HIKING ROUTE LATVIA / ESTONIA 1200 Km 8
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Attieksme Pret Uzņēmējdarbības Veikšanu Jūrmalā
Attieksme pret uzņēmējdarbības veikšanu Jūrmalā Jūrmalas pilsētā strādājošu uzņēmēju aptauja 2014.gada decembris ATSKAITE Tirgus un sabiedriskās domas pētījumu centrs tirgus un sabiedriskās domas pētījumu centrs marketing and public opinion research centre Saturs Aptaujas tehniskā informācija...................................................................................................... 3 Respondentu sociāli demogrāfiskais raksturojums ...................................................................... 4 Statistiskās kļūdas aprēķināšanas tabula .................................................................................... 5 1. Uzņēmuma izveidošana un attīstība ....................................................................................... 6 1.1. Uzņēmējdarbības uzsākšanas iemesli ...................................................................... 7 1.2. Vērtējums uzņēmuma attīstības iespējām Jūrmalā .................................................. 7 1.3. Tuvāko trīs gadu plāni............................................................................................... 8 1.4. Eiropas Savienības finansējuma piesaiste ................................................................ 9 1.5. Attieksme pret atbalsta programmu uzņēmējdarbības sākšanai............................... 10 2. Vērtējums uzņēmējdarbības videi Jūrmalā ............................................................................. 11 2.1. Vērtējums uzņēmējdarbības vides izmaiņām ........................................................... 13 -
Report on Coronavirus Pandemic
Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications Country: Estonia Contractor’s name: Estonian Human Rights Centre Date: 4 May 2020 DISCLAIMER: This document was commissioned under contract as background material for a comparative report being prepared by the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) for the project “Coronavirus COVID-19 outbreak in the EU – fundamental rights implications”. The information and views contained in the document do not necessarily reflect the views or the official position of the FRA. The document is made available for transparency and information purposes only and does not constitute legal advice or legal opinion. 1 Measures taken by government/public authorities 1.1 Emergency laws/states of emergency, including enforcement actions In Estonia, the Government of the Republic declared an emergency situation on 12 March 2020 due to the pandemic spread of the COVID-19.1 The emergency situation was initially to last until 1 May 2020, but was later extended until 17 May 2020.2 The declaration, resolution and termination of an emergency situation is regulated by the Emergency Act (Hädaolukorra seadus).3 The Emergency Act gives the person in charge of the emergency situation (the Prime Minister) the right to issue orders applying various measures. The orders include a reference that the failure to comply with the measures of the emergency situation prompt the application of the administrative coercive measures set out in the Law Enforcement Act4, and that the penalty payment is € 2000 pursuant to the Emergency Act.5 1.2 Measures affecting the general population 1.2.1 Social distancing In Estonia, after the declaration of the emergency situation, stay at home orders were imposed on people who arrived in Estonia from abroad. -
Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse -
The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features. -
Jūrmalas Pilsētas Domes Tūrismu Veicinoši Pasākumi Tūrisma Statistika Sadalījums Pa Valstīm Baltijas Valstu Tūristu Skaita Salīdzinājums 2012.–2015
Jūrmalas pilsētas domes tūrismu veicinoši pasākumi Tūrisma statistika Sadalījums pa valstīm Baltijas valstu tūristu skaita salīdzinājums 2012.–2015. gads NVS valstu tūristu skaita salīdzinājums 2012.–2015. gads Skandināvijas valstu un Vācijas tūristu skaita salīdzinājums 2012.–2015. gads Igaunija •Izstāde Tourest TAVA stendā/ 13.-15. februāris •Brošūra «Jūrmala 2015» igauņu valodā •Reklāmas lapa A4 Postimees laikrakstā/ 14. marts •Reklāmraksts Postimees pielikumā «Aktīvā atpūta Latvijā»/ maijs •Igaunijas glancēto sieviešu un vīriešu žurnālu pārstāvju uzņemšana/ maijs •Igaunijas TV uzņemšana Jūrmalā/ 12.-16. jūnijs •Reklāmas lapa A4 Postimees laikrakstā/ rudens •Newspaper Postimees (Igaunijā) •Žurnāls HELLO (Igaunijā) •Žurnāls ARTER (Igaunijā) •Supplement Puhkus Latis (Igaunijā) Newspaper Postimees Külastage meid Tallinn Tartu Pärnu Riga Vilnius Meil on hea meel tervitada iga külalist ja me kutsume kõiki avastama Jūrmalat kogu selle mitmekesisuses: tutvuma ajaloo, rikka kultuurielu ja eri puhkevõimalustega; nautima merd, tuult, Tere tulemast päikest ja loodust. Jūrmala on kohtumispaik, koht, kust leida inspiratsiooni ja kuhu on ikka ja jälle hea tagasi tulla. Tere tulemast meie Jūrmalasse! külalislahkesse linna! Vaatetorn ja pere kurada, Putukarada, Männirada ja Taime- Rand rabarada. Pärast suuri rekonstrueerimis- rada. Radade juurde on rajatud avarad töid avati taas Kemeri raba laudtee, millel puhkepark Dzintari’s www.tourism.jurmala.lv vaateplatvormid, turvalised ja mugavad saab nüüd teha imelise jalutuskäigu puu- Rand on varustatud riietuskabiinide -
Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants ................................................................................................................................. -
Armas Lihula Valla Rahvas! Lihula on Tänasel Päeval Väheneva Välistama Dubleerivad Ametikohad Elanike Arvuga Vald, Viimase Ja Ebamõistlikud Kulutused
nr 1 (94) / veebruar 2014 1 Lihula valla ajaleht nr 1 (94) / veebruar 2014 Armas Lihula valla rahvas! Lihula on tänasel päeval väheneva välistama dubleerivad ametikohad elanike arvuga vald, viimase ja ebamõistlikud kulutused. 10 aasta jooksul on rahvaarv langenud 14,8%. Vähenev maksu- Sageli kompenseerib rahalise kitsi- maksjate hulk kahandab ka kuse inimeste soov ise panustada valla sissetulekuid – meie ühine ja igapäevaelus aktiivselt kaasa rahakott on väiksem. Võrreldes lüüa. 2013. aastaga on valla eelarve vähenenud ja 2014. aastal peame Näiteks Lihulas esile kerkinud hakkama saama oma jõududega, turvalisuse probleemi lahen- sest valla laenukoormus on suur damiseks kutsusime 3. veebruaril ja uusi laene arendusteks võtta ei vallamajas kokku turvalisuse saa. Soov säilitada olemasolevat ümarlaua, millel osalesid polit- haridusasutuste võrgustikku seinikud, Kaitseliidu esindaja, nõuab aastas vallapoolset lisaraha Lihula vallavolikogu ja vallavalit- VarjeLihula vallavanem Ojala-Toos suurusjärgus 30000€. Tõusnud on suse esindajad ning kooli miinimumpalk, elektrienergia ja õpilasesinduse eestvedaja. soojuse hinnad. Koos arutasime läbi suuremad Meie riigil on sünnipäev, täitub turvalisust puudutavad valu- juba 96. aasta. Riik olemegi meie Tõstatub oluline küsimus – punktid Lihulas ja panime kok- ise - kõik koos, oma tegemiste kuidas minna edasi? Kui raha on ku tegevuskava. Ümarlaual väl- ja toimetamistega. Palju õnne vähem, on vaja teha mõistlikke ja jakäidud ideede tulemusena meile kõigile! vajalikke valikuid ja võtta vastu korraldame 15. märtsil kell 12.00 ka raskeid otsuseid. Peame oma Lihula Kultuurimaja ruumides Elame vabal maal, kus meil on vallas tagama eluks vajamineva Turvalisuse päeva, kus politsei ja õigused ja kohustused. Me peame – hariduse, arstiabi, läbitavad MTÜ Eesti Naabrivalve esindajad tegema otsuseid ja valikuid, et elu teed, turvalisuse. Kõigil lastel tutvustavad kõigile, kuidas koos edendada. -
Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020
Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 25. oktoobri 2012 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusega nr 24 LIHULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2020 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste üles loetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondliku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast -
Klooga-Paldiski-Klooga Õpilasliinide Sõiduplaanid Alates Septembrist 2018
Klooga-Paldiski-Klooga õpilasliinide sõiduplaanid alates septembrist 2018 Peatus Väljumised Peatus Väljumised Klooga side 07:15 14:20 Paldiski kool 7:50 15:00 17:00 Järvekalda 14:26 Sadama tänav/ Paldiski 7:51 15:01 17:01 Klooga raudteejaam 07:18 14:33 Kivi tänav/ Paldiski II 7:52 15:02 17:02 Türnpu park 07:20 14:35 Raudteejaam/ Paldiski III 7:52 15:03 17:03 Raudkotka 07:21 14:36 Lääne tänav 7:53 15:03 17:03 Adruvahi 07:27 14:42 Rae põik 7:54 15:04 17:04 Aida 07:29 14:43 Leetse tee 7:59 15:05 17:05 Põllküla 07:30 14:44 Vanaranna tee/ Kersalu 8:00 15:10 17:10 Vanaranna tee/ Kersalu 07:31 14:45 Põllküla 8:01 15:11 17:11 Leetse tee 07:36 14:50 Aida 8:02 15:12 17:12 Rae põik 07:38 14:52 Adruvahi 8:06 15:13 17:13 Lääne tänav 07:38 14:52 Raudkotka 8:10 Paldiski Vene Põhikool 07:40 14:54 Paldiski kool 07:41 14:55 Klooga tee alguses 8:12 Klooga raudteejaam 8:14 15:22 17:22 Järvekalda 8:20 17:28 Klooga side 8:26 15:25 17:35 Harju-Risti-Paldiski-Harju-Risti õpilasliinide sõiduplaanid alates septembrist 2018 Peatus Väljumised Peatus Väljumised Altküla 06:48 Paldiski kool 15:00 17:00 Harju-Risti 06:50 14:20 Sadama tänav/ Paldiski 15:01 17:01 Risti kool 06:51 Kivi tänav/ Paldiski II 15:02 17:02 Risti kool 06:52 Raudteejaam/ Paldiski III 15:03 17:03 Kõmmaste 06:53 Lääne tänav 15:03 17:03 Määra 06:57 Rae põik 15:04 17:04 Oti 06:58 Laoküla 15:08 17:08 Padise 06:59 14:30 Jõesuu 15:11 17:11 Kasepere 07:01 Madise kirik (vana mnt-l) 15:13 17:13 Rummu 07:03 Jahukundru 15:17 17:17 Murrangu 07:07 Karilepa 15:19 17:19 Vasalemma 07:09 Liisküla 15:21 17:21 Vasalemma -
Koduvald 4-2017
Nr 4 (308) Häädemeeste valla ajaleht Aprill 2017 Peaministri külaskäik meie keskkooli Janek Pintale anti riiklik teenetemärk 31. märtsil külastas Häädemeeste Keskkooli peaminister Jüri Ratas. Politsei- ja piirivalveameti juhtivpiirivalvur Janek Pinta sai Eesti ise- Ta pidas õpilastele loengu „Poliitika ja eetika“ ning kohtus õpetaja- seisvuspäeva eel presidendilt Kotkaristi raudristi. tega. Vanemkomissar Janek Pinta on võtnud oma südameasjaks piirival- Jüri Ratase sõnul on poliitikas olulised väärtused ausus, töökus, pe- vealase kompetentsi hoidmise Pärnu politseijaoskonnas. Ta on kaks rekond, sõbrad ja meeskond. Poliitikas tuleb ette ka keerulisi hetki korda tunnistatud parimaks piirivalvuriks – 1993 ja 2014. Viima- ning siis on hea teada, et perekond on alati toeks. See on olnud tema se tunnustuse tõi talle Schengeni kompensatsioonimeetmete edukas peaministriks olemise ajal ka üks murekoht, et ta ei saa piisavalt koos rakendamine ebaseadusliku rände tõkestamisel läbi Ikla piiripunkti. olla oma perega. Jüri Ratas on olnud poliitikas pikka aega ja tema /www.president.ee/ suureks rõõmuks ei ole ta ühtegi sõpra selle aja jooksul kaotanud. Ta Kotkaristi teenetemärk on 1928. aastal asutatud Eesti (alates 1936. kutsus õpilasi üles olema töökad ning õppima. Samuti pani ta südame- aastast riiklik) teenetemärk, mida antakse riigikaitseliste teenete eest. le, et hoolitaks oma perekonnast ja sõpradest ning leitaks nende jaoks /Vikipeedia/ aega. Abiturientidele oli peamine sõnum olla koolis oma käitumise FOTO: VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI ja tegudega väiksematele õpilastele eeskujuks ning mõelda, milline on nende panus koolile praegu ja tulevikus vilistlasena. Kohtumisel oli juttu sellest, et sel aastal saavad kohalikel valimistel osaleda juba ka 16–17aastased noored. Jüri Ratas inspireeris valimisealisi õpila- si mõtlema, milliseid arenguid tahaksid nemad näha oma koduvallas ning vastavalt sellele esitama kandidaatidele küsimusi. -
Henrik Williams. Scripta Islandica 65/2014
Comments on Michael Lerche Nielsen’s Paper HENRIK WILLIAMS The most significant results of Michael Lerche Nielsen’s contribution are two fold: (1) There is a fair amount of interaction between Scandinavians and Western Slavs in the Late Viking Age and Early Middle Ages — other than that recorded in later medieval texts (and through archaeology), and (2) This interaction seems to be quite peaceful, at least. Lerche Nielsen’s inventory of runic inscriptions and name material with a West Slavic connection is also good and very useful. The most important evidence to be studied further is that of the place names, especially Vinderup and Vindeboder. The former is by Lerche Niel sen (p. 156) interpreted to contain vindi ‘the western Slav’ which would mean a settlement by a member of this group. He compares (p. 156) it to names such as Saxi ‘person from Saxony’, Æistr/Æisti/Æist maðr ‘person from Estonia’ and Tafæistr ‘person from Tavastland (in Finland)’. The problem here, of course, is that we do not know for sure if these persons really, as suggested by Lerche Nielsen, stem ethnically from the regions suggested by their names or if they are ethnic Scandi navians having been given names because of some connection with nonScandi navian areas.1 Personally, I lean towards the view that names of this sort are of the latter type rather than the former, but that is not crucial here. The importance of names such as Æisti is that it does prove a rather intimate connection on the personal plane between Scandinavians and nonScan dinavians. -
Discover the Coast of North-Western Estonia!
Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.