DOCSLIB.ORG

9. Aprill 2015

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
9. Aprill 2015 Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 9. aprill 2015. Nr 7 (185) Raplamaa XV kooliteatrite festival Märjamaal Festivali esimene päev oli Sarve töötuppa „Kohalolek 27. märtsil Märjamaa kultuu- ja keskendumine laval”. Seal rimajas. alustasime nagu ikka tutvumise- ga – igaüks, kes oli ringis, ütles Kohilast välja sõites oli esime- selgelt oma nime ja mõtles sinna ne peatus Märjamaa gümnaa- juurde ka ühe liigutuse, mis teda sium, kus me saime oma asjad iseloomustaks. ära panna ja edasi suundusime Seejärel, kui olime viimase kultuurimajja etendusi vaatama. mänguga lõpetanud, suundus Kuulusin ka õpilastest kokku meie grupp kolmandasse töö- pandud žüriisse, kes jagasid tuppa „Liikumine ja liiguta- eripreemiaid kolmele parimale mine”, mida juhtis koreograaf vanuserühmale. Kardo Ojasalu. Pidime täitma Etendused algasid kell 14.10 ülesannet „täida kogu ruum”. ning festivali alustasid Kivi- Peale selle harjutuse tuli teha Vigala näitlejahakatised tükiga veel mitmesuguseid asju ja kõik „Peep ja sõnad”. Peale iga eten- said kenasti hakkama. Lõpetu- dust käis õpilastest žürii oma seks kohtusime ka Tallinna Lin- muljeid ja arvamusi vahetamas. nateatri näitleja Argo Aadliga. Hageri noortest näitlejatest Siis läksime kõik uuesti suur- oli laval neli gruppi, algklasside de saali, kus jagati auhindu ning vanuserühmast kolm ja põhi- nii mõnegi said hageri noored koolist üks. näitlejad. Pärast seda seadsime Kell 21.15 olid etendused läbi Liisi ja Kristofer. Foto erakogust. sammud koolimajja, et veel keha ja suures saalis algas Improteatri kinnitada ja seejärel algaski sõit etteaste, kus said ka mõned kus meid jagati kolme gruppi. gruppidesse ja pidime tegema tagasi koju. noored kaasa lüüa. Õhtu jätkus Kõigepealt käisime Pärnu Pos- intervjuu, meie grupp tegi seda U20 Eesti meistri- diskoga. timehe veebitoimetaja Raido äsja möödunud teatripäeva HEILI RUNGI Järgmisel päeval alustasime Keskküla töötoas „Intervjuu teemal. kell 9, kogunesime suurde saali, andmine ja sõnumi edastami- Edasi läksime näitleja ja TÜ tiitel tuli Kohilasse! ne”. Seal jagunesime omakorda Pärnu kolledži õppejõu Meelis Nädalavahetusel toimusid Viljandis Eesti meistrivõistlused U20 tütarlastele. Esimeses fi naalgrupis püüdis meistritiitlit 6 naiskonda. Kohila oli sügisel Eesti karikavõistlustel saanud samas vanuses 3. ja talvel EVF KV 2. koha, neli neiut oli tul- nud äsja Kohila naiskonna koosseisus Baltimaade meistriks, Kairis Kontuse tantsulapsed andsid vähimatki põhjust ei olnud seada endile madalaid eesmärke. Oodata oli pingelist ja tasavägist turniiri. Kohila alustas kohe avapäeval edukalt, Pärnu SK ja Premium7/Salva Tartu alistati 3 : 0, laupäeval edu jätkus, Võrule loovutati küll geim, kuid kooli saalis imelise etenduse mitte rohkem, Tartu SS Kalevist saadi jagu taas 3 : 0. Viljandi neiud olid samuti neljas mängus vaid võite tunnistanud, seega Reede, 27. märtsi õhtul oli oli pühapäeval ees kahe kange heitlus kuldmedali eest. Kohila gümnaasiumi peosaalis Mäng algas tasakaalukalt ja rahulikult, siis hakkas Kohila suurejooneline tantsuetendus, tasapisi eest minema ning sai geimivõidu lõpuks küllaltki millega tähistati Kairis Kontu- veenvalt 25 : 12. se tantsurühmade kümnendat Teine geim kuulus samuti Kohilale, kolmandas aga võtsid tegevusaastat. viljandlannad juhtimise enda kätte ning ei andnud Kohilale suurt võimalust. Neljas geim kulges väga tasavägiselt, üle Täissaalile esitati katkeid kolme punkti kumbki naiskond edu ei saavutanud. Lõpu eel muusikalidest, mida on Kohilas oli veel tabelil viigiseis 22 : 22. Ja siis läks Kohila oma teed, aastate jooksul lavalaudadele riskis, tegi ja sai, mis tahtis, sai ihaldatud U20 Eesti meistri- toodud, tantsupeo tantse ja veel tiitli. Edu tõi neidudele tohutu tahe, üksmeel, mänguplaanist palju muud. Ja see kõik oli su- kinnipidamine, oskuslikud ja tugevad servid ning võimas per. Pooleteisetunnine etendus rünnak. Meistriliigas hindamatuid kogemusi saanud Karmen oli nii huvitav, et oleks meeleldi Mereküla oli üks võtmemängijatest, tõstis n-ö võrgu puhtaks, veel sama kaua muusikalide omavaheline koostöö temporündajatega oli ideaalne, enamik, kostüümide ja rekvisiitidega mis plaani võeti, ka õnnestus. kaunistatud saalis istunud. Naiskonnas mängisid Hanna-Loore Õunpuu (parim män- „Tänan kõiki oma tantsu- gija), Helle-Maris Siilak, Johanna Parve, Kertu Laak, Karmen lapsi ning nende vanemaid ja Mereküla, Kadi Talts, Reelika Piirsalu, Andra Aavik, Katarii- õdesid-vendi, kes te etendust na-Katrina Arulaane, Anne Marit Mereküla, Karmel Kibuvits, vaatama tulite” ütles Kairis Anni-Ly Abel. Tüdrukute treenerid Ingrid Kangur ja Peeter Kontus. „Suur tänu ja teen teile Vahtra. kummarduse! Kui ma eile peale INGRID KANGUR proove siit koju sõitsin ja veel kava üle vaatasin, siis mõtlesin küll, et see jääb viimaseks kor- raks. Aga täna, kui siia tagasi TÕNIS MÄGI KONTSERT tulin, siis mõtlesin jälle, et ei, vist “Vaikus valguses” ikka ei jää.” Kairis Kontuse tantsulapsed. Sünnipäevaetendus „Tantsi- laulurahvas, siis päris kindlasti tema rühmades 60 last. Kairis aastal oli koolimaja ruumides ka Juuru rahvamajas tatud tüdrukud” näitas, et Kairis võib öelda ka, et Kohila rahvas on lavale toonud muusikalid tantsuetendus „Miina”. 17. aprillil kell 19.00 loob midagi enneolematut – ta on tantsurahvas. „Pöial-Liisi”, „Lumekuningan- paneb igaühe, kes tema juurde Kairis Kontus alustas tüd- na”, „Puujala ja Ükssilma sõda”, Tekst ja foto läheb, tantsima. Ja vahva, et Pilet eelmüügis 9/12 eurot, kontserdi päeval 12/15 eurot rukute tantsutreeningutega „Tuhkatriinu” ning nüüd, 2014. ESNE ERNITS ta teeb seda siin Kohilas. Kui Info: juururahvamaja.eu, [email protected], 529 0023. Kohila Männi lasteaias kümme aasta detsembris „Lumivalgeke räägime, et Kohila rahvas on aastat tagasi. Nüüdseks tantsib ja seitse pöialpoissi”. Kahel 2 VALLAINFO Nr.7 Aprill 2015 VALLAVOLIKOGU INFO Tule tegemist reguleerib Kohila valla hea- Kohila vallavolikogu 24. märtsi istung korraeeskiri 2015. aasta kevadel on lahtises tehtud oksahunniku all ei ole te põletamine ja muu tegevus, hoonetest vähemalt 15 meetri * Vallavanem Heiki Hepner andis ülevaate tulumaksulae- tules ehk lõkkes lubatud tihe- talveunest ärkamata siile või mis võib põhjustada tulekahju. kaugusel ja metsast vähemalt kumisest ja eelarve seisust. Elanike arv on 1. märtsi seisuga asustusalal tuulevaikse ilmaga teisi loomi. • Tule tegemise koha ümbrus 30 meetri kaugusel. 6894 inimest. Töötute arv kasvanud – veebruaris oli 169 töötut, põletada oksi ja riisutud lehti • Puulehtede ja riisutud kulu peab olema puhastatud põ- • Lõkke tegemisel tuleb arves- sel kuul juba 191 töötut. Toimetulekutoetuse saajate arv ei ole 18. nädalal (27. aprill – 3. mai). põletamine tekitab liigselt suit- levmaterjalist ja -vedelikest tada tuule suunda ja tugevust. kasvanud. su, seetõttu on mõistlikum kulu ning vajaduse korral eelnevalt Lubatud on tuule tugevus kuni Põgusalt rääkis vallavanem ka Rapla omavalitsusliidu tege- Pea meeles! komposteerida. Lehemulla val- niisutatud. Tule tegemise koht 1,5 m/s. mistest ja Rail Balticu raudteetrassist. • Prügi põletamine lõkkes on mistamiseks sobivad enamiku tuleb võimaluse korral ümber • Arvestama peab, et lõkkest „Halva üllatusena tegid Harju ja Rapla maavanemad ühis- rangelt keelatud! Keskkonna- puude ja põõsaste lehed. Suu- kaevata või tagada muul viisil võib lenduda sädemeid. Tähtis kirja, kus soovitasid trassialternatiivide võrdlusesse võtta nõudeid silmas pidades tohib rema parkainesisalduse tõttu tule leviku takistamine. Tule on jälgida, et lõkkest ei tekiks trassikoridor 16A. Vallavalitsus ei ole sellega nõus ja praegu lõkkes põletada vaid oksi ja on kehvemad vaid tamme-, tegemise juures peab lõkke kulupõlengut. pöögi- ja kirsilehed. suurust, ohustatud ehitisi või • Lõkke tegemisel tuleb veen- koostatakse vastukirja.” immutamata puitu. Tehisma- terjali põletamine on keelatud, • Tuleohtlikul ajal on metsa ja looduskeskkonda arvestades duda, et tekkiv suits ei häiriks Kalle Talviste küsis: „Kunagi sai raudteejaama juurde parki- muu taimestikuga kaetud alal olema piisaval hulgal esmaseid teisi inimesi ja liiklust. misplats tehtud, et inimesed jätaksid auto jaama juurde parklas- sest selle tagajärjel tekivad oht- likud saasteained, mis langevad keelatud: kulu põletamine, tulekustutusvahendeid või se ja sõidaksid tööle rongiga. Kas vallavalitsus on uurinud, kas lõpuks maapinnale ja imbuvad rohket suitsu tekitava risu, põhu muid tule kustutamiseks kasu- Soovitus: lõkke tegemise välti- see lahendus rahuldab praegu või on rahva vajadus suurem?” sademetega põhjavette. Nii jms põletamine, suitsetamine tatavaid vahendeid. miseks kasutage oksapurustit, Abivallavanem Argo Luik vastas: „Kohilas on praegu parki- võivad need sattuda inimorga- (v.a selleks ette valmistatud ja • Tuld ei tohi jätta valveta ega mida võite laenutada tööriista- miskohti piisavalt. Valmistame aga ette parklate rajamist teiste nismi ja kahjustada meie tervist. tähistatud kohas või mineraalse lahkuda enne, kui tuli on kustu- laenutusest. Tekkinud oksapu- vallas asuvate rongipeatuste juurde, üks neist on Roobuka raud- Sama ohtlik on lõkke ääres pinnasega alal, kus puudub nud või kustutatud! ru saab kasutada multšina. teejaam. Loodame saada abi konkreetsest EL-i toetusmeetmest, mürgiseid gaase sisse hingata. taimestik või selle jäänused), • Lõkke tegemisel tuleb tagada et rajada jalakäijate kergtee, sõidutee ja autoparkla.” • Enne lõkke süütamist tuleb lõkke tegemine (v.a selleks ette ohutud vahemaad hooneteni MADE SAADVE * Otsustati taotleda Kohila valla munitsipaalomandisse veenduda, et sügisel valmis valmistatud kohas), raiejäätme- ja metsani:
Load more

Recommended publications
  • Eelarve 2020.A III Lugemine.Xlsx
    Eelarvearuanne 2019 2020 2019/2020 Kirje nimetus Eelarve Täitmine Eelarve Eelarve muutus % Füüsilise isiku tulumaks 5 238 779 5 051 022 5 328 828 90 049 1,72% Maksutulud Maamaks 512 000 510 259 512 000 0 0,00% Maksutulud kokku 5 750 779 5 561 281 5 840 828 90 049 1,57% Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 250 580 1 271 217 1 322 021 71 441 5,71% Tasandusfond 933 202 933 202 1 323 055 389 853 41,78% Saadud toetused Toetusfond 2 951 189 2 951 189 2 876 631 -74 558 -2,53% tegevuskuludeks Muud saadud toetused tegevuskuludeks 190 580 185 722 61 700 -128 880 -67,63% Põhitegevuse tulud Saadud toetused tegevuskuludeks kokku 4 074 971 4 070 113 4 261 386 186 415 4,57% Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 72 630 38 630 87 300 14 670 20,20% Laekumine vee erikasutusest 13 500 13 345 13 300 -200 -1,48% Muud tegevustulud Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 0 0 0 0 0,00% Muud tegevustulud 1 372 1 436 0 -1 372 0,00% Muud tegevustulud kokku 87 502 53 410 100 600 13 098 14,97% Põhitegevuse tulud kokku 11 163 832 10 956 021 11 524 835 361 003 3,23% Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -832 820 -666 861 -726 174 106 646 -12,81% Antud toetused Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -190 262 -246 483 -308 812 -118 550 62,31% tegevuskuludeks Mittesihtotstarbelised toetused -37 168 -33 724 -31 258 5 910 -15,90% Antud toetused tegevuskuludeks kokku -1 060 250 -947 068 -1 066 244 -5 994 0,57% Põhitegevuse kulud Tööjõukulud -6 099 330 -6 017 352 -6 052 115 47 215 -0,77% Majandamiskulud -3 461 236 -3 585 443
    [Show full text]
  • Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2017 Tudu saab uusi aadresse Valimistulemus Vallavanema veerg Ülejõe tee ja Kopli tee - kaks uut kohanime Vinni vallas Valimised on selleks korraks läbi – valija jaoks. Valimised ei ole selleks korraks läbi veel mitte - valitute jaoks. Aitäh kõigile, kes minusse uskusid ja mulle oma hääle usal- dasid. Teid oli rõõmustavalt palju! Nüüd läheme üheskoos edasi! Algab päriselt suurelt mõtlemise aeg: kuigi vallavanema plaanid ja visioonid on hõlmanud juba mõnda aega tu- handet ruutkilomeetrit - Rägavere + Laekvere + Vinni, läheb alles nüüd tööks, et suuta senistest heanaaber- nendega arvestada - see on paras like suhete pinnalt kokku kasvada pähkel pureda. Meedia vahendusel ühtseks ja tugevaks Vinni vallaks. kuuldus ju neilgi valimistel noorte Alguse tegime ühiseks saamisel juba suust tihtilugu, et valiks kedagi, et 15.oktoobril toimunud kohaliku oma 75 küla ühisloitsuga. Usun sii- muutuks midagi. Mida see muutus volikogu valimised lõppesid ralt, et nii maapealsed kui taevased endast kujutab, selgub ja selgineb Vinni vallale valimised.ee and- jõud on sel teel meiega. noortega kohtudes, nendega vallaelu metel 18.okt. seisuga järgmiste Miski ei ole enam endine, kui va- ja -asjade üle arutamises. Loodan tulemustega: lik on tehtud. Seekordsed valimised neist kohtumistest mõlemapoolset Eesti Keskerakond – olid kahes mõtted erilised. Valisime kasu. 1344 häält, 8 mandaati: kolme senise valla peale ühe voliko- Eelnev ei tähenda, et kogu aur Rauno Võrno gu, kuhu konkurents ühele kohale vallas vaid noorte peale kulub. Toomas Väinaste oli meie valla ajaloo kõrgeim. Minu Kohalik omavalitsus on ju ellu kut- Uno Muruvee arvates on eelkõige kohalikud vali- sutud kohalike inimeste jaoks, olgu Ülle Allika mised see koht, kus iga vallakodanik nad vanad või noored, elagu kaugel Virgo Koppel saab ja peab oma sõna sekka ütlema, külas või suures alevikus, olulisi asju Riina Sinisoo kuna tehtud valikud mõjutavad otsustama ja vallaelu korraldama.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78
    [Show full text]
  • Jääkreostuskolle Nr. 2 – KOSE-RISTI ABT
    AS Maves Marja 4d Tallinn 10617 Tel. 65 67 300, faks 65 65 429, e-post [email protected] Reg nr 10097377 a/a Hansapank 221001129112 kood 767 Töö nr. 2130 Tellija: EV Keskkonnaministeerium Toompuiestee 24 10149 Tallinn Leping nr.: 2-15-16/626 Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll Lisa 1 Jääkreostuskollete infokaardid Vastutav täitja Mati Salu Tallinn, oktoober 2003 Töö on koostanud AS Maves Ohtlike jäätmete käitluslitsents 0052 (13.09.2001.a.) Põhjaveeuuringute litsents nr 64 (05.11.2001.a.) Juhatuse esimees Toomas Kupits Tööst võtsid osa Madis Metsur Mati Salu Karl Kupits Käesolevas lisas on 172 nummerdatud lehekülge teksti. 1 Jääkreostuskolle nr. 2 – KOSE-RISTI ABT....................................................................... 3 2 Jääkreostuskolle nr. 5 – RIISIPERE ABT.......................................................................... 7 3 Jääkreostuskolle nr. 13 – KOSE KATLAMAJA.............................................................. 11 4 Jääkreostuskolle nr. 18 – KÄRDLA NAFTABAAS........................................................ 15 5 Jääkreostuskolle nr. 19 – KAPASTO ABT...................................................................... 18 6 Jääkreostuskolle nr. 24 – AHTME MNT 86 ABT ........................................................... 22 7 Jääkreostuskolle nr. 25 – AHTME MNT 88 ABT ........................................................... 26 8 Jääkreostuskolle nr. 29 – NARVA ABT .........................................................................
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Laekvere Valla
    1 LAEKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. Laekvere 2007 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 ARENGUKAVA TELLIJA: Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee TÖÖ TEOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1.
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]