Linnualad Pärnumaal Kohatud Lindude Nimestikku on 2009
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Rahvusvahelise Pärnumaa linnustik Lavassaare linnuala Kabli linnuala Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Pärnumaal kohatud lindude nimestikku on 2009. a alguse seisuga kantud 309 Esmatähtsad liigid: sarvik- Esmatähtsad liigid: alal pea- liiki, neist pesitsevaid liike on 208. Väga rikkaliku linnustiku põhjuseks on Pär- pütt, väikeluik, laululuik, tub rändel üle 20 000 veelinnu tähtsusega Maailmas on ligikaudu 0 000 lin- numaa maastikuline mitmekesisus – siin on merd, väikesaari ja laidusid, ran- rüüt, väikekajakas. paljudest liikidest, esmatäht- nuliiki. On selge, et kõiki neid ei ole naniite, soid ja rabasid, suuri metsamassiive, jõgesid ja väikejärvi. Seetõttu on Teised olulised liigid: soo- sad neist on aul ja sõtkas. võimalik ükshaaval kaitsta. Seetõttu Pärnumaa linnuvaatlusteks üks paremaid ja populaarsemaid maakondi Eestis. alustas ülemaailmne linnukaitse- loorkull, kaljukotkas, raba- Teised olulised liigid: alal Pärnumaast ligi poole katavad metsad. Kõige rohkem on maakonnas männi- püü, teder, metsis, kiivitaja, peatub rändel märkimisväär- organisatsioon, praegune BirdLife enamusega puistuid, mis sobivad eelkõige metsisele, kassikakule, öösorrile, must- soorüdi, mustsaba-vigle, väi- sel hulgal väikeluiki ja jää- l i n n u a l a d International, juba üle 20 aasta tagasi rähnile ja nõmmelõokesele. Vanadele kuusikutele on iseloomulikud laanerähn, kekoovitaja, punajalg-tilder, kosklaid. lindude koondumisalade ja tähtsate väike-kärbsenäpp ja musttihane. Lehtpuumetsi asustavad aga näiteks sellised lii- mudatilder, naerukajakas, punaselg-õgija, hallõgija. Ala iseloomustus: Pärnumaa lõunaotsa rannikul asuva Kabli linnuala moodus- linnualade (ingl Important Bird Areas ehk IBA) kaardistamist ja piiritlemist. gid nagu herilaseviu, valgeselg-kirjurähn, käosulane, aed- ja mustpea-põõsalind. Ala iseloomustus: Lavassaare linnuala moodustab Lavassaare soostiku lääneosa tab lühike rannikulõik koos merealaga. See paik on tuntud eelkõige lindude rõn- Nende alade võrgustik ja selle kaitse peab tagama enamiku linnuliikide säilimise Ligi veerandi maakonna pindalast katavad sood ja rabad. Lagerabad on olu- koos seda ümbritsevate metsadega. Soostiku keskele jääb linnurohke Lavassaare gastusjaama poolest, kus ette teatades saab ka ise lindude rõngastamist proovida. Euroopas ja maailmas. liseks pesitsuspaigaks mitmele Eestis ainult rabal pesitsevale haruldasele liigile, Pärnumaal järv, mis on üks linnuala olulisemaid väärtusi. See on üks Eesti paremaid kohti lindude rände jälgimiseks. Eestis alustati tähtsate linnualade väljaselgitamist 99. a. Kahes etapis toi- nagu rabapüü, rüüt ja väikekoovitaja. Siinsed ulatuslikud soolaamad on elupai- munud tööde käigus selgus 64 ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega lin- gaks suuri loodusmaastikke vajavale kaljukotkale. Maakonna põhja- ja loodeosa Vaatluskohad: ala on halvasti ligipääsetav, külastusrajatised puuduvad. Vaatluskohad: Kabli linnutorn ja matkarada. nuala nõuetele ning on nüüd osaks ülemaailmsest võrgustikust. Nende pindalast madalsoodes võib kohata soo-loorkulle ja suurkoovitajaid. Pane tähele: ala külastamise soovi korral planeeri matk mööda olemasolevaid Pane tähele: Kabli loodusrada kulgeb läbi karjaaia. Siin elavad koduloomad on peaaegu poole moodustavad meil merealad, sest suurel osal Eesti rannikualast, Maakonna vooluveestikule annavad ilme Pärnu jõe vesikond ning Loode- ja teid ja radu. Alal esineb mitmeid häirimistundlikke piirkondi ja rabamaastik on inimsõbralikud ja ootavad ka külastajatelt loomasõbralikkust. Linnujaama külas- eriti aga saarte ümbruses, asuvad väga tähtsad lindude talvitus- ja rändepeatus- Edela-Pärnumaa väikejõed, kus iseloomulikuks liigiks on jäälind. Järvi on Pärnu- üsna raskesti läbitav. tades ära sega sealset tööd. paigad. Tähtsad linnualad olid aluseks Eesti Natura 2000 alade valikul ning kõik Eesti tähtsad linnualad on kas täielikult või suures ulatuses kaitse all rahvuspargi, KORMORANID kaitseala või hoiualana. Nätsi-Võlla linnuala Põhja-Liivimaa linnuala Tähtsate linnualade valimine põhineb rahvusvahelisel metoodikal ja teadus- likel kriteeriumidel. Eesti alade valikul on lähtutud Euroopa Liidu jaoks sõnas- Esmatähtsad liigid: väike- Esmatähtsad liigid: must- tatud põhimõtetest. Nende järgi kvalifitseerub ala rahvusvahelise tähtsusega lin- luik, laululuik, soo-loorkull, toonekurg, laululuik, raba- nualaks, kui ta vastab ühele järgmistest kriteeriumidest: rüüt, mudatilder. hani, suur-laukhani, väike- • alal peatub või pesitseb olulisel arvul ühe või mitme ülemaailmselt ohus- Teised olulised liigid: alal laukhani, herilaseviu, väike- tatud linnuliigi isendeid; peatub ja pesitseb hulk täht- konnakotkas, rukkirääk, soo- • alal peatub või pesitseb regulaarselt vähemalt % Euroopa Liidus ohusta- said linnuliike, kellest oluli- kurg, värbkakk, händkakk, tud linnuliigi Euroopa populatsioonist; simad on hüüp, merikotkas, öösorr, hallpea-rähn, valge- • alal koguneb regulaarselt vähemalt % Euroopa Liidus mitteohustatud kaljukotkas, väikepistrik, selg-kirjurähn, laanerähn. rändlinnuliigi rändetee populatsioonist; teder, sookurg, soorüdi, väi- PUNASELG-ÕGIJA Teised olulised liigid: järve- • alal koguneb regulaarselt vähemalt 20 000 rändset veelindu; maal suhteliselt vähe, neist Tõhela, Lavassaare ja Kaisma järv on aga väga rikka- kekoovitaja, mustsaba-vigle ja kaur, soo-loorkull, kaljukotkas, laanepüü, rabapüü, teder, metsis, rüüt, kiivitaja, • ala läbib rändel vähemalt 5000 toonekurge, 3000 röövlindu või 3000 liku linnustikuga. Neil kohtab pesitsemas näiteks sellised liike nagu hallpõsk- punaselg-õgija. väikekoovitaja, punajalg-tilder, mudatilder, musträhn, väike-kirjurähn, tamme- sookurge (nn pudelikaelaala). pütt, naeru- ja väikekajakas, mustviires jt. Ala iseloomustus: Nätsi-Võlla linnuala koosneb kahest erineva iseloomuga kirjurähn, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, hallõgija. Pärnumaa mererand on mitmeilmeline, siin esineb nii kivi- kui liivarandasid. osast – Nätsi ja Võlla rabast koos neid ümbritsevate metsadega ning Tõhela ja Ala iseloomustus: vastu Läti piiri paikneva Põhja-Liivimaa linnuala väärtus tule- Merelinnustikule lisavad mitmekesisust Kihnu saar ja Manilaid ning umbes 70 Ermistu järvest koos nende vahele jääva väikse Tõhela rabaga. neb tema maastiku mitmekesisusest - suured metsamassiivid, sood ja rabad ning väiksemat merelaidu, mis on maakonnas ainsateks pesitsusaladeks kormoranile, Vaatluskohad: alal on mitmeid külastusrajatisi, hea ligipääs on näiteks Ermistu põllud ja rohumaad moodustavad ühtse terviku. See suur kompleks on üks Eesti tõmmuvaerale, merivardile, hahale, merikajakale, räusale, tiirudele jt. Taastatud ja Tõhela järvele, kuhu on rajatud vaatetornid. Tõhela on Pärnumaa parim linnu- paremaid alasid vanade metsade ja rabalinnustiku vaatlemiseks. rannaniidud pakuvad elupaiku sellistele liikidele nagu soorüdi, mustsaba-vigle, järv. Elamusterikkaks kujuneb kindlasti ka Nedrema loodusraja külastamine, kus Vaatluskohad: parima ülevaate saab Nigula raba matkarajalt, kus on ka kaks punajalg-tilder jt. leidub hulk puisniidule ja rabale iseloomulikke liike. Nedrema puisniidul on suur vaatetorni. Lisaks on siin Ruunasoo rabaservarada koos vaatetorniga, Kaubaru Veidi üle veerandi maakonna pindalast hõlmavad põllud ja rohumaad. Rohu- botaaniline väärtus, nii et ära linde vaadates taimi talla. vaatlustorn, Pikksaare kuretorn ja Matsi lammirada. Nigula raba idaserval Vana- maad on tähtsaks pesitsemisalaks ülemaailmselt ohustatud rukkiräägule ja põhili- Pane tähele: kevadsuvisel perioodil on mitmel alal liikumispiirangud (Nätsi- Järvel asub ka keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Nigula kontor. seks toitumisalaks konnakotkastele. Suuri lagedaid põlde kasutavad varakevadel ja Võlla ja Tõhela-Ermistu kaitseala sihtkaitsevööndid), mille kohta küsi täpsemalt Pane tähele: mitmel alal on liikumispiirangud, mille kohta küsi täpsemalt kait- sügisel rändepeatuspaigana laulu- ja väikeluiged, haned ja lagled ning sookured. kaitseala valitsejalt. seala valitsejalt. Pärnumaa kaitsealade valitseja Looduskaitse Eestis Taarikõnnu–Kaisma linnuala Pärnu lahe linnuala Soomaa linnuala ja kaitse korraldaja: Esmatähtsad liigid: must-toonekurg, Esmatähtsad liigid: tegemist Esmatähtsad liigid: must- Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Eestis on looduskaitse korraldamise välja-loorkull, metsis, öösorr. on rahvusvaheliselt olulise toonekurg, väikeluik, laulu- Pärnumaa kontor aluseks looduskaitseseadus, mis rändlindude nn pudelikaela- luik, soo-loorkull, väike-kon- Roheline 64, 8000 Pärnu käsitleb kõiki meie loodusväärtusi Teised olulised liigid: sarvikpütt, alaga. Siin peatub rändel üle nakotkas, kaljukotkas, rukki- Telefon: 447 7399 alates maastikest, kivististest ja tai- laululuik, kaljukotkas, laanepüü, 20 000 veelinnu väga pal- rääk, sookurg, rüüt, rohunepp, [email protected] medest kuni lindude ja imetajateni. teder, kiivitaja, rüüt, väikekoovitaja, judest linnuliikidest, kellest mudatilder, karvasjalg-kakk, www.keskkonnaamet.ee Seadus annab meile peamised juhi- heletilder, punajalg-tilder, mudatil- sed, kuidas looduses käituda, et meie der, mudanepp, kalakajakas, puna- kõige olulisemad on kaurid, öösorr, sinirind. ühine rikkus säiliks siin ka järeltulevatele põlvedele. selg-õgija, hallõgija. LAANEPÜÜ väikeluik, laululuik ja valgepõsk-lagle. Pesitsejatest on olulisimad tiirud ning Teised olulised liigid: peamiselt vanades metsades ja soodes-rabades pesitsevad Eesti Ornitoloogiaühing Liikide ja nende elupaikade hoidmiseks on Eestis kõige väärtuslikumatele rannaniitudel soorüdi ja sooräts. Ala iseloomustus: Pärnu- ja Raplamaa piiril asuva Taarikõnnu-Kaisma