DOCSLIB.ORG

Rich History and Fascinating Culture Within Untouched Nature Rikas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Rich History and Fascinating Culture Within Untouched Nature Rikas Rikas ajalugu ja põnev kultuur puutumatu looduse rüpes Rich history and fascinating culture within untouched nature Hea külaline! Tere tulemast Haapsalusse ja Läänemaale, avastama rikast ajalugu ning põnevat kultuuri Dear visitor! puutumatu looduse rüpes! Welcome to Haapsalu and Läänemaa to discover the rich Läänemaa is the westernmost Läänemaa on suurepärane puhkusepaik neile, history and fascinating culture within untouched nature! county of mainland Estonia. kes vajavad enda ümber palju avarust ning kel- Läänemaa provides an ideal holiday site for those, who like The area of 2,413 km2 is 5.6 % of lele meeldib ise avastada. Matsalu rahvuspargi to have much space and to discover everything themselves. Estonian territory. luhtadel võib veeta päevi, saatjateks üha uute One can spend several days on the meadows of Matsalu lindude hääled. Pärast unustamatut koidikut Läänemaa on Eesti mandriosa läänepoolseim maakond The length of mainland coastline is National Park and still hear new bird sounds. After an rabas võib keskpäeval männimetsa all kõhu unforgettable dawn in the raised bog, you can spend the Pindala 2 413 km2 ehk 5,6 % Eesti territooriumist 375.5 km. metsamarjadest täis süüa ning õhtul nautida midday in a pine forest eating forest berries until full and Mandriosa rannajoone pikkus on 375,5 km Läänemaa includes 434 islands and suurepärast kontserti. enjoy a great concert in the evening. islets, the biggest being Vormsi and Eestirootslaste alad Noarootsi ning Nõva val- Läänemaal on 434 saart ja laidu, suurimad Vormsi ja Osmussaar. The areas of Estonian Swedes on coastal regions of No- Osmussaar dade rannikualadel ning Vormsi ja Osmussaare arootsi and Nõva parish and on the islands of Vormsi and 17 rivers and 25 streams run through saartel on tõelised looduspärlid. Suvel viivad Osmussaar offer true natural beauty. In the summer you Läänemaalt voolab läbi 25 oja ja 17 jõge, Läänemaa, the River Kasari having the vanade meistrite eeskujul ehitatud rannarootsi suurima valgalaga on Kasari jõgi can have a tour on an Estonian Swedish boat constructed biggest drainage basin. laevad teid lõbusõidule. using the methods of old boatbuilders. Mets katab 51,4 % maakonnast 51.4 % of the county is forested. Nii romantilises kuurordis Haapsalus, muistses The inhabitants of Haapsalu, the romantic holiday re- Läänemaa keskuses Lihulas kui ka pisikestes kü- Metsade ja niitude vahel asub 77 järve There are 77 lakes between forests and sort, Lihula, the ancient centre of Läänemaa, and small lades ootavad teid esmapilgul vaiksed, kuid väga Läänemaa on Eesti kõige kaitstum maakond: meadows. villages are seemingly very silent but very sincere and siirad ja külalislahked inimesed. Minutid väikeses umbes kolmandikul territooriumist asub hospitable. A few minutes in a small country church Läänemaa is the most protected county of maakirikus kingivad teile hingerahu, keskaegses or- 16 kaitseala, suurim Matsalu Rahvuspark give you peace of mind, the medieval Teutonic castle Estonia: 16 nature reserves cover about dulinnuses saate vaadata sajandeid ajas tagasi ning provides a glance into long gone centuries and each 01.01.2014 seisuga elas Läänemaal one third of the territory, the biggest being eriilmelistes mõisamajades tajute, kui suursugune individual manor house shows you that the local 2525 953210 inimest Matsalu National Park. võib olla siinne lihtsus. simplicity can be inherently majestic. Läänemaal on 2 linna (Haapsalu ja Lihula), According to the count on 01/01/2014, Kaunid kunstid elavad Läänemaal üksteist täien- The fi ne arts in Läänemaa coexist and complement 6 alevikku ning 235 küla Läänemaa has 25,953 inhabitants. dades käsikäes: nii mõneski muuseumis võite eest each other: quite a few museums serve as an art Haapsalu sai linnaõigused 1279. a, pindala 10,60 Läänemaa has 2 towns (Haapsalu and Lihula), leida ka kunstigalerii või teatrisaali. Galerii võib aga gallery or a theatre. An exhibition in art gallery can km2, 10 811 elanikku, kaugus Tallinnast 101 km 6 boroughs and 235 villages. lisaks näitusele üllatada tõeliste kokakunsti pärlite- be accompanied by superb cookery or cosy chamber ga või mõnusa kammerkontserdiga. Läänemaa on concert. Läänemaa is the favourite place of creative Lihula oli juba 1211. a Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu obtained town rights in 1279, loomeinimeste meelispaik, siia on elama asunud või people, many artists, writers and theatre-related keskus, kuid linnaõigused pärinevad 1993. a-st area: 10.60 km2, 10,811 inhabitants, suvekodu rajanud paljud kunstnikud, kirjanikud ning people living here or spending their summers here. distance from Tallinn 101 km. Läänemaal on 10 omavalitsust, teatritegelased. Haapsalu, the centre of Läänemaa, has been the neist 9 valda ja Haapsalu linn While Lihula was the centre of Ösel-Wiek Bishopric Läänemaa keskust Haapsalut on viimased poolteist favourite resort for summer holidays and mud baths already in 1211, the town rights date back to 1993. Maakonna sümbolid on: loom – metskits, sajandit hinnatud eeskätt kuurordina, kus suvitanud for royalties and people of cultural background for lind – merikotkas, puu – tamm, lill – Läänemaa has 10 municipalities, including ja mudavanne võtnud kroonitud pead ning kultuuri- a century and a half. Each romantic walk between hallkäpp, kala – särg, seen – suur sirmik 9 parishes and the town of Haapsalu. tegelased. Romantilistel jalutuskäikudel puitpitsiliste the wooden lace houses in town bordered by the majade keskel kolmest küljest merega piiratud linnas sea on three sides always leads to new discoveries. Läänemaal, sh Haapsalu linnas on The county symbols are: animal – roe deer, leiate alati midagi uut. parkimine tasuta bird – sea eagle, tree – oak, fl ower –military orchid, The choice of cultural events in the summer fi sh –roach , mushroom – parasol mushroom. Kultuuriürituste valik võtab suvehooajal silme eest kir- season is vivid. Everyone hears their favourite Suuremates asulates on juks. Siin kuuleb oma lemmikmuusikat iga stiili austaja ning tasuta traadita interneti (WiFi) levialad Läänemaa, including Haapsalu offer free parking. music regardless of the style, and art events kunstisündmused ei väsi üllatamast. Läänemaal peetakse never fail to surprise. Several international fi lm Bussiühendus Tallinna ja Haapsalu Bigger centres provide free wireless internet (WiFi) ka mitut rahvusvahelist fi lmifestivali. Tervisespordihuvilis- festivals are held in Läänemaa. Those who like vahel toimub ca 15 korda päevas range. tel on valida rohkete matkaradade ning arvukate aktiivse healthy lifestyle can choose between multiple puhkuse veetmise võimaluste vahel. Maakonna tunnuslause on: Bus transport between Tallinn and Haapsalu operates hiking routes and numerous options for having Läänemaa – turvaline pesapaik ca 15 times a day. an activity holiday. The slogan of the county is: Kohtumiseni Läänemaal! Läänemaa – Your Safe Haven See You in Läänemaa! performances, the White Lady Days offer countless concerts, theatre performances, Haapsalu Lace Day, art undertakings, Culture Events and on temporary fair ground on old town streets people sell for Every Taste all kinds of handicraft, organic food and other exciting items. Kultuuriüritusi C Margus Kasterpalu is a stage director from Läänemaa, who has set up Saueaugu Theatre Farm in his childhood home in igale maitsele Those who are interested, always fi nd something to do in Lää- Martna parish and stages world classics with the best actors K nemaa. Although the cultural calendar is busiest in the summer in Estonia. The island of Vormsi honours its patron saint by Läänemaal leiab alati tegevust see, season, concerts, festivals, theatre performances and art events kes vaid ise midagi teha soovib. Kõige Haapsalu võib olla uhke Eesti kõige pikema celebrating the St Olaf’s Day on 29th July every year with are available in the winter also. tihedam kalender on suvehooajal, kuid järjepideva suveteatri traditsiooni üle: traditional church concerts, fair day and party. kontserte, festivale, teatrietendusi ja Haapsalu Horror and Fantasy Film Festival (HÕFF), the hig- alates linna 700. sünnipäevast 1979. aastal, Art life has become especially lively in Läänemaa in recent kunstisündmusi jagub ka talvekuudesse. hlight for seekers of spicy cinema experience, is held every mängitakse igal suvel vabaõhulavastusi years. In June there is the international Haapsalu Graphic spring and its programme includes the best new horror and Valge Daami legendi ainetel. Lisaks hilisõh- Kevadeti toimuva teravaid kinoelamusi Design Festival with several courses, exhibitions and events fantasy fi lms worldwide as well as forgotten classics, trash, tustele etendustele toimuvad Valge Daami otsivate fi lmifännide tippsündmuseHaap- in different galleries and handicraft workshops. The sum- cult, freak and extreme cinema, clubbing and art projects. ajal arvukad kontserdid, teatrietendused, salu Õudus- ja Fantaasiafi lmide Festivali mer months also include the glass festival and numerous Haapsalu Pitsipäev, kunstiüritused ning ehk HÕFFi kavas on parimad uued õõva- The centre of Läänemaa has celebrated the beginning of courses in the Evald Okas Museum. A slow-down and ajutiseks laadaplatsiks muutuvatel vanalinna ja fantaasiafi lmid kõikjalt maailmast, aga summer in several ways – sea festivals and cycling tours, new profound relaxation is offered by the traditional Yoga tänavatel müüakse kõikvõimalikku käsitööd, ka unustatud klassika, trash- ning kultus-, town myths writing contest or open doors festivals, when Festival involving entire town.
Load more

Recommended publications
  • Late Medieval Hypocausts with Heat Storage in Estonia
    Andres Tvauri LATE MEDIEVAL HYPO CAUSTS WITH HEAT STORAGE IN ESTONIA INTRODUCTION As often happens with archaeologists, the stimulus for writing this article was a discovery unexpectedly brought to light from under the ground. In autumn 2007, I had the opportunity to study a large medieval heat storage furnace (Figs. 1 and 2) constituting the central part of the hot air heating system, or hypo caust, of a former grooms’ building. It was unexpectedly unearthed in the course of construction work in the outer bailey of the medieval Order Castle of Viljandi.1 The furnace found in the Viljandi Castle was a nice but, in the context of Estonian medieval fi nds, rather ordinary discovery. In Old Livonia, roughly corresponding to the territory of present-day Estonia and Latvia, hot air heating systems in which the core was a furnace fi lled with large stones, making it possible to store heat and rid oneself of the need to con- stantly heat the furnace or the fi replace, was used in the 13th to the 16th centuries before the introduction of Dutch tile stoves in castles, monas- teries and in residential and public buildings in towns. Starting in the 1930s, such furnaces, or their archaeologically studied remains, have been found in numerous medieval buildings in Estonia. The furnace found in Viljandi induced me to look for literature about hypo causts with heat storage. With the assistance of my colleague Erki Russow, the most thorough paper on medieval hot air heating systems ever written soon landed on my desk – a thesis published by the Ger- man researcher Klaus Bingenheimer in 1998, Die Luftheizungen des Mittelalters.
    [Show full text]
  • Flash Reports on Labour Law January 2017 Summary and Country Reports
    Flash Report 01/2017 Flash Reports on Labour Law January 2017 Summary and country reports EUROPEAN COMMISSION Directorate DG Employment, Social Affairs and Inclusion Unit B.2 – Working Conditions Flash Report 01/2017 Europe Direct is a service to help you find answers to your questions about the European Union. Freephone number (*): 00 800 6 7 8 9 10 11 (*) The information given is free, as are most calls (though some operators, phone boxes or hotels may charge you). LEGAL NOTICE This document has been prepared for the European Commission however it reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein. More information on the European Union is available on the Internet (http://www.europa.eu). Luxembourg: Publications Office of the European Union, 2017 ISBN ABC 12345678 DOI 987654321 © European Union, 2017 Reproduction is authorised provided the source is acknowledged. Flash Report 01/2017 Country Labour Law Experts Austria Martin Risak Daniela Kroemer Belgium Wilfried Rauws Bulgaria Krassimira Sredkova Croatia Ivana Grgurev Cyprus Nicos Trimikliniotis Czech Republic Nataša Randlová Denmark Natalie Videbaek Munkholm Estonia Gaabriel Tavits Finland Matleena Engblom France Francis Kessler Germany Bernd Waas Greece Costas Papadimitriou Hungary Gyorgy Kiss Ireland Anthony Kerr Italy Edoardo Ales Latvia Kristine Dupate Lithuania Tomas Davulis Luxemburg Jean-Luc Putz Malta Lorna Mifsud Cachia Netherlands Barend Barentsen Poland Leszek Mitrus Portugal José João Abrantes Rita Canas da Silva Romania Raluca Dimitriu Slovakia Robert Schronk Slovenia Polonca Končar Spain Joaquín García-Murcia Iván Antonio Rodríguez Cardo Sweden Andreas Inghammar United Kingdom Catherine Barnard Iceland Inga Björg Hjaltadóttir Liechtenstein Wolfgang Portmann Norway Helga Aune Lill Egeland Flash Report 01/2017 Table of Contents Executive Summary ..............................................
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Norway for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes on Income and on Capital
    CONVENTION BETWEEN THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE KINGDOM OF NORWAY FOR THE AVOIDANCE OF DOUBLE TAXATION AND THE PREVENTION OF FISCAL EVASION WITH RESPECT TO TAXES ON INCOME AND ON CAPITAL The Government of the Republic of Estonia and the Government of the Kingdom of Norway, Desiring to conclude a Convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income and on capital, Have agreed as follows: Article 1 PERSONAL SCOPE This Convention shall apply to persons who are residents of one or both of the Contracting States. Article 2 TAXES COVERED 1. The existing taxes to which the Convention shall apply are: a) In Estonia: (i) the personal income tax (üksikisiku tulumaks); (ii) the corporate income tax (ettevõtte tulumaks); (iii) the licence tax (tegevusloa maks); (hereinafter referred to as "Estonian tax"); b) In Norway: (i) the national tax on income (inntektsskatt til staten); (ii) the county municipal tax on income (inntektsskatt til fylkeskommunen); (iii)the municipal tax on income (inntektsskatt til kommunen); (iv) the national contributions to the Tax Equalisation Fund (fellesskatt til Skattefordelingsfondet); (v) the national tax on capital (formuesskatt til staten); (vi) the municipal tax on capital (formuesskatt til kommunen); (vii) the national tax relating to income and capital from the exploration for and the exploitation of submarine petroleum resources and activities and work relating thereto, including pipeline transport of petroleum produced (skatt til staten vedrørende inntekt og formue i forbindelse med undersøkelse etter og utnyttelse av undersjøiske petroleumsforekomster og dertil knyttet virksomhet og arbeid, herunder rørledningstransport av utvunnet petroleum); and (viii) the national dues on remuneration to non-resident artistes (avgift til staten av honorarer som tilfaller kunstnere bosatt i utlandet); (hereinafter referred to as "Norwegian tax").
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Baltic Treasures Itinerary: Vilnius
    BALTIC TREASURES ITINERARY: VILNIUS- TRAKAI -HILL OF CROSSES-RUNDALE-RIGA–SIGULDA-PARNU- SAAREMAA-KURRESAARE-HAAPSALU-TALLINN DURATION: 9 days / 8 nights Day 1 Vilnius Arrival in Vilnius, the capital city of Lithuania Transfer from the airport to the hotel Check in at the hotel Overnight in Vilnius Day 2 Vilnius – Trakai Breakfast at the hotel. Vilnius city tour 3h Vilnius, the capital of Lithuania was founded in 1323 when Grand Duke Gediminas built a castle there, nowadays bustling city with one of the oldest and most charming Old Towns in Europe. The splendid architectural blend of Gothic, Renaissance, and Baroque styles makes this a wonderful city to explore. During sightseeing tour you will visit Old town, which is included to the UNESCO World Heritage. Visit Cathedral and Cathedral Square and pass by Gediminas Avenue, the Parliament and President's Palace, Vilnius University and Town Hall. Continue walking narrow old streets, visit St. Anna's Church - a gem of Gothic architecture, Gates of Dawn and St. Peter-Paul Church. Further way to Trakai. Visiting Trakai castle 2h Trakai, the former capital of Lithuania, which is situated on an island in the middle of a lake. The 14th century red brick castle now houses the Art Museum. The castles of Trakai are the best known works of defensive architecture in Lithuania. The old town of Trakai, which includes the Island and the Peninsula Castles, surrounded by lakes, is one of the most impressive and most picturesque locations in Europe. Here still reside small national minority of Karaites, which is confessing Judaism. It is believed they were brought from the Crimea by the Grand Lithuanian Duke Vytautas.
    [Show full text]
  • Konrad Mägi 9
    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022
    LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus .........................................................................
    [Show full text]
  • Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
    Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]