Rahvusvahelise Pärnumaa linnustik Lavassaare linnuala Kabli linnuala

Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Pärnumaal kohatud lindude nimestikku on 2009. a alguse seisuga kantud 309 Esmatähtsad liigid: sarvik- Esmatähtsad liigid: alal pea- liiki, neist pesitsevaid liike on 208. Väga rikkaliku linnustiku põhjuseks on Pär- pütt, väikeluik, laululuik, tub rändel üle 20 000 veelinnu tähtsusega Maailmas on ligikaudu 0 000 lin- numaa maastikuline mitmekesisus – siin on merd, väikesaari ja laidusid, ran- rüüt, väikekajakas. paljudest liikidest, esmatäht- nuliiki. On selge, et kõiki neid ei ole naniite, soid ja rabasid, suuri metsamassiive, jõgesid ja väikejärvi. Seetõttu on Teised olulised liigid: soo- sad neist on aul ja sõtkas. võimalik ükshaaval kaitsta. Seetõttu Pärnumaa linnuvaatlusteks üks paremaid ja populaarsemaid maakondi Eestis. alustas ülemaailmne linnukaitse- loorkull, kaljukotkas, raba- Teised olulised liigid: alal Pärnumaast ligi poole katavad metsad. Kõige rohkem on maakonnas männi- püü, teder, metsis, kiivitaja, peatub rändel märkimisväär- organisatsioon, praegune BirdLife enamusega puistuid, mis sobivad eelkõige metsisele, kassikakule, öösorrile, must- soorüdi, mustsaba-vigle, väi- sel hulgal väikeluiki ja jää- l i n n u a l a d International, juba üle 20 aasta tagasi rähnile ja nõmmelõokesele. Vanadele kuusikutele on iseloomulikud laanerähn, kekoovitaja, punajalg-tilder, kosklaid. lindude koondumisalade ja tähtsate väike-kärbsenäpp ja musttihane. Lehtpuumetsi asustavad aga näiteks sellised lii- mudatilder, naerukajakas, punaselg-õgija, hallõgija. Ala iseloomustus: Pärnumaa lõunaotsa rannikul asuva Kabli linnuala moodus- linnualade (ingl Important Bird Areas ehk IBA) kaardistamist ja piiritlemist. gid nagu herilaseviu, valgeselg-kirjurähn, käosulane, aed- ja mustpea-põõsalind. Ala iseloomustus: Lavassaare linnuala moodustab Lavassaare soostiku lääneosa tab lühike rannikulõik koos merealaga. See paik on tuntud eelkõige lindude rõn- Nende alade võrgustik ja selle kaitse peab tagama enamiku linnuliikide säilimise Ligi veerandi maakonna pindalast katavad sood ja rabad. Lagerabad on olu- koos seda ümbritsevate metsadega. Soostiku keskele jääb linnurohke Lavassaare gastusjaama poolest, kus ette teatades saab ka ise lindude rõngastamist proovida. Euroopas ja maailmas. liseks pesitsuspaigaks mitmele Eestis ainult rabal pesitsevale haruldasele liigile, Pärnumaal järv, mis on üks linnuala olulisemaid väärtusi. See on üks Eesti paremaid kohti lindude rände jälgimiseks. Eestis alustati tähtsate linnualade väljaselgitamist 99. a. Kahes etapis toi- nagu rabapüü, rüüt ja väikekoovitaja. Siinsed ulatuslikud soolaamad on elupai- munud tööde käigus selgus 64 ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega lin- gaks suuri loodusmaastikke vajavale kaljukotkale. Maakonna põhja- ja loodeosa Vaatluskohad: ala on halvasti ligipääsetav, külastusrajatised puuduvad. Vaatluskohad: Kabli linnutorn ja matkarada. nuala nõuetele ning on nüüd osaks ülemaailmsest võrgustikust. Nende pindalast madalsoodes võib kohata soo-loorkulle ja suurkoovitajaid. Pane tähele: ala külastamise soovi korral planeeri matk mööda olemasolevaid Pane tähele: Kabli loodusrada kulgeb läbi karjaaia. Siin elavad koduloomad on peaaegu poole moodustavad meil merealad, sest suurel osal Eesti rannikualast, Maakonna vooluveestikule annavad ilme Pärnu jõe vesikond ning Loode- ja teid ja radu. Alal esineb mitmeid häirimistundlikke piirkondi ja rabamaastik on inimsõbralikud ja ootavad ka külastajatelt loomasõbralikkust. Linnujaama külas- eriti aga saarte ümbruses, asuvad väga tähtsad lindude talvitus- ja rändepeatus- Edela-Pärnumaa väikejõed, kus iseloomulikuks liigiks on jäälind. Järvi on Pärnu- üsna raskesti läbitav. tades ära sega sealset tööd. paigad. Tähtsad linnualad olid aluseks Eesti Natura 2000 alade valikul ning kõik Eesti tähtsad linnualad on kas täielikult või suures ulatuses kaitse all rahvuspargi, KORMORANID kaitseala või hoiualana. Nätsi-Võlla linnuala Põhja-Liivimaa linnuala Tähtsate linnualade valimine põhineb rahvusvahelisel metoodikal ja teadus- likel kriteeriumidel. Eesti alade valikul on lähtutud Euroopa Liidu jaoks sõnas- Esmatähtsad liigid: väike- Esmatähtsad liigid: must- tatud põhimõtetest. Nende järgi kvalifitseerub ala rahvusvahelise tähtsusega lin- luik, laululuik, soo-loorkull, toonekurg, laululuik, raba- nualaks, kui ta vastab ühele järgmistest kriteeriumidest: rüüt, mudatilder. hani, suur-laukhani, väike- • alal peatub või pesitseb olulisel arvul ühe või mitme ülemaailmselt ohus- Teised olulised liigid: alal laukhani, herilaseviu, väike- tatud linnuliigi isendeid; peatub ja pesitseb hulk täht- konnakotkas, rukkirääk, soo- • alal peatub või pesitseb regulaarselt vähemalt % Euroopa Liidus ohusta- said linnuliike, kellest oluli- kurg, värbkakk, händkakk, tud linnuliigi Euroopa populatsioonist; simad on hüüp, merikotkas, öösorr, hallpea-rähn, valge- • alal koguneb regulaarselt vähemalt % Euroopa Liidus mitteohustatud kaljukotkas, väikepistrik, selg-kirjurähn, laanerähn. rändlinnuliigi rändetee populatsioonist; teder, sookurg, soorüdi, väi- PUNASELG-ÕGIJA Teised olulised liigid: järve- • alal koguneb regulaarselt vähemalt 20 000 rändset veelindu; maal suhteliselt vähe, neist Tõhela, Lavassaare ja Kaisma järv on aga väga rikka- kekoovitaja, mustsaba-vigle ja kaur, soo-loorkull, kaljukotkas, laanepüü, rabapüü, teder, metsis, rüüt, kiivitaja, • ala läbib rändel vähemalt 5000 toonekurge, 3000 röövlindu või 3000 liku linnustikuga. Neil kohtab pesitsemas näiteks sellised liike nagu hallpõsk- punaselg-õgija. väikekoovitaja, punajalg-tilder, mudatilder, musträhn, väike-kirjurähn, tamme- sookurge (nn pudelikaelaala). pütt, naeru- ja väikekajakas, mustviires jt. Ala iseloomustus: Nätsi-Võlla linnuala koosneb kahest erineva iseloomuga kirjurähn, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, hallõgija. Pärnumaa mererand on mitmeilmeline, siin esineb nii kivi- kui liivarandasid. osast – Nätsi ja Võlla rabast koos neid ümbritsevate metsadega ning Tõhela ja Ala iseloomustus: vastu Läti piiri paikneva Põhja-Liivimaa linnuala väärtus tule- Merelinnustikule lisavad mitmekesisust Kihnu saar ja Manilaid ning umbes 70 Ermistu järvest koos nende vahele jääva väikse Tõhela rabaga. neb tema maastiku mitmekesisusest - suured metsamassiivid, sood ja rabad ning väiksemat merelaidu, mis on maakonnas ainsateks pesitsusaladeks kormoranile, Vaatluskohad: alal on mitmeid külastusrajatisi, hea ligipääs on näiteks Ermistu põllud ja rohumaad moodustavad ühtse terviku. See suur kompleks on üks Eesti tõmmuvaerale, merivardile, hahale, merikajakale, räusale, tiirudele jt. Taastatud ja Tõhela järvele, on rajatud vaatetornid. Tõhela on Pärnumaa parim linnu- paremaid alasid vanade metsade ja rabalinnustiku vaatlemiseks. rannaniidud pakuvad elupaiku sellistele liikidele nagu soorüdi, mustsaba-vigle, järv. Elamusterikkaks kujuneb kindlasti ka loodusraja külastamine, kus Vaatluskohad: parima ülevaate saab Nigula raba matkarajalt, kus on ka kaks punajalg-tilder jt. leidub hulk puisniidule ja rabale iseloomulikke liike. Nedrema puisniidul on suur vaatetorni. Lisaks on siin Ruunasoo rabaservarada koos vaatetorniga, Kaubaru Veidi üle veerandi maakonna pindalast hõlmavad põllud ja rohumaad. Rohu- botaaniline väärtus, nii et ära linde vaadates taimi talla. vaatlustorn, Pikksaare kuretorn ja Matsi lammirada. Nigula raba idaserval Vana- maad on tähtsaks pesitsemisalaks ülemaailmselt ohustatud rukkiräägule ja põhili- Pane tähele: kevadsuvisel perioodil on mitmel alal liikumispiirangud (Nätsi- Järvel asub ka keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Nigula kontor. seks toitumisalaks konnakotkastele. Suuri lagedaid põlde kasutavad varakevadel ja Võlla ja Tõhela-Ermistu kaitseala sihtkaitsevööndid), mille kohta küsi täpsemalt Pane tähele: mitmel alal on liikumispiirangud, mille kohta küsi täpsemalt kait- sügisel rändepeatuspaigana laulu- ja väikeluiged, haned ja lagled ning sookured. kaitseala valitsejalt. seala valitsejalt.

Pärnumaa kaitsealade valitseja Looduskaitse Eestis Taarikõnnu–Kaisma linnuala Pärnu lahe linnuala Soomaa linnuala ja kaitse korraldaja: Esmatähtsad liigid: must-toonekurg, Esmatähtsad liigid: tegemist Esmatähtsad liigid: must- Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Eestis on looduskaitse korraldamise välja-loorkull, metsis, öösorr. on rahvusvaheliselt olulise toonekurg, väikeluik, laulu- Pärnumaa kontor aluseks looduskaitseseadus, mis rändlindude nn pudelikaela- luik, soo-loorkull, väike-kon- Roheline 64, 8000 Pärnu käsitleb kõiki meie loodusväärtusi Teised olulised liigid: sarvikpütt, alaga. Siin peatub rändel üle nakotkas, kaljukotkas, rukki- Telefon: 447 7399 alates maastikest, kivististest ja tai- laululuik, kaljukotkas, laanepüü, 20 000 veelinnu väga pal- rääk, sookurg, rüüt, rohunepp, [email protected] medest kuni lindude ja imetajateni. teder, kiivitaja, rüüt, väikekoovitaja, judest linnuliikidest, kellest mudatilder, karvasjalg-kakk, www.keskkonnaamet.ee Seadus annab meile peamised juhi- heletilder, punajalg-tilder, mudatil- sed, kuidas looduses käituda, et meie der, mudanepp, kalakajakas, puna- kõige olulisemad on kaurid, öösorr, sinirind. ühine rikkus säiliks siin ka järeltulevatele põlvedele. selg-õgija, hallõgija. LAANEPÜÜ väikeluik, laululuik ja valgepõsk-lagle. Pesitsejatest on olulisimad tiirud ning Teised olulised liigid: peamiselt vanades metsades ja soodes-rabades pesitsevad Eesti Ornitoloogiaühing Liikide ja nende elupaikade hoidmiseks on Eestis kõige väärtuslikumatele rannaniitudel soorüdi ja sooräts. Ala iseloomustus: Pärnu- ja Raplamaa piiril asuva Taarikõnnu-Kaisma linnuala linnuliigid, kellest olulisimad on teder, metsis, väike-koovitaja ja punaselg-õgija. Veski 4, 500 Tartu aladele moodustatud rahvuspargid, looduskaitsealad ja hoiualad. Peale selle on moodustavad kolm eraldiseisvat raba- ja sooala koos neid ümbritsevate metsa- Ala iseloomustus: Eesti üks suuremaid linnualasid hõlmab kogu Pärnu lahe Ala iseloomustus: Pärnu- ja Viljandimaa vahel jagunev Soomaa rahvuspark on Telefon: 742 295 mõnede oluliste liikide, näiteks kotkaste, must-toonekure, metsise jt pesitsus- dega – Kaisma raba ja järv, Lõo ja Taarikõnnu raba ning Nõlvasoo. koos Kihnu ja teiste saarte ja laidudega ning ulatub Pärnumaa lääneservani. Ise- üks Eesti suuremaid ja tuntumaid kaitsealasid, mida teatakse tema kevadiste [email protected] aladel moodustatud väiksemad kaitsealused püsielupaigad. Lisaks seadusele on loomult jaguneb ala kolmeks – avatud veealad, väikesaared ja laiud ning ranna- suurte üleujutuste ehk viienda aastaaja järgi. Lindudele on siin olulised käänuli- www.eoy.ee kaitstavatel aladel (v.a hoiualad) igaühel ka oma kaitse-eeskiri, mis vastavalt ala Vaatluskohad: alad on raskesti ligipääsetavad, kogu kompleksil on vaid üks loo- niidud ja rohumaad. Eraldi kompleksi moodustab ala põhjaservas olev Audru sed jõed ja lamminiidud ning sood ja rabad neid ümbritsevate suurte metsaala- väärtustele täpsustab käitumisjuhiseid, nt kus ja millal tohib alal liikuda, kus ja dusrada Kaisma järve ääres, mis on hea koht veelindude vaatlemiseks. polder, mis on kevadel väga oluline toitumisala tuhandetele rändel peatuvatele dega. Vaata internetist: milliseid metsatöid teha jms. Pane tähele: kevadsuvisel perioodil on mitmel alal liikumispiirangud (Taari- veelindudele, eriti aga väikeluikedele. kõnnu ja Kaisma kaitseala sihtkaitsevööndid), mille kohta küsi täpsemalt kait- Vaatluskohad: alal on suur hulk vaatetorne, matkaradu ja puhkekohti. Oksa www.riigiteataja.ee – kaitsealade kaitse-eeskirjad Vaatluskohad: Tõstamaa-poolsel rannikul on kolm vaatlustorni. Head vaatlus- Natura 2000 seala valitsejalt. vaatlustorn on üks Eesti paremaid kohti röövlindude jälgimiseks. Lähemat teavet www.maaamet.ee – looduskaitse kaardirakendus kohad on ka Värati, Lao ja Liu küla juures. Kõige parem on siinse linnueluga saab ala Lääneservas Tõramaal asuvast külastuskeskusest. www.nigula.ee – Pärnu ja Viljandi piirkonna loodus- Oluliseks tähiseks Eesti looduskaitses oli Eesti liitumine Euroopa Liiduga tutvuda kevadisel Audru poldril. Kadastikele ja rannaniitudele iseloomulikke Pane tähele: mitmel alal on liikumispiirangud, mille kohta küsi täpsemalt Soo- kaitsealade teave 2004. a, millega kaasnes kohustus järgida siin ka liidus kehtivaid seadusi. Loo- Tuhu-Kesu linnuala liike on huvitav vaadelda Kastna vaatlustornist. duskaitse seisukohast on neist tähtsaimad nn loodusdirektiiv ja linnudirektiiv, maa külastuskeskusest. Ettevalmistamata kohtades liikudes anna endast kind- kabli.nigula.ee – Kabli linnujaam ja looduskaitseala Pane tähele: mitmel alal (enamik laidusid ja mitmed rannaniidud) on siin liiku- mis kehtestavad ühtsed reeglid ja eesmärgid lindude ja muu eluslooduse kaitsel. lasti külastuskeskusele teada. www.luitemaa.eoy.ee – Luitemaa looduskaitseala Esmatähtsad liigid: soo-loorkull, mispiirangud, mille kohta küsi täpsemalt kaitseala valitsejalt. www.soomaa.ee - Soomaa rahvuspark Neist tulenevalt on Euroopas ja praeguseks juba ka Eestis moodustatud loodus- kaljukotkas, rüüt, mudatilder. kaitsealade võrgustik nimetusega Natura 2000. Need on eriti väärtuslikud alad, Teised olulised liigid: sinikael-part, Kikepera linnuala Loe: mille puhul on arvestatud loodussüsteemi kui tervikuga kogu Euroopas. merikotkas, rabapüü, teder, kiivi- Kuna Eestis pöörati looduskaitsele suurt tähelepanu juba ammu enne Luitemaa linnuala Ots, M. ja Paal, U. 2008. Eesti linnuvaatleja teejuht. taja, soorüdi, tutkas, mustsaba-vigle, Esmatähtsad liigid: metsis. – Tallinn: Kirjastus Tänapäev. ühinemist Euroopa Liiduga, siis kattus enamik siinsetest Natura 2000 aladest väikekoovitaja, suurkoovitaja, puna- Esmatähtsad liigid: alal peatub rändel üle 20 Teised olulised liigid: must- Jonsson, L. 2008. Euroopa linnud. Lindude välimää- varem moodustatud kaitsealadega. Siiski leiti uuringute tulemusel ka hulk uusi jalg-tilder, vööt-põõsalind, punaselg- 000 veelinnu paljudest liikidest. Esmatähtsad toonekurg, kaljukotkas, laa- raja. – Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. väärtuslikke alasid, eriti merealadel, mille kaitseks moodustati samuti kaitse- ja õgija, hallõgija. liigid on kormoran, väikeluik, laululuik, hall- nepüü, teder, rüüt, värbkakk, Leivits, A., Klein, A., Tammekänd, I., Tammekänd, hoiualasid. Seega võime uhkusega öelda, et meie praegune kaitsealade võrgustik Ala iseloomustus: Pärnu-, Rapla- ja hani, valgepõsk-lagle, piilpart, luitsnokk-part, händkakk, karvasjalg-kakk, J., Vilbaste, E. 2008. Linnustik. Pärnumaa I. Loo- ei ole mõeldud mitte ainult meie endi jaoks, vaid aitab kaasa loodusväärtuste sõtkas, väikekoskel, merikotkas, rukkirääk, öösorr, laanerähn, valgeselg- dus. Aeg. Inimene. (228–266). – Tallinn: Eesti Läänemaa kokkupuutekohas asuva säilimisele kogu Euroopas ja maailmas. vöötsaba-vigle, värbkakk, karvasjalg-kakk, kirjurähn, musträhn, hallpea- Entsüklopeediakirjastus. Tuhu-Kesu linnuala moodustavad Tuhu madalsood, raba, Avaste öösorr, nõmmelõoke. rähn, väike-kärbsenäpp. VÄRBKAKK METSIS Keskkonnarikkumistest teata Keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313 madalsoo ja Kesu raba koos neid Ala iseloomustus: Luitemaa linnuala jaguneb Ala iseloomustus: Soomaa ümbritsevate metsadega. maastikuliselt ja ka linnustikult kaheks – Maarjapeakse ja Tolkuse rabaks koos neid rahvuspargi lõunaotsaga külgnev Kikepera linnuala koosneb mitmest väikesest Vaatluskohad: autoga ligipääsetav Tuhu soo vaatlustorn ja matkarada on tuntud ümbritsevate mitmekesiste metsadega ning mereäärseteks rannaniitudeks ja ranni- sooalast ja neid ümbritsevatest metsadest. Ülekaalus on siin erivanuselised män- Voldiku tekst: Murel Merivee, Agu Leivits, Riho Kinks kumereks. Omapärase linnustikuga on endised Pikla kalatiigid ala põhjaotsas. nikud. Ala on hea pesitsuspaik vanu okasmetsi eelistavatele liikidele. Kaart: Meelis Leivits ühe parema kaljukotkaste vaatluspaigana. See on hea koht ka teiste röövlindude Fotod: Kaja Kübar, Agu Leivits, Murel Merivee, ja rabalindude vaatlemiseks. Jalgsi ligipääsetavast Soontagana maalinna vaatetor- Vaatluskohad: metsadele ja rabadele on suurepärane vaade Tornimäe vaatetor- Vaatluskohad: ala on raskesti ligipääsetav, sõidetavad teed on vaid ala lääneosa Indrek Tammekänd nist avaneb lai vaade Avaste soostikule. Siin on ka matkarajad. Kolmas tuntud nist, kust viib ka matkarada rabasse. Rannikualal saab aga valida koguni seitsme metsades. Kujundus: Eesti Loodusfoto OÜ linnuvaatluspaik on Avaste mäeseljandik, mis on suvel väga hea koht röövlindude vaatetorni vahel. Trükk: Paar OÜ Pane tähele: ala külastamise soovi korral planeeri matk mööda olemasolevaid jälgimiseks. Pane tähele: mitmel alal (sihtkaitsevööndid) on siin liikumispiirangud, mille teid ja radu, sest siin esineb mitmeid häirimistundlikke piirkondi. Arvesta ka Trükise valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus Pane tähele: kevadsuvisel perioodil on mitmel alal liikumispiirangud (Avaste ja kohta küsi täpsemalt kaitseala valitsejalt. Rannaniitudel tohib liikuda ainult sellega, et mõnel aastaajal (eriti kevadel) ei ole siinsed teed tavalisele sõiduautole © Eesti Ornitoloogiaühing ja Keskkonnaamet 2009 Tuhu kaitseala sihtkaitsevööndid), mille kohta küsi täpsemalt kaitseala valitsejalt. mööda olemasolevaid radu. läbitavad. J ä n d j a P a l j a s m a a O e s e Kohtru A r a s t e Ojaäärse S e l j a V ä n g l a P a l a s e K u l l i m a a Linnuala külastaja meelespea K e l u Pallase K u r e v e r e Manni Keskküla K o j a s t u T õ n u m a a Nurme R e o n d a R u m b a Tõnumaa Vaguja M u k r i P a g a s i Kasari Ojapere Vanamõisa Rääski Linnualad on lindude jaoks K i r b l a L a u t n a Konnapere V õ h m a K õ n n u Kesu S ä ä l a P õ i k v a Pärnumaa rahvusvahelise tähtsusega linnualad on erinevad ja mitmekesised ning K a u s i Kivi-Vigala P e n i j õ e Rukkiküla Taarikõnnu- R a e V õ i d u l a iga ala kaitse-eesmärgist ja iseloomust tingituna on erinevad ka juhised ja soovi- S e i r a A v a s t e K i v i - V i g a l a Leibre H ä l v a t i Altküla K a e l a s e Naravere Kaisma Ellamaa tused külastajatele. Siiski kehtivad kõikidel maailma linnualadel mõned üldised Pallika Kaelase Taarikõnnu- A l a k ü l a J ä d i v e r e Aasa Lehtmetsa K o b r a põhimõtted, mis lähtuvad sellest, et neid alasid hoitakse lindude jaoks ja linde LIHULA - T u h K a i s m a Kaisma u - M ä d a r a tuleks seal võimalikult vähe häirida. P ö ö r a v e r e R õ u s a K u r g j a P e t a a l u s e P a r i v e r e u Arase u K e Pallika Salu Pööravere K e r g u s u K a l m a r u K a d j a s t e T u u d i L a n g e r m a h s L i b a t s e L u u r i A l l i k õ n n u K i r i k u m õ i s a Kasuta Sinu jaoks ettevalmistatud kohti ja matkaradasid Langerma Libatse M e t s a v e r e Vastupea E n g e R a s s i u e Kodesmaa V i l u v e r e O r i k ü l a Linnualadel ei tohi inimtegevus oluliselt muuta lindude loomulikku käitumist. Sõõrike Enge S ä ä s t l a K o d e s m a a V a k i R ä t s e p a Tühjasma Uue- T K Helenurme Lehu P ä r n j õ e Esimese asjana peaks silmas pidama, et külastamisel tuleks kasutada ennekõike M a s s u Eerma Kuninga Kondi A n e l e m a T a g a s s a a r e selleks ettevalmistatud kohti, loodusradasid ja vaatetorne. Omapäi ringi uidates Kõmsi Järve Vahenurme R o o d i Naartse Anelema Mõisaküla S u u r e j õ e K u n i l a Vee A l u s t e Tarva M i h k l i T a m m a r u Eametsa M u s t a r u võib külastaja enda teadmata ja tahtmatult linde häirida. Külastuseks ettenähtud Aru Eense Ertsma T a r v a Kõima Vakalepa E r t s m a Karinõmme V e n e k u u s i k u V õ i e r a Kurevere Valistre kohad on juba nii planeeritud, et see linde võimalikult vähe häiriks. Väljaspool Tõitse Pere Soosalu Hõbeda Mäe V e s k i s o o Kaitu O i d r e m a U r a Tõrdu Ü n n a s t e ettevalmistatud kohti liikudes arvesta, et enamikul aladel on piirkondi, mille L õ o e Maima L i n n u s e T T u h u Tamme Loomse K o o t s i M a i m a Halinga V i h t r a K o o t s i külastamine on teatud perioodidel keelatud. u R a b a v e r e Sepa T a b r i a Virita r h K o o n g a P i k a v e r e Tarva K a a n s o o K u i v a s t u Õeküla Pitsalu S i k a n a Kuuendiku Mäeküla u R a m e Nurmsi K u l l i m a a a R ä ä k a V i r t s u N e h a t u - Lõpe Võitra Võrungi Vali sobiv aeg ja koht Nehatu Äila K Salevere Koora Õepa Äärepere V a t l a Kiska e Kangru R a h n o j a K a r j a s o o Risti Jänistvere s Kuhu a E l b i M a n n a r e L e e t v a Linnuala külastamiseks tuleb valida sobiv aeg. Eelkõige sõltub see muidugi külas- u Käru N e d r e m a I r t a V õ i k ü l a s M u r r u taja enda soovidest, keda ja mida näha tahetakse. Et saada põnevamaid linnuela- P a r i s s e l j a Hõbesalu Kalli M u t i P i i s t a o j a musi, peab pisut eeltööd tegema ja välja selgitama, keda, kus ja millisel ajal näha s N i i d u P a a t s a l u P a a d r e m a S u i g u Tahkuse saab. Veelgi olulisem on aga teada, millal ja mis liigid on inimtegevuse suhtes eriti Nätsi Tiilema a A e s o o S e l j a V õ l l i tundlikud. Näiteks on just pesitsusaeg enamikule lindudele selline, kus järglas- Täpsi E l b u M u r a k a v V õ l l a K i b a r u K i b a r u Tõusi Mõtsu N P ä r i v e r e Tohera konna eest hoolitsemine nõuab palju aega ja energiat ning kõikvõimalikud häirin- V a K u r e n a gud on eriti ohtlikud. Meil peatuvatele rändlindudele meeldib aga kõige vähem ä L e v i L L e p p l a a n e K u i a r u J õ e s u u häirimine toitumise ajal ehk näiteks hanede põllult lendu ajamine. Tamba õ S a a r i Rätsepa Ennikse t S o e v a a K i d i s e J õ õ p r e R i i s a Nõmme l s A h a s t e R ä ä g u a R a n d i v ä l j a Allika K i r a s t e l O a r a Koeri Mereäärse i R i d a l e p a P õ h a r a m a Helmküla A r u v ä l j a K i l k s a m a - N u r m e T a a l i V õ l l i o Kadaka T õ h e l a L e m m e t s a Mäliküla M a l d a K i l d e m a a o Piha U r u m a r j a E a m e t s a U r g e S a n d r a M ä n n i k u s t e K ä r b u L i i v a S A l u P u l l i Ranna Aru Kilgi P õ l d e o t s a Kiisa Selja P a p s a a r e SINDI Nätsi- S o o m r a E a s s a l u K i h l e p a V a l g e r a n n a Õhu Võlla T a m m i s t e P õ l e n d m a a R a m m u k a Rädi Kulli T u u r a s t e Matsi Saare PÄRNU E r m i s t u T i p u V a i s t e K õ i m a S a u l e p a S e l j a m e t s a L a a n e L õ u k a K a b r i s t e T a m m u r u R a n n i k u U i a P u n a k ü l a K a s t n a S i l l a I i a

P ä r a k ü l a L i n d i S e r u k ü l a V ä r a t i MUST-TOONEKURE POJAD r a S u p s i V a s k r ä ä m a p e T õ l l i e R e i u k M a r k s a i K N a i s t e v a l l a S e l i s t e U u l u Lindude häirimise vältimiseks on tähtis järgida mõningaid L i u K a v a r u K i k e p e r a üldisi käitumisreegleid: P o o t s i L a a d i M e t s a ä ä r e M e t s a k ü l a R a b a k ü l a • Linde ei tohi peibutada, toiduga meelitada ega tahtlikult asukohta L e p a k ü l a T i l l a L a o J a a m a k ü l a K a n a k ü l a muutma hirmutada. Lindude vigastamine või püüdmine on aga juba K M u l g i T a h k u r a n n a ik kuritegelik. I l v e s e S u r j u e p • Linnualasid külastades tuleb liikuda vaikselt ja rahulikult ning rääkida L e i n a e ra tasasel toonil. Valju hääl, jooksmine või ragistamine võib linnud eemale K a m a l i peletada, ja peale selle, et külastaja jääb ilma elamusest jälgida linde loo- M a n i j a mulikult käitumas, häirib see ka lindude elutegevust. P K ä r s u ä a K a l d a • Lindudele ei tohi lähedale hiilida. Olukorras, kus linnuhuviline soovib r M a r u l n a R i s t i k ü l a S i g a s t e T õ l l a vaid linnust pilti teha või teda lähemalt vaadelda, ei mõista lind tema a u V a n a - K a r i s t e h m häid kavatsusi ja peab inimest siiski vaenlaseks. Ta muutub rahutuks, on e V ä l j a k ü l a e M a r a n a sunnitud peituma või oma meelispaigast põgenema. Mõned linnud või- K õ v e r i S a r j a P i i r u m i t L o d j a vad inimest ka rünnata. S ä ä r e k ü l a i V õ i d u V e s k i m ä e • Linnuala külastades tuleb kaasasolevaid koduloomi kindlasti rihma R ä ä g u L i n a k ü l a KILINGI-NÕMME u M u s t l a otsas või enda kõrval hoida, et nad omapäi ringi ei uitaks. L e m s i R a n n a m e t s a S a a r d e L e i p s t e K a m a r a S o o k ü l a L T ü m p s i Linnualad asuvad valdavalt kaitsealadel, kus kehtib vastava ala kaitse-eeskiri ja R o o t s i k ü l a A s u j a Laiksaare L a s a r i ühtne looduskaitseseadus. Kaitse-eeskirjad määravad muu hulgas kindlaks ka P a p i s i l l a K a l i t a P u l g o j a MÕISAKÜLA U m b s o o kaitseala külastamise reeglid ja sisaldavad infot selle kohta, millised piirkonnad M a r i n a ja mis ajavahemikus on kaitsealal külastamiseks avatud ja millised mitte. Samuti R a a m a t u P i h k e V i i s i r e i u ütleb kaitse-eeskiri, mida külastaja alal teha tohib ja milleks peab luba küsima. P e n n i k ü l a A r u m e t s a N e p s t e Näiteks on seal kindlaks määratud rühma suurus, mis tuleb kaitseala valitsejaga T a l i kooskõlastada, mis tingimustel tohib telkida ja lõket teha jms.

K r u n d i k ü l a J ä ä r j a Et vältida lindude tahtmatut häirimist, uuri enne ala külastamist kindlasti R e i n u järele, millised on selle paiga liikumispiirangud ja kuhu võiks minna. Kaitsealadel J a a g u p i V e e l i k s e kehtivate kaitse-eeskirjadega saab tutvuda internetis aadressil www.riigiteataja.ee. U r i s s a a r e P e n u P õ h j a - L i i v i m a a Eesti tähtsad linnualad L a n k s a a r e Täpsemat infot ja selgitusi Pärnumaa kaitsealade kohta saab keskkonnaameti li Pärnu-Viljandi regiooni Pärnumaa kontorist. Kab K a b l i M a s s i a r u

U u e m a a M a j a k a

T u u l i k u

O r a j õ e Vaatlustorn Matkarada 0 5 10 20 km T r e i m a n i Linnuala (IBA)

M e t s a p o o l e Rahvusvahelise tähtsusega 1:250 000 I k l a LINNUALAD PÄRNUMAAL CORINE Land Cover 2006. KKM ITK - www.keskkonnainfo.ee