee and- jõud on sel teel meiega. noortega kohtudes, nendega vallaelu metel 18.okt. seisuga järgmiste Miski ei ole enam endine, kui va- ja -asjade üle arutamises. Loodan tulemustega: lik on tehtud. Seekordsed valimised neist kohtumistest mõlemapoolset Eesti Keskerakond – olid kahes mõtted erilised. Valisime kasu. 1344 häält, 8 mandaati: kolme senise valla peale ühe voliko- Eelnev ei tähenda, et kogu aur Rauno Võrno gu, kuhu konkurents ühele kohale vallas vaid noorte peale kulub. Toomas Väinaste oli meie valla ajaloo kõrgeim. Minu Kohalik omavalitsus on ju ellu kut- Uno Muruvee arvates on eelkõige kohalikud vali- sutud kohalike inimeste jaoks, olgu Ülle Allika mised see koht, kus iga vallakodanik nad vanad või noored, elagu kaugel Virgo Koppel saab ja peab oma sõna sekka ütlema, külas või suures alevikus, olulisi asju Riina Sinisoo kuna tehtud valikud mõjutavad otsustama ja vallaelu korraldama.
  • Virumaa Hiied

    Virumaa Hiied

    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020

    Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020

    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78
  • Jääkreostuskolle Nr. 2 – KOSE-RISTI ABT

    Jääkreostuskolle Nr. 2 – KOSE-RISTI ABT

    AS Maves Marja 4d Tallinn 10617 Tel. 65 67 300, faks 65 65 429, e-post [email protected] Reg nr 10097377 a/a Hansapank 221001129112 kood 767 Töö nr. 2130 Tellija: EV Keskkonnaministeerium Toompuiestee 24 10149 Tallinn Leping nr.: 2-15-16/626 Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll Lisa 1 Jääkreostuskollete infokaardid Vastutav täitja Mati Salu Tallinn, oktoober 2003 Töö on koostanud AS Maves Ohtlike jäätmete käitluslitsents 0052 (13.09.2001.a.) Põhjaveeuuringute litsents nr 64 (05.11.2001.a.) Juhatuse esimees Toomas Kupits Tööst võtsid osa Madis Metsur Mati Salu Karl Kupits Käesolevas lisas on 172 nummerdatud lehekülge teksti. 1 Jääkreostuskolle nr. 2 – KOSE-RISTI ABT....................................................................... 3 2 Jääkreostuskolle nr. 5 – RIISIPERE ABT.......................................................................... 7 3 Jääkreostuskolle nr. 13 – KOSE KATLAMAJA.............................................................. 11 4 Jääkreostuskolle nr. 18 – KÄRDLA NAFTABAAS........................................................ 15 5 Jääkreostuskolle nr. 19 – KAPASTO ABT...................................................................... 18 6 Jääkreostuskolle nr. 24 – AHTME MNT 86 ABT ........................................................... 22 7 Jääkreostuskolle nr. 25 – AHTME MNT 88 ABT ........................................................... 26 8 Jääkreostuskolle nr. 29 – NARVA ABT .........................................................................
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering

    Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering

    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
  • Laekvere Valla

    Laekvere Valla

    1 LAEKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. Laekvere 2007 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 ARENGUKAVA TELLIJA: Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee TÖÖ TEOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1.
  • Eastern Estonia

    Eastern Estonia

    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
  • Eesti ANK Liikmed

    Eesti ANK Liikmed

    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
  • 9. Aprill 2015

    9. Aprill 2015

    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 9. aprill 2015. Nr 7 (185) Raplamaa XV kooliteatrite festival Märjamaal Festivali esimene päev oli Sarve töötuppa „Kohalolek 27. märtsil Märjamaa kultuu- ja keskendumine laval”. Seal rimajas. alustasime nagu ikka tutvumise- ga – igaüks, kes oli ringis, ütles Kohilast välja sõites oli esime- selgelt oma nime ja mõtles sinna ne peatus Märjamaa gümnaa- juurde ka ühe liigutuse, mis teda sium, kus me saime oma asjad iseloomustaks. ära panna ja edasi suundusime Seejärel, kui olime viimase kultuurimajja etendusi vaatama. mänguga lõpetanud, suundus Kuulusin ka õpilastest kokku meie grupp kolmandasse töö- pandud žüriisse, kes jagasid tuppa „Liikumine ja liiguta- eripreemiaid kolmele parimale mine”, mida juhtis koreograaf vanuserühmale. Kardo Ojasalu. Pidime täitma Etendused algasid kell 14.10 ülesannet „täida kogu ruum”. ning festivali alustasid Kivi- Peale selle harjutuse tuli teha Vigala näitlejahakatised tükiga veel mitmesuguseid asju ja kõik „Peep ja sõnad”. Peale iga eten- said kenasti hakkama. Lõpetu- dust käis õpilastest žürii oma seks kohtusime ka Tallinna Lin- muljeid ja arvamusi vahetamas. nateatri näitleja Argo Aadliga. Hageri noortest näitlejatest Siis läksime kõik uuesti suur- oli laval neli gruppi, algklasside de saali, kus jagati auhindu ning vanuserühmast kolm ja põhi- nii mõnegi said hageri noored koolist üks. näitlejad. Pärast seda seadsime Kell 21.15 olid etendused läbi Liisi ja Kristofer. Foto erakogust. sammud koolimajja, et veel keha ja suures saalis algas Improteatri kinnitada ja seejärel algaski sõit etteaste, kus said ka mõned kus meid jagati kolme gruppi. gruppidesse ja pidime tegema tagasi koju. noored kaasa lüüa. Õhtu jätkus Kõigepealt käisime Pärnu Pos- intervjuu, meie grupp tegi seda U20 Eesti meistri- diskoga.
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • Estonia Estonia

    Estonia Estonia

    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.