DOCSLIB.ORG

2018 Aastaraamat-1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
2018 Aastaraamat-1 2018 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia väljaanne Koostanud Margus Pärtlas Toimetanud Nele Volbrück Küljendanud ja kaane kujundanud Maite Kotta Tallinn 2019 ISSN 17736-5902 Trükk Dipri OÜ SISUKORD SAATEKS ........................................................................................................................................................................4 TEGEVUSARUANNE 2018 ..........................................................................................................................................5 Valik sündmusi aastal 2018 ........................................................................................................................................6 EMTA nõukogus ja kuratooriumis ..........................................................................................................................10 Halduslepingus seatud eesmärkide täitmine ..................................................................................................... 12 Õppetöö ja üliõpilaskond ...................................................................................................................................... 14 Välisõppejõudude meistrikursused, õpitoad ja eriseminarid ........................................................................24 EMTA kontserdid ja etendused .............................................................................................................................28 EMTA videod ..............................................................................................................................................................42 Valik heli- ja videosalvestisi emta liikmetelt .......................................................................................................47 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus..................................................... 51 Loodud heliteosed, autorikontserdid ................................................................................................... 51 Valik kontserte ............................................................................................................................................ 54 Lavastamine, etenduste dirigeerimine, uued rollid ...........................................................................67 Ettekanded rahvusvahelistel konverentsidel ..................................................................................... 69 Teaduslikud publikatsioonid ................................................................................................................... 71 Välissuhted ..................................................................................................................................................................73 Täienduskoolituskeskus ...........................................................................................................................................76 Raamatukogu ..............................................................................................................................................................77 Üliõpilasesindus .........................................................................................................................................................79 Ametikohad 2018/2019. õppeaastal .................................................................................................................... 80 Rektoraat ja akadeemilised töötajad 2018/2019. õppeaastal .........................................................................82 EMTA lõpetajad 2018 ................................................................................................................................................91 Majandustegevus ..................................................................................................................................................... 99 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2018 ...................................................................................................103 3 SAATEKS 2018. aasta möödus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias uue saalikompleksi ehitamise tähe all. Kui veel jaanuaris haigutas tulevase juurdeehituse kohal suur süvend, kus arheoloogid mulda sõeludes väärtuslikke minevikujälgi otsisid, siis 7. aprillil toimus saalikompleksi rahvarohke ja pidulik nurgakivi panek. Sügiseks oli ehitis aga saavu- tanud juba oma täiskõrguse ja 14. septembril avaldas akadeemia pere vilistlaste ja külaliste osavõtul meeleoluka sarikapeoga tänu ehitajatele. 2018. aastal toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias struktuurireform. Senise 17 akadeemilise üksuse asemel kätkeb septembrist kehtestunud uus akadeemiline mudel endas doktoriõppe keskust ja nelja akadeemilist osa- konda. Meeldivalt edukad olid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid nii riigisisestel kui ka rahvusvahelistel kon- kurssidel. Tudengite õppekavaväline loominguline tegevus on akadeemiale äärmiselt oluline ning õppejõudu- de ja üliõpilaste ühine panus sellesse väärib kindlasti märkimist. Traditsiooniliselt aktiivne oli 2018. aastal ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõudude loominguline tege- vus, mis on hädavajalik tagamaks arengut ja õppetegevust kõrgel rahvusvahelisel tasemel. On väga rõõmustav, et suvel asutasid EMTA lavakunstikooli 28. lennu äsja lõpetanud lavastaja Jan Teevet ja neli tema kursusekaaslasest näitlejat Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Ursel Tilk ja Joosep Uus uue teatri – Paide Teatri. Meeskonna eesmärk on luua püsitrupp, mis tagaks pideva teatri- ja kultuurielu Paides kui Eesti väik- seima elanikkonnaga teatrilinnas. Sellise panusega Eesti kultuuriellu ja ühiskonda soovime jätkata edaspidigi. Ivari Ilja rektor 4 TEGEVUSARUANNE 2018 Valik sündmusi aastal 2018 VALIK SÜNDMUSI AASTAL 2018 2. veebruaril autasustati Kultuurikatlas Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaate. Elutööpreemia pälvis EMTA pikaaegne rektor ja klaveripedagoog Peep Lassmann. Eesti heliloomingu edendamise eest kodu- ja välis- maal tunnustati heliloomingu valdkonna peapreemiaga dirigenti ja EMTA kuratooriumi liiget Olari Eltsi. 5. veebruaril toimusid EMTAst viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa vahendusel meistriklassid Heino Elleri nim Tartu Muusikakoolis. Meistriklassides osalesid prof Heiki Mätlik, õpilane Elisabeth Rudanovski, prof Henry-David Varema, õpilane Loo Arukask, prof Jaak Sooäär, õpilane Jaagup Jürgel, õpilane Alex Verlin, prof Peep Lassmann, õpilane Carolin Karo ning lektor Sten Lassmann pidas loengu „Muusikalise teksti tõesuse kriteeriumid interpreedi pilgu läbi”. 7.–10. veebruarini toimus USAs Floridas rahvusvaheline festival Electroacoustic Barn Dance, mille lõppkontser- dil osales häälele ja live-elektroonikale loodud teosega „Butterfly in a Jar” EMTA elektroakustilise loomingu ma- gistrant Ksenia Zemskaja-Tšertkova. Vokaalpartiid esitas Zemskaja-Tšertkova ja live-elektroonikat juhtis EMTA elektronmuusika õppejõud Hans-Gunter Lock. 21. veebruaril andis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Tartu Ülikooli Narva kolledžis üle riiklikud teenete- märgid. EMTA endisele rektorile, pedagoog Peep Lassmannile omistati riigivapi III klass, õppeosakonna spetsia- list Margit Võsale valgetähe V klass ja kultuuriloo lektorile Harry Liivrandile valgetähe V klass. 21. veebruaril Vanemuise kontserdimajas toimunud kontserdil „Maailma parim Eesti” anti välja esimene diri- gent Tõnu Kaljuste nimeline EMTA silmapaistvale tudengile mõeldud stipendium, mille määras professor Kaljus- te ise. 3000 USA dollari suuruse stipendiumi pälvis kooridirigeerimise üliõpilane, helilooja Pärt Uusberg. Stipen- diumi asutas Eesti Ameerika Fond. 28. veebruaril esitleti Estonia teatri kunagise solisti ning Tallinna Konservatooriumi laulupedagoogi ja laulu- osakonna juhataja Made Pätsi (1896–1953) koostatud vokaalmetoodilist väljaannet „Laulmisõpetus“. 12. märtsil andis EMTA dotsent Kristi Mühling LoLa ülekandetehnoloogia vahendusel kromaatilise kandle meistriklassi Jerevani Riikliku Konservatooriumi üliõpilastele Armeenias ning EMTA üliõpilased said armeenia traditsioonilise muusikainstrumendi duduki õppejõu Emmanuel Hovhannisyani meistriklassi osaliseks. 13. märtsil korraldas EMTA doktorinõukogu rahvusvahelise muusika- ja teatridoktorantide V konverentsi. Sünd- musel astusid üles Jaak Sikk, Saale Fischer, Kristiina Are, Anna-Liisa Eller, Marie-Helen Aavakivi ja Theodore Par- ker ning Iryna Gorkun-Silén ja Naiara de la Puente Vadillo Sibeliuse Akadeemiast. 14. märtsil leidis EMTAs aset Rektorite Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud avalik koos- olek, kus arutati kõrghariduse pikemaajalisi eesmärke ja rahastamist. Ettekannetega esinesid Mailis Reps, Jaak Aaviksoo, Ruth Oltjer, Mati Heidmets jt. Ettekannetele järgnes paneeldiskussioon. 16.–25. märtsini toimus Vilniuses VIII Stasys Vainiūnase nim rahvusvaheline pianistide ja kammeransamblite konkurss, kus EMTA üliõpilased Gloria Ilves (viiul) ja Ilana Makarina (klaver, ansambli juhendaja prof Marje Lohu- aru) võitsid duona III preemia ja laureaadi nimetuse. 19. märtsil peeti EMTA virtuaalset avatud uste päeva, mille käigus anti EMTAst LoLa ülekandetehnoloogia va- hendusel meistriklasse Narva Muusikakoolis. Videosilla kaudu andsid erialatunde õppejõud Age Juurikas, Arvo Leibur ja Toomas Vavilov. 20.–24. märtsini toimus Portugalis Portos XII rahvusvaheline Harmos festival, kus EMTAt esindas Trio Fantastico koosseisus Mari-Liis Urb (viiul), Kristian Plink (tšello) ja Joonatan Jürgenson (klaver) prof Marje Lohuaru juhen- damisel. 17.–19. aprillil toimus EMTAs I rahvusvaheline
Load more

Recommended publications
  • A Shift from Cult to Joke? *
    Folklore. Electronic Journal of Folklore Folklore 7 1998 CLOTHED STRAW PUPPETS IN ESTONIAN FOLK CALENDAR TRADITION: A SHIFT FROM CULT TO JOKE? * Ergo-Hart Västrik In our country at the time of the end of the rule of the Swedish kings there was in some places the pagan custom, known also elsewhere in the world. On Shrove Tuesday people made a puppet figure which they called metsik [the Wild One]. One year they put on it a man's hat and an old coat, the next year they put on it a coif and a woman's dress. They hoisted this figure up on a long pole and, dancing and singing, carried it across the border of their village, borough or parish and tied it to the top of a tree in the woods. This was to mean that all mishaps and bad luck were over and that grain and flax were to give good yield in this year. In Germany, where a similar thing was done in the past, people said that they were taking away winter or death. (Eesti-ma rahva... 1838, Laakmann, Anderson 1934: 14, Laugaste 1963: 138-139). The present paper deals with the custom of metsiku tegemine [making the Wild One, Estonian mets 'forest'],1 i.e. a tradition of making a straw puppet, dressed as a man or a woman, which was carried out of the community territory on one of the yearly winter festivals of the folk calendar. The cus- tom, known in several West Estonian parishes, was relatively well-documented already at the turn of the 17th century when it was described as a pagan rite of peasants.
    [Show full text]
  • Haapsaluand - O N LÄÄNE COUNTY M O I M T O a C D C a G N I R E T a C S M U E S U M S E I T I V I T C a E D a R T S P a ENGLISH M HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS
    HA LÄÄNE COUNTY APSAL ENGLISH U and ACCOMMO- MAPS TRADE ACTIVITIES MUSEUMS INFO CATERING DATION ENG HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS 155 Lodging WIFI WIFI WC 160 Catering WC for disabled Bar Sports activities WC Water Closet VISA Credit cards accepted SAUNA Sauna Skiing Shower Billiards Telephone 2 Rooms for disabled TV TV Campfire Silence Boat 50 m Bus stop Fireplace 300 m Beach 40 Caravans P Parking Tent places 7 Bicycles Tennis Gym Yacht harbour Golf Hot drink Hunting Luggage room Domestic ENG animals FIN languages RUS Fishing SWE GER G N HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 3 CONTENTS E O DEAR GUEST, CONTENTS F N I Welcome to the most romantic and mythical spot in Signs 2 Estonia - Haapsalu and Läänemaa. Contents 3 Travel Agencies 4 INFO It is easy to fall in love with Haapsalu: once here, 5 Transport 5 the winding streets ending up at the sea, the old Taxi 5 town with houses adorned with wooden lace and Ports 6 the mysterious White Lady appearing in a chapel Petrol-stations 6 window on moonlit nights will keep the visitor Internet 7 spellbound. WIFI 8 ACCOMMODATION The pebble beaches, squealing seabirds, grassy Rehabilitation centres 9 meadows and peaceful groves will appeal to Hotels in Haapsalu 10 Guesthouses & hostels visitors fond of nature and serenity. Matsalu's in Haapsalu 11-12 abundant bird sanctuary draws visitors from all Accommodation in Lääne County: over the world - it is Europe's biggest and most Ridala Parish 13 diverse nesting area for migratory birds. Taebla Parish 14 Nõva Parish 14 History lovers should make time to look into Lihula Parish 14 medieval churches and castle ruins so typical to Oru Parish 14 Läänemaa.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnumaa Koonga Valla Üldplan
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 faks 730 0315 [email protected] TÖÖ NR 20142014----130130 Asukoht (L-Est’97) X 6493820 Y 508592 PÄRNUMAA KOONGA VALLA ÜLDPLANÜLDPLANEERINGUEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATESTRATEEGILISEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Objekti asukoht: PÄRNUMAA, KOONGA VALD Tellija: KOONGA VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, juhtekspert ANNE ROOMA GERLI KULL NOEELA KULM TEELE NIGOLA ENE KÕND TARTU 2016 Pärnumaa Koonga valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Koostatud: 2015-2016 Tartus Koostaja: Kobras AS, www.kobras.ee Riia 35 50410 Tartu Tel +372 730 0310 Pärnumaa Koonga valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Pärnumaa Koonga valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OBJEKTI ASUKOHT: Pärnumaa, Koonga vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Pärnumaa Koonga valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA: Koonga Vallavalitsus Koonga küla, Valla 88401 Koonga vald Pärnu maakond Kontaktisik: Mihkel Kalmaru Keskkonna- ja maanõunik Tel 447 3745 [email protected] JÄRELEVALVAJA: Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon Pärnumaa kontor Roheline 64 80010 Pärnu Tel 447 7388, faks 447 7399 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 www.kobras.ee Eksperdid: Urmas Uri – keskkonnaekspert, hüdrogeoloog [email protected] Anne Rooma – keskkonnaekspert, vastutav täitja [email protected] Gerli Kull – keskkonnaekspert [email protected] Noeela Kulm – keskkonnaekspert [email protected] Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija [email protected] Kontrollija: Ene Kõ nd - tehniline kontrollija, ekspert Kobras AS töö nr 2014-130 Objekti aadress: Pärnumaa, Koonga vald 2/ 283 Pärnumaa Koonga valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
    [Show full text]
  • 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne
    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • 12 Maatsalu Nature Park L.Kask
    Energy production from biomass Click to edit Master title style of Matsalu Natural Park, Estonia Livia Kask, Ülo Kask, Department of Thermal Engineering, TUT International seminar ‚Sustainable grassland management: biodiversity conservation and alternative uses of grassland biomass“. 5-6. November, 2014, Sigulda, Latvia. opics • The potential of Estonian semi-natural grasslands • Matsalu Bay area and biomass resources there • Why use local biomass in district heating network • Lihula Parish and its DH company • From idea to practice œ reconstruction of Lihula boiler house • Wood chips and meadow hay co-combustion tests in Tartu, Aardla boiler house Location of some semi-natural grasslands in Estonia Heinsoo et al., 2010. Agriculture, Ecosystems and Environment he potential of Estonian semi-natural grasslands for bioenergy production Heinsoo et al., 2010. Agriculture, Ecosystems and Environment • One option for the usage of biomass from semi- natural grasslands is biofuels (solid, liquid or gaseous) production. • In 2007 the largest average annual biomass yield per area was achieved in floodplain meadows (5.7 t dry mass/ha). • In this case the potential for biomass production among Estonian semi-natural grasslands more than 113,000 t dry mass. • Due to lower average yield per area 2.5 t dry mass/ha, the potential of this meadow type was less than half of that of floodplain meadows - 53,000 t dry mass. • The corresponding numbers for wooded meadows were 1.6 t dry mass/ha and 12,000 t dry mass, respectively. Estimated annual potential biomass production and energetic value of different meadow types studied in Estonia. Heinsoo et al., 2010.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav LÄÄNE- JA HIIUMAA 13.–18. SAJANDI KÜLAKALMISTUD Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 4 1. Külakalmistute paiknemine ............................................................................... 7 1.1 Külakalmistud üldises asustuspildis .............................................................. 9 1.1.1 Asustuspilt ja külakalmistud kihelkonniti ............................................. 9 1.1.1.1 Audru kihelkond ............................................................................ 11 1.1.1.2 Emmaste kihelkond ....................................................................... 12 1.1.1.3 Hanila kihelkond ........................................................................... 13 1.1.1.4 Käina kihelkond ............................................................................ 14 1.1.1.5 Karuse kihelkond ........................................................................... 15 1.1.1.6 Kirbla kihelkond ............................................................................ 16 1.1.1.7 Kullamaa kihelkond ...................................................................... 17 1.1.1.8 Lihula kihelkond............................................................................ 18 1.1.1.9 Lääne-Nigula kihelkond ................................................................ 19
    [Show full text]
  • Proagria Virtuaalinen Energiamatka Viroon Lihulan Kattilahallin Kehityshistoria
    ProAgria Virtuaalinen energiamatka Viroon ♦ Lihulan kattilahallin kehityshistoria Ülo Kask Senior energy expert Tartu Regional Energy Agency February 26, 2021 Content • Lääneranna Parish, Lihula Town • Short history • Herbaceous biomass resources of former Lihula Parish • What to do with the available herbaceous biomass? • Herbaceous biomass applications in energy • Using the local biomass in Lihula DH network • Reconstruction of Lihula boiler house • Lesson learned • About tests and some publications Lihula Parish on the Estonian map Previous Lihula Parish is Lääne- ranna Parish today (from 2018). Lääneranna Parish (Estonian: Lääneranna vald) is a rural municipality in Pärnu County. It includes the town of Lihula. Lihula Town Photo: Kristjan Pikner Lihula boiler house, which is the only one in Estonia that heats the town with grass (meadow hay) Short History • The oldest evidence of human activity in Lääne County, a dark gray flint from 6000–7000 years ago, originates from the Lihula fortress hill. • The castle of Lihula (German: Leal) was first mentioned in 1211, but it appears the site was used as a fortress since the Iron Age. • In 1238, the bishop of Saare-Lääne (German: Ösel-Wiek) constructed a crusader fortress at the site, in cooperation with the Teutonic Order. This attempt was successful and the castle became one of the residences of the bishopess since the Iron Age. • In 1560, the estate was reportedly granted to alderman Gerdt Bellingshausen by Duke Magnus of Holstein. • In the course of the Livonian War, the castle was destroyed. Photo: Olev Mihkelmaa Late history • During the period of the Estonian SSR, the Lihula district was formed in 1950, which was liquidated in 1961.
    [Show full text]
  • Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005
    EA E A ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 IN ESTONIA RESEARCH ARCHAEOLOGICAL A R E – Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005 ea.indb 1 27.02.2006 23:17:25 ea.indb 2 27.02.2006 23:17:43 Estonian Archaeology 1 ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 Tartu University Press Humaniora: archaeologica ea.indb 3 27.02.2006 23:17:43 Official publication of the Chair of Archaeology of the University of Tartu Estonian Archaeology Editor-in-Chief: Valter Lang Editorial Board: Anders Andrén University of Stockholm, Sweden Bernhard Hänsel Freie Universität Berlin, Germany Volli Kalm University of Tartu, Estonia Aivar Kriiska University of Tartu, Estonia Mika Lavento University of Helsinki, Finland Heidi Luik Tallinn University, Estonia Lembi Lõugas Tallinn University, Estonia Yevgeni Nosov University of St. Petersburg Jüri Peets Tallinn University, Estonia Klavs Randsborg University of Copenhagen, Denmark Jussi-Pekka Taavitsainen University of Turku, Finland Andres Tvauri University of Tartu, Estonia Heiki Valk University of Tartu, Estonia Andrejs Vasks University of Latvia, Latvia Vladas Žulkus University of Klaipeda, Lithuania Estonian Archaeology, 1 Archaeological Research in Estonia 1865–2005 Editors: Valter Lang and Margot Laneman English editors: Alexander Harding, Are Tsirk and Ene Inno Lay-out of maps: Marge Konsa and Jaana Ratas Lay-out: Meelis Friedenthal © University of Tartu and the authors, 2006 ISSN 1736-3810 ISBN-10 9949-11-233-8 ISBN-13 978-9949-11-233-3 Tartu University Press www.tyk.ee Order no. 159 ea.indb 4 27.02.2006 23:17:43 Contents Contributors 7 Editorial 9 Part I. General Trends in the Development of Archaeology in Estonia Th e History of Archaeological Research (up to the late 1980s).
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia Estonian
    Estonian Archaeology 4 Andres Tvauri The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia - 1 - The Bronze and Early Iron Ages in Estonia - 2 - Contents Estonian Archaeology 4 ANDRES TVAURI THE MIGRATION PERIOD, PRE-VIKING AGE, AND VIKING AGE IN ESTONIA Tartu University Press Humaniora: archaeologica - 3 - The Bronze and Early Iron Ages in Estonia Official publication of the Institute of History and Archaeology of the University of Tartu Estonian Archaeology Editor-in-Chief: Valter Lang University of Tartu, Estonia Editorial Board: Anders Andrén Stockholm University, Sweden Bernhard Hänsel Free University of Berlin, Germany Volli Kalm University of Tartu, Estonia Aivar Kriiska University of Tartu, Estonia Mika Lavento University of Helsinki, Finland Lembi Lõugas Tallinn University, Estonia Heidi Luik Tallinn University, Estonia Evgeni Nosov Saint Petersburg State University, Russia Jüri Peets Tallinn University, Estonia Klavs Randsborg University of Copenhagen, Denmark Jussi-Pekka Taavitsainen University of Turku, Finland Heiki Valk University of Tartu, Estonia Andrejs Vasks University of Latvia, Latvia Vladas Žulkus Klaipeda University, Lithuania Estonian Archaeology, 4 The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia Author: Andres Tvauri Editor: Margot Laneman Translators: Alexander Harding, Enn Veldi, Margot Laneman Language editor: Mara Woods Lay-out and illustrations: Kristel Külljastinen Cover design: Meelis Friedenthal Copyright University of Tartu and Andres Tvauri, 2012 ISSN 1736-3810 ISBN 978-9949-19-936-5 Tartu University Press (www.tyk.ee) This book has been published with the support of the Centre of Excellence in Cultural Theory. - 4 - Contents Contents List of Figures 11 Abbreviations 16 Introduction Chronology 17 About this work 19 Acknowledgements 23 Chapter 1.
    [Show full text]
  • HIKING ROUTE LATVIA / ESTONIA 1200 Km 8
    HIKING ROUTE LATVIA / ESTONIA 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 ITINERARY OF THE BALTIC COASTAL HIKING ROUTE 1200 km, part of the European long distance hiking route E9 8 sections, any part of the itinerary can be chosen for a hike 60 days, a daily hike of around 20 km (JŪRTAKA IN LV) IN LATVIA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 THE GREAT WAVE SEA 270 km day 1–15 2 LITTLE WAVE SEA 115 km day 16–20 3 JURMALA AND RIGA 84 km day 21–24 4 THE VIDZEME COAST 112 km day 25–30 (RANNIKU MATKARADA IN EST) IN ESTONIA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinn 5 PÄRNU TOWN AND FISHING VILLAGES 228 km day 31–41 6 MATSALU NATIONAL PARK AND THE WEST ESTONIAN ISLANDS 100 km day 42–46 7 HAAPSALU AND VILLAGES OF COASTAL SWEDES 136 km day 47–52 8 CLIFFS AND WATERFALLS OF NORTHWESTERN ESTONIA THE LITTORAL OF THE GULF OF FINLAND 158 km day 53–60 Information, guide, maps: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA THE GREAT WAVE SEA THE WEST COAST OF LATVIA ON THE BALTIC SEA Nida – Kolka: 270 km, Day 1 – Day 15 The Baltic Sea littoral on the West coast of Kurzeme is called the Great Wave Sea. From the start of the Baltic Coastal Hiking Route, marked by the border post on the Latvian-Lithuanian border up to Cape Kolka, the seacoast is mainly sandy. While the Great Wave Sea section is the least populated coastal area in Latvia, at the same time, the third biggest city in Latvia, Liepāja, is also located there.
    [Show full text]